ICO wiki - User contributions [en]

Vitamin C

2017-01-26T14:03:33Z

Mbelzets: /* Kasutusjuhend */

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Klient saab andmebaasi infot lisada, seda muuta ja infopäringuid teha.

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse andmebaasiga
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Andmebaas
** Peab looma ühenduse kliendiga
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema kliendiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus andmebaasi ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Retsensioon - [[Bomory]] ==

Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GoodReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.
Edu tegijatele, testime meeleldi valminud projekti!

== Lõpptoode ==
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]

=== Kasutusjuhend ===

[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/c_sharp_kuluhaldur_kasutusjuhend.pdf http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/c_sharp_kuluhaldur_kasutusjuhend.pdf]

== Workload ==

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11.2016 ===
* Valmis analüüs

=== 13.11.2016 ===
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist

=== 26.11.2016 ===
* Ühisarendamine

=== 18.12.2016 ===
* Valmis prototüüp

=== 26.01.2017 ===
* Valmis lõpptoode

Vitamin C

2017-01-26T14:03:21Z

Mbelzets: /* Lõpptoode */

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Klient saab andmebaasi infot lisada, seda muuta ja infopäringuid teha.

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse andmebaasiga
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Andmebaas
** Peab looma ühenduse kliendiga
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema kliendiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus andmebaasi ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Retsensioon - [[Bomory]] ==

Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GoodReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.
Edu tegijatele, testime meeleldi valminud projekti!

== Lõpptoode ==
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]

=== Kasutusjuhend ===

[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/c_sharp_kuluhaldur_kasutusjuhend.pdf
http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/c_sharp_kuluhaldur_kasutusjuhend.pdf]

== Workload ==

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11.2016 ===
* Valmis analüüs

=== 13.11.2016 ===
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist

=== 26.11.2016 ===
* Ühisarendamine

=== 18.12.2016 ===
* Valmis prototüüp

=== 26.01.2017 ===
* Valmis lõpptoode

Vitamin C

2017-01-26T14:01:35Z

Mbelzets: /* Rakenduse sisu */

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Klient saab andmebaasi infot lisada, seda muuta ja infopäringuid teha.

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse andmebaasiga
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Andmebaas
** Peab looma ühenduse kliendiga
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema kliendiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus andmebaasi ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Retsensioon - [[Bomory]] ==

Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GoodReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.
Edu tegijatele, testime meeleldi valminud projekti!

== Lõpptoode ==
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]

== Workload ==

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11.2016 ===
* Valmis analüüs

=== 13.11.2016 ===
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist

=== 26.11.2016 ===
* Ühisarendamine

=== 18.12.2016 ===
* Valmis prototüüp

=== 26.01.2017 ===
* Valmis lõpptoode

Vitamin C

2017-01-26T14:01:20Z

Mbelzets: /* Prototüüp */

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Klient saab andmebaasi infot lisada, seda muuta ja infopäringuid teha.

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse andmebaasiga
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Andmebaas
** Peab looma ühenduse kliendiga
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema kliendiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus andmebaasi ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

=== Andmebaasiskeem ===
TODO

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Retsensioon - [[Bomory]] ==

Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GoodReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.
Edu tegijatele, testime meeleldi valminud projekti!

== Lõpptoode ==
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]

== Workload ==

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11.2016 ===
* Valmis analüüs

=== 13.11.2016 ===
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist

=== 26.11.2016 ===
* Ühisarendamine

=== 18.12.2016 ===
* Valmis prototüüp

=== 26.01.2017 ===
* Valmis lõpptoode

Vitamin C

2017-01-26T14:01:08Z

Mbelzets: /* Workload */

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Klient saab andmebaasi infot lisada, seda muuta ja infopäringuid teha.

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse andmebaasiga
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Andmebaas
** Peab looma ühenduse kliendiga
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema kliendiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus andmebaasi ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

=== Andmebaasiskeem ===
TODO

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Retsensioon - [[Bomory]] ==

Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GoodReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.
Edu tegijatele, testime meeleldi valminud projekti!

== Prototüüp ==
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]
== Workload ==

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11.2016 ===
* Valmis analüüs

=== 13.11.2016 ===
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist

=== 26.11.2016 ===
* Ühisarendamine

=== 18.12.2016 ===
* Valmis prototüüp

=== 26.01.2017 ===
* Valmis lõpptoode

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2017-01-26T14:00:19Z

Mbelzets: /* Meeskond: Vitamin C# */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2016''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) 
'''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)

===Prototüüp + esitlemine===
'''Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.
Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta

===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===
'''EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel'''

Neljapäev:
*08:00 -
*08:10 -
*08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)
*08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)
*08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)
*08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)
*09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)
*09:10 -
*09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)
*09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)
*09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)
.. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta

*10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)
*10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)
*10:20 -
*10:30 -
*10:40 -
*10:50 -
*11:00 -
*11:10 -
*11:20 -

Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.

'''EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10'''

*11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)
*11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)
*11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)
*11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)
*11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)
*12:00 - ATDV
*12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)
*12:20 -
... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.
NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)

===Lõpptoode===
'''Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017'''(30p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõpe'''
25.01.2016

*15:30 - Bank
*15:45 - Bomory
*16:00 - B12
*16:15 - Elibrium
*16:30 - Librarians
*16.45 - ForeverNotes
*17.00 - ATDV
*17:15 - Gurmaanid
*17.30 - Hidden Mustard
*17:45 - Pie Piper
*18:00 - Brainery
*18:15 - Kassarakendus
*18.30 - Pirate Netflix
*18.45 - CozinHero
*19.00 - D♭
*19.15 - Library
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega

'''Kaugõpe'''
27.01.2016

*12:00 - Autoparandaja
*12:15 - Paabel
*12:30 - Battle2048
*12:45 - Rahaplaneerija
*13:00 - Elekter
*13:15 - Isearve
*13:30 -
*13:45 - Vitamin C#
*14:00 - Kingalaenutus
*14:15 - OnTime
*14:30 - FoodCab
*14:45 - MoneyG
*15:00 - Laener
*15:15 - MeieTalu
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega

=Teemad 2016 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2016=
==Päevaõpe==

===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===
Liikmed:
* Egert Aia
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]
Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]

'''Lõpptoode'''
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc

Sisse saab logida jalutsis vajutades login

admini log: 1@eesti.ee

admini pw: a

PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)

===Meeskond: Pirate Netflix===
Liikmed:
* Arti Zirk
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Joosep Voolmaa

Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]

'''TFS link''' https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD

'''Prototüüp'''
Link prototüübile [https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing siin]

'''Lõpptoode'''
Link Lõpptootele asun [https://dl.dropboxusercontent.com/u/61894608/Pirate%20Netflix%20Final%20Product.zip siin]

===Meeskond: D♭===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Arusalu
* Martin Nõukas
* Roomet Saadi
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.

'''Prototüüp'''
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]

'''Lõpptoode'''
Link lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/lopptoode/MemoSolution.zip siin]

===Meeskond: ParkWell===
Liikmed:
* Taavi Vesinurm
* Raido Vell
* Madis Roosioks
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]

Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.

'''Prototüüp'''
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]

'''Lõpptoode''' [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpLõpptoodeParkWell/ siin]

===Meeskond: Bomory===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]

'''TFS'''
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory

'''Analüüs'''
Õppejõule saadetud 01.11.2016.
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs

'''Retsensioonid'''
Bomoryle teeb Vitamin C tiim

Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.
Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]

'''Prototüüp'''
Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]

Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada lingi all olevat creates.sql

faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood.

Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool peeter) alla näidisfilme ja raamatuid,

kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse

default andmed.

'''Lõpptoode'''
Lõpptoode asub [https://drive.google.com/drive/folders/0B2jSU1zbUNk8bklmMS01UzRjX2c?usp=sharing SIIN]
(Saadetud ka õppejõu meilile õigeaegselt)

Kaitsmise versioon(parandatud üks viimasel hetkel tekkinud bug)[http://enos.itcollege.ee/~hlaasmag/CSharp/Bomory.zip SIIN]

===Meeskond: Kassarakendus===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Meelis Sääsk
* Piret Pomerants
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]

'''TFS''' https://kassarakendus2016.visualstudio.com/Kassarakendus2016

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Bomory''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bomory siin]

*Lõpptoote retsensiooni meeskonnale '''Kassarakendus''' teeb meeskond '''Bomory''' IN PROGRESS

'''Prototüüp'''
*Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]

'''Lõpptoode'''
*Link lõpptootele asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNWlZsWDdzSDNqZWs siin]

===Meeskond: Pie Piper===
Liikmed:
* Villem Markus Loigom
* Olari Pipenberg
* Uku-Mart Uprus
* Ardo Erik
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]

'''Prototüüp'''
*Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]

TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]

'''Lõpptoode'''
*Link meie C_diesi lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/final/ siin]

===Meeskond: Hidden Mustard===
Liikmed:
* Andreas Kirotar
* Tõnn Vaher
* Anneli Asser
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]

Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]

'''Prototüüp'''
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/wpfstore_proto.zip

'''Lõpptoode'''
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/WebStore_l%c3%b5pptoode.zip

===Meeskond: B12===
Liikmed:
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Martin Paakspuu
Meeskonna koduleht: [[B12]]

Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]

'''Prototüüp'''
Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]

'''Lõpptoode'''
Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjectValmis/ siin]

===Meeskond: Elibrium ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Karl Frank
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]

Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip 
Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt

Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin] 
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''D♭''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD'le siin] 

'''Lõpptoode''':
http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.rar 
 
Link lõpptoote kasutusjuhendile asub [http://enos.itcollege.ee/~kfrank/Kasutusjuhend%20meeskond%20Elibrium%20l%C3%B5pptootele%20(1).pdf siin]

===Meeskond: CozinHero ===
Liikmed:
* Taavi Metsvahi
* Kai Kallastu
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]

Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]

'''Prototüüp ja lõpptoode''' [https://drive.google.com/drive/folders/0BzgoTRmLgODvUHVwRU9FeDRybDQ?usp=sharing siin]
Work in progress

===Meeskond: Bank ===
Liikmed:
* Aleksei Kopõlov
* Teet Adamson
* Sander Perens
* Tarvo Sbitnev
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]

Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]

'''Prototüüp'''
Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]

'''Lõpptoode'''
Link Lõpptootele: [http://enos.itcollege.ee/~akopolov/Bank/Bank.rar SIIN]

===Meeskond: ATDV===
Liikmed:
* Aldin Talve - arendaja
* Delia Viirmaa - projektijuht
* Mart-Erki Nõumees - arendaja

Meeskonna koduleht: [[ATDV]]

ADTV TFS: [https://dviirmaa.visualstudio.com/ATDV-raamatukogu/_dashboards/ ADTV SIIN]

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonna "Korter Kõrgel Künkal" toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]

Retsensioon meeskonna "Librarians" lõppetootele asub
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]

'''Lõpptoode'''
Lõpptoode : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/ ATDV-raamatukogu.7z]

===Meeskond: Sõnajalg===
'''Liikmed''':
* Argo Hansen
* Ragnar Rästas
'''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]

'''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]

'''Retsensioonid:'''' 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna "B12" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond:Gurmaanid===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Brita Pentšuk
* Ott Sõerumäe

Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]

'''Retsensioonid''' 
Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]

'''Praegune Prototüüp!''' 

On saadaval siin lehe peal!
 
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/

'''Gurmaanide TFS versioonihaldus!''' 
https://gurmaanid.visualstudio.com/
 '''Lõpptoode''' 
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProject.rar

===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===
Liikmed:
* Edward Mardo
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni analüüsile teeb meeskond "ATDV"

TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Librarians===
Liikmed:
* Kerttu Liis Lootus
* Lisandra Noor
* Lisette Noor
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]

Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians

Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians

Retsentsioon meeskonnale Bank [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]

'''Lõpptoode'''

Dokumentatsioon asub zip faili sees.

http://enos.itcollege.ee/~linoor/CSHARP/

===Meeskond: Brainery===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Elina Kuldkepp
* Berit Põldoja
* Taavi Teearu

'''Koduleht:''' [[Brainery]]

'''Retsensioonid:'''
* [[Talk:Pirate_Netflix]]

* [[Talk:Brainery]]

'''TFS'''
[https://tteearu.visualstudio.com/Brainery https://tteearu.visualstudio.com/Brainery]

'''Prototüüp:'''
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip]

'''Lõpptoode:'''
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip]

===Meeskond: Rent A Book===
Liikmed:
* Aapo Kersalu
* Kristjan Kotto
* Paul John Niidas

'''Meeskonna koduleht'''
 
[[Rent A Book]]

'''Retsensioonid'''
 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna "Forevernotes" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
 
TODO

'''TFS'''
 
[https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]

===Meeskond: BMS===
Liikmed:
* Kert Kukk
Meeskonna koduleht: [[BMS]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Dogify===
Liikmed:
* Roland Soosaar
* Krista Norak
* Mihkel Roots

Meeskonna koduleht [[Dogify]]

'''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/

'''Prototüüp'''
Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/

'''Retsensioonid'''
Link retsensioonile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ForeverNotes===
Liikmed:
* Margus Muru
* Joosep Koort
* Martin Nigul
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]

Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]

'''Retsensioonid'''
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell

'''Prototüüp'''
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/

'''Lõpptoode'''
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/ForeverNotes.zip

===Meeskond: NullPointerException===
Liikmed:
* Kertu Nurmberg
* Tõnis Piirits
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]

'''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot

'''Retsensioonid'''

Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book

'''Lõpptoode'''
[https://drive.google.com/open?id=0B6S2VL5CXrmrTGlGQ3NPLUNoYk0]

===Meeskond: SuperSalajane===
Liikmed:
*Sirle Maarja Allikas
*Kaspar Kaal
*Jaan Kastõgov
*Rahel Kangur

Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane

Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com

'''Analüüs'''

Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

==Kaugõpe==

===Meeskond: Autoparandaja===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]

'''Prototüüp'''
[https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuRwaKmsahFaKdQrvg Saab siit alla laadida]

Meilide saatmiseks vaja konfigureerida Web.config alt järgnevad võtmed: smtpEmail, smtpPassword, smtpServer.

'''Lõpptoode'''
[https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuZuLlyaKNZ8BOIZ2Q Saab siit alla laadida]

'''TFS'''
https://tostukid.visualstudio.com/autoparandaja/_git/Autoparandaja.NET

===Meeskond: Paabel===
''Liikmed:''
* Rutt Lindström
* Esta Prangel
* Krista Rüütel
* Liina Abner

'''Meeskonna koduleht:''' [[Paabel]]

'''Projekti TFS:''' [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]

'''Prototüüp (14. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Prototüübi link] [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]

'''Retsensioonid'''
TODO Projekti "Isearve" retsensioon: [[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Agraarbeib===

Liikmed:
* Kaia Runthal
* Marianne Trubetskoi
* Taavi Tilk
* Mihkel Matson

Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]

Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu

'''Analüüs (01.11)'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]

'''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]

'''Prototüüp: 18.12 seisuga'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]

'''Lõpptoode (27.01) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]

'''Lõpptoote retsensioon (27.01) TODO'''
Agraarbeib lõpptoote retsensioon:[[Talk:DevHelp]]

===Meeskond: MoneyG 1.0===
Liikmed:
* Liina Saar
* Mart Raus
* Ando Kiidron
* Andres Kepler

Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]

Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]

'''Prototüüp:''' [https://www.dropbox.com/sh/e34g2tst68asvk3/AAAqvzzhxv816i57yH1kHBS1a?dl=0 link prototüübile]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]

Lõpptoote retsensioon - TODO

'''Lõpptoode'''

TODO

===Meeskond: Laener===
Liikmed:
* Martin Kask - programmeerija
* Marko Nõu - programmeerija
* Anto Animägi - projektijuht

Meeskonna koduleht: [[Laener]]

Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Vitamin C#===
Liikmed:
* Marko Belzetski
* Rene Väli
* Kaia Tomson

Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]

Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]

'''Lõpptoode'''
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]

'''Retsensioonid'''
TODO

===Meeskond: Kingalaenutus===
Liikmed:
* Kristi Saare
* Kersti Maurer
* Liisi Taimre
* Siim Pääro

Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]

'''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.

'''Retsensioonid: '''
Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Prototüüp'''
[http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/KingalaenutusPrototyyp/ Link prototüübile]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Isearve ===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Priit Tiganik

Meeskonna koduleht: [[Isearve]]

Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]

Projekti Prototüüp: [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU]

'''Meie kirjutatud retsensioon'''
[[Talk:Ajamasin]]

'''Meie tööle kirjutatud retsensioon'''
[[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: DevHelp===
Liikmed:
* Martin Jääger
* Mikk Erlenheim
* Kristo Leemets
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]

'''Retsensioonid'''
Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]

'''Prototüüp (18. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/ Prototüübi link]

'''Lõpptoode'''
[http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]

Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]

===Meeskond: Elekter ===
'''Liikmed:'''
* Sigrid Aasma
* Kristo Oidermaa
* Tiit Post

'''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]

'''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]

'''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]

'''Prototüüp:''' [https://drive.google.com/open?id=0B13XA4AyIfQNc05vSi1UNTRsbkU link]

'''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/drive/folders/0B6rC6xduz_u4RXN2ZDNVVTRLeUU link]

===Meeskond: Battle2048===
Liikmed:
*Andrus Seiman
*Kristjan Peterson

Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]

Projekti TFS:
https://battle2048.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''

Analüüsile: [[Talk:Vitamin_C]]

Lõpptootele: TODO

'''Prototüüp''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_prototype.zip link]

'''Lõpptoode''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_final.zip link]

===Meeskond: EasyDesk===
Liikmed:
* Marju Pütsepp

Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]

Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk

'''Retsensioonid'''
* Projekti "Agraarbeib" analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]

'''Prototüüp:''' http://enos.itcollege.ee/~mputsepp/

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Ajamasin===
Liikmed:
* Liina Hellerma
* Teele Sepman

Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]

Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)

'''Retsensioonid''':
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Jarvis===
Liikmed:

* Grigori Palamartšuk - Scrum Master & Product owner
* Andrei Grigorjev - arendaja
* Artyom Likhachev - arendaja
* Maksim Tšeljabov - arendaja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]

Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]

'''Retsensioonid'''
TBD

'''Lõpptoode'''
TBD

===Meeskond: TikTokTek===
Liikmed:
* Eva Ibrus
* Rain Saarmäe
'''Meeskonna koduleht'''
[[TikTokTek]]

'''TFS'''
https://tiktoktek.visualstudio.com

'''Retsensioonid'''
[[Talk:Battle2048]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Rahaplaneerija===
Liikmed:
* Maila Keerus
* Kersti Miller
* Evelin Jõgi

Meeskonna koduleht:
[[Rahaplaneerija]]

Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Retsensioonid''':
[[Talk:EasyDesk]]

'''Prototüüp''':
18.12. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija prototüüp]

'''Lõpptoode''':
TODO

===Meeskond: Garden of Towers===
Liikmed:
* Nele Sergejeva

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers

Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: FoodCab===
Liikmed:
* Mario Mustasaar
* Peeter Ploom
* Rain Elken
* Roland Türi

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab

Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/

Protüüp 18.12 seisuga asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]

'''Retsensioonid'''
* Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: MyLibrary===
Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Projekti TFS:

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: OnTime ===
'''Liikmed''':
*Tatjana Kruglova

'''Meeskonna koduleht''':
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime OnTime Wiki]

'''Projetki TFS''':
[https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/ OnTime TFS]

'''Retsensioonid''':
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek TikTokTek]

'''Prototüüp'''
[https://drive.google.com/drive/folders/0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM?usp=sharing OnTime Prototüüp]

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: FoodBytes ===
Liikmed:
*Aet Udusaar
*Taavi Põder

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes

Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SeDuM===
Liikmed:
*Liina Laumets

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]

Projekti TFS:

'''Retsensioonid'''

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

===Meeskond: Koeraplats===
'''Liikmed:'''
* Maie Jeltsova
'''Meeskonna koduleht:'''
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats

'''Projekti TFS:'''
https://koeraplats.visualstudio.com/

'''Retsensioonid''' TODO

'''Prototüüp''' TODO

'''Lõpptoode''' TODO

Vitamin C

2016-12-18T20:21:15Z

Mbelzets:

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Klient saab andmebaasi infot lisada, seda muuta ja infopäringuid teha.

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse andmebaasiga
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Andmebaas
** Peab looma ühenduse kliendiga
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema kliendiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus andmebaasi ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

=== Andmebaasiskeem ===
TODO

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Retsensioon - [[Bomory]] ==

Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GoodReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.
Edu tegijatele, testime meeleldi valminud projekti!

== Prototüüp ==
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]
== Workload ==

Rakenduse ekraanipiltide skitsid paberile

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11.2016 ===
* Valmis analüüs

=== 13.11.2016 ===
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist

=== 26.11.2016 ===
* Ühisarendamine

=== 18.12.2016 ===
* Valmis prototüüp

Vitamin C

2016-12-18T11:17:39Z

Mbelzets: /* Workload */

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Klient saab andmebaasi infot lisada, seda muuta ja infopäringuid teha.

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse andmebaasiga
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Andmebaas
** Peab looma ühenduse kliendiga
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema kliendiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus andmebaasi ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

=== Andmebaasiskeem ===
TODO

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Retsensioon - [[Bomory]] ==

Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GoodReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.
Edu tegijatele, testime meeleldi valminud projekti!

== Workload ==

Rakenduse ekraanipiltide skitsid paberile

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11.2016 ===
* Valmis analüüs

=== 13.11.2016 ===
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist

=== 26.11.2016 ===
* Ühisarendamine

=== 18.12.2016 ===
* Valmis prototüüp

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-12-18T11:16:46Z

Mbelzets: /* Meeskond: Vitamin C# */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2016''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) 
'''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)

===Prototüüp + esitlemine===
'''Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.
Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta

===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===
'''EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel'''

Neljapäev:
*08:00 -
*08:10 -
*08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)
*08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)
*08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)
*08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)
*09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)
*09:10 -
*09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)
*09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)
*09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)
.. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta

*10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)
*10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)
*10:20 -
*10:30 -
*10:40 -
*10:50 -
*11:00 -
*11:10 -
*11:20 -

Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.

'''EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10'''

*11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)
*11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)
*11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)
*11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)
*11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)
*12:00 - ATDV
*12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)
*12:20 -
... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.
NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)

===Lõpptoode===
'''Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017'''(30p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

=Teemad 2016 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2016=
==Päevaõpe==

===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===
Liikmed:
* Egert Aia
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]

'''Lõpptoode'''
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc

Sisse saab logida jalutsis vajutades login

admini log: 1@eesti.ee

admini pw: a

PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)

===Meeskond: Pirate Netflix===
Liikmed:
* Arti Zirk
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Joosep Voolmaa

Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]

'''TFS link''' https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD

'''Prototüüp'''
Link prototüübile: https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: D♭===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Arusalu
* Martin Nõukas
* Roomet Saadi
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.

'''Prototüüp'''
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ParkWell===
Liikmed:
* Taavi Vesinurm
* Raido Vell
* Madis Roosioks
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]

Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.

'''Prototüüp'''
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bomory===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]

'''TFS'''
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory

'''Analüüs'''
Õppejõule saadetud 01.11.2016.
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs

'''Retsensioonid'''
Bomoryle teeb Vitamin C tiim

Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.
Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]

'''Prototüüp'''
Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]

Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada kaasasoevat SQLQuery4.sql

faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood.

Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool pass) alla näidisfilme ja raamatuid,

kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse

default andmed.

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kassarakendus===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Meelis Sääsk
* Piret Pomerants
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]

'''Prototüüp'''
*Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Pie Piper===
Liikmed:
* Villem Markus Loigom
* Olari Pipenberg
* Uku-Mart Uprus
* Ardo Erik
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]

'''Prototüüp'''
*Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]

TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]

'''Lõpptoode'''
NA

===Meeskond: Hidden Mustard===
Liikmed:
* Andreas Kirotar
* Tõnn Vaher
* Anneli Asser
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]

Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: B12===
Liikmed:
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Martin Paakspuu
Meeskonna koduleht: [[B12]]

Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]

'''Prototüüp'''
Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Elibrium ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Karl Frank
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]

Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip 
Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt

Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin] 

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: CozinHero ===
Liikmed:
* Taavi Metsvahi
* Kai Kallastu
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]

Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bank ===
Liikmed:
* Aleksei Kopõlov
* Teet Adamson
* Sander Perens
* Tarvo Sbitnev
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]

Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]

'''Prototüüp'''
Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]

===Meeskond: ATDV===
Liikmed:
* Aldin Talve - arendaja
* Delia Viirmaa - projektijuht
* Mart-Erki Nõumees - arendaja

Meeskonna koduleht: [[ATDV]]

ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]

Prototüüp : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/Raamatukogu.7z Raamatukogu.7z]

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonna "Korter Kõrgel Künkal" toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Sõnajalg===
'''Liikmed''':
* Argo Hansen
* Ragnar Rästas
'''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]

'''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]

'''Retsensioonid:'''' 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna "B12" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond:Gurmaanid===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Brita Pentšuk
* Ott Sõerumäe

Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]

'''Retsensioonid''' 
Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]

'''Praegune Prototüüp!''' 

On saadaval siin lehe peal!
 
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/

'''Gurmaanide TFS versioonihaldus!''' 
https://gurmaanid.visualstudio.com/
 '''Lõpptoode''' 
TODO

===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===
Liikmed:
* Edward Mardo
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni analüüsile teeb meeskond "ATDV"

TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Librarians===
Liikmed:
* Kerttu Liis Lootus
* Lisandra Noor
* Lisette Noor
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]

Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians

Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Brainery===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Elina Kuldkepp
* Berit Põldoja
* Taavi Teearu
Meeskonna koduleht: [[Brainery]]

'''Retsensioonid'''
*[[Talk:Pirate_Netflix]]

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
[https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]

'''Prototüüp'''
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/ http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/]

===Meeskond: Rent A Book===
Liikmed:
* Aapo Kersalu
* Kristjan Kotto
* Paul John Niidas

'''Meeskonna koduleht'''
 
[[Rent A Book]]

'''Retsensioonid'''
 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna "Forevernotes" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
 
TODO

'''TFS'''
 
[https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]

===Meeskond: BMS===
Liikmed:
* Kert Kukk
Meeskonna koduleht: [[BMS]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Dogify===
Liikmed:
* Roland Soosaar
* Krista Norak
* Mihkel Roots

Meeskonna koduleht [[Dogify]]

'''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/

'''Prototüüp'''
Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/

'''Retsensioonid'''
Link retsensioonile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ForeverNotes===
Liikmed:
* Margus Muru
* Joosep Koort
* Martin Nigul
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]

Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]

'''Retsensioonid'''
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell

'''Prototüüp'''
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: NullPointerException===
Liikmed:
* Kertu Nurmberg
* Tõnis Piirits
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]

'''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot

'''Retsensioonid'''

Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SuperSalajane===
Liikmed:
*Sirle Maarja Allikas
*Kaspar Kaal
*Jaan Kastõgov
*Rahel Kangur

Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane

Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com

'''Analüüs'''

Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

==Kaugõpe==

===Meeskond: Autoparandaja===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
https://tostukid.visualstudio.com

===Meeskond: Paabel===
''Liikmed:''
* Rutt Lindström
* Esta Prangel
* Krista Rüütel
* Liina Abner

'''Meeskonna koduleht:''' [[Paabel]]

'''Projekti TFS:''' [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]

'''Prototüüp (14. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Prototüübi link] [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]

'''Retsensioonid'''
TODO Projekti "Isearve" retsensioon: [[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Agraarbeib===

Liikmed:
* Kaia Runthal
* Marianne Trubetskoi
* Taavi Tilk
* Mihkel Matson

Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]

Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu

'''Analüüs (01.11)'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]

'''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]

'''Prototüüp (20.11) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]

'''Lõpptoode (18.12) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]

'''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]

===Meeskond: MoneyG 1.0===
Liikmed:
* Liina Saar
* Mart Raus
* Ando Kiidron
* Andres Kepler

Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]

Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]

Lõpptoote retsensioon - TODO

'''Lõpptoode'''

TODO

===Meeskond: Laener===
Liikmed:
* Martin Kask - programmeerija
* Marko Nõu - programmeerija
* Anto Animägi - projektijuht

Meeskonna koduleht: [[Laener]]

Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Vitamin C#===
Liikmed:
* Marko Belzetski
* Rene Väli
* Kaia Tomson

Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]

Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]

'''Prototüüp'''
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kingalaenutus===
Liikmed:
* Kristi Saare
* Kersti Maurer
* Liisi Taimre
* Siim Pääro

Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]

'''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.

'''Retsensioonid: '''
Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Isearve ===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Priit Tiganik

Meeskonna koduleht: [[Isearve]]

Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]

'''Meie kirjutatud retsensioon'''
[[Talk:Ajamasin]]

'''Meie tööle kirjutatud retsensioon'''
[[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: DevHelp===
Liikmed:
* Martin Jääger
* Mikk Erlenheim
* Kristo Leemets
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]

'''Retsensioonid'''
Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]

'''Lõpptoode'''
TODO

Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]

===Meeskond: Elekter ===
'''Liikmed:'''
* Sigrid Aasma
* Kristo Oidermaa
* Tiit Post

'''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]

'''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]

'''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]

===Meeskond: Battle2048===
Liikmed:
*Andrus Seiman
*Annely Aasalaid
*Kristjan Peterson

Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]

Projekti TFS:
https://battle2048.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
[[Talk:Vitamin_C]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: EasyDesk===
Liikmed:
* Marju Pütsepp

Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]

Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk

'''Retsensioonid'''
* Projekti "Agraarbeib" analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Ajamasin===
Liikmed:
* Liina Hellerma
* Teele Sepman

Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]

Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)

'''Retsensioonid''':
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Jarvis===
Liikmed:

* Grigori Palamartšuk - Scrum Master & Product owner
* Andrei Grigorjev - arendaja
* Artyom Likhachev - arendaja
* Maksim Tšeljabov - arendaja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]

Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]

'''Retsensioonid'''
TBD

'''Lõpptoode'''
TBD

===Meeskond: TikTokTek===
Liikmed:
* Eva Ibrus
* Rain Saarmäe
'''Meeskonna koduleht'''
[[TikTokTek]]

'''TFS'''
https://tiktoktek.visualstudio.com

'''Retsensioonid'''
[[Talk:Battle2048]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Rahaplaneerija===
Liikmed:
* Maila Keerus
* Kersti Miller
* Evelin Jõgi

Meeskonna koduleht:
[[Rahaplaneerija]]

Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Retsensioonid''':
[[Talk:EasyDesk]]

'''Lõpptoode''':
TODO

===Meeskond: Garden of Towers===
Liikmed:
* Nele Sergejeva

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers

Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: FoodCab===
Liikmed:
* Mario Mustasaar
* Peeter Ploom
* Rain Elken
* Roland Türi

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab

Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
* Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: MyLibrary===
Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Projekti TFS:

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: OnTime ===
'''Liikmed''':
*Tatjana Kruglova

'''Meeskonna koduleht''':
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime

'''Projetki TFS''':
https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/

'''Retsensioonid''':
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: FoodBytes ===
Liikmed:
*Aet Udusaar
*Taavi Põder

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes

Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SeDuM===
Liikmed:
*Liina Laumets

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]

Projekti TFS:

'''Retsensioonid'''

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

===Meeskond: Koeraplats===
'''Liikmed:'''
* Maie Jeltsova
'''Meeskonna koduleht:'''
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats

'''Projekti TFS:'''
https://koeraplats.visualstudio.com/

'''Retsensioonid''' TODO

'''Prototüüp''' TODO

'''Lõpptoode''' TODO

Vitamin C

2016-11-13T16:47:23Z

Mbelzets: Lisatud esimene retsensioon

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Rakendus töötab klient-server suhtluse põhjal

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse serveriga (TCP)
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Server (Daemon)
** Peab looma ühenduse kliendiga (TCP)
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema andmebaasiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus serveri ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

=== Andmebaasiskeem ===
TODO

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Retsensioon - [[Bomory]] ==

Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GooReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.
Edu tegijatele, katsetame põnevusega valminud projekti!

== Workload ==

Rakenduse ekraanipiltide skitsid paberile

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11.2016 ===
* Valmis analüüs

=== 13.11.2016 ===
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist

Vitamin C

2016-11-01T19:56:36Z

Mbelzets: /* Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): */

Vitamin C

2016-11-01T19:53:29Z

Mbelzets: /* Analüüs */

Vitamin C

2016-11-01T19:53:01Z

Mbelzets:

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-10-14T16:49:46Z

Mbelzets: /* Meeskond: Vitamin C# */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-10-14T16:49:32Z

Mbelzets: /* Kaugõpe */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-10-09T09:56:05Z

Mbelzets: /* Meeskond: Vitamin C# */

Vitamin C

2016-10-09T09:55:53Z

Mbelzets:

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ning saada väljavõtteid oma kulutustest soovitud perioodi kohta.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Rakendus töötab klient-server suhtluse põhjal

* Klient (Graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse serveriga (TCP)
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada kulu
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Server (Daemon)
** Peab looma ühenduse kliendiga (TCP)
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema andmebaasiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus serveri ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist

=== Andmebaasiskeem ===
TODO

== Workload ==

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

User:Mbelzets

2015-10-31T16:06:38Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mbelzets

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2015

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref> 2015/16 õppeaastal on see €20. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.]</ref>
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]</ref>

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

==Viited==
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-21T13:27:31Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2015

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref> 2015/16 õppeaastal on see €20. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.]</ref>
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]</ref>

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

==Viited==
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:34:07Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 20. november 2015

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref> 2015/16 õppeaastal on see €20. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.]</ref>
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]</ref>

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

==Viited==
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:33:44Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Mbelzets

2015-10-20T11:32:46Z

Mbelzets: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref> 2015/16 õppeaastal on see €20. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.]</ref>
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]</ref>

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:32:03Z

Mbelzets: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref> 2015/16 õppeaastal on see €20. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.]</ref>
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]</ref>

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:29:58Z

Mbelzets: /* Küsimus 2 */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.]</ref>
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]</ref>

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.]</ref>

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:27:02Z

Mbelzets: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:22:41Z

Mbelzets: /* Küsimus 2 */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:22:25Z

Mbelzets: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.]</ref>
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]</ref>
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

Ühe EAP hind on €50. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform]</ref>

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:20:14Z

Mbelzets: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:18:54Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.{{cite web |url=http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus |title= Õppekorralduse eeskiri 5.2.13 |author= |date= |website= |publisher= |access-date= |quote=}}
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:17:03Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

===Viited===
{{Reflist}}

User:Mbelzets

2015-10-20T11:15:52Z

Mbelzets: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus</ref>
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

User:Mbelzets

2015-10-20T11:13:09Z

Mbelzets: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

User:Mbelzets

2015-10-20T11:12:51Z

Mbelzets: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

'''Peale 2. semestrit esitatav arve:'''

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

'''Kokku tasumisele kuuluv summa:'''

€250 + €500 = €750

User:Mbelzets

2015-10-20T11:12:34Z

Mbelzets: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22

2. Semestri EAPd - 22

'''Peale 2. semestrit esitatav arve:'''

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

Kokku tasumisele kuuluv summa:

€250 + €500 = €750

User:Mbelzets

2015-10-20T11:12:05Z

Mbelzets: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

===Ülesanne===
1. Semestri EAPd - 22
2. Semestri EAPd - 22

'''Peale 2. semestrit esitatav arve:'''

1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5
Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250

2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10
Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500

Kokku tasumisele kuuluv summa:

€250 + €500 = €750

User:Mbelzets

2015-10-20T11:08:02Z

Mbelzets: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.

Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.

Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.

Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.

Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.

Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.

Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.

Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?

Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.

Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.

Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.

Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.

Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.

Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

User:Mbelzets

2015-10-20T11:07:11Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.
Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.
Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.
Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades.
Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.
Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.
Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.
Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.
Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“.
Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?
Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.
Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.
Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.
Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst.
Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.
Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.
Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

User:Mbelzets

2015-10-16T13:32:13Z

Mbelzets: /* Küsimus 2 */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Siia tuleb essee

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.

User:Mbelzets

2015-10-16T13:29:50Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Mbelzets

2015-10-16T13:29:03Z

Mbelzets: /* Küsimus 2 */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Siia tuleb essee

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
#Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
#Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
#Esitada akadeemilise liikumise taotlus
#Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks

User:Mbelzets

2015-10-16T13:16:39Z

Mbelzets: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Siia tuleb essee

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

*Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
*Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
*Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
*Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

User:Mbelzets

2015-10-16T13:16:13Z

Mbelzets: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Siia tuleb essee

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

#Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
#Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
#Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
#Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

User:Mbelzets

2015-10-16T13:15:07Z

Mbelzets: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marko Belzetski

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Siia tuleb essee

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

User:Mbelzets

2015-10-16T13:03:57Z

Mbelzets: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Mbelzets

2015-10-16T13:00:42Z

Mbelzets:

User:Mbelzets

2015-10-16T12:54:08Z

Mbelzets: Created page with " == Vastused õpingukorralduse küsimustele: == Vastused tulevad siia. == Essee: == Essee tuleb siia"

== Vastused õpingukorralduse küsimustele: ==

Vastused tulevad siia.

== Essee: ==

Essee tuleb siia