ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-23T16:02:27Z

Linoor:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-26T11:27:28Z

Linoor:

User:Linoor

2015-10-21T23:30:14Z

Linoor: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Lisette Noor

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

== Essee ==

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli põnev loengute sari, kus iga nädal tuli uus külalisesineja, kes rääkisid oma kogemustest IT-maailmas, et anda tudengitele parema ettekujutuse tulevikus eesolevatest võimalustest IT alal.

Nagu loengu pealkirigi ütleb oli esimene loeng sissejuhatav osa ainele õpingukorraldus ja erialatutvustus. Selle käigus tutvustati õppeosakonnas olevaid töötajaid ning nende rolle, et tudengid teaksid, kelle poole põõrduda vastavate küsimustega. Loengus räägiti üle ka koolikorra tähtsamad punktid, mis esmakursuslasele on kindlasti vajalik. Samuti anti nõuandeid tudengitele, kuidas kolledžis paremini läbi saada. Loengus sai palju kasulikku infot koolielu kohta.

Teine loeng külalisesinejaga, kelleks oli Tiina Seeman. Loengu teemaks oli projektijuhtimine. Ta andis sisuka ülevaate sellest, kuidas projekti läbiviimine ja juhtimine toimub. Toodi esile kui tähtis on mingi projekti läbiviimisel planeerimine ja ajakava vormistamine, meeskonnatöö ja meeskonna liikmete omavaheline suhtlemine, et projekt võimalikult hästi valmis teha. Leidsin, et oli asjakohane teema, sest et tudengid peavad tegelikult korraliku koguse
kodutöid tegema ning selleks läheb head planeerimisoskust vaja, muidu võib tekkida olukord, kus jäädakse õpingutest maha või tööde hulk kuhjub tohutult. Samuti anti hea soovitus, et enda töösse ära ei upuks - nimelt võiks leida endale mõne hobi väljaspool tööd või kooli, et hoida ära stressi.

Kolmanda loengu teemaks oli ülikoolis õppimine, mida esitas külalisesineja Elar Lang. Ta rääkis enda õppimise kogemustest nii koolis kui ka väljaspool kooli ning jagas tarkuseterasid, mida peaks tudeng enda jaoks tegema, et koolis edukalt läbi saada. Loengus oli mõned teemad, mis pakkusid rohkem huvi. Üks nendest oli see kui esineja rääkis enda väga pikast pausist õppimisest, aga sellegipoolest ta õppis iseseisvalt edasi programmeerimist. See andis mulle
parema arusaama, miks mõned jätavad õpingud pooleli ning lähevad tööle ega kavatsegi jätkata õpingutes. Ta tõi välja need argumendid, miks ei peaks tagasi kooli minema ja vastupidi. Teine teema, mis meelde jäi, oli see, et millise suhtumisega tuleks käia koolis üldse. On teada, et esineb raskusi õppetöös, kuid samas miski pole võimatu. Tuleb keskenduda sellele, kuidas saaks töö ära teha, mitte sellele, et kuidas või miks ei saa. Loeng andis hea ülevaate, kuidas tuleks suhtuda ülikooli õppetöösse.

Neljandal loengul esines Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administreerimisest. Kuna polnud kunagi administreerimisega kokku puutunud sai nii mõndagi selle ala kohta teada. Administraatoritel on üsna vastutusrikas ja keeruline töö, mis vajab inimest, kellel on kõrge stressitaluvus, on leidlik probleemide lahendamises, ja samuti pädev antud alal. Nende töö on ehitada võrgusüsteeme, neid hallata ja ennetada võimalikke probleeme, mis võib süsteemis esineda, sest et kui süsteemiga midagi juhtub, tuleb see võimalikult ruttu ära parandada ükskõik, mis ajal see ka ei juhtuks. Üks näpunäide, mis tuli meelde jätta, oli see et ei tohi tuhnida kliendi andmetes, sest sellest võib korralik pahandus tekkida ning võib ka enda usaldusväärsuse rikkuda administraatorina. Kuigi selline reegel kehtib vist igasugusel IT ametil.

Viiendal loengul esines Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta selgitas, miks on testimine üldse vajalik IT-alal ning milleks seda ei tehta piisavalt. Nende põhjendusteks on olnud see, et pole piisavalt aega testimiseks kuna projekt sai hiljem valmis või peetakse testimist üldse ebaoluliseks. Tegelikult on see vajalik osa projekti valmistamisel, sest et on parem kohe viga üles leida ja ära parandada kui hiljem pikema aja vältel korduvalt parandada vigu, mida ei kontrollitud. Esineja mainis, milliste iseloomujoontega inimesed sellele alale sobivad kõige paremini. Nad peaksid olema teistsuguse mõtlemisega, kavalad, oskavad mõelda 'out of the box', skeptilised ja mitte kergeusklikud. Loeng äratas isegi huvi testija ameti vastu. Seda enam, et töö seisneb selles, et antakse ette tarkvara ning sinu töö on see põhimõtteliselt laiali lammutada.

Kuuendal loengul esines Targo Tennisberg, kes rääkis ellujäämisest IT-maailmas. Paraku kõik, mida ülikoolis õpetatakse, on ainult väike osa sellest nii-öelda õppematerjalist, mis läheb vaja tööl. Koolis on projektide tegemine palju lihtsam, sest et on ette antud juhendid ja kriteerium selle kohta, milline peaks tulemus välja nägema. Tööl aga on projektide tegemine keerulisem, sest et ei ole ette antud selleks juhendeid, vaid peab enda peaga mõtlema. Üheski ametijuhendis pole kirjas kõikide oskuste nimekiri, mida läheks ametis tegelikult vaja. Seega programmeerija töö ei koosne ainult programmeerimisest.

Seitsmendal loengul Tanel Unt, kes rääkis enda kogemustest IT ettevõtluses ning jagas näpunäiteid. Andis nõu, kuidas valida endale meeskonda. Tähtis on see, meeskond saab omavahel hästi läbi ning meeskonnatöö toimib. Samuti peavad meeskonnakaaslased olema osavad enda töös. Kirjeldati lühidalt ettevõtja tavaline tööpäev, mis seisnes selles, et hommikul tullakse tööle ning hakatakse probleeme lahendama. Tunnistati, et tekib momente kui töö võib käia üle jõu ning hakatakse kahtlema, kas ikka tahetakse selle ettevõtlusega tegeleda. Isiklikult ei tunne suurt huvi ettevõtluse vastu, aga ikkagi oli huvitav kuulata, milliseid kogemusi on keegi saaanud. Soovitati ka Garage48 üritusel käia, kus saab hea ettekujutuse, milline ettevõtlus välja näeb.

Viimasel loengul esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamasti esines Oliver, kes rääkis andmeanalüüsist ja selle rakendusest. Kasutades andmeanalüüsi ja statistikat on võimalik teha prognoose mõne ettevõtte kohta. Näiteks ennustatakse kui palju saadakse kasumit järgmiste aastate jooksul või kui palju klientide arv kasvaks või kahaneks. Ennustamine aga pole täiesti üks ühele täpne, vaid tulemuseks saadakse ligikaudne prognoos. Selle meetodi kasutamises võib ka oht olla, et tehakse vale ennustus, mistõttu peavad ettevõtte andmed olema korrektsed. Oli ka üks väide, mis jäi meelde. Sõltumata ükskõik missugustest eelistustest on võimalik leida enda jaoks see niši ala, millega on võimalik läbi lüüa maailmas. Teisisõnu on võimalik leida endale selline töö, mida tõeliselt meeldib teha ning ei jätagi sellist muljet nagu käiksid tööl.

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksamit saab järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.13. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga.(Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid])

Kordussooritusele registreeritakse ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Eksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Riigi finantseeritaval õppekohal olevale õppijale on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Tasulisel õppekohal olevale õppijale on 2015/2016 õppeaastal 20€.(Teenuste tasumäärad 5.[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/])

'''Küsimus 3'''

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.3.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Puhkusele minekuks peab esitama avalduse rektori nimele.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.3.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele järgmise semestri punase joone päevaks.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2, 6.1.4.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Aineid saavad deklareerida õpilased, kes on immatrikuleeritud alates 2013/14 õppeaastast, keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja, aja- või asendusteenistuses.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.6.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Eksameid ja arvestusi saavad järele teha need õpilased, kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.7.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

X = 22

Y = 23

Õppeaastas on vaja saada kokku 54 EAP-d. Hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

((27 - 22) * 2 + (27 - 23)) * 50 = 14 * 50 = 700€

Aasta lõpuks tuleb 14 EAP ulatuses tasuda 700€.

= Viited =
{{Reflist}}

1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]

2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]

3. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]

4. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]

5. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]

6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 5.]

7. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.3.]

8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2.]

9. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.3.]

10.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2, 6.1.4.]

11.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.6.]

12.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.7.]

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

User:Linoor

2015-10-21T23:29:14Z

Linoor:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Lisette Noor

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Kood:*******34

== Essee ==

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli põnev loengute sari, kus iga nädal tuli uus külalisesineja, kes rääkisid oma kogemustest IT-maailmas, et anda tudengitele parema ettekujutuse tulevikus eesolevatest võimalustest IT alal.

Nagu loengu pealkirigi ütleb oli esimene loeng sissejuhatav osa ainele õpingukorraldus ja erialatutvustus. Selle käigus tutvustati õppeosakonnas olevaid töötajaid ning nende rolle, et tudengid teaksid, kelle poole põõrduda vastavate küsimustega. Loengus räägiti üle ka koolikorra tähtsamad punktid, mis esmakursuslasele on kindlasti vajalik. Samuti anti nõuandeid tudengitele, kuidas kolledžis paremini läbi saada. Loengus sai palju kasulikku infot koolielu kohta.

Teine loeng külalisesinejaga, kelleks oli Tiina Seeman. Loengu teemaks oli projektijuhtimine. Ta andis sisuka ülevaate sellest, kuidas projekti läbiviimine ja juhtimine toimub. Toodi esile kui tähtis on mingi projekti läbiviimisel planeerimine ja ajakava vormistamine, meeskonnatöö ja meeskonna liikmete omavaheline suhtlemine, et projekt võimalikult hästi valmis teha. Leidsin, et oli asjakohane teema, sest et tudengid peavad tegelikult korraliku koguse
kodutöid tegema ning selleks läheb head planeerimisoskust vaja, muidu võib tekkida olukord, kus jäädakse õpingutest maha või tööde hulk kuhjub tohutult. Samuti anti hea soovitus, et enda töösse ära ei upuks - nimelt võiks leida endale mõne hobi väljaspool tööd või kooli, et hoida ära stressi.

Kolmanda loengu teemaks oli ülikoolis õppimine, mida esitas külalisesineja Elar Lang. Ta rääkis enda õppimise kogemustest nii koolis kui ka väljaspool kooli ning jagas tarkuseterasid, mida peaks tudeng enda jaoks tegema, et koolis edukalt läbi saada. Loengus oli mõned teemad, mis pakkusid rohkem huvi. Üks nendest oli see kui esineja rääkis enda väga pikast pausist õppimisest, aga sellegipoolest ta õppis iseseisvalt edasi programmeerimist. See andis mulle
parema arusaama, miks mõned jätavad õpingud pooleli ning lähevad tööle ega kavatsegi jätkata õpingutes. Ta tõi välja need argumendid, miks ei peaks tagasi kooli minema ja vastupidi. Teine teema, mis meelde jäi, oli see, et millise suhtumisega tuleks käia koolis üldse. On teada, et esineb raskusi õppetöös, kuid samas miski pole võimatu. Tuleb keskenduda sellele, kuidas saaks töö ära teha, mitte sellele, et kuidas või miks ei saa. Loeng andis hea ülevaate, kuidas tuleks suhtuda ülikooli õppetöösse.

Neljandal loengul esines Taavi Tuisk, kes rääkis lähemalt süsteemi administreerimisest. Kuna polnud kunagi administreerimisega kokku puutunud sai nii mõndagi selle ala kohta teada. Administraatoritel on üsna vastutusrikas ja keeruline töö, mis vajab inimest, kellel on kõrge stressitaluvus, on leidlik probleemide lahendamises, ja samuti pädev antud alal. Nende töö on ehitada võrgusüsteeme, neid hallata ja ennetada võimalikke probleeme, mis võib süsteemis esineda, sest et kui süsteemiga midagi juhtub, tuleb see võimalikult ruttu ära parandada ükskõik, mis ajal see ka ei juhtuks. Üks näpunäide, mis tuli meelde jätta, oli see et ei tohi tuhnida kliendi andmetes, sest sellest võib korralik pahandus tekkida ning võib ka enda usaldusväärsuse rikkuda administraatorina. Kuigi selline reegel kehtib vist igasugusel IT ametil.

Viiendal loengul esines Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta selgitas, miks on testimine üldse vajalik IT-alal ning milleks seda ei tehta piisavalt. Nende põhjendusteks on olnud see, et pole piisavalt aega testimiseks kuna projekt sai hiljem valmis või peetakse testimist üldse ebaoluliseks. Tegelikult on see vajalik osa projekti valmistamisel, sest et on parem kohe viga üles leida ja ära parandada kui hiljem pikema aja vältel korduvalt parandada vigu, mida ei kontrollitud. Esineja mainis, milliste iseloomujoontega inimesed sellele alale sobivad kõige paremini. Nad peaksid olema teistsuguse mõtlemisega, kavalad, oskavad mõelda 'out of the box', skeptilised ja mitte kergeusklikud. Loeng äratas isegi huvi testija ameti vastu. Seda enam, et töö seisneb selles, et antakse ette tarkvara ning sinu töö on see põhimõtteliselt laiali lammutada.

Kuuendal loengul esines Targo Tennisberg, kes rääkis ellujäämisest IT-maailmas. Paraku kõik, mida ülikoolis õpetatakse, on ainult väike osa sellest nii-öelda õppematerjalist, mis läheb vaja tööl. Koolis on projektide tegemine palju lihtsam, sest et on ette antud juhendid ja kriteerium selle kohta, milline peaks tulemus välja nägema. Tööl aga on projektide tegemine keerulisem, sest et ei ole ette antud selleks juhendeid, vaid peab enda peaga mõtlema. Üheski ametijuhendis pole kirjas kõikide oskuste nimekiri, mida läheks ametis tegelikult vaja. Seega programmeerija töö ei koosne ainult programmeerimisest.

Seitsmendal loengul Tanel Unt, kes rääkis enda kogemustest IT ettevõtluses ning jagas näpunäiteid. Andis nõu, kuidas valida endale meeskonda. Tähtis on see, meeskond saab omavahel hästi läbi ning meeskonnatöö toimib. Samuti peavad meeskonnakaaslased olema osavad enda töös. Kirjeldati lühidalt ettevõtja tavaline tööpäev, mis seisnes selles, et hommikul tullakse tööle ning hakatakse probleeme lahendama. Tunnistati, et tekib momente kui töö võib käia üle jõu ning hakatakse kahtlema, kas ikka tahetakse selle ettevõtlusega tegeleda. Isiklikult ei tunne suurt huvi ettevõtluse vastu, aga ikkagi oli huvitav kuulata, milliseid kogemusi on keegi saaanud. Soovitati ka Garage48 üritusel käia, kus saab hea ettekujutuse, milline ettevõtlus välja näeb.

Viimasel loengul esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamasti esines Oliver, kes rääkis andmeanalüüsist ja selle rakendusest. Kasutades andmeanalüüsi ja statistikat on võimalik teha prognoose mõne ettevõtte kohta. Näiteks ennustatakse kui palju saadakse kasumit järgmiste aastate jooksul või kui palju klientide arv kasvaks või kahaneks. Ennustamine aga pole täiesti üks ühele täpne, vaid tulemuseks saadakse ligikaudne prognoos. Selle meetodi kasutamises võib ka oht olla, et tehakse vale ennustus, mistõttu peavad ettevõtte andmed olema korrektsed. Oli ka üks väide, mis jäi meelde. Sõltumata ükskõik missugustest eelistustest on võimalik leida enda jaoks see niši ala, millega on võimalik läbi lüüa maailmas. Teisisõnu on võimalik leida endale selline töö, mida tõeliselt meeldib teha ning ei jätagi sellist muljet nagu käiksid tööl.

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksamit saab järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.13. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga.(Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid])

Kordussooritusele registreeritakse ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Eksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Riigi finantseeritaval õppekohal olevale õppijale on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Tasulisel õppekohal olevale õppijale on 2015/2016 õppeaastal 20€.(Teenuste tasumäärad 5.[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/])

'''Küsimus 3'''

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.3.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Puhkusele minekuks peab esitama avalduse rektori nimele.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.3.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele järgmise semestri punase joone päevaks.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2, 6.1.4.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Aineid saavad deklareerida õpilased, kes on immatrikuleeritud alates 2013/14 õppeaastast, keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja, aja- või asendusteenistuses.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.6.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Eksameid ja arvestusi saavad järele teha need õpilased, kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.7.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

X = 22

Y = 23

Õppeaastas on vaja saada kokku 54 EAP-d. Hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

((27 - 22) * 2 + (27 - 23)) * 50 = 14 * 50 = 700€

Aasta lõpuks tuleb 14 EAP ulatuses tasuda 700€.

= Viited =
{{Reflist}}

1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]

2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]

3. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]

4. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]

5. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]

6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 5.]

7. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.3.]

8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2.]

9. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.3.]

10.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2, 6.1.4.]

11.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.6.]

12.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppingukorralduse eeskiri 6.1.7.]

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

2015-10-21T09:28:51Z

Linoor:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Lisette Noor

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Kood:*******34

== Essee ==

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksamit saab järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.13. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga.(Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid])

Kordussooritusele registreeritakse ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Eksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Riigi finantseeritaval õppekohal olevale õppijale on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus])

Tasulisel õppekohal olevale õppijale on 2015/2016 õppeaastal 20€.(Teenuste tasumäärad 5.[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/])

'''Küsimus 3'''

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.1. - 6.1.3.3.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Puhkusele minekuks peab esitama avalduse rektori nimele.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.3.3.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele järgmise semestri punase joone päevaks.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.2, 6.1.4.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Aineid saavad deklareerida õpilased, kes on immatrikuleeritud alates 2013/14 õppeaastast, keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja, aja- või asendusteenistuses.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.6.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

Eksameid ja arvestusi saavad järele teha need õpilased, kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat.(Õppingukorralduse eeskiri 6.1.7.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine])

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

X = 22

Y = 23

Õppeaastas on vaja saada kokku 54 EAP-d. Hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Aasta lõpuks on kogutud X + Y = 22 + 23 = 45 EAPd

Vajalikust kogusest jääb puudu 54 - 45 = 9 EAPd

Arve 9 * 50 = 450 €

Aasta lõpuks tuleb 9 EAP ulatuses tasuda 450€.

User:Linoor

2015-10-20T22:09:30Z

Linoor: Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Lisette Noor Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015 Kood:*******34 == Essee == == Õpingukorralduse küsimused == '''Kü..."