https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Lvaupere 2026-05-12T01:09:45Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104739 2016-06-11T10:14:55Z

<p>Lvaupere: /* Autor */</p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> <br /> &lt;b&gt;Andmete replikatsioon&lt;/b&gt; on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) , mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine lisab, aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes.&lt;ref&gt;[https://www-01.ibm.com/software/data/replication/ #https://www-01.ibm.com/software/data/replication/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. &lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> &lt;b&gt;Andmebaasi replikatsiooni&lt;/b&gt; tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil&lt;ref&gt;[http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication #http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication]&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> • &lt;u&gt;Pildistav (snapshot) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> <br /> • &lt;u&gt;Ühendatav (merging) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> <br /> • &lt;u&gt;Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon&lt;/u&gt; – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhiandmebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> <br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelisest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> <br /> &lt;b&gt;Sünkroonne replikatsioon&lt;/b&gt; kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel.&lt;ref&gt;[http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication #http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication]&lt;/ref&gt; Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> <br /> &lt;b&gt;Asünkroonne replikatsioon&lt;/b&gt; kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline. &lt;ref&gt;[http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication #http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmekadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjudeta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> Lisa lugemislingid :<br /> <br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104738 2016-06-11T10:14:17Z

<p>Lvaupere: /* Autor */</p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 11.06.2016<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> <br /> &lt;b&gt;Andmete replikatsioon&lt;/b&gt; on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) , mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine lisab, aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes.&lt;ref&gt;[https://www-01.ibm.com/software/data/replication/ #https://www-01.ibm.com/software/data/replication/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. &lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> &lt;b&gt;Andmebaasi replikatsiooni&lt;/b&gt; tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil&lt;ref&gt;[http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication #http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication]&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> • &lt;u&gt;Pildistav (snapshot) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> <br /> • &lt;u&gt;Ühendatav (merging) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> <br /> • &lt;u&gt;Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon&lt;/u&gt; – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhiandmebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> <br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelisest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> <br /> &lt;b&gt;Sünkroonne replikatsioon&lt;/b&gt; kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel.&lt;ref&gt;[http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication #http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication]&lt;/ref&gt; Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> <br /> &lt;b&gt;Asünkroonne replikatsioon&lt;/b&gt; kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline. &lt;ref&gt;[http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication #http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmekadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjudeta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> Lisa lugemislingid :<br /> <br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104737 2016-06-11T10:14:09Z

<p>Lvaupere: /* Autor */</p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> Esitamise kuupäev: 11.06.2016<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> <br /> &lt;b&gt;Andmete replikatsioon&lt;/b&gt; on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) , mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine lisab, aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes.&lt;ref&gt;[https://www-01.ibm.com/software/data/replication/ #https://www-01.ibm.com/software/data/replication/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. &lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> &lt;b&gt;Andmebaasi replikatsiooni&lt;/b&gt; tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil&lt;ref&gt;[http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication #http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication]&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> • &lt;u&gt;Pildistav (snapshot) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> <br /> • &lt;u&gt;Ühendatav (merging) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> <br /> • &lt;u&gt;Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon&lt;/u&gt; – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhiandmebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> <br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelisest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> <br /> &lt;b&gt;Sünkroonne replikatsioon&lt;/b&gt; kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel.&lt;ref&gt;[http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication #http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication]&lt;/ref&gt; Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> <br /> &lt;b&gt;Asünkroonne replikatsioon&lt;/b&gt; kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline. &lt;ref&gt;[http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication #http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmekadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjudeta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> Lisa lugemislingid :<br /> <br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104736 2016-06-11T10:13:35Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> <br /> &lt;b&gt;Andmete replikatsioon&lt;/b&gt; on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) , mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine lisab, aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes.&lt;ref&gt;[https://www-01.ibm.com/software/data/replication/ #https://www-01.ibm.com/software/data/replication/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. &lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> &lt;b&gt;Andmebaasi replikatsiooni&lt;/b&gt; tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil&lt;ref&gt;[http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication #http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication]&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> • &lt;u&gt;Pildistav (snapshot) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> <br /> • &lt;u&gt;Ühendatav (merging) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> <br /> • &lt;u&gt;Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon&lt;/u&gt; – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhiandmebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> <br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelisest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> <br /> &lt;b&gt;Sünkroonne replikatsioon&lt;/b&gt; kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel.&lt;ref&gt;[http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication #http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication]&lt;/ref&gt; Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> <br /> &lt;b&gt;Asünkroonne replikatsioon&lt;/b&gt; kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline. &lt;ref&gt;[http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication #http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmekadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjudeta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> Lisa lugemislingid :<br /> <br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104735 2016-06-11T10:08:03Z

<p>Lvaupere: /* Andmebaasi replikatsioon */</p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> <br /> Andmete replikatsioon on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) asukohta, mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine aga lisab aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes.&lt;ref&gt;[https://www-01.ibm.com/software/data/replication/ #https://www-01.ibm.com/software/data/replication/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. &lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmebaasi replikatsiooni tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil&lt;ref&gt;[http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication #http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication]&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> • &lt;u&gt;Pildistav (snapshot) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> <br /> • &lt;u&gt;Ühendatav (merging) replikatsioon&lt;/u&gt; – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> <br /> • &lt;u&gt;Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon&lt;/u&gt; – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhianmdebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> <br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelsiest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> <br /> Sünkroonne replikatsioon kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel.&lt;ref&gt;[http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication #http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication]&lt;/ref&gt; Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> <br /> Asünkroonne replikatsioon kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline. &lt;ref&gt;[http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication #http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmkadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjuteta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> Lisa lugemislingid :<br /> <br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104734 2016-06-11T10:07:22Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> <br /> Andmete replikatsioon on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) asukohta, mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine aga lisab aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes.&lt;ref&gt;[https://www-01.ibm.com/software/data/replication/ #https://www-01.ibm.com/software/data/replication/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. &lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmebaasi replikatsiooni tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil&lt;ref&gt;[http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication #http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication]&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> • Pildistav (snapshot) replikatsioon – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> <br /> • Ühendatav (merging) replikatsioon – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> <br /> • Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhianmdebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> <br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelsiest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> <br /> Sünkroonne replikatsioon kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel.&lt;ref&gt;[http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication #http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication]&lt;/ref&gt; Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> <br /> Asünkroonne replikatsioon kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline. &lt;ref&gt;[http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication #http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmkadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjuteta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> Lisa lugemislingid :<br /> <br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104733 2016-06-11T10:06:55Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> <br /> Andmete replikatsioon on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) asukohta, mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine aga lisab aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes.&lt;ref&gt;[https://www-01.ibm.com/software/data/replication/ #https://www-01.ibm.com/software/data/replication/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. &lt;ref&gt;[http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf #http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf]&lt;/ref&gt; Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmebaasi replikatsiooni tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil&lt;ref&gt;[http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication #http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication]&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> • Pildistav (snapshot) replikatsioon – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> <br /> • Ühendatav (merging) replikatsioon – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> <br /> • Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhianmdebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> <br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelsiest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> <br /> Sünkroonne replikatsioon kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel.&lt;ref&gt;[http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication #http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication]&lt;/ref&gt; Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> <br /> Asünkroonne replikatsioon kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline. &lt;ref&gt;[http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication #http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmkadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjuteta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> Lisalugemislingid :<br /> <br /> 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> 2. https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104704 2016-06-10T23:41:29Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> <br /> Andmete replikatsioon on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) asukohta, mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine aga lisab aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes. Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmebaasi replikatsiooni tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil:<br /> <br /> • Pildistav (snapshot) replikatsioon – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> <br /> • Ühendatav (merging) replikatsioon – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> <br /> • Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhianmdebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> <br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelsiest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> <br /> Sünkroonne replikatsioon kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel. Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> <br /> Asünkroonne replikatsioon kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline.<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmkadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjuteta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> 2. https://www-01.ibm.com/software/data/replication/<br /> <br /> 3. http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication<br /> <br /> 4. http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication<br /> <br /> 5. http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication<br /> <br /> 6. http://kodu.ut.ee/~mroos/hs/2007/repl.pdf<br /> <br /> 7. http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf<br /> <br /> 8. https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104703 2016-06-10T23:40:20Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> Andmete replikatsioon on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) asukohta, mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine aga lisab aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes. Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmebaasi replikatsiooni tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil:<br /> • Pildistav (snapshot) replikatsioon – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> • Ühendatav (merging) replikatsioon – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> • Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhianmdebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelsiest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> Sünkroonne replikatsioon kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel. Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> Asünkroonne replikatsioon kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline.<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmkadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjuteta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> 2. https://www-01.ibm.com/software/data/replication/<br /> <br /> 3. http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication<br /> <br /> 4. http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication<br /> <br /> 5. http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication<br /> <br /> 6. http://kodu.ut.ee/~mroos/hs/2007/repl.pdf<br /> <br /> 7. http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf<br /> <br /> 8. https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104702 2016-06-10T23:39:52Z

<p>Lvaupere: /* Andmebaasi replikatsioon */</p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> Andmete replikatsioon on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) asukohta, mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine aga lisab aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes. Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmebaasi replikatsiooni tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil:<br /> • Pildistav (snapshot) replikatsioon – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> • Ühendatav (merging) replikatsioon – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> • Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhianmdebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Replikatsiooni tüübid ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelsiest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> Sünkroonne replikatsioon kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel. Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> Asünkroonne replikatsioon kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline.<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmkadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjuteta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> 2. https://www-01.ibm.com/software/data/replication/<br /> <br /> 3. http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication<br /> <br /> 4. http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication<br /> <br /> 5. http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication<br /> <br /> 6. http://kodu.ut.ee/~mroos/hs/2007/repl.pdf<br /> <br /> 7. http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf<br /> <br /> 8. https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104701 2016-06-10T23:39:15Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> Andmete replikatsioon on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) asukohta, mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine aga lisab aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes. Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmebaasi replikatsiooni tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil:<br /> • Pildistav (snapshot) replikatsioon – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> • Ühendatav (merging) replikatsioon – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> • Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhianmdebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelsiest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> Sünkroonne replikatsioon kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel. Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> Asünkroonne replikatsioon kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline.<br /> <br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmkadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjuteta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> 2. https://www-01.ibm.com/software/data/replication/<br /> <br /> 3. http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication<br /> <br /> 4. http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication<br /> <br /> 5. http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication<br /> <br /> 6. http://kodu.ut.ee/~mroos/hs/2007/repl.pdf<br /> <br /> 7. http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf<br /> <br /> 8. https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104700 2016-06-10T23:38:57Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> Järjest enam ettevõtteid teadvustab endale, kui tähtsad on nende äri toimimiseks nende äri andmed – andmekadu võib ajutiselt halvata ettevõtte töö või viia isegi pankrotini. Kaitsmaks andmete säilivust peale tehnilise vea või loodusõnnetuse vms. ilmnemist ning tagada ettevõtte jätkusuutlikus, tuleks kasutada andmete replikatsiooni.<br /> Andmete replikatsioon on tehnika, mida kasutakse andmete kopeerimiseks üle võrgu ühest asukohast teise (või mitmesse) asukohta, mis erinevad oluliselt oma lokatsiooni poolest. Taoline andmete hoidmine aga lisab aga keerukust IT andmete hoidmise lahendusele ettevõttes. Enamasti kasutatakse lahendust andmebaaside kopeerimiseks, muid andmeid (dokumendid, pildid, videod jms.) üldjuhul varundatakse CD/DVD, mälupulgale, varukettale jne. Andmete hoidmise lahendus ettevõttes peab toetuma suuresti äriprotsessidele (teenindustasemed) ning selle jätkusuutlikuse strateegiale. Seejuures tuleks tähelepanu ka pöörata andmete elutsüklile – ei ole mõtet hoida alles andmeid ilma asjata, kui andmed ei ole enam ajakohased ning kokku saab hoida andmete säilitamisele minevaid kulusid.<br /> <br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmebaasi replikatsiooni tulemusena kopeeritakse ja hallatakse andmeid mitmes andmebaasis, mis üheskoos moodustavad hajusa andmebaasisüsteemi. Seejuures peab olema tagatud, et igast asukohast jõuavad uuendused teistesse asukohtadesse. Andmebaasi replikatsiooni saab teha vähemalt kolmel viisil:<br /> • Pildistav (snapshot) replikatsioon – andmed kopeeritakse lihtsalt ühest serverist teise (või siis teise andmebaasi samal serveril)<br /> • Ühendatav (merging) replikatsioon – andmed koondatakse kahest või enamast serverist kokku ühte serverisse.<br /> • Trasaktsiooniline (transactional) replikatsioon – kasutaja saab täiskoopia algsest andmebaasist ning seejärel saab põhianmdebaasist perioodiliselt uuendusi.<br /> Võimalik on kasutada näiteks juhte, kus rakenduse põhitöö käib lokaalses töökohas olevas andmebaasis ning andmed saadetakse sealt edasi kesksesse andmebaasi, mis koondab ja edastab endasse lokaalsete baaside tegevusi. Kui peaks ühendus olema ajutiselt kadunud keskse süsteemiga, kuid lokaalselt on võimalik siiski tööd jätkata minimaalsete mõjudega.<br /> <br /> === Andmebaasi replikatsioon ===<br /> <br /> Andmeid saab replitseerida kas sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonne replikatsioon tagab järjepideva andmete terviklikkuse replikatsiooni protsessi jooksul, ilma et oleks ohtu andmekaoks. Rakenduse käideldatavus seejuures aga võib saada suuresti mõjutatud, sõltuvalt kahe asukoha vahelsiest kaugusest. Asünkroonne replikatsioon aga väljatoodud käideltatavuse riski taha ei lange, tuleb aga arvestada andmekao tõenäosusega.<br /> Sünkroonne replikatsioon kopeerib andmed üle SAN (storage area network), LAN (local area network) või WAN (wide area network) võrgu nii, et pidevalt on mitu up-to-date andmeallikat – andmeid kirjutatakse primaar ja sekundaar asukohtadesse samaaegselt, seega on tagatud erinevate lokatsioonide andmete ühisus. Sünkroonne replikatsioon on seejuures ka kallis replikatsioonivorm, aeglustades rakendust ning olles seejuures töötama lokatsioonide vahel, mis on üksteisest kuni 300 km kaugusel. Lahendust kasutatakse eelistatult juhtudel, kus rakendused ei saa lubada maasoleku aega ning andmekadu pole aksepteeritav. Seejuures saab ümberlülitumine primaarasukohast sekundaarasukohta toimuda kiirelt ning rakenduse maasoleku aeg jääb lühikeseks või ei esine maasolekut üldse.<br /> Asünkroonne replikatsioon kasutab oma lahenduses „hoiusta ja saada“ lahendust – andmed kirjutatakse esmalt mällu vms asukohta, kust edasiselt reaalajas või ajaintervallidega kopeeritakse andmeid sihtkohta. Erinevalt sünkroonsele replikatsioonile on asünkroonne replikatsioon ette nähtud töötama üle pikkade vahemaade – lokatsioonide andete ühisuse tagamine ei ole ajakriitiline.<br /> <br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> Lähtuvalt andmete replikatsioonist on võimalik tekitada olukord, kus süsteemis esineva rikke või primaarasukoha hävingu tagajärjel lülitub sekundaarasukohas süsteem sisse nii, et andmkadu, mida ettevõte väärtustab, on minimaalne või puudub täielikult. Süsteem on minimaalse aja kättesaamatu (zero downtime) ning süsteemi töö jätkub ilma mõjuteta ettevõtte tegutsemisele.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Replication_(computing)<br /> <br /> 2. https://www-01.ibm.com/software/data/replication/<br /> <br /> 3. http://searchsqlserver.techtarget.com/definition/database-replication<br /> <br /> 4. http://searchdatabackup.techtarget.com/definition/asynchronous-replication<br /> <br /> 5. http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/definition/synchronous-replication<br /> <br /> 6. http://kodu.ut.ee/~mroos/hs/2007/repl.pdf<br /> <br /> 7. http://www.oracle.com/technetwork/articles/systems-hardware-architecture/o11-080-art-data-replication-487868.pdf<br /> <br /> 8. https://docs.oracle.com/cd/A64702_01/doc/server.805/a58227/ch_repli.htm</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104342 2016-06-05T16:09:13Z

<p>Lvaupere: Replaced content with &quot;=== Autor === Liis Vaupere AK21 === Sissejuhatus === === Replikatsioon === ==== alapealkiri ==== === Kokkuvõte === === Viited ===&quot;</p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> === Replikatsioon ===<br /> <br /> ==== alapealkiri ====<br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> <br /> === Viited ===</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104341 2016-06-05T16:08:10Z

<p>Lvaupere: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> <br /> === Replikatsioon ===<br /> <br /> ==== Sünkroonne replikatsioon ====<br /> Sünkroonse replikatsiooni eeliseks on väiksema tõenäosusega andmekadu - andmed uuendatakse koheselt nende muutumisel. Miinuseks võib lugeda selle lahenduse puhul kiire võrguühenduse vajadust kuna uuendatavad andmed peavad kohale jõudma ilma vigadeta. Mida kaugemale peavad andmed jõudma, seda keerulisem teostada. [[http://www.computerweekly.com/feature/Remote-replication-Comparing-data-replication-methods 3]]<br /> <br /> ==== Asünkroonne replikatsioon ====<br /> Asünkroonse replikatsiooni puhul on oht andmekaole suurem. Kuna seda tehakse perioodiliselt (näiteks igal öösel) siis võib ette tulla olukord, kus sihtkohaks olev server ei vasta. [[http://www.computerweekly.com/feature/Remote-replication-Comparing-data-replication-methods 3]]<br /> <br /> ==== Basic (read-only) replication ====<br /> Kohalikel andmebaaside koopiatel (''data replicas'') on ainult andmete lugemise õigus, andmed ise pärinevad primaarsest andmebaasist. Rakendused saavad teha päringuid kohalikest andmebaasi koopiatest sõltumata (välise) võrguühenduse olemasolust. Siiski peavad rakendused saama uuendada andmeid otse primaarses andmebaasis kui selleks on vajadus. [[https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111 1]]<br /> <br /> [[File:Ch_repla.gif|thumb|none|Joonis 1. https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111]]<br /> <br /> ==== Advanced (symmetric) replication ====<br /> ''Advanced replication'' peamine erinevus ainult lugemisõigustes olevast andmebaasikoopiast ongi see, et rakendused saavad ka andmeid uuendada (primaarset andmebaasi, kui sellist, pole) lisaks lugemisele. Andmete uuendamine tuleb teostada kõikides replikatsioonides korraga, alles siis saab uuendamise lugeda sooritatuks.[[https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111 1]]<br /> <br /> [[File:Ch_repa1.gif|thumb|none|Joonis 2. https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111]]<br /> <br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> ''Data replication'' ei ole andmete varundamine, seda eelkõige põhjusel, et kopeeritud andmed on reaalselt kasutusel. <br /> <br /> <br /> === Viited ===<br /> # https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111<br /> # http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-replication-service<br /> # http://www.computerweekly.com/feature/Remote-replication-Comparing-data-replication-methods</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Data_replication&diff=104340 2016-06-05T16:07:57Z

<p>Lvaupere: /* Autor */</p> <hr /> <div>=== Autor ===<br /> Liis Vaupere AK21<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> ''Storage replication service'' on kontrollitud teenus, kus salvestatud andmeid hoitakse mitmes erinevas kohas [[http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-replication-service 2]] (''replication - kopeerimine, kordamine''). ''Data replication'' tagab andmetele parema ligipääsu kuna andmete lugemiseks on mitu võimalust. Näiteks andmete kiiremaks kättesaamiseks ja võrguliikluse minimiseerimiseks suhtleb kasutatav programm kohaliku serveriga, selle asemel, et pärida andmeid mõnes teises linnas asuvast serverist. Andmetele parem ligipääs seisneb vastupidises - kui kohalikule serverile peaks erinevatel põhjustel puuduma ligipääs siis töö ei pea jääma seisma vaid vajalikud andmed saab kätte teises asukohas olevast serverist. [[https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111 1]]<br /> <br /> === Replikatsioon ===<br /> <br /> ==== Sünkroonne replikatsioon ====<br /> Sünkroonse replikatsiooni eeliseks on väiksema tõenäosusega andmekadu - andmed uuendatakse koheselt nende muutumisel. Miinuseks võib lugeda selle lahenduse puhul kiire võrguühenduse vajadust kuna uuendatavad andmed peavad kohale jõudma ilma vigadeta. Mida kaugemale peavad andmed jõudma, seda keerulisem teostada. [[http://www.computerweekly.com/feature/Remote-replication-Comparing-data-replication-methods 3]]<br /> <br /> ==== Asünkroonne replikatsioon ====<br /> Asünkroonse replikatsiooni puhul on oht andmekaole suurem. Kuna seda tehakse perioodiliselt (näiteks igal öösel) siis võib ette tulla olukord, kus sihtkohaks olev server ei vasta. [[http://www.computerweekly.com/feature/Remote-replication-Comparing-data-replication-methods 3]]<br /> <br /> ==== Basic (read-only) replication ====<br /> Kohalikel andmebaaside koopiatel (''data replicas'') on ainult andmete lugemise õigus, andmed ise pärinevad primaarsest andmebaasist. Rakendused saavad teha päringuid kohalikest andmebaasi koopiatest sõltumata (välise) võrguühenduse olemasolust. Siiski peavad rakendused saama uuendada andmeid otse primaarses andmebaasis kui selleks on vajadus. [[https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111 1]]<br /> <br /> [[File:Ch_repla.gif|thumb|none|Joonis 1. https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111]]<br /> <br /> ==== Advanced (symmetric) replication ====<br /> ''Advanced replication'' peamine erinevus ainult lugemisõigustes olevast andmebaasikoopiast ongi see, et rakendused saavad ka andmeid uuendada (primaarset andmebaasi, kui sellist, pole) lisaks lugemisele. Andmete uuendamine tuleb teostada kõikides replikatsioonides korraga, alles siis saab uuendamise lugeda sooritatuks.[[https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111 1]]<br /> <br /> [[File:Ch_repa1.gif|thumb|none|Joonis 2. https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111]]<br /> <br /> <br /> === Kokkuvõte ===<br /> ''Data replication'' ei ole andmete varundamine, seda eelkõige põhjusel, et kopeeritud andmed on reaalselt kasutusel. <br /> <br /> <br /> === Viited ===<br /> # https://docs.oracle.com/cd/A58617_01/server.804/a58227/ch_repli.htm#1111<br /> # http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-replication-service<br /> # http://www.computerweekly.com/feature/Remote-replication-Comparing-data-replication-methods</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=100018 2016-01-07T11:49:07Z

<p>Lvaupere: /* Alternatiiv Groups käsule */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sisselogitud kasutaja ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]. Käsklused on kasutatavad nii tava- kui juurkasutaja õiguste all.<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == Näited ja selgitused ==<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis tulemuseks on list gruppidest, kuhu kasutaja ise kuulub.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse: root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;pre&gt; groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale primaargruppi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt; id -Gn<br /> <br /> id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis on uuritud linuxi käsku Groups. Tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: 20.12.2015<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=100017 2016-01-07T11:48:54Z

<p>Lvaupere: /* Grupitüübid */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sisselogitud kasutaja ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]. Käsklused on kasutatavad nii tava- kui juurkasutaja õiguste all.<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == Näited ja selgitused ==<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis tulemuseks on list gruppidest, kuhu kasutaja ise kuulub.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse: root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;pre&gt; groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale primaargruppi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt; id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis on uuritud linuxi käsku Groups. Tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: 20.12.2015<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=100016 2016-01-07T11:47:32Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sisselogitud kasutaja ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]. Käsklused on kasutatavad nii tava- kui juurkasutaja õiguste all.<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == Näited ja selgitused ==<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis tulemuseks on list gruppidest, kuhu kasutaja ise kuulub.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse: root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;pre&gt; groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt; id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis on uuritud linuxi käsku Groups. Tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: 20.12.2015<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99436 2015-12-20T17:42:06Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == Näited ja selgitused ==<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse: root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: 20.12.2015<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99371 2015-12-19T08:47:18Z

<p>Lvaupere: /* Näited ja selgitused: */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == Näited ja selgitused ==<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse: root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99370 2015-12-19T08:45:07Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == Näited ja selgitused: ==<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse: root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99369 2015-12-19T08:44:28Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == Näited ja selgitused: ==<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse: root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99368 2015-12-19T08:42:25Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;h2&gt;Näited ja selgitused:&lt;/h2&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99367 2015-12-19T08:40:28Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;h2&gt;Näited ja selgitused:&lt;/h2&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99366 2015-12-19T08:38:02Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> &lt;h2&gt;Näide:&lt;/h2&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; groups Testkasutaja &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> &lt;pre&gt; testkasutaja arendajad testjad lihtkasutaja superuser &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja 'Testkasutaja' primaargrupp on testkasutaja ja kasutaja kuulub veel gruppidesse arendajad testjad lihtkasutaja superuser, mis on kasutaja sekundaargruppideks.<br /> <br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> Sellest tulemusest näeme, et kasutaja root kuulub gruppidesse root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner.<br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99365 2015-12-19T08:33:00Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et tegemist on väga populaarse Linuxi käsuga, mille kasutamisel saab kasutaja ülevaate gruppidest kuhu kasutaja ise või mõni teine kasutaja kuulub. <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99364 2015-12-19T08:29:51Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99363 2015-12-19T08:29:22Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] == <br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99362 2015-12-19T08:28:17Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == <br /> [http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]]<br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99361 2015-12-19T08:15:38Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks == [http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]]<br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Käesoleva artiklis uurisin linuxi käsku Groups. Sain teada, et <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99359 2015-12-19T08:11:17Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks [http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]] ==<br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99358 2015-12-19T08:10:34Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> == Süntaks ==<br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99357 2015-12-19T08:08:38Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid.<br /> <br /> == Süntaks ==<br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[1]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [2]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> Sekundaarne grupp on iga grupp peale Sinu primaargrupi.[http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/ [3]]<br /> <br /> <br /> Kõik sinu grupid on leitavad failist /etc/group.<br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[4]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [2] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [3] http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/primary-and-secondary-groups-433597/<br /> <br /> [4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99356 2015-12-19T08:01:55Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>Täiendan..<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid.<br /> <br /> == Süntaks ==<br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> blablabla täiendan.....<br /> <br /> .....<br /> <br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[3]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: -<br /> <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99229 2015-12-17T20:27:22Z

<p>Lvaupere: /* Alternatiiv Groups käsule */</p> <hr /> <div>Täiendan..<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid.<br /> <br /> == Süntaks ==<br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> blablabla täiendan.....<br /> <br /> .....<br /> <br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[3]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: 18.12.2015</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=99228 2015-12-17T20:24:47Z

<p>Lvaupere: </p> <hr /> <div>Täiendan..<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Käesolev artikkel on kirjutatud eesmärgiga anda sissejuhatav ülevaade Linux ja Unix keskkonnas kasutatavast käsklusest Groups. Linuxi käsk Groups on suhteliselt populaarne käsk, mida on kindlasti kasutanud igaüks, kes vähegi on Linuxiga kokku puutunud. Käsk Groups prindib välja listi gruppidest, kuhu sina ise või mõni muu kasutaja kuulub. Grupp koosneb kasutajatest. Grupid on tavaliselt loodud selleks, et tagada erilist ligipääsu kataloogidele ja failidele, mida ainult selle grupi liikmed näeksid.<br /> <br /> == Süntaks ==<br /> <br /> Groups käsu süntaks on lihtne:<br /> &lt;pre&gt; groups [UserNameHere] &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Kui kirjutada käsureale ilma muude argumentideta käsk ’Groups’, siis saad listi gruppidest, kuhu sa ise kuulud. <br /> <br /> &lt;pre&gt; $ groups &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Tulemus[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/[2]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt; root vivek cdrom floppy audio dip video plugdev netdev bluetooth scanner &lt;/pre&gt; <br /> <br /> == Grupitüübid ==<br /> <br /> &lt;h4&gt;Primaargrupp&lt;/h4&gt;<br /> <br /> Kõige esimene grupp nimekirjas on kasutaja primaargrupp, mis on grupiks, millega on seotud kasutaja kõik uued loodavad failid ja kaustad ning mille järgi määratakse ülejäänud loodavate kaustade ja failide õigused. [http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm [1]]<br /> <br /> &lt;h4&gt;Sekundaarne grupp &lt;/h4&gt;<br /> <br /> blablabla täiendan.....<br /> <br /> .....<br /> <br /> <br /> ==Alternatiiv Groups käsule ==<br /> <br /> Groups käsuga samalaadne käsk, mis väljastavad sama tulemuse on[http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/[3]]:<br /> <br /> &lt;pre&gt;$ id -Gn<br /> <br /> $ id -Gn userName<br /> <br /> $ id -Gn vivek &lt;/pre&gt;<br /> <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> [1] http://linux.about.com/od/commands/a/Example-Uses-Of-The-Command-Groups.htm<br /> <br /> [2] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-show-groups-for-user/<br /> <br /> [3] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-groups-command-examples-syntax-usage/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Nimi: Liis Vaupere <br /> <br /> Rühm: AK21<br /> <br /> Esitamiskuupäev: 18.12.2015</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Groups&diff=98026 2015-11-27T14:59:36Z

<p>Lvaupere: Created page with &quot;Liis Vaupere AK21&quot;</p> <hr /> <div>Liis Vaupere AK21</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=78225 2014-10-19T12:10:34Z

<p>Lvaupere: /* Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2014<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaines&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_subject_id=3405&amp;year=2014 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aineprogramm] &lt;/ref&gt; puutume kokku mitmete esindajatega erinevast IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest. Julgen kindlalt väita, et kohustuslik õppeaine on väga oluline just esmakursuslastele, kuna tulevikuplaanid on veel lahtised ning noored ei ole veel päris kindlad oma valikutes, siis just see aine tutvustab noortele nende valitud eriala ja annab kasvõi väiksegi ettekujutuse tulevikus juhtuvast. Minu jaoks oli see aine väga oluline, kuna mina olen just nendest üliõpilastest, kes pole 100% kindel, kas olen teinud õige otsuse ning see aine andis mingigi selguse valitud erialast.<br /> <br /> Meie kõige esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus] &lt;/ref&gt; toimus kooli avanädalal 27.ndal augustil. Loengus esinejateks olid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Selles loengus käsitleti kõige rohkem just õpingukorraldust. Ma arvan, et esimene loeng oli äärmiselt oluline, andis selgust , mis on tähtis ja mis lausa kohustuslik, et koolis hakkama saada. Olin küll varem juba uurinud eeskirjade ja õpingukorralduse kohta, aga paljud asjad said kohe palju selgemaks. Sain põhjaliku ülevaate koolis toimuvast.<br /> <br /> Teist ja kolmandat loengut rääkis meile Margus Ernits. Mulle meeldisid tema esitlused, need oli väga inspireerivad ja motiveerisid palju. Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esimese positiivse asja kuulsin, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse. Seda oli väga hea kuulda ning ma arvan, et see suurepärane neile, kes jäävad haigeks, käivad tööl ning samuti enne kontrolltööd on hea loenguid üle kuulata. Loengus oli palju juttu aine läbimisest ning spikerdamisest, mis juhul on tegemist spikerdamisega, mis on lubatud ja mis mitte? Miks on vaja üldse õppida? Olen nõus kõigega mis räägiti ning kuigi väga palju uut teada ei saanud, aga arvan, et meeldetuletuseks oli see vajalik.<br /> <br /> Kolmas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu &quot;Robootikast ja häkkimisest&quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis robootikast ja häkkimisest. Saime teada, mis on kräkkimine ja mis häkkimine. Mis on nende vahe. Jäi meelde üks hea raamat E. S. Raymond´i - „How to become a hacker“. Saime kõik väga põhjaliku ülevaate EIKi robootikaklubi kohta. Peale seda loengut tekkiski väike soov liituda robootikaklubiga, sest räägitud oli väga põnev.<br /> <br /> Neljas loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &quot;Programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest&quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli minu lemmik. Meile käis rääkimas esimene välisesinejana Jaanika Liiv, kes on IT Kolledži vilistlane ja töötab programmeerijana. Ta rääkis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Rohkem siis oma kogemusest, kuidas ta programmeerijaks sai. Hetkel töötab ta veebirakenduste arendajana ettevõttes Toggl. Ma polnudki varem kuulnud sellest ettevõttest. Tema käest kuulsin esimest korda ka programmeerimiskeelest nimega Ruby. Kogu jutt oli väga inspireeriv ja suutsin seda seostada endaga. Kuna ka Jaanika Liiv polnud oma erialavalikus algul kindel ja kõik tundus esialgu väga võõras, siis see just andis motivatsiooni juurde, et ma pole ainus, kes sedasi tunneb. Jaanika tegi loengu väga põnevaks ja pani kõik üliõpilased end kuulama. Ka auhindade jagamine oli väga hea idee, pani õpilasi julgemalt rääkima ja arvamust avaldama. Sain teada palju uut.<br /> <br /> Viies loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loeng IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele (Carolyn Fischer) loengusalvestus]&lt;/ref&gt;meeldis mulle kahjuks kõige vähem. Seekord oli meile rääkimas Carolyn Fischer, kes töötab meile kõigile tuttavas Skype ettevõttes. Carolyn rääkis meile administreerimisest. Ettekande tegemine publiku ees oli tal esimene, võib-olla sellepärast tal esinemine eriti hästi ei õnnestunud. Esitlus oli veidi vaikne ning tema olek uje. Nagu ka Jaanika Liiv, rääkis ta oma teekonnast ja kogemustest, kuidas ta praeguse töökohani jõudis. Skype kohta oli väga huvitav kuulda, mis ta seal teeb ja milline näeb välja tema tööpäev. Sain teada paljudest erinevatest tehnoloogiatest, nagu nt redis, php, Ngiux jne. Kõikidest nendest tehnoloogiatest kuulsin ma esmakordselt. Üldsiselt kogu loengu sisu oli väga põnev ja informatiivne – see meeldis mulle väga. <br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng testimine ja tarkvara kvaliteedist(Kristjan Karmo)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kristjan Karmo, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengule minnes polnud mul väga selget ettekujutust, mis testimine endast kujutab. Sain aru, et testija töö on väga raske, sest just testija peab toimetama halbu uudiseid, neil on ebarealistliku ajakavaga töö ja vastu peab võtma palju ülekohtuseid süüdistusi. Karmo rääkis meile ka erinevatest müütidest, mis tegelikult tõsi ei ole. Päris hirmutav oli näha kui palju võivad maksta vead. Loengu lõpuks oli mul selge, mis on testimine, kus see toimub ning milleks seda vaja on. Kristjan Karmo räägitu ei tekitanud minus siiski soovi testijaks hakata. <br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng IT tööturust (Andres Septer)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Andres Septer, kes lõpetas IT kolledži 2010 aastal. Üllatuma pani mind algul see, et Andres tegi oma ettekande täiesti ilma slaidiesitluseta, aga ta sai ilma nendeta suurepäraselt hakkama. Ta rääkis meile IT tööturust. Ehk siis kõigest sellest, mis toimub kui me lõpetame kooli ja hakkame tööd otsima. Mulle väga meeldis tema etteaste, Septer oli väga humoorikas ja see tegi loengu päris põnevaks. Põhiliselt rääkis ta meile, mis toimub suurtes ja väikestes firmades. Andres jutustas meile nende kohta päris naljakaid seikasid. Ta rääkis meile rohkem negatiivsemast poolest kui positiivsest. Kuid ma arvan, et see oli isegi hea.<br /> <br /> Kõige viimases ehk kaheksandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest(Elar Lang)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käis meile rääkimas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified security. Tema rääkis meile suhtumisest õppetöösse, kus ta siis käsitles peamiselt oma kogemusi ja tagasivaadet kooliajale, lisaks rääkis ta veebirakenduse turvalisusest, mille põhiliseks teemaks oli paroolid. Mulle meeldis väga, et ka kiitis õppejõude, eriti Kristiina Hakki, kes annab koolis matemaatikat. Hetkel on ta ka mulle kõige lemmikumaks õppejõuks saanud. Samuti jäi mulle meelde, et ta just rõhutas , et lõputöö on oluline, kui seda põhjalikult teha, siis võib see ka väga kasulik olla. Lõputööd tehes võib väga palju õppida. Väga hea ütlus „Kui kool oleks raamat, siis kool oleks vaid sisukord“. Olen sellega täielikult nõus, ehk siis kool annab meile vaid väikse aluse vajaminevale. Tegelikult vajaliku peame me ise otsima ja läbi kogema. Kõige olulisem on suhtumine! Viimasest loengust saime teada, mis on turvalisus. Väga kohutav on tegelikult teada, kui palju avalikku informatsiooni sinu kohta on. Mitte kedagi ei tohiks usaldada. Uued mõisted minu jaoks olid Snappening ja Fappening, mille kohta ma polnud enne kuulnud. Loeng pani väga mõtlema just turvalisuse üle, tegelikult ei tohiks usaldada oma andmeid mitte kellelegi, isegi kui lubatakse neid mitte jagada kolmanda isikuga. Tegelikult on häkkeritel võimalik kõik kätte saada. Otsustasin muuta kõik oma paroolid erinevaks ehk siis unikaalseks. See oli väga oluline ja vajalik loeng!<br /> <br /> Arvan, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ täitis täielikult oma eesmärgi. Kõik etteasted avardasid meie silmaringi ning ma usun, et kõik said teada midagi uut. Minu jaoks olid need väga informatiivsed , motivatsiooni andvad ja vajalikud. Aitäh kõigile esinejatele ja Margus Ernitsale, kes sellel aastal tegi võimalikuks just nende inimeste esinemise.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt; <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=78224 2014-10-19T12:09:36Z

<p>Lvaupere: /* Essee */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaines&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_subject_id=3405&amp;year=2014 Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aineprogramm] &lt;/ref&gt; puutume kokku mitmete esindajatega erinevast IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest. Julgen kindlalt väita, et kohustuslik õppeaine on väga oluline just esmakursuslastele, kuna tulevikuplaanid on veel lahtised ning noored ei ole veel päris kindlad oma valikutes, siis just see aine tutvustab noortele nende valitud eriala ja annab kasvõi väiksegi ettekujutuse tulevikus juhtuvast. Minu jaoks oli see aine väga oluline, kuna mina olen just nendest üliõpilastest, kes pole 100% kindel, kas olen teinud õige otsuse ning see aine andis mingigi selguse valitud erialast.<br /> <br /> Meie kõige esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus] &lt;/ref&gt; toimus kooli avanädalal 27.ndal augustil. Loengus esinejateks olid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Selles loengus käsitleti kõige rohkem just õpingukorraldust. Ma arvan, et esimene loeng oli äärmiselt oluline, andis selgust , mis on tähtis ja mis lausa kohustuslik, et koolis hakkama saada. Olin küll varem juba uurinud eeskirjade ja õpingukorralduse kohta, aga paljud asjad said kohe palju selgemaks. Sain põhjaliku ülevaate koolis toimuvast.<br /> <br /> Teist ja kolmandat loengut rääkis meile Margus Ernits. Mulle meeldisid tema esitlused, need oli väga inspireerivad ja motiveerisid palju. Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esimese positiivse asja kuulsin, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse. Seda oli väga hea kuulda ning ma arvan, et see suurepärane neile, kes jäävad haigeks, käivad tööl ning samuti enne kontrolltööd on hea loenguid üle kuulata. Loengus oli palju juttu aine läbimisest ning spikerdamisest, mis juhul on tegemist spikerdamisega, mis on lubatud ja mis mitte? Miks on vaja üldse õppida? Olen nõus kõigega mis räägiti ning kuigi väga palju uut teada ei saanud, aga arvan, et meeldetuletuseks oli see vajalik.<br /> <br /> Kolmas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu &quot;Robootikast ja häkkimisest&quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis robootikast ja häkkimisest. Saime teada, mis on kräkkimine ja mis häkkimine. Mis on nende vahe. Jäi meelde üks hea raamat E. S. Raymond´i - „How to become a hacker“. Saime kõik väga põhjaliku ülevaate EIKi robootikaklubi kohta. Peale seda loengut tekkiski väike soov liituda robootikaklubiga, sest räägitud oli väga põnev.<br /> <br /> Neljas loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &quot;Programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest&quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli minu lemmik. Meile käis rääkimas esimene välisesinejana Jaanika Liiv, kes on IT Kolledži vilistlane ja töötab programmeerijana. Ta rääkis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Rohkem siis oma kogemusest, kuidas ta programmeerijaks sai. Hetkel töötab ta veebirakenduste arendajana ettevõttes Toggl. Ma polnudki varem kuulnud sellest ettevõttest. Tema käest kuulsin esimest korda ka programmeerimiskeelest nimega Ruby. Kogu jutt oli väga inspireeriv ja suutsin seda seostada endaga. Kuna ka Jaanika Liiv polnud oma erialavalikus algul kindel ja kõik tundus esialgu väga võõras, siis see just andis motivatsiooni juurde, et ma pole ainus, kes sedasi tunneb. Jaanika tegi loengu väga põnevaks ja pani kõik üliõpilased end kuulama. Ka auhindade jagamine oli väga hea idee, pani õpilasi julgemalt rääkima ja arvamust avaldama. Sain teada palju uut.<br /> <br /> Viies loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loeng IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele (Carolyn Fischer) loengusalvestus]&lt;/ref&gt;meeldis mulle kahjuks kõige vähem. Seekord oli meile rääkimas Carolyn Fischer, kes töötab meile kõigile tuttavas Skype ettevõttes. Carolyn rääkis meile administreerimisest. Ettekande tegemine publiku ees oli tal esimene, võib-olla sellepärast tal esinemine eriti hästi ei õnnestunud. Esitlus oli veidi vaikne ning tema olek uje. Nagu ka Jaanika Liiv, rääkis ta oma teekonnast ja kogemustest, kuidas ta praeguse töökohani jõudis. Skype kohta oli väga huvitav kuulda, mis ta seal teeb ja milline näeb välja tema tööpäev. Sain teada paljudest erinevatest tehnoloogiatest, nagu nt redis, php, Ngiux jne. Kõikidest nendest tehnoloogiatest kuulsin ma esmakordselt. Üldsiselt kogu loengu sisu oli väga põnev ja informatiivne – see meeldis mulle väga. <br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng testimine ja tarkvara kvaliteedist(Kristjan Karmo)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kristjan Karmo, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengule minnes polnud mul väga selget ettekujutust, mis testimine endast kujutab. Sain aru, et testija töö on väga raske, sest just testija peab toimetama halbu uudiseid, neil on ebarealistliku ajakavaga töö ja vastu peab võtma palju ülekohtuseid süüdistusi. Karmo rääkis meile ka erinevatest müütidest, mis tegelikult tõsi ei ole. Päris hirmutav oli näha kui palju võivad maksta vead. Loengu lõpuks oli mul selge, mis on testimine, kus see toimub ning milleks seda vaja on. Kristjan Karmo räägitu ei tekitanud minus siiski soovi testijaks hakata. <br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng IT tööturust (Andres Septer)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Andres Septer, kes lõpetas IT kolledži 2010 aastal. Üllatuma pani mind algul see, et Andres tegi oma ettekande täiesti ilma slaidiesitluseta, aga ta sai ilma nendeta suurepäraselt hakkama. Ta rääkis meile IT tööturust. Ehk siis kõigest sellest, mis toimub kui me lõpetame kooli ja hakkame tööd otsima. Mulle väga meeldis tema etteaste, Septer oli väga humoorikas ja see tegi loengu päris põnevaks. Põhiliselt rääkis ta meile, mis toimub suurtes ja väikestes firmades. Andres jutustas meile nende kohta päris naljakaid seikasid. Ta rääkis meile rohkem negatiivsemast poolest kui positiivsest. Kuid ma arvan, et see oli isegi hea.<br /> <br /> Kõige viimases ehk kaheksandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest(Elar Lang)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käis meile rääkimas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified security. Tema rääkis meile suhtumisest õppetöösse, kus ta siis käsitles peamiselt oma kogemusi ja tagasivaadet kooliajale, lisaks rääkis ta veebirakenduse turvalisusest, mille põhiliseks teemaks oli paroolid. Mulle meeldis väga, et ka kiitis õppejõude, eriti Kristiina Hakki, kes annab koolis matemaatikat. Hetkel on ta ka mulle kõige lemmikumaks õppejõuks saanud. Samuti jäi mulle meelde, et ta just rõhutas , et lõputöö on oluline, kui seda põhjalikult teha, siis võib see ka väga kasulik olla. Lõputööd tehes võib väga palju õppida. Väga hea ütlus „Kui kool oleks raamat, siis kool oleks vaid sisukord“. Olen sellega täielikult nõus, ehk siis kool annab meile vaid väikse aluse vajaminevale. Tegelikult vajaliku peame me ise otsima ja läbi kogema. Kõige olulisem on suhtumine! Viimasest loengust saime teada, mis on turvalisus. Väga kohutav on tegelikult teada, kui palju avalikku informatsiooni sinu kohta on. Mitte kedagi ei tohiks usaldada. Uued mõisted minu jaoks olid Snappening ja Fappening, mille kohta ma polnud enne kuulnud. Loeng pani väga mõtlema just turvalisuse üle, tegelikult ei tohiks usaldada oma andmeid mitte kellelegi, isegi kui lubatakse neid mitte jagada kolmanda isikuga. Tegelikult on häkkeritel võimalik kõik kätte saada. Otsustasin muuta kõik oma paroolid erinevaks ehk siis unikaalseks. See oli väga oluline ja vajalik loeng!<br /> <br /> Arvan, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ täitis täielikult oma eesmärgi. Kõik etteasted avardasid meie silmaringi ning ma usun, et kõik said teada midagi uut. Minu jaoks olid need väga informatiivsed , motivatsiooni andvad ja vajalikud. Aitäh kõigile esinejatele ja Margus Ernitsale, kes sellel aastal tegi võimalikuks just nende inimeste esinemise.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt; <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=78223 2014-10-19T12:06:57Z

<p>Lvaupere: /* Essee */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaines puutume kokku mitmete esindajatega erinevast IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest. Julgen kindlalt väita, et kohustuslik õppeaine on väga oluline just esmakursuslastele, kuna tulevikuplaanid on veel lahtised ning noored ei ole veel päris kindlad oma valikutes, siis just see aine tutvustab noortele nende valitud eriala ja annab kasvõi väiksegi ettekujutuse tulevikus juhtuvast. Minu jaoks oli see aine väga oluline, kuna mina olen just nendest üliõpilastest, kes pole 100% kindel, kas olen teinud õige otsuse ning see aine andis mingigi selguse valitud erialast.<br /> <br /> Meie kõige esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus] &lt;/ref&gt; toimus kooli avanädalal 27.ndal augustil. Loengus esinejateks olid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Selles loengus käsitleti kõige rohkem just õpingukorraldust. Ma arvan, et esimene loeng oli äärmiselt oluline, andis selgust , mis on tähtis ja mis lausa kohustuslik, et koolis hakkama saada. Olin küll varem juba uurinud eeskirjade ja õpingukorralduse kohta, aga paljud asjad said kohe palju selgemaks. Sain põhjaliku ülevaate koolis toimuvast.<br /> <br /> Teist ja kolmandat loengut rääkis meile Margus Ernits. Mulle meeldisid tema esitlused, need oli väga inspireerivad ja motiveerisid palju. Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esimese positiivse asja kuulsin, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse. Seda oli väga hea kuulda ning ma arvan, et see suurepärane neile, kes jäävad haigeks, käivad tööl ning samuti enne kontrolltööd on hea loenguid üle kuulata. Loengus oli palju juttu aine läbimisest ning spikerdamisest, mis juhul on tegemist spikerdamisega, mis on lubatud ja mis mitte? Miks on vaja üldse õppida? Olen nõus kõigega mis räägiti ning kuigi väga palju uut teada ei saanud, aga arvan, et meeldetuletuseks oli see vajalik.<br /> <br /> Kolmas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loengu &quot;Robootikast ja häkkimisest&quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis robootikast ja häkkimisest. Saime teada, mis on kräkkimine ja mis häkkimine. Mis on nende vahe. Jäi meelde üks hea raamat E. S. Raymond´i - „How to become a hacker“. Saime kõik väga põhjaliku ülevaate EIKi robootikaklubi kohta. Peale seda loengut tekkiski väike soov liituda robootikaklubiga, sest räägitud oli väga põnev.<br /> <br /> Neljas loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016?ec=true Loengu &quot;Programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest&quot; (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; oli minu lemmik. Meile käis rääkimas esimene välisesinejana Jaanika Liiv, kes on IT Kolledži vilistlane ja töötab programmeerijana. Ta rääkis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Rohkem siis oma kogemusest, kuidas ta programmeerijaks sai. Hetkel töötab ta veebirakenduste arendajana ettevõttes Toggl. Ma polnudki varem kuulnud sellest ettevõttest. Tema käest kuulsin esimest korda ka programmeerimiskeelest nimega Ruby. Kogu jutt oli väga inspireeriv ja suutsin seda seostada endaga. Kuna ka Jaanika Liiv polnud oma erialavalikus algul kindel ja kõik tundus esialgu väga võõras, siis see just andis motivatsiooni juurde, et ma pole ainus, kes sedasi tunneb. Jaanika tegi loengu väga põnevaks ja pani kõik üliõpilased end kuulama. Ka auhindade jagamine oli väga hea idee, pani õpilasi julgemalt rääkima ja arvamust avaldama. Sain teada palju uut.<br /> <br /> Viies loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65?ec=true Loeng IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele (Carolyn Fischer) loengusalvestus]&lt;/ref&gt;meeldis mulle kahjuks kõige vähem. Seekord oli meile rääkimas Carolyn Fischer, kes töötab meile kõigile tuttavas Skype ettevõttes. Carolyn rääkis meile administreerimisest. Ettekande tegemine publiku ees oli tal esimene, võib-olla sellepärast tal esinemine eriti hästi ei õnnestunud. Esitlus oli veidi vaikne ning tema olek uje. Nagu ka Jaanika Liiv, rääkis ta oma teekonnast ja kogemustest, kuidas ta praeguse töökohani jõudis. Skype kohta oli väga huvitav kuulda, mis ta seal teeb ja milline näeb välja tema tööpäev. Sain teada paljudest erinevatest tehnoloogiatest, nagu nt redis, php, Ngiux jne. Kõikidest nendest tehnoloogiatest kuulsin ma esmakordselt. Üldsiselt kogu loengu sisu oli väga põnev ja informatiivne – see meeldis mulle väga. <br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng testimine ja tarkvara kvaliteedist(Kristjan Karmo)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kristjan Karmo, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengule minnes polnud mul väga selget ettekujutust, mis testimine endast kujutab. Sain aru, et testija töö on väga raske, sest just testija peab toimetama halbu uudiseid, neil on ebarealistliku ajakavaga töö ja vastu peab võtma palju ülekohtuseid süüdistusi. Karmo rääkis meile ka erinevatest müütidest, mis tegelikult tõsi ei ole. Päris hirmutav oli näha kui palju võivad maksta vead. Loengu lõpuks oli mul selge, mis on testimine, kus see toimub ning milleks seda vaja on. Kristjan Karmo räägitu ei tekitanud minus siiski soovi testijaks hakata. <br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng IT tööturust (Andres Septer)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käis rääkimas Andres Septer, kes lõpetas IT kolledži 2010 aastal. Üllatuma pani mind algul see, et Andres tegi oma ettekande täiesti ilma slaidiesitluseta, aga ta sai ilma nendeta suurepäraselt hakkama. Ta rääkis meile IT tööturust. Ehk siis kõigest sellest, mis toimub kui me lõpetame kooli ja hakkame tööd otsima. Mulle väga meeldis tema etteaste, Septer oli väga humoorikas ja see tegi loengu päris põnevaks. Põhiliselt rääkis ta meile, mis toimub suurtes ja väikestes firmades. Andres jutustas meile nende kohta päris naljakaid seikasid. Ta rääkis meile rohkem negatiivsemast poolest kui positiivsest. Kuid ma arvan, et see oli isegi hea.<br /> <br /> Kõige viimases ehk kaheksandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest(Elar Lang)loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käis meile rääkimas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified security. Tema rääkis meile suhtumisest õppetöösse, kus ta siis käsitles peamiselt oma kogemusi ja tagasivaadet kooliajale, lisaks rääkis ta veebirakenduse turvalisusest, mille põhiliseks teemaks oli paroolid. Mulle meeldis väga, et ka kiitis õppejõude, eriti Kristiina Hakki, kes annab koolis matemaatikat. Hetkel on ta ka mulle kõige lemmikumaks õppejõuks saanud. Samuti jäi mulle meelde, et ta just rõhutas , et lõputöö on oluline, kui seda põhjalikult teha, siis võib see ka väga kasulik olla. Lõputööd tehes võib väga palju õppida. Väga hea ütlus „Kui kool oleks raamat, siis kool oleks vaid sisukord“. Olen sellega täielikult nõus, ehk siis kool annab meile vaid väikse aluse vajaminevale. Tegelikult vajaliku peame me ise otsima ja läbi kogema. Kõige olulisem on suhtumine! Viimasest loengust saime teada, mis on turvalisus. Väga kohutav on tegelikult teada, kui palju avalikku informatsiooni sinu kohta on. Mitte kedagi ei tohiks usaldada. Uued mõisted minu jaoks olid Snappening ja Fappening, mille kohta ma polnud enne kuulnud. Loeng pani väga mõtlema just turvalisuse üle, tegelikult ei tohiks usaldada oma andmeid mitte kellelegi, isegi kui lubatakse neid mitte jagada kolmanda isikuga. Tegelikult on häkkeritel võimalik kõik kätte saada. Otsustasin muuta kõik oma paroolid erinevaks ehk siis unikaalseks. See oli väga oluline ja vajalik loeng!<br /> <br /> Arvan, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ täitis täielikult oma eesmärgi. Kõik etteasted avardasid meie silmaringi ning ma usun, et kõik said teada midagi uut. Minu jaoks olid need väga informatiivsed , motivatsiooni andvad ja vajalikud. Aitäh kõigile esinejatele ja Margus Ernitsale, kes sellel aastal tegi võimalikuks just nende inimeste esinemise.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt; <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77939 2014-10-18T10:31:58Z

<p>Lvaupere: /* Notes */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus] &lt;/ref&gt; sain teada,et ...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt; <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77936 2014-10-18T10:30:55Z

<p>Lvaupere: /* Essee */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus] &lt;/ref&gt; sain teada,et ...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> &lt;references/&gt; <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77934 2014-10-18T10:29:58Z

<p>Lvaupere: /* Notes */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &lt;/ref&gt; sain teada,et ...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> &lt;references/&gt; <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77932 2014-10-18T10:28:10Z

<p>Lvaupere: /* Notes */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &lt;/ref&gt; sain teada,et ...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> &lt;references/&gt; [Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77930 2014-10-18T10:27:36Z

<p>Lvaupere: /* Notes */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &lt;/ref&gt; sain teada,et ...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> &lt;references/&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77929 2014-10-18T10:26:49Z

<p>Lvaupere: /* Notes */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &lt;/ref&gt; sain teada,et ...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> #↑ [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77926 2014-10-18T10:18:57Z

<p>Lvaupere: /* Essee */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &lt;/ref&gt; sain teada,et ...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77925 2014-10-18T10:17:16Z

<p>Lvaupere: /* Viited */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77914 2014-10-18T07:57:23Z

<p>Lvaupere: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> '''Andmed:'''<br /> <br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> '''Lahenduskäik:'''<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Lvaupere&diff=77913 2014-10-18T07:55:31Z

<p>Lvaupere: /* Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Liis Vaupere<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: pole veel esitatud<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> ====Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorraldus eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt on eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7.] kohaselt on korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.] põhjal on aine korduv deklareerimine tasuline.[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5] põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> <br /> ====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskirja punkti 7.2.1.] kohaselt on võimalik õppekava ja/või õppevormi vahetada. Selleks peab üliõpilane/ekstern esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> ====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskirja punkti 1.3.6.] kohaselt peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<br /> <br /> <br /> ====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# Eeskirja] põhjal RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskirja punkti 3.1.8] kohaselt on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.====<br /> <br /> ====Andmed:====<br /> X=28<br /> Y=19<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskirja punkti 1.2.19.] põhjal on kohustus õppekulude osaline hüvitamine, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus. 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.<br /> <br /> ====Lahenduskäik:====<br /> <br /> Esimese semestril on üliõpilasel kohustuslik saada 27 EAP ning kuna ülesandes üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt, siis ta esimesel semestril midagi maksma ei pea. Teisel semestril on kohustuslik saada kokku koos esimese semestriga (27+27) 54 EAP, aga kuna üliõpilane kogus vaid (28+19) 47 EAP, siis on tal kohustus õppekulude osaline hüvitamine. Puudu jäi üliõpilasel 7 EAP ning talle esitatav arve on (7x50) 350 € .<br /> <br /> ====Vastus:====<br /> Üliõpilane peab 7 EAP ulatuses hüvitama õppekulud ning üliõpilasele esitatav arve on 350 eurot.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</div>

Lvaupere