https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=MadimagiICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T02:28:20ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autocomplete&diff=123500Autocomplete2017-06-12T09:12:35Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=<br />
https://github.com/hard2k1ll/vr2<br />
==Meeskond==<br />
*Madis Mägi<br />
<br />
==XML/XSD/XSLT==<br />
=== XML ===<br />
=== XSD ===<br />
=== XSLT ===<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse ja klientrakenduse analüüs==<br />
===Kirjeldus===<br />
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid.<br />
Veebiteenus on teostatud ASP.NET Core Web Api peal.<br />
Klientrakendus - AngularJS<br />
<br />
===Must have funktsionaalsus:===<br />
===Nice to have funktsionaalsus:===<br />
===Hinnang:===<br />
Olemasoleva veebiteenuse ja klientrakendusega võiks eksamile pääseda.</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autocomplete&diff=123499Autocomplete2017-06-12T09:07:54Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=<br />
<br />
==Meeskond==<br />
*Madis Mägi<br />
<br />
==XML/XSD/XSLT==<br />
=== XML ===<br />
=== XSD ===<br />
=== XSLT ===<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse ja klientrakenduse analüüs==<br />
<br />
===Kirjeldus===<br />
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid.<br />
Veebiteenus on teostatud ASP.NET Core Web Api peal.<br />
Klientrakendus - AngularJS<br />
<br />
===Must have funktsionaalsus:===<br />
===Nice to have funktsionaalsus:===</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autocomplete&diff=123498Autocomplete2017-06-12T09:06:47Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=<br />
<br />
==Meeskond==<br />
*Madis Mägi<br />
<br />
==XML/XSD/XSLT==<br />
=== XML ===<br />
=== XSD ===<br />
=== XSLT ===<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse ja klientrakenduse analüüs==<br />
<br />
===Kirjeldus===<br />
<pre>Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid.<br />
Veebiteenus on teostatud ASP.NET Core Web Api peal.<br />
Klientrakendus - AngularJS</pre><br />
<br />
===Must have funktsionaalsus:===<br />
===Nice to have funktsionaalsus:===</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autocomplete&diff=123497Autocomplete2017-06-12T09:02:51Z<p>Madimagi: /* Veebiteenuse ja klientrakenduse analüüs */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=<br />
<br />
==Meeskond==<br />
*Madis Mägi<br />
<br />
==XML/XSD/XSLT==<br />
=== XML ===<br />
=== XSD ===<br />
=== XSLT ===<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse ja klientrakenduse analüüs==<br />
<br />
===Kirjeldus===<br />
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid.<br />
Veebiteenus on teostatud ASP.NET Core Web Api peal.<br />
Klientrakendus - AngularJS<br />
<br />
===Must have funktsionaalsus:===<br />
===Nice to have funktsionaalsus:===</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autocomplete&diff=123496Autocomplete2017-06-12T08:56:25Z<p>Madimagi: Created page with "=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"= ==Meeskond== *Madis Mägi ==XML/XSD/XSLT== === XML === === XSD === === XSLT === ==Veebiteenuse ja klien..."</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=<br />
<br />
==Meeskond==<br />
*Madis Mägi<br />
<br />
==XML/XSD/XSLT==<br />
=== XML ===<br />
=== XSD ===<br />
=== XSLT ===<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse ja klientrakenduse analüüs==<br />
===Kirjeldus===<br />
===Must have funktsionaalsus:===<br />
===Nice to have funktsionaalsus:===</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=119823User:Madimagi2017-04-03T16:44:59Z<p>Madimagi: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119822Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T15:54:00Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>* IT firmware - initiator-target<br />
* IR firmware - integrated raid<br />
<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br/><br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br/><br />
<br />
== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <kontrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama. [https://www.broadcom.com/products/storage/host-bus-adapters/#tab-span3]<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br/><br />
<br />
Kustuta kontrolleri mälu<br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
''' NB!! Kui selles oleks kaardilt vool tagant ära võtta ei saa seda enam ümber kirjutada!<br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab käsureas kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119821Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T15:53:42Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>* IT firmware - initiator-target<br />
* IR firmware - integrated raid<br />
<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br/><br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br/><br />
<br />
== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <kontrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama. [https://www.broadcom.com/products/storage/host-bus-adapters/#tab-span3]<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br/><br />
<br />
Kustuta kontrolleri mälu<br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
NB!! Kui selles oleks kaardilt vool tagant ära võtta ei saa seda enam ümber kirjutada!<br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab käsureas kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119820Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T15:50:39Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>* IT firmware - initiator-target<br />
* IR firmware - integrated raid<br />
<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br/><br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br/><br />
<br />
== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama. [https://www.broadcom.com/products/storage/host-bus-adapters/#tab-span3]<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br/><br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab käsureas kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119819Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T15:47:19Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>* IT firmware - initiator-target<br />
* IR firmware - integrated raid<br />
<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br/><br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br/><br />
<br />
== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama.<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br/><br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab käsureas kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119818Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T15:45:29Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>* IT firmware - initiator-target<br />
* IR firmware - integrated raid<br />
<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br/><br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br/><br />
<br />
== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama.<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br/><br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119817Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T15:43:25Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>* IT firmware - transparent<br />
* IR firmware - raid püsivara<br />
<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br/><br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br/><br />
<br />
== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama.<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br/><br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119815Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T14:34:35Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br/><br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br/><br />
<br />
== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama.<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br/><br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119814Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T14:31:11Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama.<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br/><br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br/><br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br/><br />
<br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119813Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T14:30:08Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama.<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta.<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.<br />
<br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT_IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119812Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT IR püsivara vahetus2017-04-03T14:28:45Z<p>Madimagi: Madimagi moved page Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT IR püsivara vahetus to Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus</p>
<hr />
<div>#REDIRECT [[:Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus]]</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119811Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T14:28:45Z<p>Madimagi: Madimagi moved page Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT IR püsivara vahetus to Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus</p>
<hr />
<div>== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama.<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta<br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre><br />
<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:LSI_6Gbps_HBA-de_biose_uuendus_ja_IT/IR_p%C3%BCsivara_vahetus&diff=119810Category:LSI 6Gbps HBA-de biose uuendus ja IT/IR püsivara vahetus2017-04-03T14:28:26Z<p>Madimagi: Created page with "== Eeldused == * püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin * biose fail: mptbios.rom * sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks) Kõik peaks tootja lehelt..."</p>
<hr />
<div>== Eeldused ==<br />
* püsivara fail: <konrolleri nimetus>.bin<br />
* biose fail: mptbios.rom<br />
* sas2flash.exe (olemas eraldi versioonid windowsi ja dosi jaoks)<br />
Kõik peaks tootja lehelt kätte saama.<br />
<br />
== Paigaldus ==<br />
Tõsta püsivara ja biose failid sas2flash tööriistaga ühte kausta<br />
<br />
Kustuta olemasolev püsivara <br />
<pre>sas2flash -o -e 6</pre><br />
<br />
Paigalda uus püsivara ja bios<br />
<pre>sas2flash -o -f <püsivara fail> -b <biose fail></pre><br />
<br />
Veendu, et uus püsivara on paigaldatud<br />
<pre>sas2flash -listall</pre><br />
<br />
Soovitatavalt võiks seda teha nii, et arvutis teisi LSI kontrollereid ei ole.<br />
Kui arvutis on mitu LSI kontrollerit saab kontrolleri täpsustada <br />
<pre>sas2flash -cpci <kontrolleri pci aadress> <käsud></pre><br />
<br />
Sas2flash töötab kõige kindlamalt dos-i all.<br />
Kui mingil põhjusel uuemas windowsis uuendamine ei toimi tasub seda proovida.</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=117124Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)2017-01-25T17:37:36Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2016''' (4p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) <br/><br />
'''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp + esitlemine===<br />
'''Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br />
<br />
28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br />
Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta<br />
<br />
===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===<br />
'''EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel'''<br />
<br />
Neljapäev:<br />
*08:00 - <br />
*08:10 -<br />
*08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)<br />
*08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)<br />
*08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)<br />
*08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)<br />
*09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)<br />
*09:10 - <br />
*09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)<br />
*09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)<br />
*09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)<br />
.. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta<br />
<br />
*10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)<br />
*10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)<br />
*10:20 -<br />
*10:30 -<br />
*10:40 -<br />
*10:50 -<br />
*11:00 - <br />
*11:10 -<br />
*11:20 -<br />
<br />
<br />
Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.<br />
<br />
'''EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10'''<br />
<br />
<br />
<br />
*11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)<br />
*11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)<br />
*11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)<br />
*11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)<br />
*11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)<br />
*12:00 - ATDV<br />
*12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)<br />
*12:20 - <br />
... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.<br />
NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017'''(30p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
<br />
<br />
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br />
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br />
*idee<br />
*realiseerimine<br />
*mis oli keerukas?<br />
*mida uut õpiti?<br />
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br />
*meeskonnaliikmete panus<br />
<br />
<br />
'''Päevaõpe'''<br />
25.01.2016<br />
<br />
*15:30 - Bank<br />
*15:45 - Bomory<br />
*16:00 - B12<br />
*16:15 - Elibrium<br />
*16:30 - Librarians<br />
*16.45 - ForeverNotes<br />
*17.00 - ATDV<br />
*17:15 - Gurmaanid<br />
*17.30 - Hidden Mustard<br />
*17:45 - Pie Piper<br />
*18:00 - Brainery<br />
*18:15 - Kassarakendus<br />
*18.30 - Pirate Netflix<br />
*18.45 - CozinHero<br />
*19.00 - D♭<br />
*19.15 - Library<br />
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega<br />
<br />
<br />
'''Kaugõpe'''<br />
27.01.2016<br />
<br />
*12:00 - Autoparandaja<br />
*12:15 - Paabel<br />
*12:30 - Battle2048<br />
*12:45 - Rahaplaneerija<br />
*13:00 - Elekter<br />
*13:15 - Isearve<br />
*13:30 - MeieTalu<br />
*13:45 - Vitamin C#<br />
*14:00 - Kingalaenutus<br />
*14:15 - OnTime<br />
*14:30 - FoodCab<br />
*14:45 - MoneyG<br />
*15:00 - Laener<br />
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega<br />
<br />
=Teemad 2016 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
*Kood on kommenteeritud<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unit)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2016=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br />
Liikmed:<br />
* Egert Aia<br />
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]<br />
Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]<br />
<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br />
<br />
Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br />
<br />
admini log: 1@eesti.ee<br />
<br />
admini pw: a<br />
<br />
<br />
PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br />
<br />
===Meeskond: Pirate Netflix===<br />
Liikmed:<br />
* Arti Zirk<br />
* Mihkel Vajak<br />
* Janno Oolo<br />
* Joosep Voolmaa<br />
<br />
Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]<br />
<br />
'''TFS link''' https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
Link prototüübile [https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing siin]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Link Lõpptootele asun [https://dl.dropboxusercontent.com/u/61894608/Pirate%20Netflix%20Final%20Product.zip siin]<br />
<br />
===Meeskond: D♭===<br />
Liikmed:<br />
* Semjon Greef<br />
* Martin Arusalu<br />
* Martin Nõukas<br />
* Roomet Saadi<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Link lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/lopptoode/MemoSolution.zip siin]<br />
<br />
===Meeskond: ParkWell===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Vesinurm<br />
* Raido Vell<br />
* Madis Roosioks<br />
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
<br />
===Meeskond: Bomory===<br />
Liikmed:<br />
* Hando Laasmägi<br />
* Tarvo Tammejuur<br />
* Cathy Toomast<br />
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br />
<br />
'''TFS'''<br />
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br />
<br />
'''Analüüs'''<br />
Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Bomoryle teeb Vitamin C tiim<br />
<br />
Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.<br />
Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]<br />
<br />
Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada lingi all olevat creates.sql <br />
<br />
faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood. <br />
<br />
Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool peeter) alla näidisfilme ja raamatuid, <br />
<br />
kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse<br />
<br />
default andmed.<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Lõpptoode asub [https://drive.google.com/drive/folders/0B2jSU1zbUNk8bklmMS01UzRjX2c?usp=sharing SIIN]<br />
(Saadetud ka õppejõu meilile õigeaegselt)<br />
<br />
Kaitsmise versioon(parandatud üks viimasel hetkel tekkinud bug)[http://enos.itcollege.ee/~hlaasmag/CSharp/Bomory.zip SIIN]<br />
<br />
===Meeskond: Kassarakendus===<br />
Liikmed:<br />
* Mikk Sarapuu<br />
* Meelis Sääsk<br />
* Piret Pomerants<br />
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br />
<br />
'''TFS''' https://kassarakendus2016.visualstudio.com/Kassarakendus2016<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]<br />
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Bomory''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bomory siin]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
*Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
*Link lõpptootele asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNWlZsWDdzSDNqZWs siin]<br />
<br />
===Meeskond: Pie Piper===<br />
Liikmed:<br />
* Villem Markus Loigom<br />
* Olari Pipenberg<br />
* Uku-Mart Uprus<br />
* Ardo Erik<br />
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
*Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]<br />
<br />
TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
*Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
*Link meie C_diesi lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/final/ siin]<br />
<br />
===Meeskond: Hidden Mustard===<br />
Liikmed:<br />
* Andreas Kirotar<br />
* Tõnn Vaher<br />
* Anneli Asser<br />
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br />
<br />
Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
*Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/wpfstore_proto.zip<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/WebStore_l%c3%b5pptoode.zip<br />
<br />
===Meeskond: B12===<br />
Liikmed:<br />
* Kerdo Kullamäe<br />
* Marvin Mardiat<br />
* Martin Paakspuu<br />
Meeskonna koduleht: [[B12]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
*Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjectValmis/ siin]<br />
<br />
===Meeskond: Elibrium ===<br />
Liikmed:<br />
* Märt Häkkinen<br />
* Karl Frank<br />
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br />
<br />
Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip <br><br />
Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt<br />
<br />
Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]<br><br />
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''D♭''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD'le siin]<br><br />
<br />
'''Lõpptoode''':<br />
http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.rar <br><br />
<br><br />
Link lõpptoote kasutusjuhendile asub [http://enos.itcollege.ee/~kfrank/Kasutusjuhend%20meeskond%20Elibrium%20l%C3%B5pptootele%20(1).pdf siin]<br />
<br />
===Meeskond: CozinHero ===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Metsvahi<br />
* Kai Kallastu<br />
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]<br />
<br />
'''Prototüüp ja lõpptoode''' [https://drive.google.com/drive/folders/0BzgoTRmLgODvUHVwRU9FeDRybDQ?usp=sharing siin] <br />
Work in progress<br />
<br />
===Meeskond: Bank ===<br />
Liikmed:<br />
* Aleksei Kopõlov<br />
* Teet Adamson<br />
* Sander Perens<br />
* Tarvo Sbitnev<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Link Lõpptootele: [http://enos.itcollege.ee/~akopolov/Bank/Bank.rar SIIN]<br />
<br />
===Meeskond: ATDV===<br />
Liikmed:<br />
* Aldin Talve - arendaja<br />
* Delia Viirmaa - projektijuht<br />
* Mart-Erki Nõumees - arendaja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br />
<br />
ADTV TFS: [https://dviirmaa.visualstudio.com/ATDV-raamatukogu/_dashboards/ ADTV SIIN]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioon meeskonna "Korter Kõrgel Künkal" toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]<br />
<br />
Retsensioon meeskonna "Librarians" lõppetootele asub<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Lõpptoode : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/ ATDV-raamatukogu.7z]<br />
<br />
===Meeskond: Sõnajalg===<br />
'''Liikmed''':<br />
* Argo Hansen<br />
* Ragnar Rästas<br />
'''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br />
<br />
'''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br />
<br />
'''Retsensioonid:''''<br><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna "B12" retsensioon]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond:Gurmaanid===<br />
Liikmed:<br />
* Koit Kõrvel<br />
* Marko Kask<br />
* Brita Pentšuk<br />
* Ott Sõerumäe<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br />
<br />
'''Retsensioonid''' <br><br />
Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]<br />
<br />
'''Praegune Prototüüp!'''<br><br />
<br />
On saadaval siin lehe peal!<br />
<br><br />
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/<br />
<br />
'''Gurmaanide TFS versioonihaldus!'''<br><br />
https://gurmaanid.visualstudio.com/<br />
<br>'''Lõpptoode'''<br><br />
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProject.rar<br />
<br />
===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br />
Liikmed:<br />
* Edward Mardo<br />
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensiooni analüüsile teeb meeskond "ATDV"<br />
<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Librarians===<br />
Liikmed:<br />
* Kerttu Liis Lootus<br />
* Lisandra Noor<br />
* Lisette Noor<br />
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br />
<br />
Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians<br />
<br />
Retsentsioon meeskonnale Bank [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
<br />
Dokumentatsioon asub zip faili sees.<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~linoor/CSHARP/<br />
<br />
===Meeskond: Brainery===<br />
Liikmed:<br />
* Madis Lugus<br />
* Elina Kuldkepp<br />
* Berit Põldoja<br />
* Taavi Teearu<br />
<br />
'''Koduleht:''' [[Brainery]]<br />
<br />
'''Retsensioonid:'''<br />
* [[Talk:Pirate_Netflix]]<br />
<br />
* [[Talk:Brainery]]<br />
<br />
'''TFS'''<br />
[https://tteearu.visualstudio.com/Brainery https://tteearu.visualstudio.com/Brainery]<br />
<br />
'''Prototüüp:'''<br />
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip]<br />
<br />
'''Lõpptoode:'''<br />
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip]<br />
<br />
===Meeskond: Rent A Book===<br />
Liikmed:<br />
* Aapo Kersalu<br />
* Kristjan Kotto<br />
* Paul John Niidas<br />
<br />
'''Meeskonna koduleht'''<br />
<br><br />
[[Rent A Book]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna "Forevernotes" retsensioon]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
<br><br />
TODO<br />
<br />
'''TFS'''<br />
<br><br />
[https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]<br />
<br />
===Meeskond: BMS===<br />
Liikmed:<br />
* Kert Kukk<br />
Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Dogify===<br />
Liikmed:<br />
* Roland Soosaar<br />
* Krista Norak<br />
* Mihkel Roots<br />
<br />
Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br />
<br />
'''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Link retsensioonile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: ForeverNotes===<br />
Liikmed:<br />
* Margus Muru<br />
* Joosep Koort<br />
* Martin Nigul<br />
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/ForeverNotes.zip<br />
<br />
===Meeskond: NullPointerException===<br />
Liikmed:<br />
* Kertu Nurmberg<br />
* Tõnis Piirits<br />
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br />
<br />
'''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
[https://drive.google.com/open?id=0B6S2VL5CXrmrTGlGQ3NPLUNoYk0]<br />
<br />
===Meeskond: SuperSalajane===<br />
Liikmed:<br />
*Sirle Maarja Allikas<br />
*Kaspar Kaal<br />
*Jaan Kastõgov<br />
*Rahel Kangur<br />
<br />
Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br />
<br />
Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br />
<br />
'''Analüüs'''<br />
<br />
Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===Meeskond: Autoparandaja===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Viilveer<br />
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
[https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuRwaKmsahFaKdQrvg Saab siit alla laadida]<br />
<br />
Meilide saatmiseks vaja konfigureerida Web.config alt järgnevad võtmed: smtpEmail, smtpPassword, smtpServer.<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
[https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuZuLlyaKNZ8BOIZ2Q Saab siit alla laadida]<br />
<br />
<br />
'''TFS'''<br />
https://tostukid.visualstudio.com/autoparandaja/_git/Autoparandaja.NET<br />
<br />
===Meeskond: Paabel===<br />
''Liikmed:''<br />
* Rutt Lindström<br />
* Esta Prangel<br />
* Krista Rüütel<br />
* Liina Abner<br />
<br />
'''Meeskonna koduleht:''' [[Paabel]]<br />
<br />
'''Projekti TFS:''' [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]<br />
<br />
'''Prototüüp (14. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Prototüübi link] [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO Projekti "Isearve" retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Agraarbeib===<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Kaia Runthal<br />
* Marianne Trubetskoi<br />
* Taavi Tilk<br />
* Mihkel Matson<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br />
<br />
'''Analüüs (01.11)'''<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br />
<br />
'''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''<br />
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br />
<br />
'''Prototüüp: 18.12 seisuga''' <br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br />
<br />
'''Lõpptoode (27.01) TODO''' <br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br />
<br />
'''Lõpptoote retsensioon (27.01) TODO'''<br />
Agraarbeib lõpptoote retsensioon:[[Talk:DevHelp]]<br />
<br />
===Meeskond: MoneyG 1.0===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Saar<br />
* Mart Raus<br />
* Ando Kiidron<br />
* Andres Kepler<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br />
<br />
Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br />
<br />
'''Prototüüp:''' [https://www.dropbox.com/sh/e34g2tst68asvk3/AAAqvzzhxv816i57yH1kHBS1a?dl=0 link prototüübile]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]<br />
<br />
Lõpptoote retsensioon - TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Laener===<br />
Liikmed:<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Vitamin C#===<br />
Liikmed:<br />
* Marko Belzetski<br />
* Rene Väli<br />
* Kaia Tomson<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Kingalaenutus===<br />
Liikmed:<br />
* Kristi Saare<br />
* Kersti Maurer<br />
* Liisi Taimre<br />
* Siim Pääro<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br />
<br />
'''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''<br />
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br />
<br />
'''Retsensioonid: '''<br />
Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
[http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/KingalaenutusPrototyyp/ Link prototüübile]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Isearve ===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Priit Tiganik<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br />
<br />
Projekti Prototüüp: [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU]<br />
<br />
<br />
'''Meie kirjutatud retsensioon'''<br />
[[Talk:Ajamasin]]<br />
<br />
'''Meie tööle kirjutatud retsensioon'''<br />
[[Talk:Isearve]]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: DevHelp===<br />
Liikmed:<br />
* Martin Jääger<br />
* Mikk Erlenheim<br />
* Kristo Leemets<br />
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]<br />
<br />
'''Prototüüp (18. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/ Prototüübi link]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br />
<br />
===Meeskond: Elekter ===<br />
'''Liikmed:'''<br />
* Sigrid Aasma<br />
* Kristo Oidermaa<br />
* Tiit Post<br />
<br />
'''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br />
<br />
'''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]<br />
<br />
'''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]<br />
<br />
'''Prototüüp:''' [https://drive.google.com/open?id=0B13XA4AyIfQNc05vSi1UNTRsbkU link]<br />
<br />
===Meeskond: Battle2048===<br />
Liikmed:<br />
*Andrus Seiman<br />
*Kristjan Peterson<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br />
<br />
Projekti TFS:<br />
https://battle2048.visualstudio.com/<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsile: [[Talk:Vitamin_C]]<br />
<br />
Lõpptootele: TODO<br />
<br />
'''Prototüüp''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_prototype.zip link]<br />
<br />
'''Lõpptoode''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_final.zip link]<br />
<br />
===Meeskond: EasyDesk===<br />
Liikmed:<br />
* Marju Pütsepp<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
* Projekti "Agraarbeib" analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br />
<br />
'''Prototüüp:''' http://enos.itcollege.ee/~mputsepp/<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Ajamasin===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Hellerma<br />
* Teele Sepman<br />
<br />
Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br />
<br />
'''Retsensioonid''':<br />
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Jarvis===<br />
Liikmed:<br />
<br />
* Grigori Palamartšuk - Scrum Master & Product owner<br />
* Andrei Grigorjev - arendaja<br />
* Artyom Likhachev - arendaja<br />
* Maksim Tšeljabov - arendaja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TBD<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TBD<br />
<br />
===Meeskond: TikTokTek===<br />
Liikmed:<br />
* Eva Ibrus<br />
* Rain Saarmäe<br />
'''Meeskonna koduleht'''<br />
[[TikTokTek]]<br />
<br />
'''TFS'''<br />
https://tiktoktek.visualstudio.com<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
[[Talk:Battle2048]]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Rahaplaneerija===<br />
Liikmed:<br />
* Maila Keerus<br />
* Kersti Miller<br />
* Evelin Jõgi<br />
<br />
Meeskonna koduleht:<br />
[[Rahaplaneerija]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br />
<br />
'''Retsensioonid''':<br />
[[Talk:EasyDesk]]<br />
<br />
'''Prototüüp''':<br />
18.12. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija prototüüp]<br />
<br />
'''Lõpptoode''':<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Garden of Towers===<br />
Liikmed:<br />
* Nele Sergejeva<br />
<br />
Meeskonna koduleht:<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br />
<br />
Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: FoodCab===<br />
Liikmed:<br />
* Mario Mustasaar<br />
* Peeter Ploom<br />
* Rain Elken<br />
* Roland Türi<br />
<br />
Meeskonna koduleht:<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br />
<br />
Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br />
<br />
Protüüp 18.12 seisuga asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]<br />
<br />
'''Retsensioonid''' <br />
* Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: MyLibrary===<br />
Liikmed:<br />
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br />
* Olle Mikk - arendaja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br />
<br />
Projekti TFS:<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
=== Meeskond: OnTime ===<br />
'''Liikmed''':<br />
*Tatjana Kruglova<br />
<br />
'''Meeskonna koduleht''':<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime OnTime Wiki]<br />
<br />
'''Projetki TFS''': <br />
[https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/ OnTime TFS]<br />
<br />
'''Retsensioonid''': <br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek TikTokTek]<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
[https://drive.google.com/drive/folders/0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM?usp=sharing OnTime Prototüüp]<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
=== Meeskond: FoodBytes ===<br />
Liikmed:<br />
*Aet Udusaar<br />
*Taavi Põder<br />
<br />
Meeskonna koduleht:<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br />
<br />
Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile] <br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: SeDuM===<br />
Liikmed:<br />
*Liina Laumets <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br />
<br />
Projekti TFS:<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
'''Prototüüp'''<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
<br />
===Meeskond: Koeraplats===<br />
'''Liikmed:''' <br />
* Maie Jeltsova<br />
'''Meeskonna koduleht:'''<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats<br />
<br />
'''Projekti TFS:''' <br />
https://koeraplats.visualstudio.com/<br />
<br />
'''Retsensioonid''' TODO<br />
<br />
'''Prototüüp''' TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode''' TODO</div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80160User:Madimagi2014-10-23T06:34:53Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Kordussoorituse tasu on 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo]</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.]</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri P1.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80159User:Madimagi2014-10-23T06:33:23Z<p>Madimagi: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Kordussoorituse tasu on 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo]</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.]</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri P1.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80158User:Madimagi2014-10-23T06:31:59Z<p>Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo]</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.]</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri P1.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80157User:Madimagi2014-10-23T06:31:03Z<p>Madimagi: /* See on heading */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.]</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80153User:Madimagi2014-10-23T06:29:11Z<p>Madimagi: /* See on heading */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80151User:Madimagi2014-10-23T06:28:30Z<p>Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/] Finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri P7.2.1.</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80149User:Madimagi2014-10-23T06:27:07Z<p>Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3.6.]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri P7.2.1.</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80146User:Madimagi2014-10-23T06:21:51Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt. Ta võrdles loengus programmeerimist koovkirjutamisega – sa kirjeldad stsenaariume ja saad luua oma maailmu. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis. Ta soovitas kuulajatel õppida sellest sügavuti aru saama, kuidas asjad toimivad ja mitte lihtsalt võimalikult kiiresti õppimise käigus tekkinud ülesandeid ära lahendama. See on soovitus, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80122User:Madimagi2014-10-23T05:54:04Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvesus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus] </ref><br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober] </ref><br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober] </ref><br />
<br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=80071User:Madimagi2014-10-23T05:14:53Z<p>Madimagi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli meid ette valmistada kooli läbimiseks ja erialasele tööle minekuks. Esimeses kolmes loengus rääkisid IT Kolledži töötajad. Ülejäänud loengutes rääkisid IT Kolledži vilistlased kes töötavad erinevates IT valdkondades. Järgnevas essees kirjutan ma sellest mida meile neis loengutes räägiti ja mida ma neist õppisin.<br />
<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi, kuigi ma olin matemaatika tasanduskursusel käinud ja juba tundsin maja natuke. Üks üsna imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
<br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik osapooled. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega talle karuteene ja tal oleks edaspidi selles aines veel raskem hakkama saada.<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võibolla eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav ja ma tahaks kindlasti neist millalgi osa võtta. <br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Janika oli alguses tahtnud näitekirjanikuks või ajakirjanikuks õppida ja sattus IT Kolledžisse ootamatult. Praegu töötab Janika ettevõttes nimega Toggl, mis pakub samanimelist ajajälgimistarkvara. Ta rääkis oma kogemustest IT-s töötamisest ja üks minu arust väga oluline asi millest ta rääkis on tagasiside olulisus töötajale. Loengus tutvustas ta ka Ruby programmeerimiskeelt.<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii süsteemiadministraatori kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Ta rääkis üsna detailselt Skype-i süsteemide ülesehitusest ja oma igapäevasest tööst Skype-is. Üsna huvitav oli ka seda kuulata kui ta rääkis sellest kuidas ta Linuxit tundma õppis.<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tegevjuht firmas ASA Quality Services, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi, arendaja ja testijana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades hiljutisemate asjadega, nagu Y2K probleem. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. <br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes süsteemiadministraatorina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Tal oli Eesti IT tööturust palju huvitavat rääkida. Riigiasutustes töötamisest tal midagi head rääkida ei olnud. Tema sõnul on nendesse tööle minna mõtet siis, kui sa tahad mittemillegi tegemise eest palka saada. Ühes riigiasutuses oli üks programmeerija pool aastat temaga samas toas töödanud ja midagi arendanud. Alles siis, kui see programmeerija ühel koosolekul ütles, et ta on selle projektiga valmis saanud, kuulis ta juhatuselt, et selle toote arendus otsustati hoopis sisse osta ja ta oli kogu selle aja ilmaasjata palka saanud. Suurtest asutustest ta ka väga heal arvamusel ei olnud. Lõpuks soovitas ta kuulajatel minna tööle mõnda startup-i, kus bürokraatiat eriti ei esine ja tegutsevad entusiastlikud inimesed. Ma olin sarnaseid lugusid IT tööturust juba varem ka kuulnud kuid seda loengut oli väga huvitav kuulata.<br />
<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. Tema sõnul on suhtumine õppimisse sama mis suhtumine töösse – kui sa ei saa koolis tähtaegadest kinnipidamisega hakkama, ei saa sa seda ka tööl. Teine loengus käsitletav teema oli veebirakenduste turvalisus. Ta rääkis paroolide turvalisusest ja soovitas SSO teenuseid mitte kasutada. <br />
Kokkuvõtteks olid kõik selle aine raames toimunud loengud väga harivad ja mul on hea meel, et ma jõudsin neid kõiki kuulamas käia.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=79857User:Madimagi2014-10-22T22:49:48Z<p>Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. <br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega.<br />
Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. <br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. <br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.<br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida.<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
<br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
<br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=79856User:Madimagi2014-10-22T22:48:58Z<p>Madimagi: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. <br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega.<br />
Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. <br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. <br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.<br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida.<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
<br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=79854User:Madimagi2014-10-22T22:48:27Z<p>Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. <br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega.<br />
Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. <br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. <br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.<br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida.<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=79853User:Madimagi2014-10-22T22:47:26Z<p>Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. <br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega.<br />
Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. <br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. <br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.<br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida.<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br />
'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=79590User:Madimagi2014-10-22T18:53:59Z<p>Madimagi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. <br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega.<br />
Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. <br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. <br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.<br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida.<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=79566User:Madimagi2014-10-22T18:21:43Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. <br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega.<br />
Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. <br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. <br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.<br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida.<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=79529User:Madimagi2014-10-22T17:48:43Z<p>Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. <br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega.<br />
Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. <br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. <br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.<br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida.<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=79179User:Madimagi2014-10-21T23:28:21Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. <br />
Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. <br />
Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega.<br />
Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. <br />
Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. <br />
Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. <br />
Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne.<br />
Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi.<br />
Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida.<br />
Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77474User:Madimagi2014-10-13T17:13:16Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br />
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused õppekorralduse eeskiri 1.3.6.</ref><br />
*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77473User:Madimagi2014-10-13T16:43:32Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine õppekorralduse eeskiri 7.2.1.</ref><br />
*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br />
*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77426User:Madimagi2014-10-12T20:38:27Z<p>Madimagi: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
*Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br />
*Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77424User:Madimagi2014-10-12T20:26:07Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ finantsinfo</ref><br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77423User:Madimagi2014-10-12T20:04:46Z<p>Madimagi: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<br />
*Mis on tähtajad?<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77422User:Madimagi2014-10-12T20:01:14Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Mis on tähtajad?<br />
*Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br />
*Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77414User:Madimagi2014-10-12T19:51:11Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
*Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br />
*Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?<br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77367User:Madimagi2014-10-12T18:24:15Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorralduse eeskiri]</ref><br />
#<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77347User:Madimagi2014-10-12T14:44:23Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77346User:Madimagi2014-10-12T14:43:16Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
'''Vastus'''<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
'''Vastus'''<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77344User:Madimagi2014-10-12T14:13:41Z<p>Madimagi: </p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus 1===<br />
===Küsimus 2===<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Madimagi&diff=77336User:Madimagi2014-10-12T14:02:57Z<p>Madimagi: Created page with "=See on heading= ==Essee== ==Õpingukorralduse küsimused=== ===Küsimus 1=== ===Küsimus 2=== =Viited= <references />"</p>
<hr />
<div>=See on heading=<br />
==Essee==<br />
==Õpingukorralduse küsimused===<br />
===Küsimus 1===<br />
===Küsimus 2===<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Madimagi