<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Ltallinn</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Ltallinn"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Ltallinn"/>
	<updated>2026-05-08T08:24:34Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Puhvri_%C3%BClet%C3%A4itumise_r%C3%BCnnakud_ja_vastumeetmed&amp;diff=9161</id>
		<title>Talk:Puhvri ületäitumise rünnakud ja vastumeetmed</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Puhvri_%C3%BClet%C3%A4itumise_r%C3%BCnnakud_ja_vastumeetmed&amp;diff=9161"/>
		<updated>2010-05-07T19:03:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[User:Ltallinn|Ltallinn]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tore referaat, üldiselt mugav lugeda ka teemakaugel lugejal (põhimõistete lahti seletamine - tõeline boonus!)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üht-teist läheb tõlkes kaduma või on raskesti mõistetav: eriti &amp;quot;selgitavad näited&amp;quot; peatükis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sellegi poolest oleks tõlkimisega võinud jätkata ja harida lugejat põhjalikumalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- rääkida, kuidas ületäitumise rünnak ikkagi käib. Kuidas ellu viiakse, millised on meetodid, mida vaja peale hea õnne (vahva allikas selleks on tutorialid, näiteks [http://mixter.void.ru/exploit.html see siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- tuua rohkem näiteid peale Morrise ussi - mida on suudetud taoliste rünnetega korda saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ohtlike funktsioonide juures võiks jätkata teemakauge lugeja sõbralikkusega ja anda paar vihjet lisaks, mis on s ületäitumine, mis str ületäitumine ja miks nad ohtlikud on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Trükivigu on üsna palju, soovitaksin kas spellerist läbi lasta või paberil üle lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõnaga, põhi on OK, aga lugejat võiks rohkem hirmutada :)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltallinn&amp;diff=9157</id>
		<title>User:Ltallinn</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltallinn&amp;diff=9157"/>
		<updated>2010-05-07T17:55:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: New page: Liisa Tallinn&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Liisa Tallinn&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=9156</id>
		<title>Talk:Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=9156"/>
		<updated>2010-05-07T17:54:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kommentaarid õppejõult:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;embedded system&amp;quot; on sardsüsteem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudustest võiks mainida ka MTA puudumist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Mernits|Mernits]] 10:31, 7 May 2010 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Ltallinn|Ltallinn]]: asendasin &amp;quot;manus&amp;quot; &amp;quot;sard&amp;quot;-ga, &amp;quot;manuse&amp;quot; olin kasutusele võtnud [http://www.vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&amp;amp;otsing=3664 vallaste.ee] abiga (&amp;quot;sardi&amp;quot; pakutakse seal samuti)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MTA lisandus puudustele.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=9155</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=9155"/>
		<updated>2010-05-07T17:49:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: /* Puudused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka sardsüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC sardsüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Puudused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall on lihtne tulemüür, mille loojate arvates kompromiteeriks liigsed lisafunktsioonid tulemüüri turvalisust ja võtaks liialt protsessori- ja mäluressurssi.  Seega ei hõlma M0n0wall:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- sissetungi tuvastamise/takistamise süsteemi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- puhverserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- paketi inspektsiooni muudel kihtidel kui 3 ja 4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- üldotstarbelist veebiserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- FTP serverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- võrguajaserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- logifailide analüüsimist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- meiliedastusagenti (MTA-d)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samadel põhjustel ei võimalda M0n0wall sisselogimisi: login prompti asemel kuvatakse menüüd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC sardsüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab originaalautoritele viitamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Arendus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Igaüks on teretulnud m0n0walli koodi panustama, postitades ettepanekud m0n0wall-dev meilinglisti, misjärel keegli vastavate õigustega saab need koodi sisse viia. Funktsioonide parandusi ei aktsepteerita, kui need ei sobitu m0n0walli üldise filosoofiaga (väike, efektiivne süsteem sardsüsteemide jaoks, turvalisus – m0n0wall on tulemüür ja mitte laiaotstarbeline võrguseade.Targem on enne küsida ja alles siis panna oma ressurssi mõne uue funktsiooni arendamisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tulevik ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Pingviini Viki [http://viki.pingviin.org/M0n0wall]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Tomsguide - M0n0wall[http://www.tomsguide.com/us/review-monowall,review-299-2.html]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Smallnetbuilder [http://www.smallnetbuilder.com/lanwan/lanwan-reviews/24688-reviewmonowallpt1?start=1]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Expertreviews.com[http://www.expertreviews.co.uk/software/59189/m0n0wall-m0n0wall-1-0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=9154</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=9154"/>
		<updated>2010-05-07T17:47:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka sardsüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC sardsüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Puudused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall on lihtne tulemüür, mille loojate arvates kompromiteeriks liigsed lisafunktsioonid tulemüüri turvalisust ja võtaks liialt protsessori- ja mäluressurssi.  Seega ei hõlma M0n0wall:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- sissetungi tuvastamise/takistamise süsteemi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- puhverserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- paketi inspektsiooni muudel kihtidel kui 3 ja 4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- üldotstarbelist veebiserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- FTP serverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- võrguajaserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- logifailide analüüsimist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samadel põhjustel ei võimalda M0n0wall sisselogimisi: login prompti asemel kuvatakse menüüd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC sardsüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab originaalautoritele viitamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Arendus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Igaüks on teretulnud m0n0walli koodi panustama, postitades ettepanekud m0n0wall-dev meilinglisti, misjärel keegli vastavate õigustega saab need koodi sisse viia. Funktsioonide parandusi ei aktsepteerita, kui need ei sobitu m0n0walli üldise filosoofiaga (väike, efektiivne süsteem sardsüsteemide jaoks, turvalisus – m0n0wall on tulemüür ja mitte laiaotstarbeline võrguseade.Targem on enne küsida ja alles siis panna oma ressurssi mõne uue funktsiooni arendamisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tulevik ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Pingviini Viki [http://viki.pingviin.org/M0n0wall]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Tomsguide - M0n0wall[http://www.tomsguide.com/us/review-monowall,review-299-2.html]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Smallnetbuilder [http://www.smallnetbuilder.com/lanwan/lanwan-reviews/24688-reviewmonowallpt1?start=1]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Expertreviews.com[http://www.expertreviews.co.uk/software/59189/m0n0wall-m0n0wall-1-0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=9153</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=9153"/>
		<updated>2010-05-07T17:47:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka sardsüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC sardsüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Puudused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall on lihtne tulemüür, mille loojate arvates kompromiteeriks liigsed lisafunktsioonid tulemüüri turvalisust ja võtaks liialt protsessori- ja mäluressurssi.  Seega ei hõlma M0n0wall:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- sissetungi tuvastamise/takistamise süsteemi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- puhverserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- paketi inspektsiooni muudel kihtidel kui 3 ja 4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- üldotstarbelist veebiserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- FTP serverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- võrguajaserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- logifailide analüüsimist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samadel põhjustel ei võimalda M0n0wall sisselogimisi: login prompti asemel kuvatakse menüüd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC manussüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab originaalautoritele viitamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Arendus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Igaüks on teretulnud m0n0walli koodi panustama, postitades ettepanekud m0n0wall-dev meilinglisti, misjärel keegli vastavate õigustega saab need koodi sisse viia. Funktsioonide parandusi ei aktsepteerita, kui need ei sobitu m0n0walli üldise filosoofiaga (väike, efektiivne süsteem manussüsteemide jaoks, turvalisus – m0n0wall on tulemüür ja mitte laiaotstarbeline võrguseade.Targem on enne küsida ja alles siis panna oma ressurssi mõne uue funktsiooni arendamisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tulevik ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Pingviini Viki [http://viki.pingviin.org/M0n0wall]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Tomsguide - M0n0wall[http://www.tomsguide.com/us/review-monowall,review-299-2.html]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Smallnetbuilder [http://www.smallnetbuilder.com/lanwan/lanwan-reviews/24688-reviewmonowallpt1?start=1]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Expertreviews.com[http://www.expertreviews.co.uk/software/59189/m0n0wall-m0n0wall-1-0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Puhvri_%C3%BClet%C3%A4itumise_r%C3%BCnnakud_ja_vastumeetmed&amp;diff=9080</id>
		<title>Talk:Puhvri ületäitumise rünnakud ja vastumeetmed</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Puhvri_%C3%BClet%C3%A4itumise_r%C3%BCnnakud_ja_vastumeetmed&amp;diff=9080"/>
		<updated>2010-05-07T13:01:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: New page: ~~~ asub varsti retsenseerima :)&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[User:Ltallinn|Ltallinn]] asub varsti retsenseerima :)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8464</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8464"/>
		<updated>2010-05-01T14:45:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka manussüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC manussüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Puudused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall on lihtne tulemüür, mille loojate arvates kompromiteeriks liigsed lisafunktsioonid tulemüüri turvalisust ja võtaks liialt protsessori- ja mäluressurssi.  Seega ei hõlma M0n0wall:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- sissetungi tuvastamise/takistamise süsteemi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- puhverserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- paketi inspektsiooni muudel kihtidel kui 3 ja 4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- üldotstarbelist veebiserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- FTP serverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- võrguajaserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- logifailide analüüsimist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samadel põhjustel ei võimalda M0n0wall sisselogimisi: login prompti asemel kuvatakse menüüd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC manussüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab originaalautoritele viitamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Arendus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Igaüks on teretulnud m0n0walli koodi panustama, postitades ettepanekud m0n0wall-dev meilinglisti, misjärel keegli vastavate õigustega saab need koodi sisse viia. Funktsioonide parandusi ei aktsepteerita, kui need ei sobitu m0n0walli üldise filosoofiaga (väike, efektiivne süsteem manussüsteemide jaoks, turvalisus – m0n0wall on tulemüür ja mitte laiaotstarbeline võrguseade.Targem on enne küsida ja alles siis panna oma ressurssi mõne uue funktsiooni arendamisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tulevik ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Pingviini Viki [http://viki.pingviin.org/M0n0wall]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Tomsguide - M0n0wall[http://www.tomsguide.com/us/review-monowall,review-299-2.html]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Smallnetbuilder [http://www.smallnetbuilder.com/lanwan/lanwan-reviews/24688-reviewmonowallpt1?start=1]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Expertreviews.com[http://www.expertreviews.co.uk/software/59189/m0n0wall-m0n0wall-1-0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8461</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8461"/>
		<updated>2010-05-01T14:17:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka manussüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC manussüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Puudused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall on lihtne tulemüür, mille loojate arvates kompromiteeriks liigsed lisafunktsioonid tulemüüri turvalisust ja võtaks liialt protsessori- ja mäluressurssi.  Seega ei hõlma M0n0wall:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- sissetungi tuvastamise/takistamise süsteemi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- puhverserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- paketi inspektsiooni muudel kihtidel kui 3 ja 4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- üldotstarbelist veebiserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- FTP serverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- võrguajaserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- logifailide analüüsimist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samadel põhjustel ei võimalda M0n0wall sisselogimisi: login prompti asemel kuvatakse menüüd.&lt;br /&gt;
Monowall kasutab tavapärasest erinevamat alamvõrgumaski - harjumuspärase 255.x.x.x asemel kasutatakse CIDR (Classless INterDomain Routing) noteeringut.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC manussüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla kui GPL-tüüpi litsentsi. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab originaalautoritele viitamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Arendus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Igaüks on teretulnud m0n0walli koodi panustama, postitades ettepanekud m0n0wall-dev meilinglisti, misjärel keegli vastavate õigustega saab need koodi sisse viia. Funktsioonide parandusi ei aktsepteerita, kui need ei sobitu m0n0walli üldise filosoofiaga (väike, efektiivne süsteem manussüsteemide jaoks, turvalisus – m0n0wall on tulemüür ja mitte laiaotstarbeline võrguseade.Targem on enne küsida ja alles siis panna oma ressurssi mõne uue funktsiooni arendamisse.&lt;br /&gt;
Tulevik&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tulevik ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Pingviini Viki [http://viki.pingviin.org/M0n0wall]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Tomsguide - M0n0wall[http://www.tomsguide.com/us/review-monowall,review-299-2.html]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Smallnetbuilder [http://www.smallnetbuilder.com/lanwan/lanwan-reviews/24688-reviewmonowallpt1?start=1]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[Expertreviews.com[http://www.expertreviews.co.uk/software/59189/m0n0wall-m0n0wall-1-0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8460</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8460"/>
		<updated>2010-05-01T14:15:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka manussüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC manussüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Puudused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall on lihtne tulemüür, mille loojate arvates kompromiteeriks liigsed lisafunktsioonid tulemüüri turvalisust ja võtaks liialt protsessori- ja mäluressurssi.  Seega ei hõlma M0n0wall:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- sissetungi tuvastamise/takistamise süsteemi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- puhverserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- paketi inspektsiooni muudel kihtidel kui 3 ja 4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- üldotstarbelist veebiserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- FTP serverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- võrguajaserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- logifailide analüüsimist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samadel põhjustel ei võimalda M0n0wall sisselogimisi: login prompti asemel kuvatakse menüüd.&lt;br /&gt;
Monowall kasutab tavapärasest erinevamat alamvõrgumaski - harjumuspärase 255.x.x.x asemel kasutatakse CIDR (Classless INterDomain Routing) noteeringut.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC manussüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla kui GPL-tüüpi litsentsi. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab originaalautoritele viitamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Arendus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Igaüks on teretulnud m0n0walli koodi panustama, postitades ettepanekud m0n0wall-dev meilinglisti, misjärel keegli vastavate õigustega saab need koodi sisse viia. Funktsioonide parandusi ei aktsepteerita, kui need ei sobitu m0n0walli üldise filosoofiaga (väike, efektiivne süsteem manussüsteemide jaoks, turvalisus – m0n0wall on tulemüür ja mitte laiaotstarbeline võrguseade.Targem on enne küsida ja alles siis panna oma ressurssi mõne uue funktsiooni arendamisse.&lt;br /&gt;
Tulevik&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tulevik ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
[[&lt;br /&gt;
http://viki.pingviin.org/M0n0wall]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[http://www.tomsguide.com/us/review-monowall,review-299-2.html]]&lt;br /&gt;
[[&lt;br /&gt;
http://www.smallnetbuilder.com/lanwan/lanwan-reviews/24688-reviewmonowallpt1?start=1]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[http://www.expertreviews.co.uk/software/59189/m0n0wall-m0n0wall-1-0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8459</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8459"/>
		<updated>2010-05-01T14:12:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka manussüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC manussüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Puudused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall on lihtne tulemüür, mille loojate arvates kompromiteeriks liigsed lisafunktsioonid tulemüüri turvalisust ja võtaks liialt protsessori- ja mäluressurssi.  Seega ei hõlma M0n0wall:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- sissetungi tuvastamise/takistamise süsteemi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- puhverserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- paketi inspektsiooni muudel kihtidel kui 3 ja 4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- üldotstarbelist veebiserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- FTP serverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- võrguajaserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- logifailide analüüsimist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samadel põhjustel ei võimalda M0n0wall sisselogimisi: login prompti asemel kuvatakse menüüd.&lt;br /&gt;
Monowall kasutab tavapärasest erinevamat alamvõrgumaski - harjumuspärase 255.x.x.x asemel kasutatakse CIDR (Classless INterDomain Routing) noteeringut.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC manussüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla kui GPL-tüüpi litsentsi. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab originaalautoritele viitamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Arendus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Igaüks on teretulnud m0n0walli koodi panustama, postitades ettepanekud m0n0wall-dev meilinglisti, misjärel keegli vastavate õigustega saab need koodi sisse viia. Funktsioonide parandusi ei aktsepteerita, kui need ei sobitu m0n0walli üldise filosoofiaga (väike, efektiivne süsteem manussüsteemide jaoks, turvalisus – m0n0wall on tulemüür ja mitte laiaotstarbeline võrguseade.Targem on enne küsida ja alles siis panna oma ressurssi mõne uue funktsiooni arendamisse.&lt;br /&gt;
Tulevik&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://viki.pingviin.org/M0n0wall&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.tomsguide.com/us/review-monowall,review-299-2.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.smallnetbuilder.com/lanwan/lanwan-reviews/24688-reviewmonowallpt1?start=1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.expertreviews.co.uk/software/59189/m0n0wall-m0n0wall-1-0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8458</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8458"/>
		<updated>2010-05-01T14:05:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
[[Sissejuhatus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka manussüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC manussüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC manussüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla kui GPL-tüüpi litsentsi. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab originaalautoritele viitamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Arendus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Igaüks on teretulnud m0n0walli koodi panustama, postitades ettepanekud m0n0wall-dev meilinglisti, misjärel keegli vastavate õigustega saab need koodi sisse viia. Funktsioonide parandusi ei aktsepteerita, kui need ei sobitu m0n0walli üldise filosoofiaga (väike, efektiivne süsteem manussüsteemide jaoks, turvalisus – m0n0wall on tulemüür ja mitte laiaotstarbeline võrguseade.Targem on enne küsida ja alles siis panna oma ressurssi mõne uue funktsiooni arendamisse.&lt;br /&gt;
Tulevik&lt;br /&gt;
Praegune m0n0walli arhitektuur on hakanud ilmutama vanaduse märke – monoliitne disain, graafilise kasutajaliidese ja opereerimise reaktiivsus teevad raskeks uute funktsioonide lisamise ja vanade parandamise. Seetõttu käib töö uuem m0n0walli kontseptsiooni ja arhitektuuri kallal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://viki.pingviin.org/M0n0wall&lt;br /&gt;
http://www.tomsguide.com/us/review-monowall,review-299-2.html&lt;br /&gt;
http://www.smallnetbuilder.com/lanwan/lanwan-reviews/24688-reviewmonowallpt1?start=1&lt;br /&gt;
http://www.expertreviews.co.uk/software/59189/m0n0wall-m0n0wall-1-0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8457</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8457"/>
		<updated>2010-05-01T13:59:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
[[Sissejuhatus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka manussüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC manussüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (&#039;&#039;stateful packet filter firewall&#039;&#039;). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (&#039;&#039;caching DNS forwarder with optional static entries&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (&#039;&#039;upgrade&#039;&#039;) onlainis&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (&#039;&#039;aliasing&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
- Sisemiste ja välimiste portide filtreerimine (&#039;&#039;inbound and outbound port filtering&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q  kohtvõrke.&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Installeerimine ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;M0n0walli installeerimine standartsele PC riistvarale&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuigi esialgselt loodud spetsiifilistele PC manussüsteemidele, saab M0n0wali kasutada ka üldotstarbelisel PC riistvaral. Miinimumnõuded PC platvormile on:&lt;br /&gt;
- Inteliga ühilduv i486-100 või kiirem protsessor&lt;br /&gt;
- 64MB RAM-i&lt;br /&gt;
- 2 võrguliidest, millel FreeBSD 4.9 toetus&lt;br /&gt;
- 8MB IDE kõvaketas või IDE välkmälukaart &lt;br /&gt;
- Või ATAPI flopiajam, IDE CD-ROM ajam ja BIOS, mis toetab alglaadimist CD ROM-ilt (El Torito standard)&lt;br /&gt;
- VGA adapter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Need miinimumnõuded võimaldavad M0n0walli paigaldada paljudele masinatele. Neile, kes loodavad vana riistvara taas kasutusele võtta, on tõenäoliselt suurimaks takistuseks 64MB RAM nõue. See on kahetsusväärne kõrvalefekt süsteemil, mis töötab täielikult RAMil, eesmärgiks lubada tarkvarauuendusi samal ajal, mil tulemüür ise on kasutuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vähema kui 64MB RAMi puhul on parim lahendus kasutada CD-ROMi või flopilt installeerimise võimalust, sest siin sarnane tarkvarauuenduseskeem ei kehti (uuendused teostatakse kirjutades uus kujutis CD-ROMile ja tehes tulemüürile uus alglaadimine). 32MB on sellisel juhul mõistlik RAMi miinimum.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine probleem võib tekkida võrguliidesega, ent FreeBSD 4.9 toetab enamikke kiibistikke levinumatel Etherneti võrgukaartidel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Litsents ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
M0n0wall käib üsna väikeste piirangutega FreeBSD tüüpi litsentsi alla kui GPL-tüüpi litsentsi. Tsiteerides FreeBSD KKK-d, on sellel litsentsil ainult kaks põhitingimust: „Ära väida, et sina kirjutasid selle” ja „Ära kaeba meid kohtusse, kui see katki läheb”. Kokkuvõtlikult lubaba see tarkvara kasutada ja muuta ükskõik millisel eesmärgil, sh ärilisel eesmärgil, väga väikeste piirangutega – piisab &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8452</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8452"/>
		<updated>2010-05-01T13:53:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka manussüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC manussüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on vabatahtlike arendajate projekt, mida juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ajalugu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0walli peamiseks autoriks on Manuel Kasper, kes hakkas M0n0walli arendama veebiliidesena FreeBSD operatsioonisüsteemile. Peagi sai sellest terviklik tulemüürilahendus.&lt;br /&gt;
Seejärel tõdes Kasper, et tavaline shelli-põhine Unixi seadistamine on ebamugav võttis süsteemi seadistamiseks alglaadimisel kasutusele PHP.  See võimaldab konfiguratsioonifaile hoida ühes kindlas XML failis ja lubab hoida süsteemikujutist väikesemahulisena.&lt;br /&gt;
M0n0walli esimene avalik beetaversioon avaldati veebruaris 2003. M0n0wall v1.0 valmis aasta hiljem.&lt;br /&gt;
Pareguseks (aprill 2010) on lõpetatud versioonini 1.2 arendamine, parandatakse vaid olulisi turvaauke jm suuremaid programmivigu. Käib versiooni 1.3b arendamine (põhineb FreeBSD 6.x-l), mis viib lõpuks välja m0n0wall 1.3 avaldamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Omadused ja funktsioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Olekuga paketifiltreerimine (stateful packet filter firewall). Blokeerimis- ja loareeglid kõikidel liidestel ja logimistel.&lt;br /&gt;
- Internetiprotokolli andmeturbe (IPSec) ja kakspunkt-tunnelkontroll (PPTP) virtuaalsed privaatvõrgud (VPN)&lt;br /&gt;
- Nii sissetulevate kui väljuvate võrguaadressite paindlik ja vabatahtlik ümbernimetamine (NAT); pordiaadressite ümbernimetamine (PAT)&lt;br /&gt;
- DHCP klient, PPPoE, PPTP toetus laivõrgu liidesel&lt;br /&gt;
- DHCP server, eraldi seadistatav kõikidele liidestele&lt;br /&gt;
- DNSi edastaja puhverdamine valikuliste staatiliste sisestustega (caching DNS forwarder with optional static entries)&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
- Staatilised marsruudid&lt;br /&gt;
- Juhtmevaba ühenduse liidese tugi&lt;br /&gt;
- SNMP (lihtne võrguhalduse protokoll) agent&lt;br /&gt;
- VPN PPTP (kakspunkt tunnelprotokoll) lõppsõlm RADIUSe autentimistoega&lt;br /&gt;
- IPSec (internetiprotokolli andmeturve) VPN lõppsõlm, võrgust võrku ja mobiilsetele klientidele&lt;br /&gt;
- Dünaamiline DNS klient&lt;br /&gt;
- Püsivara täiustamine (upgrade) onlainis&lt;br /&gt;
- Logimine syslog kaugserverisse&lt;br /&gt;
- Hosti ja võrkude hägustamine (aliasing)&lt;br /&gt;
- Konfiguratsiooni varundus&lt;br /&gt;
- Kontroll-avaleht (captive portal). &lt;br /&gt;
-  Pakettide prioretiseerimine (traffic shaping)&lt;br /&gt;
- Sisemine ja välimine (sisemiste ja välimiste?) portide filtreerimine (inbound and outbound port filtering)&lt;br /&gt;
- Toetab IEEE 802.1q (standard, mis annab mehhanismi virtuaalkohtvõrkude identifitseerimiseks ja teenusekvaliteedi tasemete määramiseks) kohtvõrke.&lt;br /&gt;
- Mitme IP aadressi toetus nii kohtvõrgu kui laivõrgu portidele&lt;br /&gt;
- Internetimakse kommutaator. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8448</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8448"/>
		<updated>2010-05-01T13:49:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
M0n0wall tasuta vabavaraline tulemüüritarkvara, mida saab kasutada nii tavalistel PC-del kui ka manussüsteemidel (embedded systems). Põhiliseks M0n0walli erinevuseks teiste vabavaraliste tulemüürisoftidega on see, et M0n0wall loodi algusest peale PC manussüsteemide jaoks. Tarkvara on püütud teha võimalikult lihtsaks, et ka vähem kogenud kasutajatel oleks mugav seda kasutada. Pärast alglaadimist töötab programm täielikult RAMil. Kogu süsteemi konfiguratsioon on kokku koondatud ühte XML faili, et hoida süsteem võimalikult läbipaistev. M0n0wall on arvatavasti esimene UNIX-i süsteem, mille alglaadimisel tehtav seadistus tehakse PHP põhiselt, mitte nagu tavaliselt shelli skriptidega.&lt;br /&gt;
M0n0wall on mitmete arendajate projekt, ent seda juhib endiselt selle looja Manuel Kasper.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8094</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8094"/>
		<updated>2010-04-29T18:54:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn ([[User:Ltallinn|Ltallinn]])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8090</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=8090"/>
		<updated>2010-04-29T18:49:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=4931</id>
		<title>Tulemüür M0n0wall</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tulem%C3%BC%C3%BCr_M0n0wall&amp;diff=4931"/>
		<updated>2010-03-13T14:35:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: New page: Autor: Liisa Tallinn&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Autor: Liisa Tallinn&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=OSadmin_m%C3%B5isted&amp;diff=4055</id>
		<title>OSadmin mõisted</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=OSadmin_m%C3%B5isted&amp;diff=4055"/>
		<updated>2010-02-21T16:14:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine mõisted=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NB see leht on alles varases valmimisjärgus!&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Antud lehelt leiab mõistete nimekirja koos linkide ja vahel ka selgitustega, mis katavad Osadmin aines räägitu. Eraldi on välja toodud mõisted, mida peaks enne aine deklareerimist tundma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Autorid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Merili Gutmann, A21&lt;br /&gt;
Liisa Tallinn, A22&lt;br /&gt;
...&lt;br /&gt;
...&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mõisted, mis leiavad käsitlemist aine käigus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sorteerimata mõisted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Operatsioonisüsteemi mõiste.&lt;br /&gt;
2. Tuum ehk kernel.&lt;br /&gt;
3. MMU.&lt;br /&gt;
4. NUMA.&lt;br /&gt;
5. Ketta vahemälu.&lt;br /&gt;
6. Protsessori vahemälu.&lt;br /&gt;
7. Ketta vahemälu.&lt;br /&gt;
8. Puhver vs vahemälu.&lt;br /&gt;
9. Sünkroonne.&lt;br /&gt;
10. Asükroonne.&lt;br /&gt;
11. Failisüsteem.&lt;br /&gt;
12. Jõudlus.&lt;br /&gt;
13. Kosteaeg.&lt;br /&gt;
14. IOP.&lt;br /&gt;
15. Läbilaskevõime.&lt;br /&gt;
16. Failisüsteemi jõudlus.&lt;br /&gt;
17. Süsteemiadministraator.&lt;br /&gt;
18. Rakenduseadministraator.&lt;br /&gt;
19. Süsteemiadministraatori tegevused.&lt;br /&gt;
20. Autentimine.&lt;br /&gt;
21. e-mail.&lt;br /&gt;
22. Failihaldus.&lt;br /&gt;
23. www server.&lt;br /&gt;
24.  Nimeserver.&lt;br /&gt;
25.  DHCP.&lt;br /&gt;
26. Varundus.&lt;br /&gt;
27. Monitooring.&lt;br /&gt;
28. Andmebaas.&lt;br /&gt;
29. Autentimine.&lt;br /&gt;
30. Autoriseerimine.&lt;br /&gt;
31. Operatsioonisüsteemi ülesanded.&lt;br /&gt;
32. Kataloog.&lt;br /&gt;
33. Seadmefail.&lt;br /&gt;
34. Levinud failisüsteemid.&lt;br /&gt;
35. Virtuaalne failisüsteem.&lt;br /&gt;
36.  CLI shell ehk koorik.&lt;br /&gt;
37. Shell.&lt;br /&gt;
38. Linux laadsete levinumad käsud.&lt;br /&gt;
39. Protsess.&lt;br /&gt;
40. Minimaalsed vajalikud õigused.&lt;br /&gt;
41. Auditeerima.&lt;br /&gt;
42. /etc/passwd.&lt;br /&gt;
43. /etc/group.&lt;br /&gt;
44. AD Active Directory.&lt;br /&gt;
45. LDAP kataloogiteenus.&lt;br /&gt;
46. UID.&lt;br /&gt;
47. GID.&lt;br /&gt;
48. /etc/shadow&lt;br /&gt;
49. Parooliräsi.&lt;br /&gt;
50. Primaarne Grupp.&lt;br /&gt;
51. Addgroup.&lt;br /&gt;
52. passwd&lt;br /&gt;
53. userdel&lt;br /&gt;
54. userdel - r&lt;br /&gt;
55. adduser  &amp;lt;kasutaja&amp;gt;  &amp;lt;grupp&amp;gt;&lt;br /&gt;
56. -u&lt;br /&gt;
57. -g&lt;br /&gt;
58. -G&lt;br /&gt;
59. - L&lt;br /&gt;
60. - U&lt;br /&gt;
61. - p&lt;br /&gt;
62. - S&lt;br /&gt;
63. - l&lt;br /&gt;
64. - c&lt;br /&gt;
65. DAC&lt;br /&gt;
66. MAC&lt;br /&gt;
67. RBAC&lt;br /&gt;
68. Failiõigused.&lt;br /&gt;
69. Kataloogi õigused.&lt;br /&gt;
70. RWX&lt;br /&gt;
71. Chmod&lt;br /&gt;
72. NTFS&lt;br /&gt;
73. ACL&lt;br /&gt;
74. NTFS õigused failile.&lt;br /&gt;
75. NTFS õigused kataloogile.&lt;br /&gt;
76. setfacl&lt;br /&gt;
77. USER&lt;br /&gt;
78. PATH&lt;br /&gt;
79. HOME&lt;br /&gt;
80. SHELL&lt;br /&gt;
81. EDITOR&lt;br /&gt;
82. env&lt;br /&gt;
83. setenv&lt;br /&gt;
84. Operatsioonisüsteemi kernel.&lt;br /&gt;
85. STDIN&lt;br /&gt;
86. STDOUT&lt;br /&gt;
87. STDERR&lt;br /&gt;
88. Signaalid&lt;br /&gt;
89. Tarkvara levitamine.&lt;br /&gt;
90. Tarkvara jagunemine.&lt;br /&gt;
91. Tarkvarahalduse vahendid.&lt;br /&gt;
92. Tarkvara hoidlad ehk varamud.&lt;br /&gt;
93. Tarkvara eemaldamine.&lt;br /&gt;
94. Tarkvara uuendamine.&lt;br /&gt;
95. Info otsimise tarkvara kohta.&lt;br /&gt;
96. Info vaatamine.&lt;br /&gt;
97. Tarkvara installeerimine.&lt;br /&gt;
98. Haldamine.&lt;br /&gt;
99. Installatsiooni kloonimine.&lt;br /&gt;
100. Masina taastamine.&lt;br /&gt;
101. FHS failisüsteemi hierarhia.&lt;br /&gt;
102. Lingid.&lt;br /&gt;
103. Katkised lingid.&lt;br /&gt;
104. Windows NTFS lingid.&lt;br /&gt;
105. Operatsioonisüsteemi välismälu.&lt;br /&gt;
106. Ketta struktuur.&lt;br /&gt;
107. Kõvaketta parameetrid.&lt;br /&gt;
108. Kettajagu ehk partitsioon.&lt;br /&gt;
109. fdisk.&lt;br /&gt;
110. Failisüsteemi loomine.&lt;br /&gt;
111. Ketaste ühendamine.&lt;br /&gt;
112. Failisüsteemi kontroll.&lt;br /&gt;
113. Partitsioonide taastamine.&lt;br /&gt;
114. RAID&lt;br /&gt;
115. LVM&lt;br /&gt;
116. Swap&lt;br /&gt;
117. Quota&lt;br /&gt;
118. Jõudlus &lt;br /&gt;
119. Kosteaeg&lt;br /&gt;
120. Töökindlus&lt;br /&gt;
121. Liiasuse ehk Redundacy&lt;br /&gt;
122. MTBF&lt;br /&gt;
123. Hargsalvestus&lt;br /&gt;
124. Stripe&lt;br /&gt;
125. Liiasus&lt;br /&gt;
126. Mirror&lt;br /&gt;
127. Veaparanduskoodid&lt;br /&gt;
128. Rebuild&lt;br /&gt;
129. Spare disk&lt;br /&gt;
130. RAID 0&lt;br /&gt;
131. RAID 1&lt;br /&gt;
132. RAID 5&lt;br /&gt;
133. RAID 10&lt;br /&gt;
134. RAID 0+1&lt;br /&gt;
135. RAID&lt;br /&gt;
136. Laiendamine&lt;br /&gt;
137. Saaleala suurus&lt;br /&gt;
138. Kettakvoot&lt;br /&gt;
139. SAN&lt;br /&gt;
140. NAS&lt;br /&gt;
141. MBR&lt;br /&gt;
142. Buudibloki faas&lt;br /&gt;
143. Tuumafaas&lt;br /&gt;
144. Tuumafaas Windows süsteemis&lt;br /&gt;
145. bootmgr&lt;br /&gt;
146. winload.exe&lt;br /&gt;
147. Protsessi faas&lt;br /&gt;
148. Lilo&lt;br /&gt;
149. GRUB&lt;br /&gt;
150. GRUB2&lt;br /&gt;
151. eth 0&lt;br /&gt;
152. eth 1&lt;br /&gt;
153. auto&lt;br /&gt;
154. allow-&lt;br /&gt;
155. itconfig&lt;br /&gt;
156. netstat&lt;br /&gt;
157. netstat –e&lt;br /&gt;
158. /etc/services&lt;br /&gt;
159. trace route&lt;br /&gt;
160. Tulemüürid&lt;br /&gt;
161. DMZ&lt;br /&gt;
162. VPN&lt;br /&gt;
163. NAT&lt;br /&gt;
164. PAT&lt;br /&gt;
164. SNAT&lt;br /&gt;
165. DNAT&lt;br /&gt;
166. Filtreerimine&lt;br /&gt;
167. Netfilter&lt;br /&gt;
168. mangle&lt;br /&gt;
169. ACCEPT&lt;br /&gt;
170. DROP&lt;br /&gt;
171. LOG&lt;br /&gt;
172. REJECT&lt;br /&gt;
173. MASQUERADE&lt;br /&gt;
174. OpenBSD PF&lt;br /&gt;
175. FirewallBuilder&lt;br /&gt;
176. Application log&lt;br /&gt;
177. Error log&lt;br /&gt;
178. Log level&lt;br /&gt;
179. Syslog&lt;br /&gt;
180. Valdkond&lt;br /&gt;
181. Tõsidusaste&lt;br /&gt;
182. Syslog server&lt;br /&gt;
183. Monitooring&lt;br /&gt;
184. Teenuste aktiivne seire&lt;br /&gt;
185. Teenuste passiivne seire&lt;br /&gt;
186. top ja htop&lt;br /&gt;
187. free&lt;br /&gt;
188. iostat&lt;br /&gt;
189. wmstat&lt;br /&gt;
190. netstat&lt;br /&gt;
191. mysqladmin extended&lt;br /&gt;
192. mysqladmin processlist&lt;br /&gt;
193. mtop&lt;br /&gt;
194. Nagios&lt;br /&gt;
195. Käideldavus&lt;br /&gt;
196. SPOF&lt;br /&gt;
197. High availability&lt;br /&gt;
198. Klastrid&lt;br /&gt;
199. Fail over klastrid&lt;br /&gt;
200. Load Balancy klastrid&lt;br /&gt;
201. SPOF&lt;br /&gt;
202. Varundamine&lt;br /&gt;
203. Taastamisplaan&lt;br /&gt;
204. Online backup&lt;br /&gt;
205. Backup Window&lt;br /&gt;
206. Shadow Copy Services&lt;br /&gt;
207. BCV&lt;br /&gt;
208. Varundustarkvara&lt;br /&gt;
209. Täielik koopia&lt;br /&gt;
210. Incremental koopia&lt;br /&gt;
211. Taasteplaan&lt;br /&gt;
212. DNS&lt;br /&gt;
213. Host&lt;br /&gt;
214. Hostname&lt;br /&gt;
215. Localhost&lt;br /&gt;
216. Domain name&lt;br /&gt;
217. Fully Qualified Domain Name&lt;br /&gt;
										&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=OSadmin_m%C3%B5isted&amp;diff=3980</id>
		<title>OSadmin mõisted</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=OSadmin_m%C3%B5isted&amp;diff=3980"/>
		<updated>2010-02-20T15:20:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ltallinn: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine mõisted=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NB see leht on alles varases valmimisjärgus!&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Antud lehelt leiab mõistete nimekirja koos linkide ja vahel ka selgitustega, mis katavad Osadmin aines räägitu. Eraldi on välja toodud mõisted, mida peaks enne aine deklareerimist tundma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Autorid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Merili Gutmann, A21&lt;br /&gt;
Liisa Tallinn&lt;br /&gt;
...&lt;br /&gt;
...&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mõisted, mis leiavad käsitlemist aine käigus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sorteerimata mõisted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ltallinn</name></author>
	</entry>
</feed>