<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Merle</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Merle"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Merle"/>
	<updated>2026-05-08T20:47:52Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Partnerp%C3%A4ev&amp;diff=43959</id>
		<title>Partnerpäev</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Partnerp%C3%A4ev&amp;diff=43959"/>
		<updated>2011-12-06T14:52:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: Created page with &amp;#039;=Partnerpäeva eesmärk=  ==Ettekanded==&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Partnerpäeva eesmärk=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettekanded==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19307</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19307"/>
		<updated>2010-11-30T15:44:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
Maaja-Katrin Kerem (Kutsekoda)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on toodud ülevaate kutsete süsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Kutsesüsteemi põhiosadeks on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku roll kutsesüsteemis ja kutsestandardite kasutusalad ning koostamise alused.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Kompetentsuse%20ring%20ja%20kutses%fcsteem%20nov.2010.pptx Ettekande leiate siit]&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Planeerijate%20KS%20uues%20vormis_oktoober%202010.doc Kutsestandardi näidis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
Merle Varendi (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on ülevaade õppekava definitsioonist, sisendipõhise ja väljundipõhise õppekava erisustest ja tööandja võimalustest mõjutada õppekavade arenduse protsessi.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Oppekava_ymarlaud.pptx Ettekande slaidid] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
Marily Hendrikson (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaade IT Kolledžis käimasolevatest projektidest: praktiline küberkaitse, mobiilseadmete tarkvaraarendus, tuumikõppekavade uuendamine ja muudest arendusprojektidest, millega IT Kolledž on seotud.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20projektid%20ja%20plaanid.ppt Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
Marika Tamm (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktika korraldusest IT Kolledžis ja selle positiivsed ning negatiivsed aspektid&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Ymarlaud.pptx Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
Rain Laane, Kalev Reiljan&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on ettevõtjate ootused koolipingist tulevale spetsialistile.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20-%20Rain%20Laane%20mida%20me%20ootame.ppt Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
* pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused&lt;br /&gt;
* IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Täiendav info Kutsekojalt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Austatud koostööparter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Anname teile teada, et IKT valdkonna kutsestandardite kirjutamine on hoo sisse saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaate hetkeseisust koos juurdekuuluvate dokumentidega leiad siit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsenoukogud/infotehn_ja_telekomm_kn/ikt_kutsestandardite_tooruhm&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19306</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19306"/>
		<updated>2010-11-30T15:30:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
Maaja-Katrin Kerem (Kutsekoda)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on toodud ülevaate kutsete süsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Kutsesüsteemi põhiosadeks on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku roll kutsesüsteemis ja kutsestandardite kasutusalad ning koostamise alused.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Kompetentsuse%20ring%20ja%20kutses%fcsteem%20nov.2010.pptx Ettekande leiate siit]&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Planeerijate%20KS%20uues%20vormis_oktoober%202010.doc Kutsestandardi näidis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
Merle Varendi (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on ülevaade õppekava definitsioonist, sisendipõhise ja väljundipõhise õppekava erisustest ja tööandja võimalustest mõjutada õppekavade arenduse protsessi.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Oppekava_ymarlaud.pptx Ettekande slaidid] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
Marily Hendrikson (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaade IT Kolledžis käimasolevatest projektidest: praktiline küberkaitse, mobiilseadmete tarkvaraarendus, tuumikõppekavade uuendamine ja muudest arendusprojektidest, millega IT Kolledž on seotud.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20projektid%20ja%20plaanid.ppt Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
Marika Tamm (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktika korraldusest IT Kolledžis ja selle positiivsed ning negatiivsed aspektid&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Ymarlaud.pptx Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
Rain Laane, Kalev Reiljan&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on ettevõtjate ootused koolipingist tulevale spetsialistile.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20-%20Rain%20Laane%20mida%20me%20ootame.ppt Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
* pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused&lt;br /&gt;
* IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Täiendav info Kutsekojalt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Austatud koostööparter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Anname teile teada, et IKT valdkonna kutsestandardite kirjutamine on hoo sisse saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaate hetkeseisust koos juurdekuuluvate dokumentidega leiad siit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsenoukogud/infotehn_ja_telekomm_kn/ikt_kutsestandardite_tooruhm&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19305</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19305"/>
		<updated>2010-11-30T15:28:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: /* Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
Maaja-Katrin Kerem (Kutsekoda)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on toodud ülevaate kutsete süsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Kutsesüsteemi põhiosadeks on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku roll kutsesüsteemis ja kutsestandardite kasutusalad ning koostamise alused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Kompetentsuse%20ring%20ja%20kutses%fcsteem%20nov.2010.pptx Ettekande leiate siit]&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Planeerijate%20KS%20uues%20vormis_oktoober%202010.doc Kutsestandardi näidis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
Merle Varendi (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on ülevaade õppekava definitsioonist, sisendipõhise ja väljundipõhise õppekava erisustest ja tööandja võimalustest mõjutada õppekavade arenduse protsessi.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Oppekava_ymarlaud.pptx Ettekande slaidid] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
Marily Hendrikson (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaade IT Kolledžis käimasolevatest projektidest: praktiline küberkaitse, mobiilseadmete tarkvaraarendus, tuumikõppekavade uuendamine ja muudest arendusprojektidest, millega IT Kolledž on seotud.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20projektid%20ja%20plaanid.ppt Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
Marika Tamm (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktika korraldusest IT Kolledžis ja selle positiivsed ning negatiivsed aspektid&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Ymarlaud.pptx Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
Rain Laane, Kalev Reiljan&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on ettevõtjate ootused koolipingist tulevale spetsialistile.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20-%20Rain%20Laane%20mida%20me%20ootame.ppt Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
* pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused&lt;br /&gt;
* IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Täiendav info Kutsekojalt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Austatud koostööparter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Anname teile teada, et IKT valdkonna kutsestandardite kirjutamine on hoo sisse saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaate hetkeseisust koos juurdekuuluvate dokumentidega leiad siit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsenoukogud/infotehn_ja_telekomm_kn/ikt_kutsestandardite_tooruhm&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19304</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19304"/>
		<updated>2010-11-30T15:26:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
Maaja-Katrin Kerem (Kutsekoda)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on toodud ülevaate kutsete süsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Kutsesüsteemi põhiosadeks on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku roll kutsesüsteemis ja kutsestandardite kasutusalad ning koostamise alused.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Kompetentsuse%20ring%20ja%20kutses%fcsteem%20nov.2010.pptx Ettekande leiate siit]&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Planeerijate%20KS%20uues%20vormis_oktoober%202010.doc Kutsestandardi näidis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
Merle Varendi (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on ülevaade õppekava definitsioonist, sisendipõhise ja väljundipõhise õppekava erisustest ja tööandja võimalustest mõjutada õppekavade arenduse protsessi.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Oppekava_ymarlaud.pptx Ettekande slaidid] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
Marily Hendrikson (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaade IT Kolledžis käimasolevatest projektidest: praktiline küberkaitse, mobiilseadmete tarkvaraarendus, tuumikõppekavade uuendamine ja muudest arendusprojektidest, millega IT Kolledž on seotud.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20projektid%20ja%20plaanid.ppt Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
Marika Tamm (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktika korraldusest IT Kolledžis ja selle positiivsed ning negatiivsed aspektid&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Ymarlaud.pptx Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
Rain Laane, Kalev Reiljan&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Millised on ettevõtjate ootused koolipingist tulevale spetsialistile.&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/ITK%20-%20Rain%20Laane%20mida%20me%20ootame.ppt Ettekande slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
* pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused&lt;br /&gt;
* IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Täiendav info Kutsekojalt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Austatud koostööparter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Anname teile teada, et IKT valdkonna kutsestandardite kirjutamine on hoo sisse saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaate hetkeseisust koos juurdekuuluvate dokumentidega leiad siit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsenoukogud/infotehn_ja_telekomm_kn/ikt_kutsestandardite_tooruhm&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19295</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19295"/>
		<updated>2010-11-30T14:25:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
Maaja-Katrin Kerem (Kutsekoda)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on toodud ülevaate kutsete süsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Kutsesüsteemi põhiosadeks on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku roll kutsesüsteemis ja kutsestandardite kasutusalad ning koostamise alused.&lt;br /&gt;
Ettekande leiate siit: [http://enos.itcollege.ee/~merle/Umarlaud/Kompetentsuse%20ring%20ja%20kutses%fcsteem%20nov.2010.pptx Ettekande leiate siit]&lt;br /&gt;
Kutsestandardi näidis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
Merle Varendi (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekandes on ülevaade õppekava definitsioonist, sisendipõhise ja väljundipõhise õppekava erisustest ja tööandja võimalustest mõjutada õppekavade arenduse protsessi. &lt;br /&gt;
Ettekande slaidid: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
Marily Hendrikson (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaade IT Kolledžis käimasolevatest projektidest: praktiline küberkaitse, mobiilseadmete tarkvaraarendus, tuumikõppekavade uuendamine ja muudest arendusprojektidest, millega IT Kolledž on seotud.&lt;br /&gt;
Ettekande slaidid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
Marika Tamm (IT Kolledž)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
* pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused&lt;br /&gt;
* IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Täiendav info Kutsekojalt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Austatud koostööparter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Anname teile teada, et IKT valdkonna kutsestandardite kirjutamine on hoo sisse saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaate hetkeseisust koos juurdekuuluvate dokumentidega leiad siit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsenoukogud/infotehn_ja_telekomm_kn/ikt_kutsestandardite_tooruhm&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19237</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19237"/>
		<updated>2010-11-29T18:05:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: /* Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maaja_Katrin Kerem andis ülevaate kutsesüsteemist ja kutsestandarditest ning nende seostamisest õppekavadega. Ettekandes on toodud ka kutsestandardite kasutusalad ja standardi koostamise alused.&lt;br /&gt;
Ettekande leiate siit: &lt;br /&gt;
Kutsestandardi näidis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
* pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused&lt;br /&gt;
* IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Täiendav info Kutsekojalt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Austatud koostööparter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Anname teile teada, et IKT valdkonna kutsestandardite kirjutamine on hoo sisse saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaate hetkeseisust koos juurdekuuluvate dokumentidega leiad siit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsenoukogud/infotehn_ja_telekomm_kn/ikt_kutsestandardite_tooruhm&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19221</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19221"/>
		<updated>2010-11-29T17:27:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
* pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused&lt;br /&gt;
* IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Täiendav info Kutsekojalt=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Austatud koostööparter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Anname teile teada, et IKT valdkonna kutsestandardite kirjutamine on hoo sisse saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaate hetkeseisust koos juurdekuuluvate dokumentidega leiad siit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kutsekoda.ee/et/kutsenoukogud/infotehn_ja_telekomm_kn/ikt_kutsestandardite_tooruhm&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19140</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19140"/>
		<updated>2010-11-29T12:12:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
* pilve lab kuidas seal tegelikult toimetada, inimesed saaksid teadmised/kogemused&lt;br /&gt;
* IT Kolledž ise aktiivne - korra kvartalis küsida kas on mingeid projekte, mida pakkuda, vaja raputada ettevõtteid, et nad midagi pakuksid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19139</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19139"/>
		<updated>2010-11-29T12:10:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
* pilve tehnoloogiad, virutaaliseerimist annab läbi mängida, infra-, aplikatsiooni-, teenusepilved. Ettevõte annab m,itte rauda, vaid pilveressurssi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
* usability - rakenduste riistvara ja tootedisain - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Mobiilsed rakendused===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tootestaja, pakendaja===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootestamine - müüdav seadistatav, hooldatav - klausel eestist ei ole õpetajaid, tegijad peavad tulema väljast&lt;br /&gt;
* mobiilirakendus ja arendamine - tehtud toodang müügioskus ja protsess selle tegemiseks, paketeerimine, market places lisaväärtus on et saab tootestamise kogemuse mitte ei häki miskit kokku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kliendipoolne projektijuht, kliendi huvide esindaja===&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
* testimine - kliendi poolelt, Kliendipoolne järelvalve. EMT&#039;s näiteks on testijad kõige nutikamad klienditeenindajad, saavad aru, mida klient mõtleb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===riistvaralähedane tarkvaraarendus=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* mitte toota rakendusi ja vaid ka middleware - opsys ja riistvara sidumine. Operaatori teenuste ja rakenduste vahelist kihti&lt;br /&gt;
*draiveri kirjutamise kompetents&lt;br /&gt;
* embbeded, näiteks pangaautomaadid, infotahvlid jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Peab õpetama klienditeenindust&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19138</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19138"/>
		<updated>2010-11-29T11:57:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
* Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. &lt;br /&gt;
* Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on siis märkmed 24.11.2010 toimunud aruteludest&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 3 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 4 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19136</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19136"/>
		<updated>2010-11-29T11:54:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: /* Diskussioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tehniline testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eesti on väga tugev probleem, et ei koolitata tarkvara testijaid, puuduvad igasugused protsessid, kuidas anda tulemit, kuidas toota kvaliteetsemat teenust. &lt;br /&gt;
* Suured investeeringud lähevad testimisele, palgavahed on suured testija ja arendaja vahel, arendaja kasuks. Testijad on alamakstud, peaksid olema väga tehnilised inimesed.&lt;br /&gt;
* Analüütiku roll on vastavalt kliendisoovile luua süsteemimudel, testija roll on tagada, et see süsteem töötaks tõrgeteta ja peab täitma funktsionaalsust. Analüüsi, kui ka arendaja kõrvalerialaks võiks olla testimine, eeldab tugevamat programmeerimisoskust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõrvalerialad:    Mida päeval luuakse, seda öösel testitakse – ideaalne visioon. Testimise kõrvaleriala eeldaks arendamise õppekavale lisamist. N. Veebileht ei arvesta mobiilibrauserit. Tuleks teha analüüsi, kuidas veebileht töötab erinevates brauserites. Organisatsioon saaks lisaväärtust, kui tudengid testiksid veebilehekülgede toimimist mobiilibrauserites. Sisse võiks tuua open sourse tööriistu, kus tudengid saavad kogemuse ka nendega töötamisel. Testida open source tööriistu, maailmas kasutatakse neid palju. Tudeng osaleks vabatarkara arendamise kogukondades, annaks uue kogemuse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on siis märkmed 24.11.2010 toimunud aruteludest&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 2 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 3 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 4 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19135</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19135"/>
		<updated>2010-11-29T11:48:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: /* Diskussioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
* Näidisprojektid - case-study analüüs. Projektid ei tohi olla ettevõtte jaoks ajakriitilised. Tudengil oleks hea teada, kuidas lahenduseni jõuti ning protsesse plaaniti, kuidas tudengid seda probleemilahendust näeksid või analüüsiksid olemasolevat lahendust. Saaksid praktilist kogemust reaalselt lahendada. Kuidas tehti testimist, projektiplaani, reaalne element olemas. &lt;br /&gt;
* Reaalne lahendus versus tudengilahendus, see oleks põhiline õppekoht. Kuid eelnevalt peaks olema teoreetiline pagas, et lahendusi pakkuma hakata. Idee varastamise probleem. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on siis märkmed 24.11.2010 toimunud aruteludest&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 2 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 3 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 4 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19133</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19133"/>
		<updated>2010-11-29T11:43:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: /* Diskussioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine;&lt;br /&gt;
* Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
* IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete (koostöö teiste kõrgkoolidega projektide IT osa lahendamisel - meie tudengid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsteemi arhitekt===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuurist, rakenduste arhitektuurist, andmearhitektuurist, infra - arhitektuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kasutatavuse testimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Testimise kvaliteet Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
* täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t IPTV platvorm ja lahendus Elionis,&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT insener tootmises===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Pilveadministraator===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on siis märkmed 24.11.2010 toimunud aruteludest&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 2 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 3 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 4 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Seostamata mõtted=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte ettevõtete probleem (Elionis IPTV IMS arendustes spekter kaetud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukuse tase erinev väikestest. Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19132</id>
		<title>Ümarlaua arutelu 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaua_arutelu_24.11.2010&amp;diff=19132"/>
		<updated>2010-11-29T11:20:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ettekanded=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kompetentsuse ring:tööturg - õppimine - õpitu tunnustamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Väljundipõhine õppekava ja tööandjate võimalus mõjutada õppekavaarenduse protsessi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IT Kolledži projektid ja plaanid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktika täna ja homme==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ettevõtete nägemus IT haridusest==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diskussioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikamudel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalikud kõrvalerialad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on siis märkmed 24.11.2010 toimunud aruteludest&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 1 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 2 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 3 - 24.11.2010]]&lt;br /&gt;
* [[Ümarlaud 4 - 24.11.2010]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaud_1_-_24.11.2010&amp;diff=18449</id>
		<title>Ümarlaud 1 - 24.11.2010</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%9Cmarlaud_1_-_24.11.2010&amp;diff=18449"/>
		<updated>2010-11-24T14:23:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: /* Kõrvalerialade arutelu */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Praktikamudeli arutelu=&lt;br /&gt;
==Põhipunktid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ohud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tugevused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näidisprojektid==&lt;br /&gt;
===Projekt 1===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teadmised / oskused 1&lt;br /&gt;
* Teadmised / oskused 1&lt;br /&gt;
* Teadmised / oskused 1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteemide arendamine - kvaliteetse kliendi lõpptoote tegemine; &lt;br /&gt;
Testimise kvaliteet&lt;br /&gt;
Usability - kasutatavus, disain, esteetika, arusaamine sellest kuidas süsteem töötab&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
täienduskoolituse prioriteetides on samuti nimetatud usability&#039;t&lt;br /&gt;
IPTV platvorm ja lahendus Elionis, spetsiifiline programmeerimisoskus (php)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
täiusliku spektri kaetuse probleem - väikeste ja suurte probleem (IPTV IMS arendustes spekter kaetud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettevõtete ja koolide koostöö - reaalse lahenduse tegemine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
arhitektuur - BPM äriprotsesside juhtimine, spetsialiste vajatakse vähe, vaja on arusaamist arhitektuuri st arusaamist, äriarhitektuiuuri, rakenduste arhitektuur, andmearhitektuur, infra - arhitektuur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
agiilne arendus, tootearendus, SCRUM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tootmistehnoloogia ja infotehnoloogia sünkroonsus, tootmisseadmete ja elektroonika ühitamine (Sindi niiditehas, trafode tehas jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
IT teiste erialade seostamine, spetsialistid mitte-IT ettevõtete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
metoodikate õpetus - kuidas õppida, kuidas areneda, suurettevõttes kus on keerukus, kuidas seda manageerida&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ameerika turu uuring - erialad, mis on nõutud on uued, pigem anda tudengile kaasa võimekus kiiresti ümber õppida, aja ja arengu juhtimine. Leida neid, mis ei muutu nii kiresti. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
admini ja arendaja seostamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;pilved&amp;quot; võivad tingida klassikaliste administraatorite vajaduse vähenemise, suurema kasvu aeg on möödas. Kitsa administraatori teadmistega enam hakkama ei saa.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95ppekava_arenduse_koosolekud&amp;diff=108</id>
		<title>Õppekava arenduse koosolekud</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95ppekava_arenduse_koosolekud&amp;diff=108"/>
		<updated>2009-05-24T09:14:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: /* Indrek */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koosolek 15 mai 2009=&lt;br /&gt;
==Osalejad==&lt;br /&gt;
-Indrek Rokk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Margus Ernits&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Kaido Kikkas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Alar Krist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Jaanus Pöial&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Toomas Lepikult&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Paul Leis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Kaupo Parmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Merle Varendi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Päevakord ja otsused==&lt;br /&gt;
Päevakord:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Wiki kasutamisest ühisaruteludeks – Margus&lt;br /&gt;
2. Õpiväljunditest arusaamise ühtlustamine – Indrek&lt;br /&gt;
3. Õppekavade õpiväljundite sõnastamine – Merle&lt;br /&gt;
4. Õppekavade jaotamisest mooduliteks&lt;br /&gt;
5. Muud küsimused&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
OTSUSTATI:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Kaido  loob wiki keskkonda struktuuri, kus saab üles panna õppekavaarenduse kohta informatsiooni (õppekavanõukogu koosseis jne.).&lt;br /&gt;
• Margus teeb Kaupole ligipääsu wiki’le&lt;br /&gt;
• Wiki’s toimub õppekavade arenduse alane arutelu  ja  muudatusettepanekud kinnitatakse otsustena  ITK nõukogus ja selle alusel tekib  järgmise õppeaasta versioon.&lt;br /&gt;
• Otsused õpivälundite sõnastamise osas on koosoleku protokollis ja õppekavade arenduse lehtedel&lt;br /&gt;
• Merle kontrollib üle ÕIS’i eelmisel aastal sisestatud muudatused ja esitab HTM’i eelmisel aastal kinnitatud õppekavamuudatused seoses üleminekuga Euroopa ainepunktidele ja tänasel koosolekul sõnastatud õpiväljundid õppekavadele kui tervikule.&lt;br /&gt;
• Järgmine nõupidamine võiks toimuda juunis.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95ppekava_arenduse_koosolekud&amp;diff=107</id>
		<title>Õppekava arenduse koosolekud</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95ppekava_arenduse_koosolekud&amp;diff=107"/>
		<updated>2009-05-24T09:09:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: /* Merle */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Õppekavade arutelu]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koosolek 15 mai 2009=&lt;br /&gt;
==Osalejad==&lt;br /&gt;
-Indrek Rokk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Margus Ernits&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Kaido Kikkas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Alar Krist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Jaanus Pöial&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Toomas Lepikult&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Paul Leis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Kaupo Parmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Merle Varendi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Indrek==&lt;br /&gt;
-Aine sisendina antud nõuded ei tohi olla suuremad või samad väljunditest&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ISd_kava_arendusversioon&amp;diff=94</id>
		<title>ISd kava arendusversioon</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ISd_kava_arendusversioon&amp;diff=94"/>
		<updated>2009-05-15T10:16:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Õppekava õpiväljundid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Põhiteadmised==&lt;br /&gt;
*Üldised teadmised majanduse põhialustest&lt;br /&gt;
*tehnilise inglise keele tundmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Üldteadmised==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teadmised andmeturbe põhialustest ja metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised projektijuhtimisest ja infosüsteemide analüüsist&lt;br /&gt;
*Teadmised arvutivõrkudest ja Interneti protokollidest&lt;br /&gt;
*Teadmised arvutisüsteemide arhitektuurist ja struktuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Spetsiifilised teadmised==&lt;br /&gt;
*Teadmised tarkvaraarenduse metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised tarkvara testimise metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised hajussüsteemide loogmisest&lt;br /&gt;
*Teadmised andmebaasisüsteemidest&lt;br /&gt;
*Teadmised tarkvaraarendusmustritest&lt;br /&gt;
*Teadmised riistvaralähedasest programmeerimisest&lt;br /&gt;
*Teadmised algoritmidest ja andmestruktuuridest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Oskused=&lt;br /&gt;
*Programmeerimisoskus mitmes levinud programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
*Oskus realiseerida ettevõtte infosüsteemide mooduleid analüütiliste mudelite alusel&lt;br /&gt;
*oskus ennast täiendada uute tehnoloogiate alal&lt;br /&gt;
*oskus analüüsida ja põhjendada uute tehnoloogiate sobivust ning rakendatavust&lt;br /&gt;
*oskus disainida uusi tarkvaramooduleid, uusi infosüsteeme&lt;br /&gt;
*baasoskused operatsioonisüsteemide administreerimise alal&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ISd_kava_arendusversioon&amp;diff=93</id>
		<title>ISd kava arendusversioon</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ISd_kava_arendusversioon&amp;diff=93"/>
		<updated>2009-05-15T10:14:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Õppekava õpiväljundid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Põhiteadmised==&lt;br /&gt;
*Üldised teadmised majanduse põhialustest&lt;br /&gt;
*tehnilise inglise keele tundmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Üldteadmised==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teadmised andmeturbe põhialustest ja metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised projektijuhtimisest ja infosüsteemide analüüsist&lt;br /&gt;
*Teadmised arvutivõrkudest ja Interneti protokollidest&lt;br /&gt;
*Teadmised arvutisüsteemide arhitektuurist ja struktuurist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Spetsiifilised teadmised==&lt;br /&gt;
*Teadmised tarkvaraarenduse metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised tarkvara testimise metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised hajussüsteemide loogmisest&lt;br /&gt;
*Teadmised andmebaasisüsteemidest&lt;br /&gt;
*Teadmised tarkvaraarendusmustritest&lt;br /&gt;
*Teadmised riistvaralähedasest programmeerimisest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Oskused=&lt;br /&gt;
*Programmeerimisoskus mitmes levinud programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
*Oskus realiseerida ettevõtte infosüsteemide mooduleid analüütiliste mudelite alusel&lt;br /&gt;
*oskus ennast täiendada uute tehnoloogiate alal&lt;br /&gt;
*oskus analüüsida ja põhjendada uute tehnoloogiate sobivust ning rakendatavust&lt;br /&gt;
*oskus disainida uusi tarkvaramooduleid, uusi infosüsteeme&lt;br /&gt;
*baasoskused operatsioonisüsteemide administreerimise alal&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ISd_kava_arendusversioon&amp;diff=92</id>
		<title>ISd kava arendusversioon</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ISd_kava_arendusversioon&amp;diff=92"/>
		<updated>2009-05-15T10:02:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Merle: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Õppekava õpiväljundid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Põhiteadmised==&lt;br /&gt;
*Üldised teadmised majanduse põhialustest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Üldteadmised==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teadmised andmeturbe põhialustest ja metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised projektijuhtimisest ja infosüsteemide analüüsist&lt;br /&gt;
*Teadmised arvutivõrkudest ja Interneti protokollidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Spetsiifilised teadmised==&lt;br /&gt;
*Teadmised tarkvaraarenduse metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised tarkvara testimise metoodikatest&lt;br /&gt;
*Teadmised hajussüsteemide loogmisest&lt;br /&gt;
*Teadmised andmebaasisüsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Oskused=&lt;br /&gt;
*Programmeerimisoskus mitmes levinud programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
*Oskus realiseerida ettevõtte infosüsteemide mooduleid analüütiliste mudelite alusel&lt;br /&gt;
*oskus ennast täiendada uute tehnoloogiate alal&lt;br /&gt;
*oskus analüüsida ja põhjendada uute tehnoloogiate sobivust ning rakendatavust&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Merle</name></author>
	</entry>
</feed>