ICO wiki - User contributions [en]

I026 - Kevad 2017 - Industry 4.0

2017-05-07T21:36:44Z

Ltalimaa: /* Ajalugu ja eeldused mis viisid... */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Industry 4.0=
----
----
Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter

==Ajalugu ja eeldused mis viisid...==
----
----
===Eelnevad tööstusrevolutsioonid ===
----
Alguses tuli aur ja esimesed masinad, mis mehaniseerisid nii mõnedki tööd, mida meie eelkäijad tegid. 18.sajandi lõpus Suur-Britannias vahetus põllumajandusel põhineva majanduse mehaanilise tööstusega. Suudeti vallutada vee- ning aurujõud ning seda kutsutakse esimeseks tööstusrevolutsiooniks - Industry 1.0.

Järgmisena tuli elekter, konveier ning sündis massproduktsioon. Loodi tehased ning konveierilindil sõitis sisse uus tööstuse ajastu ning soodsad hinnad tänu masstoodangule - see oli teine tööstusrevolutsioon ehk Industry 2.0.

Kolmandaks tööstusajastuks oli arvutite sünd ning automaatika teke, kus robotid hakkasid asendama inimesi konveierliinidel. Kolmas tööstusrevolutsioon sai alguse transistori leiutamisega. Sellest hetkest sai võimalikuks informatsiooni hoidmine ning töötlemine digitaalselt ning seejärel sai “lihtsaid” ülesandeid nagu kalkulatsioone ning info manipulatsioone automatiseerida. 1940ndatel loodi üha keerukamaid arvuteid, mis said hakkama ka üha keerukamate ülesannetega. Kuuekümnendatel aastatel varustati masinad programmeeritavate konsoolidega ning kõik muutus järjest digitaalsemaks ning tööstuse elemendid liikusid üha rohkem automaatika ning robotite poole. Samas jäi siiski see tööstusrevolutsioon tasemele, kus digitaliseeritud seadeid peavad kontrollima inimesed ning seadmed ise ei mõista oma ülesandeid ning eesmärke.
===Neljas tööstusrevolutsioon===
----
Neljas ehk siis ka hetkel kõige viimane tööstusrevolutsioon hõlmab intellegentsuse, seotuse ning palju laiema digitaalsuse kaasamist tööstuses. Industry 4.0 on suuresti edasiarendus eelnevast ning sai alguse 2010. aastal Saksamaal.

Saksamaa Riiklik Haridus- ning Teadusministeerium alustas uuringuid Industry 4.0 jaoks juba enne kui nähtusele üldsegi nimi sai pandud - esimene viide Industry 4.0’le toimus aastal 2011 Hannoveri messil. Sakslased soovisid tuvastada kõrgtasemelise tehnoloogia elemente selleks, et edendada maailma ning innustada tehnoloogia arengut.

2012. aastaks olid sakslased teinud juba piisavalt tööd ning kogunud nõnda palju materjali, et oli võimalik pidada esimene esitlus kõrgtasemelise tööstuse teemal. Selles esitluses tõid nad näiteks ‘targa tehase’ ning näitasid kuulajatele selle ülesseadmise potentsiaali. Läbi selle said võimalikud kliendid ning tegevusala professionaalid parema arusaama kõigist võimalustest. Selle järgi masinad suudavad justkui ise mõelda ning reageerida päris elu situatsioonidele, et tõsta efektiivsust ning teha tööstust veelgi paremaks. Saksamaa valitsus oli uuringute tulemustega väga rahul ning hakkas suurendama Industry 4.0 uurimistöö rahastust lootuses, et see aitab neil ronida maailmas tööstusrevolutsiooni eestvedajaks.

Pärast esmase teadustöö lõpetatamist jõuti arusaamale, et internet on palju võimsam, kui algselt arvati. Interneti vahendusel informatsiooni vahendamise hõlmamine tööstuses aitas kaasa ‘internet of things’i, mis juba mujal maailmas oli tõusva tähtsusega, edasiarendamisele. Tänu piisavale rahastusele hakkas ‘targa tööstuse’ protsess jalgu alla saama ning sellel ajal tutvustati maailmale Industry 4.0 platvormi.

Aastal 2014 hakkasid liituma ka ettevõtted väljaspoolt Saksamaad. Naaberriikide koostööl loodi mitmeid efektiivseid lahendusi ning mõisteti, et detsenraliseerimine on protsessi üks tähtsamaid osi ning digitaalse tööstuse edasiarendamine oleks kõigi osapoolte huvides.

Järgnes areng, kus hakkasid ilmuma uuendused tänu teadus- ja arendustegevusele, mis olid toimunud neljanda tööstusrevolutsiooni ajal. Seal hulgas arenesid meditsiinitehnoloogia, tõhusa kulude kokkuhoiu mehaanika tootmisjaamad jms. Me elame põneval ajal, kus on võimalik olla tunnistajaks võrratutele muutustele, mis on aset leidmas.

==Millega tegemist....==
----
----
===Alapealkiri ===
----

==Viited==

=The site is Under Construction=

I027 iseseisvad tööd

2017-02-28T20:10:02Z

Ltalimaa: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-02-28T20:09:22Z

Ltalimaa: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Ltalimaa

2016-10-13T11:48:31Z

Ltalimaa: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Liis Talimaa Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012 ==Essee== Erialatutvustuse aine..."

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Liis Talimaa

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Erialatutvustuse aine loengud olid päris huvitavad ning avasid silmi nii mõnelegi erinevale IT-valdkonnale. Mulle väga meeldis, et oli palju külalislektoreid ning neilt kõigilt sai midagi uut ja huvitavat teada. Pluss iga uus inimene oskas lisada motivatsiooni õppimiseks ning edasi arenemiseks.

Esimesest loengust sai palju teada just õppetöö korralduslikult poolest. Olen kuulnud palju jutte hirmuäratavatest eksamisessidest, kuid mõned ained hoopiski lõppevad juba poole semestri peal - vahel toimub nende eksam või arvestus kohe pärast loengute lõppu, aga vahel lükkub nende eksam semestri lõppu. Veel sain teada, et õppekoormuseid arvestatakse (vajadusel) ümber õppeaasta lõpus, ITK maja on avatud tööpäevadel 7:30-22:00 ning kauõppenädalalõppudel vastavalt õppetöö toimumisele. Lisaks saavad tudengid vajadusel õppehoones materjale välja printida, printimise limiit on 50 lehte semestris ning kasutamata maht ei kandu edasi.

Teises loengus rõhutas Andres Kütt, et peaks pürgima nii vingesse kooli kui võimalik. Olgu siis sihtülkool Eestis või välismaal, sest “ülikoolil ja ülikoolil on vahe”. Teadmisi on raske koolist väljaspool kasutada, kui ei õpita protsessidest aru saama ning kastist välja mõtlema. Seetõttu peaks ka igast õppeainest võtma kõike - nii teadmised kui ka uutviisi mõtteviis.
Lisaks ei ole kellelgi teises sellist fookust ja huvi inimese hariduse vastu kui temal endal.

Kolmandas loengus tulid Kristel ja Marko Kruustük rääkima start-up’idest ja testimisest. Testimine tähendab põhimõtteliselt teiste loodud programmidest/äppidest/süsteemidest jne. vigade ja nõrkade kohtade otsimist. Ma pole varem testimisest eriti kuulnud ning Kristeli kirg selle vastu tekitas minus uudishimu selle valdkonna vastu.
Ka start-up’idest sain palju uut ja huvitavat teada. Edukaks start-up’iks on vaja kirge ning palju (eel)tööd. Tähtis on fokusseerida kindlatele eesmärkidele ning protsessidele ja peab teadma oma sihtgruppi ning nende vajadusi. IT-süsteemide puhul on väga tähtis kasutajasõbralikkus. Lisaks on väga oluline leida endale hea ja usaldusväärne tiim.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Ling süsadminnimisest. Kuigi administreerimine ei ole minu eriala, siis oli väga huvitav loeng. Ta toonitas, et kui ühte süsteemi haldab mitu süsadminni, siis nende vahelised vastutusvaldkonnad peavad olema täpselt kokku lepitud. Administraator peab oma hallatavast süsteemist korralikult üle käima, sest ta peab teada, kuidas asjad täpselt töötavad. Süsadminn peab olema ka “laisk” ehk kui mingit protsessi tehakse juba kolmandat korda järjest, siis peaks selle tegevuse juba ära automatiseerima. Hea süsadminn on ka nähtamatu ehk kõik töötab justkui ise-enesest, kuid sealt tuleb oht, et tööandja ei mõista, et tulemusliku töö taga on süsadminni higi ja vaev.

Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov IT tööturust, karjäärikäänakutest ning äri- ja IT-vahelistest suhetest. Andres Septer rõhutas, et enne tööle kandideerimist peab tegema ettevõtte kohta korraliku kodutöö ning taustauuringu. Peaks leidma kellegi firma “seestpoolt” või endise töötaja, et välja uurida, kuidas seal töö tegelikult käib. Parim variant oleks saada töökoht läbi oma kontaktide ja sidemete, sest seal liiguvad kõige paremad pakkumised. Avalikud töökonkursid on n-ö jäänused, mida seespoolse konkursiga pole suudetud ära täita.
Töömaastikul on Eestis probleemiks ka see, et inimesi ei edutata. Kui tahad paremat palka või ametit, siis peab liikuma edasi teise ettevõttesse.
Mulle väga meeldis näha Einar Koltšanovi õppeajalugu. Julgustav oli näha, et IT alal on võimalik läbi lüüa ka siis, kui sisse on liigutud täiesti teistsugustelt aladelt. Kuna olen ise endine EKA animatudeng, siis sain sellisest eduloost palju motivatsiooni. Ehk üks eriala ei välista teist ning erialade vahel on liikumine täiesti võimalik. Muidugi tähendab see ka seda, et ka IT erinevate valdkondade vahel saab liikuda ühest suunast teise.
IT ja ära suhete osas tõi Einar välja seda, et tänapäeval on probleemiks see, et IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on veelgi halvem. Mõlemad pooled peavad õppima teineteiselt, et saavutada koostööks hea olukord. Sain aru ka, et mina kui IT tudeng pean pingutama, et mõista äriprotsesse, et hiljem elus saaks pakkuda ettevõtete äripoolele uusi innovaatilisi lahendusi ning et oskaks kaasa minna ärimaailma muudatustega.

Kuuendat loengut andis Ivar Laur, kes rääkis admetest, andmebaasidest ning -analüüsist. Ta tõi välja, et üldiselt andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata korrektselt (kas ei osata või ei taheta), andmeid ei ole piisavalt ning need ei ole struktureeritud formaadis. Lisaks ei mõelda andmebaaside ehitamisel piisavalt tulevastele kasutusvajadustele.
Andmeanalüüsi on vaja, et teha objetiivseid otsuseid ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks.

Seitsmendas loengus tuli Jaan Priisalu rääkima Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tänapäeva maailmas eelnevad pea alati “füüsilise maailma” rünnakutele küberrünnakud. Küberkaitse eesmärk on justkui kaitsta eluviisi - demokraatlikus riigis on kõigil vaba valik kuidas oma vaba aega veeta ning peab säilitama inimeste üleüldise vaba aja võimaluse. Küberkaitse kaitseb inimese isikuandmeid ning tema võimalusi e-riigis.
(Küber)kaitse puhul on kõige olulisem saada kõigepealt aru endast - peab teadma, mis on enda tugevused ning nõrkused. Järgmine oluline osa on vastase tundmine - samamoodi peab teadma nii tugevusi kui nõrkusi, et ennast võimalikult hästi kaitsta ning ennetada vastase “käike”.

Kaheksandaks loenguks tuli kohale Hedi Mardisoo Starmanist. Tema loengu teemaks oli IT ja turundus. Kuna puutun kaudselt kokku turunduse ja brändinguga oma igapäeva tööelus, siis oli teema väga huvitav.
“Bränding on see, mida sinust arvatakse ja mõeldakse, kui sa lahkud ruumist”. Brändingu teha on see, kas sinu toodet/ettevõtet üldse teatakse, kas see tekitab inimestes huvi ja põnevust ning kas tekib soov toodet kohe ostma/tarbima minna.
Brändingu esimeseks baasiks on küsimus “Miks?” - mis on kogu ettevõtte (+toote) eesmärk, mis on inimeste tööletuleku põhjus ja kas on usku oma toodangusse. Algne mõttestatus on kõige olulisem. Teiseks on küsimus “Kuidas?”. Kuidas teha läbi oma töö maailma paremaks; kuidas toodet/ennast müüa ning turustada. Viimaseks on küsimus “Mida?”. Ehk milline on reaalne toode või teenus, mida hakatakse looma. Enne toote enda loomist on vaja läbi mõelda tagamaad ning põhjused.
Turundus ise peab jõudma ettevõtte igasse valdkonda, sinna kuulub nii müük, turundus kui tehnoloogia. Terve turunduskommunikatsioon peab käima “ühte jalga”.
Turundus peab leidma toote/teenuse kõige paremad ning unikaalsemad märksõnad. Peab ka toote enda õigesti hinnastama, et toota kasumit, pakkuda konkurentsi ning olla kättesaadav kliendile. Peab ka läbi mõtlema kus ja kuidas on võimalik toodet osta - ehk kõik detailid on vaja läbi analüüsida.
Hedi rääkis ka ‘growth-hacking’ust. Kõige lihtsamate sõnadega on see IT, turunduse ning andmetöötluse ideaalne koostöö, kus kasutades elektroonilisi kanaleid saab kasvatada teadlikkust oma tootest/ettevõttest. Eduka ettevõtte aluseks on analüütika!

Kokkuvõttes sidus selle kursuse loenguid üks märksõna - koostöö. Eduks on vajalik koostöö näiteks administraatorite ja arendajate vahel; adminnide ja analüütika vahel; IT ja äri ning IT ja turunduse vahel. Tänapäeval ei ole võimalik edukalt hakkama saada ilma koostööta. Peab oskama enda tööd suhestada terve ülejäänud organisatsiooni/ettevõtte toimetulekuga ehk vaja tajuda oma osa suures tervikus.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

Arvestusele registreerumine on kordusarvestuse puhul nõutav ning seda on tehakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kordusarvestused on RF õppijatele tasuta ning OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2</ref>

===Küsimus 2===

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov
seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne
läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

1) Punase joone päevaks peab olema kinnitatud tudengite semestri individuaalne õppekava ehk deklaratsioon. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2</ref>

2) Tudengi õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2</ref>

3) Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1</ref>

4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Akadeemilisteks liikumisteks nimetatakse näiteks üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamist ning eksterni taotlust immatrikuleerimiseks, kui ta on kogunud vähemalt 60EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 7</ref>

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

''Andmed:''

X = 26 EAP

Y = 22 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP maksumus on 50 € <ref>[https://http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo. Õppekulude osalise hüvitamise kohustus.</ref>

''Lahendus:''

Aastas on EAP’sid kokku kogutud X + Y = 26 + 22 = 48 EAP

Puudu jääb 54 - 48 = 6 EAP

Maksta vaja 6 * 50 = 300 €

''Vastus:''

Esitatav arve on 300 €

=Viited=
<references />