ICO wiki - User contributions [en]

Iot

2021-12-06T05:55:29Z

Mareot:

Iot

2021-12-06T05:53:51Z

Mareot: Blanked the page

Iot omadused ja kasutusalad

2021-12-06T05:51:48Z

Mareot: /* Sissejuhatus */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==
[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===

Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks, mis võimaldab ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel vähekasutatav ning suuresti veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid oma potentsiaali tõttu on see arvatavasti sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2021-12-05T16:06:01Z

Mareot: /* Sügis 2021 */

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson

=== Kevad 2021 ===

* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund

== Sügis 2021 ==
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M
* [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa
* [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus
* [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

Iot omadused ja kasutusalad

2021-12-05T16:04:58Z

Mareot: Created page with "== Sissejuhatus == File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</..."

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==
[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===

Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:41:27Z

Mareot: /* IoT kasutusalad */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==
[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===

Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:41:15Z

Mareot: /* Infrastruktuur */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===

Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:40:55Z

Mareot: /* Infrastruktuur */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:40:32Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===

Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|center|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:39:55Z

Mareot: /* Infrastruktuur */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|center|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:39:31Z

Mareot: /* Infrastruktuur */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|center| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:39:12Z

Mareot: /* Militaar IoT */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumbnail| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:38:35Z

Mareot: /* Militaar IoT */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:38:23Z

Mareot: /* Militaar IoT */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|center| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:35:34Z

Mareot: /* Sissejuhatus */

== Sissejuhatus ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:35:07Z

Mareot: /* Sissejuhatus */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:34:59Z

Mareot: /* IoT kasutusalad */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:Nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:33:10Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

[[File:nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:32:09Z

Mareot: /* Militaar IoT */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

== Infrastruktuur ==
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
[[File:nutikas linn.jpeg|500px|right|thumb| Nutikas linn <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/File:Clean_mobility_instead_of_dirty_traffic.jpg</ref>]]

IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===
[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:31:40Z

Mareot: /* IoT Tööstuses */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== Nutikas Kodu ===
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

=== IoT Tööstuses ===
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.

Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:31:19Z

Mareot: /* Tervisehoid ja Meditsiin */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== Nutikas Kodu ===
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

=== IoT Tööstuses ===
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===
[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:30:43Z

Mareot: /* IoT kasutusalad */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==
[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== Nutikas Kodu ===
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

=== IoT Tööstuses ===
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:30:10Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== Nutikas Kodu ===
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

=== IoT Tööstuses ===
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:29:48Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

=== Infrastruktuur ===
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

=== Nutikas Kodu ===
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

=== IoT Tööstuses ===
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
[[File:Tööstus 4.jpeg|500px|right|thumb| Tööstus 4.0 <ref>https://www.iiot-world.com/industrial-iot/connected-industry/iic-industrial-iot-reference-architecture/</ref>]]
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

=== Tervisehoid ja Meditsiin ===

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.

[[File:Nutitablett.jpeg |500px|right|thumb| Nutitablett <ref>http://www.gacsonline.com/smartpill-2/</ref>]]
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

=== Militaar IoT ===

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

[[File:Lahinguvälja asjade internet.jpeg|500px|right|thumb| Lahinguvälja asjade internet <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>]]

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:04:33Z

Mareot: /* Militaar IoT */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== Infrastruktuur ==
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

[[File:faili nimi|500px|right|thumb| Kirjeldus <ref>link_siia</ref>]]

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:04:16Z

Mareot: /* Militaar IoT */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== Infrastruktuur ==
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

[[File:faili nimi|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref>link_siia</ref>]]

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T15:03:32Z

Mareot: /* Militaar IoT */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== Infrastruktuur ==
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel. Osa andmeid analüüsitakse juba kohalikul tasandil ning pilve edastakse vaid olulist.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref>link_siia</ref>]]

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T14:50:21Z

Mareot: /* IoT omadused */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
== IoT omadused ==

=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===

George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== Infrastruktuur ==
Asjade internet on väga väärtuslik tööriist ka infrastruktuuri monitooringul ja juhtimisel. Sinna alla võivad kuuluda nii füüsilised objektid nagu raudteed, avanevad sillad, valgusfoorid ning ka tuulefarmid, mis on võrguühenduse toel kaugelt kontrollitavad. Oluline on tagada vajaduspõhine kasutus vältimaks liigseid kulutusi ning parandada elanike elukvaliteeti. Peale füüsiliste komponentide, aitab digitaliseerimine muuta efektiivsemaks ka organisatsioonide toimimist, pakkudes lihtsamini kättesaadavaid teenuseid.
IoT pakub ka suuremõõtmelisi lahendusi nagu nutikas linn. Hea näide nutikast linnast on Koreas asuv Songdo<ref>https://www.archdaily.com/962924/building-a-city-from-scratch-the-story-of-songdo-korea</ref>, mis on rajatud eesmärgiga luua võimalikult efektiivselt toimiv linn tehnoloogia toel. Tänavad on varustatud sensoritega, mis mõõdavad energiakulu ning liiklusvoogu. Hooned on samuti Songdos nutikad ja telefonist juhitavad ning isegi prügivedu ja sorteerimine toimub automaatselt masinate abil.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T14:49:57Z

Mareot: /* IoT omadused */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
== IoT omadused ==
=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===
George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T14:40:50Z

Mareot: /* Kasutatud kirjandus */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
== IoT omadused ==
=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===
George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kasutatud materjal ==

Iot

2021-12-05T14:29:29Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>
== IoT omadused ==
=== IoT ohud ===

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

=== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ===
George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.
Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei suuda tsentraliseeritud süsteem seda kõike piisava kvaliteediga tagada ning mängu tuleb servtöötlus. Teenused ja andmed tuuakse füüsiliste komponentide juurde, mis võimaldab esmase töötluse läbi viia kohalikult ning edastada pilve vaid olulist infot.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-12-05T14:23:05Z

Mareot: /* IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== IoT ohud ==

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ==
George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-12-05T14:22:55Z

Mareot: /* IoT turvaaspektid */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== IoT ohud ==

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ==
George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-12-05T14:21:39Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== IoT turvaaspektid ==

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ==
George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-12-05T14:21:24Z

Mareot: /* IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== IoT turvaaspektid ==

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ==
George Orwell kirjeldas enda raamatus "1984" <ref>https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2019/05/06/as-orwells-1984-turns-70-it-predicted-much-of-todays-surveillance-society/?sh=3322ca2911de</ref> elu, kus inimese kodus on seadmed, mille kaudu teda pealt kuulatakse ja jälgitakse ning hea õnne korral võis ta enda kodus leida vaid ühe nurgakese, kus leidus veidi privaatsust ning inimese jälgimine polnud võimalik. Paljude jaoks tähendab IoT meie kodudes ja avalikus ruumis midagi sarnast. Mõni peab selliseid inimesi paniköörideks, mõni võtab neid hirme tõsiselt. Ei saa öelda, et need hirmud oleks alusetud, kuna on teada juhtumeid, kus inimeste õigus privaatsusele on tänu IoT seadmele neilt ära võetud. <ref>https://www.bbc.com/news/technology-51281476</ref> <ref>https://www.theguardian.com/technology/2020/dec/23/amazon-ring-camera-hack-lawsuit-threats</ref>
Enamasti on probleemi algeks olnud nõrkade paroolide või vaikimisi kasutajatunnuste ja paroolide kasutamine, aga esineb ka tõsisemaid probleeme, mille lahendamiseks peab sekkuma teenusepakkuja ning parandama turvaauke. <ref>https://money.cnn.com/2017/01/09/technology/fda-st-jude-cardiac-hack/</ref> Tihti tõstatakse ka küsimus, kes ikkagi saavad meie IoT seadmete infole ligi ja kas me peaks enda kohta infot nii suurel määral jagama kõigest mugavuse nimel.

IoT seadmetel on paljude teiste tehnoloogiatega võrreldes üks omanäoline probleem. Nimelt IoT ettevõtte pankrotistumisega võib kaasneda IoT seadme töö lakkamine. Paljud teenused on üles ehitatud nii, et IoT seade suhtleb teenusepakkuja serveriga ja saab sealt mingid juhised, mis on tulnud kliendi äpist. Sellise ülesehituse puhul on ettevõtte serveri sulgemisega ka IoT seadme maha kanda, sest enamik kasutajatest ei ole võimelised seadmeid ümber konfigureerima ja muul moel neile käske ette söötma, seega võib varajases staadiumis IoT teenuseid pakkuvate firmade usaldamine olla teiste valdkondadega võrreldes riskantsem. <ref>https://medium.com/@virgil.utopia/the-silent-extinction-of-iot-startups-767c08773c9a</ref>

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõte

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-12-05T14:18:00Z

Mareot: /* IoT turvaaspektid */

== Sissejuhatus ==

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit <ref> https://www.cs.cmu.edu/~coke/history_long.txt </ref> , joogimasinat <ref>https://www.cl.cam.ac.uk/coffee/qsf/timeline.html</ref> või kohvikannu <ref>https://www.livinginternet.com/i/ia_myths_toast.htm</ref>, sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus.
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4]
Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine.
Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. <ref>https://blog.avast.com/kevin-ashton-named-the-internet-of-things</ref>

== IoT kasutusalad ==

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad <ref>https://view.com/product/how-it-works</ref>, pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

[[File:Iot_kasutus.png|500px|right|thumb| IoT seadmete arv <ref> https://research.aimultiple.com/wp-content/uploads/2021/05/Statista-image-Iot-800x594.png</ref>]]

== IoT turvaaspektid ==

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. <ref>https://puri.sm/posts/the-s-in-iot-is-for-security/</ref> Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis. <ref>https://whitehoodhacker.net/posts/2021-10-04-the-big-rick</ref>
IoT tormilise arengu juures peetakse selle valdkonna suurimaks murekohaks turvalisuse tagamist. Võrku ühedatavate seadmete arv üha kerkib ja nende kõigi turvamine on praegusel IoT maastikul töötavate ettevõtete üks põhilise muresid ning seda tuuakse välja paljude IoT startup'ide põrumise põhjusena.

== IoT sotsiaalsed ja eetilised aspektid ==

== Nutikas Kodu ==
Tavatarbijale mõeldud asjade interneti kodu täiustamine nutikate lahendustega, mis muudavad majapidamise mugavamaks ning optimeerivad hoone ülalpidamiskulusid.
Nutikodu mõiste pole küll kindlalt defineeritud, kuid tähendab enamasti et majas on internetiga ühendatud seadmed, mida on võimalik kaugelt juhtida. Lihtsamad näited on juhtmevabad nutikõlarid nagu Amazon Echo ja Google home <ref>https://store.google.com/category/connected_home?hl=en-US
</ref>, mis lisaks muusika mängimisele võivad vastata häälkäsklustele ja ka juhtida teisi internetti ühendatud seadmeid, täites tsentraalse juhtseadme rolli. Häälkäsklustega on võimalik uurida infot ilma kohta, hoida end kursis uudistega ning koostada ostunimekirju e-poodides. Sama ülesannet võib ka täita tarkvara nagu Apple home kit <ref>https://www.apple.com/shop/accessories/all/homekit
</ref>, mis lubab kodujuhtimist oma Apple nutiseadmest.
Elektroonikakomponentide suurem kättesaadavus ja hindade langus võimaldab toota lisafunktsioonidega koduelektroonikat. Kuna kodune IoT on alles lapsekingades, siis võib tunduda paljudele nutikas külmkapp, ahi või kohvimasin jabur, kuid toidupoes oma külmkapi sisuga tutvumine ning toidu valmimise ajastamine koju jõudmiseks on kindlasti koduelektroonika tulevik.
Lisaks kodumasinatele ja nutividinatele, liigituvad nutikodu alla ka erinevad andurid temperatuuride, niiskuse ja liikumise tuvastamiseks, mis on ühenduses küttesüsteemide, valgustuse, ventsilatsiooni ja ka turvasüsteemidega. See võimaldab Kulude optimeerimist läbi vajaduspõhise kasutamise <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877050918305994</ref>, ehk pole mõtet hoida maja soojas kui kedagi seal sees ei ole. Kuna saadaval on ka internetiühendusega nutipistikud, tagab see võimekuse muuta ka tavaline elektroonika nutikaks ning seda kaugelt hallata.
Nutika kodu juurde käivad veel erinevad funktsionaalsusega robotid, mis abistavad majapidamistöödega nagu muru niitmine, akende pesemine ja põrandatelt tolmu imemine. Kui aknapesurobotid, tuleb ise akendele paigaldada ja nõuavad rohkem inimelementi, siis robotniidukid ja -tolmuimejad on täielikult automatiseeritavad ning võimalik panna tööle sobiva graafiku alusel.

== IoT Tööstuses ==
Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni <ref>https://www.smartindustry.com/blog/smart-industry-connect/from-germany-to-the-world-industry-4-0/</ref>. Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (Programmable Logic Controllers) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi.
Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks.
Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.

== Tervisehoid ja Meditsiin ==

IoT tervishoiusüsteemis lahendab mitmeid probleeme nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate jaoks. Üheks suurimaks eeliseks on järjepidev terviseandmete kogumine ka väljaspool meditsiiniasutust, näiteks aktiivsusmonitori või nutikella abil <ref>https://healthtechmagazine.net/article/2020/01/how-internet-medical-things-impacting-healthcare-perfcon</ref>. Südame töö, une kvaliteedi ning kehalise aktiivsuse jälgimine võib ennetada krooniliste haiguste teket ja õigeaegset terviseprobleemidele reageerimist. Samuti on võimalik diabeetikutel paigaldada naha alla sensor, mis koos transmitteriga edastab veresuhkru näite nutiseadmesse ning teavitada kui see normi piiridest väljub. Terviseandmeid saab monitoorida seestpoolt biosensoriga varustatud nutitableti<ref>https://www.medtronic.com/covidien/en-us/products/motility-testing/smartpill-motility-testing-system.html</ref> abil, mis mõõdab patsiendi seedeelundkonnas ph taset, rõhku ja temperatuuri.
Meditsiinipersonali jaoks tähendab see samuti võitu kuna patsientide jälgimiseks ei pea olema füüsiliselt kohal, vaid saab ka jälgida kaugelt. Põhjalikult kogutud andmete puhul muutub diagnoosi panemine kiiremaks ning ravi efektiivsemalt juhtida. Lisaks terviseandmetele lubavad IoT vahendid monitoorida ka meditsiiniasutuse inventari, patsiente ja personali, mis on nakkushaiguse puhangu korral abiks tuvastamisel kes kellega kokku on puutunud.

== Militaar IoT ==

Lahinguvälja asjade internet on hetkel veel arendusjärgus IoT valdkond, kuid tõenäoliselt on see sõjapidamise tulevik. Eesmärk on siduda kaitseväelane, lahingmasinad ning baasid ühtsesse võrgustikku pakkudes selgemat olukorrateadlikkust, paremat riskide hindamist ning kiiremat reageerimist lahinguväljal <ref>https://www.computer.org/publications/tech-news/research/internet-of-military-battlefield-things-iomt-iobt</ref>.
Uue ajastu võitleja on varustatud sensoritega mis tajuvad hingamist ja pulssi, et jälgida tema füüsilist ja vaimset olukorda. Veel on varustuses taktikaline nutikell, nutikad prillid ja kommunikatsioonivahend. Sõduriga koos töötavad veel lahingmasinad, droonid ja kopterid, mis on samuti varustatud antennide ja sensoritega ja vahetavad teineteisega infot. Läbi selle saab anda operatiivseid juhiseid efektiivsemaks taktikaliseks planeerimiseks ning vältida teadmatusest tulenevaid vigu ja õnnetusi. Kuna töödeldavate andmete mahud ja seadmete hulk on suured, ei kannataks pilv seda koormust välja, siis on oluline osa servtöötlusel.

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõte

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-12-03T13:12:58Z

Mareot:

Iot

2021-12-03T13:11:06Z

Mareot: /* Teema 2 */

Iot

2021-12-03T13:09:04Z

Mareot: /* Teema 1 */

File:Iot kasutus.png

2021-12-03T13:06:48Z

Mareot:

Iot

2021-12-03T13:03:08Z

Mareot: /* Teema 1.1 */

Iot

2021-12-03T13:02:47Z

Mareot: /* Sissejuhatus */

Iot

2021-11-29T15:02:43Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==
Sissejuhatus...

== Teema 1 ==
=== Teema 1.1 ===

Sisu <ref> https://www.err.ee </ref>

[[File:mingi.jpg|500px|right|thumb| Nimi_siia <ref>https://link_siia/</ref>]]

=== Teema 1.2===
Sisu

== Teema 2 ==

=== Teema 2.1 ===
Sisu

=== Teema 2.2 ===
Sisu

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõte

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-11-29T10:47:59Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==
...

=== Teema 1 ===

Sisu <ref> https://www.err.ee </ref>

[[File:mingi.jpg|500px|right|thumb| Nimi_siia <ref>https://link_siia/</ref>]]

==== Teema 2====
Sisu

==== Teema 3====
Sisu

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõte

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-11-29T10:46:17Z

Mareot:

== Sissejuhatus ==
...

=== Teema 1 ===

Sisu <ref> https://www.err.ee </ref>

=== xxx ===

[[File:mingi.jpg|500px|right|thumb| Nimi_siia <ref>https://link_siia/</ref>]]

==== Teema 2====
Sisu

==== Teema 3====
Sisu

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõte

== Kasutatud kirjandus ==

Iot

2021-11-29T10:38:57Z

Mareot: Created page with "== Sissejuhatus == ... === xxx === <ref> link_siia </ref> === xxx === Nimi_siia <ref>https://link_siia/</ref> ==== xxx ==== xx..."

== Sissejuhatus ==
...

=== xxx ===

<ref> link_siia </ref>

=== xxx ===

[[File:mingi.jpg|500px|right|thumb| Nimi_siia <ref>https://link_siia/</ref>]]

==== xxx ====
xxx

==== xxx ====
xxx

==== xxx ====
xxx

== Kokkuvõte ==

xxx

== Kasutatud kirjandus ==

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-19T19:42:09Z

Mareot:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT mõju ühiskonnale"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.

Rühm 7
Teema: "Malearvutid ja Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin

Rühm 14
Teema: "IoT"
Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

Rühm 15
Teema: "Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini"
Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.

Rühm 16
Teema: Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes
Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-19T17:29:30Z

Mareot:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetriliste andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT mõju ühiskonnale"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.

Rühm 7
Teema: "Malearvutid ja Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar,

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin

Rühm 14
Teema: "Mida on muutnud või võiks muuta minu elus IoT"
Rühmaliikmed: Timur Tamberg, Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA osalejad

2021-09-01T20:24:02Z

Mareot:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/
* Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/
* Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com
* Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/
* Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com
* Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/
* Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/
* Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/
* Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/
* Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/
* Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/
* Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com
* Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/
* Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/
* Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/
* Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/
* Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/
* Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/
* Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/
* Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/
* Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/
* Doloores Orav https://oravatiny.blogspot.com/
* Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/
* Gen Lee https://interneedus.ee/
* Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/
* Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/
* Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/
* Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/
* Taavi Hansing https://taaviitspea.blogspot.com/
* Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/
* Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/
* Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/
* Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/
* Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/
* Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/
* Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/
* Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/
* Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/
* Taeri Saar https://tsaaripea.blogspot.com/
* Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/
* Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/
* Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/
* Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/
* Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/
* Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/
* Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/
* Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/
* Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/
* Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/
* Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/
* Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/

Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]