https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ltalsi 2026-05-10T11:14:08Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=129183 2018-01-24T15:43:41Z

<p>Ltalsi: /* Kokkuvõtteks */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon (by Kalimali budget)=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud &quot;olemasoleva kogu rahalise väärtuse&quot; funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon by JEMP=<br /> <br /> ==Eesmärgid==<br /> <br /> Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi tegemist on raamatute kollektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud, on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.<br /> Võimalik on sisestada teoseid, kus ei ole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada, et sõnesid süsteem ei aksepteeri.<br /> <br /> Väga lihtne visuaalne näpukas: Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsiseks pinnuks silma, sest alates 5-kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.<br /> <br /> Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.<br /> <br /> Rakenduse liikumine mingile amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam. Ehk siis juures, et kust kohast soovib antud inimene parasjagu midagi otsida (kas või enumi kujul google, amazon jne.). Esimesel korral ehmatab soovnimekirjas olevale teosele klikkamine ära, et mis nüüd juhtus. Hea oleks muidugi, kui inimene saaks ise sisestada oma otsitava asukoha, kuna erinevatel kollektsionääridel on oma otsitavad asukohad.<br /> <br /> Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.<br /> <br /> Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaliselt.<br /> <br /> ==Positiivne==<br /> <br /> Meetodite nimed ja nende tegevus on suhteliselt arusaadav. Kood on väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad. Otsingumootor on iseenesest suurepärane idee. Kui näiteks inimene saab tootele klikates kohe tagasiside. Eriti kui saab tagasiside veel kõikide kasutaja enda poolt lisatud aadressidelt (TODO). Üks klikk ja kogu info on käes.<br /> <br /> ==Hinnang lähtekoodile==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpetatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood on väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsastes raamides täidetud. Teades, kui palju aineid on õppida ja kui vähe on kaugõpilasel aega, on projekt täitsa omal kohal.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''<br /> <br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon (2Do)=<br /> <br /> ===Eessõna===<br /> <br /> Esiteks tuleb ära mainida, et tegemist on väga põneva ideega ning nagu põnevate ideedega ikka, kohe tekib lootus, et analüüsist ja must-have funktsionaalsusest loetu peale Ctrl+F5 vajutamist ka reaalselt teoks saanud on. Loomulik reaktsioon on muidugi valmistuda pettumuseks ning peale pettumuse realiseerumist enda ettenägelikkuse üle rahul olla ja mõni toredam töö retsenseerimiseks valida. Õnneks antud juhul nii ei läinud.<br /> <br /> ===Idee===<br /> <br /> Peale kahte esimest lauset analüüsis oli selge – midagi peab koguma hakkama, et saaks vaid seda rakendust kasutada! Edasi lugedes siiski selgus, et ei peagi midagi uut hakkama koguma, tegu on täpselt sellise tegevusega, mida mõned kindlad isikud GoogleDocsis dokumenteerivad.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> <br /> Analüüs koos funktsionaalsuste tasemetega on väga põhjalik, loob väga hea pildi sellest mida praktikas oodata. Lisaks on wiki blogis kõik sammud kenasti kirjas. Samas oleks tahtnud näha ka andmebaasi mudelit.<br /> <br /> ===Kood===<br /> <br /> Kood on selgelt struktureeritud ja ulatuslikult kommenteeritud, tänu millele on seda kerge jälgida ja lugeda. Valdavalt on kood kirjutatud eesti keeles, mida on vahelduseks tore lugeda, aga siis võiks muidugi olla ka nt. Service asemel Teenus jmt.<br /> <br /> ===Märkused===<br /> <br /> Väga meeldivad mõned pisemad nüansid, millele tähelepanu on pööratud – näiteks rakendusele ikooni lisamine ja otsing, mis küll võib tunduda triviaalne ja iseenesestmõistetav, kuid lisab siiski rakendusele hulganisti kasutusväärtust, eriti mahukate kollektsioonide puhul. Rääkides mahukatest kollektsioonidest siis peale tundidepikkust sisestamist selguvad ka mõned puudujäägid – kõige tähtsam loomulikult – kui sisestada oma miljardi eurone raamat, siis kuigi see on napilt võimalik, võib esmapilgul kogu omanikule halva üllatuse tekitada kogusumma label kuhu mahub vaid 1/3 nendest magusatest nullidest. Siin veel mõned:<br /> <br /> *Üks kahest – kas Kogu vaates wishlistis olevate ja reaalselt omatavate raamatute eristamine või Peavaates ka omatavate raamatute kuvamine oleks kena lisa.<br /> *Juhul kui otsingusõna sobib samaaegselt nii teose pealkirja kui ka autoriga, kuvatakse seda teost otsingutulemuste seas mitu korda.<br /> *Kui eseme hinna väljale sisestada mittenumbrilisi andmeid, siis muutub hind nulliks. Oleks selgem, kui seepeale kuvataks veateade juhuks kui mõni vähem andekas sinna hinna sõnadega kirjutab.<br /> *Juhul kui jätta märkimata, et teos on kogus olemas, kuid märgitakse teosele kogus, siis läheb vastav kogus siiski kogu väärtuse arvutamisel arvesse.<br /> *Wishlisti esemetel klikkides Amazonist selle otsimist puhtast intuitsioonist ei selgu ning esimene kord võib olla ehmatav, lahendatav lihtsa labeliga kasutaja informeerimiseks. Sinna sobiks ka veel ilusti üks combobox valimaks soovitavat otsikohta.<br /> *Kui registreerumisel peab parooli vaid korra sisestama, siis võiks olla võimalus muuta see nähtavaks.<br /> *Võib leiduda ka isikuid, kellele ei sobi Kogu avamiseks Kogu teksti peale klikkimine, vaid sooviks suvalises kohas lahtri ulatuses seda teha, kuid sellistele tuleks igasugune retsenseerimine üldsegi ära keelata.<br /> <br /> Lõpetuseks tooks muidugi välja, et rakendus ise on väga kauni disainiga, vilgas ja navigeerimine mugav. Must-have funktsionaalsus 100% täidetud ning ühtlasi paar punkti ka nice-to-have sektsioonist. Mõistlikkuse piirides on rakendus on kasutamiskõlbulik.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond 2Do 23.01.2018'''<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon (by Kalimali budget)=<br /> <br /> ==Idee==<br /> H2I projekti eesmärgiks oli luua rakendus, mis hõlpustab asjade kogumist ning nende üle arve pidamist. Eelkõige peeti silmas raamatute kogumist ja haldamis, kus põhieesmärgiks seati kogude ning teoste lisamise ning kustutamise funktsionaalsus. Lisaks mõned muud funktsionaalsused.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> '''Kirjeldus funktsionaalsustest:'''<br /> <br /> Esimesena avaneb kasutaja sisselogimise- ja registreerimisvaade. Kasutaja registreerimine ja sisse logimine töötab. Edasi kuvatakse teine aken, kus on võimalik oma kogusid lisada, wishlisti nimekiri soovitud raamatutest ja otsingumootori nupp ning väljalogimise nupp. <br /> „Lisa kogu“ nupp viib edasi kolmandasse vaatesse, kus on võimalik lisada uus kogu. Ka kogu lisamine töötab, misjärel kuvatakse „minu kogude“ all hiljuti loodud kogu. Tehes hiirega topeltklõpsu kogu nime peal, avaneb neljas vaade, kus on võimalik lisada ning eemaldada teoseid. Teoste lisamine avab uue (viienda) akna, kus saab sisestada pealkirja, autori, väljalaskeaasta ja muud sellist, kuid ka saab linnukesega ära märkida, kas teos läheb wishlisti või on juba olemas. Seejärel kuvatakse lisatud teosed „kogu“ aknas, kust on võimalik ka teoseid eemaldada. Põhiaknas (2. vaade) töötab olemasolevate teoste otsing, ''wishlistis'' olevate teose peal topeltklikkimisel, avaneb Amazoni lehekülg, kust saab otsida vastavat teost jms. Töötab ka väljalogimine.<br /> <br /> '''Märkused funktsionaalsusest:'''<br /> 2. vaates kuvatakse ''wishlisti'' ainult siis kui märgitakse ära kogu, milles on see teos, mida tahetakse. Oleks eeldanud, et wishlistis olevad raamatud/asjad on nähtavad kogu aeg, olenemata sellest, milline kogu on parajasti välja valitud.<br /> Tootes ei ole arvestatud ka äärmuslike juhtudega - proovides näiteks teose infot muuta ning tõsta koguse arvu 4444 peale, siis lõpetab programm töö ning rakendus jooksis korduvalt kokku. Sama juhtub ka siis kui määrata toote hinnaks näiteks -1. Lisaks selle võiks kogu lisamise aknas olla võimalus ka tagasi liikuda, või uue kogu loomisest loobuda. Hetkel on antud vaatest võimalik vaid akna sulgemisega väljuda, mis ei ole ka otseselt kõige hullem viga, vaid pigem lihtsalt eelistus.<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Koodi ülesehitus ning muutujate kasutamine on loogiline ning kergesti jälgitav. Kasutatud on MVVM arendusmustreid ja kood on ilusti trepitud. Kokku on loodud 6 erinevat vaadet, mille disainiga on samuti tegeletud ning lisaks on kujundatud rakendusele ka oma logo. <br /> Alguses püstitatud eesmärkidest &quot;must-have&quot; on täidetud kõik ning lisaks ka mõned funktsionaalsused &quot;nice-to-have&quot; sektsioonist. Analüüsides meeskonna rakenduse algsest plaani ja valmis saadud rakenduse funktsionaalsust, siis jääb mulje, et kõik tööetapid ja ka ettekujutus lõpptootest oli väga selgesti paigas juba projekti alguses. Kasutajamugavuse kallal saaks nokkida, aga see ei ole funktsionaalsuse ega ka antud aine seisukohast nii oluline.<br /> <br /> ==Kokkuvõtteks==<br /> Üldiselt võib öelda, et tegemist on hea projektiga. Püstitatud idee sai teostatud, koos isegi mõne &quot;nice-to-have&quot; funktsionaalsusega - ehk meeskond ületas nii enda kui ka meie ootusi. Kood on loetav ja loogiliselt ülesehitatud ning vaeva on nähtud ka disainiga. Ka üldise kasutaja kogemusega võib päris rahule jääda. Midagi eriti keerulist ja silma riivavat ette ei jäänud. Antud skoobiga projekti kohta ikka päris asjalik tulemus. Tundub, et tööülesanded olid täpselt paigas ning meeskonna töö sujus imehästi. Tubli töö!<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali budget 23.01.2018'''</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=129182 2018-01-24T15:40:41Z

<p>Ltalsi: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon (by Kalimali budget)=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud &quot;olemasoleva kogu rahalise väärtuse&quot; funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon by JEMP=<br /> <br /> ==Eesmärgid==<br /> <br /> Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi tegemist on raamatute kollektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud, on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.<br /> Võimalik on sisestada teoseid, kus ei ole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada, et sõnesid süsteem ei aksepteeri.<br /> <br /> Väga lihtne visuaalne näpukas: Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsiseks pinnuks silma, sest alates 5-kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.<br /> <br /> Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.<br /> <br /> Rakenduse liikumine mingile amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam. Ehk siis juures, et kust kohast soovib antud inimene parasjagu midagi otsida (kas või enumi kujul google, amazon jne.). Esimesel korral ehmatab soovnimekirjas olevale teosele klikkamine ära, et mis nüüd juhtus. Hea oleks muidugi, kui inimene saaks ise sisestada oma otsitava asukoha, kuna erinevatel kollektsionääridel on oma otsitavad asukohad.<br /> <br /> Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.<br /> <br /> Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaliselt.<br /> <br /> ==Positiivne==<br /> <br /> Meetodite nimed ja nende tegevus on suhteliselt arusaadav. Kood on väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad. Otsingumootor on iseenesest suurepärane idee. Kui näiteks inimene saab tootele klikates kohe tagasiside. Eriti kui saab tagasiside veel kõikide kasutaja enda poolt lisatud aadressidelt (TODO). Üks klikk ja kogu info on käes.<br /> <br /> ==Hinnang lähtekoodile==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpetatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood on väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsastes raamides täidetud. Teades, kui palju aineid on õppida ja kui vähe on kaugõpilasel aega, on projekt täitsa omal kohal.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''<br /> <br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon (2Do)=<br /> <br /> ===Eessõna===<br /> <br /> Esiteks tuleb ära mainida, et tegemist on väga põneva ideega ning nagu põnevate ideedega ikka, kohe tekib lootus, et analüüsist ja must-have funktsionaalsusest loetu peale Ctrl+F5 vajutamist ka reaalselt teoks saanud on. Loomulik reaktsioon on muidugi valmistuda pettumuseks ning peale pettumuse realiseerumist enda ettenägelikkuse üle rahul olla ja mõni toredam töö retsenseerimiseks valida. Õnneks antud juhul nii ei läinud.<br /> <br /> ===Idee===<br /> <br /> Peale kahte esimest lauset analüüsis oli selge – midagi peab koguma hakkama, et saaks vaid seda rakendust kasutada! Edasi lugedes siiski selgus, et ei peagi midagi uut hakkama koguma, tegu on täpselt sellise tegevusega, mida mõned kindlad isikud GoogleDocsis dokumenteerivad.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> <br /> Analüüs koos funktsionaalsuste tasemetega on väga põhjalik, loob väga hea pildi sellest mida praktikas oodata. Lisaks on wiki blogis kõik sammud kenasti kirjas. Samas oleks tahtnud näha ka andmebaasi mudelit.<br /> <br /> ===Kood===<br /> <br /> Kood on selgelt struktureeritud ja ulatuslikult kommenteeritud, tänu millele on seda kerge jälgida ja lugeda. Valdavalt on kood kirjutatud eesti keeles, mida on vahelduseks tore lugeda, aga siis võiks muidugi olla ka nt. Service asemel Teenus jmt.<br /> <br /> ===Märkused===<br /> <br /> Väga meeldivad mõned pisemad nüansid, millele tähelepanu on pööratud – näiteks rakendusele ikooni lisamine ja otsing, mis küll võib tunduda triviaalne ja iseenesestmõistetav, kuid lisab siiski rakendusele hulganisti kasutusväärtust, eriti mahukate kollektsioonide puhul. Rääkides mahukatest kollektsioonidest siis peale tundidepikkust sisestamist selguvad ka mõned puudujäägid – kõige tähtsam loomulikult – kui sisestada oma miljardi eurone raamat, siis kuigi see on napilt võimalik, võib esmapilgul kogu omanikule halva üllatuse tekitada kogusumma label kuhu mahub vaid 1/3 nendest magusatest nullidest. Siin veel mõned:<br /> <br /> *Üks kahest – kas Kogu vaates wishlistis olevate ja reaalselt omatavate raamatute eristamine või Peavaates ka omatavate raamatute kuvamine oleks kena lisa.<br /> *Juhul kui otsingusõna sobib samaaegselt nii teose pealkirja kui ka autoriga, kuvatakse seda teost otsingutulemuste seas mitu korda.<br /> *Kui eseme hinna väljale sisestada mittenumbrilisi andmeid, siis muutub hind nulliks. Oleks selgem, kui seepeale kuvataks veateade juhuks kui mõni vähem andekas sinna hinna sõnadega kirjutab.<br /> *Juhul kui jätta märkimata, et teos on kogus olemas, kuid märgitakse teosele kogus, siis läheb vastav kogus siiski kogu väärtuse arvutamisel arvesse.<br /> *Wishlisti esemetel klikkides Amazonist selle otsimist puhtast intuitsioonist ei selgu ning esimene kord võib olla ehmatav, lahendatav lihtsa labeliga kasutaja informeerimiseks. Sinna sobiks ka veel ilusti üks combobox valimaks soovitavat otsikohta.<br /> *Kui registreerumisel peab parooli vaid korra sisestama, siis võiks olla võimalus muuta see nähtavaks.<br /> *Võib leiduda ka isikuid, kellele ei sobi Kogu avamiseks Kogu teksti peale klikkimine, vaid sooviks suvalises kohas lahtri ulatuses seda teha, kuid sellistele tuleks igasugune retsenseerimine üldsegi ära keelata.<br /> <br /> Lõpetuseks tooks muidugi välja, et rakendus ise on väga kauni disainiga, vilgas ja navigeerimine mugav. Must-have funktsionaalsus 100% täidetud ning ühtlasi paar punkti ka nice-to-have sektsioonist. Mõistlikkuse piirides on rakendus on kasutamiskõlbulik.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond 2Do 23.01.2018'''<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon (by Kalimali budget)=<br /> <br /> ==Idee==<br /> H2I projekti eesmärgiks oli luua rakendus, mis hõlpustab asjade kogumist ning nende üle arve pidamist. Eelkõige peeti silmas raamatute kogumist ja haldamis, kus põhieesmärgiks seati kogude ning teoste lisamise ning kustutamise funktsionaalsus. Lisaks mõned muud funktsionaalsused.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> '''Kirjeldus funktsionaalsustest:'''<br /> <br /> Esimesena avaneb kasutaja sisselogimise- ja registreerimisvaade. Kasutaja registreerimine ja sisse logimine töötab. Edasi kuvatakse teine aken, kus on võimalik oma kogusid lisada, wishlisti nimekiri soovitud raamatutest ja otsingumootori nupp ning väljalogimise nupp. <br /> „Lisa kogu“ nupp viib edasi kolmandasse vaatesse, kus on võimalik lisada uus kogu. Ka kogu lisamine töötab, misjärel kuvatakse „minu kogude“ all hiljuti loodud kogu. Tehes hiirega topeltklõpsu kogu nime peal, avaneb neljas vaade, kus on võimalik lisada ning eemaldada teoseid. Teoste lisamine avab uue (viienda) akna, kus saab sisestada pealkirja, autori, väljalaskeaasta ja muud sellist, kuid ka saab linnukesega ära märkida, kas teos läheb wishlisti või on juba olemas. Seejärel kuvatakse lisatud teosed „kogu“ aknas, kust on võimalik ka teoseid eemaldada. Põhiaknas (2. vaade) töötab olemasolevate teoste otsing, ''wishlistis'' olevate teose peal topeltklikkimisel, avaneb Amazoni lehekülg, kust saab otsida vastavat teost jms. Töötab ka väljalogimine.<br /> <br /> '''Märkused funktsionaalsusest:'''<br /> 2. vaates kuvatakse ''wishlisti'' ainult siis kui märgitakse ära kogu, milles on see teos, mida tahetakse. Oleks eeldanud, et wishlistis olevad raamatud/asjad on nähtavad kogu aeg, olenemata sellest, milline kogu on parajasti välja valitud.<br /> Tootes ei ole arvestatud ka äärmuslike juhtudega - proovides näiteks teose infot muuta ning tõsta koguse arvu 4444 peale, siis lõpetab programm töö ning rakendus jooksis korduvalt kokku. Sama juhtub ka siis kui määrata toote hinnaks näiteks -1. Lisaks selle võiks kogu lisamise aknas olla võimalus ka tagasi liikuda, või uue kogu loomisest loobuda. Hetkel on antud vaatest võimalik vaid akna sulgemisega väljuda, mis ei ole ka otseselt kõige hullem viga, vaid pigem lihtsalt eelistus.<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Koodi ülesehitus ning muutujate kasutamine on loogiline ning kergesti jälgitav. Kasutatud on MVVM arendusmustreid ja kood on ilusti trepitud. Kokku on loodud 6 erinevat vaadet, mille disainiga on samuti tegeletud ning lisaks on kujundatud rakendusele ka oma logo. <br /> Alguses püstitatud eesmärkidest &quot;must-have&quot; on täidetud kõik ning lisaks ka mõned funktsionaalsused &quot;nice-to-have&quot; sektsioonist. Analüüsides meeskonna rakenduse algsest plaani ja valmis saadud rakenduse funktsionaalsust, siis jääb mulje, et kõik tööetapid ja ka ettekujutus lõpptootest oli väga selgesti paigas juba projekti alguses. Kasutajamugavuse kallal saaks nokkida, aga see ei ole funktsionaalsuse ega ka antud aine seisukohast nii oluline.<br /> <br /> ==Kokkuvõtteks==<br /> Üldiselt võib öelda, et tegemist on hea projektiga. Püstitatud idee sai teostatud, koos isegi mõne &quot;nice-to-have&quot; funktsionaalsusega - ehk meeskond ületas nii enda kui ka meie ootusi. Kood on loetav ja loogiliselt ülesehitatud ning vaeva on nähtud ka disainiga. Tundub, et tööülesanded olid täpselt paigas ning meeskonna töö sujus imehästi. Tubli töö!<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali budget 23.01.2018'''</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=129181 2018-01-24T15:36:43Z

<p>Ltalsi: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon (by Kalimali budget)=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud &quot;olemasoleva kogu rahalise väärtuse&quot; funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon by JEMP=<br /> <br /> ==Eesmärgid==<br /> <br /> Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi tegemist on raamatute kollektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud, on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.<br /> Võimalik on sisestada teoseid, kus ei ole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada, et sõnesid süsteem ei aksepteeri.<br /> <br /> Väga lihtne visuaalne näpukas: Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsiseks pinnuks silma, sest alates 5-kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.<br /> <br /> Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.<br /> <br /> Rakenduse liikumine mingile amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam. Ehk siis juures, et kust kohast soovib antud inimene parasjagu midagi otsida (kas või enumi kujul google, amazon jne.). Esimesel korral ehmatab soovnimekirjas olevale teosele klikkamine ära, et mis nüüd juhtus. Hea oleks muidugi, kui inimene saaks ise sisestada oma otsitava asukoha, kuna erinevatel kollektsionääridel on oma otsitavad asukohad.<br /> <br /> Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.<br /> <br /> Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaliselt.<br /> <br /> ==Positiivne==<br /> <br /> Meetodite nimed ja nende tegevus on suhteliselt arusaadav. Kood on väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad. Otsingumootor on iseenesest suurepärane idee. Kui näiteks inimene saab tootele klikates kohe tagasiside. Eriti kui saab tagasiside veel kõikide kasutaja enda poolt lisatud aadressidelt (TODO). Üks klikk ja kogu info on käes.<br /> <br /> ==Hinnang lähtekoodile==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpetatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood on väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsastes raamides täidetud. Teades, kui palju aineid on õppida ja kui vähe on kaugõpilasel aega, on projekt täitsa omal kohal.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''<br /> <br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon (2Do)=<br /> <br /> ===Eessõna===<br /> <br /> Esiteks tuleb ära mainida, et tegemist on väga põneva ideega ning nagu põnevate ideedega ikka, kohe tekib lootus, et analüüsist ja must-have funktsionaalsusest loetu peale Ctrl+F5 vajutamist ka reaalselt teoks saanud on. Loomulik reaktsioon on muidugi valmistuda pettumuseks ning peale pettumuse realiseerumist enda ettenägelikkuse üle rahul olla ja mõni toredam töö retsenseerimiseks valida. Õnneks antud juhul nii ei läinud.<br /> <br /> ===Idee===<br /> <br /> Peale kahte esimest lauset analüüsis oli selge – midagi peab koguma hakkama, et saaks vaid seda rakendust kasutada! Edasi lugedes siiski selgus, et ei peagi midagi uut hakkama koguma, tegu on täpselt sellise tegevusega, mida mõned kindlad isikud GoogleDocsis dokumenteerivad.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> <br /> Analüüs koos funktsionaalsuste tasemetega on väga põhjalik, loob väga hea pildi sellest mida praktikas oodata. Lisaks on wiki blogis kõik sammud kenasti kirjas. Samas oleks tahtnud näha ka andmebaasi mudelit.<br /> <br /> ===Kood===<br /> <br /> Kood on selgelt struktureeritud ja ulatuslikult kommenteeritud, tänu millele on seda kerge jälgida ja lugeda. Valdavalt on kood kirjutatud eesti keeles, mida on vahelduseks tore lugeda, aga siis võiks muidugi olla ka nt. Service asemel Teenus jmt.<br /> <br /> ===Märkused===<br /> <br /> Väga meeldivad mõned pisemad nüansid, millele tähelepanu on pööratud – näiteks rakendusele ikooni lisamine ja otsing, mis küll võib tunduda triviaalne ja iseenesestmõistetav, kuid lisab siiski rakendusele hulganisti kasutusväärtust, eriti mahukate kollektsioonide puhul. Rääkides mahukatest kollektsioonidest siis peale tundidepikkust sisestamist selguvad ka mõned puudujäägid – kõige tähtsam loomulikult – kui sisestada oma miljardi eurone raamat, siis kuigi see on napilt võimalik, võib esmapilgul kogu omanikule halva üllatuse tekitada kogusumma label kuhu mahub vaid 1/3 nendest magusatest nullidest. Siin veel mõned:<br /> <br /> *Üks kahest – kas Kogu vaates wishlistis olevate ja reaalselt omatavate raamatute eristamine või Peavaates ka omatavate raamatute kuvamine oleks kena lisa.<br /> *Juhul kui otsingusõna sobib samaaegselt nii teose pealkirja kui ka autoriga, kuvatakse seda teost otsingutulemuste seas mitu korda.<br /> *Kui eseme hinna väljale sisestada mittenumbrilisi andmeid, siis muutub hind nulliks. Oleks selgem, kui seepeale kuvataks veateade juhuks kui mõni vähem andekas sinna hinna sõnadega kirjutab.<br /> *Juhul kui jätta märkimata, et teos on kogus olemas, kuid märgitakse teosele kogus, siis läheb vastav kogus siiski kogu väärtuse arvutamisel arvesse.<br /> *Wishlisti esemetel klikkides Amazonist selle otsimist puhtast intuitsioonist ei selgu ning esimene kord võib olla ehmatav, lahendatav lihtsa labeliga kasutaja informeerimiseks. Sinna sobiks ka veel ilusti üks combobox valimaks soovitavat otsikohta.<br /> *Kui registreerumisel peab parooli vaid korra sisestama, siis võiks olla võimalus muuta see nähtavaks.<br /> *Võib leiduda ka isikuid, kellele ei sobi Kogu avamiseks Kogu teksti peale klikkimine, vaid sooviks suvalises kohas lahtri ulatuses seda teha, kuid sellistele tuleks igasugune retsenseerimine üldsegi ära keelata.<br /> <br /> Lõpetuseks tooks muidugi välja, et rakendus ise on väga kauni disainiga, vilgas ja navigeerimine mugav. Must-have funktsionaalsus 100% täidetud ning ühtlasi paar punkti ka nice-to-have sektsioonist. Mõistlikkuse piirides on rakendus on kasutamiskõlbulik.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond 2Do 23.01.2018'''<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon (by Kalimali budget)=<br /> <br /> ==Idee==<br /> H2I projekti eesmärgiks oli luua rakendus, mis hõlpustab asjade kogumist ning nende üle arve pidamist. Eelkõige peeti silmas raamatute kogumist ja haldamis, kus põhieesmärgiks seati kogude ning teoste lisamise ning kustutamise funktsionaalsus. Lisaks mõned muud funktsionaalsused.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> '''Kirjeldus funktsionaalsustest:'''<br /> <br /> Esimesena avaneb kasutaja sisselogimise- ja registreerimisvaade. Kasutaja registreerimine ja sisse logimine töötab. Edasi kuvatakse teine aken, kus on võimalik oma kogusid lisada, wishlisti nimekiri soovitud raamatutest ja otsingumootori nupp ning väljalogimise nupp. <br /> „Lisa kogu“ nupp viib edasi kolmandasse vaatesse, kus on võimalik lisada uus kogu. Ka kogu lisamine töötab, misjärel kuvatakse „minu kogude“ all hiljuti loodud kogu. Tehes hiirega topeltklõpsu kogu nime peal, avaneb neljas vaade, kus on võimalik lisada ning eemaldada teoseid. Teoste lisamine avab uue (viienda) akna, kus saab sisestada pealkirja, autori, väljalaskeaasta ja muud sellist, kuid ka saab linnukesega ära märkida, kas teos läheb wishlisti või on juba olemas. Seejärel kuvatakse lisatud teosed „kogu“ aknas, kust on võimalik ka teoseid eemaldada. Põhiaknas (2. vaade) töötab olemasolevate teoste otsing, ''wishlistis'' olevate teose peal topeltklikkimisel, avaneb Amazoni lehekülg, kust saab otsida vastavat teost jms. Töötab ka väljalogimine.<br /> <br /> '''Märkused funktsionaalsusest:'''<br /> 2. vaates kuvatakse ''wishlisti'' ainult siis kui märgitakse ära kogu, milles on see teos, mida tahetakse. Oleks eeldanud, et wishlistis olevad raamatud/asjad on nähtavad kogu aeg, olenemata sellest, milline kogu on parajasti välja valitud.<br /> Tootes ei ole arvestatud ka äärmuslike juhtudega - proovides näiteks teose infot muuta ning tõsta koguse arvu 4444 peale, siis lõpetas programm töö ning rakendus jooksis korduvalt kokku. Sama juhtub ka siis kui määrata toote hinnaks näiteks -1.<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Koodi ülesehitus ning muutujate kasutamine on loogiline ning kergesti jälgitav. Kasutatud on MVVM arendusmustreid ja kood on ilusti trepitud. Kokku on loodud 6 erinevat vaadet, mille disainiga on samuti tegeletud ning lisaks on kujundatud rakendusele ka oma logo. <br /> Alguses püstitatud eesmärkidest &quot;must-have&quot; on täidetud kõik ning lisaks ka mõned funktsionaalsused &quot;nice-to-have&quot; sektsioonist. Analüüsides meeskonna rakenduse algsest plaani ja valmis saadud rakenduse funktsionaalsust, siis jääb mulje, et kõik tööetapid ja ka ettekujutus lõpptootest oli väga selgesti paigas juba projekti alguses. Kasutajamugavuse kallal saaks nokkida, aga see ei ole funktsionaalsuse ega ka antud aine seisukohast nii oluline.<br /> <br /> ==Kokkuvõtteks==<br /> Üldiselt võib öelda, et tegemist on hea projektiga. Püstitatud idee sai teostatud, koos isegi mõne &quot;nice-to-have&quot; funktsionaalsusega - ehk meeskond ületas nii enda kui ka meie ootusi. Kood on loetav ja loogiliselt ülesehitatud ning vaeva on nähtud ka disainiga. Tundub, et tööülesanded olid täpselt paigas ning meeskonna töö sujus imehästi. Tubli töö!<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali budget 23.01.2018'''</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126674 2017-11-12T20:56:25Z

<p>Ltalsi: /* Skoop */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Samuti interneti baasil wishlishi lisarakendused (seos Ebay, Goodreads-ga). Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi. <br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud &quot;olemasoleva kogu rahaline väärtuse&quot; funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126673 2017-11-12T20:55:48Z

<p>Ltalsi: /* Hinnang teostatavusele */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Samuti interneti baasil wishlishi lisarakendused (seos Ebay, Goodreads-ga). Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi. <br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud &quot;olemasoleva kogu rahaline väärtuse&quot; funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126628 2017-11-12T19:49:34Z

<p>Ltalsi: /* Hinnang teostatavusele */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi selgaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond Märkmik</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126614 2017-11-12T19:30:15Z

<p>Ltalsi: /* Skoop */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126607 2017-11-12T19:20:41Z

<p>Ltalsi: /* Probleemid, mis silma jäid */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126598 2017-11-12T19:08:17Z

<p>Ltalsi: /* Kas ise kasutaks rakendust? */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126586 2017-11-12T19:01:10Z

<p>Ltalsi: /* Andmemudel */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126585 2017-11-12T18:59:15Z

<p>Ltalsi: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126580 2017-11-12T18:54:34Z

<p>Ltalsi: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga põhjalikult kirjeldatud ka erinevaid vaateid.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Joonis_Andmemudel.png&diff=126049 2017-11-05T21:13:08Z

<p>Ltalsi: </p> <hr /> <div></div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=126048 2017-11-05T21:12:34Z

<p>Ltalsi: /* Andmemudel */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg <br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> ===Mis on rakenduse eesmärk?===<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane.<br /> Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised.<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa<br /> *tehingute grupeerimise võimalus<br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarve limiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> == Andmemudel ==<br /> [[Media:Joonis_Andmemudel.png]]<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> <br /> == Retsensioon ==</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Joonis_Andmed.PNG&diff=126044 2017-11-05T21:09:57Z

<p>Ltalsi: </p> <hr /> <div></div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=126042 2017-11-05T21:07:22Z

<p>Ltalsi: Undo revision 126041 by Ltalsi (talk)</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg <br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> ===Mis on rakenduse eesmärk?===<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane.<br /> Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised.<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa<br /> *tehingute grupeerimise võimalus<br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarve limiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> == Andmemudel ==<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> <br /> == Retsensioon ==</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=126041 2017-11-05T21:06:34Z

<p>Ltalsi: /* Andmemudel */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg <br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> ===Mis on rakenduse eesmärk?===<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane.<br /> Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised.<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa<br /> *tehingute grupeerimise võimalus<br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarve limiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> [[File:joonis1.png]]== Andmemudel ==<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> <br /> == Retsensioon ==</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Andmemudel.png&diff=126040 2017-11-05T21:04:19Z

<p>Ltalsi: Ltalsi uploaded a new version of File:Andmemudel.png</p> <hr /> <div>MSQ SQL Andmemudel</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=126031 2017-11-05T20:51:19Z

<p>Ltalsi: /* Mis on rakenduse eesmärk? */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg <br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> ===Mis on rakenduse eesmärk?===<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane.<br /> Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised.<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa<br /> *tehingute grupeerimise võimalus<br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarve limiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> == Andmemudel ==<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> <br /> == Retsensioon ==</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122926 2017-05-25T18:22:30Z

<p>Ltalsi: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> * Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br /> * Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br /> *Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br /> * Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122825 2017-05-25T10:50:22Z

<p>Ltalsi: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122824 2017-05-25T10:49:31Z

<p>Ltalsi: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110978 2016-10-19T19:57:16Z

<p>Ltalsi: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod, kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas, omas suuruses ja raskuses, kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik, kes sõna võtsid, jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistrikraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab, siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikkus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist, mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli lõpetamist kumbki ei teadnud mida edasi teha, kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks, et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võin julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll, kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivseks prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTÜ õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie eluspüsimiseks vajaminevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitab säilitada inimestele sellise vabaduse. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta seda, et enda kaitsmiseks tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi, kui ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaoluühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel, ning kokkuvõtvalt kogu turundusstrateegia paremini planeerimises. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus, kui &quot;agiilne&quot; arendusmeetod ning tavaettevõtete turundus, kui &quot;waterfall&quot; arendusmeetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest. <br /> Kokku seega 5 EAP eest *50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110976 2016-10-19T19:55:55Z

<p>Ltalsi: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod, kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas, omas suuruses ja raskuses, kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik, kes sõna võtsid, jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistrikraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab, siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikkus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist, mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli lõpetamist kumbki ei teadnud mida edasi teha, kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks, et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võin julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll, kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivseks prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTÜ õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie eluspüsimiseks vajaminevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitab säilitada inimestele sellise vabaduse. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta seda, et enda kaitsmiseks tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi, kui ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaoluühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel, ning kokkuvõtvalt kogu turundusstrateegia paremini planeerimises. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus, kui &quot;agiilne&quot; arendusmeetod ning tavaettevõtete turundus, kui &quot;waterfall&quot; arendusmeetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest. <br /> Kokku seega 5 EAP eest *50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110929 2016-10-19T19:27:53Z

<p>Ltalsi: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas omas suuruses ja raskuses kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik kes sõna võtsid jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta ka seda, et selleks et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi kuid samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel. Ning kokkuvõtvalt selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus kui &quot;agiilne&quot; arendus meetod ning tava ettevõtete turundus kui &quot;waterfall&quot; arendus meetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest. <br /> Kokku seega 5 EAP eest *50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110928 2016-10-19T19:25:45Z

<p>Ltalsi: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas omas suuruses ja raskuses kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik kes sõna võtsid jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta ka seda, et selleks et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi kuid samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel. Ning kokkuvõtvalt selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus kui &quot;agiilne&quot; arendus meetod ning tava ettevõtete turundus kui &quot;waterfall&quot; arendus meetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110924 2016-10-19T19:24:22Z

<p>Ltalsi: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas omas suuruses ja raskuses kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik kes sõna võtsid jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta ka seda, et selleks et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi kuid samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel. Ning kokkuvõtvalt selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus kui &quot;agiilne&quot; arendus meetod ning tava ettevõtete turundus kui &quot;waterfall&quot; arendus meetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110923 2016-10-19T19:23:53Z

<p>Ltalsi: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas omas suuruses ja raskuses kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik kes sõna võtsid jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta ka seda, et selleks et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi kuid samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel. Ning kokkuvõtvalt selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus kui &quot;agiilne&quot; arendus meetod ning tava ettevõtete turundus kui &quot;waterfall&quot; arendus meetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr.10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT college KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110920 2016-10-19T19:23:02Z

<p>Ltalsi: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas omas suuruses ja raskuses kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik kes sõna võtsid jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta ka seda, et selleks et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi kuid samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel. Ning kokkuvõtvalt selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus kui &quot;agiilne&quot; arendus meetod ning tava ettevõtete turundus kui &quot;waterfall&quot; arendus meetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT College KKK punkt nr. 10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT college KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110919 2016-10-19T19:21:52Z

<p>Ltalsi: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas omas suuruses ja raskuses kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik kes sõna võtsid jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta ka seda, et selleks et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi kuid samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel. Ning kokkuvõtvalt selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus kui &quot;agiilne&quot; arendus meetod ning tava ettevõtete turundus kui &quot;waterfall&quot; arendus meetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele ITK KKK punkt nr. 10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT college KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110917 2016-10-19T19:17:53Z

<p>Ltalsi: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas omas suuruses ja raskuses kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik kes sõna võtsid jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta ka seda, et selleks et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi kuid samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel. Ning kokkuvõtvalt selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus kui &quot;agiilne&quot; arendus meetod ning tava ettevõtete turundus kui &quot;waterfall&quot; arendus meetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT college KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110915 2016-10-19T19:17:24Z

<p>Ltalsi: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid koolis mitmed väga huvitavad loengud erinevate IT-ga tihedalt seotud inimeste poolt.<br /> Kui esialgu õppeaine nimetusele peale vaadates jäi see aine minu jaoks kergelt arusaamatuks, siis antud hetkel ei kujutaks ma paremat õppe algust ühes kõrgkoolis enam ettegi. Mulle kohutavalt meeldis kogu selle aine kontseptsioon kui selline. Väga kasulik meetod kuidas saada kõik õppetööd alles alustavad üliõpilased õppekorraldus eeskirjaga põhjalikumalt tutvuma, et igalühel oleks asi nii selge kui võimalik ning mitte keegi ei saaks hiljem oma teadmatusest mõne väga ebameeldiva üllatuse osaliseks. <br /> Eriti meeldis mulle aga see, et oma elust ja kogemustest käisid meile rääkimas inimesed ise - igalühel kaasas omas suuruses ja raskuses kogemustepagas. Kogu esinejate variatsioon sobis omavahel kokku nagu kauni kompositsiooniga meistriteos. Inimesi oli valitud väga erineva tausta, huvide, hariduse ja karjääri kogemustega. Hästi põnev oli kuulata neist igaüht. Räägikski nendest kõigist eraldi ka veidi lähemalt.<br /> <br /> <br /> Esimeses sissejuhatavas loengus tervitas meid esialgu ITK rektori kt Peeter Lorents ning seejärel rääkisid lähemalt oma ametikohtadest ja muudest ülikooli eluga seonduvatest protseduuridest, reeglitest, tähtaegadest ja olulistest sündustest mitmed teised kooli esindajad. Kõik kes sõna võtsid jätsid minule isiklikult ääretult sümpaatse ja meeldiva mulje. Ootan esmase põgusa tutvuse põhjal innukalt meie edasist koostööd. <br /> &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Aine sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses väliskülaliste poolt läbiviidud loengus esines meile Eesti Infosüsteemide arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Nende kõrvalt on ta suutnud läbida ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema looga põhjalikumalt tutvudes jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite süsteemide vastu juba varasest lapsepõlvest. Ta tekitas minus tunde, et kui miski sind ikka hingest väga huvitab siis on kõik võimalik. Tore oli kuulda ka tema kogemusest, kui erinevad võivad olla ülikoolid omavahel. Nõustun temaga siinkohal täielikult. Lisaks julgustas ta kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima, kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arhitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb tihti osata teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Järgmisena käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause: &quot;Kirglikus viib sihile - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on ITK vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire, millega nad veel tänini igapäevaselt meeleldi tegelevad. Nende lugu on samamoodi äärmiselt inspireeriv, kuid samal ajal ka otsapidi jalgadega maapeale toov. Oma loengus rääkisid nad pikalt sellest, kuidas neil on tohutult vedanud ja samal ajal ka sellest, et kogu selle edu taga on ka metsik töö ja palju erinevaid väljakutseid.<br /> Lisaks nende enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu just tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid tal hoopis teises valdkonnas (keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see viis ka tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, samamoodi nagu ka hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida ning mitte karta, et sa sellega enda töökoha ära kaotad. Selles osas tundsin ma tihedat seost ka enda ametikohal esinevate dilemmade ja väljakutsetega. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast Andres Septer. Olles ka ise samas valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulata mis muudes Eesti suuremates ja väiksemates ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus, otsekohene ning ilustamata versioon IT tööturul toimuvast. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust ja oskusi. Oluline on inimestega suhelda ja luua võimalikult palju kontakte. Fakt, et head töökohad liiguvad &quot;mustalt&quot; ja peamiselt tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid, vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see on paraku paratamatus. Kõik tunnevad kõiki. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks. Seega on ülimalt oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks muidugi vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneksid hästi ka ärilist poolt. Peamisteks valupunktideks on see, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Ning pahatihti isegi kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud, siis ei ole läbi mõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega. Edasised olulisemad sündmused olid 2005 E-valimised ning 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud said väga oluliseks tõukeks edasiseks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Minu jaoks on uus vaatenurk küberkaitsele kui pidevale õppimisele - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Ta rõhutas ka, et küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Kriitiliseks pidas ta ka seda, et selleks et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada nii enda tugevusi ja nõrkusi kuid samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilistest väljakutsetest tänapäeval tõi ta välja meie asukoha (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesuse (ainult 1,3 miljonit), vananeva elanikkonna jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi. Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT-st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel. Ning kokkuvõtvalt selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja startupide turundus kui &quot;agiilne&quot; arendus meetod ning tava ettevõtete turundus kui &quot;waterfall&quot; arendus meetod. Mis turunduse konteksti panduna sugugi ei tähenda, et üks oleks oluliselt parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Kokkuvõtvalt tahaks välja tuua...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT college KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110852 2016-10-19T18:10:28Z

<p>Ltalsi: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Seejärel käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause, et &quot;Kirglikus viib sihile! - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on IT College'i vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire. <br /> Lisaks enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT-maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid hoopis teises valdkonnas (Keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see on viinud tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, täpselt samamoodi nagu hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Rääkis väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast. Olles ise selles valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulatamis muudes ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega julgelt nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus ja otsekohene - ilustamata versioon. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust. Fakt, et head töökohad liiguvad nö mustalt ja salaja - tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see tundub isegi kuidagi loogiline. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks seega on oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneks hästi ka ärilist poolt. Peamised valupunktid on need, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud siis ei ole läbimõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega, 2005 E-valimised, 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud sai väga oluliseks tõukeks suuremaks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Küberkaitse on pidev õppimine - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada enda tugevusi ja nõrkusi ning samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilisteks väljakutseteks on esiteks meie asukoht (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesus (ainult 1,3 miljonit), vananev elanikkond jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi.Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt Digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT'st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel - selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja Startup'ide turundus kui Agiilne arendus ning tava ettevõtete turundus kui Waterfall arendus. Mis sugugi ei tähenda, et üks oleks olulisel parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Kokkuvõtvalt tahaks välja tuua...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT college KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine IT College KKK punkt nr.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110846 2016-10-19T18:06:59Z

<p>Ltalsi: /* Notes */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Seejärel käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause, et &quot;Kirglikus viib sihile! - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on IT College'i vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire. <br /> Lisaks enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT-maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid hoopis teises valdkonnas (Keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see on viinud tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, täpselt samamoodi nagu hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Rääkis väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast. Olles ise selles valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulatamis muudes ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega julgelt nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus ja otsekohene - ilustamata versioon. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust. Fakt, et head töökohad liiguvad nö mustalt ja salaja - tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see tundub isegi kuidagi loogiline. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks seega on oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneks hästi ka ärilist poolt. Peamised valupunktid on need, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud siis ei ole läbimõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega, 2005 E-valimised, 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud sai väga oluliseks tõukeks suuremaks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Küberkaitse on pidev õppimine - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada enda tugevusi ja nõrkusi ning samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilisteks väljakutseteks on esiteks meie asukoht (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesus (ainult 1,3 miljonit), vananev elanikkond jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi.Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt Digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT'st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel - selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja Startup'ide turundus kui Agiilne arendus ning tava ettevõtete turundus kui Waterfall arendus. Mis sugugi ei tähenda, et üks oleks olulisel parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Kokkuvõtvalt tahaks välja tuua...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT college KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110702 2016-10-19T15:22:02Z

<p>Ltalsi: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Seejärel käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause, et &quot;Kirglikus viib sihile! - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on IT College'i vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire. <br /> Lisaks enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT-maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid hoopis teises valdkonnas (Keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see on viinud tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, täpselt samamoodi nagu hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Rääkis väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast. Olles ise selles valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulatamis muudes ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega julgelt nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus ja otsekohene - ilustamata versioon. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust. Fakt, et head töökohad liiguvad nö mustalt ja salaja - tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see tundub isegi kuidagi loogiline. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks seega on oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneks hästi ka ärilist poolt. Peamised valupunktid on need, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud siis ei ole läbimõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega, 2005 E-valimised, 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud sai väga oluliseks tõukeks suuremaks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Küberkaitse on pidev õppimine - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada enda tugevusi ja nõrkusi ning samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilisteks väljakutseteks on esiteks meie asukoht (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesus (ainult 1,3 miljonit), vananev elanikkond jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi.Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt Digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT'st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel - selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja Startup'ide turundus kui Agiilne arendus ning tava ettevõtete turundus kui Waterfall arendus. Mis sugugi ei tähenda, et üks oleks olulisel parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele IT college KKK punkt nr.9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110697 2016-10-19T15:13:07Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Seejärel käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause, et &quot;Kirglikus viib sihile! - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on IT College'i vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire. <br /> Lisaks enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT-maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid hoopis teises valdkonnas (Keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see on viinud tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, täpselt samamoodi nagu hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Rääkis väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast. Olles ise selles valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulatamis muudes ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega julgelt nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus ja otsekohene - ilustamata versioon. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust. Fakt, et head töökohad liiguvad nö mustalt ja salaja - tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see tundub isegi kuidagi loogiline. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks seega on oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneks hästi ka ärilist poolt. Peamised valupunktid on need, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud siis ei ole läbimõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega, 2005 E-valimised, 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud sai väga oluliseks tõukeks suuremaks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Küberkaitse on pidev õppimine - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada enda tugevusi ja nõrkusi ning samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilisteks väljakutseteks on esiteks meie asukoht (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesus (ainult 1,3 miljonit), vananev elanikkond jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi.Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt Digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT'st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel - selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja Startup'ide turundus kui Agiilne arendus ning tava ettevõtete turundus kui Waterfall arendus. Mis sugugi ei tähenda, et üks oleks olulisel parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110695 2016-10-19T15:12:17Z

<p>Ltalsi: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> '''ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;'''<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük – TESTLIO (kaasasutajad) ja startupid'''<br /> <br /> Seejärel käisid meile rääkimas Eesti ühe edukaima startupi Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemisest jäi mulle kõrvu kõlama lause, et &quot;Kirglikus viib sihile! - edukaks teeb see kui sa teed midagi sellist mis sulle tegelikult meeldib ka!&quot; Nad mõlemad on IT College'i vilistlased, kes peale keskkooli kumbki ei teadnud mida edasi teha - kuid leidsid siit oma kire. <br /> Lisaks enda eduloole rääkisid nad meile ka teistest Eesti edukaimatest Startupidest. Ka nende puhul jäi minule kõrvu tohutu kirg ja huvi ala vastu millega tegeldakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Lembitu Ling - Süsadminnimisest'''<br /> <br /> Süsadminnimisest käis meile rääkimas Lembitu Ling, kes on sattunud IT-maailma täielikult juhuste kokkulangemise tõttu. Esialgsed huvid olid hoopis teises valdkonnas (Keemia). Kuid siiski oli temas suur huvi ka ümbritseva maailma ja selles asuvate asjade toimimise kohta, ning see on viinud tema lõpuks ikkagi IT valdkonda. Tema rõhutas meile süsadminnide ja arendajate hea koostöö olulisust erinevates ettevõttes. Kuidas selleks et olla hea süsadminn pead sa teadma kuidas kood töötab, täpselt samamoodi nagu hea arendaja peab teadma kuidas süsteem suures plaanis töötab. Rääkis ka sellest kuidas tuleks kõik korduvad ülesanded oma igapäeva töös automatiseerida. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Andres Septer – IT tööturg'''<br /> <br /> Rääkis väga huvitavalt IT töömaastikul toimuvast. Olles ise selles valdkonnas juba mõned aastad töötanud, oli huvitav kuulatamis muudes ettevõttetes toimub. Väga palju oli muidugi ka äratundmisrõõmu ning võiks julgelt enamike tema välja toodud väidetega julgelt nõustuda. Mulle meeldis väga tema aus ja otsekohene - ilustamata versioon. Selleks, et läbi lüüa on vaja palju rohkem kui lihtsalt haridust. Fakt, et head töökohad liiguvad nö mustalt ja salaja - tutvuste kaudu ning kogu välismaailmale jääv osa on vaid jäägid vastab samuti täielikult tõele. Eesti on nii väike, et see tundub isegi kuidagi loogiline. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ivar Laur - Andmeanalüüsist &quot;Maksu- ja Tolliamet&quot;'''<br /> <br /> Seejärel rääkis meile aga andmeanalüüsist ja selle murepunktidest Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist. Ta arutles selle üle, kas andmed üldiselt alluvad üldse analüüsile ning jõudis järeldusele, et alluvad küll kuid pahatihti ei osata/taheta neid õigesti kasutada. Tihtipeale ei ole andmeid piisavalt (ei koguta, ei ole juurdepääsu), nad ei ole struktureeritud kujul ja neid ei osata õigesti tõlgendada. Infot on tänapäeva maailmas väga palju ja erineval kujul ning see teeb andmete töötlemise keeruliseks seega on oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Lisaks oleks vaja ka inimesi, kes oleksid ühelt poolt väga head statistikud ning samal ajal tunneks hästi ka ärilist poolt. Peamised valupunktid on need, et ei ole inimesi ja ei ole vahendeid. Kui ka mingi andmebaas on üles ehitatud siis ei ole läbimõeldud selle baasi kasutamine tulevikus. Andmeanalüüsi suurim väärtus seisneb selles, et see annab meile võimaluse objektiivselt prioriteetide määramiseks, ressursside optimaalseks suunamiseks ning tegevuste planeerimiseks. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse'''<br /> <br /> Eelviimase loengu pidas meile TTU õppejõud ja doktorant Jaan Priisalu, kes tõi meieni olulisemad punktid Eesti küberkaitse ajaloost. See sai alguse küll juba üsna ammu, 1960 asutatud Küberneetika Instituudiga, kuid sai tugevasti hoogu juurde 2000 vastu võetud Digitaalallkirja seadusega, 2005 E-valimised, 2007 aastal toimunud Pronksiöö ajal toimunud küberrünnakud sai väga oluliseks tõukeks suuremaks arenguks - tänu sellele saime oma esimese ametliku küberjulgeoleku strateegia.<br /> Küberkaitse on pidev õppimine - vaadeldes kõike seda mis meie ümber toimub. Küberkaitse on ühiskondlik asi ning sellega on vaja tegeleda, et me ise elus püsiksime. Et kõik meie elus püsimiseks vaja minevad süsteemid töötaksid ja et meil oleks võimalikult palju vaba aega. Küberkaitse mõte ongi sellise eluviisi kaitse, mis aitaks säilitada inimestele selline vabadus. Üldiselt ei rünnata mitte arvutisüsteeme, vaid ühiskonna protsesse (teenused). Kuna me ei suuda kõike ühtemoodi kaitsta, tuleb defineerida kriitilised osad e. fokuseeruda. Et ennast kaitsta tuleks kindlasti väga hästi teada enda tugevusi ja nõrkusi ning samal ajal ka ründajat mõista. Ainult selliselt saab ennast edukalt kaitsta.<br /> Eesti põhilisteks väljakutseteks on esiteks meie asukoht (Euroopa liidu ida-piiril, Venemaa külje all), inimeste vähesus (ainult 1,3 miljonit), vananev elanikkond jne. Lisaks tuleb meil arvestada veel ka tipptasemel naabritega, kes oma heaolu ühiskonnaga pidevalt meelitavad inimesi Eestist ära. Hästi oluline on teha koostööd teiste riikidega - eriti naabritega. Kui nendel läheb hästi, läheb ka meil endil hästi.Eesti suurimateks plussideks mujal maailmas peetakse põhiliselt Digiallkirja kasutamist, üleüldse on meil digiriigi kuvand. Tuleks rõhuda koostöövõrgustikule, terviklikkusele ning formaatidele (andmetes tuleks kokku leppida, et neid saaks automatiseerida). &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Hedi Mardisoo (Starman AS) – IT ja turundus'''<br /> <br /> Viimase ettekandena esines meile Hedi Mardisoo Starman AS'ist, kes rääkis meile põhiliselt IT ja turunduse omavahelisest järjest tugevamast seotusest tänapäeva ühiskonnas. Lisaks sellele rõhutas ta ka üleüldse erinevate valdkondade omavahelise kommunikatsiooni olulisust ning seda, kui oluline on teineteise keelest aru saada. Ta tõi ka välja IT olulise rolli ja suuna tuleviku turunduses. Nimelt liigub kogu turundusmaailm selles suunas, kus IT'st on turunduses abi nii sihtgrupistamisel kui ka andmete töötlusel - selleks, et kogu turundus strateegiat paremini planeerida. Minu jaoks oli väga huvitav võrdlus, kus toodi välja Startup'ide turundus kui Agiilne arendus ning tava ettevõtete turundus kui Waterfall arendus. Mis sugugi ei tähenda, et üks oleks olulisel parem kui teine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110545 2016-10-19T09:50:56Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=110493 2016-10-19T07:35:37Z

<p>Ltalsi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> =Viited=<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109837 2016-10-18T15:41:28Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109836 2016-10-18T15:40:36Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109835 2016-10-18T15:39:26Z

<p>Ltalsi: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt; 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109833 2016-10-18T15:38:28Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109832 2016-10-18T15:37:51Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengusarja esimene sissejuhatav loeng 23. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109818 2016-10-18T15:24:58Z

<p>Ltalsi: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109813 2016-10-18T15:14:46Z

<p>Ltalsi: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kirjutan siia hetkel näidis teksti lühikese:<br /> <br /> ANDRES KÜTT - &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;<br /> <br /> Esimeses loengus esines meile Eesti Infosüsteemide Arhitekt Andres Kütt, kes on oma pika karjääri jooksul jõudnud töötada päris mitmes erinevas edukas Eesti ettevõttes. Lisaks sellele on ta suutnud koguda ka 3 erinevat magistri kraadi ning seda kõike ka mingist hetkest juba perekonna kõrvalt.<br /> Tema puhul jäi mulle eriliselt silma tohutu kirg ja huvi infotehnoloogia ja arvutite vastu juba varasest lapsepõlvest. Tekitas tunde, et kui miski sind ikka hingest huvitab siis on kõik võimalik. Väga tore oli kuulda, et ta omast kogemusest rääkis kui erinevad on koolid omavahel. Julgustas kõiki minema kindlasti ka välismaale õppima kui selleks võimalusi peaks olema.<br /> Peale selle tõi ta välja tarkvara arhitekti töö kõige suuremad valupunktid - nimelt arkitekti töö on tihtipeale üsna nähtamatu. Eriti siis kui see töö on ka hästi tehtud. Sellest tulenevalt on ta arhitektina pidanud ka väga tihti tõdema kommunikatsiooni olulisust. Arhitektina töötades tuleb teha inimestele selgeks, et mingid asjad tulevikus enam ei tööta. See on aga jällegi väga ebapopulaarne lähenemine ning kui sa tahad et keegi sind kuulda võtaks pead sa oskama ennast teistele selgeks teha. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109805 2016-10-18T15:04:59Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> # &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109803 2016-10-18T15:03:25Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> <br /> # [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f &quot;Loengu Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109802 2016-10-18T15:01:18Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> # [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f &quot;Loengu Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus&quot;]&lt;/ref&gt;</div>

Ltalsi https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ltalsi&diff=109799 2016-10-18T14:58:11Z

<p>Ltalsi: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Liis Talsi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)<br /> <br /> b.) Korduseksamile minek ja selle tingimused tuleb vastava aine õppejõuga eelnevalt omavahel kokku leppida.<br /> <br /> c.) Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br /> <br /> d.) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)<br /> <br /> e.) RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <br /> <br /> f.) Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) 2016/2017 õppeaastal on selleks määratud 20.- EURi.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> a.) Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.).<br /> <br /> b.) Akadeemilist puhkust saab taodelda maksimaalselt:<br /> <br /> :* Tervislikel põhjustel: kuni kaheks aastaks<br /> :* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks: kuni üheks aastaks<br /> :* Lapse hooldamiseks: kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni<br /> (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.)<br /> <br /> c.) Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui aga üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.)<br /> <br /> d.) Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Nendel tingimustel on vastavatel üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.)<br /> <br /> e.) Akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub, välja arvatud eelnevas punktis loetletud juhtudel.<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. * viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> Seega, kui sa kogud esimese semestri lõpuks 26 EAPd, esitatakse Sulle II semestri alguses 1 EAP eest õppemaksu arve 50.- EURi.<br /> Kui sa teise semestri lõpuks kogud 23 EAPd, esitatakse Sulle aasta lõpus arve 4 puuduva ainepunkti eest ning lisaks eelmisel semestril puudu jäänud 1 EAP eest kokku 5*50 = 250.- EURi<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> # [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemilinepuhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]<br /> # &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt;</div>

Ltalsi