== '''Sissejuhatus''' ==

Pidevalt suurenev IT osakaal meie ühiskonnas on iga meie elu valdkonda mõjutanud. IT ja spordi vahele tavaliselt suuri paralleele ei tõmmata, kuid kindlasti on IT sporti mõjutanud ning tänaseks päevaks tihedalt seotud. Esimene mõte IT-st ja spordist rääkides on võib-olla otseülekanded ja muu säärane, aga tegelikult on IT spordiga palju sügavamlt seotud. Tekib küsimus, et millised IT lahendused on spordi arengule reaalselt kaasa aidanud?

== '''Tehnoloogilised leiutised spordis''' ==

'''VAR'''

Sportmängud on käinud läbi ajaloo käsikäes erinevate pettustega ja tulemuste manipuleerimisega. Tänapäeval on raske sportmängus teha midagi nii, et see märkamata jääks, kuna kõiki suuremaid spordiüritusi filmitakse ja on loodud erinevad süsteemid selleks, et mängu lõpptulemus oleks selline nagu ta ka tegelikult olema peaks. Näiteks tõi suure muutuse jalgpalli maailma Video Assistant Referee ehk VAR. Ühe kohtuniku asemel töötavad mitu inimest selle nimel, et vaadata videosalvestuses üle olukordi, milles peakohtunik kindel polnud. See muudab mängu ausamaks, sest kohtunik saab peale teatud olukorra ülevaatamist oma otsust mägus muuta. Lisaks on VARi kasutuselevõtt vähendanud mängijate poolt tehtud vigu ja punaseid kaarte. <ref>Peñas, Carlos Lago. "How VAR has changed football". ''Barca Innovation Hub''. https://barcainnovationhub.com/how-var-has-changed-football/ (15.09.2021)</ref>

[[File:VAR.jpg|300px|thumb|left|Video Assistant Referee(VAR)<ref>Video Assistant Referee(VAR) https://www.globaltimes.cn/Portals/0/attachment/2020/2020-12-03/aa0cb7f0-8a6e-437a-80d0-f326638093d5.jpeg</ref>]]

'''Piletite ost'''

Varem oli kõigele, sealhulgas spordiüritustele piletite ostmine tülikas, sageli oli see telefoni teel pikk protsess, mis tekitas inimestes mängu nägemiseks pigem meelehärmi kui põnevust või kui tuli seista tundide viisi järjekorras ja siis lihtsalt aksepteerida fakti, et piletid müüdi juba välja. Nüüd aga saavad spordisõbrad üle maailma osta üritustele pileteid veebist mõne minutiga. Uute veebiplatvormide abil pole piletite leidmine ja ostmine kunagi olnud lihtsam, muutes piletimüügi protsessi kõigile mugavamaks, meelitades spordiüritusi külastama rohkem inimesi kui kunagi varem ning luues tõhusalt rohkem tulu spordimeeskondadele ja ürituste korraldajatele üle maailma. Eestipäraseks näiteks oleks Piletilevi, mille läbi saab kiirelt ja mugavalt osta omale erinevatele üritustele pileteid.
<ref>Schindel, Austin. "20 Ways Technology Makes Sports Better".
''Bleacher report''. https://bleacherreport.com/articles/773227-20-ways-technology-makes-sports-better (26.07.2011)</ref>

'''Üksikisiku andmeanalüüs'''

Veel kümmekond aastat tagasi pidid need spordiharrastajad, kes olid huvitatud treeningu põhinäitajate jälgimisest, lootma kohmakatele seadmetele, mis olid inetud ja ebapraktilised. Tänapäeval on kantav tehnika nii hästi disainitud ja funktsionaalne, et on üle kantud ka moemaailma. Kuigi kehal kantav tehnoloogia pole spordis midagi uut, on sensortehnoloogia ja täpsuse areng erinevate jälgimisseadmete tööstust täielikult muutnud, muutes kantava tehnika üheks suurimaks tehnoloogiliseks edusammuks spordis. Tipptasemel kantavad tehnoloogilised tooted võimaldavad sportlastel ja treeninguhuvilistel täpselt mõõta erinevaid näitajaid nagu samme, põletatud kaloreid, pulssi ja palju muud. Need seadmed võivad isegi teie und jälgida tagastades sisukaid andmeid selle kohta, kuidas saaks oma rutiini parandada. <ref> Roda, Matthew. "New examples of sports technology that's changing the game". ''Reflexion''. https://www.reflexion.co/blog/sports-technology/ (22.10.2019)</ref>

== '''Spordi parem levik läbi IT''' ==

Suure panuse on IT pannud ka erinevate spordialade populaarsuse kasvule. Tehnoloogia arengu tõttu on erinevate spordialade sündmuste kajastus ulatuslikum kui kunagi varem. Lihtne ja mugav ligipääsetavus tõstab ka vaatajate arvu.

'''Otseülekanded'''

Varem said vaatajad mängust osa saamiseks valima vaid mõne üksiku kanali vahel, kuid nüüd on võimalused spordiülekannete vaatamiseks palju ulatuslikumad. Ülekanded on saadaval kõikjal ja kogu aeg. Lisaks on nüüd saadaval otseülekanded koos kordustega. Veel paarkümmend aastat tagasi tähendas suurest mängust ilma jäämine seda, et tulemuste saamiseks tuli oodata näiteks järgmise ajalehenumbri ilmumiseni või kuulda uudiseid oma tuttavatelt. Nüüd on aga inimestel võimalik mis tahes materjali salvestada, salvestada ja taasesitada. <ref> Seymour, Sarah. "3 ways technology has changed the sports world". ''Discovery design''. https://discoverydesign.co.uk/blog/post/3-ways-technology-has-changed-the-sports-world/ (08.08.2016)</ref>

Võimalik on peaaegu igat profitaseme spordivõistlust vaadata diivanilt tõusmata ning soovi korral uuesti vaadata. Juhul, kui sellist võimalust ei oleks, siis ainukeseks alternatiiviks oleks ise kohale minna. Kohati on selline võimalus ahvatlev, kuid väga paljudel kordadel meeldib ikkagi inimestel enda mugavustsooni jääda ning kodus püsida.

Paljudel juhtudel pole võimalik isegi kohale minna oma soovitud sporti vaatama. Näiteks kui jalgpalli staadion mahutab ligi 80 000 inimest ning inimesi, kes sooviksid mängu vaatama minna on miljoneid, siis tekibki juba probleem. Tänu otseülekannetele on see probleem lahendatav. Ühtlasi võib näiteks tuua, et kui sa oled suur tennise fänn, siis väga suure tõenäosusega on igal momendi kuskil maailmas toimumas parasjagu üks tennise mäng, mida on võimalik otseülekandega vaadata. Ei pea kunagi muretsema, et ei saa enda soovitud sporti vaadata. Tänapäevaks on otseülekanded meie jaoks kujunenud nii iseenesestmõistetavaks, et me ei hooma kui paljust me nendeta ilma jääks.

[[File:Messi_Instagram.png|300px|thumb|right|Tippjalgpallur Messi Instagrami profiil<ref>Tippjalgpallur Messi Instagrami profiil https://www.globaltimes.cn/Portals/0/attachment/2020/2020-12-03/aa0cb7f0-8a6e-437a-80d0-f326638093d5.jpeg</ref>]]

'''Sotsiaalmeedia'''

Kindlasti on spordi populaarsuse suurenemisele kaasa aidanud erinevad sotsiaalmeedia platvormid. Sotsiaalmeedia aitab kursis olla enda lemmik spordialadega. Erinevad meeskonnad postitavad enda tegemistest nii spordialaselt kui ka väljaspool seda.

Teisest küljest saab sotsiaalmeedia kaudu olla kursis ka tippsportlaste igapäevaeluga. See kui tippsportlane enda igapäevaelu taoliselt jagab, aitab fännidel temaga lähedasemaks saada. Fänluse suurenemine tähendab automaatselt ka suuremat himu selle spordi vastu.

== '''Andmeanalüüs tippspordis''' ==

'''Kõige kättesaadavam andmenalüüsi tüüp - videoanalüüs'''

Videoanalüüse kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil: soorituse parandamiseks ja vigastuste ennetamiseks. Sportlase esituse salvestamine võimaldab tabada väikseid detaile ja liikumisi, mis sportlast live-s vaadates sageli kahe silma vahele jäävad. Salvestuste ja liigutusi analüüsivate professionaalide abiga saavad sportlased abi vale tehnika äratundmisel ja parandamisel ning oma tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamisel. Sageli avatakse videoanalüüsiga sportlasele tema sooritustel hoopis uus tase.

Vale tehnika ja/või kehaasend soodustavad sageli spordivigastusi. Liikumiste analüüsimine videote kaudu võib aidata välja selgitada konkreetseid harjumusi, mis põhjustavad sportlasele valu ja vigastusi. Kui viga on leitud, on sportlasel võimalik oma tehnikat parandada, et vältida täiendavat valu või vigastusi. Samuti on võimalik videoanalüüsi ka retrospektiivselt kasutada, st pärast vigastuse tekkimist. See aitab kaasa probleemi juure väljaselgitamisele kui ka õige taastusravi valimisele.

Eriti meeskonnaaladel on treenerid mängude ajal tavaliselt liiga hõivatud, et keskenduda iga sportlase individuaalsetele tegemistele. Seetõttu ongi videoanalüüs saanud tippspordis pea igapäevaseks praktikaks, sest nii saavad sportlased ja treener võimaluse jooksvalt välja töötada taktikaid, arvesse võttes sportlaste nõrku külgi ja kasutades ära kõiki nende tugevusi, et aidata kaasa meeskonna üldisele arengule ja edule.

'''Statistika kui edu võti'''

Strateegia loomine on iga spordiala lahutamatu osa, olgu see siis individuaal- või meeskonnasport. Professionaalsed sportlased ja meeskonnad sõltuvad strateegiatest, et võistelda (eeldatavalt edukalt) oma rivaalidega. Kaasaegne juhendamine kasutab suuri andmekogumeid, et luua taktikaid, et aidata nii üksikuid sportlasi kui ka meeskonda tervikuna. Andmeteadus võimaldab eelkõige professionaalsete meeskondade treeneritel luua ülipersonaliseeritud strateegiaid iga meeskonna mängitava matši jaoks. Nii jääb meeskonna taktika ettearvamatuks, kuid samas tõhusaks.

Üks hea näide on see, kuidas Liverpool FC kasutab Premier League'is ja Meistrite liigas vastaste domineerimiseks andmeteadust. Nelja aastaga suudeti luua meeskond, mis tõusis tabelikeskmikust Meistrite liiga (2019) ja Premier League (2020) võitjaks. Mõningad näited Liverpooli sügavast andmeanalüüsist on: väravatõenäosuse (et värav lüüakse järgmise 15 sekundi jooksul) arvutamine ükskõik millisest positsioonist, võttes arvesse nii mängijate liikumisi, asukohta väljakul kui ka nende harjumusi; sentimeetri täpsusega väljaku märkimine tsoonidega, kuhu on võimalik ning kuhu on mõtekas pall edasi viia. Täpsemate selgituste ning illustreerivate graafikute/piltide nägemiseks soovitan lugeda artiklit, mille leiab [https://www.liverpool.com/liverpool-fc-news/features/liverpool-transfer-news-jurgen-klopp-17569689 siit]. <ref> Williams, Josh. "Liverpool are using incredible data science during matches, and effects are extraordinary". ''Liverpool.com''. https://www.liverpool.com/liverpool-fc-news/features/liverpool-transfer-news-jurgen-klopp-17569689 (15.01.2020)</ref>

'''Skautimine läbi andmete'''

Hetkeseisuga üks suuremaid ning detailsemaid andmebaase skautimiseks on InStat Scout. Treenerid, mängijad, skaudid, agendid, ajakirjanikud ja teised jalgpalliprofessionaalid saavad vaid paari hiireklõpsuga teavet mis tahes mängija või meeskonna kohta kõikjal maailmas. InStat pakub statistikat, täismatše, mis tahes tegevuste videokokkuvõtteid, interaktiivsed võttegraafikuid ja isegi linke mängijate profiilidele sotsiaalmeedias. Iga kuu laaditakse andmebaasi üles üle 6000 mängu. Iga matši analüüsib vähemalt 2 inimest, keda omakorda kontrollitakse üle. Pärast mängu vaatab aruanded üle superviisor. Mängijate- ja meeskonnaprofiile uuendatakse reaalajas või mõne tunni jooksul pärast mängu. <ref>InStat. "InStat Scout". https://instatsport.com/football/instat_scout</ref>

Teine näide sarnasest süsteemist on StatDNA, mida kasutab alates 2012. aastast näiteks inglise tippklubi Londoni Arsenal. Tänu sellele süteemile leidis Arsenal enda mänguga sobima sellised hilisemad klubi edulood nagu Mesut Özil, Alexis Sanchez, Santi Cazorla, Olivier Giroud ja mõned teised. Samas ei ole kunagi garanteeritud, et tugeva statistikaga mängijaid saadab edulugu. StatDNA süsteemi poolt soovitatuna toodi klubisse näiteks Gabriel Bautista ja Mathieu Debuchy, kellest oodati eelneva statistika põhjal enamat. <ref> Taylor, Mark. "Arsenal's five biggest success stories from StatDNA scouting system to find transfers". ''Daily Star''. https://www.dailystar.co.uk/sport/football/arsenal-transfer-statdna-sanchez-ozil-23807207 (27.03.2021)</ref>

'''Football Manager'''

Tegemist on mõnevõrra teisejärgulise teemaga, kuid Football Manager (edaspidi FM) kui mäng annab põhimõtteliselt ideaalse pildi sellest, kui massiivne on andmete kogumine ning analüüsimine tänapäeva tippspordis. Mäng ise kujutab endast simulaatorit, mis kasutab reaalaja andmeid, et läbi viia simulatsioone jalgpallimängudest. 2015. aasta seisuga oli FM-i andmebaasis detailsed andmed üle 650’000 jalgpalluri kohta, mis on kõik kogutud reaalsest elust. Nii massiivses mahus andmed on kogutud tänu skautidele, kes esitavad põhimõtteliselt iga mängija (kes tegelevad jalgpalliga natukenegi professionaalsemal tasemel) kohta detailse ülevaate. Need ülevaated töötatakse omakorda läbi FM-i enda andmeanalüütikute poolt, kes sisestavad andmed andmebaasi. Lisaks performance-related andmetele sisestatakse andmebaasi ka muu info mängijate kohta. Iseloom, suhted teatud klubide või inimestega jne. Kõik see annab kokku ühe kõige reaalsema jalgpallimängu, mida tänapäeval saada on (siinkohal ei mõtle ma mängu visuaalset külge vaid gameplay-d). Pikemalt on võimalik selle mängu telgitagustest lugeda intervjuust, mille leiab [https://bleacherreport.com/articles/2588328-inside-the-world-of-a-football-manager-analyst siit]. <ref>Akerman, Nick. "Inside the World of a Football Manager Analyst". ''Bleacher report''. https://bleacherreport.com/articles/2588328-inside-the-world-of-a-football-manager-analyst%20 (14.11.2015)</ref>

== '''Üksikisikute sportimisvõimaluste parandamine''' ==

Tehnoloogilised lahendused on kindlasti palju juurde andnud tippspordis. Ilmselt just tänu sellele saavutatakse igapäevaselt uusi maailmarekordeid erinevatel spordialadel. Muuhulgas on Infotehnoloogia areng oluliselt suutnud parandada ka tavainimeste sportimisharjumusi.

Siinkohal lausub põhirõhk erinevatel äppidel. Välja on mõeldud väga erinevaid rakendusi ja lahendusi inimeste elu mugavamaks muutmiseks ning seeläbi soodustamaks inimeste sportimist. Sooviksin välja tuua mõningad silmapaistvamad lahendused:

'''Iseteenindav jõusaal'''

Üheks mugavaks lahenduseks, mille võrra IT on meie spordielu rikastanud, on isetöötavad jõusaalid. See kujutab endast jõusaale, kus personali ei ole. Inimene tuleb jõusaali, skaneerib oma jõusaali mobiilirakenduses genereeritud QR-koodi lugejasse sisse ning seeläbi pääsebki jõusaali. Sellise jõusaali juures on suur pluss see, et tavapäraselt on need ööpäevaringselt avatud. See annab võimaluse käia igal ajal ning inimene ei pea sõltuma jõusaali avamis-ja sulgemisaegadest. Ühtlasi jõusaali haldav ettevõte ei pea kulutama tohutult vahendeid personali ülalpidamiseks. Eestis võib üheks selliseks näiteks tuua jõusaal ''Gym!''

'''Nutikas personaaltreener'''

On olemas erinevaid rakendusi, mis võivad olla personaaltreeneri eest. Need on võimelised koostama automaatselt treeningkava, mis on võimalikult palju kasutajale personaliseeritud. Kui inimene pole varasemalt eriti treeninud ja on pisut ülekaaluline, siis ilmselt rakendus seab madalamad eesmärgid, kui inimesele, kes on pea igapäevaselt treeninud. See on äärmiselt kasulik kasutajatele, kes soovivad treenida, kuid ei tea kuidas alustada. Negatiivne pool on see, et pole päris personaaltreenerit, kes sind koha peal juhendada saaks erinevate harjutuste tegemisel. Tänapäeval personaaltreenerite hinnad on üpris krõbedad, mistõttu ei ole imestada, et järjest rohkem otsustatakse äppi kasuks. Valik erinevatest personaaltreeneri rakendustest on [https://www.healthline.com/nutrition/personal-trainer-app siin]. Inimestele, kes soovivad treenimist alustada, kuid ei tea kuidas pihta hakata, on suureks abimeheks ka YouTube. Seal on samuti palju erinevaid treeningvideoid, millest innustust saada.

'''Treeningud sõpradega distantsilt'''

Hea seltskond on üks tegur, mis motiveerib inimesi sportima. Covid-19 saabumisega suleti jõusaalid ning piirati inimeste koos treenimise võimalusi. Sel ajal kujunesid eriti populaarseks [https://en.wikipedia.org/wiki/Zoom_(software) Zoomi] ühistrennid. Zoomi trennid toimusid tavaliselt ainult enda keharaskust või koduseid vahendeid kasutades. Üldiselt treener näitas harjutuse ette ja ülejäänud pidid seda järele tegema. Selline väljund on kindlasti hea, sest on palju inimesi, kes ei suuda ennast iseseisvalt motiveerida trenni tegema. Treening koos sõprade ja tuttavatega on kindlasti mitmekülgsem ning lisaks trennile on sellel ka sotsiaalne pool.

'''Virtuaaltreeningud'''

Zoom ei ole ainuke võimalus kodust väljumata treenida. Järjest rohkem hakkab populaarsemaks saama virtuaalreaalsus(''VR''). Sellega kaasnevad ka treeningud virtuaalses ruumis. Tänapäeval on võimalik harrastada mitmeid erinevaid spordialasi kasutades kas mingisugust simulaatorit või muud VR liidest. Üks spordiala on golf, mille harrastamine taolisel viisil on üpris populaarne. Näiteks erinevate golfi simulaatoritega on võimalik tutvuda [https://rainorshinegolf.com/pages/best-golf-simulators siin].

== '''Kokkuvõtteks''' ==

Meie hüppeline areng IT maailmas on kindlasti andnud palju juurde ka spordile. On leiutatud mitmeid erinevaid vahendeid, et muuta sporti ja sportimist ausamaks, paremaks ja mugavamaks. Kindlasti on sellised vahendid nagu sotsiaalmeedia ja otseülekanded aidanud palju kaasa erinevate spordialade populaarsuse kasvule. Sel moel on inimestel oluliselt lihtsam kursis püsida enda lemmikspordialadega. Ühtlasi tänapäeva tippspordis on järjest suurem rõhk pisidetailidel, mistõttu on kandvam roll ka andmeanalüüsil. Mõnikord võibki mängu võitja otsustuda sellest, kes on teinud parema „kodutöö“. Lisaks on andmeanalüüsi(videopilt, statistika) kaudu on hea tagasisidet saada enda arenguprotsessist. Igapäevaelulise poole pealt on palju loodud erinevaid rakendusi soodustamaks inimeste sportimist. Erinevaid selliseid rakendusi on lugematul arvul.

File:Messi Instagram.png

2021-12-06T09:38:46Z

Marann:

IT mõju spordile

2021-12-06T09:38:27Z

Marann: /* Spordi parem levik läbi IT */

== '''Sissejuhatus''' ==

Pidevalt suurenev IT osakaal meie ühiskonnas on iga meie elu valdkonda mõjutanud. IT ja spordi vahele tavaliselt suuri paralleele ei tõmmata, kuid kindlasti on IT sporti mõjutanud ning tänaseks päevaks tihedalt seotud. Esimene mõte IT-st ja spordist rääkides on võib-olla otseülekanded ja muu säärane, aga tegelikult on IT spordiga palju sügavamlt seotud. Tekib küsimus, et millised IT lahendused on spordi arengule reaalselt kaasa aidanud?

== '''Tehnoloogilised leiutised spordis''' ==

'''VAR'''

Sportmängud on käinud läbi ajaloo käsikäes erinevate pettustega ja tulemuste manipuleerimisega. Tänapäeval on raske sportmängus teha midagi nii, et see märkamata jääks, kuna kõiki suuremaid spordiüritusi filmitakse ja on loodud erinevad süsteemid selleks, et mängu lõpptulemus oleks selline nagu ta ka tegelikult olema peaks. Näiteks tõi suure muutuse jalgpalli maailma Video Assistant Referee ehk VAR. Ühe kohtuniku asemel töötavad mitu inimest selle nimel, et vaadata videosalvestuses üle olukordi, milles peakohtunik kindel polnud. See muudab mängu ausamaks, sest kohtunik saab peale teatud olukorra ülevaatamist oma otsust mägus muuta. Lisaks on VARi kasutuselevõtt vähendanud mängijate poolt tehtud vigu ja punaseid kaarte. <ref>Peñas, Carlos Lago. "How VAR has changed football". ''Barca Innovation Hub''. https://barcainnovationhub.com/how-var-has-changed-football/ (15.09.2021)</ref>

[[File:VAR.jpg|300px|thumb|left|Video Assistant Referee(VAR)<ref>Video Assistant Referee(VAR) https://www.globaltimes.cn/Portals/0/attachment/2020/2020-12-03/aa0cb7f0-8a6e-437a-80d0-f326638093d5.jpeg</ref>]]

'''Piletite ost'''

Varem oli kõigele, sealhulgas spordiüritustele piletite ostmine tülikas, sageli oli see telefoni teel pikk protsess, mis tekitas inimestes mängu nägemiseks pigem meelehärmi kui põnevust või kui tuli seista tundide viisi järjekorras ja siis lihtsalt aksepteerida fakti, et piletid müüdi juba välja. Nüüd aga saavad spordisõbrad üle maailma osta üritustele pileteid veebist mõne minutiga. Uute veebiplatvormide abil pole piletite leidmine ja ostmine kunagi olnud lihtsam, muutes piletimüügi protsessi kõigile mugavamaks, meelitades spordiüritusi külastama rohkem inimesi kui kunagi varem ning luues tõhusalt rohkem tulu spordimeeskondadele ja ürituste korraldajatele üle maailma. Eestipäraseks näiteks oleks Piletilevi, mille läbi saab kiirelt ja mugavalt osta omale erinevatele üritustele pileteid.
<ref>Schindel, Austin. "20 Ways Technology Makes Sports Better".
''Bleacher report''. https://bleacherreport.com/articles/773227-20-ways-technology-makes-sports-better (26.07.2011)</ref>

'''Üksikisiku andmeanalüüs'''

Veel kümmekond aastat tagasi pidid need spordiharrastajad, kes olid huvitatud treeningu põhinäitajate jälgimisest, lootma kohmakatele seadmetele, mis olid inetud ja ebapraktilised. Tänapäeval on kantav tehnika nii hästi disainitud ja funktsionaalne, et on üle kantud ka moemaailma. Kuigi kehal kantav tehnoloogia pole spordis midagi uut, on sensortehnoloogia ja täpsuse areng erinevate jälgimisseadmete tööstust täielikult muutnud, muutes kantava tehnika üheks suurimaks tehnoloogiliseks edusammuks spordis. Tipptasemel kantavad tehnoloogilised tooted võimaldavad sportlastel ja treeninguhuvilistel täpselt mõõta erinevaid näitajaid nagu samme, põletatud kaloreid, pulssi ja palju muud. Need seadmed võivad isegi teie und jälgida tagastades sisukaid andmeid selle kohta, kuidas saaks oma rutiini parandada. <ref> Roda, Matthew. "New examples of sports technology that's changing the game". ''Reflexion''. https://www.reflexion.co/blog/sports-technology/ (22.10.2019)</ref>

== '''Spordi parem levik läbi IT''' ==

Suure panuse on IT pannud ka erinevate spordialade populaarsuse kasvule. Tehnoloogia arengu tõttu on erinevate spordialade sündmuste kajastus ulatuslikum kui kunagi varem. Lihtne ja mugav ligipääsetavus tõstab ka vaatajate arvu.

'''Otseülekanded'''

Varem said vaatajad mängust osa saamiseks valima vaid mõne üksiku kanali vahel, kuid nüüd on võimalused spordiülekannete vaatamiseks palju ulatuslikumad. Ülekanded on saadaval kõikjal ja kogu aeg. Lisaks on nüüd saadaval otseülekanded koos kordustega. Veel paarkümmend aastat tagasi tähendas suurest mängust ilma jäämine seda, et tulemuste saamiseks tuli oodata näiteks järgmise ajalehenumbri ilmumiseni või kuulda uudiseid oma tuttavatelt. Nüüd on aga inimestel võimalik mis tahes materjali salvestada, salvestada ja taasesitada. <ref> Seymour, Sarah. "3 ways technology has changed the sports world". ''Discovery design''. https://discoverydesign.co.uk/blog/post/3-ways-technology-has-changed-the-sports-world/ (08.08.2016)</ref>

Võimalik on peaaegu igat profitaseme spordivõistlust vaadata diivanilt tõusmata ning soovi korral uuesti vaadata. Juhul, kui sellist võimalust ei oleks, siis ainukeseks alternatiiviks oleks ise kohale minna. Kohati on selline võimalus ahvatlev, kuid väga paljudel kordadel meeldib ikkagi inimestel enda mugavustsooni jääda ning kodus püsida.

Paljudel juhtudel pole võimalik isegi kohale minna oma soovitud sporti vaatama. Näiteks kui jalgpalli staadion mahutab ligi 80 000 inimest ning inimesi, kes sooviksid mängu vaatama minna on miljoneid, siis tekibki juba probleem. Tänu otseülekannetele on see probleem lahendatav. Ühtlasi võib näiteks tuua, et kui sa oled suur tennise fänn, siis väga suure tõenäosusega on igal momendi kuskil maailmas toimumas parasjagu üks tennise mäng, mida on võimalik otseülekandega vaadata. Ei pea kunagi muretsema, et ei saa enda soovitud sporti vaadata. Tänapäevaks on otseülekanded meie jaoks kujunenud nii iseenesestmõistetavaks, et me ei hooma kui paljust me nendeta ilma jääks.

'''Sotsiaalmeedia'''

Kindlasti on spordi populaarsuse suurenemisele kaasa aidanud erinevad sotsiaalmeedia platvormid. Sotsiaalmeedia aitab kursis olla enda lemmik spordialadega. Erinevad meeskonnad postitavad enda tegemistest nii spordialaselt kui ka väljaspool seda.

Teisest küljest saab sotsiaalmeedia kaudu olla kursis ka tippsportlaste igapäevaeluga. See kui tippsportlane enda igapäevaelu taoliselt jagab, aitab fännidel temaga lähedasemaks saada. Fänluse suurenemine tähendab automaatselt ka suuremat himu selle spordi vastu.

[[File:Messi_Instagram.png|300px|thumb|right|Tippjalgpallur Messi Instagrami profiil<ref>Tippjalgpallur Messi Instagrami profiil https://www.globaltimes.cn/Portals/0/attachment/2020/2020-12-03/aa0cb7f0-8a6e-437a-80d0-f326638093d5.jpeg</ref>]]

== '''Andmeanalüüs tippspordis''' ==

'''Kõige kättesaadavam andmenalüüsi tüüp - videoanalüüs'''

Videoanalüüse kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil: soorituse parandamiseks ja vigastuste ennetamiseks. Sportlase esituse salvestamine võimaldab tabada väikseid detaile ja liikumisi, mis sportlast live-s vaadates sageli kahe silma vahele jäävad. Salvestuste ja liigutusi analüüsivate professionaalide abiga saavad sportlased abi vale tehnika äratundmisel ja parandamisel ning oma tugevuste ja nõrkuste väljaselgitamisel. Sageli avatakse videoanalüüsiga sportlasele tema sooritustel hoopis uus tase.

Vale tehnika ja/või kehaasend soodustavad sageli spordivigastusi. Liikumiste analüüsimine videote kaudu võib aidata välja selgitada konkreetseid harjumusi, mis põhjustavad sportlasele valu ja vigastusi. Kui viga on leitud, on sportlasel võimalik oma tehnikat parandada, et vältida täiendavat valu või vigastusi. Samuti on võimalik videoanalüüsi ka retrospektiivselt kasutada, st pärast vigastuse tekkimist. See aitab kaasa probleemi juure väljaselgitamisele kui ka õige taastusravi valimisele.

Eriti meeskonnaaladel on treenerid mängude ajal tavaliselt liiga hõivatud, et keskenduda iga sportlase individuaalsetele tegemistele. Seetõttu ongi videoanalüüs saanud tippspordis pea igapäevaseks praktikaks, sest nii saavad sportlased ja treener võimaluse jooksvalt välja töötada taktikaid, arvesse võttes sportlaste nõrku külgi ja kasutades ära kõiki nende tugevusi, et aidata kaasa meeskonna üldisele arengule ja edule.

'''Statistika kui edu võti'''

Strateegia loomine on iga spordiala lahutamatu osa, olgu see siis individuaal- või meeskonnasport. Professionaalsed sportlased ja meeskonnad sõltuvad strateegiatest, et võistelda (eeldatavalt edukalt) oma rivaalidega. Kaasaegne juhendamine kasutab suuri andmekogumeid, et luua taktikaid, et aidata nii üksikuid sportlasi kui ka meeskonda tervikuna. Andmeteadus võimaldab eelkõige professionaalsete meeskondade treeneritel luua ülipersonaliseeritud strateegiaid iga meeskonna mängitava matši jaoks. Nii jääb meeskonna taktika ettearvamatuks, kuid samas tõhusaks.

Üks hea näide on see, kuidas Liverpool FC kasutab Premier League'is ja Meistrite liigas vastaste domineerimiseks andmeteadust. Nelja aastaga suudeti luua meeskond, mis tõusis tabelikeskmikust Meistrite liiga (2019) ja Premier League (2020) võitjaks. Mõningad näited Liverpooli sügavast andmeanalüüsist on: väravatõenäosuse (et värav lüüakse järgmise 15 sekundi jooksul) arvutamine ükskõik millisest positsioonist, võttes arvesse nii mängijate liikumisi, asukohta väljakul kui ka nende harjumusi; sentimeetri täpsusega väljaku märkimine tsoonidega, kuhu on võimalik ning kuhu on mõtekas pall edasi viia. Täpsemate selgituste ning illustreerivate graafikute/piltide nägemiseks soovitan lugeda artiklit, mille leiab [https://www.liverpool.com/liverpool-fc-news/features/liverpool-transfer-news-jurgen-klopp-17569689 siit]. <ref> Williams, Josh. "Liverpool are using incredible data science during matches, and effects are extraordinary". ''Liverpool.com''. https://www.liverpool.com/liverpool-fc-news/features/liverpool-transfer-news-jurgen-klopp-17569689 (15.01.2020)</ref>

'''Skautimine läbi andmete'''

Hetkeseisuga üks suuremaid ning detailsemaid andmebaase skautimiseks on InStat Scout. Treenerid, mängijad, skaudid, agendid, ajakirjanikud ja teised jalgpalliprofessionaalid saavad vaid paari hiireklõpsuga teavet mis tahes mängija või meeskonna kohta kõikjal maailmas. InStat pakub statistikat, täismatše, mis tahes tegevuste videokokkuvõtteid, interaktiivsed võttegraafikuid ja isegi linke mängijate profiilidele sotsiaalmeedias. Iga kuu laaditakse andmebaasi üles üle 6000 mängu. Iga matši analüüsib vähemalt 2 inimest, keda omakorda kontrollitakse üle. Pärast mängu vaatab aruanded üle superviisor. Mängijate- ja meeskonnaprofiile uuendatakse reaalajas või mõne tunni jooksul pärast mängu. <ref>InStat. "InStat Scout". https://instatsport.com/football/instat_scout</ref>

Teine näide sarnasest süsteemist on StatDNA, mida kasutab alates 2012. aastast näiteks inglise tippklubi Londoni Arsenal. Tänu sellele süteemile leidis Arsenal enda mänguga sobima sellised hilisemad klubi edulood nagu Mesut Özil, Alexis Sanchez, Santi Cazorla, Olivier Giroud ja mõned teised. Samas ei ole kunagi garanteeritud, et tugeva statistikaga mängijaid saadab edulugu. StatDNA süsteemi poolt soovitatuna toodi klubisse näiteks Gabriel Bautista ja Mathieu Debuchy, kellest oodati eelneva statistika põhjal enamat. <ref> Taylor, Mark. "Arsenal's five biggest success stories from StatDNA scouting system to find transfers". ''Daily Star''. https://www.dailystar.co.uk/sport/football/arsenal-transfer-statdna-sanchez-ozil-23807207 (27.03.2021)</ref>

'''Football Manager'''

Tegemist on mõnevõrra teisejärgulise teemaga, kuid Football Manager (edaspidi FM) kui mäng annab põhimõtteliselt ideaalse pildi sellest, kui massiivne on andmete kogumine ning analüüsimine tänapäeva tippspordis. Mäng ise kujutab endast simulaatorit, mis kasutab reaalaja andmeid, et läbi viia simulatsioone jalgpallimängudest. 2015. aasta seisuga oli FM-i andmebaasis detailsed andmed üle 650’000 jalgpalluri kohta, mis on kõik kogutud reaalsest elust. Nii massiivses mahus andmed on kogutud tänu skautidele, kes esitavad põhimõtteliselt iga mängija (kes tegelevad jalgpalliga natukenegi professionaalsemal tasemel) kohta detailse ülevaate. Need ülevaated töötatakse omakorda läbi FM-i enda andmeanalüütikute poolt, kes sisestavad andmed andmebaasi. Lisaks performance-related andmetele sisestatakse andmebaasi ka muu info mängijate kohta. Iseloom, suhted teatud klubide või inimestega jne. Kõik see annab kokku ühe kõige reaalsema jalgpallimängu, mida tänapäeval saada on (siinkohal ei mõtle ma mängu visuaalset külge vaid gameplay-d). Pikemalt on võimalik selle mängu telgitagustest lugeda intervjuust, mille leiab [https://bleacherreport.com/articles/2588328-inside-the-world-of-a-football-manager-analyst siit]. <ref>Akerman, Nick. "Inside the World of a Football Manager Analyst". ''Bleacher report''. https://bleacherreport.com/articles/2588328-inside-the-world-of-a-football-manager-analyst%20 (14.11.2015)</ref>

== '''Üksikisikute sportimisvõimaluste parandamine''' ==

Tehnoloogilised lahendused on kindlasti palju juurde andnud tippspordis. Ilmselt just tänu sellele saavutatakse igapäevaselt uusi maailmarekordeid erinevatel spordialadel. Muuhulgas on Infotehnoloogia areng oluliselt suutnud parandada ka tavainimeste sportimisharjumusi.

Siinkohal lausub põhirõhk erinevatel äppidel. Välja on mõeldud väga erinevaid rakendusi ja lahendusi inimeste elu mugavamaks muutmiseks ning seeläbi soodustamaks inimeste sportimist. Sooviksin välja tuua mõningad silmapaistvamad lahendused:

'''Iseteenindav jõusaal'''

Üheks mugavaks lahenduseks, mille võrra IT on meie spordielu rikastanud, on isetöötavad jõusaalid. See kujutab endast jõusaale, kus personali ei ole. Inimene tuleb jõusaali, skaneerib oma jõusaali mobiilirakenduses genereeritud QR-koodi lugejasse sisse ning seeläbi pääsebki jõusaali. Sellise jõusaali juures on suur pluss see, et tavapäraselt on need ööpäevaringselt avatud. See annab võimaluse käia igal ajal ning inimene ei pea sõltuma jõusaali avamis-ja sulgemisaegadest. Ühtlasi jõusaali haldav ettevõte ei pea kulutama tohutult vahendeid personali ülalpidamiseks. Eestis võib üheks selliseks näiteks tuua jõusaal ''Gym!''

'''Nutikas personaaltreener'''

On olemas erinevaid rakendusi, mis võivad olla personaaltreeneri eest. Need on võimelised koostama automaatselt treeningkava, mis on võimalikult palju kasutajale personaliseeritud. Kui inimene pole varasemalt eriti treeninud ja on pisut ülekaaluline, siis ilmselt rakendus seab madalamad eesmärgid, kui inimesele, kes on pea igapäevaselt treeninud. See on äärmiselt kasulik kasutajatele, kes soovivad treenida, kuid ei tea kuidas alustada. Negatiivne pool on see, et pole päris personaaltreenerit, kes sind koha peal juhendada saaks erinevate harjutuste tegemisel. Tänapäeval personaaltreenerite hinnad on üpris krõbedad, mistõttu ei ole imestada, et järjest rohkem otsustatakse äppi kasuks. Valik erinevatest personaaltreeneri rakendustest on [https://www.healthline.com/nutrition/personal-trainer-app siin]. Inimestele, kes soovivad treenimist alustada, kuid ei tea kuidas pihta hakata, on suureks abimeheks ka YouTube. Seal on samuti palju erinevaid treeningvideoid, millest innustust saada.

'''Treeningud sõpradega distantsilt'''

Hea seltskond on üks tegur, mis motiveerib inimesi sportima. Covid-19 saabumisega suleti jõusaalid ning piirati inimeste koos treenimise võimalusi. Sel ajal kujunesid eriti populaarseks [https://en.wikipedia.org/wiki/Zoom_(software) Zoomi] ühistrennid. Zoomi trennid toimusid tavaliselt ainult enda keharaskust või koduseid vahendeid kasutades. Üldiselt treener näitas harjutuse ette ja ülejäänud pidid seda järele tegema. Selline väljund on kindlasti hea, sest on palju inimesi, kes ei suuda ennast iseseisvalt motiveerida trenni tegema. Treening koos sõprade ja tuttavatega on kindlasti mitmekülgsem ning lisaks trennile on sellel ka sotsiaalne pool.

'''Virtuaaltreeningud'''

Zoom ei ole ainuke võimalus kodust väljumata treenida. Järjest rohkem hakkab populaarsemaks saama virtuaalreaalsus(''VR''). Sellega kaasnevad ka treeningud virtuaalses ruumis. Tänapäeval on võimalik harrastada mitmeid erinevaid spordialasi kasutades kas mingisugust simulaatorit või muud VR liidest. Üks spordiala on golf, mille harrastamine taolisel viisil on üpris populaarne. Näiteks erinevate golfi simulaatoritega on võimalik tutvuda [https://rainorshinegolf.com/pages/best-golf-simulators siin].

== '''Kokkuvõtteks''' ==

Meie hüppeline areng IT maailmas on kindlasti andnud palju juurde ka spordile. On leiutatud mitmeid erinevaid vahendeid, et muuta sporti ja sportimist ausamaks, paremaks ja mugavamaks. Kindlasti on sellised vahendid nagu sotsiaalmeedia ja otseülekanded aidanud palju kaasa erinevate spordialade populaarsuse kasvule. Sel moel on inimestel oluliselt lihtsam kursis püsida enda lemmikspordialadega. Ühtlasi tänapäeva tippspordis on järjest suurem rõhk pisidetailidel, mistõttu on kandvam roll ka andmeanalüüsil. Mõnikord võibki mängu võitja otsustuda sellest, kes on teinud parema „kodutöö“. Lisaks on andmeanalüüsi(videopilt, statistika) kaudu on hea tagasisidet saada enda arenguprotsessist. Igapäevaelulise poole pealt on palju loodud erinevaid rakendusi soodustamaks inimeste sportimist. Erinevaid selliseid rakendusi on lugematul arvul.

Marann:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT arengu mõju noortele"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele

Rühm 7
Teema: "Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin
https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR_v%C3%B5imalused_ja_tulevik

Rühm 14
Teema: "IoT"
Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

Rühm 15
Teema: "Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini"
Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.

Rühm 16
Teema: "Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes"
Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas

Rühm 17
Teema: IT arengu mõju spordile
Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Mathias Ranna

Rühm 18
Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas
Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov, Karim Nasibullin

Rühm 19
Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?
Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt

Rühm 20
Teema: "Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval"
Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa

Rühm 21
Teema: "Androidi tekkimine ja areng"
Rühmaliikmed: Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Dagell

Rühm 22
Teema: "Neuralink ja ühiskond"
Rühmaliikmed: Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus

Rühm 23
Teema: “IT: ilmumine ja areng Eestis”
Rühmaliikmed: Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk

Rühm 24
Teema: "Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"
Rühmaliikmed: Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad

Rühm 25
Teema: "Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas"
Rühmaliikmed: Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-19T22:15:16Z

Marann:

E-ITSPEA osalejad

2021-09-02T16:56:45Z

Marann:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/
* Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/
* Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com
* Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/
* Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com
* Diana Labunets https://dilabu.blogspot.com/
* Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/
* Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/
* Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/
* Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/
* Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/
* Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/
* Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com
* Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/
* Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/
* Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/
* Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/
* Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/
* Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/
* Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/
* Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/
* Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/
* Doloores Orav https://oravatiny.blogspot.com/
* Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/
* Gen Lee https://interneedus.ee/
* Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/
* Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/
* Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/
* Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/
* Taavi Hansing https://taaviitspea.blogspot.com/
* Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/
* Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/
* Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/
* Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/
* Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/
* Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/
* Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/
* Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/
* Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/
* Taeri Saar https://tsaaripea.blogspot.com/
* Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/
* Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/
* Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/
* Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/
* Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/
* Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/
* Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/
* Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/
* Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/
* Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/
* Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/
* Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/
* Ingmar Olmaru https://ingmarolmaru.blogspot.com/
* Romet Reino https://romutblog.blogspot.com/
* Karl Stefan Lill https://karlslill.blogspot.com/
* Martin Ratas https://mratas.blogspot.com/
* Karl Rikkonen https://icy0004-it.blogspot.com/
* Timur Tamberg https://timurblogib.wordpress.com/
* Rasmus Pidim https://itspea-rasmusp.blogspot.com/
* Roma Imran Tariq https://romatariq.blogspot.com/
* Roman Mihhejev https://ananas-ubijca.blogspot.com/
* Robert Unt https://robunt.blogspot.com/
* Aleksandr Borovkov https://aleksandrtaltech.blogspot.com/
* Mathias Ranna https://mathiasranna.blogspot.com/
Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]