Koeraplats

2016-11-10T13:06:39Z

Mjeltsov: /* Tehnoloogia */

Koeraplats

2016-11-10T13:05:35Z

Mjeltsov:

Koeraplats

2016-11-10T13:03:27Z

Mjeltsov: Created page with "== '''Meeskond''' == Maie Jeltsova - all-in-one == '''Projekti TFS''' == TODO == '''Analüüs''' == TODO"

== '''Meeskond''' ==

Maie Jeltsova - all-in-one

== '''Projekti TFS''' ==

TODO

== '''Analüüs''' ==

TODO

User:Mjeltsov

2015-11-05T16:54:31Z

Mjeltsov:

__TOC__

== '''Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"''' ==

Autor: Maie Jeltsova

Kood: ******25

Esitamise kuupäev:

=== '''Essee''' ===

----

Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi,Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]</ref> oli sissejuhatava iseloomuga. Saime teada mõned asjad õpingukorraldusest ja sisekorrast, mitmed õppejõud rääkisid kuidas koolis hakkama saada, saime teada ÕIS-ist ja Moodle-st. Lisaks saime teada stipendiumidest ja tudengitele mõeldud üritustest (nt. Robootikaklubist). Samuti tutvustati kuidas sooritada arvestust aines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus“.

Teist loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loeng "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman ) 3. september loengusalvestus]</ref>, mille teemaks oli „IT projekti juhtimine“, pidas Tiina Seeman, kes on lõpetanud IT Kolledži ja töötab juhtimisspetsialistina. Sissujuhatuseks rääkis ta oma elust ja haridusteest. Ta on töötanud paljudes firmades (näiteks, EMTs ja Eesti Energias) ja on kogenud juht. On juhtinud erinevaid seltskonnasid (kus olid peaaegu kõik naised, 50/50, peaaegu kõik mehed). Ta rääkis sellest, mis on projekt, mis on projekti läbikukkumise põhjused, mis on projektijuhtimise dimensioonid (aeg, pingutus, raha, skoop ja kvaliteet), kuidas teha projektiplaani jne. Minule pakkus huvi selline mõte, et mitte üksi IT firma ja IT projekt ei saa olla ilma juhita, et IT firma ei koosne ainult progejatest ja häkkeritest ja juhtimine on ka väga vajalik (see on „omaette oskus“). Teiseks oli huvitav ja kasulik kuulda, kuidas ette valmistada projektiks. Selline informatsioon oli väga kasulik, kuna me ise tihti osaleme projektides (eriti kõrgkoolis) ja peame teadma kuidas organiseerida oma aega ja ressurse.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]</ref> oli külalislektoriks Elar Lang, kes on töötanud veebirakenduste arendajana ja koolitajana. Loengu teema oli "Õppimisest. Omast kogemusest.". Elar Lang rääkis motivatsioonist, aja planeerimisest ja õppimisest üldiselt. Tema loeng pani mind mõtlema mis on minu eesmärk? Milleks on mul kõrgharidust vaja? Miks ma tulin õppima just IT Kolledžisse ja just arendaja erialat? Ta rääkis, et on väga tähtis alati teha endale plaan ja järgida seda. Rääkis, et kooli eesmärk on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse, et kõige tähtsam on õppida õppima ja olla paindlik. Minu jaoks see oli kasulik loeng, mis tuletas veel kord meelde kui oluline on aega planeerimine ja sinu isiklik motivatsioon.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur " (Taavi Tuisk) 17. september loengusalvestus]</ref> oli teemaga “Millega tegeleb süsteemihaldur”. Taavi Tuisk tutvustas süsteemi administraatori erialat. Kuid ise õppin arendajaks, süsteemihalduri tööst oli ka päris põnev kuulata. Sain teada, et admini töö on päris stressitekitav. Pead olema leidlik ja oskama programmeerida. Oli huvitav kuulata ka kliendieetikast, mis on pidevalt seotud admini tööga. Ei ole varem mõelnud, et admini ja üldse IT-alasel tööl on usaldusväärsus nii hädavajalik.

Viiendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loeng "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]</ref> saime kuulda testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert Suvi, kogenud testija, rääkis testimise olulisest rollist IT-maailmas. Sain teada, et Eestis testitakse tarkvara ja IT-süsteeme vähem kui mujal maailmas (ainult 10-15%). Põhjuseks võiks nimetada spetsialistide puudus, vastava kõrgharidusprogrammi puudus ja ettevõtete soov kulusid kokku hoida. Teiseks, heal testijal peavad olema järgmised iseloomuomadused: kavalus, analüütiline mõtlemine, proffesionaalne skeptitsism ja out of the box mõtlemine. Kolmandaks, paljud arvavad, et testija töö on igav. Vaatamata sellele, testija töö on väga tähtis. Testimisvajaduse ignoreerimine võib kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loeng "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Targo Tennisberg sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Kõigepealt rõhutas ta seda, et IT valdkond on nagu maailm – see ei ole üldse nii lihtne nagu mõnikord arvata võib. Programmeerija ei kirjuta ainult koodi, ta dokumenteerib, testib, kirjutab päringuid ja skripte, tegeleb probleemidega. (Meeldejäänud näide IT maailma keerukusest: ükski isik ei suuda haarata nende tehnoloogiate kogukeerukust, mis toimuvad kui me lihtsalt avame mingi lehekülje brauseris või kirjutame midagi otsingusse. On juhtunud nii, et masinate loomiseks ja mõtlemiseks on vaja teisi masinaid.) Teiseks, paljud tarkvara projektid ebaõnnestuvad kommunikatsiooniprobleemide pärast. Mida rohkem inimesi osalevad projektis, seda suurem on tõenäosus, et see ebaõnnestub. Huvitav oli kuulata, et IT muutub tarbeaineks ja tulevikus saab üha olulisemaks spetsialiseeritud väärtuste pakkumine.

Järgmises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loeng "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Tanel Unto oma ettevõtluse kogemusest (“Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel”). Loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest oma IT ettevõte loomine on minu üheks unistuseks. Tanel Unto andis mõned head soovitused ettevõte algatajatele. Väga tähtis on meeskonna valimine. Iga klienti järgi ei tasu joosta, tihti on parem kui sul on palju väikseid kliente, kui üks suur. Ettevõtja peab olema valmis muutusteks, peab motiveerima oma meeskonda, ettevõtja peab teadma natuke ka juhtimisest, turundusest, finantsvaldkonnast jne. Olles ettevõtja, sul on vabadus ise otsustada ja see on väga tähtis ja atraktiivne.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loeng "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov statistikast ja andmeanalüütikast (“Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat”). Peaesineja oli Oliver Kadak, kes tõi päris palju elulisi näiteid kui vajalik on tänapäeval andmeanalüütika (müügiprognoosid, riskianalüüsid, klientide käitumise prognoosid jne). Oliver rõhutas ka seda, et kui mingi ettevõte soovib turule tulla oma tootega, siis on mõistlik teha ennetav analüüs, et tagada stabiilsust ja maandada riske.

“Õpingukorraldus ja erialatutvustus” loenguseeriast sain hea ülevaate erinevatest IT valdkonna ametikohtadest. Lisaks sain ka praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas ülikoolist läbi saada ning mis strateegiatega peaks asjadele lähenema. Kõige motiveerivam oli minu jaoks kolmas loeng, väga huvitav oli ka teine ja kuues loeng. Kokkuvõtteks võin öelda, et hea IT spetsialist oskab programmeerida, on paindlik ja hea tiimikaaslane.

=== '''Õpingukorralduse küsimused''' ===

----

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Arvestust saab järele teha ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" P5.2.13.]</ref>
Arvestuse uuesti tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordusarvestusele registreerutakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused "Õppekorralduse eeskiri" P5.2.8.1.]</ref>
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused"Õppekorralduse eeskiri" P5.2.8.]</ref>
Riigifinantseeritaval õppekohal on kordusarvestus tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus "Õppekorralduse eeskiri" P5.2.7.]</ref>

'''Küsimus 3'''

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:

Akadeemilisele puhkusele on võimalik esimesel aastal minna järgmistel põhjustel: tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks, aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks ja lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine "Õppekorralduse eeskiri" P6.1.3.]</ref>
Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <Ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine "Õppekorralduse eeskiri" P6.1.2.]</ref>
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine "Õppekorralduse eeskiri" P6.1.4.]</ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine "Õppekorralduse eeskiri" P6.1.5.]</ref>
Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine "Õppekorralduse eeskiri" P6.1.6.]</ref>
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine "Õppekorralduse eeskiri" P6.1.7.]</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

21 + 24 = 45

27 * 2 - 45 = 9

9 * 50 = 450 eurot

=== '''Viited''' ===

----

<references />

[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]

User:Mjeltsov

2015-11-05T16:51:37Z

Mjeltsov:

User:Mjeltsov

2015-11-05T16:45:52Z

Mjeltsov:

2015-11-05T14:23:04Z

Mjeltsov:

User:Mjeltsov

2015-11-05T14:21:06Z

Mjeltsov:

2015-11-05T14:07:46Z

Mjeltsov:

User:Mjeltsov

2015-11-05T14:06:35Z

Mjeltsov: /* Viited */

__TOC__

== '''Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"''' ==

Autor: Maie Jeltsova

Esitamise kuupäev:

=== '''Essee''' ===

----

Esimene loeng oli sissejuhatava iseloomuga. Saime teada mõned asjad õpingukorraldusest ja sisekorrast, mitmed õppejõud rääkisid kuidas koolis hakkama saada, saime teada ÕIS-ist ja Moodle-st.

Teise loengu, mille teemaks oli „IT projekti juhtimine“, pidas Tiina Seeman, kes on lõpetanud IT Kolledži ja töötab juhtimisspetsialistina. Sissujuhatuseks rääkis ta oma elust ja haridusteest. Ta on töötanud paljudes firmades (näiteks, EMTs ja Eesti Energias) ja on kogenud juht. On juhtinud erinevaid seltskonnasid (kus olid peaaegu kõik naised, 50/50, peaaegu kõik mehed). Ta rääkis sellest, mis on projekt, mis on projekti läbikukkumise põhjused, mis on projektijuhtimise dimensioonid (aeg, pingutus, raha, skoop ja kvaliteet), kuidas teha projektiplaani jne. Minule pakkus huvi selline mõte, et mitte üksi IT firma ja IT projekt ei saa olla ilma juhita, et IT firma ei koosne ainult progejatest ja häkkeritest ja juhtimine on ka väga vajalik (see on „omaette oskus“). Teiseks oli huvitav ja kasulik kuulda, kuidas ette valmistada projektiks. Selline informatsioon oli väga kasulik, kuna me ise tihti osaleme projektides (eriti kõrgkoolis) ja peame teadma kuidas organiseerida oma aega ja ressurse.

Kolmandas loengus oli külalislektoriks Elar Lang, kes on töötanud veebirakenduste arendajana ja koolitajana. Loengu teema oli "Õppimisest. Omast kogemusest.". Elar Lang rääkis motivatsioonist, aja planeerimisest ja õppimisest üldiselt. Tema loeng pani mind mõtlema mis on minu eesmärk? Milleks on mul kõrgharidust vaja? Miks ma tulin õppima just IT Kolledžisse ja just arendaja erialat? Ta rääkis, et on väga tähtis alati teha endale plaan ja järgida seda. Rääkis, et kooli eesmärk on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse, et kõige tähtsam on õppida õppima ja olla paindlik. Minu jaoks see oli päris kasulik loeng, mis tuletas veel kord meelde kui oluline on aega planeerimine ja sinu isiklik motivatsioon.

Neljas loeng oli teemaga “Millega tegeleb süsteemihaldur”. Taavi Tuisk tutvustas süsteemi administraatori erialat. Kuid ise õppin arendajaks, süsteemihalduri tööst oli ka päris põnev kuulata. Sain teada, et admini töö on päris stressitekitav. Pead olema leidlik ja oskama programmeerida. Oli huvitav kuulata ka kliendieetikast, mis on pidevalt seotud admini tööga. Ei ole varem mõelnud, et admini ja üldse IT-alasel tööl on usaldusväärsus nii hädavajalik.

Viiendas loengus saime kuulda testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert Suvi, kogenud testija, rääkis testimise olulisest rollist IT-maailmas. Sain teada, et Eestis testitakse tarkvara ja IT-süsteeme vähem kui mujal maailmas (ainult 10-15%). Põhjuseks võiks nimetada spetsialistide puudus, vastava kõrgharidusprogrammi puudus ja ettevõtete soov kulusid kokku hoida. Teiseks, heal testijal peavad olema järgmised iseloomuomadused: kavalus, analüütiline mõtlemine, proffesionaalne skeptitsism ja out of the box mõtlemine. Kolmandaks, paljud arvavad, et testija töö on igav. Vaatamata sellele, testija töö on väga tähtis. Testimisvajaduse ignoreerimine võib kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi.

Kuuendas loengus Targo Tennisberg rääkis sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Kõigepealt ta rõhutas seda, et IT valdkond on nagu maailm – see ei ole üldse nii lihtne nagu mõnikord arvata võib. Programmeerija ei kirjuta ainult koodi, ta dokumenteerib, testib, kirjutab päringuid ja skripte, tegeleb probleemidega. (Meeldejäänud näide IT maailma keerukusest: ükski isik ei suuda haarata nende tehnoloogiate kogukeerukust, mis toimuvad kui me lihtsalt avame mingi lehekülje brauseris või kirjutame midagi otsingusse. On juhtunud nii, et masinate loomiseks ja mõtlemiseks on vaja teisi masinaid.) Teiseks, paljud tarkvara projektid ebaõnnestuvad kommunikatsiooniprobleemide pärast. Mida rohkem inimesi osalevad projektis, seda suurem on tõenäosus, et see ebaõnnestub. Huvitav oli kuulata, et IT muutub tarbeaineks ja tulevikus saab üha olulisemaks spetsialiseeritud väärtuste pakkumine.

Järgmises loengus rääkis Tanel Unto oma ettevõtluse kogemusest (“Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel”). Loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest oma IT ettevõte loomine on minu üheks unistuseks. Tanel Unto andis mõned head soovitused ettevõte algatajatele. Väga tähtis on meeskonna valimine. Iga klienti järgi ei tasu joosta, tihti on parem kui sul on palju väikseid kliente, kui üks suur. Ettevõtja peab olema valmis muutusteks, peab motiveerima oma meeskonda, ettevõtja peab teadma natuke ka juhtimisest, turundusest, finantsvaldkonnast jne. Olles ettevõtja, sul on vabadus ise otsustada ja see on väga tähtis ja atraktiivne.

=== '''Õpingukorralduse küsimused''' ===

----

=== '''Viited''' ===

----

<references />

User:Mjeltsov

2015-11-05T14:01:59Z

Mjeltsov:

User:Mjeltsov

2015-11-05T14:01:23Z

Mjeltsov:

__TOC__

== '''Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"''' ==

Autor: Maie Jeltsova

Esitamise kuupäev:

=== '''Essee''' ===

Esimene loeng oli sissejuhatava iseloomuga. Saime teada mõned asjad õpingukorraldusest ja sisekorrast, mitmed õppejõud rääkisid kuidas koolis hakkama saada, saime teada ÕIS-ist ja Moodle-st.

Teise loengu, mille teemaks oli „IT projekti juhtimine“, pidas Tiina Seeman, kes on lõpetanud IT Kolledži ja töötab juhtimisspetsialistina. Sissujuhatuseks rääkis ta oma elust ja haridusteest. Ta on töötanud paljudes firmades (näiteks, EMTs ja Eesti Energias) ja on kogenud juht. On juhtinud erinevaid seltskonnasid (kus olid peaaegu kõik naised, 50/50, peaaegu kõik mehed). Ta rääkis sellest, mis on projekt, mis on projekti läbikukkumise põhjused, mis on projektijuhtimise dimensioonid (aeg, pingutus, raha, skoop ja kvaliteet), kuidas teha projektiplaani jne. Minule pakkus huvi selline mõte, et mitte üksi IT firma ja IT projekt ei saa olla ilma juhita, et IT firma ei koosne ainult progejatest ja häkkeritest ja juhtimine on ka väga vajalik (see on „omaette oskus“). Teiseks oli huvitav ja kasulik kuulda, kuidas ette valmistada projektiks. Selline informatsioon oli väga kasulik, kuna me ise tihti osaleme projektides (eriti kõrgkoolis) ja peame teadma kuidas organiseerida oma aega ja ressurse.

Kolmandas loengus oli külalislektoriks Elar Lang, kes on töötanud veebirakenduste arendajana ja koolitajana. Loengu teema oli "Õppimisest. Omast kogemusest.". Elar Lang rääkis motivatsioonist, aja planeerimisest ja õppimisest üldiselt. Tema loeng pani mind mõtlema mis on minu eesmärk? Milleks on mul kõrgharidust vaja? Miks ma tulin õppima just IT Kolledžisse ja just arendaja erialat? Ta rääkis, et on väga tähtis alati teha endale plaan ja järgida seda. Rääkis, et kooli eesmärk on anda sissejuhatus erinevatesse teemadesse, et kõige tähtsam on õppida õppima ja olla paindlik. Minu jaoks see oli päris kasulik loeng, mis tuletas veel kord meelde kui oluline on aega planeerimine ja sinu isiklik motivatsioon.

Neljas loeng oli teemaga “Millega tegeleb süsteemihaldur”. Taavi Tuisk tutvustas süsteemi administraatori erialat. Kuid ise õppin arendajaks, süsteemihalduri tööst oli ka päris põnev kuulata. Sain teada, et admini töö on päris stressitekitav. Pead olema leidlik ja oskama programmeerida. Oli huvitav kuulata ka kliendieetikast, mis on pidevalt seotud admini tööga. Ei ole varem mõelnud, et admini ja üldse IT-alasel tööl on usaldusväärsus nii hädavajalik.

Viiendas loengus saime kuulda testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert Suvi, kogenud testija, rääkis testimise olulisest rollist IT-maailmas. Sain teada, et Eestis testitakse tarkvara ja IT-süsteeme vähem kui mujal maailmas (ainult 10-15%). Põhjuseks võiks nimetada spetsialistide puudus, vastava kõrgharidusprogrammi puudus ja ettevõtete soov kulusid kokku hoida. Teiseks, heal testijal peavad olema järgmised iseloomuomadused: kavalus, analüütiline mõtlemine, proffesionaalne skeptitsism ja out of the box mõtlemine. Kolmandaks, paljud arvavad, et testija töö on igav. Vaatamata sellele, testija töö on väga tähtis. Testimisvajaduse ignoreerimine võib kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi.

Kuuendas loengus Targo Tennisberg rääkis sellest, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Kõigepealt ta rõhutas seda, et IT valdkond on nagu maailm – see ei ole üldse nii lihtne nagu mõnikord arvata võib. Programmeerija ei kirjuta ainult koodi, ta dokumenteerib, testib, kirjutab päringuid ja skripte, tegeleb probleemidega. (Meeldejäänud näide IT maailma keerukusest: ükski isik ei suuda haarata nende tehnoloogiate kogukeerukust, mis toimuvad kui me lihtsalt avame mingi lehekülje brauseris või kirjutame midagi otsingusse. On juhtunud nii, et masinate loomiseks ja mõtlemiseks on vaja teisi masinaid.) Teiseks, paljud tarkvara projektid ebaõnnestuvad kommunikatsiooniprobleemide pärast. Mida rohkem inimesi osalevad projektis, seda suurem on tõenäosus, et see ebaõnnestub. Huvitav oli kuulata, et IT muutub tarbeaineks ja tulevikus saab üha olulisemaks spetsialiseeritud väärtuste pakkumine.

Järgmises loengus rääkis Tanel Unto oma ettevõtluse kogemusest (“Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel”). Loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest oma IT ettevõte loomine on minu üheks unistuseks. Tanel Unto andis mõned head soovitused ettevõte algatajatele. Väga tähtis on meeskonna valimine. Iga klienti järgi ei tasu joosta, tihti on parem kui sul on palju väikseid kliente, kui üks suur. Ettevõtja peab olema valmis muutusteks, peab motiveerima oma meeskonda, ettevõtja peab teadma natuke ka juhtimisest, turundusest, finantsvaldkonnast jne. Olles ettevõtja, sul on vabadus ise otsustada ja see on väga tähtis ja atraktiivne.

=== '''Õpingukorralduse küsimused''' ===

=== '''Viited''' ===

2015-11-05T13:23:06Z

Mjeltsov: /* Essee */

User:Mjeltsov

2015-10-31T13:41:11Z

Mjeltsov: /* Essee */