ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond Mardo

2016-01-20T09:10:15Z

Mhalapuu: /* Valmis Rakendus */

=Meeskond=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

Loodava tarkvara rakenduse nimi on kodune raamatukogu. Tegemist on nö kliendi haldus tarkvaraga kuigi antud rakenduse juures on „klientideks“ füüsilised esemed, mitte inimesed.

„Kodune raamatukogu“ on lihtne ja kergekaaluline tarkvara, mille peamiseks eesmärgiks on anda kasutajale hea ülevaade tema kodus leiduvatest raamatutest. Samas võib seda tarkvara kasutada paljude muude esemete haldamiseks. Näiteks cd plaadid, DVD kollektsioon, mündi kollektsioon, margi kogu jmt. Võimalusi on palju, sest tarkvara on universaalne.

Eesmärgiks on luua võimalikult mugav ja lihtsasti kasutatav kasutajaliides, mis oleks kõigile kasutajaile ühtviisi arusaadav, koolilapsest vanaemani. Samuti peaks loodav rakendus aitama kasutajal organiseerida oma esemeid lihtsalt ja kiiresti. Lihtsus ja kiirus on kaks olulist märksõna loodava rakenduse juures. Ilma nende kahe asjata pole tarkvaral erilist otstarvet, kuna ta ei muuda haldamise protsessi efektiivsemaks. Efektiivsus aga ongi loodava rakenduse mõte ja eesmärk. Tarkvara programmeeritakse C# keeles ja on mõeldud Windows OP süsteemidega arvutitele.

Kes võiks olla selle lahenduse peamine kasutaja? Eelkõige inimesed kellel on kodus palju raamatuid, cd plaate, DVD filme või muid sarnaseid teoseid. Nende haldamine aga on muutunud üsna tülikaks, keerukaks ja aeganõudvaks. Loodav lahendus võimaldab kasutajal saada hea ülevaate oma esemetest. Millised teosed (raamatud, cd, DVD vmt) tal olemas on ja mis seisukorras nad on. See väldib ühe ühiku mitmekordset ostmist, aitab asendada või parandada katkisi teoseid ja annab hea ülevaate, kelle, kas ja mida on välja laenutatud ja kas ta selle ka tagasi on toonud. Sest elus kipub ikka olema niimodi, et inimeselt kellel on miskit palju sellelt kiputakse ka laenama ja hea inimene ei hakka ei ütlema.

[Kuna loodav rakendus ei piirdu üksnes raamatute, cd plaatide või muu konkreetse asja haldamisega nimetan edaspidi sisestatavaid üksuseid teosteks. See on kasutaja enda valik mis asju ta loodava rakendusega haldama hakkab.]

Kui aga teoseid on palju ja laenutajaid ka palju võib tekkida olukord, kus teoste omanik ise ka ei tea milline teos kas ja millal on välja laenutatud. Selleks, et vältida eelkirjeldatud olukorda on loodaval rakendusel olemas „välja laenutamis“ funktsioon. Selle abil on teoste omanikul hea ülevaate millised teosed on hetkel välja laenutatud ja millised juba tagastatud. Niimodi saab kasutaja hea ülevaade kus ja/või kelle käes tema teosed hetkel asuvad.

Loodav rakendus võimaldab veel ära märkida teoste seisukorra, autori andmed, luua teose kohta lühikirjeldus ja talletada muud vajalikku infot. Hiljem on selle info põhjal võimalik kasutajal oma teostest saada vähese vaevaga hea ülevaade.

Täpsemalt on kõik loodava tarkvara kasutaja funktsioonid ära toodud alljärgnevas nimekirjas:

'''Must have (Kõik funktsioonid,mis peavad tähtajaks valmis olema):'''

*Võimalus sisestada andmeid teoste kohta (nimi, autor, kirjeldus, seisukord)
[Andmeaas järgnevate väljadega (id, pealkiri, autori_nimi, luhikirjeldus, seisukord, kas_on_valja_laenutatud, laenutaja_nimi, laenutaja_tel_nr, tagastamis_tahtaeg)]

*Võimalus märkida teos välja laenutatuks

*Võimalus sisestada välja laenutaja andmed (nimi, telefon) ja/või tagastamis tähtaeg

*Võimalus koostada erinevaid päringuid teostete olemasolu ja nende väljalaenutamiste kohta

*Võimalus kustutada mõni teos andmebaasist (kui on kadunud või hävinenud vmt, ühesõnaga teost enam ei eksisteeri)

*Võimalus lisada uus teos andmebaasi

'''Nice to have (Funktsioonid, mis annavad lisaväärtust, aga ei pruugi tähtajaks valmis saada):
'''
*Lisada pilte teoste kohta

*Võimalus sisestada ja sorteerida teoseid zanri järgi. Nt romaanid, õudukad, ulmekirjandus, teaduskirjandus jne raamatute korral, pop, rock blues jne cd plaatide puhul ja filmi katekooriad DVD plaatide korral.

=Valmis Rakendus=

Lõpptoode valmis. Esineb mõningaid pisivigu, mis tulenevad peamiselt arenduskeskonna mittetöötamisest minu arvutil, ehk siis asjad ei toiminud nii nagu nad peaks ja pisi detailidega jebimine võttis niipalju aega, et põhifunktsionaalsusele ei jõudnud väga keskenduda. Tagantjärgi tark olles oleks pidanud ennem töö alustamist hankima kõige uuema versiooni Visual Studiost ja kõik uuendused. Igatahes siin mu rakendus siis on, nagu "Kevade" filmis öeldi, kui tervet rehkendust ei jõua teha, tee pool, minu poolik on siin:

[[https://drive.google.com/file/d/0B4THVS0tjyqBLVdDQy1IUW53U0U/view?usp=sharing Kodune_raamatukogu]]

=Logi=

'''01.11.2015''' - Valmis analüüs loodava rakenduse kohta

Meeskond Mardo

2016-01-20T09:09:37Z

Mhalapuu:

=Meeskond=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

Loodava tarkvara rakenduse nimi on kodune raamatukogu. Tegemist on nö kliendi haldus tarkvaraga kuigi antud rakenduse juures on „klientideks“ füüsilised esemed, mitte inimesed.

„Kodune raamatukogu“ on lihtne ja kergekaaluline tarkvara, mille peamiseks eesmärgiks on anda kasutajale hea ülevaade tema kodus leiduvatest raamatutest. Samas võib seda tarkvara kasutada paljude muude esemete haldamiseks. Näiteks cd plaadid, DVD kollektsioon, mündi kollektsioon, margi kogu jmt. Võimalusi on palju, sest tarkvara on universaalne.

Eesmärgiks on luua võimalikult mugav ja lihtsasti kasutatav kasutajaliides, mis oleks kõigile kasutajaile ühtviisi arusaadav, koolilapsest vanaemani. Samuti peaks loodav rakendus aitama kasutajal organiseerida oma esemeid lihtsalt ja kiiresti. Lihtsus ja kiirus on kaks olulist märksõna loodava rakenduse juures. Ilma nende kahe asjata pole tarkvaral erilist otstarvet, kuna ta ei muuda haldamise protsessi efektiivsemaks. Efektiivsus aga ongi loodava rakenduse mõte ja eesmärk. Tarkvara programmeeritakse C# keeles ja on mõeldud Windows OP süsteemidega arvutitele.

Kes võiks olla selle lahenduse peamine kasutaja? Eelkõige inimesed kellel on kodus palju raamatuid, cd plaate, DVD filme või muid sarnaseid teoseid. Nende haldamine aga on muutunud üsna tülikaks, keerukaks ja aeganõudvaks. Loodav lahendus võimaldab kasutajal saada hea ülevaate oma esemetest. Millised teosed (raamatud, cd, DVD vmt) tal olemas on ja mis seisukorras nad on. See väldib ühe ühiku mitmekordset ostmist, aitab asendada või parandada katkisi teoseid ja annab hea ülevaate, kelle, kas ja mida on välja laenutatud ja kas ta selle ka tagasi on toonud. Sest elus kipub ikka olema niimodi, et inimeselt kellel on miskit palju sellelt kiputakse ka laenama ja hea inimene ei hakka ei ütlema.

[Kuna loodav rakendus ei piirdu üksnes raamatute, cd plaatide või muu konkreetse asja haldamisega nimetan edaspidi sisestatavaid üksuseid teosteks. See on kasutaja enda valik mis asju ta loodava rakendusega haldama hakkab.]

Kui aga teoseid on palju ja laenutajaid ka palju võib tekkida olukord, kus teoste omanik ise ka ei tea milline teos kas ja millal on välja laenutatud. Selleks, et vältida eelkirjeldatud olukorda on loodaval rakendusel olemas „välja laenutamis“ funktsioon. Selle abil on teoste omanikul hea ülevaate millised teosed on hetkel välja laenutatud ja millised juba tagastatud. Niimodi saab kasutaja hea ülevaade kus ja/või kelle käes tema teosed hetkel asuvad.

Loodav rakendus võimaldab veel ära märkida teoste seisukorra, autori andmed, luua teose kohta lühikirjeldus ja talletada muud vajalikku infot. Hiljem on selle info põhjal võimalik kasutajal oma teostest saada vähese vaevaga hea ülevaade.

Täpsemalt on kõik loodava tarkvara kasutaja funktsioonid ära toodud alljärgnevas nimekirjas:

'''Must have (Kõik funktsioonid,mis peavad tähtajaks valmis olema):'''

*Võimalus sisestada andmeid teoste kohta (nimi, autor, kirjeldus, seisukord)
[Andmeaas järgnevate väljadega (id, pealkiri, autori_nimi, luhikirjeldus, seisukord, kas_on_valja_laenutatud, laenutaja_nimi, laenutaja_tel_nr, tagastamis_tahtaeg)]

*Võimalus märkida teos välja laenutatuks

*Võimalus sisestada välja laenutaja andmed (nimi, telefon) ja/või tagastamis tähtaeg

*Võimalus koostada erinevaid päringuid teostete olemasolu ja nende väljalaenutamiste kohta

*Võimalus kustutada mõni teos andmebaasist (kui on kadunud või hävinenud vmt, ühesõnaga teost enam ei eksisteeri)

*Võimalus lisada uus teos andmebaasi

'''Nice to have (Funktsioonid, mis annavad lisaväärtust, aga ei pruugi tähtajaks valmis saada):
'''
*Lisada pilte teoste kohta

*Võimalus sisestada ja sorteerida teoseid zanri järgi. Nt romaanid, õudukad, ulmekirjandus, teaduskirjandus jne raamatute korral, pop, rock blues jne cd plaatide puhul ja filmi katekooriad DVD plaatide korral.

=Valmis Rakendus=

Lõpptoode valmis. Esineb mõningaid pisivigu, mis tulenevad peamiselt arenduskeskonna mittetöötamisest minu arvutil, ehk siis asjad ei toiminud nii nagu nad peaks ja pisi detailidega jebimine võttis niipalju aega, et põhifunktsionaalsusele ei saanud väga keskenduda. Tagantjärgi tark olles oleks pidanud ennem töö alustamist hankima kõige uuema versiooni Visual Studiost ja kõik uuendused. Igatahes siin mu rakendus siis on, nagu "Kevade" filmis öeldi, kui tervet rehkendust ei jõua teha, tee pool, minu poolik on siin:

[[https://drive.google.com/file/d/0B4THVS0tjyqBLVdDQy1IUW53U0U/view?usp=sharing Kodune_raamatukogu]]

=Logi=

'''01.11.2015''' - Valmis analüüs loodava rakenduse kohta

Meeskond Mardo

2015-11-01T20:19:07Z

Mhalapuu: /* Logi */

=Meeskond=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

Loodava tarkvara rakenduse nimi on kodune raamatukogu. Tegemist on nö kliendi haldus tarkvaraga kuigi antud rakenduse juures on „klientideks“ füüsilised esemed, mitte inimesed.

„Kodune raamatukogu“ on lihtne ja kergekaaluline tarkvara, mille peamiseks eesmärgiks on anda kasutajale hea ülevaade tema kodus leiduvatest raamatutest. Samas võib seda tarkvara kasutada paljude muude esemete haldamiseks. Näiteks cd plaadid, DVD kollektsioon, mündi kollektsioon, margi kogu jmt. Võimalusi on palju, sest tarkvara on universaalne.

Eesmärgiks on luua võimalikult mugav ja lihtsasti kasutatav kasutajaliides, mis oleks kõigile kasutajaile ühtviisi arusaadav, koolilapsest vanaemani. Samuti peaks loodav rakendus aitama kasutajal organiseerida oma esemeid lihtsalt ja kiiresti. Lihtsus ja kiirus on kaks olulist märksõna loodava rakenduse juures. Ilma nende kahe asjata pole tarkvaral erilist otstarvet, kuna ta ei muuda haldamise protsessi efektiivsemaks. Efektiivsus aga ongi loodava rakenduse mõte ja eesmärk. Tarkvara programmeeritakse C# keeles ja on mõeldud Windows OP süsteemidega arvutitele.

Kes võiks olla selle lahenduse peamine kasutaja? Eelkõige inimesed kellel on kodus palju raamatuid, cd plaate, DVD filme või muid sarnaseid teoseid. Nende haldamine aga on muutunud üsna tülikaks, keerukaks ja aeganõudvaks. Loodav lahendus võimaldab kasutajal saada hea ülevaate oma esemetest. Millised teosed (raamatud, cd, DVD vmt) tal olemas on ja mis seisukorras nad on. See väldib ühe ühiku mitmekordset ostmist, aitab asendada või parandada katkisi teoseid ja annab hea ülevaate, kelle, kas ja mida on välja laenutatud ja kas ta selle ka tagasi on toonud. Sest elus kipub ikka olema niimodi, et inimeselt kellel on miskit palju sellelt kiputakse ka laenama ja hea inimene ei hakka ei ütlema.

[Kuna loodav rakendus ei piirdu üksnes raamatute, cd plaatide või muu konkreetse asja haldamisega nimetan edaspidi sisestatavaid üksuseid teosteks. See on kasutaja enda valik mis asju ta loodava rakendusega haldama hakkab.]

Kui aga teoseid on palju ja laenutajaid ka palju võib tekkida olukord, kus teoste omanik ise ka ei tea milline teos kas ja millal on välja laenutatud. Selleks, et vältida eelkirjeldatud olukorda on loodaval rakendusel olemas „välja laenutamis“ funktsioon. Selle abil on teoste omanikul hea ülevaate millised teosed on hetkel välja laenutatud ja millised juba tagastatud. Niimodi saab kasutaja hea ülevaade kus ja/või kelle käes tema teosed hetkel asuvad.

Loodav rakendus võimaldab veel ära märkida teoste seisukorra, autori andmed, luua teose kohta lühikirjeldus ja talletada muud vajalikku infot. Hiljem on selle info põhjal võimalik kasutajal oma teostest saada vähese vaevaga hea ülevaade.

Täpsemalt on kõik loodava tarkvara kasutaja funktsioonid ära toodud alljärgnevas nimekirjas:

'''Must have (Kõik funktsioonid,mis peavad tähtajaks valmis olema):'''

*Võimalus sisestada andmeid teoste kohta (nimi, autor, kirjeldus, seisukord)
[Andmeaas järgnevate väljadega (id, pealkiri, autori_nimi, luhikirjeldus, seisukord, kas_on_valja_laenutatud, laenutaja_nimi, laenutaja_tel_nr, tagastamis_tahtaeg)]

*Võimalus märkida teos välja laenutatuks

*Võimalus sisestada välja laenutaja andmed (nimi, telefon) ja/või tagastamis tähtaeg

*Võimalus koostada erinevaid päringuid teostete olemasolu ja nende väljalaenutamiste kohta

*Võimalus kustutada mõni teos andmebaasist (kui on kadunud või hävinenud vmt, ühesõnaga teost enam ei eksisteeri)

*Võimalus lisada uus teos andmebaasi

'''Nice to have (Funktsioonid, mis annavad lisaväärtust, aga ei pruugi tähtajaks valmis saada):
'''
*Lisada pilte teoste kohta

*Võimalus sisestada ja sorteerida teoseid zanri järgi. Nt romaanid, õudukad, ulmekirjandus, teaduskirjandus jne raamatute korral, pop, rock blues jne cd plaatide puhul ja filmi katekooriad DVD plaatide korral.

=Logi=

'''01.11.2015''' - Valmis analüüs loodava rakenduse kohta

Meeskond Mardo

2015-11-01T20:18:46Z

Mhalapuu: /* Logi */

=Meeskond=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

Loodava tarkvara rakenduse nimi on kodune raamatukogu. Tegemist on nö kliendi haldus tarkvaraga kuigi antud rakenduse juures on „klientideks“ füüsilised esemed, mitte inimesed.

„Kodune raamatukogu“ on lihtne ja kergekaaluline tarkvara, mille peamiseks eesmärgiks on anda kasutajale hea ülevaade tema kodus leiduvatest raamatutest. Samas võib seda tarkvara kasutada paljude muude esemete haldamiseks. Näiteks cd plaadid, DVD kollektsioon, mündi kollektsioon, margi kogu jmt. Võimalusi on palju, sest tarkvara on universaalne.

Eesmärgiks on luua võimalikult mugav ja lihtsasti kasutatav kasutajaliides, mis oleks kõigile kasutajaile ühtviisi arusaadav, koolilapsest vanaemani. Samuti peaks loodav rakendus aitama kasutajal organiseerida oma esemeid lihtsalt ja kiiresti. Lihtsus ja kiirus on kaks olulist märksõna loodava rakenduse juures. Ilma nende kahe asjata pole tarkvaral erilist otstarvet, kuna ta ei muuda haldamise protsessi efektiivsemaks. Efektiivsus aga ongi loodava rakenduse mõte ja eesmärk. Tarkvara programmeeritakse C# keeles ja on mõeldud Windows OP süsteemidega arvutitele.

Kes võiks olla selle lahenduse peamine kasutaja? Eelkõige inimesed kellel on kodus palju raamatuid, cd plaate, DVD filme või muid sarnaseid teoseid. Nende haldamine aga on muutunud üsna tülikaks, keerukaks ja aeganõudvaks. Loodav lahendus võimaldab kasutajal saada hea ülevaate oma esemetest. Millised teosed (raamatud, cd, DVD vmt) tal olemas on ja mis seisukorras nad on. See väldib ühe ühiku mitmekordset ostmist, aitab asendada või parandada katkisi teoseid ja annab hea ülevaate, kelle, kas ja mida on välja laenutatud ja kas ta selle ka tagasi on toonud. Sest elus kipub ikka olema niimodi, et inimeselt kellel on miskit palju sellelt kiputakse ka laenama ja hea inimene ei hakka ei ütlema.

[Kuna loodav rakendus ei piirdu üksnes raamatute, cd plaatide või muu konkreetse asja haldamisega nimetan edaspidi sisestatavaid üksuseid teosteks. See on kasutaja enda valik mis asju ta loodava rakendusega haldama hakkab.]

Kui aga teoseid on palju ja laenutajaid ka palju võib tekkida olukord, kus teoste omanik ise ka ei tea milline teos kas ja millal on välja laenutatud. Selleks, et vältida eelkirjeldatud olukorda on loodaval rakendusel olemas „välja laenutamis“ funktsioon. Selle abil on teoste omanikul hea ülevaate millised teosed on hetkel välja laenutatud ja millised juba tagastatud. Niimodi saab kasutaja hea ülevaade kus ja/või kelle käes tema teosed hetkel asuvad.

Loodav rakendus võimaldab veel ära märkida teoste seisukorra, autori andmed, luua teose kohta lühikirjeldus ja talletada muud vajalikku infot. Hiljem on selle info põhjal võimalik kasutajal oma teostest saada vähese vaevaga hea ülevaade.

Täpsemalt on kõik loodava tarkvara kasutaja funktsioonid ära toodud alljärgnevas nimekirjas:

'''Must have (Kõik funktsioonid,mis peavad tähtajaks valmis olema):'''

*Võimalus sisestada andmeid teoste kohta (nimi, autor, kirjeldus, seisukord)
[Andmeaas järgnevate väljadega (id, pealkiri, autori_nimi, luhikirjeldus, seisukord, kas_on_valja_laenutatud, laenutaja_nimi, laenutaja_tel_nr, tagastamis_tahtaeg)]

*Võimalus märkida teos välja laenutatuks

*Võimalus sisestada välja laenutaja andmed (nimi, telefon) ja/või tagastamis tähtaeg

*Võimalus koostada erinevaid päringuid teostete olemasolu ja nende väljalaenutamiste kohta

*Võimalus kustutada mõni teos andmebaasist (kui on kadunud või hävinenud vmt, ühesõnaga teost enam ei eksisteeri)

*Võimalus lisada uus teos andmebaasi

'''Nice to have (Funktsioonid, mis annavad lisaväärtust, aga ei pruugi tähtajaks valmis saada):
'''
*Lisada pilte teoste kohta

*Võimalus sisestada ja sorteerida teoseid zanri järgi. Nt romaanid, õudukad, ulmekirjandus, teaduskirjandus jne raamatute korral, pop, rock blues jne cd plaatide puhul ja filmi katekooriad DVD plaatide korral.

=Logi=

01.11.2015 - Valmis analüüs loodava rakenduse kohta

Meeskond Mardo

2015-11-01T20:17:41Z

Mhalapuu: /* Analüüs */

Meeskond Mardo

2015-11-01T20:17:20Z

Mhalapuu: /* Analüüs */

=Meeskond=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

Loodava tarkvara rakenduse nimi on kodune raamatukogu. Tegemist on nö kliendi haldus tarkvaraga kuigi antud rakenduse juures on „klientideks“ füüsilised esemed, mitte inimesed.

„Kodune raamatukogu“ on lihtne ja kergekaaluline tarkvara, mille peamiseks eesmärgiks on anda kasutajale hea ülevaade tema kodus leiduvatest raamatutest. Samas võib seda tarkvara kasutada paljude muude esemete haldamiseks. Näiteks cd plaadid, DVD kollektsioon, mündi kollektsioon, margi kogu jmt. Võimalusi on palju, sest tarkvara on universaalne.

Eesmärgiks on luua võimalikult mugav ja lihtsasti kasutatav kasutajaliides, mis oleks kõigile kasutajaile ühtviisi arusaadav, koolilapsest vanaemani. Samuti peaks loodav rakendus aitama kasutajal organiseerida oma esemeid lihtsalt ja kiiresti. Lihtsus ja kiirus on kaks olulist märksõna loodava rakenduse juures. Ilma nende kahe asjata pole tarkvaral erilist otstarvet, kuna ta ei muuda haldamise protsessi efektiivsemaks. Efektiivsus aga ongi loodava rakenduse mõte ja eesmärk. Tarkvara programmeeritakse C# keeles ja on mõeldud Windows OP süsteemidega arvutitele.

Kes võiks olla selle lahenduse peamine kasutaja? Eelkõige inimesed kellel on kodus palju raamatuid, cd plaate, DVD filme või muid sarnaseid teoseid. Nende haldamine aga on muutunud üsna tülikaks, keerukaks ja aeganõudvaks. Loodav lahendus võimaldab kasutajal saada hea ülevaate oma esemetest. Millised teosed (raamatud, cd, DVD vmt) tal olemas on ja mis seisukorras nad on. See väldib ühe ühiku mitmekordset ostmist, aitab asendada või parandada katkisi teoseid ja annab hea ülevaate, kelle, kas ja mida on välja laenutatud ja kas ta selle ka tagasi on toonud. Sest elus kipub ikka olema niimodi, et inimeselt kellel on miskit palju sellelt kiputakse ka laenama ja hea inimene ei hakka ei ütlema.

[Kuna loodav rakendus ei piirdu üksnes raamatute, cd plaatide või muu konkreetse asja haldamisega nimetan edaspidi sisestatavaid üksuseid teosteks. See on kasutaja enda valik mis asju ta loodava rakendusega haldama hakkab.]

Kui aga teoseid on palju ja laenutajaid ka palju võib tekkida olukord, kus teoste omanik ise ka ei tea milline teos kas ja millal on välja laenutatud. Selleks, et vältida eelkirjeldatud olukorda on loodaval rakendusel olemas „välja laenutamis“ funktsioon. Selle abil on teoste omanikul hea ülevaate millised teosed on hetkel välja laenutatud ja millised juba tagastatud. Niimodi saab kasutaja hea ülevaade kus ja/või kelle käes tema teosed hetkel asuvad.

Loodav rakendus võimaldab veel ära märkida teoste seisukorra, autori andmed, luua teose kohta lühikirjeldus ja talletada muud vajalikku infot. Hiljem on selle info põhjal võimalik kasutajal oma teostest saada vähese vaevaga hea ülevaade.

Täpsemalt on kõik loodava tarkvara kasutaja funktsioonid ära toodud alljärgnevas nimekirjas:

'''Must have (Kõik funktsioonid,mis peavad tähtajaks valmis olema):'''

Võimalus sisestada andmeid teoste kohta (nimi, autor, kirjeldus, seisukord)
[Andmeaas järgnevate väljadega (id, pealkiri, autori_nimi, luhikirjeldus, seisukord, kas_on_valja_laenutatud, laenutaja_nimi, laenutaja_tel_nr, tagastamis_tahtaeg)]

Võimalus märkida teos välja laenutatuks

*Võimalus sisestada välja laenutaja andmed (nimi, telefon) ja/või tagastamis tähtaeg

*Võimalus koostada erinevaid päringuid teostete olemasolu ja nende väljalaenutamiste kohta

*Võimalus kustutada mõni teos andmebaasist (kui on kadunud või hävinenud vmt, ühesõnaga teost enam ei eksisteeri)

*Võimalus lisada uus teos andmebaasi

'''Nice to have (Funktsioonid, mis annavad lisaväärtust, aga ei pruugi tähtajaks valmis saada):
'''
*Lisada pilte teoste kohta

*Võimalus sisestada ja sorteerida teoseid zanri järgi. Nt romaanid, õudukad, ulmekirjandus, teaduskirjandus jne raamatute korral, pop, rock blues jne cd plaatide puhul ja filmi katekooriad DVD plaatide korral.

=Logi=

Meeskond Mardo

2015-11-01T20:16:36Z

Mhalapuu: /* Analüüs */

=Meeskond=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

Loodava tarkvara rakenduse nimi on kodune raamatukogu. Tegemist on nö kliendi haldus tarkvaraga kuigi antud rakenduse juures on „klientideks“ füüsilised esemed, mitte inimesed.

„Kodune raamatukogu“ on lihtne ja kergekaaluline tarkvara, mille peamiseks eesmärgiks on anda kasutajale hea ülevaade tema kodus leiduvatest raamatutest. Samas võib seda tarkvara kasutada paljude muude esemete haldamiseks. Näiteks cd plaadid, DVD kollektsioon, mündi kollektsioon, margi kogu jmt. Võimalusi on palju, sest tarkvara on universaalne.

Eesmärgiks on luua võimalikult mugav ja lihtsasti kasutatav kasutajaliides, mis oleks kõigile kasutajaile ühtviisi arusaadav, koolilapsest vanaemani. Samuti peaks loodav rakendus aitama kasutajal organiseerida oma esemeid lihtsalt ja kiiresti. Lihtsus ja kiirus on kaks olulist märksõna loodava rakenduse juures. Ilma nende kahe asjata pole tarkvaral erilist otstarvet, kuna ta ei muuda haldamise protsessi efektiivsemaks. Efektiivsus aga ongi loodava rakenduse mõte ja eesmärk. Tarkvara programmeeritakse C# keeles ja on mõeldud Windows OP süsteemidega arvutitele.

Kes võiks olla selle lahenduse peamine kasutaja? Eelkõige inimesed kellel on kodus palju raamatuid, cd plaate, DVD filme või muid sarnaseid teoseid. Nende haldamine aga on muutunud üsna tülikaks, keerukaks ja aeganõudvaks. Loodav lahendus võimaldab kasutajal saada hea ülevaate oma esemetest. Millised teosed (raamatud, cd, DVD vmt) tal olemas on ja mis seisukorras nad on. See väldib ühe ühiku mitmekordset ostmist, aitab asendada või parandada katkisi teoseid ja annab hea ülevaate, kelle, kas ja mida on välja laenutatud ja kas ta selle ka tagasi on toonud. Sest elus kipub ikka olema niimodi, et inimeselt kellel on miskit palju sellelt kiputakse ka laenama ja hea inimene ei hakka ei ütlema.

[Kuna loodav rakendus ei piirdu üksnes raamatute, cd plaatide või muu konkreetse asja haldamisega nimetan edaspidi sisestatavaid üksuseid teosteks. See on kasutaja enda valik mis asju ta loodava rakendusega haldama hakkab.]

Kui aga teoseid on palju ja laenutajaid ka palju võib tekkida olukord, kus teoste omanik ise ka ei tea milline teos kas ja millal on välja laenutatud. Selleks, et vältida eelkirjeldatud olukorda on loodaval rakendusel olemas „välja laenutamis“ funktsioon. Selle abil on teoste omanikul hea ülevaate millised teosed on hetkel välja laenutatud ja millised juba tagastatud. Niimodi saab kasutaja hea ülevaade kus ja/või kelle käes tema teosed hetkel asuvad.

Loodav rakendus võimaldab veel ära märkida teoste seisukorra, autori andmed, luua teose kohta lühikirjeldus ja talletada muud vajalikku infot. Hiljem on selle info põhjal võimalik kasutajal oma teostest saada vähese vaevaga hea ülevaade.

Täpsemalt on kõik loodava tarkvara kasutaja funktsioonid ära toodud alljärgnevas nimekirjas:

'''Must have (Kõik funktsioonid,mis peavad tähtajaks valmis olema):'''

Võimalus sisestada andmeid teoste kohta (nimi, autor, kirjeldus, seisukord)
[Andmeaas järgnevate väljadega (id, pealkiri, autori_nimi, luhikirjeldus, seisukord, kas_on_valja_laenutatud, laenutaja_nimi, laenutaja_tel_nr, tagastamis_tahtaeg)]

Võimalus märkida teos välja laenutatuks

*Võimalus sisestada välja laenutaja andmed (nimi, telefon) ja/või tagastamis tähtaeg

*Võimalus koostada erinevaid päringuid teostete olemasolu ja nende väljalaenutamiste kohta

Võimalus kustutada mõni teos andmebaasist (kui on kadunud või hävinenud vmt, ühesõnaga teost enam ei eksisteeri)

Võimalus lisada uus teos andmebaasi

Nice to have (Funktsioonid, mis annavad lisaväärtust, aga ei pruugi tähtajaks valmis saada):

Lisada pilte teoste kohta

Võimalus sisestada ja sorteerida teoseid zanri järgi. Nt romaanid, õudukad, ulmekirjandus, teaduskirjandus jne raamatute korral, pop, rock blues jne cd plaatide puhul ja filmi katekooriad DVD plaatide korral.

=Logi=

Meeskond Mardo

2015-11-01T20:15:35Z

Mhalapuu: /* Analüüs */

=Meeskond=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

Loodava tarkvara rakenduse nimi on kodune raamatukogu. Tegemist on nö kliendi haldus tarkvaraga kuigi antud rakenduse juures on „klientideks“ füüsilised esemed, mitte inimesed.

„Kodune raamatukogu“ on lihtne ja kergekaaluline tarkvara, mille peamiseks eesmärgiks on anda kasutajale hea ülevaade tema kodus leiduvatest raamatutest. Samas võib seda tarkvara kasutada paljude muude esemete haldamiseks. Näiteks cd plaadid, DVD kollektsioon, mündi kollektsioon, margi kogu jmt. Võimalusi on palju, sest tarkvara on universaalne.

Eesmärgiks on luua võimalikult mugav ja lihtsasti kasutatav kasutajaliides, mis oleks kõigile kasutajaile ühtviisi arusaadav, koolilapsest vanaemani. Samuti peaks loodav rakendus aitama kasutajal organiseerida oma esemeid lihtsalt ja kiiresti. Lihtsus ja kiirus on kaks olulist märksõna loodava rakenduse juures. Ilma nende kahe asjata pole tarkvaral erilist otstarvet, kuna ta ei muuda haldamise protsessi efektiivsemaks. Efektiivsus aga ongi loodava rakenduse mõte ja eesmärk. Tarkvara programmeeritakse C# keeles ja on mõeldud Windows OP süsteemidega arvutitele.

Kes võiks olla selle lahenduse peamine kasutaja? Eelkõige inimesed kellel on kodus palju raamatuid, cd plaate, DVD filme või muid sarnaseid teoseid. Nende haldamine aga on muutunud üsna tülikaks, keerukaks ja aeganõudvaks. Loodav lahendus võimaldab kasutajal saada hea ülevaate oma esemetest. Millised teosed (raamatud, cd, DVD vmt) tal olemas on ja mis seisukorras nad on. See väldib ühe ühiku mitmekordset ostmist, aitab asendada või parandada katkisi teoseid ja annab hea ülevaate, kelle, kas ja mida on välja laenutatud ja kas ta selle ka tagasi on toonud. Sest elus kipub ikka olema niimodi, et inimeselt kellel on miskit palju sellelt kiputakse ka laenama ja hea inimene ei hakka ei ütlema.

[Kuna loodav rakendus ei piirdu üksnes raamatute, cd plaatide või muu konkreetse asja haldamisega nimetan edaspidi sisestatavaid üksuseid teosteks. See on kasutaja enda valik mis asju ta loodava rakendusega haldama hakkab.]

Kui aga teoseid on palju ja laenutajaid ka palju võib tekkida olukord, kus teoste omanik ise ka ei tea milline teos kas ja millal on välja laenutatud. Selleks, et vältida eelkirjeldatud olukorda on loodaval rakendusel olemas „välja laenutamis“ funktsioon. Selle abil on teoste omanikul hea ülevaate millised teosed on hetkel välja laenutatud ja millised juba tagastatud. Niimodi saab kasutaja hea ülevaade kus ja/või kelle käes tema teosed hetkel asuvad.

Loodav rakendus võimaldab veel ära märkida teoste seisukorra, autori andmed, luua teose kohta lühikirjeldus ja talletada muud vajalikku infot. Hiljem on selle info põhjal võimalik kasutajal oma teostest saada vähese vaevaga hea ülevaade.

Täpsemalt on kõik loodava tarkvara kasutaja funktsioonid ära toodud alljärgnevas nimekirjas:

Must have (Kõik funktsioonid,mis peavad tähtajaks valmis olema):

Võimalus sisestada andmeid teoste kohta (nimi, autor, kirjeldus, seisukord)
[Andmeaas järgnevate väljadega (id, pealkiri, autori_nimi, luhikirjeldus, seisukord, kas_on_valja_laenutatud, laenutaja_nimi, laenutaja_tel_nr, tagastamis_tahtaeg)]

Võimalus märkida teos välja laenutatuks

Võimalus sisestada välja laenutaja andmed (nimi, telefon) ja/või tagastamis tähtaeg

Võimalus koostada erinevaid päringuid teostete olemasolu ja nende väljalaenutamiste kohta

Võimalus kustutada mõni teos andmebaasist (kui on kadunud või hävinenud vmt, ühesõnaga teost enam ei eksisteeri)

Võimalus lisada uus teos andmebaasi

Nice to have (Funktsioonid, mis annavad lisaväärtust, aga ei pruugi tähtajaks valmis saada):

Lisada pilte teoste kohta

Võimalus sisestada ja sorteerida teoseid zanri järgi. Nt romaanid, õudukad, ulmekirjandus, teaduskirjandus jne raamatute korral, pop, rock blues jne cd plaatide puhul ja filmi katekooriad DVD plaatide korral.

=Logi=

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2015)

2015-11-01T20:15:12Z

Mhalapuu: /* Meeskond: Mardo */

__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2015''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2015''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)

===Prototüüp===
'''29.11.2015'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 06.12.2015(5p)

===Lõpptoode===
'''22.12.2015'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2015(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

'''Esmaspäev''' - 14.12.2015
*16:00
*16:15
*16:30
*16:45
*17:00
*17:15
*17:30

'''Neljapäev''' - 17.12.2015
*08:15
*08:30
*08:45
*09:00
*09:15
*09:30

=Teemad 2015 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2015=
==Päevaõpe==

===Meeskond: MinuKV===
Liikmed:
*Vanessa Vorteil
*Martin Luik
*Ahto Elken
*Taavi Kusmin
*Silver Ohlo

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Travo===
Liikmed:
*Tarvo Reinpalu
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Freshmen===
Liikmed:
*Siim Haas - Projektijuht
*Piret Pomerants
*Semjon Greef
*Mari-Liis Oldja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Meeskond: Freshmen]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: mc2===
Liikmed:
*Martin Betlem
*Johannes Tamm
*Martin Mägi
*Jana Pipar

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Sporto===
Liikmed:
*Merit Ridaste
*Kelli Lukas
*Vladimir Rõkovanov
*Alar Ameerikas
*Mikk Raudsepp
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LetsDoIt===
Liikmed:
*Liisa Suurkaev(projektijuht)
*Melissa Eenmaa
*Tanel Vähk
*Taavi Kliss
*Aleks Luik
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: VVA===
Liikmed:
*Vladislav Lahtarin
*Vladislav Kovaltšuk
*Aleksandr Babõkin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: IncMan===
Liikmed:
*Sergei Fatejev
*Nele Sergejeva
*Marko Koiduste
*Kaspar Tilk
*Jaanus Türnpuu

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Lebokeiss OÜ===
Liikmed:
*Joonas Jõeleht - Projektijuht
*Iris Tambaum
*Timo Lanno
*Karell Veskimeister
*Kerli Edasi

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LendBook===
Liikmed:
*Egle Arge
*Liina Kolk

Meeskonna koduleht: [[LendBook]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: BIT===
Liikmed:
*Merilyn Renser
*Marko Hartikainen
*Ants Kristjan Rooma
*Konstantin Burdakov

Meeskonna koduleht: [[BIT]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: PenguinHorde===
Liikmed:
*Laura Leon
*Marko Saluste
*Terje Sõelsepp
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Global Lite===
Liikmed:
*Marek Kivikink
*Indrek Nurja
*Imre Teras
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: KTM Development===
Liikmed:
*Kristian Laupa
*Tauno Otti
*Mart Abel
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]

===Meeskond: Bob?===
Liige:
*Priit Aarne

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]

===Meeskond: RJ===
Liige:
*Richard Jalonen
Meeskonna koduleht: [[RJ]]

===Meeskond: Qlibrium===
Liige:
*Karl Frank
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]

===Meeskond: Kodune Raamat===
Liikmed:
*Siim Osa
*Taavi Kivimaa
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]

'''Retsensioonid'''

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]

==Kaugõpe==
===Meeskond: Premium===
Liikmed:
*Tarmo Petrovits
*Karin Talumäe
*Jevgeni Gavrilov

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===
Liikmed:
*Kärt Palm DK22
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)
*Erika Ehmann D32
*Silver Saks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]

'''Retsensioonid'''

=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===
Liikmed:
*10142848 (Projektijuht)
*10090107
*10143193
*10143313

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LIB===
Liikmed:
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)
*Diana Nikolajeva DK22
*Elen Käsk DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Greek?Mark===
Liikmed:
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)
*Sten Kaasik DK22
*Siim Veskilt DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Tarraxacum===
Liikmed:
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)
*Liina Laumets DK21
*Siret Siilbaum DK22
*Ragne Auling DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Fontastic===
Liikmed:
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)
*Piret Reinumägi DK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: TTT===
Liikmed:
*Ave Karjus DK22
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)
*Oliver Tiks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]

===Meeskond: Codezilla===
Liikmed:
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)
*Alisa Dudinova DK21
*Sergei Hristoforov DK21

Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Konsa===
Liikmed:

*Marko Konsa DK13

Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Johhaidii===
Liikmed:
*Yogesh Sharma
*Juhan Trink
*Marju Niinemaa

Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Sildur===
Liikmed:
*Andreas Papp (Projektijuht)
*Germo Väli
*Andres Trei

Meeskonna koduleht: [[Sildur]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: JT===
Liikmed:
*Tõnis Luik (Projektijuht)
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [[JT]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Maker===
Liikmed:
*Marek Öövel (Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Maker]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Põhjavesi===
Liikmed
*Indrek Pruul (Projektijuht)
*Jan Eerik
*Eeva Koplimets

Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]

===Meeskond: MMTL development===
Liikmed
*Martin Mänd (Projektijuht)
*Taavi Lõhmus

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]

===Meeskond: Mardo===
Liikmed:
*Mardo Halapuu
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2015)

2015-11-01T19:49:20Z

Mhalapuu: /* Meeskonnad 2015 */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2015)

2015-10-25T22:44:34Z

Mhalapuu: /* Meeskonnad 2015 */

__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2015''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2015''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)

===Prototüüp===
'''29.11.2015'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 06.12.2015(5p)

===Lõpptoode===
'''22.12.2015'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2015(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

'''Esmaspäev''' - 14.12.2015
*16:00
*16:15
*16:30
*16:45
*17:00
*17:15
*17:30

'''Neljapäev''' - 17.12.2015
*08:15
*08:30
*08:45
*09:00
*09:15
*09:30

=Teemad 2015 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2015=
==Päevaõpe==

===Meeskond: Mardo===
Liikmed:
*Mardo Halapuu
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo: Mardo]

===Meeskond: MinuKV===
Liikmed:
*Vanessa Vorteil
*Martin Luik
*Ahto Elken
*Taavi Kusmin
*Silver Ohlo

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Travo===
Liikmed:
*Tarvo Reinpalu
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Freshmen===
Liikmed:
*Siim Haas - Projektijuht
*Piret Pomerants
*Semjon Greef
*Mari-Liis Oldja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Meeskond: Freshmen]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: mc2===
Liikmed:
*Martin Betlem
*Johannes Tamm
*Martin Mägi
*Jana Pipar

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Sporto===
Liikmed:
*Merit Ridaste
*Kelli Lukas
*Vladimir Rõkovanov
*Alar Ameerikas
*Mikk Raudsepp
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LetsDoIt===
Liikmed:
*Liisa Suurkaev(projektijuht)
*Melissa Eenmaa
*Tanel Vähk
*Taavi Kliss
*Aleks Luik
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: VVA===
Liikmed:
*Vladislav Lahtarin
*Vladislav Kovaltšuk
*Aleksandr Babõkin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: IncMan===
Liikmed:
*Sergei Fatejev
*Nele Sergejeva
*Marko Koiduste
*Kaspar Tilk
*Jaanus Türnpuu

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Lebokeiss OÜ===
Liikmed:
*Joonas Jõeleht - Projektijuht
*Iris Tambaum
*Timo Lanno
*Karell Veskimeister
*Kerli Edasi

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LendBook===
Liikmed:
*Egle Arge
*Liina Kolk

Meeskonna koduleht: [[LendBook]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: BIT===
Liikmed:
*Merilyn Renser
*Marko Hartikainen
*Kristjan Ants
*Konstantin Burdakov

Meeskonna koduleht: [[BIT]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: PenguinHorde===
Liikmed:
*Laura Leon
*Marko Saluste
*Terje Sõelsepp
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Global Lite===
Liikmed:
*Marek Kivikink
*Indrek Nurja
*Imre Teras
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: KTM Development===
Liikmed:
*Kristian Laupa
*Tauno Otti
*Mart Abel
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]

===Meeskond: Bob?===
Liige:
*Priit Aarne

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]

===Meeskond: RJ===
Liige:
*Richard Jalonen
Meeskonna koduleht: [[RJ]]

===Meeskond: Qlibrium===
Liige:
*Karl Frank
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]

===Meeskond: Kodune Raamat===
Liikmed:
*Siim Osa
*Taavi Kivimaa
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]

'''Retsensioonid'''

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]

==Kaugõpe==
===Meeskond: Premium===
Liikmed:
*Tarmo Petrovits
*Karin Talumäe
*Jevgeni Gavrilov

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===
Liikmed:
*Kärt Palm DK22
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)
*Erika Ehmann D32
*Silver Saks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]

'''Retsensioonid'''

=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===
Liikmed:
*10142848 (Projektijuht)
*10090107
*10143193
*10143313

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LIB===
Liikmed:
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)
*Diana Nikolajeva DK22
*Elen Käsk DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Greek?Mark===
Liikmed:
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)
*Sten Kaasik DK22
*Siim Veskilt DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Tarraxacum===
Liikmed:
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)
*Liina Laumets DK21
*Siret Siilbaum DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Fontastic===
Liikmed:
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)
*Piret Reinumägi DK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: TTT===
Liikmed:
*Ave Karjus DK22
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)
*Oliver Tiks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]

===Meeskond: Codezilla===
Liikmed:
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)
*Alisa Dudinova DK21
*Sergei Hristoforov DK21

Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Konsa===
Liikmed:

*Marko Konsa DK13

Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Johhaidii===
Liikmed:
*Yogesh Sharma
*Juhan Trink
*Marju Niinemaa

Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Sildur===
Liikmed:
*Andreas Papp (Projektijuht)
*Germo Väli
*Andres Trei

Meeskonna koduleht: [[Sildur]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: JT===
Liikmed:
*Tõnis Luik (Projektijuht)
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [[JT]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Maker===
Liikmed:
*Marek Öövel (Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Maker]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Põhjavesi===
Liikmed
*Indrek Pruul (Projektijuht)
*Jan Eerik
*Eeva

Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2015)

2015-10-25T22:42:47Z

Mhalapuu: /* Päevaõpe */

__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2015''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2015''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)

===Prototüüp===
'''29.11.2015'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 06.12.2015(5p)

===Lõpptoode===
'''22.12.2015'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2015(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

'''Esmaspäev''' - 14.12.2015
*16:00
*16:15
*16:30
*16:45
*17:00
*17:15
*17:30

'''Neljapäev''' - 17.12.2015
*08:15
*08:30
*08:45
*09:00
*09:15
*09:30

=Teemad 2015 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2015=
==Päevaõpe==

==Meeskond: Mardo==
Liikmed:
*Mardo Halapuu
Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo]

===Meeskond: MinuKV===
Liikmed:
*Vanessa Vorteil
*Martin Luik
*Ahto Elken
*Taavi Kusmin
*Silver Ohlo

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Travo===
Liikmed:
*Tarvo Reinpalu
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Freshmen===
Liikmed:
*Siim Haas - Projektijuht
*Piret Pomerants
*Semjon Greef
*Mari-Liis Oldja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Meeskond: Freshmen]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: mc2===
Liikmed:
*Martin Betlem
*Johannes Tamm
*Martin Mägi
*Jana Pipar

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Sporto===
Liikmed:
*Merit Ridaste
*Kelli Lukas
*Vladimir Rõkovanov
*Alar Ameerikas
*Mikk Raudsepp
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LetsDoIt===
Liikmed:
*Liisa Suurkaev(projektijuht)
*Melissa Eenmaa
*Tanel Vähk
*Taavi Kliss
*Aleks Luik
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: VVA===
Liikmed:
*Vladislav Lahtarin
*Vladislav Kovaltšuk
*Aleksandr Babõkin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: IncMan===
Liikmed:
*Sergei Fatejev
*Nele Sergejeva
*Marko Koiduste
*Kaspar Tilk
*Jaanus Türnpuu

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Lebokeiss OÜ===
Liikmed:
*Joonas Jõeleht - Projektijuht
*Iris Tambaum
*Timo Lanno
*Karell Veskimeister
*Kerli Edasi

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LendBook===
Liikmed:
*Egle Arge
*Liina Kolk

Meeskonna koduleht: [[LendBook]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: BIT===
Liikmed:
*Merilyn Renser
*Marko Hartikainen
*Kristjan Ants
*Konstantin Burdakov

Meeskonna koduleht: [[BIT]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: PenguinHorde===
Liikmed:
*Laura Leon
*Marko Saluste
*Terje Sõelsepp
Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Global Lite===
Liikmed:
*Marek Kivikink
*Indrek Nurja
*Imre Teras
Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: KTM Development===
Liikmed:
*Kristian Laupa
*Tauno Otti
*Mart Abel
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]

===Meeskond: Bob?===
Liige:
*Priit Aarne

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]

===Meeskond: RJ===
Liige:
*Richard Jalonen
Meeskonna koduleht: [[RJ]]

===Meeskond: Qlibrium===
Liige:
*Karl Frank
Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]

===Meeskond: Kodune Raamat===
Liikmed:
*Siim Osa
*Taavi Kivimaa
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]

'''Retsensioonid'''

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]

==Kaugõpe==
===Meeskond: Premium===
Liikmed:
*Tarmo Petrovits
*Karin Talumäe
*Jevgeni Gavrilov

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===
Liikmed:
*Kärt Palm DK22
*Karina Egipt DK22 (Projektijuht)
*Erika Ehmann D32
*Silver Saks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]

'''Retsensioonid'''

=== Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===
Liikmed:
*10142848 (Projektijuht)
*10090107
*10143193
*10143313

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: LIB===
Liikmed:
*Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)
*Diana Nikolajeva DK22
*Elen Käsk DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Greek?Mark===
Liikmed:
*Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)
*Sten Kaasik DK22
*Siim Veskilt DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Tarraxacum===
Liikmed:
*Silja Kralik DK21 (Projektijuht)
*Liina Laumets DK21
*Siret Siilbaum DK22

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Fontastic===
Liikmed:
*Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)
*Piret Reinumägi DK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: TTT===
Liikmed:
*Ave Karjus DK22
*Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)
*Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)
*Oliver Tiks AK21

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]

===Meeskond: Codezilla===
Liikmed:
*Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)
*Alisa Dudinova DK21
*Sergei Hristoforov DK21

Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Konsa===
Liikmed:

*Marko Konsa DK13

Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: Johhaidii===
Liikmed:
*Yogesh Sharma
*Juhan Trink
*Marju Niinemaa

Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Sildur===
Liikmed:
*Andreas Papp (Projektijuht)
*Germo Väli
*Andres Trei

Meeskonna koduleht: [[Sildur]]

'''Retsensioonid'''
===Meeskond: JT===
Liikmed:
*Tõnis Luik (Projektijuht)
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [[JT]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Maker===
Liikmed:
*Marek Öövel (Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Maker]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond: Põhjavesi===
Liikmed
*Indrek Pruul (Projektijuht)
*Jan Eerik
*Eeva

Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]

Meeskond Mardo

2015-10-25T22:39:17Z

Mhalapuu: /* Mardo */

=Meeskond=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

=Logi=

Meeskond Mardo

2015-10-25T22:38:48Z

Mhalapuu: Created page with "=Mardo= *Mardo Halapuu - projektijuht =Projekt= Kodune raamatukogu. =Analüüs= =Logi="

=Mardo=
*Mardo Halapuu - projektijuht

=Projekt=

Kodune raamatukogu.

=Analüüs=

=Logi=

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (Kaugõpe2012)

2012-11-01T19:48:17Z

Mhalapuu: /* Meeskond */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.

Näide:
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''05.11.2012''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.

===Analüüs===
'''19.11.2012''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)

===Prototüüp===
'''10.12.2012'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)

===Lõpptoode===
'''07.01.2013'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.

==Konsultatsioon==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2012 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Tetris(XNA)==
==XoniX(XNA)==

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net

'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee
* Rakendus leiab kasutust pärismaailmas

==Nõuded XNA projektile==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2012=

==Meeskond Test==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]
Meeskonna liikmed:
*Peeter Pakiraam
*Agu Sihvka

Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&action=edit&section=21 siin on midagi]

==Meeskond Naaskel==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]

Meeskonna liikmed:
*Helge Saks
*Merje Kungla
*Heiki Linnamägi
*Kristjan Pihus
*Ülari Ainjärv

==Meeskond <nimi>==
Meeskonna wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/ selgub kui meeskonnal on nimi]

Meeskonna liikmed:
*Marek Öövel
*Artur Hokkonen
*Mardo Halapuu
*<vaba>
*<vaba>

Teema: ei ole veel valitud, arutame uute liikmetega koos

''Artur'':
;huvi pakkuvad teemad (jalgratta leiutamine)
: ladu
: kliendihaldus (CRM)
: arved
;mida tahaksin teha
: wpf (GUI)
: baas (ddl)
: rakenduskiht (class library'd + xml üle võrgu - System.Web.Services.WebService?)

==Meeskond Metronaator==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]

Meeskonna liikmed:
*Tõnis Markus
*Hanno Sirkel
*Jaagup Rooso
*Kristo Danilson

User:Mhalapuu

2011-11-10T20:36:10Z

Mhalapuu: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mardo Halapuu<br>
Esitamise kuupäev: 3. november 2011

==Essee==
Õppeaine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” raames toimus 8 huvitavat loengut, mis kõik olid seotud eriala tutvustusega ja IT valdkonnaga üldisemalt. Loenguid viisid läbi erinevad inimesed erinevatest valdkondadest, mis tegi loengud huvitavaks ja informatiivseks. Loengute teemavalik oli lai, kuid siiski seotud IT Kolledž õppekavadega, läbiviijateks oli lisaks oma kooli inimestele ka väljaspoolt kooli tulnud külalislektorid. Loengute seeria andis hea ülevaate sellest, mida IT valdkond endast kujutab ja mis edaspidised õpingud endaga kaasa toovad.

Loengud olid korraldatud nii, et teemade valik oleks võimalikult lai ja tudeng saaks juurde uusi teadmisi ja avardada oma silmaringi. Esimene loeng oli kooli, kodukorda ja eriala tutvustav loeng. Selles loengus tutvustati õppekoralduseeskirja, räägiti kuidas IT Kolledžis asjad toimivad ja kuidas läbida aine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus”. Samas loengus tutvustati veel e-õppe keskonda Moodle ja IT Kolledži Wikit.
Kooli teemasid puudutati ka neljandas loengus “Robootikast IT Kolledžis” ja viimases loengus “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi”. Neljandas loengus tutvustati IT Kolledži robootikaklubi ja Robotexi võistlust. Lektor Margus Ernits rääkis, kuidas saab liituda robootika klubiga ja kuidas osaleda robotite ehitamise võistlusel Robotex.

Viimases loengus “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi” ei räägitud enam konkreetselt IT Kolledžist, vaid kõrgharidusest laiemalt. See loeng oli üldine loeng kõrgkoolidest üldisemalt ja mõeldud tutvustama tudengitele nende võimalusi ja valikuid pärast IT Kolledži lõpetamist. Loengus tutvustati erinevaid kõrgkooli vorme, kraade ja edasiõppimise võimalusi. Samu teemasid käsitleti põgusalt ka esimeses loengus.

Ülejäänud viies loengus ei käsitletud enam konkreetselt kooliga seonduvaid teemasid vaid räägiti infotehnoloogiast ja maailmast üldisemalt.

Kõige huvitavam ja informatiivsem oli 1. septembril toimunud Linnar Viigi loeng teemal “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” Selles loengus räägiti innovatsioonist üldiselt ja ettevõttepõhiselt. Loengus analüüsiti erinevate ettevõtete innovaatilisust ja õpetati, kuidas analüüsida oma toote või teenuse ideesid, et teada saada kas ja kui inovaatilised need on.
Kolmandas loengus “Ideest teostuseni” räägiti oma ettevõtte loomisest, ettevõtete vormidest ja õpetati tegema SWOT analüüsi. Loengu käigus pidid üliõpilased tunnitööna pakkuma välja häid äri ideesid ja parimatest ideedest tegema SWOT analüüsi.
Viies loeng pelkirjaga “Serverikeskuste võrguarhitektuur” oli kõige tehnilisem. Seda loengut viisid läbi spetsialistid firmast Net Group. Loengus tutvustati serverikeskuse tööd ja pakutavaid lahendusi Net Groupi näidete põhjal. Loeng oli väga tehniline, kuid samas ka väga huvitav ja informeeriv.

Kuues loeng “Kas sellist IT-d me tahtsimegi?” oli arutelu selle üle, kuhu tänapäevane Infotehnoloogia on oma arengus välja jõudnud ja kas sellisena me seda tahtsimegi või on toimunud muutused meile peavalu valmistanud. Loengust tuli välja muret tekitav tõik, et tänapäevane Infotehnoloogia on muutunud väga keerukaks ja mis peamine, keerukuse kasv on peidetud. Kui varem inimesed teadsid laias laastus, mis seal toimib ja vajadusel said sõna kaasa öelda, siis tänapäeva inimene ei taju, kui keeruline süsteem meid ümbritseb. Isegi enamik spetsialiste ei tunneta tervikpilti, vaid tunnetab ainult kindlat osakest.

Seitsmes loeng “Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas”oli kaasamõtlema panev ja silmaringi avardav arutelu teemal arvuteid ohustavatest teguritest ja neid kõrvaldavate inimeste tööst. Loengus käsitleti teemasid nagu viirused, viirusetõrje programmid, häkkerid jmt. Räägiti kuidas käib töö nn arvuti-ikaldus töörühmas, mille eesmärk on tegeleda arvuteid ja arvutikasutajaid ohustavate teguritega ja milliseid isiku omadusi on vaja, et töötada sellises rühmas. Lektor Anto Veldre töötab ise Eesti riigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevas vastavas rühmas, mis tegeleb Eesti riigiasutuste arvutite turvamisega.

Kuigi kõik loengud olid erinevatel teemadel, oli ühine märksõna kõigi loengute juures elukestev õpe. Seda rõhutasid pea kõik lektorid. Tänapäeva arenevas infoühiskonnas ja eriti infotehnoloogiaga seotud erialadel ei ole võimalik korra õpitud teadmistega terve elu rahulikult läbi saada. Ennast tuleb pidevalt harida ja täiendada erinevate erialaste teadmistega. Anto Veldre mainis oma loengus, et tippspetsialist kulutab 1/3 oma tööajast enese täiendamisele, see näitab veelkord, kui tähtis on elukestev õpe. Koolist saadakse baasteadmised ja näidatakse kätte suund kuhu ja kuidas liikuda, ülejäänud oskused ja teadmised tuleb omandada juba ametipostil olles.

Erinevus loengute juures ilmnes nende läbiviimise korrast. Loengud jagunesid laias laastus kaheks. Esimene meetod oli traditsiooniline loeng, kus ettekandja kandis oma ainet ette ja auditoorium kuulas. Teine meetod oli auditooriumile läbi viidud praktiline tegevus (Näiteks SWOT analüüs “Ideedest teostuseni” loengus ja matemaatika ülesanded “Robootika” loengus).

Ma ei eelista ühte loengu läbiviimise varianti teisele, kuna üks või teine teema nõuabki erinevat lähenemist. Ainukeseks miinuseks auditooriumis läbiviidud iseseisva töö juures on see, et video pealt vaadates ei kuule ega näe, mida auditooriumis tehakse ja videosse tuleb ilma helita pilt, milles on näha üksnes auditooriumi seina.

Mulle isiklikult meeldisid antud loengud väga, kuna nad olid huvitavad, harivad ja silmaringi avardavad. Eriti meeldis mulle Linnar Viigi loeng teemal innovatsioon. Tema loeng tekitas peas nii mõnegi huvitava mõtte ja seose ning julgustas oma ideid ellu viima.
Aine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” juures on kõige suuremaks plussiks erinevad külalislektorid, kes aitavad oma erialaste teadmiste ja kogemustega avardada õpinguid alustava tudengi silmaringi. Erinevate vaadete ja arvamustega erinevaid esinejaid kuulates saab tudeng nii mõnegi hea teadmise võrra rikkamaks ja avardab oma silmaringi. Samuti saab tudeng kujundada spetsialistide jutu ja hoiakute põhjal oma arusaama ja hoiakud antud valdkonnast ja elust üldisemalt, mis ongi selle aine ja loengute eesmärk.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Korduseksamile registreerumine toimub hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust õppeosakonnas.

===Küsimus 5===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

'''Tervislikel põhjustel''' – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel''' – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Lapse hooldamiseks''' – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Muudel põhjustel''' – kuni üheks aastaks.
Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

---
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus õppeosakonda enne punase joone päeva, vastasel korral õpilane eksmatrikuleeritakse.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]

User:Mhalapuu

2011-11-03T15:19:29Z

Mhalapuu:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mardo Halapuu<br>
Esitamise kuupäev: 3. november 2011

==Essee==
Õppeaine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” raames toimus 8 huvitavat loengut, mis kõik olid seotud eriala tutvustusega ja IT valdkonnaga üldisemalt. Loenguid viisid läbi erinevad inimesed erinevatest valdkondadest, mis tegi loengud huvitavaks ja informatiivseks. Loengute teemavalik oli lai, kuid siiski seotud IT Kolledž õppekavadega, läbiviijateks oli lisaks oma kooli inimestele ka väljaspoolt kooli tulnud külalislektorid. Loengute seeria andis hea ülevaate sellest, mida IT valdkond endast kujutab ja mis edaspidised õpingud endaga kaasa toovad.

Loengud olid korraldatud nii, et teemade valik oleks võimalikult lai ja tudeng saaks juurde uusi teadmisi ja avardada oma silmaringi. Esimene loeng oli kooli, kodukorda ja eriala tutvustav loeng. Selles loengus tutvustati õppekoralduseeskirja, räägiti kuidas IT Kolledžis asjad toimivad ja kuidas läbida aine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus”. Samas loengus tutvustati veel e-õppe keskonda Moodle ja IT Kolledži Wikit.
Kooli teemasid puudutati ka neljandas loengus “Robootikast IT Kolledžis” ja viimases loengus “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi”. Neljandas loengus tutvustati IT Kolledži robootikaklubi ja Robotexi võistlust. Lektor Margus Ernits rääkis, kuidas saab liituda robootika klubiga ja kuidas osaleda robotite ehitamise võistlusel Robotex.

Viimases loengus “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi” ei räägitud enam konkreetselt IT Kolledžist, vaid kõrgharidusest laiemalt. See loeng oli üldine loeng kõrgkoolidest üldisemalt ja mõeldud tutvustama tudengitele nende võimalusi ja valikuid pärast IT Kolledži lõpetamist. Loengus tutvustati erinevaid kõrgkooli vorme, kraade ja edasiõppimise võimalusi. Samu teemasid käsitleti põgusalt ka esimeses loengus.

Ülejäänud viies loengus ei käsitletud enam konkreetselt kooliga seonduvaid teemasid vaid räägiti infotehnoloogiast ja maailmast üldisemalt.

Kõige huvitavam ja informatiivsem oli 1. septembril toimunud Linnar Viigi loeng teemal “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” Selles loengus räägiti innovatsioonist üldiselt ja ettevõttepõhiselt. Loengus analüüsiti erinevate ettevõtete innovaatilisust ja õpetati, kuidas analüüsida oma toote või teenuse ideesid, et teada saada kas ja kui inovaatilised need on.
Kolmandas loengus “Ideest teostuseni” räägiti oma ettevõtte loomisest, ettevõtete vormidest ja õpetati tegema SWOT analüüsi. Loengu käigus pidid üliõpilased tunnitööna pakkuma välja häid äri ideesid ja parimatest ideedest tegema SWOT analüüsi.
Viies loeng pelkirjaga “Serverikeskuste võrguarhitektuur” oli kõige tehnilisem. Seda loengut viisid läbi spetsialistid firmast Net Group. Loengus tutvustati serverikeskuse tööd ja pakutavaid lahendusi Net Groupi näidete põhjal. Loeng oli väga tehniline, kuid samas ka väga huvitav ja informeeriv.

Kuues loeng “Kas sellist IT-d me tahtsimegi?” oli arutelu selle üle, kuhu tänapäevane Infotehnoloogia on oma arengus välja jõudnud ja kas sellisena me seda tahtsimegi või on toimunud muutused meile peavalu valmistanud. Loengust tuli välja muret tekitav tõik, et tänapäevane Infotehnoloogia on muutunud väga keerukaks ja mis peamine, keerukuse kasv on peidetud. Kui varem inimesed teadsid laias laastus, mis seal toimib ja vajadusel said sõna kaasa öelda, siis tänapäeva inimene ei taju, kui keeruline süsteem meid ümbritseb. Isegi enamik spetsialiste ei tunneta tervikpilti, vaid tunnetab ainult kindlat osakest.

Seitsmes loeng “Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas”oli kaasamõtlema panev ja silmaringi avardav arutelu teemal arvuteid ohustavatest teguritest ja neid kõrvaldavate inimeste tööst. Loengus käsitleti teemasid nagu viirused, viirusetõrje programmid, häkkerid jmt. Räägiti kuidas käib töö nn arvuti-ikaldus töörühmas, mille eesmärk on tegeleda arvuteid ja arvutikasutajaid ohustavate teguritega ja milliseid isiku omadusi on vaja, et töötada sellises rühmas. Lektor Anto Veldre töötab ise Eesti riigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevas vastavas rühmas, mis tegeleb Eesti riigiasutuste arvutite turvamisega.

Kuigi kõik loengud olid erinevatel teemadel, oli ühine märksõna kõigi loengute juures elukestev õpe. Seda rõhutasid pea kõik lektorid. Tänapäeva arenevas infoühiskonnas ja eriti infotehnoloogiaga seotud erialadel ei ole võimalik korra õpitud teadmistega terve elu rahulikult läbi saada. Ennast tuleb pidevalt harida ja täiendada erinevate erialaste teadmistega. Anto Veldre mainis oma loengus, et tippspetsialist kulutab 1/3 oma tööajast enese täiendamisele, see näitab veelkord, kui tähtis on elukestev õpe. Koolist saadakse baasteadmised ja näidatakse kätte suund kuhu ja kuidas liikuda, ülejäänud oskused ja teadmised tuleb omandada juba ametipostil olles.

Erinevus loengute juures ilmnes nende läbiviimise korrast. Loengud jagunesid laias laastus kaheks. Esimene meetod oli traditsiooniline loeng, kus ettekandja kandis oma ainet ette ja auditoorium kuulas. Teine meetod oli auditooriumile läbi viidud praktiline tegevus (Näiteks SWOT analüüs “Ideedest teostuseni” loengus ja matemaatika ülesanded “Robootika” loengus).

Ma ei eelista ühte loengu läbiviimise varianti teisele, kuna üks või teine teema nõuabki erinevat lähenemist. Ainukeseks miinuseks auditooriumis läbiviidud iseseisva töö juures on see, et video pealt vaadates ei kuule ega näe, mida auditooriumis tehakse ja videosse tuleb ilma helita pilt, milles on näha üksnes auditooriumi seina.

Mulle isiklikult meeldisid antud loengud väga, kuna nad olid huvitavad, harivad ja silmaringi avardavad. Eriti meeldis mulle Linnar Viigi loeng teemal innovatsioon. Tema loeng tekitas peas nii mõnegi huvitava mõtte ja seose ning julgustas oma ideid ellu viima.
Aine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” juures on kõige suuremaks plussiks erinevad külalislektorid, kes aitavad oma erialaste teadmiste ja kogemustega avardada õpinguid alustava tudengi silmaringi. Erinevate vaadete ja arvamustega erinevaid esinejaid kuulates saab tudeng nii mõnegi hea teadmise võrra rikkamaks ja avardab oma silmaringi. Samuti saab tudeng kujundada spetsialistide jutu ja hoiakute põhjal oma arusaama ja hoiakud antud valdkonnast ja elust üldisemalt, mis ongi selle aine ja loengute eesmärk.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole.

===Küsimus 5===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

'''Tervislikel põhjustel''' – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel''' – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Lapse hooldamiseks''' – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Muudel põhjustel''' – kuni üheks aastaks.
Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

---
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus õppeosakonda enne punase joone päeva, vastasel korral õpilane eksmatrikuleeritakse.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]

User:Mhalapuu

2011-11-03T15:17:43Z

Mhalapuu: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Mardo Halapuu<br> Esitamise kuupäev: 3. november 2011 ==Essee== Õppeaine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” raames toimus…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mardo Halapuu<br>
Esitamise kuupäev: 3. november 2011

==Essee==
Õppeaine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” raames toimus 8 huvitavat loengut, mis kõik olid seotud eriala tutvustusega ja IT valdkonnaga üldisemalt. Loenguid viisid läbi erinevad inimesed erinevatest valdkondadest, mis tegi loengud huvitavaks ja informatiivseks. Loengute teemavalik oli lai, kuid siiski seotud IT Kolledž õppekavadega, läbiviijateks oli lisaks oma kooli inimestele ka väljaspoolt kooli tulnud külalislektorid. Loengute seeria andis hea ülevaate sellest, mida IT valdkond endast kujutab ja mis edaspidised õpingud endaga kaasa toovad.

Loengud olid korraldatud nii, et teemade valik oleks võimalikult lai ja tudeng saaks juurde uusi teadmisi ja avardada oma silmaringi. Esimene loeng oli kooli, kodukorda ja eriala tutvustav loeng. Selles loengus tutvustati õppekoralduseeskirja, räägiti kuidas IT Kolledžis asjad toimivad ja kuidas läbida aine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus”. Samas loengus tutvustati veel e-õppe keskonda Moodle ja IT Kolledži Wikit.
Kooli teemasid puudutati ka neljandas loengus “Robootikast IT Kolledžis” ja viimases loengus “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi”. Neljandas loengus tutvustati IT Kolledži robootikaklubi ja Robotexi võistlust. Lektor Margus Ernits rääkis, kuidas saab liituda robootika klubiga ja kuidas osaleda robotite ehitamise võistlusel Robotex.

Viimases loengus “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi” ei räägitud enam konkreetselt IT Kolledžist, vaid kõrgharidusest laiemalt. See loeng oli üldine loeng kõrgkoolidest üldisemalt ja mõeldud tutvustama tudengitele nende võimalusi ja valikuid pärast IT Kolledži lõpetamist. Loengus tutvustati erinevaid kõrgkooli vorme, kraade ja edasiõppimise võimalusi. Samu teemasid käsitleti põgusalt ka esimeses loengus.

Ülejäänud viies loengus ei käsitletud enam konkreetselt kooliga seonduvaid teemasid vaid räägiti infotehnoloogiast ja maailmast üldisemalt.

Kõige huvitavam ja informatiivsem oli 1. septembril toimunud Linnar Viigi loeng teemal “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” Selles loengus räägiti innovatsioonist üldiselt ja ettevõttepõhiselt. Loengus analüüsiti erinevate ettevõtete innovaatilisust ja õpetati, kuidas analüüsida oma toote või teenuse ideesid, et teada saada kas ja kui inovaatilised need on.
Kolmandas loengus “Ideest teostuseni” räägiti oma ettevõtte loomisest, ettevõtete vormidest ja õpetati tegema SWOT analüüsi. Loengu käigus pidid üliõpilased tunnitööna pakkuma välja häid äri ideesid ja parimatest ideedest tegema SWOT analüüsi.
Viies loeng pelkirjaga “Serverikeskuste võrguarhitektuur” oli kõige tehnilisem. Seda loengut viisid läbi spetsialistid firmast Net Group. Loengus tutvustati serverikeskuse tööd ja pakutavaid lahendusi Net Groupi näidete põhjal. Loeng oli väga tehniline, kuid samas ka väga huvitav ja informeeriv.

Kuues loeng “Kas sellist IT-d me tahtsimegi?” oli arutelu selle üle, kuhu tänapäevane Infotehnoloogia on oma arengus välja jõudnud ja kas sellisena me seda tahtsimegi või on toimunud muutused meile peavalu valmistanud. Loengust tuli välja muret tekitav tõik, et tänapäevane Infotehnoloogia on muutunud väga keerukaks ja mis peamine, keerukuse kasv on peidetud. Kui varem inimesed teadsid laias laastus, mis seal toimib ja vajadusel said sõna kaasa öelda, siis tänapäeva inimene ei taju, kui keeruline süsteem meid ümbritseb. Isegi enamik spetsialiste ei tunneta tervikpilti, vaid tunnetab ainult kindlat osakest.

Seitsmes loeng “Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas”oli kaasamõtlema panev ja silmaringi avardav arutelu teemal arvuteid ohustavatest teguritest ja neid kõrvaldavate inimeste tööst. Loengus käsitleti teemasid nagu viirused, viirusetõrje programmid, häkkerid jmt. Räägiti kuidas käib töö nn arvuti-ikaldus töörühmas, mille eesmärk on tegeleda arvuteid ja arvutikasutajaid ohustavate teguritega ja milliseid isiku omadusi on vaja, et töötada sellises rühmas. Lektor Anto Veldre töötab ise Eesti riigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevas vastavas rühmas, mis tegeleb Eesti riigiasutuste arvutite turvamisega.

Kuigi kõik loengud olid erinevatel teemadel, oli ühine märksõna kõigi loengute juures elukestev õpe. Seda rõhutasid pea kõik lektorid. Tänapäeva arenevas infoühiskonnas ja eriti infotehnoloogiaga seotud erialadel ei ole võimalik korra õpitud teadmistega terve elu rahulikult läbi saada. Ennast tuleb pidevalt harida ja täiendada erinevate erialaste teadmistega. Anto Veldre mainis oma loengus, et tippspetsialist kulutab 1/3 oma tööajast enese täiendamisele, see näitab veelkord, kui tähtis on elukestev õpe. Koolist saadakse baasteadmised ja näidatakse kätte suund kuhu ja kuidas liikuda, ülejäänud oskused ja teadmised tuleb omandada juba ametipostil olles.

Erinevus loengute juures ilmnes nende läbiviimise korrast. Loengud jagunesid laias laastus kaheks. Esimene meetod oli traditsiooniline loeng, kus ettekandja kandis oma ainet ette ja auditoorium kuulas. Teine meetod oli auditooriumile läbi viidud praktiline tegevus (Näiteks SWOT analüüs “Ideedest teostuseni” loengus ja matemaatika ülesanded “Robootika” loengus).

Ma ei eelista ühte loengu läbiviimise varianti teisele, kuna üks või teine teema nõuabki erinevat lähenemist. Ainukeseks miinuseks auditooriumis läbiviidud iseseisva töö juures on see, et video pealt vaadates ei kuule ega näe, mida auditooriumis tehakse ja videosse tuleb ilma helita pilt, milles on näha üksnes auditooriumi seina.

Mulle isiklikult meeldisid antud loengud väga, kuna nad olid huvitavad, harivad ja silmaringi avardavad. Eriti meeldis mulle Linnar Viigi loeng teemal innovatsioon. Tema loeng tekitas peas nii mõnegi huvitava mõtte ja seose ning julgustas oma ideid ellu viima.
Aine “Õpingu korraldus ja eriala tutvustus” juures on kõige suuremaks plussiks erinevad külalislektorid, kes aitavad oma erialaste teadmiste ja kogemustega avardada õpinguid alustava tudengi silmaringi. Erinevate vaadete ja arvamustega erinevaid esinejaid kuulates saab tudeng nii mõnegi hea teadmise võrra rikkamaks ja avardab oma silmaringi. Samuti saab tudeng kujundada spetsialistide jutu ja hoiakute põhjal oma arusaama ja hoiakud antud valdkonnast ja elust üldisemalt, mis ongi selle aine ja loengute eesmärk.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole.

===Küsimus 5===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

'''Tervislikel põhjustel''' – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel''' – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Lapse hooldamiseks''' – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

'''Muudel põhjustel''' – kuni üheks aastaks.
Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

---
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus õppeosakonda enne punase joone päeva, vastasel korral õpilane eksmatrikuleeritakse.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.