ICO wiki - User contributions [en]

https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Lklaving ICO wiki - User contributions [en] 2026-05-08T22:44:39Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129242 Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017) 2018-01-26T08:06:37Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' <br/><br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''26.01.2017 kaitsmisele registreerumine''' <br /> <br /> Kõik kellel on vaja veel oma lõpptoodet kaitsta, peavad seda tegema eksami ajal ruumis 314.<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends]<br /> *09:45 - <br /> *10:00 - Märkmik<br /> *10:15 - IT Squad<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *10:45 - ITBaar<br /> *11:00 - Kalimali budget<br /> *11:15 - 2Do<br /> *11:30 - TeamLibrary<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]<br> <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] <br><br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] <br><br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] <br><br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]<br><br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]<br><br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]<br><br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]<br><br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] <br><br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N <br><br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor <br><br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] <br><br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] <br><br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] <br><br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] <br><br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] <br><br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''<br><br /> '''Lõpptoode:'''<br> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] <br><br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]<br><br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] <br><br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify Retsensioon] meeskonna '''Timeify''' projektile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] <br><br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] <br><br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] <br><br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] <br><br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''<br><br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] <br><br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] <br><br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] <br><br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] <br><br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. <br><br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].<br><br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] <br><br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]<br><br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] <br><br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]<br><br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=114796 Osadmin referaadi teemad 2016-11-18T09:13:38Z

<p>Lklaving: /* Vabad teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> ** https://www.ubuntu.com/server/livepatch<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21<br /> * [[Finger]] Aleksandr Laada A21<br /> * [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21<br /> * [[Join]] Priit Koppel A21<br /> * [[Rm]] Priit Saar A21<br /> * [[Journalctl]] Mart-Erki Nõumees D21<br /> * [[Lsb_release]] Heimar Kroonsaare AK51<br /> * [[lxc]] Marvin Martinson<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] Joosep Voolmaa A21<br>Probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.<br /> * [[Apropos]] Kaidar Viikman AK31<br /> * [[File]] Jürgen Lätte AK21<br /> * [[Login]] + [[Logout]] Laura Pirso A21<br /> * [[More]] Artur Nadarjan A21<br /> * [[Whatis]] Ave Karjus DK21<br /> * [[History]] Kätlin Lisete Kärolin Nõgols A21<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview - Jan Eerik DK31<br /> * [[Tr]] Liina Klaving AK21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Setuid]] + [[Setgid]]<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=114795 Osadmin referaadi teemad 2016-11-18T09:12:50Z

<p>Lklaving: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> ** https://www.ubuntu.com/server/livepatch<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21<br /> * [[Finger]] Aleksandr Laada A21<br /> * [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21<br /> * [[Join]] Priit Koppel A21<br /> * [[Rm]] Priit Saar A21<br /> * [[Journalctl]] Mart-Erki Nõumees D21<br /> * [[Lsb_release]] Heimar Kroonsaare AK51<br /> * [[lxc]] Marvin Martinson<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] Joosep Voolmaa A21<br>Probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.<br /> * [[Apropos]] Kaidar Viikman AK31<br /> * [[File]] Jürgen Lätte AK21<br /> * [[Login]] + [[Logout]] Laura Pirso A21<br /> * [[More]] Artur Nadarjan A21<br /> * [[Whatis]] Ave Karjus DK21<br /> * [[History]] Kätlin Lisete Kärolin Nõgols A21<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview - Jan Eerik DK31<br /> * [[Tr]] Liina Klaving AK21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]<br /> * [[Tr]]<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Setuid]] + [[Setgid]]<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=96874 User:Lklaving 2015-11-06T20:51:58Z

<p>Lklaving: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 06.11. 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Tegemist oli väga huvitava ainega, sest külalisesinejad rääkisid isiklikest kogemustest oma valdkonnas ning nende loengud sisaldasid palju elulisi näiteid, lisaks andsid kõik ka kasulikke soovitusi. <br /> <br /> Sissejuhatavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus " 25. september loengusalvestus]</ref> tutvustati meile IT-kolledži õppekorraldust ja sisekorda, samuti üliõpilasesinduse ja robootikaklubi tegemisi. Räägiti mitmesugustest võimalustest, näiteks TTÜ raamatukogu kasutamisest ning loengute videosalvestustest. Kristjan Karmo jagas nõuandeid, kuidas õppetööga edukalt hakkama saada. <br /> <br /> Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Tiina Seeman lähemalt IT-süsteemide juhtimise eri külgi ning väljakutseid projektijuhi igapäevatöös. Ta rääkis infovahetuse ja meeskonnatöö tähtsusest, toote või teenuse planeerimise üksikasjadest ning ootamatustest, mis võivad sel teel ette tulla. Juhtimise puhul pidas ta oluliseks ajaplaneerimise oskust, samuti võimet näha laiemat pilti. Ta mainis ka, kuivõrd erinevad ja samas omavahel seotud on ametikohad IT-vallas, ning soovitas leida oma nišš, mis võiks kõige rohkem sobida. Ühtlasi tuletas ta meelde tasakaalu hoidmise tähtsust elus: on vaja tegelda ka hobidega, mis aitaks mõtted hetkeks tööelust eemale viia. Mitmed teisedki esinejad mainisid kiire läbipõlemise ohtu IT-alal. <br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref> pidas Elar Lang. Sarnaselt eelkõnelejega on ka tema lõpetanud IT-kolledži ning ei olnud siia tulnud otse keskkoolist. Loengus rääkis ta enda haridusteest ja kogemustest ning andis nõu, kuidas oma aega planeerida ja koolis hakkama saada, mis tuli värskelt keskkoolist tulnud õppuritele kindlasti kasuks. Samuti rääkis ta palju suhtumise olulisusest ja õpetas probleeme mitte üle tähtsustama, vaid neid lahendama ja võimalusel ennetama. Nagu teised esinejad, nii arvas ka tema, et igal IT-ga seotud alal on vaja programmeerimisoskusi, pühendumust ja valmisolekut end pidevalt täiendada. <br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Taavi Tuisk lähemalt administreerimise ja süsteemihaldusega seotud ülesandeid, vajalikke omadusi ja vahendeid. Olen viimasel ajal tihti kuulnud, et ilmselt ei lähe administraatoreid varsti enam üldse vaja, sest kõik automatiseeritakse. Ka Taavi Tuisk tõstatas selle küsimuse ning rääkis muutustest, mida administreerimise valdkond on viimasel ajal läbi teinud, ning uutest töömeetoditest, üksiti rõhutas ta programmeerimiskeelte oskuse vajalikkust. Sarnaselt teiste esinejatega toonitas ka tema oskusliku planeerimise, analüüsi ja meeskonnatöö tähtsust. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> rääkis Kert Suvi testimise tähtsusest tarkvara kvaliteedi tagamisel. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid ja sisaldas palju elulisi näiteid ebapiisava testimise tagajärgedest. Ta tõi välja testija ametiga seotud eelarvamused ning iseloomuomadused, mis sellel ametikohal kasuks tulevad, samuti selgitas ta, miks testimisele piisavalt rõhku ei panda. Sellisteks põhjusteks tõi ta näiteks puuduliku ajaplaneerimise ning eesmärgi raha kokku hoida. Nagu ka Kert Suvi mainis, osutub testimata jätmine tihti hoopis kulukamaks, näiteks võib meenutada mitmeid juhtumeid kosmosetööstusest, kus programmivea tõttu on vastu taevast lennutatud sadu miljoneid dollareid. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> teemaks oli tarkvaraarendus ning seda pidas Targo Tennisberg, kes esinemise algul tõi välja huvitava võrdluse alkeemikute ning tänapäevaste programmeerijate vahel. Nagu mitmed teisedki kõnelejad, rõhutas ka tema ettenägelikkuse ja õppimisvõime olulisust arendaja töö puhul. Samuti pööras ta tähelepanu sujuva koostöö tähtsusele, sest mida rohkem inimesi projekti kallal töötab, seda suurem on probleemide tekkimise võimalus. Ta peatus ka ühiskondlikel muudatustel, mida tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud, näiteks töökohtade kaotamine, lisaks tutvustas ta erinevaid ärimudeleid IT-alal, mis oli minu jaoks loengu kõige huvitavam osa. Siiski mainis ta, et ta ise ei plaani palgatööst loobuda, sest ettevõtlusega tegelemine nõuaks liiga palju isiklikke ohverdusi. <br /> <br /> Nii ei arvanud aga järgmine esineja Tanel Unt, kelle loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> teemaks oligi IT-ettevõtlus. Loeng oli kaasahaarav ja sisaldas jällegi palju huvitavaid näiteid elust enesest, huvitav oli ka tema teekond IT-äri maastikul, lisaks andis ta palju kasulikke nõuandeid. Kui eelnevad kõnelejad rõhutasid, kui oluline on asju ette näha, siis tema sõnul ei ole äris kõiki asju võimalik ette näha ja ära lahendada. Temagi mainis, et mida rohkem inimesi ettevõttes töötab, seda enam probleeme tavaliselt tekib. Ühtlasi tuletas ta meelde, kui oluline on ettevõtja puhul paindlikkus: vajadusel tuleb oma äriplaani muuta. Arvan, et alustavatele ettevõtetele saab tihti saatuslikuks see, et ei suudeta märgata tulusaid võimalusi, mis tegevuse käigus ilmnevad, sest need ei sobi ettevõtja algse plaaniga. Teisalt aga rääkis ta hiljem ka sellest, et tuleb hoida oma visiooni ja mitte ettevõtet klientide järgi liialt ümber kohandada, vastasel juhul võib see oma algse mõtte kaotada. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]</ref> esinejad olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Räägiti mitmetest teemadest, eelkõige aga jällegi IT-ärist, nii müügist, analüüsist, turundusest kui ka lisaväärtuse loomisest. Sarnaselt eelkõnelejatega rõhutasid nemadki, kui tähtis on tunda huvi selle vastu, mida tehakse. Loeng oli tempokas ja informatiivne, oleks ainult tahtnud veel rohkem kuulda ka Oleg Bogdanovi kogemuste kohta.<br /> <br /> Kuigi kõik esinejad ja nende valdkonnad olid väga erinevad, oli nende loengutes nii mõndagi ühist. Kõik rõhutasid koostöö ja programmeerimisoskuse olulisust, samuti kõlas igast loengust läbi idee, et IT-alal on kõige olulisem võime õppida, kohaneda ja end pidevalt täiendada. Kandva ideena jäi kõlama, et IT-maailmas on kõik valdkonnad omavahel tihedalt seotud ja kõigil on võimalik selles leida just endale sobiv tegevusala. [[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus korduseksamiks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]</ref><br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=96851 User:Lklaving 2015-11-06T19:59:24Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 06.11. 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Tegemist oli väga huvitava ainega, sest külalisesinejad rääkisid isiklikest kogemustest oma valdkonnas ning nende loengud sisaldasid palju elulisi näiteid, lisaks andsid kõik ka kasulikke soovitusi. <br /> <br /> Sissejuhatavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus " 25. september loengusalvestus]</ref> tutvustati meile IT-kolledži õppekorraldust ja sisekorda, samuti üliõpilasesinduse ja robootikaklubi tegemisi. Räägiti mitmesugustest võimalustest, näiteks TTÜ raamatukogu kasutamisest ning loengute videosalvestustest. Kristjan Karmo jagas nõuandeid, kuidas õppetööga edukalt hakkama saada. <br /> <br /> Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Tiina Seeman lähemalt IT-süsteemide juhtimise eri külgi ning väljakutseid projektijuhi igapäevatöös. Ta rääkis infovahetuse ja meeskonnatöö tähtsusest, toote või teenuse planeerimise üksikasjadest ning ootamatustest, mis võivad sel teel ette tulla. Juhtimise puhul pidas ta oluliseks ajaplaneerimise oskust, samuti võimet näha laiemat pilti. Ta mainis ka, kuivõrd erinevad ja samas omavahel seotud on ametikohad IT-vallas, ning soovitas leida oma nišš, mis võiks kõige rohkem sobida. Ühtlasi tuletas ta meelde tasakaalu hoidmise tähtsust elus: on vaja tegelda ka hobidega, mis aitaks mõtted hetkeks tööelust eemale viia. Mitmed teisedki esinejad mainisid kiire läbipõlemise ohtu IT-alal. <br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref> pidas Elar Lang. Sarnaselt eelkõnelejega on ka tema lõpetanud IT-kolledži ning ei olnud siia tulnud otse keskkoolist. Loengus rääkis ta enda haridusteest ja kogemustest ning andis nõu, kuidas oma aega planeerida ja koolis hakkama saada, mis tuli värskelt keskkoolist tulnud õppuritele kindlasti kasuks. Samuti rääkis ta palju suhtumise olulisusest ja õpetas probleeme mitte üle tähtsustama, vaid neid lahendama ja võimalusel ennetama. Nagu teised esinejad, nii arvas ka tema, et igal IT-ga seotud alal on vaja programmeerimisoskusi, pühendumust ja valmisolekut end pidevalt täiendada. <br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Taavi Tuisk lähemalt administreerimise ja süsteemihaldusega seotud ülesandeid, vajalikke omadusi ja vahendeid. Olen viimasel ajal tihti kuulnud, et ilmselt ei lähe administraatoreid varsti enam üldse vaja, sest kõik automatiseeritakse. Ka Taavi Tuisk tõstatas selle küsimuse ning rääkis muutustest, mida administreerimise valdkond on viimasel ajal läbi teinud, ning uutest töömeetoditest, üksiti rõhutas ta programmeerimiskeelte oskuse vajalikkust. Sarnaselt teiste esinejatega toonitas ka tema oskusliku planeerimise, analüüsi ja meeskonnatöö tähtsust. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> rääkis Kert Suvi testimise tähtsusest tarkvara kvaliteedi tagamisel. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid ja sisaldas palju elulisi näiteid ebapiisava testimise tagajärgedest. Ta tõi välja testija ametiga seotud eelarvamused ning iseloomuomadused, mis sellel ametikohal kasuks tulevad, samuti selgitas ta, miks testimisele piisavalt rõhku ei panda. Sellisteks põhjusteks tõi ta näiteks puuduliku ajaplaneerimise ning eesmärgi raha kokku hoida. Nagu ka Kert Suvi mainis, osutub testimata jätmine tihti hoopis kulukamaks, näiteks võib meenutada mitmeid juhtumeid kosmosetööstusest, kus programmivea tõttu on vastu taevast lennutatud sadu miljoneid dollareid. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> teemaks oli tarkvaraarendus ning seda pidas Targo Tennisberg, kes esinemise algul tõi välja huvitava võrdluse alkeemikute ning tänapäevaste programmeerijate vahel. Nagu mitmed teisedki kõnelejad, rõhutas ka tema ettenägelikkuse ja õppimisvõime olulisust arendaja töö puhul. Samuti pööras ta tähelepanu sujuva koostöö tähtsusele, sest mida rohkem inimesi projekti kallal töötab, seda suurem on probleemide tekkimise võimalus. Ta peatus ka ühiskondlikel muudatustel, mida tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud, näiteks töökohtade kaotamine, lisaks tutvustas ta erinevaid ärimudeleid IT-alal, mis oli minu jaoks loengu kõige huvitavam osa. Siiski mainis ta, et ta ise ei plaani palgatööst loobuda, sest ettevõtlusega tegelemine nõuaks liiga palju isiklikke ohverdusi. <br /> <br /> Nii ei arvanud aga järgmine esineja Tanel Unt, kelle loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> teemaks oligi IT-ettevõtlus. Loeng oli kaasahaarav ja sisaldas jällegi palju huvitavaid näiteid elust enesest, huvitav oli ka tema teekond IT-äri maastikul, lisaks andis ta palju kasulikke nõuandeid. Kui eelnevad kõnelejad rõhutasid, kui oluline on asju ette näha, siis tema sõnul ei ole äris kõiki asju võimalik ette näha ja ära lahendada. Temagi mainis, et mida rohkem inimesi ettevõttes töötab, seda enam probleeme tavaliselt tekib. Ühtlasi tuletas ta meelde, kui oluline on ettevõtja puhul paindlikkus: vajadusel tuleb oma äriplaani muuta. Arvan, et alustavatele ettevõtetele saab tihti saatuslikuks see, et ei suudeta märgata tulusaid võimalusi, mis tegevuse käigus ilmnevad, sest need ei sobi ettevõtja algse plaaniga. Teisalt aga rääkis ta hiljem ka sellest, et tuleb hoida oma visiooni ja mitte ettevõtet klientide järgi liialt ümber kohandada, vastasel juhul võib see oma algse mõtte kaotada. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]</ref> esinejad olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Räägiti mitmetest teemadest, eelkõige aga jällegi IT-ärist, nii müügist, analüüsist, turundusest kui ka lisaväärtuse loomisest. Sarnaselt eelkõnelejatega rõhutasid nemadki, kui tähtis on tunda huvi selle vastu, mida tehakse. Loeng oli tempokas ja informatiivne, oleks ainult tahtnud veel rohkem kuulda ka Oleg Bogdanovi kogemuste kohta.<br /> <br /> Kuigi kõik esinejad ja nende valdkonnad olid väga erinevad, oli nende loengutes nii mõndagi ühist. Kõik rõhutasid koostöö ja programmeerimisoskuse olulisust, samuti kõlas igast loengust läbi idee, et IT-alal on kõige olulisem võime õppida, kohaneda ja end pidevalt täiendada. Kandva ideena jäi kõlama, et IT-maailmas on kõik valdkonnad omavahel tihedalt seotud ja kõigil on võimalik selles leida just endale sobiv tegevusala. [[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus korduseksamiks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]</ref><br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=96827 User:Lklaving 2015-11-06T18:24:48Z

<p>Lklaving: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 06.11. 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Tegemist oli väga huvitava ainega, sest külalisesinejad rääkisid isiklikest kogemustest oma valdkonnas ning nende loengud sisaldasid palju elulisi näiteid, lisaks andsid kõik ka kasulikke soovitusi. <br /> <br /> Sissejuhatavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus " 25. september loengusalvestus]</ref> tutvustati meile IT-kolledži õppekorraldust ja sisekorda, samuti üliõpilasesinduse ja robootikaklubi tegemisi. Räägiti mitmesugustest võimalustest, näiteks TTÜ raamatukogu kasutamisest ning loengute videosalvestustest. Kristjan Karmo jagas nõuandeid, kuidas õppetööga edukalt hakkama saada. <br /> <br /> Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Tiina Seeman lähemalt IT-süsteemide juhtimise eri külgi ning väljakutseid projektijuhi igapäevatöös. Ta rääkis infovahetuse ja meeskonnatöö tähtsusest, toote või teenuse planeerimise üksikasjadest ning ootamatustest, mis võivad sel teel ette tulla. Juhtimise puhul pidas ta oluliseks ajaplaneerimise oskust, samuti võimet näha laiemat pilti. Ta mainis ka, kuivõrd erinevad ja samas omavahel seotud on ametikohad IT-vallas, ning soovitas leida oma nišš, mis võiks kõige rohkem sobida. Ühtlasi tuletas ta meelde tasakaalu hoidmise tähtsust elus: on vaja tegelda ka hobidega, mis aitaks mõtted hetkeks tööelust eemale viia. Mitmed teisedki esinejad mainisid kiire läbipõlemise ohtu IT-alal. <br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref> pidas Elar Lang. Sarnaselt eelkõnelejega on ka tema lõpetanud IT-kolledži ning ei olnud siia tulnud otse keskkoolist. Loengus rääkis ta enda haridusteest ja kogemustest ning andis nõu, kuidas oma aega planeerida ja koolis hakkama saada, mis tuli värskelt keskkoolist tulnud õppuritele kindlasti kasuks. Samuti rääkis ta palju suhtumise olulisusest ja õpetas probleeme mitte üle tähtsustama, vaid neid lahendama ja võimalusel ennetama. Nagu teised esinejad, nii arvas ka tema, et igal IT-ga seotud alal on vaja programmeerimisoskusi, pühendumust ja valmisolekut end pidevalt täiendada. <br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Taavi Tuisk lähemalt administreerimise ja süsteemihaldusega seotud ülesandeid, vajalikke omadusi ja vahendeid. Olen viimasel ajal tihti kuulnud, et ilmselt ei lähe administraatoreid varsti enam üldse vaja, sest kõik automatiseeritakse. Ka Taavi Tuisk tõstatas selle küsimuse ning rääkis muutustest, mida administreerimise valdkond on viimasel ajal läbi teinud, ning uutest töömeetoditest, üksiti rõhutas ta programmeerimiskeelte oskuse vajalikkust. Sarnaselt teiste esinejatega toonitas ka tema oskusliku planeerimise, analüüsi ja meeskonnatöö tähtsust. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> rääkis Kert Suvi testimise tähtsusest tarkvara kvaliteedi tagamisel. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid ja sisaldas palju elulisi näiteid ebapiisava testimise tagajärgedest. Ta tõi välja testija ametiga seotud eelarvamused ning iseloomuomadused, mis sellel ametikohal kasuks tulevad, samuti selgitas ta, miks testimisele piisavalt rõhku ei panda. Sellisteks põhjusteks tõi ta näiteks puuduliku ajaplaneerimise ning eesmärgi raha kokku hoida. Nagu ka Kert Suvi mainis, osutub testimata jätmine tihti hoopis kulukamaks, näiteks võib meenutada mitmeid juhtumeid kosmosetööstusest, kus programmivea tõttu on vastu taevast lennutatud sadu miljoneid dollareid. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> teemaks oli tarkvaraarendus ning seda pidas Targo Tennisberg, kes esinemise algul tõi välja huvitava võrdluse alkeemikute ning tänapäevaste programmeerijate vahel. Nagu mitmed teisedki kõnelejad, rõhutas ka tema ettenägelikkuse ja õppimisvõime olulisust arendaja töö puhul. Samuti pööras ta tähelepanu sujuva koostöö tähtsusele, sest mida rohkem inimesi projekti kallal töötab, seda suurem on probleemide tekkimise võimalus. Ta peatus ka ühiskondlikel muudatustel, mida tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud, näiteks töökohtade kaotamine, lisaks tutvustas ta erinevaid ärimudeleid IT-alal, mis oli minu jaoks loengu kõige huvitavam osa. Siiski mainis ta, et ta ise ei plaani palgatööst loobuda, sest ettevõtlusega tegelemine nõuaks liiga palju isiklikke ohverdusi. <br /> <br /> Nii ei arvanud aga järgmine esineja Tanel Unt, kelle loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> teemaks oligi IT-ettevõtlus. Loeng oli kaasahaarav ja sisaldas jällegi palju huvitavaid näiteid elust enesest, huvitav oli ka tema teekond IT-äri maastikul, lisaks andis ta palju kasulikke nõuandeid. Kui eelnevad kõnelejad rõhutasid, kui oluline on asju ette näha, siis tema sõnul ei ole äris kõiki asju võimalik ette näha ja ära lahendada. Temagi mainis, et mida rohkem inimesi ettevõttes töötab, seda enam probleeme tavaliselt tekib. Ühtlasi tuletas ta meelde, kui oluline on ettevõtja puhul paindlikkus: vajadusel tuleb oma äriplaani muuta. Arvan, et alustavatele ettevõtetele saab tihti saatuslikuks see, et ei suudeta märgata tulusaid võimalusi, mis tegevuse käigus ilmnevad, sest need ei sobi ettevõtja algse plaaniga. Teisalt aga rääkis ta hiljem ka sellest, et tuleb hoida oma visiooni ja mitte ettevõtet klientide järgi liialt ümber kohandada, vastasel juhul võib see oma algse mõtte kaotada. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]</ref> esinejad olid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Räägiti mitmetest teemadest, eelkõige aga jällegi IT-ärist, nii müügist, analüüsist, turundusest kui ka lisaväärtuse loomisest. Sarnaselt eelkõnelejatega rõhutasid nemadki, kui tähtis on tunda huvi selle vastu, mida tehakse. Loeng oli tempokas ja informatiivne, oleks ainult tahtnud veel rohkem kuulda ka Oleg Bogdanovi kogemuste kohta.<br /> <br /> Kuigi kõik esinejad ja nende valdkonnad olid väga erinevad, oli nende loengutes nii mõndagi ühist. Kõik rõhutasid koostöö ja programmeerimisoskuse olulisust, samuti kõlas igast loengust läbi idee, et IT-alal on kõige olulisem võime õppida, kohaneda ja end pidevalt täiendada. Kandva ideena jäi kõlama, et IT-maailmas on kõik valdkonnad omavahel tihedalt seotud ja kõigil on võimalik selles leida just endale sobiv tegevusala. [[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus korduseksamiks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]</ref><br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79672 User:Lklaving 2014-10-22T20:15:41Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79669 User:Lklaving 2014-10-22T20:14:04Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79668 User:Lklaving 2014-10-22T20:13:44Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79666 User:Lklaving 2014-10-22T20:11:19Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79664 User:Lklaving 2014-10-22T20:10:08Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79662 User:Lklaving 2014-10-22T20:09:28Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, tasulisel õppekohal tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79655 User:Lklaving 2014-10-22T20:06:23Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79653 User:Lklaving 2014-10-22T20:02:54Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79644 User:Lklaving 2014-10-22T19:56:33Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79641 User:Lklaving 2014-10-22T19:51:02Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> ==Viited==<br /> <references/><br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Viited==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79633 User:Lklaving 2014-10-22T19:46:01Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79620 User:Lklaving 2014-10-22T19:30:02Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> <br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> <br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> <br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79618 User:Lklaving 2014-10-22T19:27:59Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> <br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79617 User:Lklaving 2014-10-22T19:27:38Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79614 User:Lklaving 2014-10-22T19:27:04Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo] </ref><br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79613 User:Lklaving 2014-10-22T19:26:38Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Finantsinfo</ref><br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79611 User:Lklaving 2014-10-22T19:26:01Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. <br /> Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 € <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]</ref><br /> Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.<br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79610 User:Lklaving 2014-10-22T19:24:54Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> <br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> <br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.] </ref> <br /> <br /> Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref><br /> <br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref><br /> <br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]</ref><br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]</ref><br /> <br /> Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79607 User:Lklaving 2014-10-22T19:22:24Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6] </ref><br /> Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] </ref><br /> Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] </ref><br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79603 User:Lklaving 2014-10-22T19:20:11Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liina Klaving<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10. 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks. <br /> Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.<br /> Teise loengu <ref>[https://https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.<br /> Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.<br /> Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. <br /> Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest. <br /> Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode. <br /> <br /> Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaais/piires, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil. <br /> <br /> Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. <br /> Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ==Notes==<br /> <references/></div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79349 User:Lklaving 2014-10-22T12:28:05Z

<p>Lklaving: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: <br /> <br /> Esitamise kuupäev: 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''</div>

Lklaving https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lklaving&diff=79348 User:Lklaving 2014-10-22T12:27:43Z

<p>Lklaving: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Esitamise kuupäev: 2014 ==Essee== Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>…"</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: <br /> <br /> Esitamise kuupäev: 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> <br /> '''Vastus'''</div>

Lklaving