ICO wiki - User contributions [en]

Talk:Journalctl

2016-12-07T17:04:05Z

Makont:

Hindaja: Margit Kont

Kuupäev: 07.12.2016

Õppegrupp: A21

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Valdab teemat, oskab seletada teemat lahti.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Tutvustuses on lühidalt seletatud, mida on oodata artikli sisus.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatus on olemas ja täidab eesmärki.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Kõik tundub töötavat.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Väga kiiduväärt, et materjal põhineb ainult man-lehtedel olevast tekstist.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Kõik käsud ja selgitused on olemas ja lahti seletatud.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Sisu on põhjalik ja kõik vajalik on kasutajale ära seletatud. Vastab sissejuhatusele.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Ülesehitus on arusaadav ja vastuseid on hea leida.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Täitsa hää.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 10
| Väga õpetlik ja põhjalik artikkel
|-
|}

Talk:Journalctl

2016-12-07T16:11:29Z

Makont: Created page with "Hindaja: Margit Kont Kuupäev: 07.12.2016 Õppegrupp: A21 {| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | | |- |-..."

Hindaja: Margit Kont

Kuupäev: 07.12.2016

Õppegrupp: A21

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
|
|
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
|
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
|
|
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
|
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 5
|
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
|
|
|-

|-
| Sisu
| 4
|
|
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
|
|
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
|
|
|-

|-
| Kokku
| 10
|
|
|-
|}

Ubuntu terminali kiirjuhis

2016-12-07T14:50:08Z

Makont:

== Autor ==
Nimi: Margit Kont

Rühm: Rühm A21

Esitamise kuupäev: 07.12.2016

== Sissejuhatus ==
See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik, ning sellel on palju erinevaid versioone ehk "maitseid" (nt. Xubuntu, Ubuntu Server).

== Terminali Kiirjuhis ==
Terminalis on esimese asjana näha käsuviipa:

<code>student@desktop:~$</code>

*"student" näitab praeguse kasutaja kasutajanime.
*"desktop" näitab serveri nime.
*"~" näitab praegust asukohta failipuus. Praegusel hetkel on asukohaks kodukataloog /home/student.
*"$" tähistab käsuviiba lõppu, pärast seda märki algab kasutaja sisestus.

*Enne käskude juurde minemist, tasub teada ka kuidas ise käskude kohta informatsiooni leida käsurealt. On olemas 2 viisi kuidas seda teha, sest alati ei pruugi mõne käsu kohta mõlemad toimida.

<code><käsk> --help</code>

::* --help on lühike kirjeldus, kus näitab lühidalt ära ka võimalikud võtmed.

<code><käsk> [[Man | man]]</code>

<code>[[Man | man]] <käsk></code>

::*man lehel navigeerimine võib küll algselt olla veidi arusaamatu, kuid lehe all on alati olemas abi.

=== Käsud ===

*Käsk, millega manuaalselt teada saada kus hetkel asutakse:

:<code>pwd</code>

*Et näha, mis on kausta sisu:

:<code>[[ls]]</code>

::*lisades võtme -l, annab täpsema väljundi:<code>ls -l</code>
::*lisades võtme -a, näitab väljund ära ka peidetud failid:<code>ls -a</code>

*Kataloogide vahel liikumiseks kasutatakse käsku:

:<code>cd <kataloog></code>

::*Tagasi kodukataloogi on kõige kiirem minna käsuga:<code>cd ~</code>

*Kui oled otsimas mõnda kindlat tüüpi faili või nime, siis otsingusõna filtreerimiseks kasuta käsku "[[Grep kasutamine | grep]]" selliselt:

:<code>ls | grep pdf</code>

*Uue kataloogi tegemiseks on olemas käsk:

:<code>[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides | mkdir]] <kataloogi nimi></code>

*Et mõnda faili või kataloogi kustutada:

:<code>[[Rm | rm]] <fail></code>

*Terminalis on ka võimalik faili sisu muuta, selleks on tekstiredaktor:

:<code>nano <fail></code>

*Et faili sisu lugeda, on kõige mugavam kasutada käsku:

:<code>[[less]] <fail></code>

::*Teine võimalus on kasutada kas <code>more <fail></code> või <code>cat <fail></code>, kuid pole pooltki nii mugav.

*On hea näha ka olemasolevaid protsesse:

:<code>[[Ps | ps]]</code>

*Kui vaja mõni protsess lõpetada:

:<code>[[Kill | kill]] -9 <protsessi ID></code>

*Kui toimetused tehtud, siis oleks vaja välja logida:

:<code>logout</code>

*Mõningate tähtsamate käskude kasutamiseks on vaja superkasutaja õigust. Nende käskude käivitamiseks on 2 võimalust:

::* Kui administraator on kasutajale andnud SUDO õigused, on vaja käsu ette lisada sõna "sudo": <code>sudo apt-get update</code>

::* Minna root-kasutajasse, taaskord vaja administraatori luba. <code>sudo -i</code> Edaspidi pole vaja "sudo" käsku kasutada, kuna kasutajal juba on superkasutaja õigused.

=== Nupukombinatsioonid ===

Kindlasti tuleb kasuks käesoleva töötava käsu katkestamine:

:<code>CTRL + C</code>

Kui on mõni pikem käsk hetkel käsil, siis võib aidata seda kiiremini lõpetada automaatne käsulõpetus:

:<code>TAB</code>

*'''NB!''' Kindlasti jälgi ja vaata üle, et automaatsisestusel tuli ikka see mida vaja!

Pole tarvis ka koguaeg ühte ja sama käsku uuesti ja uuesti sisestada, eelnevalt sisestatud käske saab uuesti kasutada:

:<code>nooleklahv üles/alla</code>

== Kokkuvõte ==

Loodan et kiirjuhis aitab algajatel natukenegi terminalis hakkama saada. Kuigi õpetusi on internetis palju, on ikkagi parim õppemeetod ise katsetada ja kõik võimalikud variandid läbi proovida.

== Allikad ==

https://www.digitalocean.com/community/tutorials/an-introduction-to-the-linux-terminal

https://www.ubuntu.com/

http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Tigu-lahkamas-ehk-ekskursioon-UNIXi-maailma.pdf



[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Ubuntu terminali kiirjuhis

2016-12-07T14:44:44Z

Makont:

== Autor ==
Nimi: Margit Kont

Rühm: Rühm A21

Esitamise kuupäev: 07.12.2016

== Sissejuhatus ==
See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik, ning sellel on palju erinevaid versioone ehk "maitseid" (nt. Xubuntu, Ubuntu Server).

== Terminali Kiirjuhis ==
Terminalis on esimese asjana näha käsuviipa:

<code>student@desktop:~$</code>

*"student" näitab praeguse kasutaja kasutajanime.
*"desktop" näitab serveri nime.
*"~" näitab praegust asukohta failipuus. Praegusel hetkel on asukohaks kodukataloog /home/student.
*"$" tähistab käsuviiba lõppu, pärast seda märki algab kasutaja sisestus.

*Enne käskude juurde minemist, tasub teada ka kuidas ise käskude kohta informatsiooni leida käsurealt. On olemas 2 viisi kuidas seda teha, sest alati ei pruugi mõne käsu kohta mõlemad toimida.

<code><käsk> --help</code>

::* --help on lühike kirjeldus, kus näitab lühidalt ära ka võimalikud võtmed.

<code><käsk> [[Man | man]]</code>

<code>[[Man | man]] <käsk></code>

::*man lehel navigeerimine võib küll algselt olla veidi arusaamatu, kuid lehe all on alati olemas abi.

=== Käsud ===

*Käsk, millega manuaalselt teada saada kus hetkel asutakse:

:<code>pwd</code>

*Et näha, mis on kausta sisu:

:<code>[[ls]]</code>

::*lisades võtme -l, annab täpsema väljundi:<code>ls -l</code>
::*lisades võtme -a, näitab väljund ära ka peidetud failid:<code>ls -a</code>

*Kataloogide vahel liikumiseks kasutatakse käsku:

:<code>cd <kataloog></code>

::*Tagasi kodukataloogi on kõige kiirem minna käsuga:<code>cd ~</code>

*Kui oled otsimas mõnda kindlat tüüpi faili või nime, siis otsingusõna filtreerimiseks kasuta käsku "[[Grep kasutamine | grep]]" selliselt:

:<code>ls | grep pdf</code>

*Uue kataloogi tegemiseks on olemas käsk:

:<code>[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides | mkdir]] <kataloogi nimi></code>

*Et mõnda faili või kataloogi kustutada:

:<code>[[Rm | rm]] <fail></code>

*Terminalis on ka võimalik faili sisu muuta, selleks on tekstiredaktor:

:<code>nano <fail></code>

*Et faili sisu lugeda, on kõige mugavam kasutada käsku:

:<code>[[less]] <fail></code>

::*Teine võimalus on kasutada kas <code>more <fail></code> või <code>cat <fail></code>, kuid pole pooltki nii mugav.

*On hea näha ka olemasolevaid protsesse:

:<code>[[Ps | ps]]</code>

*Kui vaja mõni protsess lõpetada:

:<code>[[Kill | kill]] -9 <protsessi ID></code>

*Kui toimetused tehtud, siis oleks vaja välja logida:

:<code>logout</code>

*Mõningate tähtsamate käskude kasutamiseks on vaja superkasutaja õigust. Nende käskude käivitamiseks on 2 võimalust:

::* Kui administraator on kasutajale andnud SUDO õigused, on vaja käsu ette lisada sõna "sudo": <code>sudo apt-get update</code>

::* Minna root-kasutajasse, taaskord vaja administraatori luba. <code>sudo -i</code> Edaspidi pole vaja "sudo" käsku kasutada, kuna kasutajal juba on superkasutaja õigused.

=== Nupukombinatsioonid ===

Kindlasti tuleb kasuks käesoleva töötava käsu katkestamine:

:<code>CTRL + C</code>

Kui on mõni pikem käsk hetkel käsil, siis võib aidata seda kiiremini lõpetada automaatne käsulõpetus:

:<code>TAB</code>

*'''NB!''' Kindlasti jälgi ja vaata üle, et automaatsisestusel tuli ikka see mida vaja!

Pole tarvis ka koguaeg ühte ja sama käsku uuesti ja uuesti sisestada, eelnevalt sisestatud käske saab uuesti kasutada:

:<code>nooleklahv üles/alla</code>

== Allikad ==

https://www.digitalocean.com/community/tutorials/an-introduction-to-the-linux-terminal

https://www.ubuntu.com/

http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Tigu-lahkamas-ehk-ekskursioon-UNIXi-maailma.pdf



[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Ubuntu terminali kiirjuhis

2016-12-07T14:43:52Z

Makont:

== Autor ==
Nimi: Margit Kont

Rühm: Rühm A21

== Sissejuhatus ==
See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik, ning sellel on palju erinevaid versioone ehk "maitseid" (nt. Xubuntu, Ubuntu Server).

== Terminali Kiirjuhis ==
Terminalis on esimese asjana näha käsuviipa:

<code>student@desktop:~$</code>

*"student" näitab praeguse kasutaja kasutajanime.
*"desktop" näitab serveri nime.
*"~" näitab praegust asukohta failipuus. Praegusel hetkel on asukohaks kodukataloog /home/student.
*"$" tähistab käsuviiba lõppu, pärast seda märki algab kasutaja sisestus.

*Enne käskude juurde minemist, tasub teada ka kuidas ise käskude kohta informatsiooni leida käsurealt. On olemas 2 viisi kuidas seda teha, sest alati ei pruugi mõne käsu kohta mõlemad toimida.

<code><käsk> --help</code>

::* --help on lühike kirjeldus, kus näitab lühidalt ära ka võimalikud võtmed.

<code><käsk> [[Man | man]]</code>

<code>[[Man | man]] <käsk></code>

::*man lehel navigeerimine võib küll algselt olla veidi arusaamatu, kuid lehe all on alati olemas abi.

=== Käsud ===

*Käsk, millega manuaalselt teada saada kus hetkel asutakse:

:<code>pwd</code>

*Et näha, mis on kausta sisu:

:<code>[[ls]]</code>

::*lisades võtme -l, annab täpsema väljundi:<code>ls -l</code>
::*lisades võtme -a, näitab väljund ära ka peidetud failid:<code>ls -a</code>

*Kataloogide vahel liikumiseks kasutatakse käsku:

:<code>cd <kataloog></code>

::*Tagasi kodukataloogi on kõige kiirem minna käsuga:<code>cd ~</code>

*Kui oled otsimas mõnda kindlat tüüpi faili või nime, siis otsingusõna filtreerimiseks kasuta käsku "[[Grep kasutamine | grep]]" selliselt:

:<code>ls | grep pdf</code>

*Uue kataloogi tegemiseks on olemas käsk:

:<code>[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides | mkdir]] <kataloogi nimi></code>

*Et mõnda faili või kataloogi kustutada:

:<code>[[Rm | rm]] <fail></code>

*Terminalis on ka võimalik faili sisu muuta, selleks on tekstiredaktor:

:<code>nano <fail></code>

*Et faili sisu lugeda, on kõige mugavam kasutada käsku:

:<code>[[less]] <fail></code>

::*Teine võimalus on kasutada kas <code>more <fail></code> või <code>cat <fail></code>, kuid pole pooltki nii mugav.

*On hea näha ka olemasolevaid protsesse:

:<code>[[Ps | ps]]</code>

*Kui vaja mõni protsess lõpetada:

:<code>[[Kill | kill]] -9 <protsessi ID></code>

*Kui toimetused tehtud, siis oleks vaja välja logida:

:<code>logout</code>

*Mõningate tähtsamate käskude kasutamiseks on vaja superkasutaja õigust. Nende käskude käivitamiseks on 2 võimalust:

::* Kui administraator on kasutajale andnud SUDO õigused, on vaja käsu ette lisada sõna "sudo": <code>sudo apt-get update</code>

::* Minna root-kasutajasse, taaskord vaja administraatori luba. <code>sudo -i</code> Edaspidi pole vaja "sudo" käsku kasutada, kuna kasutajal juba on superkasutaja õigused.

=== Nupukombinatsioonid ===

Kindlasti tuleb kasuks käesoleva töötava käsu katkestamine:

:<code>CTRL + C</code>

Kui on mõni pikem käsk hetkel käsil, siis võib aidata seda kiiremini lõpetada automaatne käsulõpetus:

:<code>TAB</code>

*'''NB!''' Kindlasti jälgi ja vaata üle, et automaatsisestusel tuli ikka see mida vaja!

Pole tarvis ka koguaeg ühte ja sama käsku uuesti ja uuesti sisestada, eelnevalt sisestatud käske saab uuesti kasutada:

:<code>nooleklahv üles/alla</code>

== Allikad ==

https://www.digitalocean.com/community/tutorials/an-introduction-to-the-linux-terminal

https://www.ubuntu.com/

http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/materials/Tigu-lahkamas-ehk-ekskursioon-UNIXi-maailma.pdf



[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Ubuntu terminali kiirjuhis

2016-12-07T13:22:29Z

Makont:

== Autor ==
Nimi: Margit Kont

Rühm: Rühm A21

== Sissejuhatus ==
See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik, ning sellel on palju erinevaid versioone ehk "maitseid" (nt. Xubuntu, Ubuntu Server).

== Terminali Kiirjuhis ==
Terminalis on esimese asjana näha käsuviipa:

<code>student@desktop:~$</code>

*"student" näitab praeguse kasutaja kasutajanime.
*"desktop" näitab serveri nime.
*"~" näitab praegust asukohta failipuus. Praegusel hetkel on asukohaks kodukataloog /home/student.
*"$" tähistab käsuviiba lõppu, pärast seda märki algab kasutaja sisestus.

*Enne käskude juurde minemist, tasub teada ka kuidas ise käskude kohta informatsiooni leida käsurealt. On olemas 2 viisi kuidas seda teha, sest alati ei pruugi mõne käsu kohta mõlemad toimida.

<code><käsk> --help</code>

::* --help on lühike kirjeldus, kus näitab lühidalt ära ka võimalikud lipud.

<code><käsk> [[Man | man]]</code>

<code>[[Man | man]] <käsk></code>

::*man lehel navigeerimine võib küll algselt olla veidi arusaamatu, kuid lehe all on alati olemas abi.

=== Käsud ===

*Käsk, millega manuaalselt teada saada kus hetkel asutakse:

<code>pwd</code>

*Et näha, mis on kausta sisu:

<code>[[ls]]</code>

::*lisades lipu -l, annab täpsema väljundi:<code>ls -l</code>
::*lisades lipu -a, näitab väljund ära ka peidetud failid:<code>ls -a</code>

*Kataloogide vahel liikumiseks kasutatakse käsku:

<code>cd <kataloog></code>

::*Tagasi kodukataloogi on kõige kiirem minna käsuga:<code>cd ~</code>

*Kui oled otsimas mõnda kindlat tüüpi faili või nime, siis otsingusõna filtreerimiseks kasuta käsku "[[Grep kasutamine | grep]]" selliselt:

<code>ls | grep pdf</code>

*Uue kataloogi tegemiseks on olemas käsk:

<code>[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides | mkdir]] <kataloogi nimi></code>

*Mõningate tähtsamate käskude kasutamiseks on vaja superkasutaja õigust. Nende käskude käivitamiseks on 2 võimalust:

::* Kui administraator on kasutajale andnud SUDO õigused, on vaja käsu ette lisada sõna "sudo": <code>sudo apt-get update</code>

::* Minna root-kasutajasse, taaskord vaja administraatori luba. <code>sudo -i</code> Edaspidi pole vaja "sudo" käsku kasutada, kuna kasutajal juba on superkasutaja õigused.

=== Nupukombinatsioonid ===

Kindlasti tuleb kasuks käesoleva töötava käsu katkestamine:

<code>CTRL + C</code>

Kui on mõni pikem käsk hetkel käsil, siis võib aidata seda kiiremini lõpetada automaatne käsulõpetus:

<code>TAB</code>

*'''NB!''' Kindlasti jälgi ja vaata üle, et automaatsisestusel tuli ikka see mida vaja!

Pole tarvis ka koguaeg ühte ja sama käsku uuesti ja uuesti sisestada, eelnevalt sisestatud käske saab uuesti kasutada:

<code>nooleklahv üles/alla</code>



[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Ubuntu terminali kiirjuhis

2016-12-06T20:04:15Z

Makont:

Ubuntu terminali kiirjuhis

2016-12-06T15:17:32Z

Makont:

== Autor ==
Margit Kont

Rühm A21

== Sissejuhatus ==
See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasutaja peab teadma. Ubuntu on üks tuntumaid Linuxi operatsioonisüsteeme, kuna see sobib nii igapäevaseks kasutamiseks, on algajasõbralik,

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Ubuntu terminali kiirjuhis

2016-12-06T15:05:38Z

Makont: Created page with "== Autor == Margit Kont Rühm A21 == Sissejuhatus == See kiirjuhis on kokkuvõtlik artikkel Ubuntu terminalist ja kõige elementaarsematest käskudest, mida iga Ubuntu kasut..."

User:Makont

2015-10-26T17:18:20Z

Makont:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Margit Kont

Esitamise kuupäev: 26.10.2015

Kood: xxxxxx95

== Essee ==

1. Sissejuhatus:
Sissejuhatuseks räägiti meile kooli üldkorraldusest (mida tähendab rakenduslik kõrgharidus jne.) , kuidas tunniplaaniga toime tulla ja seda enda ajakohaselt sättida, mis on EAP-d ja miks me neid jälgima peame, mis on akadeemiline kalender ja mis on ÕIS. Juri rääkis loengusalvestustest ja sellest, et see ei asenda loengus kohalkäimist. Lauri rääkis robootikaklubi tegevustest , Roboetxist ja teistest koolivälistest tegevustest, mis on seotud IT-ga.
Erialatutvustuse aine annab tudengile hea ülevaate IT erinevatest valdkondadest, kus nad võivad endale tulevikus tööl leida. Erinevad esinejad seletasid ja andsid laiema pildi enda kogemustest IT-ga.

2. Tiina Seeman – “IT projektide juhtimine”
Tiina on kogenud projektijuht. Ta seletas, kui tähtis on juht IT-keskkonnas ja kuidas tema sellise ametini jõudis. Ta on pidanud juhtima mitmeid erinevaid tiime, sealhulgas ka ainult meeste või naiste tiime. Ta rääkis ka põhjustest, miks IT projektid läbi kukuvad. Näiteks üheks põhjuseks tõi ta selle, et arendajad ei ole piisavalt arvestanud kliendiga, ning võivad tekkida arusaamatused. Juht peab jälgima ka kolme põhiaspekti: aeg (kindel tähtaeg, vahetähtajad, planeerimine), skoop (mis on vaja ära teha, kas osa asju on võimalik teha hiljem) ja raha (eelarve, kas võimalusel on raha juurde saada). Tiina rõhus, et kindlasti on vaja tegeleda hobidega, ms sulle endale ka huvi pakuvad, ning mitte siduda oma tööd eraeluga.

3. Elar Lang – “Õppimisest. Omast kogemusest.”
Elar Lang oli väga inspireeriv inimene, eriti õppimise koha pealt. Ta rääkis väga kirglikult ülikooli tähtsusest ja kuidas seal hakkama saada. Ta rõhutas planeerimist ja järjepidevust, ning õppimine polegi nii raske kui paistab. Õppimine on ainult nii keeruline kui sa ise selle keeruliseks mõtled, ehk kui teed asjad iseendale lihtsamaks (planeerid aega, teed ülesanded enda jaoks tükikesteks jne.) ei ole asi nii hull kui räägitakse. Elar Lang ise lõpetas EIK ja TTÜ magistri Cum Laude-ga ning tema erialaks on veebirakenduste arendamine ja turvalisus. Pärast tema loengut tekkis suur tahtmine enda õppimisviisi muuta ja ennast ületada, ning luua endale vastav õppimisplaan.

4. Taavi Tuisk- “Millega tegeleb süsteemihaldur”
Taavi Tuisk oli esitluse poolest kõige nõrgem, aga teema poolest üks huvitavamaid. Ta ise on olnud aastaid tegus admin, oli kord ka Skype-s tähtsal kohal. Temast õhkab rohkelt IT-mehe aurat, ta mõtted tundusid olevat kogu aeg kusagil andmebaasides kinni, ja see näitas tema kirge oma töö vastu. Ta seletas kui tähtis on tööeetika ja mis võib juhtuda, kui sellest mitte kinni pidada. Kui administraator peaks kasvõi kogemata leidma materjali, mis pole tema silmadele mõeldud, ja selle avama, siis võib see halvemal juhul tähendada karjääri lõppu. Veel rääkis ta vanemates süsteemidest ja riistvarast. Oli huvitav kuulata IT- aspekte kogenud administraatori vaatenurgast ja hindan tema oskusi kõrgelt.

5. Kert Suvi – “Testimine ja tarkvara kvaliteet”
Kert rääkis testimisest ja selle tegelikust tähtsusest. Nimelt IT maailmas pole testimine eriti populaarne, kuna just testimise pealt soovitakse raha ja aega kokku hoida. Minu arust oleks tarkvarafilmades just ülimalt vajalik enne toote väljalaskmist seda testida, et hiljem ei tuleks n-ö ‘üllatusi’, testimine hoiaks just aega pikemas perpektiivis kokku. Testimise jaoks oleks vaja leida spetsialisti, kuid neid on väga vähe ja see teenus maksab palju. Kert rääkis, et testijaid on raske leida, kuna neil peab olema hoopis teistmoodi mõtlemisviis ja nad peavad oskama hinnata ja analüüsida tarkvara kvaliteeti. Loeng oli minule kui algajale arendajale silmiavav, kuna eelnevalt olin vaid põgusalt kuulnud sellisest tegijast nagu ‘testija’.

6. Targo Tennisberg – “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”
Targo alustas oma loengult üsna teistmoodi – võluririietes ja võrdles programmeeriate tööd alkeemikute omaga. Ta rääkis mida on vaja teha, et olla edukas arendaja. Välja tõi ta selle, et tasub olla multifunktsionaalne ja olla alati valmis uuteks katumusteks ja ülesanneteks. Väga huvitav oli kuulata miks paljud IT projektid läbi kukuvad ja miks on hea suhtlusoskus IT valdkonnas väga vajalik. Loeng andis julgust, et kui ma juhtun tulevikus tööl millegi uue ja võõraga kokku puutuma, siis peaksin olema selleks valmis, ja isegi kui läheb midagi halvasti, õpin oma vigadest ja annan endast parima, et ennast täiendada.

7. Tanel Unt – “Oma IT ettevõte – GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel”
Tanelil on palju kogemusi startupidega, ning rääkis oma õpetlikest seikadest. Ta rõhutas seda, et meeskond on ülimalt tähtis. Meeskonna kvaliteet mõjutab rohkesti toote kvaliteeti. Meeskonnaga hea läbisaamine ja koostöö on hea IT firma edu saladus, muidu võib juhtuda, et idufirma ei vea lihtsalt välja ja ei jõuagi kusagile, ükskõik kui hea toode või plaan neil on. Minul endal ei ole plaanis küll firmat teha, kuid see loeng andis hea ülevaate, mida kõike on pidanud firmaloojad läbi elama ja saavutama, et jõuda sinna kus nad nüüd on.

8. Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak – “Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat”
Olegi ja Oliveri lugu on väga huvitav. Nimelt Oleg on IT alal vana kala – 1974. Aastal kirjutas ta esimese koodi. Sellel samal aastal sündis Oliver ja nüüd on nad kolleegid. Oliver on 1991.aastast vabakutseline programmeerija ning loengus rääkis statistikatest ja analüüsimisest. Tõi näiteid, kuidas arvuti võib sinu andmete põhjal sinu otsuseid ette ennustada. Veel rääkis ta ,et iga kümnes ettevõte teeb mingi hetk pettuse, ehk kirjutab eelarvesse ühe 0-i juurde.
Oleg on olnud väga erinevatel aladel töödanud, näiteks meremees ehk laeva programmeerija, tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutanud erinevatele kohtadele(haiglad, pangad) vajalikke koode ja pannud üles ka esimesi pangaautomaate. Hariduselt on ta matemaatik-teoreetik, õppis Tartü Ülikoolis.

Lõpetuseks
Olen väga rahul kõikide esinejatega, ning olen õnnelik, et selline aine on õppekavas kohustuslik. Ilma selleta ei pruugigi ette kujutada, milliste võimalustega ja töökohtadega võime IT valdkonnas kokku puutuda. Olles IT maailmas veel väga uus, aitas see minu silmaringi laiendada ja luua parema ettekujutuse minu enda tuleviku kohta.

== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>. Kordussooritus on vaja kokku leppida õppejõuga. Kordussoorituseks on vaja registreerida läbi ÕIS-i, ning üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta , OF õppekohal õppival tudengil tuleb maksta 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? KKK 9. Kuidas pääsen kordussooritusele]</ref>.

== Küsimus 3 ==

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
Tudeng võib taotleda esimesel aastal akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel (kuni 2 aastat) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>, aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 aasta)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref> ja lapse hooldamiseks (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>. Üliõpilane peab selleks taotlema avaldise rektori nimele ja seejärel vormistatakse käskkiri<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>. Tavajuhtudel on akadeemiline puhkus maksimaalselt 1 aasta, kõige pikem on aga lapse hooldamisel, sel juhul on akadeemiline puhkus nii kaua, kuni laps saab kolmeaastaseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>. Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele ja see vormistdada käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest, need erisused kehtivad kuni 2015/2016 aasta lõpuni<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref>.

== Ülesanne ==

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Esimese semestri lõpus: 28 EAP
Teise semestri lõpus: 24 EAP

Vastus:

Aasta lõpuks on vaja saada täis 54 EAP-d ja semestris 27 EAP-d. Puuduvad punktid peab huvitama 1 EAP = 50€
Esimesel semestril on tudeng täitnud vajaliku arvu EAP , teisel semestril jääb tudengil puudu vajalikust lävendist 27-24= 3(EAP).
(54 - (28 +24))*50 = 100(€)

== Viited ==
<references/>

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

User:Makont

2015-10-26T15:44:19Z

Makont:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Margit Kont

Esitamise kuupäev: 26.10.2015

Kood: xxxxxx95

== Essee ==

veel teha!

== Küsimus B ==

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>. Kordussooritus on vaja kokku leppida õppejõuga. Kordussoorituseks on vaja registreerida läbi ÕIS-i, ning üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta , OF õppekohal õppival tudengil tuleb maksta 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? KKK 9. Kuidas pääsen kordussooritusele]</ref>.

== Küsimus 3 ==

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
Tudeng võib taotleda esimesel aastal akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel (kuni 2 aastat) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]</ref>, aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 aasta)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]</ref> ja lapse hooldamiseks (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>. Üliõpilane peab selleks taotlema avaldise rektori nimele ja seejärel vormistatakse käskkiri<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>. Tavajuhtudel on akadeemiline puhkus maksimaalselt 1 aasta, kõige pikem on aga lapse hooldamisel, sel juhul on akadeemiline puhkus nii kaua, kuni laps saab kolmeaastaseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>. Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele ja see vormistdada käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest, need erisused kehtivad kuni 2015/2016 aasta lõpuni<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref>.

== Ülesanne ==

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Esimese semestri lõpus: 28 EAP
Teise semestri lõpus: 24 EAP

Vastus:

Aasta lõpuks on vaja saada täis 54 EAP-d ja semestris 27 EAP-d. Puuduvad punktid peab huvitama 1 EAP = 50€
Esimesel semestril on tudeng täitnud vajaliku arvu EAP , teisel semestril jääb tudengil puudu vajalikust lävendist 27-24= 3(EAP).
(54 - (28 +24))*50 = 100(€)

== Viited ==
<references/>

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

User:Makont

2015-10-17T19:39:29Z

Makont:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Margit Kont

Esitamise kuupäev: 22.10.2015

== Essee ==

veel teha!

== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne ==

'''Küsimus B''' : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

'''Küsimus 3''' : Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:

== Viited ==

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

User:Makont

2015-10-17T19:39:02Z

Makont: Created page with " == Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Margit Kont Esitamise kuupäev: 22.10.2015 == Essee == veel teha! == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne == '''K..."

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Margit Kont
Esitamise kuupäev: 22.10.2015

== Essee ==

veel teha!

== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne ==

'''Küsimus B''' : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

'''Küsimus 3''' : Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:

== Viited ==

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]