ICO wiki - User contributions [en]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018

2018-05-29T06:20:02Z

Luksti:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Lauri Üksti

Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016

==Essee==
Mul tekkis erakordne võimalus vaadata päevaõppe salvestatud loenguid erinevatest IT tahkudest ja valdkonnast üleüldiselt. Alguses see mõte kõige rohkem ei köitnud, kuid 1,5 kordse kiirusega loenguid kuulates sain ka väga palju uut ja huvitavat teada. Loengute kohta on kirjutatud mitte ainult seda, mis ma antud loengust õppisin, vaid ka põnevamad ja huvitavad repliigid, mis minu silmis on head mõttekohad.

Esimese, ehk sissejuhatava loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. august loengusalvestus]</ref> minu silmis huvitavaimad ja kõige kasulikumad infokillud olid:

*Pole mõtet oma ainekavast “spagetti” teha. See võib mõjuda õppeedukusele, hiljem võivad tulla sellest ootamatud arved ja VÕTA’ga liialdamine pole sugugi hea.
*Koolis veel igasuguseid huvitavaid klubisid ja tegevusi nagu näiteks robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused, mis aitavad võrgustikku suurendada ning huvitavaid lisateadmisi ja praktikat saada. Siiski on natuke kaheldav, kas täistööajaga töötava kaugõppija ajakavasse sellised huviringid mahuvad.
*Printimise limiit 50 lehte semestris, kasutamata maht ei kandu edasi.
*Punasest joonest maksab kinni pidada.

Teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> rääkis süsteemi arhitekti muredest ja rõõmudest:

*Minge nii ägedasse ülikooli kui vähegi saate! See mõte tundus natukene naljakana, sest ilmselt enamus kohalviibijatest ja salvestuse vaatajatest just astusid ülikooli - kas me peame siis ITK'st kohe lahkuma?
*Programmeerimist ei saa õpetada, programmeerimiskeelt ei saa õpetada, seda tuleb ise õppida.
*Tarkvara ja riistvara on alati seotud! Ei saa olla sellist arvamust, et “tegelen vaid tarkvaraga”.
*Arhitekt on party-pooper - rikub inimeste unistusi.
*Lühidalt ja konkreetselt enda väljendamine on praegu haruldus - nagu üks sõber saatis teisele kirja öeldes: Vabandust, et kiri liiga pikk tuli - mul polnud lihtsalt aega".

Kolmas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> rääkis start-upide raskest elust:

*Transferwise viis kopa suurte Eesti IT ettevõtete ette, et töötajaid üle osta sloganiga: “Kui kopp on ees, siis tule meile tööle!”. See on see nipp, mida varem Skypes ei teinud.
*Üleöö innovaatilisi mõtteid ei sünni - sellele eelneb 10 aastat ränka tööd, mis valmistab su sisuliselt selleks seisuks ette, mis laseb sul selliseid ideesid mõelda.
*Alati tasub targemate käest nõu küsida (Ahti Starship technologies, Pipedrive’i juht).
*IT on way to go! Sõbrad aitavad alati.
*Startup’i tegemisel jääb aega ka pidutsemiseks!

Neljas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref> võis kuulda kõike huvitavat seoses süsteemide administreerimisega:

*Admin on loomult laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk.
*Kui on mitu sys adminni sis nende vaheline vastutusala peab olema kokku lepitud. Ei saa olla mingit olukorda, kus on mingi kast, millega ei tegele keegi või tegelevad kõik korraga. (vene häkkerite näide).
*Kui teed midagi juba 3ndat korda, siis oled halb sysadmin, sest pole protsessi ära skriptinud.
*Ei tasu olla nähtamatu - halb palka juurde küsida ja teiseks sind võidakse vallandada.
*Ära tee sohilapsi tasuta (sõbrale server jms).
*Arendajate ja süsadminnide vahelised probleemid tulenevad juhtkonna otsustest - piir ei tohi olla hägune ja reeglid peavad olema paigas.
*Süsadmin on partner arendajale ja süsteemiarhitektile.

Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> oli mulle kui valdkonna vahetajale vast kõige kasulikum ja huvitavam. Mõned seigad loengust:

*CV’s ja CV-keskuses on ainult jäänused.
*Eestis palgatõusu läbirääkimine algab tavaliselt lahkumisavaldusega.
*Mitte-IT ettevõttes võib arendaja “kinni jääda”, ehk võib progreda 20 aastat ühte sama asja.
*Tee oma startup! Mitte ära uju kellegi järel.
*Arendaja peaks kindlasti aru saama projektijuhi loomusest, milline ta on, mida ta kliendile kokku lubab ja millised on tavaliselt tähtajad (kas on paindlikud, tehtavad jms).
*Ei tasu karta ja alati saab liikuda muust valdkonnast IT’sse, IT valdkonna siseselt või IT’st kuhugi muusse valdkonda.

Kuues loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28. september loengusalvestus]</ref> ei olnud võibolla kõige huvitavam, aga mitte midagi ei jookse mööda külge alla:

*Rohkem maksmine ei võrdu õiguskuulekama käitumisega ja vastupidi
*Üks ametniku külastus, telefonikõne, kontroll ei tähenda, et järgmised x aastat oleks ettevõte MTA vaateväljast kõrval
*Suuremad tulevikuplaanid:
**Ettevõtete käekäigu, majandusliku edu prognoosimine.
**Ettevõtetele läbi e-maksuameti nn BI teenuse pakkumine.
*Andmeanalüüsil Excel ei kao kuhugi.
*Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik.

Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Piirsalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> jäid kõrva järgmised mõttekohad:

*Kaitse õnnestumiseks peab aru saama, mis on enda tugevused ja nõrkused ja lisaks proovima vastasest võimalikult hästi aru saada.
*Krüpto on see, et peidame andmed vastase eest küüru taha ära.
*Sarnaselt kaitseliidule on meil ka küberkaitseliit, kus toimuvad ka õppused ja muud huvitavat.
*Kui naabritel hästi läheb, läheb meil ka küberkaitsega hästi. Koostöö naabritega, üksteiselt õppimine olulisel kohal.

Viimasest, ehk kaheksandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12. oktoober loengusalvestus]</ref> tooksin välja järgmised mõtted:

*Apple tahab anda head disaini ja lahendust, mitte niisama suvalist asja maha müüa.
*Pole mõtet kulutada 1 miljonit eurot reklaamiks kui samal ajal tehnikud lähevad inimeste koju ja haisevad ja ei pühi jalgu ära.
*Turundaja paneb kokku 4p õige mixi - koht, hind, toode, turundus(promotion).
*Sageli tellitakse asju, mida ettevõttel tegelikult vaja ei ole. Siiski see on vajalik, et ettevõte saaks aru, mida neil tegelikult vaja on.

Kui alguses olin suhteliselt skeptiline nende loengute suhtes, siis nüüd on seis teine. Olen tänulik selle motivatsiooni eest neid loenguid jälgida.

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Toetudes õppekorralduse eeskirjadele<ref name=eeskiri>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduseeskiri - IT Kolledž</ref>:, siis õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Järelarvestusele tuleb ÕISis registreeruda ning selleks pole eelnevat kokkulepet vaja. Järelarvestusele peab registreerima vähemalt 2 päeva varem. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. 2016/2017. õppeaastal on OF ja REV kordussoorituse tasu 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal</ref>.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Toetudes õppekorralduse eeskirjadele <ref name=eeskiri /> , siis esimesel õppeaastal saab minna õppepuhkusele tervislikel põhjustel, ajateenistuse puhul või lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse maksimaalseks pikkuseks on tervislikel põhjustel 2 aastat, lapse hooldamisel kuni 3 aastat ja ajateenistuse puhul kuni 1 aasta. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava (sh teha eksameid või arvestusi järele) juhul, kui on tegemist:
*keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
*alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
*akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Minu üliõpilaskood lõpeb numbritega 5 ja 5, ehk küsimus on:

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

'''Vastus'''
Kuna semestris peab tegema 27EAP, ehk 54EAP aastas ja ühe EAP maksumus on 50€, siis esimese semestri lõpus tuleb hüvitada 3EAP, sest 27-24=3EAP, ehk 150EUR. Teise semestri lõpuks peaks saama 54 täis, ehk 54-24= 30EAP peab ära tegema, aga saan ainult 24EAP, ehk 6 EAP jääb puudu, mis on 300EUR. Ehk kokku 150+300=450EUR.

=Viited=
<references />

User:Luksti

2016-10-12T19:59:54Z

Luksti: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)= Autor: Kristjan Karmo Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016 ==Essee== Siia tuleb es..."

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=
Autor: Kristjan Karmo

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />