ICO wiki - User contributions [en]

AM

2014-06-16T16:45:13Z

Mjant:

{| class="infobox" style="width: 30em; padding-left: 2em; float: right; font-size: 95%;"
|-//2013 koosseis
|colspan="2" style="background: black; text-align:center; color:white;" | '''MRPD'''''
|-
| '''Ülikool:'''
| Eesti Infotehnoloogia Kolledž
|- style="vertical-align: top;"
| '''Tüüp:'''
| Võrgurakendused II
|- style="vertical-align: top;"
| '''Meeskond "AM":'''
|[[User:akalev|Andres Kalev]]<br />[[User:mjant|Marten Jänt]]<br />
|- style="vertical-align: top;"
| '''Juhendaja:'''
|[[Mait Poska]]
|
|-}

=Projekti kirjeldus=

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida.

=Analüüs=

==Millega on tegemist?==

Telefoniraamatu klient/teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada;
* kasutaja saab kontaktide perekonna nime järgi otsida;
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse;
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike;
* kasutajal on võimalik saata teistele kasutajatele sõnumeid ja lugeda sõnumeid;

=XML andmefail=
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<Koolimajad>
<Koolimaja nimi="Eesti Infotehnoloogia Kolledž">
<Klassid>
<Klass number="319" kohti="30">
<Arvutid>
<Arvuti tüüp="Laua">
<Mälu kogus="3" ühik="GB">
Kingston Technology Corp.
</Mälu>
<Operatsioonisüsteem>
Windows 8
</Operatsioonisüsteem>
<Kuvar tollid="24">
HP
</Kuvar>
<Kõvaketas maht="1" ühik="TB">
IBM
</Kõvaketas>
<Protsessor kiirus="3,4" ühik="Ghz">
Intel Core i3
</Protsessor>
</Arvuti>
<Arvuti tüüp="Laua">
<Mälu kogus="5" ühik="GB">
Wintec Industries
</Mälu>
<Operatsioonisüsteem>
Ubuntu 13.10
</Operatsioonisüsteem>
<Kuvar tollid="24">
HP
</Kuvar>
<Kõvaketas maht="2" ühik="TB">
Comport
</Kõvaketas>
<Protsessor kiirus="4,0" ühik="Ghz">
Intel Core i7
</Protsessor>
</Arvuti>
</Arvutid>
</Klass>
<Klass number="317" kohti="25">
<Arvutid>
<Arvuti tüüp="Süle">
<Mälu kogus="4" ühik="GB">
Corsair Memory
</Mälu>
<Operatsioonisüsteem>
Snow Leopard
</Operatsioonisüsteem>
<Kuvar tollid="19">
Samsung
</Kuvar>
<Kõvaketas maht="500" ühik="GB">
Fuji Electric
</Kõvaketas>
<Protsessor kiirus="2,9" ühik="Ghz">
Intel Core i5
</Protsessor>
</Arvuti>
</Arvutid>
</Klass>
</Klassid>
</Koolimaja>
<Koolimaja nimi="Tallinna Tehnikaülikool">
<Klassid>
<Klass number="408" kohti="10">
<Arvutid>
<Arvuti tüüp="Laua">
<Mälu kogus="7" ühik="GB">
Mushkin Enhanced
</Mälu>
<Operatsioonisüsteem>
Windows NT
</Operatsioonisüsteem>
<Kuvar tollid="20">
Dell
</Kuvar>
<Kõvaketas maht="1" ühik="TB">
Halo Data
</Kõvaketas>
<Protsessor kiirus="2,1" ühik="Ghz">
Intel Core i3
</Protsessor>
</Arvuti>
</Arvutid>
</Klass>
</Klassid>
</Koolimaja>
</Koolimajad>
</pre>

=XML skeem=
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema id="XMLSchema1"
targetNamespace="http://tempuri.org/XMLSchema1.xsd"
elementFormDefault="qualified"
xmlns="http://tempuri.org/XMLSchema1.xsd"
xmlns:mstns="http://tempuri.org/XMLSchema1.xsd"
xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"
>
<xs:element name="Koolimajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>

<xs:element name="Koolimaja">

<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Klassid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Klass">

<xs:complexType>

<xs:sequence>
<xs:element name="Arvutid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>

<xs:element name="Arvuti">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Mälu">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="ühik" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="kogus" type="xs:integer" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Operatsioonisüsteem" type="xs:string"/>
<xs:element name="Kuvar" >
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="tollid" type="xs:integer" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kõvaketas">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="ühik" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="maht" type="xs:integer" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Protsessor">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="ühik" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="kiirus" type="xs:float" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>
<xs:attribute name="tüüp" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>
<xs:attribute name="number" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>

</xs:element>

</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>

</xs:complexType>

</xs:element>

</xs:schema>

</pre>

=XSLT andmefailid=
Kõik andmed
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Arvutiklassid</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="Koolimajad/Koolimaja">
<xsl:variable name="Kool" select="."></xsl:variable>
<br/>
<li>

<h1>
<xsl:value-of select="$Kool/@nimi"/>
</h1>
<h2>Arvutiklassid</h2>
<ul>
<xsl:for-each select="./Klassid/Klass">
<xsl:variable name="Klass" select="."></xsl:variable>
<li>
Klassi number:
<xsl:value-of select="$Klass/@number"/>
<ul>
<xsl:for-each select="./Arvutid/Arvuti">
<xsl:variable name="Arvuti" select="."></xsl:variable>

<li>
<ul>
Arvuti tüüp:
<xsl:value-of select="$Arvuti/@tüüp"/>

<br/>Protsessor:
<xsl:value-of select="Protsessor"/>
<xsl:value-of select="Protsessor/@kiirus"/>
<xsl:value-of select="Protsessor/@ühik"/>
<br/> Mälu:
<xsl:value-of select="Mälu"/>

<xsl:value-of select="Mälu/@kogus"/>
<xsl:value-of select="Mälu/@ühik"/>
<br/>OS:
<xsl:value-of select="Operatsioonisüsteem"/>
<br/>Kuvar:
<xsl:value-of select="Kuvar"/>
<xsl:value-of select="Kuvar/@tollid"/> tolli

<br/>Kõvaketas:
<xsl:value-of select="Kõvaketas"/>
<xsl:value-of select="Kõvaketas/@maht"/>
<xsl:value-of select="Kõvaketas/@ühik"/>
</ul>
</li>

</xsl:for-each>
</ul>

</li>

</xsl:for-each>

</ul>
</li>
</xsl:for-each>

</ul>
</body>
</html>

</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>
Kõik arvutid
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Arvutid</title>
</head>
<body>
<h1>Arvutid</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="Koolimajad/Koolimaja/Klassid/Klass/Arvutid/Arvuti">
<xsl:variable name="Arvuti" select="."></xsl:variable>
<li>
<table style="border-collapse:collapse; border:1px solid #000;" cellpadding="5">
<tr>
<th style="border: 1px solid #000;">Tüüp</th>
<th style="border: 1px solid #000;">Protsessor</th>
<th style="border: 1px solid #000;">Mälu</th>
<th style="border: 1px solid #000;">Mälu kogus</th>
<th style="border: 1px solid #000;">OS</th>
<th style="border: 1px solid #000;">Kuvar</th>
<th style="border: 1px solid #000;">Kõvaketas</th>
</tr>
<tr>
<td style="border: 1px solid #000;">
<xsl:value-of select="$Arvuti/@tüüp"/>arvuti
</td>
<td style="border: 1px solid #000;">
<xsl:value-of select="Protsessor"/>
<xsl:value-of select="Protsessor/@kiirus"/>
<xsl:value-of select="Protsessor/@ühik"/>
</td>
<td style="border: 1px solid #000;">
<xsl:value-of select="Mälu"/>
</td>
<td style="border: 1px solid #000;">
<xsl:value-of select="Mälu/@kogus"/>
<xsl:value-of select="Mälu/@ühik"/>
</td>
<td style="border: 1px solid #000;">
<xsl:value-of select="Operatsioonisüsteem"/>
</td>
<td style="border: 1px solid #000;">
<xsl:value-of select="Kuvar"/>
<xsl:value-of select="Kuvar/@tollid"/>''
</td>
<td style="border: 1px solid #000;">
<xsl:value-of select="Kõvaketas"/>
<xsl:value-of select="Kõvaketas/@maht"/>
<xsl:value-of select="Kõvaketas/@ühik"/>
</td>
</tr>
</table>
</li>
</xsl:for-each>
</ol>
</body>
</html>

</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>
=Projekti kood=
Klient ja teenus asuvad:
http://enos.itcollege.ee/~mjant/VorgurakendusedII/ContactBookVRII.zip

AM

2014-06-16T13:49:41Z

Mjant: /* Millega on tegemist? */

AM

2014-03-08T16:54:18Z

Mjant: /* XML skeem */

{| class="infobox" style="width: 30em; padding-left: 2em; float: right; font-size: 95%;"
|-//2013 koosseis
|colspan="2" style="background: black; text-align:center; color:white;" | '''MRPD'''''
|-
| '''Ülikool:'''
| Eesti Infotehnoloogia Kolledž
|- style="vertical-align: top;"
| '''Tüüp:'''
| Võrgurakendused II
|- style="vertical-align: top;"
| '''Meeskond "AM":'''
|[[User:akalev|Andres Kalev]]<br />[[User:mjant|Marten Jänt]]<br />
|- style="vertical-align: top;"
| '''Juhendaja:'''
|[[Mait Poska]]
|
|-}

=Projekti kirjeldus=

=Analüüs=

==Millega on tegemist?==
=XML andmefail=
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<Koolimajad>
<Koolimaja nimi="Eesti Infotehnoloogia Kolledž">
<Klassid>
<Klass number="319" kohti="30">
<Arvutid>
<Arvuti tüüp="Laua">
<Mälu kogus="3" ühik="GB">
Kingston Technology Corp.
</Mälu>
<Operatsioonisüsteem>
Windows 8
</Operatsioonisüsteem>
<Kuvar tollid="24">
HP
</Kuvar>
<Kõvaketas maht="1" ühik="TB">
IBM
</Kõvaketas>
<Protsessor kiirus="3,4" ühik="Ghz">
Intel Core i3
</Protsessor>
</Arvuti>
<Arvuti tüüp="Laua">
<Mälu kogus="5" ühik="GB">
Wintec Industries
</Mälu>
<Operatsioonisüsteem>
Ubuntu 13.10
</Operatsioonisüsteem>
<Kuvar tollid="24">
HP
</Kuvar>
<Kõvaketas maht="2" ühik="TB">
Comport
</Kõvaketas>
<Protsessor kiirus="4,0" ühik="Ghz">
Intel Core i7
</Protsessor>
</Arvuti>
</Arvutid>
</Klass>
<Klass number="317" kohti="25">
<Arvutid>
<Arvuti tüüp="Süle">
<Mälu kogus="4" ühik="GB">
Corsair Memory
</Mälu>
<Operatsioonisüsteem>
Snow Leopard
</Operatsioonisüsteem>
<Kuvar tollid="19">
Samsung
</Kuvar>
<Kõvaketas maht="500" ühik="GB">
Fuji Electric
</Kõvaketas>
<Protsessor kiirus="2,9" ühik="Ghz">
Intel Core i5
</Protsessor>
</Arvuti>
</Arvutid>
</Klass>
</Klassid>
</Koolimaja>
<Koolimaja nimi="Tallinna Tehnikaülikool">
<Klassid>
<Klass number="408" kohti="10">
<Arvutid>
<Arvuti tüüp="Laua">
<Mälu kogus="7" ühik="GB">
Mushkin Enhanced
</Mälu>
<Operatsioonisüsteem>
Windows NT
</Operatsioonisüsteem>
<Kuvar tollid="20">
Dell
</Kuvar>
<Kõvaketas maht="1" ühik="TB">
Halo Data
</Kõvaketas>
<Protsessor kiirus="2,1" ühik="Ghz">
Intel Core i3
</Protsessor>
</Arvuti>
</Arvutid>
</Klass>
</Klassid>
</Koolimaja>
</Koolimajad>
</pre>

=XML skeem=
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema id="XMLSchema1"
targetNamespace="http://tempuri.org/XMLSchema1.xsd"
elementFormDefault="qualified"
xmlns="http://tempuri.org/XMLSchema1.xsd"
xmlns:mstns="http://tempuri.org/XMLSchema1.xsd"
xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"
>
<xs:element name="Koolimajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>

<xs:element name="Koolimaja">

<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Klassid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Klass">

<xs:complexType>

<xs:sequence>
<xs:element name="Arvutid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>

<xs:element name="Arvuti">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Mälu">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="ühik" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="kogus" type="xs:integer" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Operatsioonisüsteem" type="xs:string"/>
<xs:element name="Kuvar" >
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="tollid" type="xs:integer" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kõvaketas">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="ühik" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="maht" type="xs:integer" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Protsessor">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<xs:attribute name="ühik" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="kiirus" type="xs:float" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>
<xs:attribute name="tüüp" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>
<xs:attribute name="number" type="xs:integer" use="required" />
</xs:complexType>

</xs:element>

</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:sequence>

</xs:complexType>

</xs:element>

</xs:schema>

</pre>

=XSLT andmefailid=
<pre>
Kõik andmed

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Arvutiklassid</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="Koolimajad/Koolimaja">
<xsl:variable name="Kool" select="."></xsl:variable>
<br/>
<li>

<h1>
<xsl:value-of select="$Kool/@nimi"/>
</h1>
<h2>Arvutiklassid</h2>
<ul>
<xsl:for-each select="./Klassid/Klass">
<xsl:variable name="Klass" select="."></xsl:variable>
<li>
Klassi number:
<xsl:value-of select="$Klass/@number"/>
<ul>
<xsl:for-each select="./Arvutid/Arvuti">
<xsl:variable name="Arvuti" select="."></xsl:variable>

<li>
<ul>
Arvuti tüüp:
<xsl:value-of select="$Arvuti/@tüüp"/>

<br/>Protsessor:
<xsl:value-of select="Protsessor"/>
<xsl:value-of select="Protsessor/@kiirus"/>
<xsl:value-of select="Protsessor/@ühik"/>
<br/> Mälu:
<xsl:value-of select="Mälu"/>

<xsl:value-of select="Mälu/@kogus"/>
<xsl:value-of select="Mälu/@ühik"/>
<br/>OS:
<xsl:value-of select="Operatsioonisüsteem"/>
<br/>Kuvar:
<xsl:value-of select="Kuvar"/>
<xsl:value-of select="Kuvar/@tollid"/> tolli

<br/>Kõvaketas:
<xsl:value-of select="Kõvaketas"/>
<xsl:value-of select="Kõvaketas/@maht"/>
<xsl:value-of select="Kõvaketas/@ühik"/>
</ul>
</li>

</xsl:for-each>
</ul>

</li>

</xsl:for-each>

</ul>
</li>
</xsl:for-each>

</ul>
</body>
</html>

</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

AM

2014-03-08T16:41:04Z

Mjant: /* XSLT andmefailid */

AM

2014-03-08T16:36:04Z

Mjant:

AM

2014-03-08T16:34:32Z

Mjant: /* XML skeem */

AM

2014-03-08T16:33:13Z

Mjant: /* XML andmefail */

AM

2014-03-08T15:09:24Z

Mjant: /* XSLT andmefail */

AM

2014-03-08T15:09:08Z

Mjant: /* XSLT andmefail */

AM

2014-03-08T14:58:57Z

Mjant: /* Millega on tegemist? */

AM

2014-03-08T14:57:10Z

Mjant: /* Millega on tegemist? */

AM

2014-03-08T14:55:08Z

Mjant: /* XML fail */

Meeskond "Ajarändurid"

2014-01-21T19:04:31Z

Mjant: /* Prototüüp */

=Projekti kirjeldus=
Tunniarvestuse rakendus projekti ajakulu jälgimiseks ning statistiliste andmeväljundite loomiseks. Arvestust peetakse erinevate projektide ja seal osalevate inimeste ajakulu ning tegevuste üle.

Projektijuht: Marten Jänt

=Analüüs=
===Rakenduse sisu===
Tegemist on projektipõhiste töödega tegelevatele ettevõtele mõeldud Windows Presentation Foundation (WPF) rakendusega projekti ajakulu jälgimiseks.
Kasutajal on võimalik lihtsalt sisestada oma tehtud tööde tundide arv ja kirjeldus ning hiljem saada enda statistikat.
Ettevõte saab rakenduse kaudu ülevaate oma töötajate töödest, töömahust, tööjaotusest ning projektide läbiviimiseks kulunud ajast.
Rakendus võimaldab filtrite abil teha ka erinevaid kokkuvõtteid ning need hiljem CSV faili eksportida või välja printida.

===Eesmärk===
Suur osa projekti ajakulu arvestusest teostatakse tänaseni mõnes tabelarvutuse programmis. Selle eeliseks on lihtsus, kuid nt. Exceli või OpenOffice tabelites olevaid andmeid on võimalik kõigil sellele juurdepääsu omavatel inimestel muuta ning see teeb need“kergelt haavatavaks”. Lisaks ei ole tabelisse võimalik andmeid lisada mitmel inimesel korraga.
See teeb suurema ettevõtte ja selle töötajate jaoks Exceli kasutamise tülikaks. Kuna ajakulu arvestus on seotud otseselt ka esitatavate arvete ja makstavate tasudega, siis on oluline, et info ei oleks kolmandate isikute poolt manipuleeritav.
Meie tehtava rakenduse eesmärgiks on tõsta sisestatud andmete usaldusväärsust, muuta ettevõtete jaoks lihtsamaks projektide ja tööjõu kuluarvestus ning vähendada sellega seonduvate raportite koostamiseks kuluvat aega.

===Kasu tavakasutajale===
Tavakasutaja jaoks on andmete sisestamine võrreldes tabelarvutusprogrammidega lihtsam ja kiirem, vajadusel saab kasutaja väljastada enda tööde raporti määratud ajaperioodi jooksul. Rakendus peamiselt siiski suunatud ettevõtetele, seetõttu on rõhk seatud äri kasudele, milleks on andmete usaldusväärsus ning ajaarvestusega seonduvatele tegevustele kuluva aja kokkuhoid.

===Võimalikud probleemkohad===
Otsustada tuleb, kas andmeid hakatakse hoidma kliendi või pakkuja serveris.
Programmi tegemise idee kasvas välja konkreetse ettevõtte vajadusest, nüüd peame leidma viisi toote valmistamiseks, mis sobiks lahendusena nii konkreetsele spetsiifiliste vajadustega ettevõttele, kui ka üldvajadustega ettevõtetele.
Kuna tegemist on WPF rakendusega, siis on versiooniuuenduste tegemisel võimatu tagada viimase versiooni olemasolu kasutaja arvutis.
WPF kasuks otsustasime käesoleva aine fookusest lähtudes.

===Tööjaotus===
* Marten Jänt – projektijuht, programmeerija
* Joosep Taluväli - programmeerija
* Sandra Loho - programmeerija
* Ranno Maripuu – programmeerija

===Must have===
* Kasutaja login;
* tehtud tööde, ajakulu ja kirjelduse salvestamine andmebaasis;
* kokkuvõtete koostamine (filtrid) ja väljastamine CSV fail.

===Nice to have===

* Kokkuvõtete graafiline väljund;
* veergude lisamise võimalus konkreetse ettevõtte vajadustest lähtudes.

=Prototüüp=
Luua tuleb lokaalne andmebaas Task ning andmebaasi mudelist luua sellele sisu.

[http://enos.itcollege.ee/~mjant/TimeTrail.zip Esialgne prototüüp]

=Valmis programm=

[http://enos.itcollege.ee/~mjant/TimeTrail%20kasutusjuhend.pdf Programmi kasutusjuhend]

Talk:Meeskond "Ventilaator"

2014-01-12T22:01:59Z

Mjant: /* Retsensioon meeskonnalt "Ajarändurid" */

=Analüüsi retsensioon=
-

=Prototüübi retsensioon=
==Retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/T%C3%9CC "TÜC"]==

Nii palju, kui sai rakendust testitud, tundub see väga hästi töötavat.
Rakendus töötab kiiresti ning seda on mugav kasutada.
Teavikuid, laenutajaid saab lisada. Saab lisada ja muuta ka laenutusi ning on võimalus teha kõike muud, mis on kirjas prototüübi kirjelduses.

Välimust võiks muidugi huvitavamaks teha, aga see tuleb juurde lõpptootele. Seega prototüüp töötab nii nagu peab.

Kui endal oleks vaja kõik oma raamatud kirja panna, siis oleks seda rakendust päris mugav kasutada.

Ainuke asi, mida võib ehk meie silmis parandada, on, et nupu „Vidinad“ nime vahetada. Selle nupu põhimõttest ei saa enne aru, kui lihtsalt proovida. Kui sinna panna mingi parem nimi, on ehk kasutajale arusaadavam, kust saab lisada teavikute liike ja žanreid.

==Retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22!%22 "!"]==

Retsensioon meeskonna “Ventilaator” rakenduse prototüübile(Koodnimetusega CowBell)

Meeskond nimega ventilaator on loonud raamatukogu rakenduse. Saab lisada kogumikku raamatuid, heliplaate, filme, seriaale ja ajakirju. Samuti kõiki neid välja laenutada ja vaadata kellele miski on välja laenutatud. Liike, mida saab laenutada, pole tegelikult piiratud, sest neid saab kasutaja lisada ja ka eemaldada. Sama asi kehtib zanri kohta.

Esimesena visatakse kasutaja laenutuste sakki, kus vaatavad meile vastu laenatud asjad. Selles vaates saab muuta (muuta tähtaega, märkida tooduks ja lisada kommentaari) ja ka kustutada laenutus.

Järgmine vaade on teavikud. Seal on kõik laenutatavad asjad. Vali liik ja tulevad laenutatavad. Paremale poole kuvatakse ka info teaviku kohta. Selles vaates saab teavikuid ka kustutada, muuta ja lisada.

Vidinate vaates saab luua ja kustutada uusi liike ning zanre.

Soovitused, mida võiks teha ja muuta.

Teavikute lisamisel on kohustuslikud väljad, kui neid ei pane siis lisada saab ikka, aga programm jookseb kokku. Selle võiks teha sarnaselt nagu on vidinate vaates liigid, enne nupukest vajutada ei saa kui kohustuslik väli on täidetud.

Teavikute all võiks näidata (värviga või kuidagi), et see on laenutatud, hetkel ta ütleb eraldi aknas, kui seda püüda teha.

Teaviku lisamise juures võiks olla ka võimalus žandri ja liigi loomiseks. Teaviku infos võiks kuidagi näidata ka seda, et väljad on tühjad.

Tehtud töö on suur ning palju edu neile projekti lõpuleviimiseks.

Meeskond “!”

==Retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_DenTnet "DentNet"]==

Meeskond „Ventilaatori“ meeskonnatöö kodune raamatukogu tundub päris huvitava ideena. Minul isiklikult on olnud päris palju probleeme, kui olen laenanud kellelegi raamatuid või ise neid laenutanud. Hiljuti sain teada, et sõbra käes on minu raamat olnud juba pikemat aega, kuid ma isegi ei mäletanud seda enam. Raamatu väärtus justkui kaoks pärast läbilugemist. Teinekord jällegi olen leidnud kusagilt kapi otsast sõbra raamatu ja mõelnud, mis aastast see seal seisab. Isegi praegu mõtlen, et kui selline WPF application mulle tasuta antakse, ei leiaks ma sellele siiski kasutust, kui just raamatute laenutamine minu käest plahvatuslikult ei kasvaks.

Kasutajaliides tundub lihtne ja mugav (seda tuleb siiski veel natuke lihvida), kood on iseenesest toimiv. Andmebaas töötab korralikult. Desktop’i ikoon on„catchy“ ja huvitav. Puudus kontroll selle kohta, et aasta välja oleks võimalik sisestada ainult numbrilisi väärtuseid. Isikuid kustutada veel ei saa.

Prototüübi funktsionaalsused, mis said üle kontrollitud ja läbi proovitud, on:
realiseeritud on teavikute lisamine, muutmine, kustutamine ja laenutamine;
teavikutel on eri liigid ja žanrid, mida saab samuti lisada ja kustutada;
teavikuid sorteeritakse nii liigi kui ka teaviku nime järgi;
laenutada saab eri isikutele, keda saab koos kontaktandmetega samuti andmebaasi lisada;
laenutamisel saab pikendada tähtaega, neid lõpetatuks muuta ning ka kustutada.

Rakendus ühendub eraldi serveril oleva andmebaasiga, kus on olemas ka testandmed.

=Lõpptoote retsensioon=

==Retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22!%22 "!"]==

Retsensioon meeskonna “Ventilaator” valmis rakendusele

Eelmisest korrast, prototüübist, on toimunud suhteliselt suur edasiminek. Tegemist oli juba prototüübis vägagi valmis rakendusega ning palju polnud enam teha.

Esimene asi mida me märkame, mida ei olnud veel prototüübis, on disain. Selline tume ja lihtne. Disain on küll maitse asi, aga minule selline väga meeldib ja ma ka tean, et on inimesi kellele taoline mitte ei sobi.

Teine asi mida märkame on see, et vaadet "Vidinad" ei ole enam. Kes ei tea või mäleta siis seal sai luua uus liike ja žanre. Nüüd saab neid teha laenutuse alt ja sealt "Liigid" alamosast. Kui aus olla siis see vidinate asi ajas natuke segadusse.

Eelmine kord ma kirjutasin, et rakendus jookseb kokku, kohustuslikku välja eirata ning soovitasin, et kui on kohustuslik väli ja täitmata siis nupp võiks olla mitteaktiivne. Ma nüüd ei tea kas nad tegid seda minu soovitusest või enda tarkusest, igatahes on see tehtud ja toimiv.

Lisandunud on ka statistika ja isikud. Esimeses on mitu laenutust on tehtud ja teised numbrid. Teises isikud kui laenutajad. Saab lisada uusi, saab kustutada vanu. Nende kohta saab lisainfot nagu telefoninumber, e-post, kommentaar.

Ainus miinus mille ma oskan välja tuua on kerged jõudlusprobleemid. Valime teavikud, sekund ootamist, tuli. Selline hetkeline jõnks on kõikjal. See küll ei ole suur viga, aga kuna millegi muu kallal on raske norida.

Võib öelda, et tehtud rakendus on tasemel ning teeb seda milleks ta on loodud ning teeb seda hästi.

Meeskond “!”

==Retsensioon meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22!%22 "Ajarändurid"]==

Meeskond Ventilaatori valmis projekti retsensioon.

Käivitamisel jätab programm kohe mulje kui valmis toode, mis on väga positiivne. Disain on tagasihoidlik kuid stiilne.
Projektis on aega leitud isegi ikoonidele, mis on päris hea.

Andmete lisamine andmebaasi töötab korrektselt ja kiirelt. Peale raamatu välja laenutamist ei kuvata enam Teavikud raamatuliigi all andmeid enne kui ei tee päringut mõne
teise liigi kohta ning siis uuesti raamatu. Meeldib, et on lisatud statistika.
Tabide vahetus toimub kuidagi raskelt. Peab mitu korda vajutama, et toimuks vahetus.
Teavikute valikul on märgata samuti kerget viidet kuid see ei ole häiriv ning koheselt märgatav.

Meeskond on hästi saanud hakkama projekti loomise ning majandamisega ning lõpptoode on lõpptoote nime väärt.

Talk:Meeskond "Ventilaator"

2014-01-12T21:37:27Z

Mjant: /* Retsensioon meeskonnalt "!" */

Meeskond "Ajarändurid"

2013-11-30T20:01:22Z

Mjant:

Meeskond "ClickTime"

2013-11-08T17:56:06Z

Mjant: Created page with "=Projekti kirjeldus= ==Analüüs=="

=Projekti kirjeldus=
==Analüüs==

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2013)

2013-11-08T17:41:52Z

Mjant: /* Meeskonnad 2013 */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.

Näide:
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''09.11.2013''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.

===Analüüs===
'''16.11.2013''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 23.11.2013 (3p)

===Prototüüp===
'''30.11.2013'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 07.12.2013(5p)

===Lõpptoode===
'''16.12.2013'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2012(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad kaitsmise ajad

=Teemad 2013 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Tetris(XNA)==
==XoniX(XNA)==

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net

'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Nõuded XNA projektile==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2013=
==Meeskond "Ajamasin"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ajamasin%22 "Ajamasin"]

Liikmed:
*Joosep Taluväli
*Sandra Loho
*Ranno Maripuu
*Marten Jänt

==Meeskond "Rock Desk"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rock_Desk "Rock Desk"]

Liikmed:
*Stanislav Gorski
*Murdho Savila

==Meeskond "Ventilaator"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Ventilaator%22 "Ventilaator"]

Liikmed:
*Tauri Metsoja
*Ahto Luuri
*Raul Prosso

Retsensioonid:
*Meeskonna "Ventilaator" analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Ventilaator%22#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon retsensioon]

==Meeskond "TÜC"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC "TÜC"]

Liikmed: Anna Carina Vainola, Ülle Tiitson, Tiit Teder

Retsensioonid:

==Meeskond "ITK Life"==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_ITK_Life "Meeskonna wikileht"]

Liikmed:
*Siim Talvik
*Kätlin Hein
*Kristo Kuiv
*Rauno Villberg

Retsensioonid:

==Meeskond "LastNight"==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Last_Night "LastNight"]

Liikmed:
*Margus Birk
*Doris Hallmägi
*Andres Kalev
*Piia-Helin Oras

Retsensioonid:

==Meeskond <span style="font-size: 26px;">"!"</span>==
Meeskonna wikileht[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22!%22 !]

Liikmed:
*Jander Lapmaa
*Fred Moritz
*Mihkel Ehrlich

Retsensioonid:

==Meeskond "Lingviinid"==
Meeskonna wikileht: [[Meeskond Lingviinid]]

Liikmed:
*Johanna Mariah Kammiste
*Karin Lepik
*Triin Oja
*Olga Trikk

Retsensioonid:

----
==Meeskond "DenTnet"==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_DenTnet "Meeskonna wikileht"]

Liikmed:
*Kristjan Oliver Kruus
*Rene Hollo
*Indrek Luts

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_DenTnet "Retsentsioonid:"]

==MeeskondX==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeeskondX wiki]

Liikmed:
*Henri Abel
*Eda Post
*Raudo Lepik
*Mart Naris

Meeskond "Ajamasin"

2013-11-04T14:18:16Z

Mjant: /* mida iganes */

=Projekti kirjeldus=
==Analüüs==

Meeskond "Ajamasin"

2013-11-04T14:04:18Z

Mjant: Created page with "=Projekti kirjeldus= ==mida iganes=="

=Projekti kirjeldus=
==mida iganes==

User:Mjant

2011-10-18T16:19:57Z

Mjant: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Marten Jänt

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

== Essee ==
Esimeses loengus käis meile rääkimas IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Alustuseks rääkis ta Euroopa digitaalsest ühisturust kuhu püütakse jõuda aastaks 2020 ning eesmärgiks on ära kaotada erinevad kaupade piirangud Euroopa Liidus, et saaks kõiki kaupu kõigis riikides tarbida. Peale seda rääkis ta innovatsioonist, mis see on ja milleks seda vaja on. Huvitav oli teada saada sellisest asjast nagu positsioneeritud turundamine ning kuulda head näidet sellise strateegia õnnestumise kohta. Linnar Viik rõhutas ka seda, et väga tähtis on innovatsiooni puhul sobiv keskkond. Omapärane oli see, kuidas tänapäeva maailmas tegelikult ingoreeritakse patente tehnoloogia loomisel. Tehakse toode valmis ning siis minnakse kohtusse patendi omanikuga ja halvimal juhul makstakse natuke trahvi. Loengust sai mitmeid huvitavaid fakte teada nii tänapäeva turundusest kui ka firmade nippidest üksteist suhteliselt võrdsel mänguväljal edestada.

Teises loengus esines meile Mart Mangus, IT-Kolledži vilistlane ja Robootikaringi liige, kes tuli rääkima meile sellest, kuidas jõuda ideest teostuseni. Teada saime, et tema on olnud väga usin ettevõtja. Loonud on ta mitmeid ettevõtteid ning kui üks ebaõnnestus asus ta järgmise kallale, selleasemel, et loobuda. Edasi üritada pidi olema üks tähtsamaid tegevusi ettevõtjale. Välja toodi nii ettevõtja kui ka palgatöölise plussid ja miinused. Loengu kõige huvitavam osa oli see, kus loengus olijad pidid ise pakkuma ideid, mida võiks teostada ning siis valiti populaarsemad ja kõige reaalsemini teostatavad ideed.

Robootikast IT Kolledžis rääkis meile IT Kolledži õppejõud Margus Ernits. Alustuseks räägiti, et õpilastel ei ole motivatsiooni õppida ainult teooriat kuna ei teki seost teooria ja reaalse elu vahel. Ainete huvitavus sõltub väga palju õppejõust. Tänapäeva probleemiks on see, et paberkandjal õppematerjalid ning õppejõud jäävad ajale jalgu, sest lühikese aja jooksul tekib juurde uut infot või muutub arusaam vanast asjast ning seda ei jõuda kunagi järgmisel päeval õpikuna välja printida. Seetõttu on kõige kasulikum koostada ise materjale ning lugeda teiste õpilaste koostatud materjale või spikreid. Seetõttu peaks olema alati eesmärk luua kvaliteetset materjali, isegi kui algselt lood endale. Esineja juhtis tähelepanu ka sellele, et tänapäeval on igal inimselel 3-5 arvutit alati kaasas. IT Kolledž on palju teinud koostööd ka kunsti akadeemiaga lahendades huvitavaid või imelike probleeme. Tihti aga inimesed ei taju tehnoloogia hetkelisi piire kuid seda ei tohiks lasta takistuseks jääda, sest aja jooksul piirid vähenevad ning siis on juba valmis ideed lihtsam teostada. Huvitav fakt oli see, et tänapäeva maailmas on uue tehnoloogia loomine mitme olemasoleva teholoogia kokku panemine.

Firmast Net Group käis rääkimas kaks inimest. Toomas Mõttus, firma IT taristu teenuste ja lahenduste üksuse juht, tutvustas meile alustuseks firmast tuues välja, et nad on üks suurim omaala firma Eestis. Firma tegeleb serveritevõrgu haldamisega. Jaan Feldmann, firma asutaja ja konsultant, alustas sellest, et isegi hästi väiksed asjad või teenused vajavad suurt süsteemi et töödata. Tänu majanduskriisle on firmade eelarved väiksemad kuid nõudlus sama või suurem. Seetõttu peavad nad saama tehtud rohkem vähema raha eest, et hakkama saada. Positiivne oli näha, et serverite majandamine on haldajale tänapäeval lihtsam tänu võimele kasutada vähem kaableid ja seada üles süsteem üles nii, et kõik töötab ka siis kui üks ketas mitmest lakkab töötamast. See areng tulenes vajaduest saada vähema rahaga rohkem tehtud. Serverite olemusest ja arengust ning tänapäeva lahendusest räägiti pikalt ja laialt kuid samas väga detailselt.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmast käis eelviimases loengus rääkimas Anto Veldre, kes tutvustas oma igapäeva tööd. Esitlus oli väga ilmekas ning huvitav kuulata. Ta rääkis ühiskonna sõltuvusest tehnoloogia suhtes ning sellest kuidas tehnoloogia areng ja levik on tekitanud lausa uusi majandus harusid seoses selliste asjadega nagu näiteks viirused. See areng toimub nii kiiresti, et enamusele käib see üle jõu ja nii tehnika läheb koguaeg keerulisemaks ning selle kasutamine inimestele ebaturvalisemaks. Väidetavalt oleme me jõudnud sinna maale, kus tehnoloogia ei saa enam paremaks minna vaid ainult hullemaks. Loengu jooksul kinnitas ka fakti, et IT alal ei ole sellist asja, et õppimine lõppeb.

Viimases loengus esines meile Kalle Tammemäe, TTÜ õppeprorektor ja IT Kolledži eelmine rektor ning selle sama aine endine õppejõud. Tema peamiseks teemaks oli haridustee tulemus ja koolid akadeemia teel. Alustuseks rääkis ta meile enda hairidusteekonnast ning praegusest ametist. Väga palju tutvustati IT Kolledži kõrval asuvat Tallinna Tehnika Ülikooli ning selle tuleviku plaane.Ülevaate sai väga detailselt TTÜ ülikoolilinnaku planeering ümber meie kooli. Selgitati erinevate õppetasemete erinevusi, nende eeliseid ja puudusi ning rõhutati sertifikaatide tähtsust. Tutvustati sellist asja nagu H-indeks ning erinevaid teadusega seotud organisatsioone. Loengus oli minu arust liiga palju TTÜ infot.

Loengud olid sisukad, täidetud nii uue kui ka teadaoleva infoga. Nõustun nii mitmegi väitega, mis loengute jooksul esitati, teades omast käest, et need paika peavad. Nagu nt Margus Ernits tõi välja enda loengus, et õppeaine huvitavus ja sellest arusaamine sõltub väga palju sellest, kui palju on see seotud reaalse eluga ja kui huvitavaks õppejõud selle suudab teha. Loengus kuuldu ühtis aegajalt ka teistes õppeainetes kuulduga, mis aitas paremini meelde jätta. Vastuolusid tekkis aga sellest, et esines loengutes mõlemad väited, et IT läheb inimestele raskemaks ja lihtsamaks. Loengud kinnitasid kõik fakti, et infotehnoloogia maailm areneb väga kiiresti ning kõike seoses sellega teada ei saa. Loengute puuduseks oleks toimumise kellaaeg ning see, et osa infot läheb kaduma inimestele, kes vaatavad salvestust erinevatel põhjustel.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

=== Vastus ===

Kukkudes eksamilt läbi tuleb aine selgeks õppida ja minna järeleksamile. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamile pääsemiseks tuleb tasuda tasu 13 € EITSA kontole.Makse selgituseks märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trükkida maksekviitung välja ja võtta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. REV kohal ei maksa korduseksam midagi, REV maksab 13 €.

=== Küsimus 1 ===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

=== Vastus ===

Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

User:Mjant

2011-10-18T16:17:59Z

Mjant: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Mjant

2011-10-18T16:17:32Z

Mjant: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Marten Jänt

Esitamise kuupäev: X. oktoober 2011

== Essee ==
Esimeses loengus käis meile rääkimas IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Alustuseks rääkis ta Euroopa digitaalsest ühisturust kuhu püütakse jõuda aastaks 2020 ning eesmärgiks on ära kaotada erinevad kaupade piirangud Euroopa Liidus, et saaks kõiki kaupu kõigis riikides tarbida. Peale seda rääkis ta innovatsioonist, mis see on ja milleks seda vaja on. Huvitav oli teada saada sellisest asjast nagu positsioneeritud turundamine ning kuulda head näidet sellise strateegia õnnestumise kohta. Linnar Viik rõhutas ka seda, et väga tähtis on innovatsiooni puhul sobiv keskkond. Omapärane oli see, kuidas tänapäeva maailmas tegelikult ingoreeritakse patente tehnoloogia loomisel. Tehakse toode valmis ning siis minnakse kohtusse patendi omanikuga ja halvimal juhul makstakse natuke trahvi. Loengust sai mitmeid huvitavaid fakte teada nii tänapäeva turundusest kui ka firmade nippidest üksteist suhteliselt võrdsel mänguväljal edestada.

Teises loengus esines meile Mart Mangus, IT-Kolledži vilistlane ja Robootikaringi liige, kes tuli rääkima meile sellest, kuidas jõuda ideest teostuseni. Teada saime, et tema on olnud väga usin ettevõtja. Loonud on ta mitmeid ettevõtteid ning kui üks ebaõnnestus asus ta järgmise kallale, selleasemel, et loobuda. Edasi üritada pidi olema üks tähtsamaid tegevusi ettevõtjale. Välja toodi nii ettevõtja kui ka palgatöölise plussid ja miinused. Loengu kõige huvitavam osa oli see, kus loengus olijad pidid ise pakkuma ideid, mida võiks teostada ning siis valiti populaarsemad ja kõige reaalsemini teostatavad ideed.

Robootikast IT Kolledžis rääkis meile IT Kolledži õppejõud Margus Ernits. Alustuseks räägiti, et õpilastel ei ole motivatsiooni õppida ainult teooriat kuna ei teki seost teooria ja reaalse elu vahel. Ainete huvitavus sõltub väga palju õppejõust. Tänapäeva probleemiks on see, et paberkandjal õppematerjalid ning õppejõud jäävad ajale jalgu, sest lühikese aja jooksul tekib juurde uut infot või muutub arusaam vanast asjast ning seda ei jõuda kunagi järgmisel päeval õpikuna välja printida. Seetõttu on kõige kasulikum koostada ise materjale ning lugeda teiste õpilaste koostatud materjale või spikreid. Seetõttu peaks olema alati eesmärk luua kvaliteetset materjali, isegi kui algselt lood endale. Esineja juhtis tähelepanu ka sellele, et tänapäeval on igal inimselel 3-5 arvutit alati kaasas. IT Kolledž on palju teinud koostööd ka kunsti akadeemiaga lahendades huvitavaid või imelike probleeme. Tihti aga inimesed ei taju tehnoloogia hetkelisi piire kuid seda ei tohiks lasta takistuseks jääda, sest aja jooksul piirid vähenevad ning siis on juba valmis ideed lihtsam teostada. Huvitav fakt oli see, et tänapäeva maailmas on uue tehnoloogia loomine mitme olemasoleva teholoogia kokku panemine.

Firmast Net Group käis rääkimas kaks inimest. Toomas Mõttus, firma IT taristu teenuste ja lahenduste üksuse juht, tutvustas meile alustuseks firmast tuues välja, et nad on üks suurim omaala firma Eestis. Firma tegeleb serveritevõrgu haldamisega. Jaan Feldmann, firma asutaja ja konsultant, alustas sellest, et isegi hästi väiksed asjad või teenused vajavad suurt süsteemi et töödata. Tänu majanduskriisle on firmade eelarved väiksemad kuid nõudlus sama või suurem. Seetõttu peavad nad saama tehtud rohkem vähema raha eest, et hakkama saada. Positiivne oli näha, et serverite majandamine on haldajale tänapäeval lihtsam tänu võimele kasutada vähem kaableid ja seada üles süsteem üles nii, et kõik töötab ka siis kui üks ketas mitmest lakkab töötamast. See areng tulenes vajaduest saada vähema rahaga rohkem tehtud. Serverite olemusest ja arengust ning tänapäeva lahendusest räägiti pikalt ja laialt kuid samas väga detailselt.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmast käis eelviimases loengus rääkimas Anto Veldre, kes tutvustas oma igapäeva tööd. Esitlus oli väga ilmekas ning huvitav kuulata. Ta rääkis ühiskonna sõltuvusest tehnoloogia suhtes ning sellest kuidas tehnoloogia areng ja levik on tekitanud lausa uusi majandus harusid seoses selliste asjadega nagu näiteks viirused. See areng toimub nii kiiresti, et enamusele käib see üle jõu ja nii tehnika läheb koguaeg keerulisemaks ning selle kasutamine inimestele ebaturvalisemaks. Väidetavalt oleme me jõudnud sinna maale, kus tehnoloogia ei saa enam paremaks minna vaid ainult hullemaks. Loengu jooksul kinnitas ka fakti, et IT alal ei ole sellist asja, et õppimine lõppeb.

Viimases loengus esines meile Kalle Tammemäe, TTÜ õppeprorektor ja IT Kolledži eelmine rektor ning selle sama aine endine õppejõud. Tema peamiseks teemaks oli haridustee tulemus ja koolid akadeemia teel. Alustuseks rääkis ta meile enda hairidusteekonnast ning praegusest ametist. Väga palju tutvustati IT Kolledži kõrval asuvat Tallinna Tehnika Ülikooli ning selle tuleviku plaane.Ülevaate sai väga detailselt TTÜ ülikoolilinnaku planeering ümber meie kooli. Selgitati erinevate õppetasemete erinevusi, nende eeliseid ja puudusi ning rõhutati sertifikaatide tähtsust. Tutvustati sellist asja nagu H-indeks ning erinevaid teadusega seotud organisatsioone. Loengus oli minu arust liiga palju TTÜ infot.

Loengud olid sisukad, täidetud nii uue kui ka teadaoleva infoga. Nõustun nii mitmegi väitega, mis loengute jooksul esitati, teades omast käest, et need paika peavad. Nagu nt Margus Ernits tõi välja enda loengus, et õppeaine huvitavus ja sellest arusaamine sõltub väga palju sellest, kui palju on see seotud reaalse eluga ja kui huvitavaks õppejõud selle suudab teha. Loengus kuuldu ühtis aegajalt ka teistes õppeainetes kuulduga, mis aitas paremini meelde jätta. Vastuolusid tekkis aga sellest, et esines loengutes mõlemad väited, et IT läheb inimestele raskemaks ja lihtsamaks. Loengud kinnitasid kõik fakti, et infotehnoloogia maailm areneb väga kiiresti ning kõike seoses sellega teada ei saa. Loengute puuduseks oleks toimumise kellaaeg ning see, et osa infot läheb kaduma inimestele, kes vaatavad salvestust erinevatel põhjustel.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

=== Vastus ===

Kukkudes eksamilt läbi tuleb aine selgeks õppida ja minna järeleksamile. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamile pääsemiseks tuleb tasuda tasu 13 € EITSA kontole.Makse selgituseks märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trükkida maksekviitung välja ja võtta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. REV kohal ei maksa korduseksam midagi, REV maksab 13 €.

=== Küsimus 1 ===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

=== Vastus ===

Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Mjant

2011-10-18T16:17:19Z

Mjant: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Marten Jänt

Esitamise kuupäev: X. oktoober 2011

== Essee ==
Esimeses loengus käis meile rääkimas IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Alustuseks rääkis ta Euroopa digitaalsest ühisturust kuhu püütakse jõuda aastaks 2020 ning eesmärgiks on ära kaotada erinevad kaupade piirangud Euroopa Liidus, et saaks kõiki kaupu kõigis riikides tarbida. Peale seda rääkis ta innovatsioonist, mis see on ja milleks seda vaja on. Huvitav oli teada saada sellisest asjast nagu positsioneeritud turundamine ning kuulda head näidet sellise strateegia õnnestumise kohta. Linnar Viik rõhutas ka seda, et väga tähtis on innovatsiooni puhul sobiv keskkond. Omapärane oli see, kuidas tänapäeva maailmas tegelikult ingoreeritakse patente tehnoloogia loomisel. Tehakse toode valmis ning siis minnakse kohtusse patendi omanikuga ja halvimal juhul makstakse natuke trahvi. Loengust sai mitmeid huvitavaid fakte teada nii tänapäeva turundusest kui ka firmade nippidest üksteist suhteliselt võrdsel mänguväljal edestada.

Teises loengus esines meile Mart Mangus, IT-Kolledži vilistlane ja Robootikaringi liige, kes tuli rääkima meile sellest, kuidas jõuda ideest teostuseni. Teada saime, et tema on olnud väga usin ettevõtja. Loonud on ta mitmeid ettevõtteid ning kui üks ebaõnnestus asus ta järgmise kallale, selleasemel, et loobuda. Edasi üritada pidi olema üks tähtsamaid tegevusi ettevõtjale. Välja toodi nii ettevõtja kui ka palgatöölise plussid ja miinused. Loengu kõige huvitavam osa oli see, kus loengus olijad pidid ise pakkuma ideid, mida võiks teostada ning siis valiti populaarsemad ja kõige reaalsemini teostatavad ideed.

Robootikast IT Kolledžis rääkis meile IT Kolledži õppejõud Margus Ernits. Alustuseks räägiti, et õpilastel ei ole motivatsiooni õppida ainult teooriat kuna ei teki seost teooria ja reaalse elu vahel. Ainete huvitavus sõltub väga palju õppejõust. Tänapäeva probleemiks on see, et paberkandjal õppematerjalid ning õppejõud jäävad ajale jalgu, sest lühikese aja jooksul tekib juurde uut infot või muutub arusaam vanast asjast ning seda ei jõuda kunagi järgmisel päeval õpikuna välja printida. Seetõttu on kõige kasulikum koostada ise materjale ning lugeda teiste õpilaste koostatud materjale või spikreid. Seetõttu peaks olema alati eesmärk luua kvaliteetset materjali, isegi kui algselt lood endale. Esineja juhtis tähelepanu ka sellele, et tänapäeval on igal inimselel 3-5 arvutit alati kaasas. IT Kolledž on palju teinud koostööd ka kunsti akadeemiaga lahendades huvitavaid või imelike probleeme. Tihti aga inimesed ei taju tehnoloogia hetkelisi piire kuid seda ei tohiks lasta takistuseks jääda, sest aja jooksul piirid vähenevad ning siis on juba valmis ideed lihtsam teostada. Huvitav fakt oli see, et tänapäeva maailmas on uue tehnoloogia loomine mitme olemasoleva teholoogia kokku panemine.

Firmast Net Group käis rääkimas kaks inimest. Toomas Mõttus, firma IT taristu teenuste ja lahenduste üksuse juht, tutvustas meile alustuseks firmast tuues välja, et nad on üks suurim omaala firma Eestis. Firma tegeleb serveritevõrgu haldamisega. Jaan Feldmann, firma asutaja ja konsultant, alustas sellest, et isegi hästi väiksed asjad või teenused vajavad suurt süsteemi et töödata. Tänu majanduskriisle on firmade eelarved väiksemad kuid nõudlus sama või suurem. Seetõttu peavad nad saama tehtud rohkem vähema raha eest, et hakkama saada. Positiivne oli näha, et serverite majandamine on haldajale tänapäeval lihtsam tänu võimele kasutada vähem kaableid ja seada üles süsteem üles nii, et kõik töötab ka siis kui üks ketas mitmest lakkab töötamast. See areng tulenes vajaduest saada vähema rahaga rohkem tehtud. Serverite olemusest ja arengust ning tänapäeva lahendusest räägiti pikalt ja laialt kuid samas väga detailselt.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmast käis eelviimases loengus rääkimas Anto Veldre, kes tutvustas oma igapäeva tööd. Esitlus oli väga ilmekas ning huvitav kuulata. Ta rääkis ühiskonna sõltuvusest tehnoloogia suhtes ning sellest kuidas tehnoloogia areng ja levik on tekitanud lausa uusi majandus harusid seoses selliste asjadega nagu näiteks viirused. See areng toimub nii kiiresti, et enamusele käib see üle jõu ja nii tehnika läheb koguaeg keerulisemaks ning selle kasutamine inimestele ebaturvalisemaks. Väidetavalt oleme me jõudnud sinna maale, kus tehnoloogia ei saa enam paremaks minna vaid ainult hullemaks. Loengu jooksul kinnitas ka fakti, et IT alal ei ole sellist asja, et õppimine lõppeb.

Viimases loengus esines meile Kalle Tammemäe, TTÜ õppeprorektor ja IT Kolledži eelmine rektor ning selle sama aine endine õppejõud. Tema peamiseks teemaks oli haridustee tulemus ja koolid akadeemia teel. Alustuseks rääkis ta meile enda hairidusteekonnast ning praegusest ametist. Väga palju tutvustati IT Kolledži kõrval asuvat Tallinna Tehnika Ülikooli ning selle tuleviku plaane.Ülevaate sai väga detailselt TTÜ ülikoolilinnaku planeering ümber meie kooli. Selgitati erinevate õppetasemete erinevusi, nende eeliseid ja puudusi ning rõhutati sertifikaatide tähtsust. Tutvustati sellist asja nagu H-indeks ning erinevaid teadusega seotud organisatsioone. Loengus oli minu arust liiga palju TTÜ infot.

Loengud olid sisukad, täidetud nii uue kui ka teadaoleva infoga. Nõustun nii mitmegi väitega, mis loengute jooksul esitati, teades omast käest, et need paika peavad. Nagu nt Margus Ernits tõi välja enda loengus, et õppeaine huvitavus ja sellest arusaamine sõltub väga palju sellest, kui palju on see seotud reaalse eluga ja kui huvitavaks õppejõud selle suudab teha. Loengus kuuldu ühtis aegajalt ka teistes õppeainetes kuulduga, mis aitas paremini meelde jätta. Vastuolusid tekkis aga sellest, et esines loengutes mõlemad väited, et IT läheb inimestele raskemaks ja lihtsamaks. Loengud kinnitasid kõik fakti, et infotehnoloogia maailm areneb väga kiiresti ning kõike seoses sellega teada ei saa. Loengute puuduseks oleks toimumise kellaaeg ning see, et osa infot läheb kaduma inimestele, kes vaatavad salvestust erinevatel põhjustel.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

=== Vastus ===

Kukkudes eksamilt läbi tuleb aine selgeks õppida ja minna järeleksamile. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamile pääsemiseks tuleb tasuda tasu 13 € EITSA kontole.Makse selgituseks märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trükkida maksekviitung välja ja võtta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. REV kohal ei maksa korduseksam midagi, REV maksab 13 €.

=== Küsimus 1 ===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

=== Vastus ===

Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Mjant

2011-10-11T18:13:34Z

Mjant: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Marten Jänt

Esitamise kuupäev: X. oktoober 2011

== Essee ==

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

=== Vastus ===

Kukkudes eksamilt läbi tuleb aine selgeks õppida ja minna järeleksamile. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamile pääsemiseks tuleb tasuda tasu 13 € EITSA kontole.Makse selgituseks märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trükkida maksekviitung välja ja võtta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. REV kohal ei maksa korduseksam midagi, REV maksab 13 €.

=== Küsimus 1 ===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

=== Vastus ===

Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Mjant

2011-10-11T18:12:33Z

Mjant: /* Vastus */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

== Essee ==

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

=== Vastus ===

Kukkudes eksamilt läbi tuleb aine selgeks õppida ja minna järeleksamile. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamile pääsemiseks tuleb tasuda tasu 13 € EITSA kontole.Makse selgituseks märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trükkida maksekviitung välja ja võtta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. REV kohal ei maksa korduseksam midagi, REV maksab 13 €.

=== Küsimus 1 ===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

=== Vastus ===

Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Mjant

2011-10-11T18:11:28Z

Mjant: Created page with '= Erialatutvustuse aine arvestustöö = == Essee == ---- == Õpingukorralduse küsimused == === Küsimus A === Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik e…'

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

== Essee ==

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus A ===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

=== Vastus ===

Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamile pääsemiseks tuleb tasuda tasu 13 € EITSA kontole.Makse selgituseks
märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trükkida maksekviitung välja ja võtta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. REV kohal ei maksa korduseksam midagi, REV maksab 13 €.

=== Küsimus 1 ===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

=== Vastus ===

Tuleb kirjutada rektorile vabas vormis kirjalik avaldus hiljemalt 1 tööpäev enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õigus taotleda on siis kui on kogutud vähemalt 25 EAP IT Kolledži õppekavast. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.