ICO wiki - User contributions [en]

User:Llibeon

2016-10-26T21:43:32Z

Llibeon:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Leanyka Libeon

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse esimeses loengus tekkis esmapilgul paratamatult küsimus – milleks seda üldse vaja on? Andres Kütt suutis aga oma loengus koheselt selgeks teha selle, et sinu hariduskäik on oluline vaid sulle endale, mistõttu peab igaüks ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet sulle õpetatakse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref>

Õpingukorraldus ja erialatutvustus peaks õppejõud Andres Septeri sõnul andma nii mulle kui ka mingu kaasõpilastele ülevaate eelkõige sellest, mis üldse praegusel hetkel IT-erialal toimub ning ühtlasi peaksid külalislektorite esinemised andma mõista, kas oma erialavalikul olen teinud ikkagi õige otsuse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]</ref> Sestap otsustasin hakata loenguid kuulates leidma paralleele enda ja esinejate vahel. Eks ikka lootuses, et see õigustab minu otsust tulla õppima IT-d.

Circa aasta tagasi lõpetasin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala. Töötasin vahepeal kommunikatsioonijuhina ühes reklaamiagentuuris, kus minusse sattus mingisugune seletamatu IT-pisik. Kui nüüd täiesti ausalt tunnistada, siis kommunikatsioonijuhi töö nõudis palju suhtlemist nii kolleegide kui ka täiesti võõraste inimestega. Vaatamata oma lõpetatud erialale pean ennast tegelikult üsna introverdiks. Ehk tekkis soov tulla IT-d õppima eelkõige lootuses, et see saab olema midagi, mis ei nõua tulevikus oluliselt palju suhtlemist.

Kuulates aga ära kõik külalislektorite esinemised, sai selgeks, et see arusaam paika kohe kindlasti ei pea. Andres Kütt rääkis näiteks oma arhitekti tööst ja sellest, kuidas see sarnaneb paljuski kommunikatsiooniinimese tööga.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref> Samuti mainis ka Andres Septer ühes oma loengus, et IT Kolledž on eelkõige koht, kus luuakse sidemeid ja suhtevõrgustikku, et tööturul jäätmehunnikutes sobrama ei peaks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref>

Suhtevõrgustiku olulisusest rääkisid veel ka Kristel ja Marko Kruustük, kes said oma Start-upiga tegelemisel erinevat raamatupidamisalast abi nii sõpradelt kui ka pereliikmetelt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref>, ning veel ka Einar Koltšanov, kes soovitas näiteks just enne välismaale tööle asuma minemist uurida teiste inimeste kogemusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref> Eks pea kõigist kuulatud loengutest tuli välja üks ja sama tunnusjoon: Suhtlemine ja suhtevõrgustikud mängivad olulist rolli! Ilmselt tuleb ka minul unustada oma introvertlik-käitumine ja keskenduda parem oma eelisele – PR-spetsialistist IT-inimene!

Tegelikult oli kõiki külalislektoreid huvitav kuulata, ent paratamatult hakkas mind häirima arusaam, et ma kohati ei saa nende jutust tuhkagi aru. Näiteks Andres Küti tutvustus oma tööst<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref> tekitas minus tunde, et ehk olen täiesti valele erialale sattunud. Igasuguste IT-alaste terminitega laused ajasid pigem segadusse ning selle asemel, et keskenduda esinejasse, hakkasin oma peas arutlema – kas esimesel semestril saavad teised minu kursusekaaslased sellest kõigest juba aru? Selline tunne tekkis veel ka Jaan Priisalu loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]</ref>, kus ausalt öeldes sai küberkaitse olemus mulle segasemaks, kui see enne oli.

Kõige suurem äratundmisrõõm tekkis mul Kristel ja Marko Kruustüki loengut kuulates. Kui Andres Kütt rääkis, et ta veetis nooruspõlves oma suvevaheajad arvuti seltsis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref>, siis Kristel Kruustük julgustas mind sellega, et tema sõnul ei hoomanud ta IT Kolledžisse pabereid viies veel päris selgelt, mis see IT-maailm üldse on<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref>. Ta võttis endale väljakutse ja tuli õppima midagi täiesti uut – see motiveeris aga mindki, kes ma samuti veel suvel ei teadnud, et üldse arendust õppima tahan tulla. Kristel ja Marko edulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref> motiveeris mind ilmselt kõikidest loengutest kõige rohkem.

Äratundmisrõõm tekkis veel ka Hedi Mardisoo loeng, kus ta rääkis nii turundusest, brändingust ja kommunikatsioonist – kõigest sellest, mis mulle juba nii teoorias kui ka praktikas tuttav on. Siiski sain Hedi Mardisoolt teada ilmselt kõige olulisema rolli, mida üks õige IT-inimene endas kandma peab. Nimelt mainis Hedi Mardisoo, et IT-inimese roll on hoida oma organisatsiooni usaldust. Ta selgitas, et kui organisatsioonis toimuvad pidevalt mingisugused IT-jamad, siis inimesed kaotavad usalduse selle institutsiooni või organisatsiooni vastu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]</ref> See on aga minu jaoks uus ja oluline vaatenurk, millele ma varasemalt mõelnud pole.

Lisaks mitmele momendile, mil tundsin äratundmisrõõmu ning sarnasusi iseendaga, sain ma mitmeid olulisi tähelepanekuid ja teadmisi kõikidest loengutest. Asjalikku tulevikunõu andis Andres Septer loengus “IT tööturg”, kus kõige ehedamalt jäid meelde järgnevad soovitused<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref>:
enne tööle asumist tasub alati teha ära kodutöö ja saada teada, milline on ettevõte tegelikult;
head tööpakkumised liiguvad alati tutvuste kaudu.

Lembitu Ling jagas aga väärtuslikku nõu sellega, kui selgitas, et enda väärtust peab teadma, ent arvestada tuleb ka oma reaalse võimekusega. Lembitu Lingi loengust jäi meelde ka üks väga hea mõttetera: Hea arendaja on nagu malemängija – ta näeb alati viite käiku ette!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalveestus]</ref>

Jaan Priisalu andis aga palju mõtlemisainet tuleviku kohta: mis saab tõepoolest siis, kui taksod sõidaksid ilma juhtideta ning õppimine ja arsti juures käimine oleksid virtuaalsed.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur avardas aga minu silmaringi Maksu- ja Tolliametist. Alles nüüd mõistan, kuidas tegelikult käib maksupettuste selgitamine ning mida kõike IT abil võimalik korda saata on.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussoorituseks peab end ÕIS’is uuesti arvestusele registreerima. Seda ei pea kellegagi kokku leppima. Jälgima peab seda, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2, 26.10.2016]</ref> Arvestusi hinnatakse mitteeristava hindamisviisiga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. RF kohal õppides on kordussooritus tasuta. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised.OF õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? KKK punkt 10, 26.10.2016]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ning lapse hooldamiseks. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele minna alates teisest õppeaastast. Puhkusele minemiseks tuleb täita vastav avaldus ning sellele lisada vastava põhjuse tõend (olgu selleks siis arstitõend, kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks või lapse sünnitõend).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1, 26.10.2016]</ref>
Kõige kauem on lubatud olla akadeemilisel puhkusel lapse hooldamisel, siis võib see kesta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3, 26.10.2016]</ref> Akadeemilise puhkuse katkestamist tuleb samuti taotleda avaldusega rektori nimele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2, 26.10.2016]</ref> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4, 26.10.2016]</ref>
Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? KKK punkt 13, 26.10.2016]</ref> Seda võib teha vaid õppekorralduse eeskirja punkti 6.1.5 kriteeriumidele kohaselt: Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5, 26.10.2016]</ref>

===Ülesanne===

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo, 26.10.2016]</ref> Kuna esimesel semestril jääb täiskoormusega õppekohast puudu 5 EAP'd ning teisel semestril 3 EAP'd, siis esimese semestri lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 5 EAP ulatuses ning aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 8 EAP ulatuses. Finantsinfo<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo, 26.10.2016]</ref> kohaselt on ühe EAP osalise hüvitamise määr 50 eurot. Seega tuleb esimese semestri lõpus tasuda 5x50=250 eurot ning aasta lõpuks maksta 8*50=400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Llibeon

2016-10-26T21:40:13Z

Llibeon:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Leanyka Libeon

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse esimeses loengus tekkis esmapilgul paratamatult küsimus – milleks seda üldse vaja on? Andres Kütt suutis aga oma loengus koheselt selgeks teha selle, et sinu hariduskäik on oluline vaid sulle endale, mistõttu peab igaüks ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet sulle õpetatakse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref>

Õpingukorraldus ja erialatutvustus peaks õppejõud Andres Septeri sõnul andma nii mulle kui ka mingu kaasõpilastele ülevaate eelkõige sellest, mis üldse praegusel hetkel IT-erialal toimub ning ühtlasi peaksid külalislektorite esinemised andma mõista, kas oma erialavalikul olen teinud ikkagi õige otsuse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]</ref> Sestap otsustasin hakata loenguid kuulates leidma paralleele enda ja esinejate vahel. Eks ikka lootuses, et see õigustab minu otsust tulla õppima IT-d.

Circa aasta tagasi lõpetasin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala. Töötasin vahepeal kommunikatsioonijuhina ühes reklaamiagentuuris, kus minusse sattus mingisugune seletamatu IT-pisik. Kui nüüd täiesti ausalt tunnistada, siis kommunikatsioonijuhi töö nõudis palju suhtlemist nii kolleegide kui ka täiesti võõraste inimestega. Vaatamata oma lõpetatud erialale pean ennast tegelikult üsna introverdiks. Ehk tekkis soov tulla IT-d õppima eelkõige lootuses, et see saab olema midagi, mis ei nõua tulevikus oluliselt palju suhtlemist.

Kuulates aga ära kõik külalislektorite esinemised, sai selgeks, et see arusaam paika kohe kindlasti ei pea. Andres Kütt rääkis näiteks oma arhitekti tööst ja sellest, kuidas see sarnaneb paljuski kommunikatsiooniinimese tööga.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref> Samuti mainis ka Andres Septer ühes oma loengus, et IT Kolledž on eelkõige koht, kus luuakse sidemeid ja suhtevõrgustikku, et tööturul jäätmehunnikutes sobrama ei peaks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref>

Suhtevõrgustiku olulisusest rääkisid veel ka Kristel ja Marko Kruustük, kes said oma Start-upiga tegelemisel erinevat raamatupidamisalast abi nii sõpradelt kui ka pereliikmetelt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref>, ning veel ka Einar Koltšanov, kes soovitas näiteks just enne välismaale tööle asuma minemist uurida teiste inimeste kogemusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref> Eks pea kõigist kuulatud loengutest tuli välja üks ja sama tunnusjoon: Suhtlemine ja suhtevõrgustikud mängivad olulist rolli! Ilmselt tuleb ka minul unustada oma introvertlik-käitumine ja keskenduda parem oma eelisele – PR-spetsialistist IT-inimene!

Tegelikult oli kõiki külalislektoreid huvitav kuulata, ent paratamatult hakkas mind häirima arusaam, et ma kohati ei saa nende jutust tuhkagi aru. Näiteks Andres Küti tutvustus oma tööst<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref> tekitas minus tunde, et ehk olen täiesti valele erialale sattunud. Igasuguste IT-alaste terminitega laused ajasid pigem segadusse ning selle asemel, et keskenduda esinejasse, hakkasin oma peas arutlema – kas esimesel semestril saavad teised minu kursusekaaslased sellest kõigest juba aru? Selline tunne tekkis veel ka Jaan Priisalu loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]</ref>, kus ausalt öeldes sai küberkaitse olemus mulle segasemaks, kui see enne oli.

Kõige suurem äratundmisrõõm tekkis mul Kristel ja Marko Kruustüki loengut kuulates. Kui Andres Kütt rääkis, et ta veetis nooruspõlves oma suvevaheajad arvuti seltsis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref>, siis Kristel Kruustük julgustas mind sellega, et tema sõnul ei hoomanud ta IT Kolledžisse pabereid viies veel päris selgelt, mis see IT-maailm üldse on<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref>. Ta võttis endale väljakutse ja tuli õppima midagi täiesti uut – see motiveeris aga mindki, kes ma samuti veel suvel ei teadnud, et üldse arendust õppima tahan tulla. Kristel ja Marko edulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref> motiveeris mind ilmselt kõikidest loengutest kõige rohkem.

Äratundmisrõõm tekkis veel ka Hedi Mardisoo loeng, kus ta rääkis nii turundusest, brändingust ja kommunikatsioonist – kõigest sellest, mis mulle juba nii teoorias kui ka praktikas tuttav on. Siiski sain Hedi Mardisoolt teada ilmselt kõige olulisema rolli, mida üks õige IT-inimene endas kandma peab. Nimelt mainis Hedi Mardisoo, et IT-inimese roll on hoida oma organisatsiooni usaldust. Ta selgitas, et kui organisatsioonis toimuvad pidevalt mingisugused IT-jamad, siis inimesed kaotavad usalduse selle institutsiooni või organisatsiooni vastu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]</ref> See on aga minu jaoks uus ja oluline vaatenurk, millele ma varasemalt mõelnud pole.

Lisaks mitmele momendile, mil tundsin äratundmisrõõmu ning sarnasusi iseendaga, sain ma mitmeid olulisi tähelepanekuid ja teadmisi kõikidest loengutest. Asjalikku tulevikunõu andis Andres Septer loengus “IT tööturg”, kus kõige ehedamalt jäid meelde järgnevad soovitused<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref>:
enne tööle asumist tasub alati teha ära kodutöö ja saada teada, milline on ettevõte tegelikult;
head tööpakkumised liiguvad alati tutvuste kaudu.

Lembitu Ling jagas aga väärtuslikku nõu sellega, kui selgitas, et enda väärtust peab teadma, ent arvestada tuleb ka oma reaalse võimekusega. Lembitu Lingi loengust jäi meelde ka üks väga hea mõttetera: Hea arendaja on nagu malemängija – ta näeb alati viite käiku ette!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalveestus]</ref>

Jaan Priisalu andis aga palju mõtlemisainet tuleviku kohta: mis saab tõepoolest siis, kui taksod sõidaksid ilma juhtideta ning õppimine ja arsti juures käimine oleksid virtuaalsed.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur avardas aga minu silmaringi Maksu- ja Tolliametist. Alles nüüd mõistan, kuidas tegelikult käib maksupettuste selgitamine ning mida kõike IT abil võimalik korda saata on.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussoorituseks peab end ÕIS’is uuesti arvestusele registreerima. Seda ei pea kellegagi kokku leppima. Jälgima peab seda, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2, 26.10.2016]</ref> Arvestusi hinnatakse mitteeristava hindamisviisiga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. RF kohal õppides on kordussooritus tasuta. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised.OF õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? KKK punkt 10, 26.10.2016]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ning lapse hooldamiseks. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele minna alates teisest õppeaastast. Puhkusele minemiseks tuleb täita vastav avaldus ning sellele lisada vastava põhjuse tõend (olgu selleks siis arstitõend, kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks või lapse sünnitõend).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1, 26.10.2016]</ref>
Kõige kauem on lubatud olla akadeemilisel puhkusel lapse hooldamisel, siis võib see kesta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3, 26.10.2016]</ref> Akadeemilise puhkuse katkestamist tuleb samuti taotleda avaldusega rektori nimele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2, 26.10.2016]</ref> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4, 26.10.2016]</ref>
Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? KKK punkt 13, 26.10.2016]</ref> Seda võib teha vaid õppekorralduse eeskirja punkti 6.1.5 kriteeriumidele kohaselt: Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5, 26.10.2016]</ref>

===Ülesanne===

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo, 26.10.2016]</ref> Kuna esimesel semestril jääb täiskoormusega õppekohast puudu 5 EAP'd ning teisel semestril 3 EAP'd, siis aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 8 EAP ulatuses (Puuduolevaid EAP'sid arvestatakse kumulatiivselt). Finantsinfo<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo, 26.10.2016]</ref> kohaselt on ühe EAP osalise hüvitamise määr 50 eurot. Seega tuleb aasta lõpuks maksta 8*50=400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Llibeon

2016-10-26T21:37:30Z

Llibeon: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Leanyka Libeon Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016 ==Essee== Õpingukorralduse j..."

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Leanyka Libeon

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse esimeses loengus tekkis esmapilgul paratamatult küsimus – milleks seda üldse vaja on? Andres Kütt suutis aga oma loengus koheselt selgeks teha selle, et sinu hariduskäik on oluline vaid sulle endale, mistõttu peab igaüks ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet sulle õpetatakse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref>

Õpingukorraldus ja erialatutvustus peaks õppejõud Andres Septeri sõnul andma nii mulle kui ka mingu kaasõpilastele ülevaate eelkõige sellest, mis üldse praegusel hetkel IT-erialal toimub ning ühtlasi peaksid külalislektorite esinemised andma mõista, kas oma erialavalikul olen teinud ikkagi õige otsuse.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]</ref> Sestap otsustasin hakata loenguid kuulates leidma paralleele enda ja esinejate vahel. Eks ikka lootuses, et see õigustab minu otsust tulla õppima IT-d.

Circa aasta tagasi lõpetasin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala. Töötasin vahepeal kommunikatsioonijuhina ühes reklaamiagentuuris, kus minusse sattus mingisugune seletamatu IT-pisik. Kui nüüd täiesti ausalt tunnistada, siis kommunikatsioonijuhi töö nõudis palju suhtlemist nii kolleegide kui ka täiesti võõraste inimestega. Vaatamata oma lõpetatud erialale pean ennast tegelikult üsna introverdiks. Ehk tekkis soov tulla IT-d õppima eelkõige lootuses, et see saab olema midagi, mis ei nõua tulevikus oluliselt palju suhtlemist.

Kuulates aga ära kõik külalislektorite esinemised, sai selgeks, et see arusaam paika kohe kindlasti ei pea. Andres Kütt rääkis näiteks oma arhitekti tööst ja sellest, kuidas see sarnaneb paljuski kommunikatsiooniinimese tööga.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref> Samuti mainis ka Andres Septer ühes oma loengus, et IT Kolledž on eelkõige koht, kus luuakse sidemeid ja suhtevõrgustikku, et tööturul jäätmehunnikutes sobrama ei peaks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref>

Suhtevõrgustiku olulisusest rääkisid veel ka Kristel ja Marko Kruustük, kes said oma Start-upiga tegelemisel erinevat raamatupidamisalast abi nii sõpradelt kui ka pereliikmetelt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref>, ning veel ka Einar Koltšanov, kes soovitas näiteks just enne välismaale tööle asuma minemist uurida teiste inimeste kogemusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref> Eks pea kõigist kuulatud loengutest tuli välja üks ja sama tunnusjoon: Suhtlemine ja suhtevõrgustikud mängivad olulist rolli! Ilmselt tuleb ka minul unustada oma introvertlik-käitumine ja keskenduda parem oma eelisele – PR-spetsialistist IT-inimene!

Tegelikult oli kõiki külalislektoreid huvitav kuulata, ent paratamatult hakkas mind häirima arusaam, et ma kohati ei saa nende jutust tuhkagi aru. Näiteks Andres Küti tutvustus oma tööst<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref> tekitas minus tunde, et ehk olen täiesti valele erialale sattunud. Igasuguste IT-alaste terminitega laused ajasid pigem segadusse ning selle asemel, et keskenduda esinejasse, hakkasin oma peas arutlema – kas esimesel semestril saavad teised minu kursusekaaslased sellest kõigest juba aru? Selline tunne tekkis veel ka Jaan Priisalu loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]</ref>, kus ausalt öeldes sai küberkaitse olemus mulle segasemaks, kui see enne oli.

Kõige suurem äratundmisrõõm tekkis mul Kristel ja Marko Kruustüki loengut kuulates. Kui Andres Kütt rääkis, et ta veetis nooruspõlves oma suvevaheajad arvuti seltsis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref>, siis Kristel Kruustük julgustas mind sellega, et tema sõnul ei hoomanud ta IT Kolledžisse pabereid viies veel päris selgelt, mis see IT-maailm üldse on<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref>. Ta võttis endale väljakutse ja tuli õppima midagi täiesti uut – see motiveeris aga mindki, kes ma samuti veel suvel ei teadnud, et üldse arendust õppima tahan tulla. Kristel ja Marko edulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref> motiveeris mind ilmselt kõikidest loengutest kõige rohkem.

Äratundmisrõõm tekkis veel ka Hedi Mardisoo loeng, kus ta rääkis nii turundusest, brändingust ja kommunikatsioonist – kõigest sellest, mis mulle juba nii teoorias kui ka praktikas tuttav on. Siiski sain Hedi Mardisoolt teada ilmselt kõige olulisema rolli, mida üks õige IT-inimene endas kandma peab. Nimelt mainis Hedi Mardisoo, et IT-inimese roll on hoida oma organisatsiooni usaldust. Ta selgitas, et kui organisatsioonis toimuvad pidevalt mingisugused IT-jamad, siis inimesed kaotavad usalduse selle institutsiooni või organisatsiooni vastu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]</ref> See on aga minu jaoks uus ja oluline vaatenurk, millele ma varasemalt mõelnud pole.

Lisaks mitmele momendile, mil tundsin äratundmisrõõmu ning sarnasusi iseendaga, sain ma mitmeid olulisi tähelepanekuid ja teadmisi kõikidest loengutest. Asjalikku tulevikunõu andis Andres Septer loengus “IT tööturg”, kus kõige ehedamalt jäid meelde järgnevad soovitused<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov 21. septembri loengusalvestus]</ref>:
enne tööle asumist tasub alati teha ära kodutöö ja saada teada, milline on ettevõte tegelikult;
head tööpakkumised liiguvad alati tutvuste kaudu.

Lembitu Ling jagas aga väärtuslikku nõu sellega, kui selgitas, et enda väärtust peab teadma, ent arvestada tuleb ka oma reaalse võimekusega. Lembitu Lingi loengust jäi meelde ka üks väga hea mõttetera: Hea arendaja on nagu malemängija – ta näeb alati viite käiku ette!<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalveestus]</ref>

Jaan Priisalu andis aga palju mõtlemisainet tuleviku kohta: mis saab tõepoolest siis, kui taksod sõidaksid ilma juhtideta ning õppimine ja arsti juures käimine oleksid virtuaalsed.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur avardas aga minu silmaringi Maksu- ja Tolliametist. Alles nüüd mõistan, kuidas tegelikult käib maksupettuste selgitamine ning mida kõike IT abil võimalik korda saata on.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussoorituseks peab end ÕIS’is uuesti arvestusele registreerima. Seda ei pea kellegagi kokku leppima. Jälgima peab seda, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2, 26.10.2016]</ref> Arvestusi hinnatakse mitteeristava hindamisviisiga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. RF kohal õppides on kordussooritus tasuta. OF õppijatele on korduseksamid ja -arvestused on tasulised.OF õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? KKK punkt 10, 26.10.2016]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ning lapse hooldamiseks. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele minna alates teisest õppeaastast. Puhkusele minemiseks tuleb täita vastav avaldus ning sellele lisada vastava põhjuse tõend (olgu selleks siis arstitõend, kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks või lapse sünnitõend).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1, 26.10.2016]</ref>
Kõige kauem on lubatud olla akadeemilisel puhkusel lapse hooldamisel, siis võib see kesta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3, 26.10.2016]</ref> Akadeemilise puhkuse katkestamist tuleb samuti taotleda avaldusega rektori nimele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2, 26.10.2016]</ref> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4, 26.10.2016]</ref>
Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? KKK punkt 13, 26.10.2016]</ref> Seda võib teha vaid õppekorralduse eeskirja punkti 6.1.5 kriteeriumidele kohaselt: Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5, 26.10.2016]</ref>

===Ülesanne===

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo, 26.10.2016]</ref> Kuna esimesel semestril jääb täiskoormusega õppekohast puudu 5 EAP'd ning teisel semestril 3 EAP'd, siis aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 8 EAP ulatuses. (Puuduolevaid EAP'sid arvestatakse kumulatiivselt) Finantsinfo<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo, 26.10.2016]</ref> kohaselt on ühe EAP osalise hüvitamise määr 50 eurot. Seega tuleb aasta lõpuks maksta 8*50=400 eurot.

=Viited=
<references />