https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mavamere 2026-05-15T14:15:09Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128909 2018-01-15T03:29:59Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Avamere<br /> <br /> '''Aasta''': 2018<br /> <br /> =Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.&lt;ref&gt;[http://manpages.org/chsh Linuxi käsu chsh selgitus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.[http://manpages.org/chsh]<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:&lt;ref&gt;[https://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcpasswd-file-format/ /etc/passwd faili selgitus]&lt;/ref&gt;<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]<br /> <br /> =/etc/shells faili mõistmine=<br /> Antud fail sisaldab lubatud shellide loetelu. Seda faili kasutavad mitmed käsud sealhulgas ka chsh käsklus.&lt;ref&gt;[https://bash.cyberciti.biz/guide//etc/shells /etc/shells faili selgitus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Nagu ka järgnevalt pildilt näha, oli käsu sisestamise hetkel ''/etc/shells'' failis 4 erinevat shelli.<br /> [[File:etcshells.png]]<br /> <br /> =Shelli muutmine=<br /> Kõigepealt vaatame, mis meie kasutaja shell praeguse seisuga on kasutades järgmist käsku:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> [[File:showshell.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt paistab on praeguse seisuga shelliks ''/bin/bash'', kuid tahame selle ära muuta ''/bin/dash'' peale. Selle teostamiseks sisestame järgmise käsu:<br /> chsh -s /bin/dash ''kasutajanimi''<br /> <br /> [[File:shellmuutmine.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt näha, küsitakse shelli muutmisel meilt kõigepealt parooli. Kuvades uuesti kasutaja shelli kasutades järgmist käsklust:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> <br /> [[File:uusshell.png]]<br /> <br /> Näeme, et nüüd on meil shelliks ''/bin/dash''.<br /> <br /> =Kasutatud allikad=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128908 2018-01-15T03:29:03Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Avamere<br /> <br /> '''Aasta''': 2018<br /> <br /> =Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.&lt;ref&gt;[http://manpages.org/chsh Linuxi käsu chsh selgitus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.[http://manpages.org/chsh]<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:&lt;ref&gt;[https://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcpasswd-file-format/ /etc/passwd faili selgitus]&lt;/ref&gt;<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]<br /> <br /> =/etc/shells faili mõistmine=<br /> Antud fail sisaldab lubatud shellide loetelu. Seda faili kasutavad mitmed käsud sealhulgas ka chsh käsklus.<br /> <br /> Nagu ka järgnevalt pildilt näha, oli käsu sisestamise hetkel ''/etc/shells'' failis 4 erinevat shelli.<br /> [[File:etcshells.png]]<br /> <br /> =Shelli muutmine=<br /> Kõigepealt vaatame, mis meie kasutaja shell praeguse seisuga on kasutades järgmist käsku:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> [[File:showshell.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt paistab on praeguse seisuga shelliks ''/bin/bash'', kuid tahame selle ära muuta ''/bin/dash'' peale. Selle teostamiseks sisestame järgmise käsu:<br /> chsh -s /bin/dash ''kasutajanimi''<br /> <br /> [[File:shellmuutmine.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt näha, küsitakse shelli muutmisel meilt kõigepealt parooli. Kuvades uuesti kasutaja shelli kasutades järgmist käsklust:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> <br /> [[File:uusshell.png]]<br /> <br /> Näeme, et nüüd on meil shelliks ''/bin/dash''.<br /> <br /> =Kasutatud allikad=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128907 2018-01-15T03:26:59Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Avamere<br /> <br /> '''Aasta''': 2018<br /> <br /> =Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.&lt;ref&gt;[http://manpages.org/chsh Linuxi käsu chsh selgitus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.[http://manpages.org/chsh]<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]<br /> <br /> =/etc/shells faili mõistmine=<br /> Antud fail sisaldab lubatud shellide loetelu. Seda faili kasutavad mitmed käsud sealhulgas ka chsh käsklus.<br /> <br /> Nagu ka järgnevalt pildilt näha, oli käsu sisestamise hetkel ''/etc/shells'' failis 4 erinevat shelli.<br /> [[File:etcshells.png]]<br /> <br /> =Shelli muutmine=<br /> Kõigepealt vaatame, mis meie kasutaja shell praeguse seisuga on kasutades järgmist käsku:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> [[File:showshell.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt paistab on praeguse seisuga shelliks ''/bin/bash'', kuid tahame selle ära muuta ''/bin/dash'' peale. Selle teostamiseks sisestame järgmise käsu:<br /> chsh -s /bin/dash ''kasutajanimi''<br /> <br /> [[File:shellmuutmine.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt näha, küsitakse shelli muutmisel meilt kõigepealt parooli. Kuvades uuesti kasutaja shelli kasutades järgmist käsklust:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> <br /> [[File:uusshell.png]]<br /> <br /> Näeme, et nüüd on meil shelliks ''/bin/dash''.<br /> <br /> =Kasutatud kirjandus=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128906 2018-01-15T03:20:22Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Avamere<br /> <br /> '''Aasta''': 2018<br /> <br /> =Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]<br /> <br /> =/etc/shells faili mõistmine=<br /> Antud fail sisaldab lubatud shellide loetelu. Seda faili kasutavad mitmed käsud sealhulgas ka chsh käsklus.<br /> <br /> Nagu ka järgnevalt pildilt näha, oli käsu sisestamise hetkel ''/etc/shells'' failis 4 erinevat shelli.<br /> [[File:etcshells.png]]<br /> <br /> =Shelli muutmine=<br /> Kõigepealt vaatame, mis meie kasutaja shell praeguse seisuga on kasutades järgmist käsku:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> [[File:showshell.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt paistab on praeguse seisuga shelliks ''/bin/bash'', kuid tahame selle ära muuta ''/bin/dash'' peale. Selle teostamiseks sisestame järgmise käsu:<br /> chsh -s /bin/dash ''kasutajanimi''<br /> <br /> [[File:shellmuutmine.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt näha, küsitakse shelli muutmisel meilt kõigepealt parooli. Kuvades uuesti kasutaja shelli kasutades järgmist käsklust:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> <br /> [[File:uusshell.png]]<br /> <br /> Näeme, et nüüd on meil shelliks ''/bin/dash''.</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Uusshell.png&diff=128905 2018-01-15T03:20:02Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div></div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128904 2018-01-15T03:18:09Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Avamere<br /> <br /> '''Aasta''': 2018<br /> <br /> =Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]<br /> <br /> =/etc/shells faili mõistmine=<br /> Antud fail sisaldab lubatud shellide loetelu. Seda faili kasutavad mitmed käsud sealhulgas ka chsh käsklus.<br /> <br /> Nagu ka järgnevalt pildilt näha, oli käsu sisestamise hetkel ''/etc/shells'' failis 4 erinevat shelli.<br /> [[File:etcshells.png]]<br /> <br /> =Shelli muutmine=<br /> Kõigepealt vaatame, mis meie kasutaja shell praeguse seisuga on kasutades järgmist käsku:<br /> grep ''kasutajanimi'' /etc/passwd<br /> [[File:showshell.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt paistab on praeguse seisuga shelliks ''/bin/bash'', kuid tahame selle ära muuta ''/bin/dash'' peale. Selle teostamiseks sisestame järgmise käsu:<br /> chsh -s /bin/dash ''kasutajanimi''<br /> <br /> [[File:shellmuutmine.png]]<br /> <br /> Nagu pildilt näha, küsitakse shelli muutmisel meilt kõigepealt parooli.</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Shellmuutmine.png&diff=128903 2018-01-15T03:17:23Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div></div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Showshell.png&diff=128902 2018-01-15T03:14:02Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div></div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128901 2018-01-15T03:07:44Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Avamere<br /> <br /> '''Aasta''': 2018<br /> <br /> =Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]<br /> <br /> =/etc/shells faili mõistmine=<br /> Antud fail sisaldab lubatud shellide loetelu. Seda faili kasutavad mitmed käsud sealhulgas ka chsh käsklus.<br /> <br /> Nagu ka järgnevalt pildilt näha, oli käsu sisestamise hetkel ''/etc/shells'' failis 4 erinevat shelli.<br /> [[File:etcshells.png]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128900 2018-01-15T03:03:46Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]<br /> <br /> =/etc/shells faili mõistmine=<br /> Antud fail sisaldab lubatud shellide loetelu. Seda faili kasutavad mitmed käsud sealhulgas ka chsh käsklus.<br /> <br /> Nagu ka järgnevalt pildilt näha, oli käsu sisestamise hetkel ''/etc/shells'' failis 4 erinevat shelli.<br /> [[File:etcshells.png]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Etcshells.png&diff=128899 2018-01-15T03:02:46Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div></div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128898 2018-01-15T03:01:31Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]<br /> <br /> =/etc/shells faili mõistmine=<br /> Antud fail sisaldab lubatud shellide loetelu. Seda faili kasutavad mitmed käsud sealhulgas ka chsh käsklus.</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128897 2018-01-15T02:55:16Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.<br /> <br /> =/etc/passwd faili mõistmine=<br /> Seda faili kasutatakse registreeritud kasutajate jälgimiseks, kuna selles failis on salvestatud informatsioon kasutajate kohta, kellel on ligipääs antud süsteemis. Faili sisu on koolonitega eraldatud ning failis salvestatakse järgmine informatsioon:<br /> Kasutajanimi<br /> Krüpteeritud parool<br /> Kasutaja ID(UID)<br /> Kasutaja grupi ID(GID)<br /> Kasutaja täisnimi(GECOS)<br /> Kasutaja kodukataloog<br /> Sisselogimise shell<br /> <br /> Näitena näeme, et antud pildil on ära toodud juurkasutaja kohta informatsioon, mis on järjest koolonitega eraldatud.<br /> <br /> [[File:passwd.png]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Passwd.png&diff=128896 2018-01-15T02:54:26Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div></div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128895 2018-01-15T02:34:05Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida.<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist.<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128894 2018-01-15T02:33:32Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi antud kasutaja muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128893 2018-01-15T02:31:34Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}<br /> <br /> =Märkused=<br /> Ainukene takistus, mis sisselogimise shellil ilmneb on see, et see peab olema ära määratud ''/etc/shells/'' failis, kui just käsu käivitaja ei ole ruutkasutaja, sel juhul võib ükskõik milliseid väärtusi lisada. Kasutaja keelava sisselogimise shelliga ei tohi muuta enda shelli. Selle põhjusega asetades ''/bin/rsh'' kohta ''/etc/shells'' ei ole soovitatav, kuna kogemata muudetud shell ei lubaks kasutaja enam kunagi enda shell muuta algväärtuseks.</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128892 2018-01-15T02:21:05Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Selgitus=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128891 2018-01-15T02:20:45Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=chsh=<br /> <br /> Linuxi terminali kaudu on meil võimalik muuta kasutajate sisselogimise shelli muutmiseks. Chsh lubab kasutada käivitatava faili puhul ka faili asukohta parameetrina. Kui antud shell ei ole lisatu ''/etc/shells'' faili, siis käsu käivitamine annab hoiatuse. Seda on võimalik konfigureerida ka nii, et käsk lubab kasutada ainult shelle, mis asuvad ''/etc/shells'' failis, juurkasutaja õigustes kasutaja puhul see ei kehti. Tavakasutaja saab iseenda shelli muuta, kuid juurkasutaja saab muuta kõigi kasutajate shelli.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> chsh [parameetrid][kasutajanimi]<br /> <br /> ==Parameetrid==<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -s, --shell ''SHELL''<br /> | Selle abil saab täpsustada shelli, mida me soovime valida<br /> |-<br /> | -R, --root ''CHROOT_DIR''<br /> | Viib läbi muudatused CHROOT_DIR kataloogis ja kasutab konfiguratsiooni faile CHROOT_DIR kataloogist<br /> |-<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |}</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Chsh&diff=128890 2018-01-15T01:31:29Z

<p>Mavamere: Created page with &quot;==chsh==&quot;</p> <hr /> <div>==chsh==</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=128889 2018-01-15T01:21:05Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli illustreerimine=<br /> <br /> Võimalus on sisestatud käske ja nende vastuseid salvestada ja lisada viki artiklisse ning seeläbi muuta sisu rikkalikumaks.<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Script<br /> <br /> https://showterm.io/&lt;br&gt;<br /> https://asciinema.org/&lt;br&gt;<br /> <br /> https://github.com/chjj/ttystudio&lt;br&gt;<br /> https://github.com/theonewolf/TermRecord&lt;br&gt;<br /> <br /> http://0xcc.net/ttyrec/ - salvestamine ttyrec abil&lt;br&gt;<br /> http://playterm.org/ - vaatamine playterm abil<br /> <br /> Lisalugemist [http://tuxdiary.com/tag/record-terminal-linux/ siit artiklist].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega. Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> * Tasub mõelda ka selle peale kas on isiklikult varasemat kogemust mõne OS'i halduse teemaga ja ehk isegi mõne haldamise käsuga, millest näiteks artikkel kirjutada ja mida veel ei ole kirjutatud.<br /> *Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja '''tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla'''. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades. Seejärel saab juba man käsu abil uurida, mida vastav käsk teeb (''man käsk'', väljumiseks q).<br /> * Kui teema valitud, ei tohiks see enam vabade teemade all olla vaid see peab olema valitud teemade all, nimi ja grupp taha kirjutatud.<br /> * Kui teema valitud siis tuleb see '''kohe''' siia vikisse kirjutada - siis näevad ka teised, et antud teema on juba valitud.<br /> * Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br /> * Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br /> * kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br /> * Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> * Leida kaastudeng kes hindab lühidalt artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> * Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Teema]], nimi, grupp<br /> * [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br /> * [[More]], Martin Tammai, A21<br /> * [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br /> * [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br /> * [[photorec]], Erki Aas, A21<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br /> * [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br /> * [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21 -&gt; selle teema on Annika Kask juba valinud ja ka valmis kirjutanud!<br /> * [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br /> * [[APFS]], Madis Võrklaev AK21<br /> * [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br /> * [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br /> * [[wget]], Kristo Tero AK21 -&gt; see on juba 2011 valmis kirjutatud artikkel<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine), Henri Paves AK21<br /> * [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br /> * [[Android Open Source Project Oreo]], Indrek Pruul, AK31<br /> * [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine) Rudolf Purge, AK21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31 -&gt; selle teema on Marko Esna juba valinud ja ka valmis kirjutanud!<br /> * [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br /> * [[saned]], Eduard Kõre, AK21<br /> * [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21 -&gt; selle teema on Jaan Veikesaar juba valinud ja ka valmis kirjutanud!<br /> * [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br /> * [[HTC One M8]], Martin Kokk, A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21<br /> * [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21<br /> * [[HTC One M7 ]], Rait Rand, A21<br /> * [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> * [[Sony Xperia V]], Siim Oselein, A21<br /> * [[cmp]], Mari-Liis Põrk, A21<br /> * [[cd]], Seim, AK21<br /> * [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Oliver Nurk, A21<br /> * [[screen]], Boris Brokan, AK21<br /> * [[Lõbusad käsud Linuxis]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> * [[IP-koodi standard]], Sander Pihelgas, AK21<br /> * [[Shebang]], Tanel Peep, AK21<br /> * [[Infrastruktuur kui kood]], Georg Kahest<br /> * [[chsh]], Martin Avamere<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br /> * [[coredumpctl]] - vt https://www.startpage.com/do/search?q=coredumpctl ja ka http://manpages.ubuntu.com/manpages/man1/coredumpctl.1.html , https://fedoramagazine.org/file-better-bugs-coredumpctl/<br /> * [[vastupidav nutiseade]] - siin tuleks rääkida [https://en.wikipedia.org/wiki/IP_Code IP-koodi standarditest] (IP67, IP68, IP69K jne) ehk siis seletada lahti, mida need tähed ja numbrid tähendavad. Lisaks ka [http://mil-std.org/ MIL-STD] standarditest (nt [https://en.wikipedia.org/wiki/MIL-STD-810 MIL-STD 810]). Ehk siis vastupidavusest keskkonnatingimuste muutumiste suhtes (vesi, erinev löökkoormus, kriipimine, temperatuurimuutus, gaasid, rõhumuutus, happed/leelised, õli, tolm, liiv jne). Tuua ka näiteks täna turul saadaolevaid seadmeid ja võrrelda neid. Eeskätt on siin mõeldud nutitelefone kuid võib analüüsida ka teisi nutiseadmeid, sh asjade interneti seadmeid. Vastupidavatest nutitelefonidest on juttu ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor3/labor3-OSadmin.pdf labor3] viidete hulgas. Suur väljakutse on leida füüsiliselt vastupidavad ja seejuures ka kaasaegsete tehniliste näitajatega nutiseadmed. Eraldi peatükina võiks rääkida ka nutiseadmes oleva tarkvara turvalisusest - seda nii operatsioonisüsteemi kui rakenduste tasandil. Kui füüsiline turvalisus läbi vastupidava riistvara on saavutatud siis viimane sõna jääb öelda tarkvaral. Kui küberturvalisus ei ole paigas siis kipub kaduma keskkonnatingimustele vastupidavusega saavutatud füüsiline turvalisus.<br /> * [[add-apt-key]]<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br /> * http://manpage.io<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=128714 2017-12-20T22:33:18Z

<p>Mavamere: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli illustreerimine=<br /> <br /> Võimalus on sisestatud käske ja nende vastuseid salvestada ja lisada viki artiklisse ning seeläbi muuta sisu rikkalikumaks.<br /> <br /> https://showterm.io/&lt;br&gt;<br /> https://asciinema.org/&lt;br&gt;<br /> <br /> https://github.com/chjj/ttystudio&lt;br&gt;<br /> https://github.com/theonewolf/TermRecord&lt;br&gt;<br /> <br /> http://0xcc.net/ttyrec/ - salvestamine ttyrec abil&lt;br&gt;<br /> http://playterm.org/ - vaatamine playterm abil<br /> <br /> Lisalugemist [http://tuxdiary.com/tag/record-terminal-linux/ siit artiklist].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega. Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> * Tasub mõelda ka selle peale kas on isiklikult varasemat kogemust mõne OS'i halduse teemaga ja ehk isegi mõne haldamise käsuga, millest näiteks artikkel kirjutada ja mida veel ei ole kirjutatud.<br /> *Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja '''tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla'''. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades. Seejärel saab juba man käsu abil uurida, mida vastav käsk teeb (''man käsk'', väljumiseks q).<br /> * Kui teema valitud, ei tohiks see enam vabade teemade all olla vaid see peab olema valitud teemade all, nimi ja grupp taha kirjutatud.<br /> * Kui teema valitud siis tuleb see '''kohe''' siia vikisse kirjutada - siis näevad ka teised, et antud teema on juba valitud.<br /> * Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br /> * Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br /> * kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br /> * Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> * Leida kaastudeng kes hindab lühidalt artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> * Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Teema]], nimi, grupp<br /> * [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br /> * [[More]], Martin Tammai, A21<br /> * [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br /> * [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br /> * [[photorec]], Erki Aas, A21<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br /> * [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br /> * [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21<br /> * [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br /> * [[APFS]], Madis Võrklaev AK21<br /> * [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br /> * [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br /> * [[wget]], Kristo Tero AK21<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine), Henri Paves AK21<br /> * [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br /> * [[Android Open Source Project Oreo]], Indrek Pruul, AK31<br /> * [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine) Rudolf Purge, AK21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31<br /> * [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br /> * [[saned]], Eduard Kõre, AK21<br /> * [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21<br /> * [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br /> * [[HTC One M8]], Martin Kokk, A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21<br /> * [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21<br /> * [[HTC One M7 ]], Rait Rand, A21<br /> * [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> * [[Sony Xperia V]], Siim Oselein, A21<br /> * [[cmp]], Mari-Liis Põrk, A21<br /> * [[cd]], Seim, AK21<br /> * [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Oliver Nurk, A21<br /> * [[screen]], Boris Brokan, AK21<br /> * [[Lõbusad käsud Linuxis]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> * [[IP-koodi standard]], Sander Pihelgas, AK21<br /> * [[Shebang]], Tanel Peep, AK21<br /> * [[Infrastruktuur kui kood]], Georg Kahest<br /> * [[kudzu]], Martin Avamere<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br /> * [[coredumpctl]] - vt https://www.startpage.com/do/search?q=coredumpctl ja ka http://manpages.ubuntu.com/manpages/man1/coredumpctl.1.html , https://fedoramagazine.org/file-better-bugs-coredumpctl/<br /> * [[vastupidav nutiseade]] - siin tuleks rääkida [https://en.wikipedia.org/wiki/IP_Code IP-koodi standarditest] (IP67, IP68, IP69K jne) ehk siis seletada lahti, mida need tähed ja numbrid tähendavad. Lisaks ka [http://mil-std.org/ MIL-STD] standarditest (nt [https://en.wikipedia.org/wiki/MIL-STD-810 MIL-STD 810]). Ehk siis vastupidavusest keskkonnatingimuste muutumiste suhtes (vesi, erinev löökkoormus, kriipimine, temperatuurimuutus, gaasid, rõhumuutus, happed/leelised, õli, tolm, liiv jne). Tuua ka näiteks täna turul saadaolevaid seadmeid ja võrrelda neid. Eeskätt on siin mõeldud nutitelefone kuid võib analüüsida ka teisi nutiseadmeid, sh asjade interneti seadmeid. Vastupidavatest nutitelefonidest on juttu ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor3/labor3-OSadmin.pdf labor3] viidete hulgas. Suur väljakutse on leida füüsiliselt vastupidavad ja seejuures ka kaasaegsete tehniliste näitajatega nutiseadmed. Eraldi peatükina võiks rääkida ka nutiseadmes oleva tarkvara turvalisusest - seda nii operatsioonisüsteemi kui rakenduste tasandil. Kui füüsiline turvalisus läbi vastupidava riistvara on saavutatud siis viimane sõna jääb öelda tarkvaral. Kui küberturvalisus ei ole paigas siis kipub kaduma keskkonnatingimustele vastupidavusega saavutatud füüsiline turvalisus.<br /> * [[add-apt-key]]<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br /> * http://manpage.io<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=128713 2017-12-20T22:27:14Z

<p>Mavamere: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli illustreerimine=<br /> <br /> Võimalus on sisestatud käske ja nende vastuseid salvestada ja lisada viki artiklisse ning seeläbi muuta sisu rikkalikumaks.<br /> <br /> https://showterm.io/&lt;br&gt;<br /> https://asciinema.org/&lt;br&gt;<br /> <br /> https://github.com/chjj/ttystudio&lt;br&gt;<br /> https://github.com/theonewolf/TermRecord&lt;br&gt;<br /> <br /> http://0xcc.net/ttyrec/ - salvestamine ttyrec abil&lt;br&gt;<br /> http://playterm.org/ - vaatamine playterm abil<br /> <br /> Lisalugemist [http://tuxdiary.com/tag/record-terminal-linux/ siit artiklist].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega. Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> * Tasub mõelda ka selle peale kas on isiklikult varasemat kogemust mõne OS'i halduse teemaga ja ehk isegi mõne haldamise käsuga, millest näiteks artikkel kirjutada ja mida veel ei ole kirjutatud.<br /> *Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja '''tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla'''. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades. Seejärel saab juba man käsu abil uurida, mida vastav käsk teeb (''man käsk'', väljumiseks q).<br /> * Kui teema valitud, ei tohiks see enam vabade teemade all olla vaid see peab olema valitud teemade all, nimi ja grupp taha kirjutatud.<br /> * Kui teema valitud siis tuleb see '''kohe''' siia vikisse kirjutada - siis näevad ka teised, et antud teema on juba valitud.<br /> * Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br /> * Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br /> * kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br /> * Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> * Leida kaastudeng kes hindab lühidalt artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> * Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Teema]], nimi, grupp<br /> * [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br /> * [[More]], Martin Tammai, A21<br /> * [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br /> * [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br /> * [[photorec]], Erki Aas, A21<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br /> * [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br /> * [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21<br /> * [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br /> * [[APFS]], Madis Võrklaev AK21<br /> * [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br /> * [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br /> * [[wget]], Kristo Tero AK21<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine), Henri Paves AK21<br /> * [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br /> * [[Android Open Source Project Oreo]], Indrek Pruul, AK31<br /> * [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine) Rudolf Purge, AK21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31<br /> * [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br /> * [[saned]], Eduard Kõre, AK21<br /> * [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21<br /> * [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br /> * [[HTC One M8]], Martin Kokk, A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21<br /> * [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21<br /> * [[HTC One M7 ]], Rait Rand, A21<br /> * [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> * [[Sony Xperia V]], Siim Oselein, A21<br /> * [[cmp]], Mari-Liis Põrk, A21<br /> * [[cd]], Seim, AK21<br /> * [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Oliver Nurk, A21<br /> * [[screen]], Boris Brokan, AK21<br /> * [[Lõbusad käsud Linuxis]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> * [[IP-koodi standard]], Sander Pihelgas, AK21<br /> * [[Shebang]], Tanel Peep, AK21<br /> * [[Infrastruktuur kui kood]], Georg Kahest<br /> * [[slocate]], Martin Avamere<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br /> * [[coredumpctl]] - vt https://www.startpage.com/do/search?q=coredumpctl ja ka http://manpages.ubuntu.com/manpages/man1/coredumpctl.1.html , https://fedoramagazine.org/file-better-bugs-coredumpctl/<br /> * [[vastupidav nutiseade]] - siin tuleks rääkida [https://en.wikipedia.org/wiki/IP_Code IP-koodi standarditest] (IP67, IP68, IP69K jne) ehk siis seletada lahti, mida need tähed ja numbrid tähendavad. Lisaks ka [http://mil-std.org/ MIL-STD] standarditest (nt [https://en.wikipedia.org/wiki/MIL-STD-810 MIL-STD 810]). Ehk siis vastupidavusest keskkonnatingimuste muutumiste suhtes (vesi, erinev löökkoormus, kriipimine, temperatuurimuutus, gaasid, rõhumuutus, happed/leelised, õli, tolm, liiv jne). Tuua ka näiteks täna turul saadaolevaid seadmeid ja võrrelda neid. Eeskätt on siin mõeldud nutitelefone kuid võib analüüsida ka teisi nutiseadmeid, sh asjade interneti seadmeid. Vastupidavatest nutitelefonidest on juttu ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor3/labor3-OSadmin.pdf labor3] viidete hulgas. Suur väljakutse on leida füüsiliselt vastupidavad ja seejuures ka kaasaegsete tehniliste näitajatega nutiseadmed. Eraldi peatükina võiks rääkida ka nutiseadmes oleva tarkvara turvalisusest - seda nii operatsioonisüsteemi kui rakenduste tasandil. Kui füüsiline turvalisus läbi vastupidava riistvara on saavutatud siis viimane sõna jääb öelda tarkvaral. Kui küberturvalisus ei ole paigas siis kipub kaduma keskkonnatingimustele vastupidavusega saavutatud füüsiline turvalisus.<br /> * [[add-apt-key]]<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br /> * http://manpage.io<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=128712 2017-12-20T22:21:54Z

<p>Mavamere: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli illustreerimine=<br /> <br /> Võimalus on sisestatud käske ja nende vastuseid salvestada ja lisada viki artiklisse ning seeläbi muuta sisu rikkalikumaks.<br /> <br /> https://showterm.io/&lt;br&gt;<br /> https://asciinema.org/&lt;br&gt;<br /> <br /> https://github.com/chjj/ttystudio&lt;br&gt;<br /> https://github.com/theonewolf/TermRecord&lt;br&gt;<br /> <br /> http://0xcc.net/ttyrec/ - salvestamine ttyrec abil&lt;br&gt;<br /> http://playterm.org/ - vaatamine playterm abil<br /> <br /> Lisalugemist [http://tuxdiary.com/tag/record-terminal-linux/ siit artiklist].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega. Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> * Tasub mõelda ka selle peale kas on isiklikult varasemat kogemust mõne OS'i halduse teemaga ja ehk isegi mõne haldamise käsuga, millest näiteks artikkel kirjutada ja mida veel ei ole kirjutatud.<br /> *Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja '''tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla'''. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades. Seejärel saab juba man käsu abil uurida, mida vastav käsk teeb (''man käsk'', väljumiseks q).<br /> * Kui teema valitud, ei tohiks see enam vabade teemade all olla vaid see peab olema valitud teemade all, nimi ja grupp taha kirjutatud.<br /> * Kui teema valitud siis tuleb see '''kohe''' siia vikisse kirjutada - siis näevad ka teised, et antud teema on juba valitud.<br /> * Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br /> * Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br /> * kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br /> * Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> * Leida kaastudeng kes hindab lühidalt artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> * Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Teema]], nimi, grupp<br /> * [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br /> * [[More]], Martin Tammai, A21<br /> * [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br /> * [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br /> * [[photorec]], Erki Aas, A21<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br /> * [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br /> * [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21<br /> * [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br /> * [[APFS]], Madis Võrklaev AK21<br /> * [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br /> * [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br /> * [[wget]], Kristo Tero AK21<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine), Henri Paves AK21<br /> * [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br /> * [[Android Open Source Project Oreo]], Indrek Pruul, AK31<br /> * [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine) Rudolf Purge, AK21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31<br /> * [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br /> * [[saned]], Eduard Kõre, AK21<br /> * [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21<br /> * [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br /> * [[HTC One M8]], Martin Kokk, A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21<br /> * [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21<br /> * [[HTC One M7 ]], Rait Rand, A21<br /> * [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> * [[Sony Xperia V]], Siim Oselein, A21<br /> * [[cmp]], Mari-Liis Põrk, A21<br /> * [[cd]], Seim, AK21<br /> * [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Oliver Nurk, A21<br /> * [[screen]], Boris Brokan, AK21<br /> * [[Lõbusad käsud Linuxis]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> * [[IP-koodi standard]], Sander Pihelgas, AK21<br /> * [[Shebang]], Tanel Peep, AK21<br /> * [[Infrastruktuur kui kood]], Georg Kahest<br /> * [[awk/gawk]], Martin Avamere<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br /> * [[coredumpctl]] - vt https://www.startpage.com/do/search?q=coredumpctl ja ka http://manpages.ubuntu.com/manpages/man1/coredumpctl.1.html , https://fedoramagazine.org/file-better-bugs-coredumpctl/<br /> * [[vastupidav nutiseade]] - siin tuleks rääkida [https://en.wikipedia.org/wiki/IP_Code IP-koodi standarditest] (IP67, IP68, IP69K jne) ehk siis seletada lahti, mida need tähed ja numbrid tähendavad. Lisaks ka [http://mil-std.org/ MIL-STD] standarditest (nt [https://en.wikipedia.org/wiki/MIL-STD-810 MIL-STD 810]). Ehk siis vastupidavusest keskkonnatingimuste muutumiste suhtes (vesi, erinev löökkoormus, kriipimine, temperatuurimuutus, gaasid, rõhumuutus, happed/leelised, õli, tolm, liiv jne). Tuua ka näiteks täna turul saadaolevaid seadmeid ja võrrelda neid. Eeskätt on siin mõeldud nutitelefone kuid võib analüüsida ka teisi nutiseadmeid, sh asjade interneti seadmeid. Vastupidavatest nutitelefonidest on juttu ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor3/labor3-OSadmin.pdf labor3] viidete hulgas. Suur väljakutse on leida füüsiliselt vastupidavad ja seejuures ka kaasaegsete tehniliste näitajatega nutiseadmed. Eraldi peatükina võiks rääkida ka nutiseadmes oleva tarkvara turvalisusest - seda nii operatsioonisüsteemi kui rakenduste tasandil. Kui füüsiline turvalisus läbi vastupidava riistvara on saavutatud siis viimane sõna jääb öelda tarkvaral. Kui küberturvalisus ei ole paigas siis kipub kaduma keskkonnatingimustele vastupidavusega saavutatud füüsiline turvalisus.<br /> * [[add-apt-key]]<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br /> * http://manpage.io<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109498 2016-10-17T21:44:36Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus (Ivar Laur)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> Milleks küberkaitsega tegeletakse? Selleks, et oma elu lihtsamaks teha, et ei peaks elus püsimisega nii palju vaeva nägema ( piim tuleks ise poodi ja vesi jookseks kanalisatsiooni ). Küberkaitse mõte on eluviisi kaitse säilitamaks olukord, kus inimestel on vaba aeg olemas ehk see ongi küberkaitse missioon. Objektid, mida rünnatakse ja kaitstakse ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemide kaitse on vahend selle tulemuse saavutamiseks. Kaitse õnnestumiseks on vaja endast aru saada ning selleks, et võita tuleb ka vastasest aru saada. Krüptos jäetakse andmed tegelikult vaenlase nina alla, kuid need peidetakse keerukuse taha ära.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus (Hedi Mardisoo)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kõikides loengutes kohapeal käies sain enda jaoks päris palju uut teada nii meeskonnatööst, turundusest kui ka erinevate IT valdkondade omavahelisest seostest. Kõikide loengute põhjal jäi enam kõrva taha see, et IT valdkonnas tuleb osata teistega koostööd teha, eduka koostöö saavutamiseks peab olema hea kommunikatsioon, mis võimaldab üksteisest aru saada. Aine ise on siiani ületanud minu ootused, kuna ma ei võtnud arvesse seda, et igat loengut viib läbi külalisesineja, kes on oma valdkonnas läbi löönud. Kõik see on teinud sellest väga huvitava hommikupooliku kuulates, kuidas keegi oma edulugu jagab.<br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP'd ja teise semestri lõpuks 23 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAP'd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109497 2016-10-17T21:41:24Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus (Ivar Laur)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> Milleks küberkaitsega tegeletakse? Selleks, et oma elu lihtsamaks teha, et ei peaks elus püsimisega nii palju vaeva nägema ( piim tuleks ise poodi ja vesi jookseks kanalisatsiooni ). Küberkaitse mõte on eluviisi kaitse säilitamaks olukord, kus inimestel on vaba aeg olemas ehk see ongi küberkaitse missioon. Objektid, mida rünnatakse ja kaitstakse ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemide kaitse on vahend selle tulemuse saavutamiseks. Kaitse õnnestumiseks on vaja endast aru saada ning selleks, et võita tuleb ka vastasest aru saada. Krüptos jäetakse andmed tegelikult vaenlase nina alla, kuid need peidetakse keerukuse taha ära.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus (Hedi Mardisoo)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kõikides loengutes kohapeal käies sain enda jaoks päris palju uut teada nii meeskonnatööst, turundusest kui ka erinevate IT valdkondade omavahelisest seostest. Kõikide loengute põhjal jäi enam kõrva taha see, et IT valdkonnas tuleb osata teistega koostööd teha, eduka koostöö saavutamiseks peab olema hea kommunikatsioon, mis võimaldab üksteisest aru saada. <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP'd ja teise semestri lõpuks 23 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAP'd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109496 2016-10-17T21:38:40Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus (Ivar Laur)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> Milleks küberkaitsega tegeletakse? Selleks, et oma elu lihtsamaks teha, et ei peaks elus püsimisega nii palju vaeva nägema ( piim tuleks ise poodi ja vesi jookseks kanalisatsiooni ). Küberkaitse mõte on eluviisi kaitse säilitamaks olukord, kus inimestel on vaba aeg olemas ehk see ongi küberkaitse missioon. Objektid, mida rünnatakse ja kaitstakse ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemide kaitse on vahend selle tulemuse saavutamiseks. Kaitse õnnestumiseks on vaja endast aru saada ning selleks, et võita tuleb ka vastasest aru saada. Krüptos jäetakse andmed tegelikult vaenlase nina alla, kuid need peidetakse keerukuse taha ära.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus (Jaan Priisalu)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus (Hedi Mardisoo)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kõikides loengutes kohapeal käies sain enda jaoks päris palju uut teada nii meeskonnatööst, turundusest kui ka erinevate IT valdkondade omavahelisest seostest. Kõikide loengute põhjal jäi enam kõrva taha see, et IT valdkonnas tuleb osata teistega koostööd teha, eduka koostöö saavutamiseks peab olema hea kommunikatsioon, mis võimaldab üksteisest aru saada. <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP'd ja teise semestri lõpuks 23 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAP'd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109495 2016-10-17T21:37:51Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus (Ivar Laur)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> Milleks küberkaitsega tegeletakse? Selleks, et oma elu lihtsamaks teha, et ei peaks elus püsimisega nii palju vaeva nägema ( piim tuleks ise poodi ja vesi jookseks kanalisatsiooni ). Küberkaitse mõte on eluviisi kaitse säilitamaks olukord, kus inimestel on vaba aeg olemas ehk see ongi küberkaitse missioon. Objektid, mida rünnatakse ja kaitstakse ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemide kaitse on vahend selle tulemuse saavutamiseks. Kaitse õnnestumiseks on vaja endast aru saada ning selleks, et võita tuleb ka vastasest aru saada. Krüptos jäetakse andmed tegelikult vaenlase nina alla, kuid need peidetakse keerukuse taha ära. <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus (Hedi Mardisoo)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kõikides loengutes kohapeal käies sain enda jaoks päris palju uut teada nii meeskonnatööst, turundusest kui ka erinevate IT valdkondade omavahelisest seostest. Kõikide loengute põhjal jäi enam kõrva taha see, et IT valdkonnas tuleb osata teistega koostööd teha, eduka koostöö saavutamiseks peab olema hea kommunikatsioon, mis võimaldab üksteisest aru saada. <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP'd ja teise semestri lõpuks 23 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAP'd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109494 2016-10-17T21:31:11Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus (Ivar Laur)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> Milleks küberkaitsega tegeletakse? Selleks, et oma elu lihtsamaks teha, et ei peaks elus püsimisega nii palju vaeva nägema ( piim tuleks ise poodi ja vesi jookseks kanalisatsiooni ). Küberkaitse mõte on eluviisi kaitse säilitamaks olukord, kus inimestel on vaba aeg olemas ehk see ongi küberkaitse missioon. Objektid, mida rünnatakse ja kaitstakse ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemide kaitse on vahend selle tulemuse saavutamiseks. Kaitse õnnestumiseks on vaja endast aru saada ning selleks, et võita tuleb ka vastasest aru saada. Krüptos jäetakse andmed tegelikult vaenlase nina alla, kuid need peidetakse keerukuse taha ära. <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus (Hedi Mardisoo)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP'd ja teise semestri lõpuks 23 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAP'd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109493 2016-10-17T21:30:54Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus (Ivar Laur)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> Milleks küberkaitsega tegeletakse? Selleks, et oma elu lihtsamaks teha, et ei peaks elus püsimisega nii palju vaeva nägema ( piim tuleks ise poodi ja vesi jookseks kanalisatsiooni ). Küberkaitse mõte on eluviisi kaitse säilitamaks olukord, kus inimestel on vaba aeg olemas ehk see ongi küberkaitse missioon. Objektid, mida rünnatakse ja kaitstakse ei ole mitte arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Arvutisüsteemide kaitse on vahend selle tulemuse saavutamiseks. Kaitse õnnestumiseks on vaja endast aru saada ning selleks, et võita tuleb ka vastasest aru saada. Krüptos jäetakse andmed tegelikult vaenlase nina alla, kuid need peidetakse keerukuse taha ära. <br /> <br /> <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus (Hedi Mardisoo)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP'd ja teise semestri lõpuks 23 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAP'd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109488 2016-10-17T21:18:35Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus (Ivar Laur)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus (Hedi Mardisoo)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP'd ja teise semestri lõpuks 23 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAP'd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109485 2016-10-17T21:15:42Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus (Ivar Laur)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus (Hedi Mardisoo)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109459 2016-10-17T20:48:11Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele. <br /> <br /> '''Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu'''<br /> <br /> <br /> '''&quot;IT ja turundus&quot;. Hedi Mardisoo, Starman AS'''<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109404 2016-10-17T20:24:05Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. '''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid '''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Süsadminnimisest&quot;. Lembitu Ling aka Snakeman'''<br /> <br /> Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus (Lembitu Ling)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)'''<br /> <br /> Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.<br /> <br /> Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus (Andres Septer ja Einar Koltšanov)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''&quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109331 2016-10-17T19:41:17Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109327 2016-10-17T19:40:40Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt;. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt;. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109325 2016-10-17T19:38:36Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt; Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt; Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> <br /> Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109321 2016-10-17T19:37:19Z

<p>Mavamere: http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt; Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1]&lt;/ref&gt; Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi? 13. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109317 2016-10-17T19:32:37Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt; Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5).<br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109311 2016-10-17T19:29:44Z

<p>Mavamere: http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Mainis, et õpetajatel ei ole aega õpetada õpilastele pidevalt uusi asju ja neid väga süvenenult, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel selle poolt on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on arendajate meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus (Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengusalvestus (Kristel ja Marko Kruustük)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> '''Küsimus B<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.]&lt;/ref&gt; Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5.]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5).<br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP<br /> <br /> 7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€<br /> <br /> Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP<br /> <br /> 4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€<br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109197 2016-10-17T18:23:24Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus(Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Mainis, et õpetajatel ei ole aega õpetada õpilastele pidevalt uusi asju ja neid väga süvenenult, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel selle poolt on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on arendajate meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus(Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. <br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109194 2016-10-17T18:22:44Z

<p>Mavamere: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus(Merike Spitsõn, Marle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Mainis, et õpetajatel ei ole aega õpetada õpilastele pidevalt uusi asju ja neid väga süvenenult, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel selle poolt on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on arendajate meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus(Andres Kütt)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük (Testlio)'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma toode hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. <br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''<br /> <br /> <br /> = Õpingukorralduse küsimused =<br /> <br /> = Ülesanne =<br /> <br /> = Viited =<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Mavamere https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mavamere&diff=109169 2016-10-17T18:05:23Z

<p>Mavamere: Created page with &quot;= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Martin Avamere Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016 == Essee == Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus...&quot;</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Avamere<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin. <br /> <br /> '''Aine esimene tutvustav loeng'''<br /> <br /> Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog &amp; multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata.<br /> <br /> '''Andres Kütt'''<br /> <br /> Mainis, et õpetajatel ei ole aega õpetada õpilastele pidevalt uusi asju ja neid väga süvenenult, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel selle poolt on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on arendajate meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi.<br /> <br /> '''Kristel ja Marko Kruustük Testlio'''<br /> <br /> Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma toode hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. <br /> <br /> '''Lembitu Ling (süsadmin)'''</div>

Mavamere