https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KvislapuICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T06:57:23ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FirewallBuilder&diff=19942FirewallBuilder2010-12-09T08:08:58Z<p>Kvislapu: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Artikli autorid ja versioneerimine=<br />
<br />
'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41<br /><br />
'''Nimi:''' Robert Õim A31<br /><br />
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31<br /><br />
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31<br /><br />
'''Viimati muudetud:''' 08.12.2010<br /><br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine<br />
|-<br />
|0.1.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Esialgne sisu sisestus<br />
|-<br />
|0.1.2 || 29.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli täiendamine<br />
|-<br />
|0.1.3 || 30.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Valmis<br />
|-<br />
|0.1.4 || 20.11.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus versioon<br />
|-<br />
|0.1.5 || 08.12.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus versioon valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
=Legend ja skoop=<br />
<br />
Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näidata tulemüüri installeerimist, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.<br />
<br />
=Eeldused=<br />
Käesolev juhend on testitud Ubuntu 10.04(lucid) Desktop, Firewall Builder v4.1.2(build 3346), iptables v1.4.4 .<br><br />
Kasutaja peab oskama käsurida kasutada ja peab aru saama tulemüüride toimisest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on lihtsustada erinevate tulemüüride rakendamist ja haldamist. Firewall Builderi tegemist alustati 1999 Vadim Kurklandi poolt, algselt arendati seda Linuxi platvormile. Linuxi süsteemides on Firewall Builder'i pakid GNU Üldise Avaliku Litsentsi all. Nüüd on ka versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele, neile pakub litsentseerimist NetCitadel, LLC.<br />
<br />
Versioon 4.1.2 toetab:<br />
*Linux iptables<br />
*Cisco ruuteri ACL-id<br />
*Cisco ASA/PIX<br />
*OpenBSD pf<br />
*FreeBSD ipfw<br />
*ipfilter<br />
*HP ProCurve ACL<br />
<br />
Operatsioonisüsteemid, mis Firewall Builderit toetavad:<br />
* FreeBSD<br />
* CISCO FWSM<br />
* Linksys/Sveasoft<br />
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)<br />
* Mac OS X<br />
* Cisco PIX<br />
* Solaris<br />
* Windows<br />
<br />
=Firewall Builder'i plussid=<br />
<br />
<br />
* '''Hoiab kokku teie aega''': Firewall Builder on projeteeritud nii,et tulemüüride haldamine oleks lihtsam ja tõhusam. Firewall Builder võimaldab genereerida keerulisi iptables'i konfiguratsioone ja pole vaja meeles pidada iptables'i süntaksit ja tema sisemisi operatsioone. See hoiab kokku teie aega ja vähendab teiepoolt tehtavaid vigu, mis tuleks käskude sisestamisest.<br />
<br />
* '''Kasuta uuesti juba tehtud skripte''': Firewall Builder põhineb kasutaja poolt defineeritud objektidest, mida saab korduvkasutada mitmetes tulemüüri poliisides, mis muudavad muutused lihtasamaks.Kui on vaja uuendada IP aadressi, siis lihtsalt muuda objekti ja kompileeri uuesti poliisid tulemüüris, mis seda kasutasid.<br />
<br />
* '''Varajane vigade tuvastus''': Firewall Builder’is on ühendatud reeglite analüüs ja süntaksi kontrollimine, mis aitab vältida kulukaid vigu.Kompileerija genereerib reegleid alati õige sünaksiga ja Firewall Builderis on sisseehitatud kaitse ,mis aitab vältida tavalisi vigu nagu tulemüüri reegli uuendamine.<br />
<br />
* '''Halda oma seadmeid kaugelt''': Firewall Builderis on võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega. Firewall Builder on loodud seadistama lokaalseid tulemüüre kui ka kaughallatavaid tulermüüre.<br />
<br />
* '''Kasuta Firewall Builderit erinevates seadmetes''': Seadme neutraalne tulemüüri poliis teeb lihtaks vahetada tulemüüri seadmeid. Reegleid saab kopeerida ühel seadmelt teisele ja Firewall Builder automaatselt muudab mida vaja ja arvestab uue seadame võimalustega. Administraator töötab üldise tulemüüri ideega, mitte ühe kindla tulemüüri implementeerimisel.<br />
<br />
*'''Tugi platvormidele:'''Tulemüüri käsurea süntaks võib olla keeruline ja raske meelespidada. Firewall Builder annab kasutajatele kergema mooduse luua keerulisi tulemüüri reegleid kasutades defineeritud graafilise kasutajaliidese objekte ja siis pole vaja kogu aeg otsida õigeid käske, mis on erinevatel seadmetel erinevad.<br />
<br />
*'''Versioonitäiendamine probleemideta:'''Tulemüüri tarkvara uued versioonid toovad kaasa tavaliselt uusi funktsioone. Firewall Builder võtab ära piina versiooni täiendamisel sellega ,et kasutajad saavad samasid tulemüüri reegleid kasutada uuel seadme versioonil,ilma muutusi tegemata.<br />
<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
===Ubuntu pakiladu===<br />
Ligipääsuks Ubuntu stabiilsele pakile tuleb lisada järgnev käsk faili /etc/apt/sources.list(Olenevalt versioonist tuleb muuta "lucid" ära) <br />
<pre><br />
deb http://www.fwbuilder.org/deb/stable/ lucid contrib<br />
</pre><br />
<br />
Pakid ladudes on alla kirjutatud GPG võtmega.Tuleb tõmmata avalik võti ja lisada võtmeahelasse ,et verifitseerimaks paki terviklikust ladudes. Võtme lisamine Ubuntu-le,tuleb sisestada käsk:<br />
<pre><br />
wget http://www.fwbuilder.org/PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc<br />
apt-key add PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc<br />
</pre><br />
<br />
Peale seda peaks saama installeerida juba käsuga:<br />
<pre><br />
apt-get install fwbuilder libfwbuilder <br />
</pre><br />
<br />
===Deb pakist installeerimine===<br />
<br />
Kasutades eel-loodud binaar-pakke,tuleb tõmmata ja installeerida kaks pakki:<br />
* Näide: libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
* Näide: fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
<br />
Sõltuvuste jaoks peab olema installeeritud järgnevad pakid:<br />
* QT 4.3.x, 4.4.x, 4.5.x, 4.6.x. Firewall Builder kasutab QT 4.3 või hilisemaid kättesaadavaid võimalusi ja ei tööta 4.2-ga. <br />
<br />
Installeerida Firewall Builder-it tuleb minna kataloogikuhu tõmmati need kaks pakki ja sisestada järgnev käsk:<br />
<br />
<pre><br />
dpkg -i libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb \<br />
fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
</pre><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Käivitame Firewall Builderi kas käsurealt, sisestades <pre>fwbuilder</pre> või System -> Administraton -> Firewall Builder <br><br />
Valime <b>Create new firewall</b><br><br />
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida tulemüüri nimi (<i>firewall1</i>), tüüp (<i>iptables</i>) ja operatsioonisüsteem (<i>Linux 2.4/2.6</i>), millel antud tulemüür töötab.<br><br />
Märgime linnukesega, et soovime kasutada eelkonfigureeritud malle ning vajutame <b>Next</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder412.jpg | 300px]] <br><br><br />
Valime omale sobiva malli, milleks antud juhul on <b>host fw template 1</b> ja vajutame <b>Next</b><br><br />
Paneme paika tulemüüri võrguliidese aadressi (antud näites kasutame staatilist aadressi) ning vajutame <b>Finish</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder413.jpg | 300px]] <br><br><br />
Tulemüüri objekt on nüüd loodud ning poliisi on lisatud esmased reeglid.<br><br />
[[Image:Fwbuilder414.jpg | 300px]] <br><br><br />
Vajutame nupule <b>Firewall settings</b> ning valime vahekaardi <b>Installer</b><br><br />
Määrame kausta kuhu tulemüüri skript paigutatakse (<i>/etc/fw</i>) ja kasutajanime, millega tulemüüri üle ssh sisse logime (<i>root</i>).<br><br />
<b>Valitud kaust peab tulemüüri masinas olemas olema ning kasutajal peab olema parool.</b> Vajutame <b>OK</b>.<br><br />
[[Image:Fwbuilder415.jpg | 300px]] <br><br><br />
Firewall Builder'is on vaja iga tulemüüri jaoks määrata haldusliides. Selleks topeltklikk vastava liidese peal (meil eth0) ning linnuke valiku <b>Management interface</b> ette.<br><br />
[[Image:Fwbuilder416.jpg | 300px]] <br><br><br />
Firewall Builderi reeglite loomine töötab <i>drag-and-drop</i> põhimõttel ning kasutatavate objektide jaoks on 2 teeki: Standard ja User.<br><br />
* User teek sisaldab kõiki kasutaja loodud objekte (nagu meie tulemüür)<br />
* Standard teek sisaldab enimlevinud teenuseid, porte ja aadressivahemikke<br />
[[Image:Fwbuilder418.jpg | 300px]] <br><br><br />
Hetkel on meie poliisis lubatud vajalikest teenustest vaid ssh. Lisame reeglid ka veebi- ja failiserveri jaoks.<br><br />
Selleks vajutame [[Image:Fwbuilder417.jpg]]<br><br />
Poliisi lisati uus reegel, mis hetkel keelab kogu liikluse. Lohistame User teegist reeglisse liidese eth0 ning Standard teegist lisame teenused SMB, NETBIOS, http ja https. Otsimist lihtsustab <i>Filter</i> lahter, mis võimaldab teenuseid nime järgi otsida. Täpsemaks otsinguks on nupp <i>Find Object</i> (Ctrl+F). Suunaks määrame <i>Inbound</i> ning teguviisiks <i>Accept</i>.<br><br />
Tulemüüri poliisi installeerimiseks peab tulemüüri olema võimalik sisse logida üle ssh. Enne installimist tuleb .fwb fail salvestada. Järgmiseks vajutame <i>Install</i> ning paneme linnukesed valikute Compile ja Install juurde.<br><br />
[[Image:Fwbuilder419.jpg]] <br><br><br />
Vajutame <b>Next</b><br><br />
Ootame, kuni kompileerimine on lõpetatud ning vajutame <b>Next</b><br><br />
Sisestame parooli ja vajutame <b>Install</b>.<br />
Näites on kasutatud <b>root</b> kasutajat.<br><br />
[[Image:Fwbuilder420.jpg | 300px]] <br><br><br />
Ootame, kuni installeerimine on lõpetatud ning vajutame <b>Finish</b><br><br />
<br><br />
Et tulemüür võtaks automaatselt meie poliisi igal alglaadimisel kasutusele, muudame /etc/rc.local faili <br><br />
<pre><br />
nano /etc/rc.local<br />
</pre><br />
Lisame oma tulemüüriskripti asukoha.<br />
NB! Enne ''exit 0'' rida<br />
<pre><br />
/etc/fw/firewall1.fw<br />
</pre><br />
<br />
=Varundamine=<br />
Firewall Builder'i puhul tuleb varundada kaht tüüpi faile: .fwb ja .fw. Failid .fwb lõpuga on Firewall Builderi konfiguratsiooni failid, neid saab Firewall Builderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.<br />
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FirewallBuilder&diff=19941FirewallBuilder2010-12-09T08:00:06Z<p>Kvislapu: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Artikli autorid ja versioneerimine=<br />
<br />
'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41<br /><br />
'''Nimi:''' Robert Õim A31<br /><br />
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31<br /><br />
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31<br /><br />
'''Viimati muudetud:''' 08.12.2010<br /><br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine<br />
|-<br />
|0.1.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Esialgne sisu sisestus<br />
|-<br />
|0.1.2 || 29.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli täiendamine<br />
|-<br />
|0.1.3 || 30.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Valmis<br />
|-<br />
|0.1.4 || 20.11.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus versioon<br />
|-<br />
|0.1.5 || 08.12.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus versioon valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
=Legend ja skoop=<br />
<br />
Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näidata tulemüüri installeerimist, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.<br />
<br />
=Eeldused=<br />
Käesolev juhend on testitud Ubuntu 10.04(lucid) Desktop, Firewall Builder v4.1.2(build 3346), iptables v1.4.4 .<br><br />
Kasutaja peab oskama käsurida kasutada ja peab aru saama tulemüüride toimisest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on lihtsustada erinevate tulemüüride rakendamist ja haldamist. Firewall Builderi tegemist alustati 1999 Vadim Kurklandi poolt, algselt arendati seda Linuxi platvormile. Linuxi süsteemides on Firewall Builder'i pakid GNU Üldise Avaliku Litsentsi all. Nüüd on ka versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele, neile pakub litsentseerimist NetCitadel, LLC.<br />
<br />
Versioon 4.1.2 toetab:<br />
*Linux iptables<br />
*Cisco ruuteri ACL-id<br />
*Cisco ASA/PIX<br />
*OpenBSD pf<br />
*FreeBSD ipfw<br />
*ipfilter<br />
*HP ProCurve ACL<br />
<br />
Operatsioonisüsteemid, mis Firewall Builderit toetavad:<br />
* FreeBSD<br />
* CISCO FWSM<br />
* Linksys/Sveasoft<br />
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)<br />
* Mac OS X<br />
* Cisco PIX<br />
* Solaris<br />
* Windows<br />
<br />
=Firewall Builder'i plussid=<br />
<br />
<br />
* '''Hoiab kokku teie aega''': Firewall Builder on projeteeritud nii,et tulemüüride haldamine oleks lihtsam ja tõhusam. Firewall Builder võimaldab genereerida keerulisi iptables'i konfiguratsioone ja pole vaja meeles pidada iptables'i süntaksit ja tema sisemisi operatsioone. See hoiab kokku teie aega ja vähendab teiepoolt tehtavaid vigu, mis tuleks käskude sisestamisest.<br />
<br />
* '''Kasuta uuesti juba tehtud skripte''': Firewall Builder põhineb kasutaja poolt defineeritud objektidest, mida saab korduvkasutada mitmetes tulemüüri poliisides, mis muudavad muutused lihtasamaks.Kui on vaja uuendada IP aadressi, siis lihtsalt muuda objekti ja kompileeri uuesti poliisid tulemüüris, mis seda kasutasid.<br />
<br />
* '''Varajane vigade tuvastus''': Firewall Builder’is on ühendatud reeglite analüüs ja süntaksi kontrollimine, mis aitab vältida kulukaid vigu.Kompileerija genereerib reegleid alati õige sünaksiga ja Firewall Builderis on sisseehitatud kaitse ,mis aitab vältida tavalisi vigu nagu tulemüüri reegli uuendamine.<br />
<br />
* '''Halda oma seadmeid kaugelt''': Firewall Builderis on võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega. Firewall Builder on loodud seadistama lokaalseid tulemüüre kui ka kaughallatavaid tulermüüre.<br />
<br />
* '''Kasuta Firewall Builderit erinevates seadmetes''': Seadme neutraalne tulemüüri poliis teeb lihtaks vahetada tulemüüri seadmeid. Reegleid saab kopeerida ühel seadmelt teisele ja Firewall Builder automaatselt muudab mida vaja ja arvestab uue seadame võimalustega. Administraator töötab üldise tulemüüri ideega, mitte ühe kindla tulemüüri implementeerimisel.<br />
<br />
*'''Tugi platvormidele:'''Tulemüüri käsurea süntaks võib olla keeruline ja raske meelespidada. Firewall Builder annab kasutajatele kergema mooduse luua keerulisi tulemüüri reegleid kasutades defineeritud graafilise kasutajaliidese objekte ja siis pole vaja kogu aeg otsida õigeid käske, mis on erinevatel seadmetel erinevad.<br />
<br />
*'''Versioonitäiendamine probleemideta:'''Tulemüüri tarkvara uued versioonid toovad kaasa tavaliselt uusi funktsioone. Firewall Builder võtab ära piina versiooni täiendamisel sellega ,et kasutajad saavad samasid tulemüüri reegleid kasutada uuel seadme versioonil,ilma muutusi tegemata.<br />
<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
===Ubuntu pakiladu===<br />
Ligipääsuks Ubuntu stabiilsele pakile tuleb lisada järgnev käsk faili /etc/apt/sources.list(Olenevalt versioonist tuleb muuta "lucid" ära) <br />
<pre><br />
deb http://www.fwbuilder.org/deb/stable/ lucid contrib<br />
</pre><br />
<br />
Pakid ladudes on alla kirjutatud GPG võtmega.Tuleb tõmmata avalik võti ja lisada võtmeahelasse ,et verifitseerimaks paki terviklikust ladudes. Võtme lisamine Ubuntu-le,tuleb sisestada käsk:<br />
<pre><br />
wget http://www.fwbuilder.org/PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc<br />
apt-key add PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc<br />
</pre><br />
<br />
Peale seda peaks saama installeerida juba käsuga:<br />
<pre><br />
apt-get install fwbuilder libfwbuilder <br />
</pre><br />
<br />
===Deb pakist installeerimine===<br />
<br />
Kasutades eel-loodud binaar-pakke,tuleb tõmmata ja installeerida kaks pakki:<br />
* Näide: libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
* Näide: fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
<br />
Sõltuvuste jaoks peab olema installeeritud järgnevad pakid:<br />
* QT 4.3.x, 4.4.x, 4.5.x, 4.6.x. Firewall Builder kasutab QT 4.3 või hilisemaid kättesaadavaid võimalusi ja ei tööta 4.2-ga. <br />
<br />
Installeerida Firewall Builder-it tuleb minna kataloogikuhu tõmmati need kaks pakki ja sisestada järgnev käsk:<br />
<br />
<pre><br />
dpkg -i libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb \<br />
fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
</pre><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Käivitame Firewall Builderi kas käsurealt, sisestades <pre>fwbuilder</pre> või System -> Administraton -> Firewall Builder <br><br />
Valime <b>Create new firewall</b><br><br />
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida tulemüüri nimi (<i>firewall1</i>), tüüp (<i>iptables</i>) ja operatsioonisüsteem (<i>Linux 2.4/2.6</i>), millel antud tulemüür töötab.<br><br />
Märgime linnukesega, et soovime kasutada eelkonfigureeritud malle ning vajutame <b>Next</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder412.jpg | 300px]] <br><br><br />
Valime omale sobiva malli, milleks antud juhul on <b>host fw template 1</b> ja vajutame <b>Next</b><br><br />
Paneme paika tulemüüri võrguliidese aadressi (antud näites kasutame staatilist aadressi) ning vajutame <b>Finish</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder413.jpg | 300px]] <br><br><br />
Tulemüüri objekt on nüüd loodud ning poliisi on lisatud esmased reeglid.<br><br />
[[Image:Fwbuilder414.jpg | 300px]] <br><br><br />
Vajutame nupule <b>Firewall settings</b> ning valime vahekaardi <b>Installer</b><br><br />
Määrame kausta kuhu tulemüüri skript paigutatakse (<i>/etc/fw</i>) ja kasutajanime, millega tulemüüri üle ssh sisse logime (<i>root</i>).<br><br />
<b>Valitud kaust peab tulemüüri masinas olemas olema ning kasutajal peab olema parool.</b> Vajutame <b>OK</b>.<br><br />
[[Image:Fwbuilder415.jpg | 300px]] <br><br><br />
Firewall Builder'is on vaja iga tulemüüri jaoks määrata haldusliides. Selleks topeltklikk vastava liidese peal (meil eth0) ning linnuke valiku <b>Management interface</b> ette.<br><br />
[[Image:Fwbuilder416.jpg | 300px]] <br><br><br />
Firewall Builderi reeglite loomine töötab <i>drag-and-drop</i> põhimõttel ning kasutatavate objektide jaoks on 2 teeki: Standard ja User.<br><br />
* User teek sisaldab kõiki kasutaja loodud objekte (nagu meie tulemüür)<br />
* Standard teek sisaldab enimlevinud teenuseid, porte ja aadressivahemikke<br />
[[Image:Fwbuilder418.jpg | 300px]] <br><br><br />
Hetkel on meie poliisis lubatud vajalikest teenustest vaid ssh. Lisame reeglid ka veebi- ja failiserveri jaoks.<br><br />
Selleks vajutame [[Image:Fwbuilder417.jpg]]<br><br />
Poliisi lisati uus reegel, mis hetkel keelab kogu liikluse. Lohistame User teegist reeglisse liidese eth0 ning Standard teegist lisame teenused SMB, NETBIOS, http ja https. Otsimist lihtsustab <i>Filter</i> lahter, mis võimaldab teenuseid nime järgi otsida. Täpsemaks otsinguks on nupp <i>Find Object</i> (Ctrl+F). Suunaks määrame <i>Inbound</i> ning teguviisiks <i>Accept</i>.<br><br />
Tulemüüri poliisi installeerimiseks peab tulemüüri olema võimalik sisse logida üle ssh. Enne installimist tuleb .fwb fail salvestada. Järgmiseks vajutame <i>Install</i> ning paneme linnukesed valikute Compile ja Install juurde.<br><br />
[[Image:Fwbuilder419.jpg]] <br><br><br />
Vajutame <b>Next</b><br><br />
Ootame, kuni kompileerimine on lõpetatud ning vajutame <b>Next</b><br><br />
Sisestame parooli ja vajutame <b>Install</b>.<br />
Näites on kasutatud <b>root</b> kasutajat.<br><br />
[[Image:Fwbuilder420.jpg | 300px]] <br><br><br />
Ootame, kuni installeerimine on lõpetatud ning vajutame <b>Finish</b><br><br />
<br><br />
Et tulemüür võtaks automaatselt meie poliisi igal alglaadimisel kasutusele, muudame /etc/rc.local faili <br><br />
<pre><br />
nano /etc/rc.local<br />
</pre><br />
Lisame oma tulemüüriskripti asukoha<br />
<pre><br />
/etc/fw/firewall1.fw<br />
</pre><br />
<br />
=Varundamine=<br />
Firewall Builder'i puhul tuleb varundada kaht tüüpi faile: .fwb ja .fw. Failid .fwb lõpuga on Firewall Builderi konfiguratsiooni failid, neid saab Firewall Builderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.<br />
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FirewallBuilder&diff=19940FirewallBuilder2010-12-09T07:58:08Z<p>Kvislapu: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Artikli autorid ja versioneerimine=<br />
<br />
'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41<br /><br />
'''Nimi:''' Robert Õim A31<br /><br />
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31<br /><br />
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31<br /><br />
'''Viimati muudetud:''' 08.12.2010<br /><br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine<br />
|-<br />
|0.1.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Esialgne sisu sisestus<br />
|-<br />
|0.1.2 || 29.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli täiendamine<br />
|-<br />
|0.1.3 || 30.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Valmis<br />
|-<br />
|0.1.4 || 20.11.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus versioon<br />
|-<br />
|0.1.5 || 08.12.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus versioon valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
=Legend ja skoop=<br />
<br />
Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näidata tulemüüri installeerimist, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.<br />
<br />
=Eeldused=<br />
Käesolev juhend on testitud Ubuntu 10.04(lucid) Desktop, Firewall Builder v4.1.2(build 3346), iptables v1.4.4 .<br><br />
Kasutaja peab oskama käsurida kasutada ja peab aru saama tulemüüride toimisest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on lihtsustada erinevate tulemüüride rakendamist ja haldamist. Firewall Builderi tegemist alustati 1999 Vadim Kurklandi poolt, algselt arendati seda Linuxi platvormile. Linuxi süsteemides on Firewall Builder'i pakid GNU Üldise Avaliku Litsentsi all. Nüüd on ka versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele, neile pakub litsentseerimist NetCitadel, LLC.<br />
<br />
Versioon 4.1.2 toetab:<br />
*Linux iptables<br />
*Cisco ruuteri ACL-id<br />
*Cisco ASA/PIX<br />
*OpenBSD pf<br />
*FreeBSD ipfw<br />
*ipfilter<br />
*HP ProCurve ACL<br />
<br />
Operatsioonisüsteemid, mis Firewall Builderit toetavad:<br />
* FreeBSD<br />
* CISCO FWSM<br />
* Linksys/Sveasoft<br />
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)<br />
* Mac OS X<br />
* Cisco PIX<br />
* Solaris<br />
* Windows<br />
<br />
=Firewall Builder'i plussid=<br />
<br />
<br />
* '''Hoiab kokku teie aega''': Firewall Builder on projeteeritud nii,et tulemüüride haldamine oleks lihtsam ja tõhusam. Firewall Builder võimaldab genereerida keerulisi iptables'i konfiguratsioone ja pole vaja meeles pidada iptables'i süntaksit ja tema sisemisi operatsioone. See hoiab kokku teie aega ja vähendab teiepoolt tehtavaid vigu, mis tuleks käskude sisestamisest.<br />
<br />
* '''Kasuta uuesti juba tehtud skripte''': Firewall Builder põhineb kasutaja poolt defineeritud objektidest, mida saab korduvkasutada mitmetes tulemüüri poliisides, mis muudavad muutused lihtasamaks.Kui on vaja uuendada IP aadressi, siis lihtsalt muuda objekti ja kompileeri uuesti poliisid tulemüüris, mis seda kasutasid.<br />
<br />
* '''Varajane vigade tuvastus''': Firewall Builder’is on ühendatud reeglite analüüs ja süntaksi kontrollimine, mis aitab vältida kulukaid vigu.Kompileerija genereerib reegleid alati õige sünaksiga ja Firewall Builderis on sisseehitatud kaitse ,mis aitab vältida tavalisi vigu nagu tulemüüri reegli uuendamine.<br />
<br />
* '''Halda oma seadmeid kaugelt''': Firewall Builderis on võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega. Firewall Builder on loodud seadistama lokaalseid tulemüüre kui ka kaughallatavaid tulermüüre.<br />
<br />
* '''Kasuta Firewall Builderit erinevates seadmetes''': Seadme neutraalne tulemüüri poliis teeb lihtaks vahetada tulemüüri seadmeid. Reegleid saab kopeerida ühel seadmelt teisele ja Firewall Builder automaatselt muudab mida vaja ja arvestab uue seadame võimalustega. Administraator töötab üldise tulemüüri ideega, mitte ühe kindla tulemüüri implementeerimisel.<br />
<br />
*'''Tugi platvormidele:'''Tulemüüri käsurea süntaks võib olla keeruline ja raske meelespidada. Firewall Builder annab kasutajatele kergema mooduse luua keerulisi tulemüüri reegleid kasutades defineeritud graafilise kasutajaliidese objekte ja siis pole vaja kogu aeg otsida õigeid käske, mis on erinevatel seadmetel erinevad.<br />
<br />
*'''Versioonitäiendamine probleemideta:'''Tulemüüri tarkvara uued versioonid toovad kaasa tavaliselt uusi funktsioone. Firewall Builder võtab ära piina versiooni täiendamisel sellega ,et kasutajad saavad samasid tulemüüri reegleid kasutada uuel seadme versioonil,ilma muutusi tegemata.<br />
<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
===Ubuntu pakiladu===<br />
Ligipääsuks Ubuntu stabiilsele pakile tuleb lisada järgnev käsk faili /etc/apt/sources.list(Olenevalt versioonist tuleb muuta "lucid" ära) <br />
<pre><br />
deb http://www.fwbuilder.org/deb/stable/ lucid contrib<br />
</pre><br />
<br />
Pakid ladudes on alla kirjutatud GPG võtmega.Tuleb tõmmata avalik võti ja lisada võtmeahelasse ,et verifitseerimaks paki terviklikust ladudes. Võtme lisamine Ubuntu-le,tuleb sisestada käsk:<br />
<pre><br />
wget http://www.fwbuilder.org/PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc<br />
apt-key add PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc<br />
</pre><br />
<br />
Peale seda peaks saama installeerida juba käsuga:<br />
<pre><br />
apt-get install fwbuilder libfwbuilder <br />
</pre><br />
<br />
===Deb pakist installeerimine===<br />
<br />
Kasutades eel-loodud binaar-pakke,tuleb tõmmata ja installeerida kaks pakki:<br />
* Näide: libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
* Näide: fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
<br />
Sõltuvuste jaoks peab olema installeeritud järgnevad pakid:<br />
* QT 4.3.x, 4.4.x, 4.5.x, 4.6.x. Firewall Builder kasutab QT 4.3 või hilisemaid kättesaadavaid võimalusi ja ei tööta 4.2-ga. <br />
<br />
Installeerida Firewall Builder-it tuleb minna kataloogikuhu tõmmati need kaks pakki ja sisestada järgnev käsk:<br />
<br />
<pre><br />
dpkg -i libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb \<br />
fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
</pre><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Käivitame Firewall Builderi kas käsurealt, sisestades <pre>fwbuilder</pre> või System -> Administraton -> Firewall Builder <br><br />
Valime <b>Create new firewall</b><br><br />
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida tulemüüri nimi (<i>firewall1</i>), tüüp (<i>iptables</i>) ja operatsioonisüsteem (<i>Linux 2.4/2.6</i>), millel antud tulemüür töötab.<br><br />
Märgime linnukesega, et soovime kasutada eelkonfigureeritud malle ning vajutame <b>Next</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder412.jpg | 300px]] <br><br><br />
Valime omale sobiva malli, milleks antud juhul on <b>host fw template 1</b> ja vajutame <b>Next</b><br><br />
Paneme paika tulemüüri võrguliidese aadressi (antud näites kasutame staatilist aadressi) ning vajutame <b>Finish</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder413.jpg | 300px]] <br><br><br />
Tulemüüri objekt on nüüd loodud ning poliisi on lisatud esmased reeglid.<br><br />
[[Image:Fwbuilder414.jpg | 300px]] <br><br><br />
Vajutame nupule <b>Firewall settings</b> ning valime vahekaardi <b>Installer</b><br><br />
Määrame kausta kuhu tulemüüri skript paigutatakse (<i>/etc/fw</i>) ja kasutajanime, millega tulemüüri üle ssh sisse logime (<i>root</i>).<br><br />
<b>Valitud kaust peab tulemüüri masinas olemas olema ning kasutajal peab olema parool.</b> Vajutame <b>OK</b>.<br><br />
[[Image:Fwbuilder415.jpg | 300px]] <br><br><br />
Firewall Builder'is on vaja iga tulemüüri jaoks määrata haldusliides. Selleks topeltklikk vastava liidese peal (meil eth0) ning linnuke valiku <b>Management interface</b> ette.<br><br />
[[Image:Fwbuilder416.jpg | 300px]] <br><br><br />
Firewall Builderi reeglite loomine töötab <i>drag-and-drop</i> põhimõttel ning kasutatavate objektide jaoks on 2 teeki: Standard ja User.<br><br />
* User teek sisaldab kõiki kasutaja loodud objekte (nagu meie tulemüür)<br />
* Standard teek sisaldab enimlevinud teenuseid, porte ja aadressivahemikke<br />
[[Image:Fwbuilder418.jpg | 300px]] <br><br><br />
Hetkel on meie poliisis lubatud vajalikest teenustest vaid ssh. Lisame reeglid ka veebi- ja failiserveri jaoks.<br><br />
Selleks vajutame [[Image:Fwbuilder417.jpg]]<br><br />
Poliisi lisati uus reegel, mis hetkel keelab kogu liikluse. Lohistame User teegist reeglisse liidese eth0 ning Standard teegist lisame teenused SMB, NETBIOS, http ja https. Otsimist lihtsustab <i>Filter</i> lahter, mis võimaldab teenuseid nime järgi otsida. Täpsemaks otsinguks on nupp <i>Find Object</i> (Ctrl+F). Suunaks määrame <i>Inbound</i> ning teguviisiks <i>Accept</i>.<br><br />
Tulemüüri poliisi installeerimiseks peab tulemüüri olema võimalik sisse logida üle ssh. Enne installimist tuleb .fwb fail salvestada. Järgmiseks vajutame <i>Install</i> ning paneme linnukesed valikute Compile ja Install juurde.<br><br />
[[Image:Fwbuilder419.jpg]] <br><br><br />
Vajutame <b>Next</b><br><br />
Ootame, kuni kompileerimine on lõpetatud ning vajutame <b>Next</b><br><br />
Sisestame parooli ja vajutame <b>Install</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder420.jpg | 300px]] <br><br><br />
Ootame, kuni installeerimine on lõpetatud ning vajutame <b>Finish</b><br><br />
<br><br />
Et tulemüür võtaks automaatselt meie poliisi igal alglaadimisel kasutusele, muudame /etc/rc.local faili <br><br />
<pre><br />
nano /etc/rc.local<br />
</pre><br />
Lisame oma tulemüüriskripti asukoha<br />
<pre><br />
/etc/fw/firewall1.fw<br />
</pre><br />
<br />
=Varundamine=<br />
Firewall Builder'i puhul tuleb varundada kaht tüüpi faile: .fwb ja .fw. Failid .fwb lõpuga on Firewall Builderi konfiguratsiooni failid, neid saab Firewall Builderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.<br />
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FirewallBuilder&diff=19933FirewallBuilder2010-12-08T10:09:51Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>=Artikli autorid ja versioneerimine=<br />
<br />
'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41<br /><br />
'''Nimi:''' Robert Õim A31<br /><br />
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31<br /><br />
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31<br /><br />
'''Viimati muudetud:''' 08.12.2010<br /><br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine<br />
|-<br />
|0.1.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Esialgne sisu sisestus<br />
|-<br />
|0.1.2 || 29.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli täiendamine<br />
|-<br />
|0.1.3 || 30.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Valmis<br />
|-<br />
|0.1.4 || 20.11.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus versioon<br />
|-<br />
|0.1.5 || 08.12.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus versioon valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
=Legend ja skoop=<br />
<br />
Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näidata tulemüüri installeerimist, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.<br />
<br />
=Eeldused=<br />
Käesolev juhend on testitud Ubuntu 10.04(lucid) Desktop, Firewall Builder v4.1.2(build 3346), iptables v1.4.4 .<br><br />
Kasutaja peab oskama käsurida kasutada ja peab aru saama tulemüüride toimisest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on lihtsustada erinevate tulemüüride rakendamist ja haldamist. Firewall Builderi tegemist alustati 1999 Vadim Kurklandi poolt, algselt arendati seda Linuxi platvormile. Linuxi süsteemides on Firewall Builder'i pakid GNU Üldise Avaliku Litsentsi all. Nüüd on ka versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele, neile pakub litsentseerimist NetCitadel, LLC.<br />
<br />
Versioon 4.1.2 toetab:<br />
*Linux iptables<br />
*Cisco ruuteri ACL-id<br />
*Cisco ASA/PIX<br />
*OpenBSD pf<br />
*FreeBSD ipfw<br />
*ipfilter<br />
*HP ProCurve ACL<br />
<br />
Operatsioonisüsteemid, mis Firewall Builderit toetavad:<br />
* FreeBSD<br />
* CISCO FWSM<br />
* Linksys/Sveasoft<br />
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)<br />
* Mac OS X<br />
* Cisco PIX<br />
* Solaris<br />
* Windows<br />
<br />
=Firewall Builder'i plussid=<br />
<br />
<br />
* '''Hoiab kokku teie aega''': Firewall Builder on projeteeritud nii,et tulemüüride haldamine oleks lihtsam ja tõhusam. Firewall Builder võimaldab genereerida keerulisi iptables'i konfiguratsioone ja pole vaja meeles pidada iptables'i süntaksit ja tema sisemisi operatsioone. See hoiab kokku teie aega ja vähendab teiepoolt tehtavaid vigu, mis tuleks käskude sisestamisest.<br />
<br />
* '''Kasuta uuesti juba tehtud skripte''': Firewall Builder põhineb kasutaja poolt defineeritud objektidest, mida saab korduvkasutada mitmetes tulemüüri poliisides, mis muudavad muutused lihtasamaks.Kui on vaja uuendada IP aadressi, siis lihtsalt muuda objekti ja kompileeri uuesti poliisid tulemüüris, mis seda kasutasid.<br />
<br />
* '''Varajane vigade tuvastus''': Firewall Builder’is on ühendatud reeglite analüüs ja süntaksi kontrollimine, mis aitab vältida kulukaid vigu.Kompileerija genereerib reegleid alati õige sünaksiga ja Firewall Builderis on sisseehitatud kaitse ,mis aitab vältida tavalisi vigu nagu tulemüüri reegli uuendamine.<br />
<br />
* '''Halda oma seadmeid kaugelt''': Firewall Builderis on võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega. Firewall Builder on loodud seadistama lokaalseid tulemüüre kui ka kaughallatavaid tulermüüre.<br />
<br />
* '''Kasuta Firewall Builderit erinevates seadmetes''': Seadme neutraalne tulemüüri poliis teeb lihtaks vahetada tulemüüri seadmeid. Reegleid saab kopeerida ühel seadmelt teisele ja Firewall Builder automaatselt muudab mida vaja ja arvestab uue seadame võimalustega. Administraator töötab üldise tulemüüri ideega, mitte ühe kindla tulemüüri implementeerimisel.<br />
<br />
*'''Tugi platvormidele:'''Tulemüüri käsurea süntaks võib olla keeruline ja raske meelespidada. Firewall Builder annab kasutajatele kergema mooduse luua keerulisi tulemüüri reegleid kasutades defineeritud graafilise kasutajaliidese objekte ja siis pole vaja kogu aeg otsida õigeid käske, mis on erinevatel seadmetel erinevad.<br />
<br />
*'''Versioonitäiendamine probleemideta:'''Tulemüüri tarkvara uued versioonid toovad kaasa tavaliselt uusi funktsioone. Firewall Builder võtab ära piina versiooni täiendamisel sellega ,et kasutajad saavad samasid tulemüüri reegleid kasutada uuel seadme versioonil,ilma muutusi tegemata.<br />
<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
===Ubuntu pakiladu===<br />
Ligipääsuks Ubuntu stabiilsele pakile tuleb lisada järgnev käsk faili /etc/apt/sources.list(Olenevalt versioonist tuleb muuta "lucid" ära) <br />
<pre><br />
deb http://www.fwbuilder.org/deb/stable/ lucid contrib<br />
</pre><br />
<br />
Pakid ladudes on alla kirjutatud GPG võtmega.Tuleb tõmmata avalik võti ja lisada võtmeahelasse ,et verifitseerimaks paki terviklikust ladudes. Võtme lisamine Ubuntu-le,tuleb sisestada käsk:<br />
<pre><br />
wget http://www.fwbuilder.org/PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc<br />
apt-key add PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc<br />
</pre><br />
<br />
Peale seda peaks saama installeerida juba käsuga:<br />
<pre><br />
apt-get install fwbuilder libfwbuilder <br />
</pre><br />
<br />
===Deb pakist installeerimine===<br />
<br />
Kasutades eel-loodud binaar-pakke,tuleb tõmmata ja installeerida kaks pakki:<br />
* Näide: libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
* Näide: fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
<br />
Sõltuvuste jaoks peab olema installeeritud järgnevad pakid:<br />
* QT 4.3.x, 4.4.x, 4.5.x, 4.6.x. Firewall Builder kasutab QT 4.3 või hilisemaid kättesaadavaid võimalusi ja ei tööta 4.2-ga. <br />
<br />
Installeerida Firewall Builder-it tuleb minna kataloogikuhu tõmmati need kaks pakki ja sisestada järgnev käsk:<br />
<br />
<pre><br />
dpkg -i libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb \<br />
fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb<br />
</pre><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Käivitame Firewall Builderi kas käsurealt, sisestades <pre>fwbuilder</pre> või System -> Administraton -> Firewall Builder <br><br />
Valime <b>Create new firewall</b><br><br />
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida tulemüüri nimi (<i>firewall1</i>), tüüp (<i>iptables</i>) ja operatsioonisüsteem (<i>Linux 2.4/2.6</i>), millel antud tulemüür töötab.<br><br />
Märgime linnukesega, et soovime kasutada eelkonfigureeritud malle ning vajutame <b>Next</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder412.jpg | 300px]] <br><br><br />
Valime omale sobiva malli, milleks antud juhul on <b>host fw template 1</b> ja vajutame <b>Next</b><br><br />
Paneme paika tulemüüri võrguliidese aadressi (antud näites kasutame staatilist aadressi) ning vajutame <b>Finish</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder413.jpg | 300px]] <br><br><br />
Tulemüüri objekt on nüüd loodud ning poliisi on lisatud esmased reeglid.<br><br />
[[Image:Fwbuilder414.jpg | 300px]] <br><br><br />
Vajutame nupule <b>Firewall settings</b> ning valime vahekaardi <b>Installer</b><br><br />
Määrame kausta kuhu tulemüüri skript paigutatakse (<i>/etc/fw</i>) ja kasutajanime, millega tulemüüri üle ssh sisse logime (<i>root</i>).<br><br />
<b>Valitud kaust peab tulemüüri masinas olemas olema ning kasutajal peab olema parool.</b> Vajutame <b>OK</b>.<br><br />
[[Image:Fwbuilder415.jpg | 300px]] <br><br><br />
Firewall Builder'is on vaja iga tulemüüri jaoks määrata haldusliides. Selleks topeltklikk vastava liidese peal (meil eth0) ning linnuke valiku <b>Management interface</b> ette.<br><br />
[[Image:Fwbuilder416.jpg | 300px]] <br><br><br />
Firewall Builderi reeglite loomine töötab <i>drag-and-drop</i> põhimõttel ning kasutatavate objektide jaoks on 2 teeki: Standard ja User.<br><br />
* User teek sisaldab kõiki kasutaja loodud objekte (nagu meie tulemüür)<br />
* Standard teek sisaldab enimlevinud teenuseid, porte ja aadressivahemikke<br />
[[Image:Fwbuilder418.jpg | 300px]] <br><br><br />
Hetkel on meie poliisis lubatud vajalikest teenustest vaid ssh. Lisame reeglid ka veebi- ja failiserveri jaoks.<br><br />
Selleks vajutame [[Image:Fwbuilder417.jpg]]<br><br />
Poliisi lisati uus reegel, mis hetkel keelab kogu liikluse. Lohistame User teegist reeglisse liidese eth0 ning Standard teegist lisame teenused SMB, NETBIOS, http ja https. Otsimist lihtsustab <i>Filter</i> lahter, mis võimaldab teenuseid nime järgi otsida. Täpsemaks otsinguks on nupp <i>Find Object</i> (Ctrl+F). Suunaks määrame <i>Inbound</i> ning teguviisiks <i>Accept</i>.<br><br />
Tulemüüri poliisi installeerimiseks peab tulemüüri olema võimalik sisse logida üle ssh. Vajutame <i>Install</i> ning paneme linnukesed valikute Compile ja Install juurde.<br><br />
[[Image:Fwbuilder419.jpg]] <br><br><br />
Vajutame <b>Next</b><br><br />
Ootame, kuni kompileerimine on lõpetatud ning vajutame <b>Next</b><br><br />
Sisestame parooli ja vajutame <b>Install</b><br><br />
[[Image:Fwbuilder420.jpg | 300px]] <br><br><br />
Ootame, kuni installeerimine on lõpetatud ning vajutame <b>Finish</b><br><br />
<br><br />
Et tulemüür võtaks automaatselt meie poliisi igal alglaadimisel kasutusele, muudame /etc/rc.local faili <br><br />
<pre><br />
nano /etc/rc.local<br />
</pre><br />
Lisame oma tulemüüriskripti asukoha<br />
<pre><br />
/etc/fw/firewall1.fw<br />
</pre><br />
<br />
=Varundamine=<br />
Firewall Builder'i puhul tuleb varundada kaht tüüpi faile: .fwb ja .fw. Failid .fwb lõpuga on Firewall Builderi konfiguratsiooni failid, neid saab Firewall Builderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.<br />
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FirewallBuilder&diff=17915FirewallBuilder2010-11-20T09:15:50Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>=Artikli autor ja versioneerimine=<br />
<br />
'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41<br /><br />
'''Nimi:''' Robert Õim A31<br /><br />
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31<br /><br />
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31<br /><br />
'''Viimati muudetud:''' 20.11.2010<br /><br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine<br />
|-<br />
|0.1.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Esialgne sisu sisestus<br />
|-<br />
|0.1.2 || 29.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli täiendamine<br />
|-<br />
|0.1.3 || 30.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Valmis<br />
|-<br />
|0.1.4 || 20.11.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus skoop<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
=Legend ja skoop=<br />
<br />
Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näidata tulemüüri installeerimist, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on kontrollida arvutisse tulevaid ja sealt väljuvaid võrgu ühendusi ning vastavalt talle kehtestatud reeglitele need kas läbi lubada või keelata. See töö on küllaltki keeruline, kuna jälgides kõiki informatsioonivooge nii sise-kui välisvõrgu vahel peab vahel suutma kiiresti otsustama, millised neist infopakettidest on pahatahtlikud ja millised lubatavad.<br />
<br />
Fwbuilder võimaldad lihtsamalt ja kasutaja sõbralikumalt seadistada mitmeid tulemüüri rakendusi erinevates operatsiooni süsteemides.<br />
Versioon 3.0 toetab:<br />
* FWSM<br />
* Ipfilter<br />
* Ipfw<br />
* Iptables<br />
* PF<br />
* PIX<br />
Ja operatsioonisüsteeme mis teda toetavad:<br />
* FreeBSD<br />
* CISCO FWSM<br />
* Linksys/Sveasoft<br />
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)<br />
* MacOS X<br />
* Cisco PIX<br />
* Solaris<br />
* Windows<br />
Kes hoolib oma arvuti turvalisusest ning ei oska või ei taha kasutada käsurida on fwbuilder ideaalne lahendus.<br />
Fwbuilder ei ole mingil juhul turvalisuse garantii, küll aga ta aitab turvalisusele kaasa.<br />
<br />
<br />
=Firewall Builder=<br />
Fwbuilder on registreeritud firma SourceForge poolt 2000 aastal, ning iga järgmine aasta on seda programmi arendatud ja täiustatud. Programmi arendus toimub edasi ja koguaeg lisatakse programmile uusi võimalusi ja parandatakse turvaauke ja tehakse kasutaja sõbralikumaks.<br />
Kui teil tekib Fwbuilderi kasutamisega probleem millega ise jagu i saa on kõige lihtsam minna programmi kodukale ja sealt esitada küsimus teistele, kuda saan oma probleemi lahendada.<br />
Miks siis just kasutada Fwbuilder'it, mis kasu me sellest saame.<br><br />
Plussid:<br />
* Hoiab kokku teie aega: Fwbuilder võimaldab genereerida keerulisi iptables'i konfiguratsioone. Sa ei pea meeles pidama igasugu detaile, nende süntakse ja sisemisi operatsioone. See hoiab kokku teie aega ja vähendab teiepoolt tehtavaid vigu. Fwbuilderiga valmis kirjutatud skriptid näevad välja samasugused mis oleks te valmis kirjutanud kui oleks kasutanud käsurida.<br />
* Kasuta uuesti juba tehtud skripte: Tee uus objekt mis esindab sinu võrku, serverit või servist ükskord valmis ja kasuta seda vajadusel nii mitu korda kui soovid. Sa ei pea kogu oma tulemüüri või ruuteri võrgustiku läbi otsima, et seda skripti leida ja parandada. Lihtsalt, vaheta ta objektiks, rekompileeri ja taaskäivita ning asi toimibki. Võid teha ka oma templaidid tulemüüri objektide ja reeglitega ning vajadusel kasutada neid.<br />
* Varajane vigade tuvastus: Annab varakult teada sinupoolt tehtud vigadest ning aitab sul juba algfaasis ära hoida väga palju igasugu erinevaid vigu.<br />
* Halda oma seadmeid kaugelt: Võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist, lõpetades väga keerulistega seadmetega. Fwbuilder on loodud seadistama lokaalselt tulemüüri kui ka kaugelt hallatavalt tulermüüre.<br />
* Vabane oma vanadest progedest ja võta kasutusele ainult FWbuilder: Kui sa ennem kasutasid mitut erinevat programmi, ühega seadistasid windowsi tulemüüri, teisega linuxi iptables ja kolmandaga veel Cisco ruutereid, siis nüüd või nende programmide asemel kasutada ainult ühte programmi, milleks siis FWbuilder. Expordi vanadest programmidest konfifailid ning impordi nad FWbuilderisse.<br />
Miinused:<br />
* Iga lisa rakendus, mis me oma arvutisse või serverisse installime on potensiaalne ohu allikas. Keegi võib ära kasutada selle rakenduse nõrkuse või veel parandamata turvaaugu ning meile sellega väga palju kahju teha.<br />
* Arvutisse peab olema installitud GUI.<br />
'''<br />
=Üldinformatsioon=<br />
Käesolev juhend on testitud: <br />
* Ubuntu 9.10 Desktop Edition <br />
* Fwbuilder 3.0.7 <br />
* Iptables 1.3.6<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
Instaleerimise eelduseks on järgnevate pakettide olemasolu hädavajalik:<br />
* libxml2 v2.4.10 või uuem<br />
* libxslt v1.0.7 või uuem<br />
* ucd-snmp või net-snmp<br />
* openssl <br />
* QT 4.3.x, 4.4.x Fwbuilder sõltub QT 4.3 or 4.4, it will not work with 4.2 (Qt™ on kasutajaliideste loomiseks kasutatav klassiteek, mille aluseks on C++, ta on väga võimas tööriistakomplekt, mis pakub kõike, mida läheb vaja moodsa kasutajaliidese loomiseks. )<br />
Kui neist mõni pakett puudub teie arvutis, siis installige see.<br><br />
{paketi nimi} pakett, mis hetkel puudu<br />
<pre><br />
sudo apt-get install {paketi nimi}<br />
</pre><br />
Nüüd, kui loetletud paketid on süsteemis olemas, alustame fwbuilderi paigaldamist.<br><br />
<pre><br />
sudo -i <br />
apt-get update<br />
apt-get install fwbuilder<br />
</pre><br />
Nüüd on Firewall Builder paigaldatud.<br />
==Näide.==<br />
Kasutame fwbuilderit ja teeme endale tulemüüri.<br />
Tulemüür peab lubama väljast poolt arvutit pingida ja arvutiga saab ühendust ainult läbi SSH, kõik ülejäänu piirame. <br />
Siin näites sisemist liiklust piirama ei hakka.<br />
''Mida peame selleks tegema?''<br />
Et algul asi väga keeruliseks ei läheks, kasutame Firewall Builderi wizardit, mis aitab meil koostada tulemüüri reegleid.<br />
* Teeme tulemüüri<br />
* Paneme paika reegild<br />
* Kompileerime ning salvestame oma tulemüüri seadistused<br />
* Kustutame iptables varasemad seadmed<br />
* Peale arvuti taaskäivitamist võetakse meie tehtud tulemüür automaatselt kasutusele<br />
* Varundame vajalikud conf failid.<br />
Teeme tulemüüri <br><br />
Käivitmae fwbuilderi kas konsooli realt, sisestades käsu fwbuilder, või klikates hiirega fwbuilderi ikoonil.<br />
Fwbuideri käivitamisel tuleb meile ette tervitusaken, kus antakse meile igasugu juhised kuidas seda programmi paremini kasutada, sulge see aken. Valime New Object ja valime New Firewall.(vaata pilti)<br><br />
[[Image:pilt1.jpg]] <br><br />
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida: <br><br />
[[Image:pilt2.jpg]] <br><br />
Esimeses aknas palutakse sisestada uue tulemüüri nimi, näites tulemuur <br><br />
Teiseses aknas, küsitakse mis tulemüüri rakendus kasutame, meil iptables <br><br />
Kolmandas lahtris palutakse määrata mis operatsiooni süsteemi kasutate, meil Linux 2.4/2.6 <br><br />
Paneme kasti linnukese, et saaks valida template'sid ning vajutame NEXT. <br><br />
[[Image:pilt3.jpg]] <br><br />
Tuli ette aken kus pakutakse juba valmislahendusi ehk template.<br />
Valime host of template (vaata pilti)<br />
[[Image:pilt4.jpg]] <br><br />
Vajuta NEXT <br><br />
[[Image:pilt5.jpg]] <br><br />
Logi failist näeme, et tekitati fail nimega tulemuur.fwb, mis siis ongi hetkel meil tulemüür.<br />
<br />
Avame konsooli akna ja kirjutame järgmised read:<br />
<pre> sudo -i </pre><br />
Sisestame salasõna<br />
Hetkel veel meil on tulemüüri eest iptables. Vaatame, mis on iptables'is lubatud ja mis keelatud.<br />
<pre> <br />
iptables -L </pre><br />
Kustutame reeglikogu reeglid ja reeglikogu ise<br />
<pre> <br />
iptables -F <br />
iptables -X <br />
</pre><br />
Nüüd kui vaatame iptablesi sisu<br />
<pre> iptables -L </pre><br />
Peab olema kõik tühi nagu järgmisel pildil näha. <br><br />
[[Image:pilt6.jpg]] <br><br />
Laseme nüüd oma tulemüüri skripti käima <br><br />
[oliver] teie kasutaja kodukataloog <br><br />
<pre><br />
/home/[oliver]/tulemuur.fw<br />
</pre><br />
Kui kõik OK antakse teile teada, et tulemüüri skript on OK ja võeti kasutusele. <br><br />
Vaatame iptables'i sisse <br><br />
<pre><br />
iptables -L<br />
</pre><br />
Enam ei tohiks olla tühi nagu ennem. <br><br />
Et arvuti võtaks automaatselt meie tulemüüri kasutusele, kirjutame järgmised read <br><br />
<pre><br />
vim /etc/rc.local<br />
</pre><br />
faili järgmise rea<br />
<pre><br />
/home/[oliver]/tulemuur.fw<br />
</pre><br />
Salvestama faili, teeme arvutile restardi ja asi toimib. <br><br />
=Varundamine=<br />
Meie näites tuleks varundada kaks faili, tulemuur.fwb ja tulemuur.fw. Failid .fwb lõpuga on fwbuilderi konfiguratsiooni failid, neid saab fwbuilderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.<br />
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FirewallBuilder&diff=17914FirewallBuilder2010-11-20T09:14:18Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>=Artikli autor ja versioneerimine=<br />
<br />
'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41<br /><br />
'''Nimi:''' Robert Õim A31<br /><br />
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31<br /><br />
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31<br /><br />
'''Viimati muudetud:''' 20.11.2010<br /><br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine<br />
|-<br />
|0.1.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Esialgne sisu sisestus<br />
|-<br />
|0.1.2 || 29.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli täiendamine<br />
|-<br />
|0.1.3 || 30.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Valmis<br />
|-<br />
|0.1.4 || 20.11.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus skoop<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
=Legend ja skoop=<br />
<br />
Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näiteks installeerida tulemüüri, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on kontrollida arvutisse tulevaid ja sealt väljuvaid võrgu ühendusi ning vastavalt talle kehtestatud reeglitele need kas läbi lubada või keelata. See töö on küllaltki keeruline, kuna jälgides kõiki informatsioonivooge nii sise-kui välisvõrgu vahel peab vahel suutma kiiresti otsustama, millised neist infopakettidest on pahatahtlikud ja millised lubatavad.<br />
<br />
Fwbuilder võimaldad lihtsamalt ja kasutaja sõbralikumalt seadistada mitmeid tulemüüri rakendusi erinevates operatsiooni süsteemides.<br />
Versioon 3.0 toetab:<br />
* FWSM<br />
* Ipfilter<br />
* Ipfw<br />
* Iptables<br />
* PF<br />
* PIX<br />
Ja operatsioonisüsteeme mis teda toetavad:<br />
* FreeBSD<br />
* CISCO FWSM<br />
* Linksys/Sveasoft<br />
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)<br />
* MacOS X<br />
* Cisco PIX<br />
* Solaris<br />
* Windows<br />
Kes hoolib oma arvuti turvalisusest ning ei oska või ei taha kasutada käsurida on fwbuilder ideaalne lahendus.<br />
Fwbuilder ei ole mingil juhul turvalisuse garantii, küll aga ta aitab turvalisusele kaasa.<br />
<br />
<br />
=Firewall Builder=<br />
Fwbuilder on registreeritud firma SourceForge poolt 2000 aastal, ning iga järgmine aasta on seda programmi arendatud ja täiustatud. Programmi arendus toimub edasi ja koguaeg lisatakse programmile uusi võimalusi ja parandatakse turvaauke ja tehakse kasutaja sõbralikumaks.<br />
Kui teil tekib Fwbuilderi kasutamisega probleem millega ise jagu i saa on kõige lihtsam minna programmi kodukale ja sealt esitada küsimus teistele, kuda saan oma probleemi lahendada.<br />
Miks siis just kasutada Fwbuilder'it, mis kasu me sellest saame.<br><br />
Plussid:<br />
* Hoiab kokku teie aega: Fwbuilder võimaldab genereerida keerulisi iptables'i konfiguratsioone. Sa ei pea meeles pidama igasugu detaile, nende süntakse ja sisemisi operatsioone. See hoiab kokku teie aega ja vähendab teiepoolt tehtavaid vigu. Fwbuilderiga valmis kirjutatud skriptid näevad välja samasugused mis oleks te valmis kirjutanud kui oleks kasutanud käsurida.<br />
* Kasuta uuesti juba tehtud skripte: Tee uus objekt mis esindab sinu võrku, serverit või servist ükskord valmis ja kasuta seda vajadusel nii mitu korda kui soovid. Sa ei pea kogu oma tulemüüri või ruuteri võrgustiku läbi otsima, et seda skripti leida ja parandada. Lihtsalt, vaheta ta objektiks, rekompileeri ja taaskäivita ning asi toimibki. Võid teha ka oma templaidid tulemüüri objektide ja reeglitega ning vajadusel kasutada neid.<br />
* Varajane vigade tuvastus: Annab varakult teada sinupoolt tehtud vigadest ning aitab sul juba algfaasis ära hoida väga palju igasugu erinevaid vigu.<br />
* Halda oma seadmeid kaugelt: Võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist, lõpetades väga keerulistega seadmetega. Fwbuilder on loodud seadistama lokaalselt tulemüüri kui ka kaugelt hallatavalt tulermüüre.<br />
* Vabane oma vanadest progedest ja võta kasutusele ainult FWbuilder: Kui sa ennem kasutasid mitut erinevat programmi, ühega seadistasid windowsi tulemüüri, teisega linuxi iptables ja kolmandaga veel Cisco ruutereid, siis nüüd või nende programmide asemel kasutada ainult ühte programmi, milleks siis FWbuilder. Expordi vanadest programmidest konfifailid ning impordi nad FWbuilderisse.<br />
Miinused:<br />
* Iga lisa rakendus, mis me oma arvutisse või serverisse installime on potensiaalne ohu allikas. Keegi võib ära kasutada selle rakenduse nõrkuse või veel parandamata turvaaugu ning meile sellega väga palju kahju teha.<br />
* Arvutisse peab olema installitud GUI.<br />
'''<br />
=Üldinformatsioon=<br />
Käesolev juhend on testitud: <br />
* Ubuntu 9.10 Desktop Edition <br />
* Fwbuilder 3.0.7 <br />
* Iptables 1.3.6<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
Instaleerimise eelduseks on järgnevate pakettide olemasolu hädavajalik:<br />
* libxml2 v2.4.10 või uuem<br />
* libxslt v1.0.7 või uuem<br />
* ucd-snmp või net-snmp<br />
* openssl <br />
* QT 4.3.x, 4.4.x Fwbuilder sõltub QT 4.3 or 4.4, it will not work with 4.2 (Qt™ on kasutajaliideste loomiseks kasutatav klassiteek, mille aluseks on C++, ta on väga võimas tööriistakomplekt, mis pakub kõike, mida läheb vaja moodsa kasutajaliidese loomiseks. )<br />
Kui neist mõni pakett puudub teie arvutis, siis installige see.<br><br />
{paketi nimi} pakett, mis hetkel puudu<br />
<pre><br />
sudo apt-get install {paketi nimi}<br />
</pre><br />
Nüüd, kui loetletud paketid on süsteemis olemas, alustame fwbuilderi paigaldamist.<br><br />
<pre><br />
sudo -i <br />
apt-get update<br />
apt-get install fwbuilder<br />
</pre><br />
Nüüd on Firewall Builder paigaldatud.<br />
==Näide.==<br />
Kasutame fwbuilderit ja teeme endale tulemüüri.<br />
Tulemüür peab lubama väljast poolt arvutit pingida ja arvutiga saab ühendust ainult läbi SSH, kõik ülejäänu piirame. <br />
Siin näites sisemist liiklust piirama ei hakka.<br />
''Mida peame selleks tegema?''<br />
Et algul asi väga keeruliseks ei läheks, kasutame Firewall Builderi wizardit, mis aitab meil koostada tulemüüri reegleid.<br />
* Teeme tulemüüri<br />
* Paneme paika reegild<br />
* Kompileerime ning salvestame oma tulemüüri seadistused<br />
* Kustutame iptables varasemad seadmed<br />
* Peale arvuti taaskäivitamist võetakse meie tehtud tulemüür automaatselt kasutusele<br />
* Varundame vajalikud conf failid.<br />
Teeme tulemüüri <br><br />
Käivitmae fwbuilderi kas konsooli realt, sisestades käsu fwbuilder, või klikates hiirega fwbuilderi ikoonil.<br />
Fwbuideri käivitamisel tuleb meile ette tervitusaken, kus antakse meile igasugu juhised kuidas seda programmi paremini kasutada, sulge see aken. Valime New Object ja valime New Firewall.(vaata pilti)<br><br />
[[Image:pilt1.jpg]] <br><br />
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida: <br><br />
[[Image:pilt2.jpg]] <br><br />
Esimeses aknas palutakse sisestada uue tulemüüri nimi, näites tulemuur <br><br />
Teiseses aknas, küsitakse mis tulemüüri rakendus kasutame, meil iptables <br><br />
Kolmandas lahtris palutakse määrata mis operatsiooni süsteemi kasutate, meil Linux 2.4/2.6 <br><br />
Paneme kasti linnukese, et saaks valida template'sid ning vajutame NEXT. <br><br />
[[Image:pilt3.jpg]] <br><br />
Tuli ette aken kus pakutakse juba valmislahendusi ehk template.<br />
Valime host of template (vaata pilti)<br />
[[Image:pilt4.jpg]] <br><br />
Vajuta NEXT <br><br />
[[Image:pilt5.jpg]] <br><br />
Logi failist näeme, et tekitati fail nimega tulemuur.fwb, mis siis ongi hetkel meil tulemüür.<br />
<br />
Avame konsooli akna ja kirjutame järgmised read:<br />
<pre> sudo -i </pre><br />
Sisestame salasõna<br />
Hetkel veel meil on tulemüüri eest iptables. Vaatame, mis on iptables'is lubatud ja mis keelatud.<br />
<pre> <br />
iptables -L </pre><br />
Kustutame reeglikogu reeglid ja reeglikogu ise<br />
<pre> <br />
iptables -F <br />
iptables -X <br />
</pre><br />
Nüüd kui vaatame iptablesi sisu<br />
<pre> iptables -L </pre><br />
Peab olema kõik tühi nagu järgmisel pildil näha. <br><br />
[[Image:pilt6.jpg]] <br><br />
Laseme nüüd oma tulemüüri skripti käima <br><br />
[oliver] teie kasutaja kodukataloog <br><br />
<pre><br />
/home/[oliver]/tulemuur.fw<br />
</pre><br />
Kui kõik OK antakse teile teada, et tulemüüri skript on OK ja võeti kasutusele. <br><br />
Vaatame iptables'i sisse <br><br />
<pre><br />
iptables -L<br />
</pre><br />
Enam ei tohiks olla tühi nagu ennem. <br><br />
Et arvuti võtaks automaatselt meie tulemüüri kasutusele, kirjutame järgmised read <br><br />
<pre><br />
vim /etc/rc.local<br />
</pre><br />
faili järgmise rea<br />
<pre><br />
/home/[oliver]/tulemuur.fw<br />
</pre><br />
Salvestama faili, teeme arvutile restardi ja asi toimib. <br><br />
=Varundamine=<br />
Meie näites tuleks varundada kaks faili, tulemuur.fwb ja tulemuur.fw. Failid .fwb lõpuga on fwbuilderi konfiguratsiooni failid, neid saab fwbuilderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.<br />
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FirewallBuilder&diff=17913FirewallBuilder2010-11-20T09:13:33Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>=Artikli autor ja versioneerimine=<br />
<br />
'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41<br /><br />
'''Nimi:''' Robert Õim A31<br /><br />
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31<br /><br />
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31<br /><br />
'''Viimati muudetud:''' 32.11.2010<br /><br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine<br />
|-<br />
|0.1.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Esialgne sisu sisestus<br />
|-<br />
|0.1.2 || 29.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli täiendamine<br />
|-<br />
|0.1.3 || 30.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Valmis<br />
|-<br />
|0.1.4 || 20.11.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Uus skoop}<br />
</blockquote><br />
<br />
=Legend ja skoop=<br />
<br />
Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näiteks installeerida tulemüüri, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on kontrollida arvutisse tulevaid ja sealt väljuvaid võrgu ühendusi ning vastavalt talle kehtestatud reeglitele need kas läbi lubada või keelata. See töö on küllaltki keeruline, kuna jälgides kõiki informatsioonivooge nii sise-kui välisvõrgu vahel peab vahel suutma kiiresti otsustama, millised neist infopakettidest on pahatahtlikud ja millised lubatavad.<br />
<br />
Fwbuilder võimaldad lihtsamalt ja kasutaja sõbralikumalt seadistada mitmeid tulemüüri rakendusi erinevates operatsiooni süsteemides.<br />
Versioon 3.0 toetab:<br />
* FWSM<br />
* Ipfilter<br />
* Ipfw<br />
* Iptables<br />
* PF<br />
* PIX<br />
Ja operatsioonisüsteeme mis teda toetavad:<br />
* FreeBSD<br />
* CISCO FWSM<br />
* Linksys/Sveasoft<br />
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)<br />
* MacOS X<br />
* Cisco PIX<br />
* Solaris<br />
* Windows<br />
Kes hoolib oma arvuti turvalisusest ning ei oska või ei taha kasutada käsurida on fwbuilder ideaalne lahendus.<br />
Fwbuilder ei ole mingil juhul turvalisuse garantii, küll aga ta aitab turvalisusele kaasa.<br />
<br />
<br />
=Firewall Builder=<br />
Fwbuilder on registreeritud firma SourceForge poolt 2000 aastal, ning iga järgmine aasta on seda programmi arendatud ja täiustatud. Programmi arendus toimub edasi ja koguaeg lisatakse programmile uusi võimalusi ja parandatakse turvaauke ja tehakse kasutaja sõbralikumaks.<br />
Kui teil tekib Fwbuilderi kasutamisega probleem millega ise jagu i saa on kõige lihtsam minna programmi kodukale ja sealt esitada küsimus teistele, kuda saan oma probleemi lahendada.<br />
Miks siis just kasutada Fwbuilder'it, mis kasu me sellest saame.<br><br />
Plussid:<br />
* Hoiab kokku teie aega: Fwbuilder võimaldab genereerida keerulisi iptables'i konfiguratsioone. Sa ei pea meeles pidama igasugu detaile, nende süntakse ja sisemisi operatsioone. See hoiab kokku teie aega ja vähendab teiepoolt tehtavaid vigu. Fwbuilderiga valmis kirjutatud skriptid näevad välja samasugused mis oleks te valmis kirjutanud kui oleks kasutanud käsurida.<br />
* Kasuta uuesti juba tehtud skripte: Tee uus objekt mis esindab sinu võrku, serverit või servist ükskord valmis ja kasuta seda vajadusel nii mitu korda kui soovid. Sa ei pea kogu oma tulemüüri või ruuteri võrgustiku läbi otsima, et seda skripti leida ja parandada. Lihtsalt, vaheta ta objektiks, rekompileeri ja taaskäivita ning asi toimibki. Võid teha ka oma templaidid tulemüüri objektide ja reeglitega ning vajadusel kasutada neid.<br />
* Varajane vigade tuvastus: Annab varakult teada sinupoolt tehtud vigadest ning aitab sul juba algfaasis ära hoida väga palju igasugu erinevaid vigu.<br />
* Halda oma seadmeid kaugelt: Võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist, lõpetades väga keerulistega seadmetega. Fwbuilder on loodud seadistama lokaalselt tulemüüri kui ka kaugelt hallatavalt tulermüüre.<br />
* Vabane oma vanadest progedest ja võta kasutusele ainult FWbuilder: Kui sa ennem kasutasid mitut erinevat programmi, ühega seadistasid windowsi tulemüüri, teisega linuxi iptables ja kolmandaga veel Cisco ruutereid, siis nüüd või nende programmide asemel kasutada ainult ühte programmi, milleks siis FWbuilder. Expordi vanadest programmidest konfifailid ning impordi nad FWbuilderisse.<br />
Miinused:<br />
* Iga lisa rakendus, mis me oma arvutisse või serverisse installime on potensiaalne ohu allikas. Keegi võib ära kasutada selle rakenduse nõrkuse või veel parandamata turvaaugu ning meile sellega väga palju kahju teha.<br />
* Arvutisse peab olema installitud GUI.<br />
'''<br />
=Üldinformatsioon=<br />
Käesolev juhend on testitud: <br />
* Ubuntu 9.10 Desktop Edition <br />
* Fwbuilder 3.0.7 <br />
* Iptables 1.3.6<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
Instaleerimise eelduseks on järgnevate pakettide olemasolu hädavajalik:<br />
* libxml2 v2.4.10 või uuem<br />
* libxslt v1.0.7 või uuem<br />
* ucd-snmp või net-snmp<br />
* openssl <br />
* QT 4.3.x, 4.4.x Fwbuilder sõltub QT 4.3 or 4.4, it will not work with 4.2 (Qt™ on kasutajaliideste loomiseks kasutatav klassiteek, mille aluseks on C++, ta on väga võimas tööriistakomplekt, mis pakub kõike, mida läheb vaja moodsa kasutajaliidese loomiseks. )<br />
Kui neist mõni pakett puudub teie arvutis, siis installige see.<br><br />
{paketi nimi} pakett, mis hetkel puudu<br />
<pre><br />
sudo apt-get install {paketi nimi}<br />
</pre><br />
Nüüd, kui loetletud paketid on süsteemis olemas, alustame fwbuilderi paigaldamist.<br><br />
<pre><br />
sudo -i <br />
apt-get update<br />
apt-get install fwbuilder<br />
</pre><br />
Nüüd on Firewall Builder paigaldatud.<br />
==Näide.==<br />
Kasutame fwbuilderit ja teeme endale tulemüüri.<br />
Tulemüür peab lubama väljast poolt arvutit pingida ja arvutiga saab ühendust ainult läbi SSH, kõik ülejäänu piirame. <br />
Siin näites sisemist liiklust piirama ei hakka.<br />
''Mida peame selleks tegema?''<br />
Et algul asi väga keeruliseks ei läheks, kasutame Firewall Builderi wizardit, mis aitab meil koostada tulemüüri reegleid.<br />
* Teeme tulemüüri<br />
* Paneme paika reegild<br />
* Kompileerime ning salvestame oma tulemüüri seadistused<br />
* Kustutame iptables varasemad seadmed<br />
* Peale arvuti taaskäivitamist võetakse meie tehtud tulemüür automaatselt kasutusele<br />
* Varundame vajalikud conf failid.<br />
Teeme tulemüüri <br><br />
Käivitmae fwbuilderi kas konsooli realt, sisestades käsu fwbuilder, või klikates hiirega fwbuilderi ikoonil.<br />
Fwbuideri käivitamisel tuleb meile ette tervitusaken, kus antakse meile igasugu juhised kuidas seda programmi paremini kasutada, sulge see aken. Valime New Object ja valime New Firewall.(vaata pilti)<br><br />
[[Image:pilt1.jpg]] <br><br />
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida: <br><br />
[[Image:pilt2.jpg]] <br><br />
Esimeses aknas palutakse sisestada uue tulemüüri nimi, näites tulemuur <br><br />
Teiseses aknas, küsitakse mis tulemüüri rakendus kasutame, meil iptables <br><br />
Kolmandas lahtris palutakse määrata mis operatsiooni süsteemi kasutate, meil Linux 2.4/2.6 <br><br />
Paneme kasti linnukese, et saaks valida template'sid ning vajutame NEXT. <br><br />
[[Image:pilt3.jpg]] <br><br />
Tuli ette aken kus pakutakse juba valmislahendusi ehk template.<br />
Valime host of template (vaata pilti)<br />
[[Image:pilt4.jpg]] <br><br />
Vajuta NEXT <br><br />
[[Image:pilt5.jpg]] <br><br />
Logi failist näeme, et tekitati fail nimega tulemuur.fwb, mis siis ongi hetkel meil tulemüür.<br />
<br />
Avame konsooli akna ja kirjutame järgmised read:<br />
<pre> sudo -i </pre><br />
Sisestame salasõna<br />
Hetkel veel meil on tulemüüri eest iptables. Vaatame, mis on iptables'is lubatud ja mis keelatud.<br />
<pre> <br />
iptables -L </pre><br />
Kustutame reeglikogu reeglid ja reeglikogu ise<br />
<pre> <br />
iptables -F <br />
iptables -X <br />
</pre><br />
Nüüd kui vaatame iptablesi sisu<br />
<pre> iptables -L </pre><br />
Peab olema kõik tühi nagu järgmisel pildil näha. <br><br />
[[Image:pilt6.jpg]] <br><br />
Laseme nüüd oma tulemüüri skripti käima <br><br />
[oliver] teie kasutaja kodukataloog <br><br />
<pre><br />
/home/[oliver]/tulemuur.fw<br />
</pre><br />
Kui kõik OK antakse teile teada, et tulemüüri skript on OK ja võeti kasutusele. <br><br />
Vaatame iptables'i sisse <br><br />
<pre><br />
iptables -L<br />
</pre><br />
Enam ei tohiks olla tühi nagu ennem. <br><br />
Et arvuti võtaks automaatselt meie tulemüüri kasutusele, kirjutame järgmised read <br><br />
<pre><br />
vim /etc/rc.local<br />
</pre><br />
faili järgmise rea<br />
<pre><br />
/home/[oliver]/tulemuur.fw<br />
</pre><br />
Salvestama faili, teeme arvutile restardi ja asi toimib. <br><br />
=Varundamine=<br />
Meie näites tuleks varundada kaks faili, tulemuur.fwb ja tulemuur.fw. Failid .fwb lõpuga on fwbuilderi konfiguratsiooni failid, neid saab fwbuilderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.<br />
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=FirewallBuilder&diff=17724FirewallBuilder2010-11-17T09:58:58Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>=Artikli autor ja versioneerimine=<br />
<br />
'''Nimi:''' Oliver Saarniit<br /><br />
'''Nimi:''' Robert Õim A31<br /><br />
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31<br /><br />
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31<br /><br />
'''Grupp:''' AK41<br /><br />
'''Viimati muudetud:''' 30.01.2010<br /><br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine<br />
|-<br />
|0.1.1 || 20.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Esialgne sisu sisestus<br />
|-<br />
|0.1.2 || 29.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli täiendamine<br />
|-<br />
|0.1.3 || 30.01.2010 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
=Legend ja skoop=<br />
<br />
Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning tuua mõningad näited kuidas teda kasutada.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on kontrollida arvutisse tulevaid ja sealt väljuvaid võrgu ühendusi ning vastavalt talle kehtestatud reeglitele need kas läbi lubada või keelata. See töö on küllaltki keeruline, kuna jälgides kõiki informatsioonivooge nii sise-kui välisvõrgu vahel peab vahel suutma kiiresti otsustama, millised neist infopakettidest on pahatahtlikud ja millised lubatavad.<br />
<br />
Fwbuilder võimaldad lihtsamalt ja kasutaja sõbralikumalt seadistada mitmeid tulemüüri rakendusi erinevates operatsiooni süsteemides.<br />
Versioon 3.0 toetab:<br />
* FWSM<br />
* Ipfilter<br />
* Ipfw<br />
* Iptables<br />
* PF<br />
* PIX<br />
Ja operatsioonisüsteeme mis teda toetavad:<br />
* FreeBSD<br />
* CISCO FWSM<br />
* Linksys/Sveasoft<br />
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)<br />
* MacOS X<br />
* Cisco PIX<br />
* Solaris<br />
* Windows<br />
Kes hoolib oma arvuti turvalisusest ning ei oska või ei taha kasutada käsurida on fwbuilder ideaalne lahendus.<br />
Fwbuilder ei ole mingil juhul turvalisuse garantii, küll aga ta aitab turvalisusele kaasa.<br />
<br />
<br />
=Firewall Builder=<br />
Fwbuilder on registreeritud firma SourceForge poolt 2000 aastal, ning iga järgmine aasta on seda programmi arendatud ja täiustatud. Programmi arendus toimub edasi ja koguaeg lisatakse programmile uusi võimalusi ja parandatakse turvaauke ja tehakse kasutaja sõbralikumaks.<br />
Kui teil tekib Fwbuilderi kasutamisega probleem millega ise jagu i saa on kõige lihtsam minna programmi kodukale ja sealt esitada küsimus teistele, kuda saan oma probleemi lahendada.<br />
Miks siis just kasutada Fwbuilder'it, mis kasu me sellest saame.<br><br />
Plussid:<br />
* Hoiab kokku teie aega: Fwbuilder võimaldab genereerida keerulisi iptables'i konfiguratsioone. Sa ei pea meeles pidama igasugu detaile, nende süntakse ja sisemisi operatsioone. See hoiab kokku teie aega ja vähendab teiepoolt tehtavaid vigu. Fwbuilderiga valmis kirjutatud skriptid näevad välja samasugused mis oleks te valmis kirjutanud kui oleks kasutanud käsurida.<br />
* Kasuta uuesti juba tehtud skripte: Tee uus objekt mis esindab sinu võrku, serverit või servist ükskord valmis ja kasuta seda vajadusel nii mitu korda kui soovid. Sa ei pea kogu oma tulemüüri või ruuteri võrgustiku läbi otsima, et seda skripti leida ja parandada. Lihtsalt, vaheta ta objektiks, rekompileeri ja taaskäivita ning asi toimibki. Võid teha ka oma templaidid tulemüüri objektide ja reeglitega ning vajadusel kasutada neid.<br />
* Varajane vigade tuvastus: Annab varakult teada sinupoolt tehtud vigadest ning aitab sul juba algfaasis ära hoida väga palju igasugu erinevaid vigu.<br />
* Halda oma seadmeid kaugelt: Võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist, lõpetades väga keerulistega seadmetega. Fwbuilder on loodud seadistama lokaalselt tulemüüri kui ka kaugelt hallatavalt tulermüüre.<br />
* Vabane oma vanadest progedest ja võta kasutusele ainult FWbuilder: Kui sa ennem kasutasid mitut erinevat programmi, ühega seadistasid windowsi tulemüüri, teisega linuxi iptables ja kolmandaga veel Cisco ruutereid, siis nüüd või nende programmide asemel kasutada ainult ühte programmi, milleks siis FWbuilder. Expordi vanadest programmidest konfifailid ning impordi nad FWbuilderisse.<br />
Miinused:<br />
* Iga lisa rakendus, mis me oma arvutisse või serverisse installime on potensiaalne ohu allikas. Keegi võib ära kasutada selle rakenduse nõrkuse või veel parandamata turvaaugu ning meile sellega väga palju kahju teha.<br />
* Arvutisse peab olema installitud GUI.<br />
'''<br />
=Üldinformatsioon=<br />
Käesolev juhend on testitud: <br />
* Ubuntu 9.10 Desktop Edition <br />
* Fwbuilder 3.0.7 <br />
* Iptables 1.3.6<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
Instaleerimise eelduseks on järgnevate pakettide olemasolu hädavajalik:<br />
* libxml2 v2.4.10 või uuem<br />
* libxslt v1.0.7 või uuem<br />
* ucd-snmp või net-snmp<br />
* openssl <br />
* QT 4.3.x, 4.4.x Fwbuilder sõltub QT 4.3 or 4.4, it will not work with 4.2 (Qt™ on kasutajaliideste loomiseks kasutatav klassiteek, mille aluseks on C++, ta on väga võimas tööriistakomplekt, mis pakub kõike, mida läheb vaja moodsa kasutajaliidese loomiseks. )<br />
Kui neist mõni pakett puudub teie arvutis, siis installige see.<br><br />
{paketi nimi} pakett, mis hetkel puudu<br />
<pre><br />
sudo apt-get install {paketi nimi}<br />
</pre><br />
Nüüd, kui loetletud paketid on süsteemis olemas, alustame fwbuilderi paigaldamist.<br><br />
<pre><br />
sudo -i <br />
apt-get update<br />
apt-get install fwbuilder<br />
</pre><br />
Nüüd on Firewall Builder paigaldatud.<br />
==Näide.==<br />
Kasutame fwbuilderit ja teeme endale tulemüüri.<br />
Tulemüür peab lubama väljast poolt arvutit pingida ja arvutiga saab ühendust ainult läbi SSH, kõik ülejäänu piirame. <br />
Siin näites sisemist liiklust piirama ei hakka.<br />
''Mida peame selleks tegema?''<br />
Et algul asi väga keeruliseks ei läheks, kasutame Firewall Builderi wizardit, mis aitab meil koostada tulemüüri reegleid.<br />
* Teeme tulemüüri<br />
* Paneme paika reegild<br />
* Kompileerime ning salvestame oma tulemüüri seadistused<br />
* Kustutame iptables varasemad seadmed<br />
* Peale arvuti taaskäivitamist võetakse meie tehtud tulemüür automaatselt kasutusele<br />
* Varundame vajalikud conf failid.<br />
Teeme tulemüüri <br><br />
Käivitmae fwbuilderi kas konsooli realt, sisestades käsu fwbuilder, või klikates hiirega fwbuilderi ikoonil.<br />
Fwbuideri käivitamisel tuleb meile ette tervitusaken, kus antakse meile igasugu juhised kuidas seda programmi paremini kasutada, sulge see aken. Valime New Object ja valime New Firewall.(vaata pilti)<br><br />
[[Image:pilt1.jpg]] <br><br />
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida: <br><br />
[[Image:pilt2.jpg]] <br><br />
Esimeses aknas palutakse sisestada uue tulemüüri nimi, näites tulemuur <br><br />
Teiseses aknas, küsitakse mis tulemüüri rakendus kasutame, meil iptables <br><br />
Kolmandas lahtris palutakse määrata mis operatsiooni süsteemi kasutate, meil Linux 2.4/2.6 <br><br />
Paneme kasti linnukese, et saaks valida template'sid ning vajutame NEXT. <br><br />
[[Image:pilt3.jpg]] <br><br />
Tuli ette aken kus pakutakse juba valmislahendusi ehk template.<br />
Valime host of template (vaata pilti)<br />
[[Image:pilt4.jpg]] <br><br />
Vajuta NEXT <br><br />
[[Image:pilt5.jpg]] <br><br />
Logi failist näeme, et tekitati fail nimega tulemuur.fwb, mis siis ongi hetkel meil tulemüür.<br />
<br />
Avame konsooli akna ja kirjutame järgmised read:<br />
<pre> sudo -i </pre><br />
Sisestame salasõna<br />
Hetkel veel meil on tulemüüri eest iptables. Vaatame, mis on iptables'is lubatud ja mis keelatud.<br />
<pre> <br />
iptables -L </pre><br />
Kustutame reeglikogu reeglid ja reeglikogu ise<br />
<pre> <br />
iptables -F <br />
iptables -X <br />
</pre><br />
Nüüd kui vaatame iptablesi sisu<br />
<pre> iptables -L </pre><br />
Peab olema kõik tühi nagu järgmisel pildil näha. <br><br />
[[Image:pilt6.jpg]] <br><br />
Laseme nüüd oma tulemüüri skripti käima <br><br />
[oliver] teie kasutaja kodukataloog <br><br />
<pre><br />
/home/[oliver]/tulemuur.fw<br />
</pre><br />
Kui kõik OK antakse teile teada, et tulemüüri skript on OK ja võeti kasutusele. <br><br />
Vaatame iptables'i sisse <br><br />
<pre><br />
iptables -L<br />
</pre><br />
Enam ei tohiks olla tühi nagu ennem. <br><br />
Et arvuti võtaks automaatselt meie tulemüüri kasutusele, kirjutame järgmised read <br><br />
<pre><br />
vim /etc/rc.local<br />
</pre><br />
faili järgmise rea<br />
<pre><br />
/home/[oliver]/tulemuur.fw<br />
</pre><br />
Salvestama faili, teeme arvutile restardi ja asi toimib. <br><br />
=Varundamine=<br />
Meie näites tuleks varundada kaks faili, tulemuur.fwb ja tulemuur.fw. Failid .fwb lõpuga on fwbuilderi konfiguratsiooni failid, neid saab fwbuilderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.<br />
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11522Fstab2010-06-11T10:16:40Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
*/dev/sda1 <seadme/ketta füüsilise asukoha järgi><br />
<br />
*UUID= <seadmele/kettale on omistatud unikaalne 128-bitine number(alfanumeeriline), mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
*LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
<br />
Kahe viimase kasutamine on kasulikum, sest UUID number ja LABEL jäävad alati samaks. Küll aga võib muutuda<br />
/dev/sda1 -> /dev/sdb1'ks või vastupidi. See võib oleneda näiteks sellest, et mis järjekorras sa ühendad kettaid, USB seadmeid jm.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11521Fstab2010-06-11T10:08:12Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
*/dev/sda1 <seadme/ketta füüsilise asukoha järgi><br />
<br />
*UUID= <seadmele/kettale on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
*LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
<br />
Kahe viimase kasutamine on kasulikum, sest UUID number ja LABEL jäävad alati samaks. Küll aga võib muutuda<br />
/dev/sda1 -> /dev/sdb1'ks või vastupidi. See võib oleneda näiteks sellest, et mis järjekorras sa ühendad kettaid, USB seadmeid jm.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11520Fstab2010-06-11T10:07:33Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
*/dev/sda1 <seadme/ketta füüsilise asukoha järgi><br />
<br />
*UUID= <seadmele/kettale on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
*LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
<br />
Kahe viimase kasutamine on kasulikum, sest UUID number ja LABEL jäävad alati samaks. Küll aga võib muutuda<br />
/dev/sda1 /dev/sdb1'ks või vastupidi. See võib oleneda näiteks sellest, et mis järjekorras sa ühendad kettaid, USB seadmeid jm.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11519Fstab2010-06-11T10:06:46Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
*/dev/sda1 <seadme/ketta füüsilise asukoha järgi><br />
<br />
*UUID= <seadmele/kettale on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
*LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
<br />
Kahe viimase kasutamine on kasulikum, sest UUID number ja LABEL jäävad alati samaks. Küll aga võib muutuda<br />
/dev/sda1 /dev/sdb1'ks. See võib oleneda näiteks sellest, et mis järjekorras sa ühendad kettaid,<br />
USB seadmeid jm.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11518Fstab2010-06-11T10:06:23Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1 <seadme/ketta füüsilise asukoha järgi><br />
<br />
UUID= <seadmele/kettale on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
<br />
Kahe viimase kasutamine on kasulikum, sest UUID number ja LABEL jäävad alati samaks. Küll aga võib muutuda<br />
/dev/sda1 /dev/sdb1'ks. See võib oleneda näiteks sellest, et mis järjekorras sa ühendad kettaid,<br />
USB seadmeid jm.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11517Fstab2010-06-11T10:06:04Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1 <seadme/ketta füüsilise asukoha järgi><br />
<br />
UUID= <seadmele/kettale on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
<br />
Kahe viimase kasutamine on kasulikum, sest UUID number ja LABEL jäävad alati samaks. Küll aga võib muutuda<br />
/dev/sda1 /dev/sdb1'ks. See võib oleneda näiteks sellest, et mis järjekorras sa ühendad kettaid,<br />
USB seadmeid jm.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11516Fstab2010-06-11T09:53:03Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1 <seadme/ketta füüsilise asukoha järgi><br />
<br />
UUID= <seadmele/kettale on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11515Fstab2010-06-11T09:52:07Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1 <seadme füüsilise asukoha järgi><br />
<br />
UUID= <seadmele on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11514Fstab2010-06-11T09:48:23Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1<br />
<br />
UUID= <seadmele on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
LABEL= <Unikaalne nimi, mis on omandatud seadmele/kettale><br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11512Fstab2010-06-11T09:45:04Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1<br />
<br />
UUID= <seadmele on omistatud unikaalne 128-bitine number, mille järgi saab seadet identifitseerida><br />
<br />
LABEL=<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11511Fstab2010-06-11T09:44:26Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==1. Mis on '''fstab''' ehk ''File System Table''==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on süsteemi konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja seadmetest, mida alglaadimisel ühendatakse. Seega ''fstab''-ist nähtub, milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse alglaadimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
<br />
==2. Süntaks==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===2.1. ''Device'' tulp=== <br />
''Device'' tulbas on kirjas kõik kõvaketta partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja ''floppy''-ketas. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras, nagu nad on kõvakettale loodud.[3] Seadmed võivad olla ära näidatud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1<br />
<br />
UUID= <seadmele on omistatud unikaalne 128-bitine number><br />
<br />
LABEL=<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===2.2. ''Mount point'' tulp===<br />
''Mount point'' on asukoht, kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===2.3. ''Filesystem type'' tulp===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===2.4. ''Options'' tulp===<br />
Siin kirjeldatakse, kuidas tuum peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Failisüsteem ühendatakse automaatselt alglaadimisel. <br />
*noauto - Failisüsteem ei ühendata automaatselt alglaadimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===2.5. ''Dump'' tulp===<br />
''Dump'' teeb süsteemist varukoopia. ''Dump'' puhul on kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – ei varundata<br />
*1 - varundatakse<br />
<br />
===2.6. ''Pass'' tulp===<br />
''Pass'' on failisüsteemi kontrolli määratlus. ''Pass'' ouhul on 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse seda partitsioone järgmisena<br />
<br />
==3. Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11394Fstab2010-06-09T15:41:59Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest, mida on vaja arvuti bootimisel üles saada. Seega arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.[3] Seadmed võivad olla üles märgitud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1<br />
<br />
UUID=<br />
<br />
LABEL=<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===Options===<br />
Siin on kirjeldatakse ära, kuidas kernel peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Faili süsteem ühendatakse automaatselt bootimisel. <br />
*noauto - Faili süsteem ei ühendata automaatselt bootimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid(rw, suid, dev, exec, auto, nouser, async). <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=11393Fstab2010-06-09T15:35:19Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest, mida on vaja arvuti bootimisel üles saada. Seega arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga. Et muuta /etc/fstab faili, tuleb olla sisse logitud root kasutajana!<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.[3] Seadmed võivad olla üles märgitud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1<br />
<br />
UUID=<br />
<br />
LABEL=<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===Options===<br />
Siin on kirjeldatakse ära, kuidas kernel peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Faili süsteem ühendatakse automaatselt bootimisel. <br />
*noauto - Faili süsteem ei ühendata automaatselt bootimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:OpenBSD_installeerimine&diff=9863Talk:OpenBSD installeerimine2010-05-11T18:02:05Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>Kalev Vislapuu:<br />
Atiklit lugedes saab enamus asju OpenBSD installeerimisega seoses selgeks, sõnastus on väga hea. Kuid kirjeldavas osas ei ole viidatud, vähe tõenäoline, et autor ise selle jutu välja mõtles, on toodud lõppus vaid kasutatud allikad. Instaleerimise osa on igati korralik ning arusaadav. Tegin installerimis osa näppuga järge ajades ka ise läbi, ilma probleemideta. Kokkuvõtvalt- suurepärane ülevaade.</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9861Fstab2010-05-11T17:47:14Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.[1]<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.[3] Seadmed võivad olla üles märgitud mitmel erineval viisil: [5]<br />
<br />
/dev/sda1<br />
<br />
UUID=<br />
<br />
LABEL=<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on ühendatud. Võib ühendada ükskõik mis asukohta, eeldusel, et asukoht on olemas.[2]<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on antud partitsioon või seade formatitud.[3]Näiteks ext4, ext3, swap jne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===Options===<br />
Siin on kirjeldatakse ära, kuidas kernel peab käsitlema failisüsteemi.[4]<br />
<br />
Mõned valikud[2] : <br />
*auto – Faili süsteem ühendatakse automaatselt bootimisel. <br />
*noauto - Faili süsteem ei ühendata automaatselt bootimisel.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja ühendatakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
* user – Lubatakse ühendada igat kasutajat failisüsteemi.<br />
*ro –Ühendatakse lugemiseks ainult.<br />
* rw – Ühendatakse lugemiseks ja kirjutamiseks jm.<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1.[3] <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut[2]:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Kasutatud allikad==<br />
[1]http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
[2]https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
[3]http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
<br />
[4]http://wiki.linuxquestions.org/wiki/Fstab<br />
<br />
[5] http://enos.itcollege.ee/~mernits/osadmin/loeng07%20-%20Ketaste%20kasutamine.pdf<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9442Fstab2010-05-09T13:39:21Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
<br />
Mõned valikud<ref> https://help.ubuntu.com/community/Fstab </ref> : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Kasutatud allikad==<br />
*http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
*https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
*http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9441Fstab2010-05-09T13:33:08Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Kasutatud allikad==<br />
*http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/fstab.html<br />
<br />
*https://help.ubuntu.com/community/Fstab<br />
<br />
*http://www.linfo.org/etc_fstab.html<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9440Fstab2010-05-09T13:31:43Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9439Fstab2010-05-09T13:29:43Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
Udf,iso9660<br />
auto<br />
ext4<br />
<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9438Fstab2010-05-09T13:27:46Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
/var/data<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9437Fstab2010-05-09T13:27:14Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/media/dcrom0<br />
/media/floppy0<br />
<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9436Fstab2010-05-09T13:25:55Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
/dev/scd0<br />
/dev/fd0<br />
/dev/sda1<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9435Fstab2010-05-09T13:23:31Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. <br />
*0 – siis ei tehta backupi<br />
*1 - siis tehakse<br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9434Fstab2010-05-09T13:22:38Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==File System Table==<br />
==Fstab==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. 0 – siis ei tehta backupi, 1 - siis tehakse. <br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
*0 – ei kontrollita<br />
*1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
*2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena<br />
==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9433Fstab2010-05-09T13:22:01Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==File System Table==<br />
==Fstab==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
Mõned valikud : <br />
*auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
*noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
*nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
*defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
*_netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. 0 – siis ei tehta backupi, 1 - siis tehakse. <br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
• 0 – ei kontrollita<br />
• 1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
• 2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9432Fstab2010-05-09T13:21:14Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==File System Table==<br />
==Fstab==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Syntax==<br />
[Device] [Mount Point] [File System Type] [Options] [Dump] [Pass]<br />
===Device=== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
===Mount point===<br />
Mount point on asukoht kuhu seade või partitsioon on mountitud.<br />
===Filesystem type===<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks antud partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
===Options===<br />
Siin on kirjas seadme või partitsiooni spetsiifilised valikud.<br />
Mõned valikud : <br />
• auto – Faili süsteem mountitakse automaatselt. <br />
• noauto - Faili süsteem ei mountita automaatselt.<br />
• nouser – Ainult root kasutaja mountitakse failisüsteemi. <br />
• defaults – Kasutab vaikimisi seadeid. <br />
• _netdev – võrgu seade, mountitakse pärast võrgu loomist. Kehtib ainult nfs failisüsteemi tüübiga. <br />
<br />
===Dump===<br />
Dump teeb backupi faili süsteemile. Dump all on võimalik kaks valikut, kas 0 või 1. 0 – siis ei tehta backupi, 1 - siis tehakse. <br />
===Pass===<br />
Pass on fsck määratlus. Pass all on võimalik ainult 3 valikut:<br />
• 0 – ei kontrollita<br />
• 1 – kontrollitakse seda partitsiooni esimesena<br />
• 2 – kontrollitakse neid partitsioone järgmisena</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fstab&diff=9427Fstab2010-05-09T12:33:29Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==File System Table==<br />
==Fstab==<br />
Linuxi süsteemis asub /etc kaustas fstab fail. Fstab on konfiguratisooni fail, mis sisaldab andmeid kõikidest partitsioonidest ja arvutiga ühenduses olevatest seadetest. Arvuti loeb sellest failist välja milliseid seadmeid ja paritisioone kasutatakse bootimisel.<br />
Fstab’i saab avada ükskõik millise tekstiredaktoriga.<br />
nano /etc/fstab<br />
==Device== <br />
Device tulbas on kirjas kõik HDD partitsioonid ja välised seadmed nagu CD-ROM ja floppy disk. Partitsioonid on tavaliselt selles järjekorras nagu nad on HDD’le loodud.<br />
==Mount point==<br />
Mount point on asukoht kuhu <br />
==Filesystem type==<br />
See tulp näitab failisüsteemi tüüpi, milleks on iga partitsioon või seade formatitud.Näiteks ext4, ext3, swapjne.<br />
==Options==<br />
<br />
==Dump==<br />
fsck options</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5732Task Manager2010-03-24T20:23:15Z<p>Kvislapu: /* Users tab */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klik ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klik teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klahviga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5731Task Manager2010-03-24T20:21:38Z<p>Kvislapu: /* Services tab */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klik ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klik teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5730Task Manager2010-03-24T20:20:46Z<p>Kvislapu: /* Applications tab */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klik ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5718Task Manager2010-03-24T19:22:47Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5717Task Manager2010-03-24T19:08:14Z<p>Kvislapu: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Paljudes olukordades on vaja kasutada just Taks Manageri. Näiteks kui on vaja kiiresti kinni panna mõni töös olev protsess või kui on vaja teada saada milliseid protsesse mingi programm tööle paneb. Sammuti on näidatud graafiliselt ära CPU ja memory kasutamine. Meeldiv on task manageri kasutamise juures see, kui Service tabi alt jääb valikuid liiga väheks, siis on võimalik avada Sevice Manager Console sealt samast, ei pea otsime hakkama, kust seda lahti saada. Negatiivset on task manageri juures see, et task manager on arvuti viiruste tavapärane sihtkoht.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5716Task Manager2010-03-24T18:53:37Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Paljudes olukordades on vaja kasutada just Taks Manageri. Näiteks kui on vaja kiiresti kinni panna mõni töös olev protsess või kui on vaja teada saada milliseid protsesse mingi programm tööle paneb. Sammuti on näidatud graafiliselt ära CPU ja memory kasutamine. Negatiivset on task manageri juures see, et task manager on arvuti viiruste tavapärane sihtkoht.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5715Task Manager2010-03-24T18:52:06Z<p>Kvislapu: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Paljudes olukordades on vaja kasutada just Taks Manageri. Näiteks kui on vaja kiiresti kinni panna mõni töös olev protsess või kui on vaja teada saada milliseid protsesse mingi programm tööle paneb. Sammuti on näidatud graafiliselt ära CPU ja memory kasutamine. Negatiivset on task manageri juures see, et task manager on arvuti viiruste tavapärane sihtkoht.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5712Task Manager2010-03-24T18:31:46Z<p>Kvislapu: /* Kokkuvõtte */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Task Manager is a common target of computer viruses and other forms of malware<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5711Task Manager2010-03-24T18:22:49Z<p>Kvislapu: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications tab ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes tab ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services tab ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance tab ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking tab ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users tab ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõtte ==<br />
Task Manager is a common target of computer viruses and other forms of malware<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5709Task Manager2010-03-24T18:19:51Z<p>Kvislapu: /* Processes */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõtte ==<br />
Task Manager is a common target of computer viruses and other forms of malware<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5708Task Manager2010-03-24T18:11:38Z<p>Kvislapu: /* Networking */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud baite, vastuvõetud baite ja baidid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõtte ==<br />
Task Manager is a common target of computer viruses and other forms of malware<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5706Task Manager2010-03-24T18:10:29Z<p>Kvislapu: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud bite, vastuvõetud bite ja bitid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõtte ==<br />
Task Manager is a common target of computer viruses and other forms of malware<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
*http://www.docstoc.com/docs/22416028/Hands-On-Microsoft-Windows-Server-2008<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5705Task Manager2010-03-24T18:09:31Z<p>Kvislapu: /* Users */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud bite, vastuvõetud bite ja bitid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kes on hetkel sellesse arvutisse sisse loginud. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada (vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõtte ==<br />
Task Manager is a common target of computer viruses and other forms of malware<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5702Task Manager2010-03-24T18:06:42Z<p>Kvislapu: /* Services */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, pausi peale panduid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud bite, vastuvõetud bite ja bitid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kellel on hetkel töös olev session selles arvutis. Kasutades Terminal Service’it on võimalik mitmel kasutajal korraga olla ühenduses selle arvutiga. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada(vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõtte ==<br />
Task Manager is a common target of computer viruses and other forms of malware<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Task_Manager&diff=5701Task Manager2010-03-24T18:05:21Z<p>Kvislapu: /* Processes */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Kalev Vislapuu A21<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Task Manager hangib informatsiooni antud hetkel arvuti süsteemis töötavate rakenduste, protsesside ja mälu kasutuse kohta või muid andmeid nende protsesside kohta. Sammuti statistikat protsessori ja mälu jõudluse kohta.<br />
<br />
== Task Manager avamine ==<br />
Task Manageri avamiseks on mitu moodust:<br />
<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''SHIFT'''+'''ESC'''.<br />
*Parem hiire klik taskbar'il, ja valida '''Task Manager''' .<br />
*Vajutades '''CTRL'''+'''ALT'''+'''DEL''', ja siis valida '''Task Manager''' .<br />
<br />
Veel saab Task Manager'i avada command prompt'ist või siis kasutades '''Run''' dialoog kasti.<br />
<br />
== Applications ==<br />
Applications tab näitab antud hetkel töötavate(kui ka mitte töötavate ) programmide loetelu. Parem hiire klõps ükskõik mis programmi peal, lubab selle programmi kinni panna ('''End Task'''), esiplaanile tuua, luua Dumb fail, minimeerida ja maksimeerida. Et näha milline protsess on antud programmiga seotud, tuleb valida "'''Go To Process'''", mille peale avaneb Process tab ja programmiga seotud protsess tõuseb esile. Nupuga "'''New Task'''" saab uusi programme käivitada. Valides listist mõne programmi ja seejärel vajutades nuppu "'''Switch To'''" ilmub valitud programm esiplaanile.<br />
<br />
[[Image:6.jpg]]<br />
<br />
== Processes ==<br />
Process tab näitab nimekirja kõikidest töötavatest protsessidest süsteemis. Nupuga '''End Process''' on võimalik valitud protsess lõpetada. Saab valida, et kas näidatakse kõikide kasutajate poolt töös olevaid protsesse (linnuke '''Show processes from all users''') või ainult enda omi. Parem hiire klikiga saab avada protsessi asukoha ('''Open File Location'''), luua Dumb faili ('''Creat Dumb File'''), panna protsess kasutama rohkem CPU'd, kui seda vaikimisi on('''Set Priority'''). Et lõpetada protsess, koos kõikide selle protsessiga seaotud protsessidega, tuleb valida '''End Process tree'''. Iga protsessil on ära märgitud tema nimi, kasutaja nimi, kelle oma ta on, kui palju ta CPU'd (potsessorit) ja memory't (mälu) kasutab.<br />
[[Image:2.jpg]]<br />
<br />
== Services ==<br />
Service tabi alt on võimalik näha töötavaid, kui ka mitte töötavaid teenuseid . Parem hiire klõps teenuse peal, lubab antud teenust peatada (Stop service ) või tööle panna (Start service ). Valides „'''Go to process'''“ vahetub Task Manager Process tabile ning teenusega seotud protsess kerkib esile. Vajutades all paremal '''Service''' nuppu, avaneb tavaline Service Management Console ('''SMC''').<br />
<br />
[[Image:9.jpg]]<br />
<br />
== Performance ==<br />
Performance tab annab ülevaate CPU (protsessori) ja memory (mälu) kasutamisest. Vasakul asuvatel graafikaribadel on näha jooksvaid andmeid. CPU kasutuse maht kuvatakse protsentides(%) ja megabaitides(MB) on toodud ära mälu kasutamise maht. Joongraafik paremal pool kuvab üandmeid, mida pidevalt uuendatakse. Uuendamise kiirusta saab muuta '''View''' menust '''Update speed''' alt (High, Normal, Low, Paused.). Graafikute all asuvad numbrid täpsustavad/täiendavad graafilist presentatsiooni. Et avada Resource Monitori, tuleb vajutada selle nimelisele nuppule all paremal ('''Resource Monitor...''').<br />
<br />
[[Image:10.jpg]]<br />
<br />
== Networking ==<br />
Networking tab näitab statistikat iga võrgu adapteri kohta, mis on arvutiga ühendatud. Vaikimisi on ära näidatud adapteri nimi, võrgu kasutamine prontsentides, ühenduse kiirus ning ühenduse olek. Sammuti histogramm viimastest tegevustest. '''View''' menust on võimalik valida mida histogramilt näha on(saadetud bite, vastuvõetud bite ja bitid kokku). On võimalik ka muuta histogrammi uuendamise kiirust ('''View'''>'''Update speed''').<br />
<br />
[[Image:13.jpg]]<br />
<br />
== Users ==<br />
Users tab näitab kõiki kasutajaid, kellel on hetkel töös olev session selles arvutis. Kasutades Terminal Service’it on võimalik mitmel kasutajal korraga olla ühenduses selle arvutiga. Kasutajaid saab Users tabi alt lahti ühendada(vajadusel ka ühendada ), välja logida ning ka saata neile teadet. Sammuti on võimalik kasutada „'''Remote control’'''i“, klikides parema hiire klõpsuga soovitud kasutaja nime peale, kelle suhtes soovitakse kasutada Remote Control’i. <br />
<br />
[[Image:15.jpg]]<br />
<br />
== Kokkuvõtte ==<br />
Task Manager is a common target of computer viruses and other forms of malware<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc938567.aspx<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Task_Manager<br />
*http://support.microsoft.com/kb/323527<br />
*http://articles.techrepublic.com.com/5100-10878_11-6161050.html<br />
*http://www.itechtalk.com/thread1783.html<br />
*http://landfield.pri.ee/Windows_7/Win7_optimeerimine_5.html<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Kvislapu