https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Lalaks 2026-05-09T06:24:40Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Elektrooniline_j%C3%A4relevalve_%C3%BChiskonnas&diff=127956 2017-12-13T20:33:23Z

<p>Lalaks: </p> <hr /> <div>= Sissejuhatus = <br /> <br /> --<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> = Mõju privaatsusele = <br /> <br /> Oht privaatsuse kadumisest on tehnoloogia arenguga alati kaasas käinud. Tehnoloogia areng on viinud meid selleni, et elektroonilisest järelevalvest on saanud osa meie elust. Pole vahet, kas me asume parasjagu enda kodus, tänaval, poes, tööl või kuskil mujal – uudse tehnoloogia abil on võimalik meie tegevustest peaaegu igat sammu jälgida. Kui varasemalt võis eeldada, et kodu on igale inimesele privaatne koht, siis tänapäeval see tõele enam ei vasta. Meid ümbritseb tehnoloogia, mis teeb elu küll märkimisväärselt lihtsamaks ja mugavamaks, aga samal ajal oleme me avatud erinevatele rünnakutele, mille abil on võimalik meie tegevusi jälgida ja andmeid koguda. Isegi telefon, mis on tänapäeval olemas peaaegu igal inimesel, on väga võimas seade, mille kaudu on võimalik teostada järelevalvet. Pole kahtlustki, et tänasel päeval on meil vähem privaatsust kui kunagi varem. Oleme jõudnud infoajastusse, kus paljud inimesed ohverdavad mugavuse nimel privaatsuse ning nii mõnigi on arvamusel, et infoajastu ja privaatsus ei sobi üldse omavahel kokku. Üldisemalt võib rääkida mõjust privaatsusele eraelus ja ettevõtetes.<br /> <br /> == Privaatsus ettevõtetes == <br /> <br /> Ettevõtete sisene töötajate elektrooniline järelevalve on muutumas järjest populaarsemaks. Paljude ettevõtete juhid on arvamusel, et töötajate jälgimine on ettevõtte seisukohalt kasulik, õigustatud ja lausa vajalik. Põhjuseid selle jaoks on mitmeid nagu töötajate saabumise ja lahkumise jälgimine, produktiivsuse mõõtmine ja kontrollimine, ebasobiva või lubamatud käitumise vältimine jne. &lt;ref&gt;[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/ntwe.12039/pdf http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/ntwe.12039/pdf]&lt;/ref&gt; Enamus riikides on seaduse järgi kohustlik selline tegevus märkida töölepingusse või selle teostamisel töötajaid teavitada. Töötajatel selle koha pealt aga sõnaõigust väga polegi ning neil tuleb sellega kas leppida või olla valmis töökohast loobuda. Kui tegemist on kehtiva töölepingu muutmisega, siis põhimõtteliselt on võimalik järelevalve teostamist vaidlustada, aga praegusel hetkel on sellega edu saavutamine üpris keeruline, kuna järelevalve teostamist ettevõtte siseselt on kerge põhjendada. Sellisel juhul peaks olema töötajal väga tugev argument selle tegevuse vastu või vastav tegevus peab minema vastuollu mõne muu seadusega. <br /> <br /> Tööandjad loodavad järelevalvega saavutada suurema kontrolli enda ettevõtte üle ja motiveerida enda töötajaid pidama kinni kokkulepitud reeglitest ning vältida probleemide teket. Arvatakse, et järelevalve teostamise puhul on töötajad produktiivsemad ja teevad enda tööülesandeid hoolsamalt ja paremini. On uuringuid, mis näitavad aga vastupidist ning väga paljudel juhtudel ei ole töötajate jälgimine üldse põhjendatudki või selle teostamine on liiga laialdane. Eeldatud saavutuste asemel võib see viia ka täiesti vastupidise tulemuseni, kus töötajatel tekib stress ja hirm, et nad ei ole piisavalt produktiivsed või ei täida enda tööülesandeid piisavalt hästi. Kuna jälgimise all üritavad inimesed jätta endast paremat muljet, võib selline olukord väga kergesti tekkida. Selle tulemusena langeb produktiivsus, töötajate enesetunne langeb ja võib väga tõenäoliselt lõppeda isegi lojaalsemate töötajate lahkumisega. Eksisteerib ka oht, et leidub neid, kes õpivad süsteemi ära kasutama ja näitavad end paremast küljest kui nad tegelikult on. &lt;ref&gt;[https://datasociety.net/pubs/fow/WorkplaceSurveillance.pdf https://datasociety.net/pubs/fow/WorkplaceSurveillance.pdf]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/PR-11-2013-0211 http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/PR-11-2013-0211]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ekstreemne näide oleks selline olukord, kus töötaja saab ettevõtte poolt telefoni, mida ta peaks töö jaoks kasutama ning lubatud on ka eralus seda kasutada. Ilmselgelt kasutaks see inimene seda telefoni siis ka eraelus, kuna puudub vajadus teise telefoni järele, kui üks on juba olemas. Kui sellesse telefonisse on paigaldatud jälgimist võimaldav tarkvara, siis võib see tähendada seda, et töötaja tegevust ja asukohta saab jälgida isegi töövälisel ajal. &lt;ref&gt;[http://ieeexplore.ieee.org/document/8102763/ http://ieeexplore.ieee.org/document/8102763/]&lt;/ref&gt; Kindlasti oleks sellise tegevuse puhul tegu piiride ületamisega ja see võib olla tööandjale karistatav tegevus, aga see ei tähenda, et see oht poleks olemas. Oht on olemas ja väga häiriv on mõelda, et töötajal ei ole tegelikult lihtsat viisi, kuidas üldse aru saada, kas teda parasjagu jälgitakse või mitte. Olukord on veelgi hullem, kui andmeid kogutakse jooksvalt ning hiljem võib tekkida andmete väärkasutus või leke.<br /> <br /> <br /> == Privaatsus eraelus ==<br /> <br /> Eraelu puhul on privaatsus suuresti mõjutatud valitsuse poolt elektroonilise järelevalve teostamisest. Valitsuse poolt teostatav järelevalve hõlmab ka telekommunikatsiooni ettevõtteid ja erinevaid turvateenuste osutajaid. Selle puhul on kõige häirivam asjaolu see, et keegi ei tea täpselt mis mastaabis järelevalvet teostatakse, kuna valitsusel on kasutusel ka salastatud programmid, mis ei kuulu avaliku teabe alla. Põhimõtteliselt tuleb inimestel enda valitsust usaldada ja loota, et nende usaldust ei kuritarvitataks. Kuigi seadused on loodud inimese kaitsma ning valitsus tohib nende kohaselt teostada ainult põhjendatud järelevalvet, peame siiski arvestama, et “põhjendatud järelevalve” on subjektiivne. Ajalugu on näidanud, et nii mõnigi valitsus on enda rahva usaldust kuritarvitanud. Järelevalve käigus kogutakse andmeid, mis tekitab omakorda erinevaid ohte nagu andmete kuritarvitamine, lekkimine jne. <br /> <br /> Edward Snowdeni leke aastal 2013 on hea näide sellest, kuidas valitsus võib järelevalvega minna üle piiri ning tekitada pöördumatu olukorra, kus inimeste igat sammu jälgitakse. Üllatav on selle näite puhul see, et väga paljud inimesed ei saanud aru, mida valitsus valesti tegi ning nende põhiargumendiks oli väide, et tavalisel kodanikul, kes midagi valesti ei tee, polegi midagi varjata ja selle alusel oleks privaatsuse vabatahtlik loovutamine justkui õigustatud. Selle väite kohta oskas Snowden vastata järgmiselt: &quot;Arguing that you don't care about the right to privacy because you have nothing to hide is no different than saying you don't care about free speech because you have nothing to say.&quot;&lt;ref&gt;[https://en.wikiquote.org/wiki/Edward_Snowden https://en.wikiquote.org/wiki/Edward_Snowden]&lt;/ref&gt;, mis tõlkes tähendab: &quot;Väites, et sind ei huvita õigus privaatsusele, sest sul pole midagi varjata, ei erine sellest, kui sa väidad, et sind ei huvita sõnavabadus, sest sul ei ole midagi öelda.&quot;.<br /> <br /> Snowdeni lekkest on mõistlik teha järeldus, et võimaluse korral suudab valitsus kasutada ükskõik, mis jälgimist võimaldavat elektroonilist seadet, et inimesi leida või jälgida. Inimesed, kes privaatsusest hoolivad, näevad selles suurt probleemi ja õnneks on sellele probleemile tekkinud erinevaid lahendusi. Selline olukord on andnud hoogu teenuste ja toodete tekkeks, mis kasutavad suhtlemise ja andmete kaitsmise eesmärgil krüpteerimist. Teoreetiliselt on inimestel võimalik teadlikkusega end mingil määral kaitsta, kuid kahjuks on reaalsus selline, et vaid vähesed on selle teemaga lähemalt tutvunud ning palju on neidki, kes lihtsalt ignoeerivad seda teemat, kuna nende silmis pole see probleem. Kuigi olemas on vahendeid, mille abil enda privaatsust kaitsta, tuleks teemaga siiski süvitsi tutvuda. Näiteks kasutades TOR brauserit, on inimest siiski võimalik käitumismustri abil tuvastada. Seega ei piisa ainuüksi erinevate tööriistada kasutamisest, vaid tuleb olla ka teadlik ohtudest üldisemalt. See on ka üks põhjustest, miks inimesed eelistavad jääda mugavustsooni ning ohverdada selle tõttu privaatsuse. <br /> <br /> <br /> Teemaga lähemalt tutvumiseks ja enda teadlikkuse tõstmiseks interneti kasutamisel on soovitatav külastada https://www.privacytools.io/&lt;ref&gt;[https://www.privacytools.io/ Privacy Tools]&lt;/ref&gt; kodulehte, mis sisaldab infot tarkvarade ja teenuste kohta, mis on privaatsuse säilitamiseks vajalikud ning annab üldisemalt näpunäiteid enda privaatsuse säilitamiseks. Kuigi privaatsus on mõjutatud ka muudest teguritest, mille üle meil kontroll puudub, tasub siiski tutvuda võimalustest kaitsta enda privaatsust internetis.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> = Viited =</div>

Lalaks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Elektrooniline_j%C3%A4relevalve_%C3%BChiskonnas&diff=127955 2017-12-13T20:13:05Z

<p>Lalaks: Created page with &quot;= Sissejuhatus = -- = Mõju privaatsusele = Oht privaatsuse kadumisest on tehnoloogia arenguga alati kaasas käinud. Tehnoloogia areng on viinud meid selleni, e...&quot;</p> <hr /> <div>= Sissejuhatus = <br /> <br /> --<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> = Mõju privaatsusele = <br /> <br /> Oht privaatsuse kadumisest on tehnoloogia arenguga alati kaasas käinud. Tehnoloogia areng on viinud meid selleni, et elektroonilisest järelevalvest on saanud osa meie elust. Pole vahet, kas me asume parasjagu enda kodus, tänaval, poes, tööl või kuskil mujal – uudse tehnoloogia abil on võimalik meie tegevustest peaaegu igat sammu jälgida. Kui varasemalt võis eeldada, et kodu on igale inimesele privaatne koht, siis tänapäeval see tõele enam ei vasta. Meid ümbritseb tehnoloogia, mis teeb elu küll märkimisväärselt lihtsamaks ja mugavamaks, aga samal ajal oleme me avatud erinevatele rünnakutele, mille abil on võimalik meie tegevusi jälgida ja andmeid koguda. Isegi telefon, mis on tänapäeval olemas peaaegu igal inimesel, on väga võimas seade, mille kaudu on võimalik teostada järelevalvet. Pole kahtlustki, et tänasel päeval on meil vähem privaatsust kui kunagi varem. Oleme jõudnud infoajastusse, kus paljud inimesed ohverdavad mugavuse nimel privaatsuse ning nii mõnigi on arvamusel, et infoajastu ja privaatsus ei sobi üldse omavahel kokku. Üldisemalt võib rääkida mõjust privaatsusele eraelus ja ettevõtetes.<br /> <br /> == Privaatsus ettevõtetes == <br /> <br /> Ettevõtete sisene töötajate elektrooniline järelevalve on muutumas järjest populaarsemaks. Paljude ettevõtete juhid on arvamusel, et töötajate jälgimine on ettevõtte seisukohalt kasulik, õigustatud ja lausa vajalik. Põhjuseid selle jaoks on mitmeid nagu töötajate saabumise ja lahkumise jälgimine, produktiivsuse mõõtmine ja kontrollimine, ebasobiva või lubamatud käitumise vältimine jne. Enamus riikides on seaduse järgi kohustlik selline tegevus märkida töölepingusse või selle teostamisel töötajaid teavitada. Töötajatel selle koha pealt aga sõnaõigust väga polegi ning neil tuleb sellega kas leppida või olla valmis töökohast loobuda. Kui tegemist on kehtiva töölepingu muutmisega, siis põhimõtteliselt on võimalik järelevalve teostamist vaidlustada, aga praegusel hetkel on sellega edu saavutamine üpris keeruline, kuna järelevalve teostamist ettevõtte siseselt on kerge põhjendada. Sellisel juhul peaks olema töötajal väga tugev argument selle tegevuse vastu või vastav tegevus peab minema vastuollu mõne muu seadusega.<br /> <br /> Tööandjad loodavad järelevalvega saavutada suurema kontrolli enda ettevõtte üle ja motiveerida enda töötajaid pidama kinni kokkulepitud reeglitest ning vältida probleemide teket. Arvatakse, et järelevalve teostamise puhul on töötajad produktiivsemad ja teevad enda tööülesandeid hoolsamalt ja paremini. On uuringuid, mis näitavad aga vastupidist ning väga paljudel juhtudel ei ole töötajate jälgimine üldse põhjendatudki või selle teostamine on liiga laialdane. Eeldatud saavutuste asemel võib see viia ka täiesti vastupidise tulemuseni, kus töötajatel tekib stress ja hirm, et nad ei ole piisavalt produktiivsed või ei täida enda tööülesandeid piisavalt hästi. Kuna jälgimise all üritavad inimesed jätta endast paremat muljet, võib selline olukord väga kergesti tekkida. Selle tulemusena langeb produktiivsus, töötajate enesetunne langeb ja võib väga tõenäoliselt lõppeda isegi lojaalsemate töötajate lahkumisega. Eksisteerib ka oht, et leidub neid, kes õpivad süsteemi ära kasutama ja näitavad end paremast küljest kui nad tegelikult on. <br /> <br /> Ekstreemne näide oleks selline olukord, kus töötaja saab ettevõtte poolt telefoni, mida ta peaks töö jaoks kasutama ning lubatud on ka eralus seda kasutada. Ilmselgelt kasutaks see inimene seda telefoni siis ka eraelus, kuna puudub vajadus teise telefoni järele, kui üks on juba olemas. Kui sellesse telefonisse on paigaldatud jälgimist võimaldav tarkvara, siis võib see tähendada seda, et töötaja tegevust ja asukohta saab jälgida isegi töövälisel ajal. Kindlasti oleks sellise tegevuse puhul tegu piiride ületamisega ja see võib olla tööandjale karistatav tegevus, aga see ei tähenda, et see oht poleks olemas. Oht on olemas ja väga häiriv on mõelda, et töötajal ei ole tegelikult lihtsat viisi, kuidas üldse aru saada, kas teda parasjagu jälgitakse või mitte. Olukord on veelgi hullem, kui andmeid kogutakse jooksvalt ning hiljem võib tekkida andmete väärkasutus või leke.<br /> <br /> <br /> == Privaatsus eraelus ==<br /> <br /> Eraelu puhul on privaatsus suuresti mõjutatud valitsuse poolt elektroonilise järelevalve teostamisest. Valitsuse poolt teostatav järelevalve hõlmab ka telekommunikatsiooni ettevõtteid ja erinevaid turvateenuste osutajaid. Selle puhul on kõige häirivam asjaolu see, et keegi ei tea täpselt mis mastaabis järelevalvet teostatakse, kuna valitsusel on kasutusel ka salastatud programmid, mis ei kuulu avaliku teabe alla. Põhimõtteliselt tuleb inimestel enda valitsust usaldada ja loota, et nende usaldust ei kuritarvitataks. Kuigi seadused on loodud inimese kaitsma ning valitsus tohib nende kohaselt teostada ainult põhjendatud järelevalvet, peame siiski arvestama, et “põhjendatud järelevalve” on subjektiivne. Ajalugu on näidanud, et nii mõnigi valitsus on enda rahva usaldust kuritarvitanud. Järelevalve käigus kogutakse andmeid, mis tekitab omakorda erinevaid ohte nagu andmete kuritarvitamine, lekkimine jne. <br /> <br /> Edward Snowdeni leke aastal 2013 on hea näide sellest, kuidas valitsus võib järelevalvega minna üle piiri ning tekitada pöördumatu olukorra, kus inimeste igat sammu jälgitakse. Üllatav on selle näite puhul see, et väga paljud inimesed ei saanud aru, mida valitsus valesti tegi ning nende põhiargumendiks oli väide, et tavalisel kodanikul, kes midagi valesti ei tee, polegi midagi varjata ja selle alusel oleks privaatsuse vabatahtlik loovutamine justkui õigustatud. Selle väite kohta oskas Snowden vastata järgmiselt: &quot;Arguing that you don't care about the right to privacy because you have nothing to hide is no different than saying you don't care about free speech because you have nothing to say.&quot;, mis tõlkes tähendab: &quot;Väites, et sind ei huvita õigus privaatsusele, sest sul pole midagi varjata, ei erine sellest, kui sa väidad, et sind ei huvita sõnavabadus, sest sul ei ole midagi öelda.&quot;.<br /> <br /> Snowdeni lekkest on mõistlik teha järeldus, et võimaluse korral suudab valitsus kasutada ükskõik, mis jälgimist võimaldavat elektroonilist seadet, et inimesi leida või jälgida. Inimesed, kes privaatsusest hoolivad, näevad selles suurt probleemi ja õnneks on sellele probleemile tekkinud erinevaid lahendusi. Selline olukord on andnud hoogu teenuste ja toodete tekkeks, mis kasutavad suhtlemise ja andmete kaitsmise eesmärgil krüpteerimist. Teoreetiliselt on inimestel võimalik teadlikkusega end mingil määral kaitsta, kuid kahjuks on reaalsus selline, et vaid vähesed on selle teemaga lähemalt tutvunud ning palju on neidki, kes lihtsalt ignoeerivad seda teemat, kuna nende silmis pole see probleem. Kuigi olemas on vahendeid, mille abil enda privaatsust kaitsta, tuleks teemaga siiski süvitsi tutvuda. Näiteks kasutades TOR brauserit, on inimest siiski võimalik käitumismustri abil tuvastada. Seega ei piisa ainuüksi erinevate tööriistada kasutamisest, vaid tuleb olla ka teadlik ohtudest üldisemalt. See on ka üks põhjustest, miks inimesed eelistavad jääda mugavustsooni ning ohverdada selle tõttu privaatsuse. <br /> <br /> <br /> Teemaga lähemalt tutvumiseks ja enda teadlikkuse tõstmiseks interneti kasutamisel on soovitatav külastada järgmist veebilehte: https://www.privacytools.io/ <br /> ''Privacy Tools'' sisaldab infot tarkvarade ja teenuste kohta, mis on privaatsuse säilitamiseks vajalikud ning annab üldisemalt näpunäiteid enda privaatsuse säilitamiseks. Kuigi privaatsus on mõjutatud ka muudest teguritest, mille üle meil kontroll puudub, tasub siiski tutvuda võimalustest kaitsta enda privaatsust internetis.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> = Viited =<br /> http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/ntwe.12039/pdf<br /> <br /> http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/PR-11-2013-0211<br /> <br /> https://datasociety.net/pubs/fow/WorkplaceSurveillance.pdf<br /> <br /> https://en.wikiquote.org/wiki/Edward_Snowden<br /> <br /> http://ieeexplore.ieee.org/document/8102763/</div>

Lalaks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=127779 2017-12-10T21:40:58Z

<p>Lalaks: </p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &quot;Turundusest Facebooki näitel&quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br /> <br /> == sügis 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br /> <br /> [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br /> <br /> [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br /> <br /> [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br /> <br /> [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br /> <br /> [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa</div>

Lalaks