=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Matthias Mõttus 
Esitamise kuupäev: 18. september 2011

==Essee==

Üheks üllatuseks algaval sügissemestril Java algkursuse kõrval oli Õpingukorraldus ja erialatutvustus, mille kaheksa loengut tekitasid pildi sellest, mida hakatakse õppima ning loodi selgem ettekujutus infotehnoloogiast ja tulevikust. Loengutel esines nii IT Kolledži õppejõudusid ja külalisi, kelle töö loomulikult hõlmas IT sektorit.

Kõige esimene loeng esmakursulastele ITKs oli „Õppekorraldus ja sisekord“, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loengus tutvustati meile õppetööd ning selgitati, mida meilt oodatakse ja kuidas koolis hästi hakkama saada. Lisaks anti ülevaadet koolist ja õppekorraldusest ning mis on rakenduskõrghariduses uut ning teistsugust. Oleks soovinud kuulda ka sportimisvõimalustest, mida viimases loengus said kuulda, kuid siiksi loeng oli korralik sissejuhatus esmakursuslastele ning andis palju tarka informatsiooni.

Teises loengus kõneles meile õppejõud Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Kiirelt käis üle „European Digital Single Market“ teemast, mis on kogu Euroopat ühendav digitaalne turg. Viik rääkis meile ka innovaatilisusest ning tõi välja väga põhjalikke näited, mis tooted on innovatsioonilised ja kuidas isegi positsioneerimine võib muuta mõne toote või teenuse innovaatiliseks. Ta selgitas meile, et innovatsioon ei ole ainult suurfirmadele eralõbu, vaid ka väikestel firmadel on olemas võimalus konkureerida. Innovatsiooni tegemiseks ei pea alati midagi uut välja mõtlema, piisab täiesti loodu täiustamisest, et luua innovatsiooni. Aga samas innovatsiooni loomiseks peab olema ka innovatsiooni soodustav keskkond ja seda soosiv ühiskond. Viik rääkis meile ka sellest, kuidas inimene ei oska tihtipeale midagi uut esimese korraga teha või kasutada. Näiteks inimene ei oska kohe sündides jalgrattaga sõita. Selle õppimine võib võtta aastaid, aga ühiskonnas sageli hakatakse ebaõnnestumise korral kohe süüdlast otsima. Tuleb tõdeda, et kõige parem viis õppimiseks on eksimine, kuna eksimine on inimlik ja ilma eksimusteta ei tea kuidas saada paremaks. Esitlus oli väga hea, kuna käsitletud teema tehti kuulajaskonnale kindlasti palju selgemaks.

Kolmas loeng oli Ideest teostuseni, mille viis läbi ITK vilistlane Mart Mangus. Loengu käigus mainis ta, et olulised on oskused ja tegevused mitte paberil ja teoreetiliselt. Ta rääkis üldisest pildist ettevõtlusmaastikul ning erinevate ettevõtlusvormide kasumlikkusest, maksudest, mis kaasneb äriühingu valimisega ja muudest teemaga seonduvatest asjadest. Väga huvitav loengu juures oli see, et saime ise kaasa teha idee loomisega ning hiljem ka selle analüüsimisega läbi SWOT analüüsi. SWOT analüüs tundus olevat väga kasulik. Idee teostamiseks tuli sellele leida erinevaid positiivseid ja negatiivseid külgi.

Neljanda loengu esitas õppejõud Margus Ernits robootikast. Loengul räägiti lähemalt robootika klubist ja selle edust RoboTexil. Lisaks rääkis ta, et reaalainete paremaks õppimiseks, peab antud aine olema huvitav ja mänguline. Ning praktika on see, mis parandab ja aitab kinnistada teadmisi. Esimest korda kuulsin ka mängulise õppimise näitest RoboCode, mis arendab uut programmeerijat väga hästi.

Serverikeskuste võrguarhitektuurist rääkis meile viiendas loengus Net Groupist Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Loeng oli pigem suunatud süsteemi administraatoritele, kuna tutvustati enamasti serverilahendusi, pilvelahendusi ja muust seonduvast. Teema oli väga keerukas ja kohati isegi arusaamatu, kuna oli palju sellist eksperdi tasemelist juttu. Visuaalselt näidati meile, kui palju on aastate jooksul vähenenud ühenduste ja füüsiliste seadmete hulk, mille tõttu firmadel jääb serveriruum mahukam. Nad rääkisid ka, et lahenduste loomine puhtalt lehelt saab olema väga kiire ning teenuste jaoks ei ole vaja enam eraldi füüsilist serverit, kuna nendele saab mahutada mitmeid teenuseid. Lisaks jäi meelde, et Net Group peab tähtsaks oma töötajate pidevat koolitust, kuna IT erialal töötamist võib pidada elukestvaks õppeks. Pinnapeal püsimiseks tuleb enda teadmistepagasit tihtipeale täiendada.

Kuuenda loengu „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ esitas Siseministeeriumi IT osakonnast Agu Leinfeld. Kohe loengu alguses kaasas ta auditooriumi, et vastataks küsimusele „Miks tulin ITd õppima?“ ning tema jutust õigesti arusaades jäi meelde, et mida õigem eesmärk, seda edukam võib tulevik olla. Hämmastav oli see, et enne igat arutelu paneeli küsis ta auditooriumilt arvamust ja vastas siis ise ning loengu lõpus jõudis ta tagasi alguses esitatud küsimuse juurde. Loengust jäi meelde huvitav ad faktid, et tehnoloogiline areng on toonud inimestele kaasa pikema tööaja, suuremad ootused ning samas väiksema puhkeaja ja headeks „ittikateks“ saadakse siis, kui õpitakse ära see ärikeel, kuhu parasjagu on asutud tööle.

Eelviimase loengu pidas Anto Veldre küperturbe meeskonnast CERT ning rääkis „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“ . Veldre oli ainuke, kes pidas loengut ilma slideshowta ning tuli välja, et see polnudki väga vajalik. Ta tõstis esile väga häid küberturvalisuse probleeme nagu identiteedi vargusi ja interneti pettusi ning rääkis lähemalt ka erinevatest kaitse programmidest. Üpris lähedalt rääkis Veldre ka raha pettustest ja erinevatest viisidest kuidas neid toime pannakse, mis osaliselt pakkus mulle kergendust, kuna targa tavakasutajana ma igalepoole ikka ei kliki. Tõstis esile, et tavakasutaja peab ikka hoolikas olema, kuna politseil ei ole piisavalt jõudu ja ressursse, et interneti kurjusega võidelda.

Viimase loengu „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ pidas Kalle Tammemäe , kes on TTÜ õppeprorektor. Ta tutvustas meile osa üliõpilaselust ning mis pärast õpinguid, tulevikus edasi võib toimuda. Lisaks rääkis meile üsna pikalt TTÜst nii loengu alguses kui ka loengu lõpus, mis tekitas tunde, et ITK kuulub täiesti TTÜ hulka. Ta rääkis meile veel bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse erinevusest ning sarnasusest. Rääkis lähemalt ka teadlase, professionaali ning nende sulami erinevustest. Lisaks rääkis ta ka H-Indeksist ja IEEEXtreme programmerrimisvõistlusest, mis pidi toimuma on-line. Antud loeng oli väga informatsiooni rohke, kuid samas kuidagi laialivalguv.

Kaheksa õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengugaga anti selget, vajalikku ja harivat informatsiooni sellest, mis meid esmakursuslasi ees ootab ning millised võimalused meid ootavad. Jagati häid nippe ja tarkusi, mida IT elus kindlasti vaja läheb. Väga meeldis see kuidas vahetevahel esitati küsimusi auditoorumile või anti neile mingi ülesanne. Teemad, mida loengutes käsitleti olid erinevad, kuid igal loengul oli nagu oma paariline, mis kattusid osaliselt omavahel. Selged ühised jooned olid omavahel esimesel ja viimasel loengul, teisel ja kolmandal. Selged, huvitavad ja tänapäevased näited aitasid teemasid paremini jälgida. Kuid samas, minu arust oleks võinud paar loengut veel olla, sest tundus nagu midagi jäi käsitlemata.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

===Küsimus 3===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
[[Category:Erialatutvustus 2011]]

User:Mamottus

2011-10-18T17:53:31Z

Mamottus: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Matthias Mõttus Esitamise kuupäev: 18. september 2011 ==Essee== Suvel, kaua enne IT Kolledžisse asumist sai ette vaadatud, m…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Matthias Mõttus 
Esitamise kuupäev: 18. september 2011

==Essee==

Suvel, kaua enne IT Kolledžisse asumist sai ette vaadatud, mis ained ees ootavad. Tekkis rõõmu kui ka kurbust, kuna oli aineid, mis meeldis ja mis mitte nii väga. Üheks üllatuseks algaval sügissemestril Java algkursuse kõrval oli Õpingukorraldus ja erialatutvustus, mille kaheksa loengut tekitasid pildi sellest, mida hakatakse õppima ning loodi selgem ettekujutus infotehnoloogiast ja tulevikust. Loengutel esines nii IT Kolledži õppejõudusid ja külalisi, kelle töö loomulikult hõlmas IT sektorit.

Kõige esimene loeng esmakursulastele ITKs oli „Õppekorraldus ja sisekord“, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loengus tutvustati meile õppetööd ning selgitati, mida meilt oodatakse ja kuidas koolis hästi hakkama saada. Lisaks anti ülevaadet koolist ja õppekorraldusest ning mis on rakenduskõrghariduses uut ning teistsugust. Oleks soovinud kuulda ka sportimisvõimalustest, mida viimases loengus said kuulda, kuid siiksi loeng oli korralik sissejuhatus esmakursuslastele ning andis palju tarka informatsiooni.

Teises loengus kõneles meile õppejõud Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Kiirelt käis üle „European Digital Single Market“ teemast, mis on kogu Euroopat ühendav digitaalne turg. Viik rääkis meile ka innovaatilisusest ning tõi välja väga põhjalikke näited, mis tooted on innovatsioonilised ja kuidas isegi positsioneerimine võib muuta mõne toote või teenuse innovaatiliseks. Ta selgitas meile, et innovatsioon ei ole ainult suurfirmadele eralõbu, vaid ka väikestel firmadel on olemas võimalus konkureerida. Innovatsiooni tegemiseks ei pea alati midagi uut välja mõtlema, piisab täiesti loodu täiustamisest, et luua innovatsiooni. Aga samas innovatsiooni loomiseks peab olema ka innovatsiooni soodustav keskkond ja seda soosiv ühiskond. Viik rääkis meile ka sellest, kuidas inimene ei oska tihtipeale midagi uut esimese korraga teha või kasutada. Näiteks inimene ei oska kohe sündides jalgrattaga sõita. Selle õppimine võib võtta aastaid, aga ühiskonnas sageli hakatakse ebaõnnestumise korral kohe süüdlast otsima. Tuleb tõdeda, et kõige parem viis õppimiseks on eksimine, kuna eksimine on inimlik ja ilma eksimusteta ei tea kuidas saada paremaks. Esitlus oli väga hea, kuna käsitletud teema tehti kuulajaskonnale kindlasti palju selgemaks.

Kolmas loeng oli Ideest teostuseni, mille viis läbi ITK vilistlane Mart Mangus. Loengu käigus mainis ta, et olulised on oskused ja tegevused mitte paberil ja teoreetiliselt. Ta rääkis üldisest pildist ettevõtlusmaastikul ning erinevate ettevõtlusvormide kasumlikkusest, maksudest, mis kaasneb äriühingu valimisega ja muudest teemaga seonduvatest asjadest. Väga huvitav loengu juures oli see, et saime ise kaasa teha idee loomisega ning hiljem ka selle analüüsimisega läbi SWOT analüüsi. SWOT analüüs tundus olevat väga kasulik. Idee teostamiseks tuli sellele leida erinevaid positiivseid ja negatiivseid külgi.

Neljanda loengu esitas õppejõud Margus Ernits robootikast. Loengul räägiti lähemalt robootika klubist ja selle edust RoboTexil. Lisaks rääkis ta, et reaalainete paremaks õppimiseks, peab antud aine olema huvitav ja mänguline. Ning praktika on see, mis parandab ja aitab kinnistada teadmisi. Esimest korda kuulsin ka mängulise õppimise näitest RoboCode, mis arendab uut programmeerijat väga hästi.

Serverikeskuste võrguarhitektuurist rääkis meile viiendas loengus Net Groupist Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Loeng oli pigem suunatud süsteemi administraatoritele, kuna tutvustati enamasti serverilahendusi, pilvelahendusi ja muust seonduvast. Teema oli väga keerukas ja kohati isegi arusaamatu, kuna oli palju sellist eksperdi tasemelist juttu. Visuaalselt näidati meile, kui palju on aastate jooksul vähenenud ühenduste ja füüsiliste seadmete hulk, mille tõttu firmadel jääb serveriruum mahukam. Nad rääkisid ka, et lahenduste loomine puhtalt lehelt saab olema väga kiire ning teenuste jaoks ei ole vaja enam eraldi füüsilist serverit, kuna nendele saab mahutada mitmeid teenuseid. Lisaks jäi meelde, et Net Group peab tähtsaks oma töötajate pidevat koolitust, kuna IT erialal töötamist võib pidada elukestvaks õppeks. Pinnapeal püsimiseks tuleb enda teadmistepagasit tihtipeale täiendada.

Kuuenda loengu „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ esitas Siseministeeriumi IT osakonnast Agu Leinfeld. Kohe loengu alguses kaasas ta auditooriumi, et vastataks küsimusele „Miks tulin ITd õppima?“ ning tema jutust õigesti arusaades jäi meelde, et mida õigem eesmärk, seda edukam võib tulevik olla. Hämmastav oli see, et enne igat arutelu paneeli küsis ta auditooriumilt arvamust ja vastas siis ise ning loengu lõpus jõudis ta tagasi alguses esitatud küsimuse juurde. Loengust jäi meelde huvitav ad faktid, et tehnoloogiline areng on toonud inimestele kaasa pikema tööaja, suuremad ootused ning samas väiksema puhkeaja ja headeks „ittikateks“ saadakse siis, kui õpitakse ära see ärikeel, kuhu parasjagu on asutud tööle.

Eelviimase loengu pidas Anto Veldre küperturbe meeskonnast CERT ning rääkis „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“ . Veldre oli ainuke, kes pidas loengut ilma slideshowta ning tuli välja, et see polnudki väga vajalik. Ta tõstis esile väga häid küberturvalisuse probleeme nagu identiteedi vargusi ja interneti pettusi ning rääkis lähemalt ka erinevatest kaitse programmidest. Üpris lähedalt rääkis Veldre ka raha pettustest ja erinevatest viisidest kuidas neid toime pannakse, mis osaliselt pakkus mulle kergendust, kuna targa tavakasutajana ma igalepoole ikka ei kliki. Tõstis esile, et tavakasutaja peab ikka hoolikas olema, kuna politseil ei ole piisavalt jõudu ja ressursse, et interneti kurjusega võidelda.

Viimase loengu „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ pidas Kalle Tammemäe , kes on TTÜ õppeprorektor. Ta tutvustas meile osa üliõpilaselust ning mis pärast õpinguid, tulevikus edasi võib toimuda. Lisaks rääkis meile üsna pikalt TTÜst nii loengu alguses kui ka loengu lõpus, mis tekitas tunde, et ITK kuulub täiesti TTÜ hulka. Ta rääkis meile veel bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse erinevusest ning sarnasusest. Rääkis lähemalt ka teadlase, professionaali ning nende sulami erinevustest. Lisaks rääkis ta ka H-Indeksist ja IEEEXtreme programmerrimisvõistlusest, mis pidi toimuma on-line. Antud loeng oli väga informatsiooni rohke, kuid samas kuidagi laialivalguv.

Kaheksa õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengugaga anti selget, vajalikku ja harivat informatsiooni sellest, mis meid esmakursuslasi ees ootab ning millised võimalused meid ootavad. Jagati häid nippe ja tarkusi, mida IT elus kindlasti vaja läheb. Väga meeldis see kuidas vahetevahel esitati küsimusi auditoorumile või anti neile mingi ülesanne. Teemad, mida loengutes käsitleti olid erinevad, kuid igal loengul oli nagu oma paariline, mis kattusid osaliselt omavahel. Selged ühised jooned olid omavahel esimesel ja viimasel loengul, teisel ja kolmandal. Selged, huvitavad ja tänapäevased näited aitasid teemasid paremini jälgida. Kuid samas, minu arust oleks võinud paar loengut veel olla, sest tundus nagu midagi jäi käsitlemata.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

===Küsimus 3===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
[[Category:Erialatutvustus 2011]]