https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Meveeb 2026-05-07T01:55:45Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_eksamiajad&diff=136185 2020-12-18T17:22:52Z

<p>Meveeb: /* 4. jaanuar */</p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> __NOTOC__<br /> <br /> == Eksami korraldus ==<br /> <br /> NB! Registreerumisleht on allpool!<br /> <br /> e-ITSPEA 2020. aasta sügissemestri eksam toimub koroonapandeemia tõttu ainult e-vormis ehk essee kirjutamisena distantsilt. Üldine protokoll on järgmine:<br /> # Eksam toimub '''4., 8. ja 11. jaanuaril''' kas ühe või mitme sessioonina päevas - kui mõnele päevale registreerub palju inimesi, teeme seal mitu sessiooni (tüüpiliselt mahub sessiooni 20 inimest). Alustame igal päeval kell '''10.00''' (esimene sessioon), vajaduse korral algavad järgmised sessioonid kell '''13.00''' ja '''16.00'''.<br /> # ca 15 min enne sessiooni algust saadavad selles kirjutada soovijad õppejõule e-kirja, milles teatavad (vabas vormis), et on valmis kirjutama.<br /> # Õppejõud võtab juhuvalikuga 3 esseeteemat ja vastab igale soovijale eraldi, käivitades kella mõni minut hiljem (kui vastus saadetakse 10.05, siis tüüpiliselt käivitub aeg 10.10-st). NB! Kui kirjad kuhjuvad (10 inimest tahavad korraga teemat), siis tuleb veidi oodata - aga aeg ei käivitu enne, kui vastus on saadetud. Kui valmisolekukirjale ei tule õppejõu vastust ca 15 minuti jooksul, tuleks see igaks juhuks uuesti saata (vähetõenäoline; kui aga peaks juhtuma, ei käivitu aeg enne teemade saatmist).<br /> # Eksamiessee kirjutatakse '''ühel''' saadetud teemadest (mitte kõigil kolmel!). Orienteeruv maht on tavapärase 12-punktise kirjastiili korral umbes 2 lehekülge. Eksamiessee tuleb esitada '''PDF-vormingus''' (kõige universaalsem variant eri platvormidel).<br /> # Eksamiessee tuleb saata e-kirjaga õppejõule 2 tundi peale aja käivitumist (jäik ajapiir on 2,5 tundi - peale seda saatmine ei lähe arvesse ja eksam loetakse ebaõnnestunuks, aga eelnevad punktid ja nende pealt saada võidav hinne jäävad kehtima!).<br /> # Essee kättesaamisel vastab õppejõud kirjale, kinnitab kättesaamist ja seiskab essee ajaarvestuse. Sarnaselt algusega: kui õppejõult ei ole vastust 15 minuti jooksul peale essee saatmist, tuleks see uuesti saata.<br /> # Ärge kustutage saadetud esseesid enne lõpphinde teadasaamist (võimalike vaidluste või ka tehniliste probleemide puhuks)!<br /> # Kui õppejõud on kõik esseed läbi lugenud ja hinnanud, avaldab ta uuendatud punktitabeli (tavapärasel aadressil ja parooliga).<br /> # Tulemused lähevad ÕISi hiljemalt järgmisel (vähema osalejate arvu puhul ka samal) päeval.<br /> <br /> Tähelepanuks: need, kes saadavad töö ära tublisti enne tähtaega, võivad saada vastuse juba varem. Kui aga lõpus tuleb taas 55 tööd 5 minutiga, siis tekib selge järjekord, seega vaikimisi lahendus on ikkagi punktitabel.<br /> <br /> == Eksamile registreerumine ==<br /> <br /> Esialgu on igal päeval üks sessioon - kui inimesi tuleb üle 20, lisandub uus sessioon. Üldjuhul on &quot;kes ees, see ****&quot; ehk esimesed registreerujad saavad vaikimisi hommikused ajad. Soovi korral on aga lubatud lisada nimele endale sobivaim kellaaeg - üritan neid võimalusel arvestada (kindlalt lubada ei saa, rahvast on palju).<br /> <br /> === 4. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * NÄIDE: Paul-Peeter Päkapikk (sooviks kirjutada 13.30)<br /> * Marek Enn<br /> * Denis Karoman<br /> * Kristian Alex Laherand (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Jegert Uusküla (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Merilin Veeber (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * ...<br /> <br /> === 8. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * Andre-Andy Bernhardt<br /> * Rasmus Vare (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Vladislav Stepanenko (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * Andri Frolov<br /> * Kenert Laak (sooviks kirjutada 13.00)<br /> * ...<br /> <br /> === 11. jaanuar ===<br /> <br /> 10.00<br /> <br /> * Aleksandr Gildi<br /> * ...<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=136095 2020-12-14T08:49:55Z

<p>Meveeb: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kursuseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning nende hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadi tõestavat dokumenti ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, neil on isikusamasuse tõestamiseks isiku foto ja andmed. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse kursuste loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võivad õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> [[File:Sertifikaat SL.jpg|200px|thumb|Kuvatõmmis SoloLearni poolt väljastatavast sertifikaadist.]]<br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> [[File:Treehouse courses.PNG|200px|thumb|left|Kuvatõmmis Treehouse'i poolt pakutavatest kursustest.]]<br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnoloogiatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne areng tehnoloogias. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese.<br /> <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnoloogiatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on Treehouse'is õppimas üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€, tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> Iseseisvalt IT õppimiseks on palju eri võimalusi, leidub nii tasuta kui tasulisi variante. Kõige parem viis endale sobiliku lahenduse leidmiseks on läbi proovida eri variante ja vaadata, mis sait pakub individuaalselt just sulle sobivaimat metoodikat ja soovitavaid kursuseid.<br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=136090 2020-12-14T08:29:28Z

<p>Meveeb: /* Treehouse */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kursuseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning nende hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadi tõestavat dokumenti ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, neil on isikusamasuse tõestamiseks isiku foto ja andmed. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse kursuste loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võivad õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> [[File:Sertifikaat SL.jpg|200px|thumb|Kuvatõmmis SoloLearni poolt väljastatavast sertifikaadist.]]<br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> [[File:Treehouse courses.PNG|200px|thumb|left|Kuvatõmmis Treehouse'i poolt pakutavatest kursustest.]]<br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnoloogiatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne areng tehnoloogias. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese.<br /> <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnoloogiatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on Treehouse'is õppimas üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€, tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Treehouse_courses.PNG&diff=136088 2020-12-14T08:27:51Z

<p>Meveeb: </p> <hr /> <div></div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&diff=136027 2020-12-14T00:11:44Z

<p>Meveeb: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad. <br /> <br /> <br /> *'''Piraatlus vs ''striimingu''teenused''' - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma<br /> * [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel<br /> *'''Digikultuuri säilitamine''' - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br /> *'''IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus''' - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br /> *'''Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele''' - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br /> *'''Andmepüügi liigid ja võtted''' - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova<br /> * [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br /> *'''Mis on tehisintellekt?''' - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br /> *'''Tumeveeb'''- Sebastian Magagni, Marko Paumere, Steven Teras, Paul Siht, Cer-Lyn Luhasaar<br /> *'''Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel''' - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br /> * [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br /> *'''Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi''' - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br /> *'''Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost''' - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov<br /> * [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner<br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&diff=136024 2020-12-14T00:05:08Z

<p>Meveeb: /* Sügis 2020 */</p> <hr /> <div>[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]<br /> <br /> See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == Individuaalsed kirjatööd ==<br /> <br /> === sügis 2012 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> === sügis 2013 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> === sügis 2015 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == Rühmatööd ==<br /> <br /> === kevad 2017 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &quot;Turundusest Facebooki näitel&quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br /> <br /> === sügis 2017 ===<br /> * [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br /> * [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br /> * [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br /> * [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br /> * [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br /> * [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa<br /> * [[&quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet<br /> * [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu<br /> * [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront<br /> * [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit<br /> * [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru<br /> * [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap<br /> * [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde<br /> * [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli<br /> <br /> === Kevad 2019 ===<br /> * [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla<br /> * [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.<br /> * [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.<br /> * [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru<br /> * [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann<br /> * [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas<br /> * [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov<br /> * [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan<br /> <br /> === Kevad 2020 ===<br /> * [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter<br /> * [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma<br /> * [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa<br /> * [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson<br /> * [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa<br /> * [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees<br /> * [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps<br /> * [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino<br /> <br /> === Sügis 2020 ===<br /> <br /> * [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma<br /> * [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br /> * [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br /> * [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br /> *[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu<br /> * [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br /> * [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br /> * [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br /> * [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br /> * [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br /> * [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko<br /> * [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov<br /> * [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner<br /> <br /> [[Category:ITSPEA]]<br /> [[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=136019 2020-12-13T23:56:58Z

<p>Meveeb: /* SoloLearn */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kursuseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning nende hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadi tõestavat dokumenti ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, neil on isikusamasuse tõestamiseks isiku foto ja andmed. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse kursuste loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võivad õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> [[File:Sertifikaat SL.jpg|200px|thumb|Kuvatõmmis SoloLearni poolt väljastatavast sertifikaadist.]]<br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnoloogiatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne areng tehnoloogias. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese.<br /> <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnoloogiatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on Treehouse'is õppimas üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€, tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Sertifikaat_SL.jpg&diff=136018 2020-12-13T23:53:48Z

<p>Meveeb: </p> <hr /> <div></div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=136015 2020-12-13T23:50:42Z

<p>Meveeb: /* Eri keskkondade tutvustused */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kursuseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning nende hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadi tõestavat dokumenti ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, neil on isikusamasuse tõestamiseks isiku foto ja andmed. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse kursuste loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võivad õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnoloogiatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne areng tehnoloogias. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese.<br /> <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnoloogiatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on Treehouse'is õppimas üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€, tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=136012 2020-12-13T23:47:25Z

<p>Meveeb: /* Coursera */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadi tõestavat dokumenti ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, neil on isikusamasuse tõestamiseks isiku foto ja andmed. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse kursuste loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võivad õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnoloogiatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne areng tehnoloogias. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese.<br /> <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnoloogiatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on Treehouse'is õppimas üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€, tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kursuseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning nende hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=136010 2020-12-13T23:44:11Z

<p>Meveeb: /* Treehouse */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadi tõestavat dokumenti ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, neil on isikusamasuse tõestamiseks isiku foto ja andmed. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse kursuste loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võivad õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnoloogiatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne areng tehnoloogias. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese.<br /> <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnoloogiatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on Treehouse'is õppimas üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€, tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=136002 2020-12-13T23:34:43Z

<p>Meveeb: /* EdX */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadi tõestavat dokumenti ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, neil on isikusamasuse tõestamiseks isiku foto ja andmed. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse kursuste loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võivad õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=136000 2020-12-13T23:27:46Z

<p>Meveeb: /* Alison */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadivormis volitust ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=135994 2020-12-13T23:20:52Z

<p>Meveeb: /* EdX */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.&lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadivormis volitust ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadi kursus, diplomi kursus ning õpperajad. Sertifikaadi kursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomi kursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamiseks konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele/ ainet valdavatele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks hariduseserifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=135986 2020-12-13T22:43:01Z

<p>Meveeb: /* Codecademy */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid. <br /> &lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> Kursus kestab neli kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadide vormis volitusi ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadi kursus, diplomi kursus ning õpperajad. Sertifikaadi kursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomi kursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamiseks konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele/ ainet valdavatele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks hariduseserifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=135985 2020-12-13T22:41:27Z

<p>Meveeb: /* MDN Web Docs */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> <br /> MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid. <br /> &lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> Kursus kestab neli kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadide vormis volitusi ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadi kursus, diplomi kursus ning õpperajad. Sertifikaadi kursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomi kursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamiseks konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele/ ainet valdavatele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks hariduseserifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=135983 2020-12-13T22:35:42Z

<p>Meveeb: /* SoloLearn */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. <br /> <br /> SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. &lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta. Saidilt leiavad enda jaoks midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> MDN Web Docs tundub ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid neid kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid. <br /> &lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> Kursus kestab neli kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadide vormis volitusi ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadi kursus, diplomi kursus ning õpperajad. Sertifikaadi kursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomi kursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamiseks konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele/ ainet valdavatele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks hariduseserifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=135982 2020-12-13T22:29:16Z

<p>Meveeb: /* Girls Who Code */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program&lt;/ref&gt; Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/code-at-home&lt;/ref&gt;. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. SoloLearnis saab õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - nt Git, algoritmid. SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on saadaval tasuta versioonis, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Lisaks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele, kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik kasutada ka tasuta kontol.&lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta. Saidilt leiavad enda jaoks midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> MDN Web Docs tundub ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid neid kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid. <br /> &lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> Kursus kestab neli kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadide vormis volitusi ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadi kursus, diplomi kursus ning õpperajad. Sertifikaadi kursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomi kursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamiseks konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele/ ainet valdavatele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks hariduseserifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=135979 2020-12-13T22:24:34Z

<p>Meveeb: /* MDN Web Docs */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua professionaalset võrgustikku. Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. SoloLearnis saab õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - nt Git, algoritmid. SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on saadaval tasuta versioonis, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Lisaks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele, kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik kasutada ka tasuta kontol.&lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta. Saidilt leiavad enda jaoks midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> MDN Web Docs tundub ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid neid kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma&lt;ref&gt;https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback &lt;/ref&gt;. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.<br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid. <br /> &lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> Kursus kestab neli kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadide vormis volitusi ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadi kursus, diplomi kursus ning õpperajad. Sertifikaadi kursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomi kursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamiseks konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele/ ainet valdavatele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks hariduseserifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=135978 2020-12-13T22:23:51Z

<p>Meveeb: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua professionaalset võrgustikku. Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. SoloLearnis saab õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - nt Git, algoritmid. SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on saadaval tasuta versioonis, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Lisaks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele, kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik kasutada ka tasuta kontol.&lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta. Saidilt leiavad enda jaoks midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> MDN Web Docs tundub ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid neid kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma. <br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid. <br /> &lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> Kursus kestab neli kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadide vormis volitusi ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadi kursus, diplomi kursus ning õpperajad. Sertifikaadi kursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomi kursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamiseks konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele/ ainet valdavatele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks hariduseserifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Alternatiivsed_v%C3%B5imalused_IT_alase_hariduse_omandamiseks&diff=135974 2020-12-13T22:20:37Z

<p>Meveeb: Created page with &quot;==&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;== Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisa...&quot;</p> <hr /> <div>=='''Sissejuhatus'''==<br /> <br /> Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.<br /> <br /> =='''Eri keskkondade tutvustused'''==<br /> <br /> ===Girls Who Code===<br /> <br /> Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid. &lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/clubs-program&lt;/ref&gt; Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua professionaalset võrgustikku. Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.&lt;ref&gt;https://girlswhocode.com/programs/college-loops&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===SoloLearn===<br /> <br /> SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. SoloLearnis saab õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - nt Git, algoritmid. SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on saadaval tasuta versioonis, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Lisaks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele, kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik kasutada ka tasuta kontol.&lt;ref&gt;https://www.sololearn.com/faq&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===W3Schools===<br /> <br /> W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools &lt;ref&gt;https://www.w3fools.com/&lt;/ref&gt;. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.<br /> <br /> ===MDN Web Docs===<br /> <br /> MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.<br /> Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta. Saidilt leiavad enda jaoks midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.<br /> MDN Web Docs tundub ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid neid kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma. <br /> <br /> ===Codecademy===<br /> <br /> Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. <br /> Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.&lt;ref&gt;https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/&lt;/ref&gt;<br /> Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.<br /> <br /> ===EdX===<br /> <br /> EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. &lt;ref&gt;https://www.edx.org/about-us&lt;/ref&gt;<br /> Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid. <br /> &lt;ref&gt;https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?&lt;/ref&gt;<br /> Kursus kestab neli kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadide vormis volitusi ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. &lt;ref&gt;https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Alison===<br /> <br /> Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/our-story&lt;/ref&gt;<br /> Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadi kursus, diplomi kursus ning õpperajad. Sertifikaadi kursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomi kursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamiseks konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele/ ainet valdavatele.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/about-alison-courses&lt;/ref&gt;<br /> 2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks hariduseserifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.&lt;ref&gt;https://alison.com/about/accreditation&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Treehouse===<br /> <br /> Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. <br /> Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/about&lt;/ref&gt;<br /> Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. &lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/how-it-works&lt;/ref&gt;<br /> Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.&lt;ref&gt;https://teamtreehouse.com/teams&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Coursera===<br /> <br /> Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. <br /> Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. &lt;ref&gt;https://about.coursera.org/&lt;/ref&gt;<br /> Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. &lt;ref&gt;https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Kokkuvõte''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Allikad''' ==</div>

Meveeb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_osalejad&diff=134374 2020-09-13T21:51:21Z

<p>Meveeb: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.<br /> <br /> NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(<br /> <br /> <br /> Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net<br /> <br /> Tudengid:<br /> * Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/<br /> * Kristiina Melissa Jõeäär https://itblogi924580776.wordpress.com/<br /> * Paul Siht https:/tegelen-veel.net/varstisaabvalmis<br /> * Carina Ruut https://ca-itspea.blogspot.com/<br /> * Andre-Andy Bernhardt https://bernhardt2310.wordpress.com/<br /> * Tanel Saar http://suur.varvas.net/<br /> * Roman Malõsev https://wordpress.com/home/romanmal405897434.wordpress.com<br /> * Siim Lukas Simmo https://siimls-it-eet-sots-ja-prof.blogspot.com/<br /> * Anna Borissova<br /> * Kaari Kargu https://it-kaarik.blogspot.com/<br /> * Dan-Andre Leesment https://danandreleesment.blogspot.com/<br /> * Rainer Aas https://raineraas-itespa.blogspot.com/<br /> * Marko Rillo https://rillo.ee/category/programmeerimine/ [https://rillo.ee/category/programmeerimine/feed/ RSS]<br /> * Marko Lindeberg https://itspea2020.wordpress.com/blogipostitused/ [https://itspea2020.wordpress.com/feed/ RSS]<br /> * Edvin Põiklik https://edpoik.blogspot.com<br /> * Hanna-Kristella Lehtsaar https://haleht.blogspot.com/2020/09/it-lahendused-mis-ei-loonud-labi.html<br /> * Karl-Kevin Köörna https://karlkoorna.wordpress.com [https://karlkoorna.wordpress.com/feed RSS]<br /> * Martin Vool https://icy0004mvool.wordpress.com/blog/ [https://icy0004mvool.wordpress.com/feed RSS]<br /> * Kuldar Vakker https://arendaja.blogspot.com/<br /> * Kristi Rikma https://itespaspektid.blogspot.com/<br /> * Kenert Laak https://kelaak.blogspot.com/<br /> * Hans Kristian Laur https://itlaur.blogspot.com/<br /> * Kristjan Mänd https://kriman-it.blogspot.com/<br /> * Karl Kivisild https://karlkblogi.wordpress.com/<br /> * Margus Laanem https://mlaane.blogspot.com/<br /> * Anne-Mai Agukas https://aagukas.wordpress.com/<br /> * Ergas-Ever Kask https://erkask.wordpress.com/<br /> * Eric Rodionov https://errodi-itspea.blogspot.com/<br /> * Aleksander Ozerov https://it-aozero.blogspot.com/<br /> * Marek Enn https://printhelloblog.blogspot.com/ [https://printhelloblog.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br /> * Rupert Pirson https://rupertpirson.blogspot.com/<br /> * Aleksandr Jefimov https://altispeajefi.blogspot.com/<br /> * Artjom Strelkov https://arstre-itspea.blogspot.com<br /> * Jan Solovjov https://jasolo-itspea.blogspot.com/<br /> * Cer-Lyn Luhasaar https://cerlynluhasaar.blogspot.com/ <br /> * Jan Ulrich Sütt https://itspeajsutt.wordpress.com/<br /> * Ivo Veimen https://papsonkoolis.blogspot.com/<br /> * Kelly Roosilill https://kellyroos467482262.wordpress.com/<br /> * Ragnar Leon Sonny Kaarneem https://rkaarn-itspea.blogspot.com/<br /> * Marko Paumere https://mapaum.blogspot.com/<br /> * Saara Denisov https://saarait.blogspot.com/<br /> * Artjom Burašnikov https://arburas.blogspot.com/<br /> * Mähämmäd Ibrahimov https://maxammad2000.blogspot.com/?m=1<br /> * Karl-Steven Valdmaa https://kvaldm.wordpress.com/<br /> * Vladislav Stepanenko https://ttuvstepa.blogspot.com/ [https://ttuvstepa.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br /> * Kristiina Heinloo https://kheinl-itspea.blogspot.com/<br /> * Sigrid Pihel https://ittudeng.blogspot.com/<br /> * Ekaterina Afanasjeva https://ekafan-e-itspea-blog.blogspot.com/<br /> * Tarvo Mets https://wordpress.com/home/myblog618090614.wordpress.com<br /> * Martin Siitam https://martinsiitam.wordpress.com/<br /> * Jörgen Jõgiste https://jjogisteit.blogspot.com<br /> * Kerli Raudsepp https://keraudttu.blogspot.com/<br /> * Sebastian Mikael Magagni https://magannii.blogspot.com/ [https://magannii.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br /> * Grete-Liis Paavo https://glpaavo.blogspot.com/<br /> * Helerin Heinsalu https://handsonlearningit.wordpress.com<br /> * Indrek Möldre https://imoldre.blogspot.com/<br /> * Konstantin Donets https://flip-flop-blogg.blogspot.com/<br /> * Mihkel Koks https://mikoks.wordpress.com<br /> * Maria Kaasik-Aaslav https://makaam981882991.wordpress.com<br /> * Artur Semjonov https://artursemjonov.blogspot.com/ [https://artursemjonov.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br /> * Madis Järve https://madisjarve-itspea.blogspot.com/<br /> * Marko Karpats https://taltechmkarpa.blogspot.com/<br /> * Rodion Lehmus https://rodionl-itspea.blogspot.com/<br /> * Ekke Kaha http://www.pacbook.xyz//<br /> * Jegert Uusküla https://jeuusk.blogspot.com/<br /> * Artjom Ljuboženko https://arljub.blogspot.com/<br /> * Julia Ruzu https://juruzu.blogspot.com/<br /> * Vadim Zolotarenko https://vazolo.blogspot.com/<br /> * Mihkel Väli https://mihkelvali.blogspot.com/<br /> * Oleg Žukov https://olzuko.blogspot.com/<br /> * Regina Novikova https://itrenovi.blogspot.com/<br /> * Saskia Rohtla https://it-spea-k.blogspot.com/<br /> * Gleb Engalychev https://glenga1.blogspot.com/<br /> * Adeele Tuuleveski https://itvaade.wordpress.com/<br /> * Mia Ööbik https://miaoblogi.wordpress.com/<br /> * Tregetter Ling https://treling-it.blogspot.com/<br /> * Ragnar Kramm https://rakram79784094.wordpress.com<br /> * Annette Kits https://annettekas.wordpress.com/<br /> * Raul Vesinurm https://itspea-raulves.blogspot.com/<br /> * Mikael Tüür https://e-itspeamikaelt.blogspot.com/<br /> * Joonas Kaal https://jokaal.blogspot.com/<br /> * Kristjan Paloots https://kpaloots.blogspot.com/<br /> * Ivan Vidjajev https://ivan-vidjajev.blogspot.com/<br /> * Marion Claudia Striž https://strizleit.wordpress.com<br /> * Alisa Tarassova https://alisatarassova.blogspot.com/<br /> * Joel Juhanson https://joelitspea.blogspot.com/<br /> * Andreas Jürgenson https://jurgensonandreas.blogspot.com<br /> * Taavi Rannu https://icy0004trannu.blogspot.com/<br /> * Laada Tereštšenkova https://laadat.wordpress.com<br /> * Anastasia Gavrilova https://gavrilovaanastasia.blogspot.com<br /> * Ilja Vasilenko https://ilvasi.wordpress.com<br /> * Tim Tammer https://tammer-itspea.blogspot.com/<br /> * Rasmus Vare https://it-minister.blogspot.com<br /> * Kristian Alex Laherand https://krlahe.blogspot.com/<br /> * Tormi Puri https://baxublogi.wordpress.com/<br /> * Merilin Veeber https://it-merilin.blogspot.com/<br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Meveeb