ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond:Error405

2015-04-03T17:16:15Z

Mkivisil: /* Veebiteenus */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodava teenuse eesmärgiks on anda nõutule inimesele hea söögiidee. Nimelt seisneb teenus selles, et kasutaja saab endale konto luua, kus ta saab ära määrata, millised on tema söögieelistused. Teenuses on eelnevalt olemas administraatorite poolt lisatud toidu retseptid (kusjuures oluline on, et eine peab olema võrdlemisi lihtsalt valmistatav). Teenus võimaldab ühe nupu vajutusega kuvada ette üks suvaline retsept, pakkudes teenuse kasutajale välja eine idee.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Lisaks sellele saab kasutaja määrata oma söögieelistusi (mida ei söö) ja neid oma suva järgi muuta (näide: ei söö oliive ja seeni).

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

* Võimalus kasutajaid luua
* Võimalus määrata eelistusi
* Võimalus kuvada suvalist retsepti kas kategooria põhjal või kõigist retseptidest
* Administraatori võimalus kasutajaid hallata
* Administraatoril võimalik retsepte lisada
* Retseptid on kategooriatesse jaotatud

===Nice to Have===

* Automaatse ostunimekirja loomine retsepti valimisel
* Ostukorvi nimekirja muutmine
* Teenuse seostamine nt Prisma Marketi e-poega (automaatne ostukorvi täitmine)

==Veebiteenus==

arendamisel

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-04-03T17:14:54Z

Mkivisil: /* Nice to Have */

Meeskond:Error405

2015-04-03T17:13:18Z

Mkivisil: /* Veebiteenuse analüüs */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodava teenuse eesmärgiks on anda nõutule inimesele hea söögiidee. Nimelt seisneb teenus selles, et kasutaja saab endale konto luua, kus ta saab ära määrata, millised on tema söögieelistused. Teenuses on eelnevalt olemas administraatorite poolt lisatud toidu retseptid (kusjuures oluline on, et eine peab olema võrdlemisi lihtsalt valmistatav). Teenus võimaldab ühe nupu vajutusega kuvada ette üks suvaline retsept, pakkudes teenuse kasutajale välja eine idee.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Lisaks sellele saab kasutaja määrata oma söögieelistusi (mida ei söö) ja neid oma suva järgi muuta (näide: ei söö oliive ja seeni).

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

* Võimalus kasutajaid luua
* Võimalus määrata eelistusi
* Võimalus kuvada suvalist retsepti kas kategooria põhjal või kõigist retseptidest
* Administraatori võimalus kasutajaid hallata
* Administraatoril võimalik retsepte lisada
* Retseptid on kategooriatesse jaotatud

===Nice to Have===

* Automaatse ostunimekirja loomine retsepti valimisel
* Teenuse seostamine nt Prisma Marketi e-poega (automaatne ostukorvi täitmine)

==Veebiteenus==

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-04-03T16:50:17Z

Mkivisil: /* Etapp 2(Veebiteenus) */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodava teenuse eesmärgiks on anda nõutule inimesele hea söögiidee. Nimelt seisneb teenus selles, et kasutaja saab endale konto luua, kus ta saab ära määrata, millised on tema söögieelistused. Teenuses on eelnevalt olemas administraatorite poolt lisatud toidu retseptid (kusjuures oluline on, et eine peab olema võrdlemisi lihtsalt valmistatav). Teenus võimaldab ühe nupu vajutusega kuvada ette üks suvaline retsept, pakkudes teenuse kasutajale välja eine idee.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Lisaks sellele saab kasutaja määrata oma söögieelistusi (mida ei söö) ja neid oma suva järgi muuta (näide: ei söö oliive ja seeni).

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

==Veebiteenus==

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-03-07T10:09:14Z

Mkivisil: /* Etapp 1(XML failid) */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Etapp 2(Veebiteenus)==
Work in Progress

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-03-07T10:07:31Z

Mkivisil: /* XSLT fail */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

==Etapp 2(Veebiteenus)==
Work in Progress

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error404

2015-01-18T18:26:25Z

Mkivisil: /* Error404 */

=Error404=
==Meeskonna liikmed==
*Mihkel Kivisild - Projekti juht
*Andre Kaur
*Priidik Soon
*Tiit Tallermaa

==Projekti idee==
Kodune raamatukogu.

Ideeks on luua üks täiesti tavaline kodune raamatukogu.

Parandus: Loome rakenduse kasutades ASP .Net tehnoloogiat.

(Algselt: Teeme platvormidele Windows 8.1 ja Windows Phone 8.1.)

==Analüüs==
Algselt oli plaan luua ainult ühele kogu omanikule vastav süsteem, mis kasutaks ära siis Windows 8 ja Windows Phone 8 platvormi, aga pärast meeskonna koosolekut tundus olevat mõistlikum luua kasutajate võrgustik ja sealt ka idee luua pigem esmalt ASP .Net tehnoloogial veebiliides ja pärast, kui aega üle jääb, luua vastavad rakendused Windows 8-le ja Windows Phone 8-le, mis ühilduksid loodud keskkonnaga.

Rakendus luuakse kasutades ASP .Net platvormi. Eesmärk on luua veebikeskkond, mis toimiks kui sotsiaalvõrgustik, mille abil on võimalik kuvada oma tuttavatele, millised raamatud/filmid/CD-d inimesel kodus on ja mida ta on nõus laenutama.

Selline rakendus võimaldaks laenutada objekte tuttavatelt, mis sageli on paindlikuma tagastamisgraafikuga. Samas on laenutajatel võimalik võimalik ka is tähtaegasid määrata. Kuna laenutamine toimub tuttavatelt, siis jäävad ära viivisetasud, kui just omavahel pole sedasi kokku lepitud, vaid ehk piisab viisakast meeldetuletusest ja vabandusest.

===Rakenduse eesmärk===

Antud rakenduse eesmärgiks on võimaldada tavakasutajal luua andmebaas, milles on kajastatud tema kodus olevad meediumid (DVD-d, CD-d, raamatud, filmid, muusika füüsilistel andmekandjatel). Kogumikus on võimalik omanikul määrata, mitu eksemplari mingit eset on ja kas ta on nõus seda välja laenutama oma sõpradele, kellele ta ise selleks ligipääsu annab. Lisaks tagaks selline programm võimaluse laenutajale meelde tuletada, kui laenutatud ese on liialt kauaks tema kätte jäänud, et see tuleks tagastada omanikule. Täpsem info funktsionaalsusest on järgmises lõigus.

===Plaani kohaselt teostatav funktsionaalsus===

*Kasutajate loomine (profiilide loomine) – inimesel on võimalik luua endale kasutaja ja ta ei pea looma endale ilmtingimata andmebaasi, kus oleks tema enda kodus olevad objektid kirjas. Peab olema võimalik kasutada rakendust ka kui ainult laenaja.
*Kasutajal võimalus luua oma andmebaas – Andmebaas, kus objektid on kategoriseeritud ja erinevate omadustega.
*Andmebaasi uute kirjete lisamine – lihtsa ja arusaadava kasutajaliidese loomine, kus toimub uute objektide lisamine enda andmebaasi.
*Oma andmebaasi kirjete redigeerimine – mingi kirje andmete muutmine või kirje kustutamine
*Teistelt kasutajatelt loa küsimine nende andmebaasi kuvamiseks – see oleks justkui nagu näiteks FaceBook’is sõprade lisamine vms.
*Loa andmine teistele kasutajatele oma andmebaasi kuvamiseks – eelmisele punktile vastuse andmine
*Objektide laenutamine tähtajaga või tähtajatult – võimalus märkida esemeid laenutatuks nii tähtajaga kui ka ilma selleta.
*Aruannete kuvamine (nt: kuvada oma andmebaasist väljalaenutatud objektide nimekiri) – võimaldaks kuvada erinevate filtrite abil informatsiooni oma enda kogumiku kohta.
*Andmebaasist objekti otsimine erinevate filtrite abil – luua filtrid, mis oleksid piisavalt paindlikud, et otsingufunktsioon ei tunduks iganenud (st märksõnad ei pea olema 100% täpsusega)
*Antud ligipääsulubade haldamine (kustutamine vajadusel)

===Probleemsed osad===

Probleeme võib tekitada kasutajate omavahelise suhtluse korraldamine, ligipääsulubade haldamine. Miks see probleemseks võib osutuda on see, et süsteemi toimimiseks tuleb hästi läbi mõelda, kuidas koostada vastavaid tabeleid andmebaasis ja kuidas seda infot siduda konkreetsete kasutajatega (näiteks kasutaja laenutaja rolliga lubatud laenajate ühendamine).

Samuti võib osutuda kogu funktsionaalsuse testimine võrdlemisi keeruliseks. Esmane idee oleks kasutada Microsofti Azure teenust, mille peal katsetada süsteemi ja kas kasutajatevaheline suhtlus toimib ettenähtud viisil, aga testimise meetodid ja kasutatavad vahendid ei ole veel täiesti kindlad, mistõttu on seda siin analüüsis ka keeruline umbmääraselt kirjeldada.

Lisaks võib päris keeruliseks osutuda ka korraliku otsingufunktsiooni tagamine, mis toimiks mitme erineva filtriga efektiivselt ja võimaldaks ka otsida näiteks raamatuid autorite kaudu, kasutades märksõnadena initsiaale.

===Funktsionaalsus, mis võiks olla, aga ei pruugi ajalise piirangu tõttu jõuda===

*Võimalus sirvida andmebaasi erinevate filtritega
*Kasutajaprofiilide hindamine (kui usaldusväärne laenaja/laenutaja on)
*Kasutajaprofiilide otsimine ja hinnangu kuvamine
*Meili teel teavitused hilinemisest – kui objekti tagastamise tähtaeg läheneb või on juba käes, siis saadab vastava meili
*Objektidele kirjeldava pildi lisamine
*Laenaja kohta eelinfo andmine – kui mingi kasutaja soovib ligi pääseda kellegi andmebaasile, siis antakse loa andjale umbisikuline ülevaade küsija „korralikkusest“ (kas on olnud varasemalt hilinemisi, tagastamata esemeid).
*Rakenduse sisene sõnumite jätmine erinevatele kasutajatele
*Uue kasutaja loomisel/esmakordsel sisselogimisel näpunäited erinevate funktsioonide kohta ja tutvustav info.
*Selge ja intuitiivne graafiline kasutajaliides – Esmane variant on ilmselt veidi kohmakas ja rohkem on tähelepanu suunatud meeskonna vaev funktsionaalsuse tagamisse.

Lisaks oleks hea luua ka Windows 8 ja Windows Phone 8 rakendused, milles saaks ära kasutada Push-Notification süsteemi, et anda teavitusi hilinemistest, uutest päringutes.
Windows Phone’i rakendusel oleks osaline funktsionaalsus. Seda sellepärast, et see väldiks olukorda, kus loodav rakendus on antud paltvormil liiga kohmakas ja keeruline, mis muudaks selle kasutamise ebamugavaks.

Kui valmis rakendus toimib vastavalt ootustele, siis oleks mõeldav süsteemi laiendamine ka teistele mobiilsetele platvormidele, kuid see jääb antud aine raamidest välja, seega hetkeseisuga sellega tegelema ei hakka.

==Prototüüp==

Link prototüübile: [http://enos.itcollege.ee/~mkivisil/CSharp/KoduneRaamatukogu%20PT.zip Siit]

Kuna tegemist on veebilehega ja leht suhtleb lokaalse andmebaasiga, siis tuleb prototüüp käivitada Visual Studio'st. Testimiseks tuleb endal luua mitu kasutajat.

==Lõpptoode==

Link lõpptootele: [http://enos.itcollege.ee/~mkivisil/CSharp/KoduneRaamatukogu%20LT.zip Siit]

Lingis asuv ZIP fail sisaldab endas kogu kodutöö projekti. Kuna veebilehe koos selleks vajamineva andmebaasi jaoks serverit renditud ei ole, siis tuleb veebileht käivitada Visual Studio projektist. Veebileht suhtleb lokaalse andmebaasiga. Testimiseks tuleb endal luua mitu kasutajat.

Meeskond:Error404

2014-10-31T16:49:29Z

Mkivisil: /* Projekti idee */

Meeskond:Error404

2014-10-31T16:48:17Z

Mkivisil: /* Projekti idee */

=Error404=
==Meeskonna liikmed==
*Mihkel Kivisild - Projekti juht
*Andre Kaur
*Priidik Soon
*Tiit Tallermaa

==Projekti idee==
Kodune raamatukogu.

Ideeks on luua üks täiesti tavaline kodune raamatukogu.
Parandus: Loome rakenduse kasutades ASP .Net tehnoloogiat.

(Teeme platvormidele Windows 8.1 ja Windows Phone 8.1.)

==Analüüs==
Algselt oli plaan luua ainult ühele kogu omanikule vastav süsteem, mis kasutaks ära siis Windows 8 ja Windows Phone 8 platvormi, aga pärast meeskonna koosolekut tundus olevat mõistlikum luua kasutajate võrgustik ja sealt ka idee luua pigem esmalt ASP .Net tehnoloogial veebiliides ja pärast, kui aega üle jääb, luua vastavad rakendused Windows 8-le ja Windows Phone 8-le, mis ühilduksid loodud keskkonnaga.

Rakendus luuakse kasutades ASP .Net platvormi. Eesmärk on luua veebikeskkond, mis toimiks kui sotsiaalvõrgustik, mille abil on võimalik kuvada oma tuttavatele, millised raamatud/filmid/CD-d inimesel kodus on ja mida ta on nõus laenutama.

Selline rakendus võimaldaks laenutada objekte tuttavatelt, mis sageli on paindlikuma tagastamisgraafikuga. Samas on laenutajatel võimalik võimalik ka is tähtaegasid määrata. Kuna laenutamine toimub tuttavatelt, siis jäävad ära viivisetasud, kui just omavahel pole sedasi kokku lepitud, vaid ehk piisab viisakast meeldetuletusest ja vabandusest.

===Rakenduse eesmärk===

Antud rakenduse eesmärgiks on võimaldada tavakasutajal luua andmebaas, milles on kajastatud tema kodus olevad meediumid (DVD-d, CD-d, raamatud, filmid, muusika füüsilistel andmekandjatel). Kogumikus on võimalik omanikul määrata, mitu eksemplari mingit eset on ja kas ta on nõus seda välja laenutama oma sõpradele, kellele ta ise selleks ligipääsu annab. Lisaks tagaks selline programm võimaluse laenutajale meelde tuletada, kui laenutatud ese on liialt kauaks tema kätte jäänud, et see tuleks tagastada omanikule. Täpsem info funktsionaalsusest on järgmises lõigus.

===Plaani kohaselt teostatav funktsionaalsus===

*Kasutajate loomine (profiilide loomine) – inimesel on võimalik luua endale kasutaja ja ta ei pea looma endale ilmtingimata andmebaasi, kus oleks tema enda kodus olevad objektid kirjas. Peab olema võimalik kasutada rakendust ka kui ainult laenaja.
*Kasutajal võimalus luua oma andmebaas – Andmebaas, kus objektid on kategoriseeritud ja erinevate omadustega.
*Andmebaasi uute kirjete lisamine – lihtsa ja arusaadava kasutajaliidese loomine, kus toimub uute objektide lisamine enda andmebaasi.
*Oma andmebaasi kirjete redigeerimine – mingi kirje andmete muutmine või kirje kustutamine
*Teistelt kasutajatelt loa küsimine nende andmebaasi kuvamiseks – see oleks justkui nagu näiteks FaceBook’is sõprade lisamine vms.
*Loa andmine teistele kasutajatele oma andmebaasi kuvamiseks – eelmisele punktile vastuse andmine
*Objektide laenutamine tähtajaga või tähtajatult – võimalus märkida esemeid laenutatuks nii tähtajaga kui ka ilma selleta.
*Aruannete kuvamine (nt: kuvada oma andmebaasist väljalaenutatud objektide nimekiri) – võimaldaks kuvada erinevate filtrite abil informatsiooni oma enda kogumiku kohta.
*Andmebaasist objekti otsimine erinevate filtrite abil – luua filtrid, mis oleksid piisavalt paindlikud, et otsingufunktsioon ei tunduks iganenud (st märksõnad ei pea olema 100% täpsusega)
*Antud ligipääsulubade haldamine (kustutamine vajadusel)

===Probleemsed osad===

Probleeme võib tekitada kasutajate omavahelise suhtluse korraldamine, ligipääsulubade haldamine. Miks see probleemseks võib osutuda on see, et süsteemi toimimiseks tuleb hästi läbi mõelda, kuidas koostada vastavaid tabeleid andmebaasis ja kuidas seda infot siduda konkreetsete kasutajatega (näiteks kasutaja laenutaja rolliga lubatud laenajate ühendamine).

Samuti võib osutuda kogu funktsionaalsuse testimine võrdlemisi keeruliseks. Esmane idee oleks kasutada Microsofti Azure teenust, mille peal katsetada süsteemi ja kas kasutajatevaheline suhtlus toimib ettenähtud viisil, aga testimise meetodid ja kasutatavad vahendid ei ole veel täiesti kindlad, mistõttu on seda siin analüüsis ka keeruline umbmääraselt kirjeldada.

Lisaks võib päris keeruliseks osutuda ka korraliku otsingufunktsiooni tagamine, mis toimiks mitme erineva filtriga efektiivselt ja võimaldaks ka otsida näiteks raamatuid autorite kaudu, kasutades märksõnadena initsiaale.

===Funktsionaalsus, mis võiks olla, aga ei pruugi ajalise piirangu tõttu jõuda===

*Võimalus sirvida andmebaasi erinevate filtritega
*Kasutajaprofiilide hindamine (kui usaldusväärne laenaja/laenutaja on)
*Kasutajaprofiilide otsimine ja hinnangu kuvamine
*Meili teel teavitused hilinemisest – kui objekti tagastamise tähtaeg läheneb või on juba käes, siis saadab vastava meili
*Objektidele kirjeldava pildi lisamine
*Laenaja kohta eelinfo andmine – kui mingi kasutaja soovib ligi pääseda kellegi andmebaasile, siis antakse loa andjale umbisikuline ülevaade küsija „korralikkusest“ (kas on olnud varasemalt hilinemisi, tagastamata esemeid).
*Rakenduse sisene sõnumite jätmine erinevatele kasutajatele
*Uue kasutaja loomisel/esmakordsel sisselogimisel näpunäited erinevate funktsioonide kohta ja tutvustav info.
*Selge ja intuitiivne graafiline kasutajaliides – Esmane variant on ilmselt veidi kohmakas ja rohkem on tähelepanu suunatud meeskonna vaev funktsionaalsuse tagamisse.

Lisaks oleks hea luua ka Windows 8 ja Windows Phone 8 rakendused, milles saaks ära kasutada Push-Notification süsteemi, et anda teavitusi hilinemistest, uutest päringutes.
Windows Phone’i rakendusel oleks osaline funktsionaalsus. Seda sellepärast, et see väldiks olukorda, kus loodav rakendus on antud paltvormil liiga kohmakas ja keeruline, mis muudaks selle kasutamise ebamugavaks.

Kui valmis rakendus toimib vastavalt ootustele, siis oleks mõeldav süsteemi laiendamine ka teistele mobiilsetele platvormidele, kuid see jääb antud aine raamidest välja, seega hetkeseisuga sellega tegelema ei hakka.

Meeskond:Error404

2014-10-31T16:47:16Z

Mkivisil:

=Error404=
==Meeskonna liikmed==
*Mihkel Kivisild - Projekti juht
*Andre Kaur
*Priidik Soon
*Tiit Tallermaa

==Projekti idee==
Kodune raamatukogu.

Ideeks on luua üks täiesti tavaline kodune raamatukogu.
Teeme platvormidele Windows 8.1 ja Windows Phone 8.1.

==Analüüs==
Algselt oli plaan luua ainult ühele kogu omanikule vastav süsteem, mis kasutaks ära siis Windows 8 ja Windows Phone 8 platvormi, aga pärast meeskonna koosolekut tundus olevat mõistlikum luua kasutajate võrgustik ja sealt ka idee luua pigem esmalt ASP .Net tehnoloogial veebiliides ja pärast, kui aega üle jääb, luua vastavad rakendused Windows 8-le ja Windows Phone 8-le, mis ühilduksid loodud keskkonnaga.

Rakendus luuakse kasutades ASP .Net platvormi. Eesmärk on luua veebikeskkond, mis toimiks kui sotsiaalvõrgustik, mille abil on võimalik kuvada oma tuttavatele, millised raamatud/filmid/CD-d inimesel kodus on ja mida ta on nõus laenutama.

Selline rakendus võimaldaks laenutada objekte tuttavatelt, mis sageli on paindlikuma tagastamisgraafikuga. Samas on laenutajatel võimalik võimalik ka is tähtaegasid määrata. Kuna laenutamine toimub tuttavatelt, siis jäävad ära viivisetasud, kui just omavahel pole sedasi kokku lepitud, vaid ehk piisab viisakast meeldetuletusest ja vabandusest.

===Rakenduse eesmärk===

Antud rakenduse eesmärgiks on võimaldada tavakasutajal luua andmebaas, milles on kajastatud tema kodus olevad meediumid (DVD-d, CD-d, raamatud, filmid, muusika füüsilistel andmekandjatel). Kogumikus on võimalik omanikul määrata, mitu eksemplari mingit eset on ja kas ta on nõus seda välja laenutama oma sõpradele, kellele ta ise selleks ligipääsu annab. Lisaks tagaks selline programm võimaluse laenutajale meelde tuletada, kui laenutatud ese on liialt kauaks tema kätte jäänud, et see tuleks tagastada omanikule. Täpsem info funktsionaalsusest on järgmises lõigus.

===Plaani kohaselt teostatav funktsionaalsus===

*Kasutajate loomine (profiilide loomine) – inimesel on võimalik luua endale kasutaja ja ta ei pea looma endale ilmtingimata andmebaasi, kus oleks tema enda kodus olevad objektid kirjas. Peab olema võimalik kasutada rakendust ka kui ainult laenaja.
*Kasutajal võimalus luua oma andmebaas – Andmebaas, kus objektid on kategoriseeritud ja erinevate omadustega.
*Andmebaasi uute kirjete lisamine – lihtsa ja arusaadava kasutajaliidese loomine, kus toimub uute objektide lisamine enda andmebaasi.
*Oma andmebaasi kirjete redigeerimine – mingi kirje andmete muutmine või kirje kustutamine
*Teistelt kasutajatelt loa küsimine nende andmebaasi kuvamiseks – see oleks justkui nagu näiteks FaceBook’is sõprade lisamine vms.
*Loa andmine teistele kasutajatele oma andmebaasi kuvamiseks – eelmisele punktile vastuse andmine
*Objektide laenutamine tähtajaga või tähtajatult – võimalus märkida esemeid laenutatuks nii tähtajaga kui ka ilma selleta.
*Aruannete kuvamine (nt: kuvada oma andmebaasist väljalaenutatud objektide nimekiri) – võimaldaks kuvada erinevate filtrite abil informatsiooni oma enda kogumiku kohta.
*Andmebaasist objekti otsimine erinevate filtrite abil – luua filtrid, mis oleksid piisavalt paindlikud, et otsingufunktsioon ei tunduks iganenud (st märksõnad ei pea olema 100% täpsusega)
*Antud ligipääsulubade haldamine (kustutamine vajadusel)

===Probleemsed osad===

Probleeme võib tekitada kasutajate omavahelise suhtluse korraldamine, ligipääsulubade haldamine. Miks see probleemseks võib osutuda on see, et süsteemi toimimiseks tuleb hästi läbi mõelda, kuidas koostada vastavaid tabeleid andmebaasis ja kuidas seda infot siduda konkreetsete kasutajatega (näiteks kasutaja laenutaja rolliga lubatud laenajate ühendamine).

Samuti võib osutuda kogu funktsionaalsuse testimine võrdlemisi keeruliseks. Esmane idee oleks kasutada Microsofti Azure teenust, mille peal katsetada süsteemi ja kas kasutajatevaheline suhtlus toimib ettenähtud viisil, aga testimise meetodid ja kasutatavad vahendid ei ole veel täiesti kindlad, mistõttu on seda siin analüüsis ka keeruline umbmääraselt kirjeldada.

Lisaks võib päris keeruliseks osutuda ka korraliku otsingufunktsiooni tagamine, mis toimiks mitme erineva filtriga efektiivselt ja võimaldaks ka otsida näiteks raamatuid autorite kaudu, kasutades märksõnadena initsiaale.

===Funktsionaalsus, mis võiks olla, aga ei pruugi ajalise piirangu tõttu jõuda===

*Võimalus sirvida andmebaasi erinevate filtritega
*Kasutajaprofiilide hindamine (kui usaldusväärne laenaja/laenutaja on)
*Kasutajaprofiilide otsimine ja hinnangu kuvamine
*Meili teel teavitused hilinemisest – kui objekti tagastamise tähtaeg läheneb või on juba käes, siis saadab vastava meili
*Objektidele kirjeldava pildi lisamine
*Laenaja kohta eelinfo andmine – kui mingi kasutaja soovib ligi pääseda kellegi andmebaasile, siis antakse loa andjale umbisikuline ülevaade küsija „korralikkusest“ (kas on olnud varasemalt hilinemisi, tagastamata esemeid).
*Rakenduse sisene sõnumite jätmine erinevatele kasutajatele
*Uue kasutaja loomisel/esmakordsel sisselogimisel näpunäited erinevate funktsioonide kohta ja tutvustav info.
*Selge ja intuitiivne graafiline kasutajaliides – Esmane variant on ilmselt veidi kohmakas ja rohkem on tähelepanu suunatud meeskonna vaev funktsionaalsuse tagamisse.

Lisaks oleks hea luua ka Windows 8 ja Windows Phone 8 rakendused, milles saaks ära kasutada Push-Notification süsteemi, et anda teavitusi hilinemistest, uutest päringutes.
Windows Phone’i rakendusel oleks osaline funktsionaalsus. Seda sellepärast, et see väldiks olukorda, kus loodav rakendus on antud paltvormil liiga kohmakas ja keeruline, mis muudaks selle kasutamise ebamugavaks.

Kui valmis rakendus toimib vastavalt ootustele, siis oleks mõeldav süsteemi laiendamine ka teistele mobiilsetele platvormidele, kuid see jääb antud aine raamidest välja, seega hetkeseisuga sellega tegelema ei hakka.

User:Mkivisil

2013-10-23T13:42:09Z

Mkivisil: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Mihkel Kivisild

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013
=== Essee ===
----

Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärkideks oli tutvustada Eesti kõrgharidussüsteemi, IT Kolledži akadeemilist struktuuri, õppekavasid, -vorme, hindamissüsteemi ja õppematerjali kasutamist. Põhirõhk aga oli suunatud tudengite silmaringi avardamine ja tutvumine tulevaste töökohtadega ja nende ülesannetega. Seda saavutati erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest inimesi loenguid andma kutsudes[1].

Esimeses loengus tegeleti peamiselt põhieesmärgi saavutamisega, mis minu arvates ka juhtus. Kuigi loeng ise oli võrdlemisi igav, oli seal esiletoodud palju olulist informatsiooni, mida peaks iga tudeng IT Kolledžis õppides teadma. Samas peab tõdema, et kogu esitletut olin ise enne uurinud kolledži kodulehelt, mistõttu oli käsitletud materjal äratuntav ja kordav. Olenemata sellest, et mina olin antud teemasid enne kooli tulekut uurinud, olen üsna kindel, et loengut kuulas nii mõnigi tudeng, kes ei omanud ettekujutust õppetöö ülesehitusest. Võib öelda, et loeng oli igale tudengile kasuks, ka nendele, kes varemalt olid eeskirjade ja muude juhistega tutvunud, sest eks kordamine ole tarkuse ema. Loengu tegi huvitavamaks asjaolu, et inimesed, kes seda läbi viisid, teadsid, millest räägivad, ja oskasid seda võimalikult huvitavalt esitleda.

Teises loengus esitles Margus Ernits teemat „Õppimine ja motivatsioon“. Loeng oli minu arvates üsnagi huvitav ja sisaldas palju informatsiooni ja juhiseid, kuidas õppimisega hästi toime tulla. Õpimotivatsiooni olulisus sai hästi välja toodud. Seda minu arvates eelkõige näitega, kus tudengite ja õppejõu motivatsioon töö tegemiseks on omavahel lõppematus ahelas, kus motivatsiooni puudumine ühel poolel viib lõpuks selle puudumiseni mõlemal pool. Sama moodi pean vajalikuks ka seda, et õppejõud selgitas akadeemilist petturlust ja sellega seonduvat. Eeldan, et nii mõnigi tudeng vaatab spikerdamisele ja etteütlemisele pärast seda teise nurga alt. Loengu miinuseks pean seda, et esitlus oli hüplik. See tähendab, et loengus käsitletavat materjali oli liiga palju, mille tagajärjel ei olnud võimalik erinevaid loengu osasid sidusamalt ette kanda.

Kolmandas loengus, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, käsitles õppejõud Linnar Viik innovatsiooni erinevaid külgi. Loengut oli huvitav kuulata, sest õppejõud rääkis sidusalt ja tõmbas erinevate küsimustega tudengid teemaga kaasa. Minu arvates oli juba alguses püstitatud küsimus „Mis on innovatsioon?“ üks põhjusteks, miks see loeng tudengitele võiks meeldida. Veelgi olulisem ilmselt oli see, et sellele küsimusele ei toodud koheselt vastust, vaid arusaam innovatsioonist kujunes terve loengu vältel ning iga järgneva osaga täiustus see veelgi enam. Miinuseks võib-olla minu arvates oleks see, et erinevate osade selgitamiseks toodud piltlikud näited venisid kohati liiga pikaks ja hoidsid tähelepanu üldplaanis liiga kaua eemal. Näiteks kaldun arvama, et näide jalgrattaga sõitma õppimisest oleks võinud olla lühem, suutes siiski piisavalt hästi anda edasi loengus väljatoodud fail fast printsiipi. Üldplaanis aga arvan, et loengu mõte sai edukalt edasi antud ja kindlasti avardas nii mõnegi tudengi maailmapilti ideedest ja innovatsioonist.

Neljas loeng oli oma olemuselt minu jaoks rohkem informatiivne ja kordav. Silmaringi see oluliselt ei avardanud, kuid huvitav oli kuulata sellegipoolest. Nimelt käsitles Tarmo Randel oma loengus, mille pealkirjaks oli „IT-profid küberpätide vastu!“, erinevaid küberkuritegudega seotud aspekte. Kõige rohkem jäid meelde skeemid sellest, kuidas nakatunud veebilehe kaudu jõuavad salastatud andmed kurjategijate kätte ja kuhu nad sealt edasi liiguvad. Lisaks oli välja toodud ka erinevad asutused, kes selle vastu tegutsevad. Esitleja jagas ka loengu lõpu poole näiteid elust enesest, mis illustreerisid teemat väga hästi. Üldplaanis arvan, et antud teema on IT maastikul vägagi asjakohane ja sellele suunatud loeng oli selles õppeaines vägagi teretulnud.

Järgmises loengus (see on siis viies) jagas Andres Käver teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis“ õppimise olulisusest ja ettevõtlusest oma elul põhinevate näidetega. Minule isiklikult meeldis see loeng kõige rohkem. Huvitav ja inspireeriv oli kuulata, kuidas Käveri valikud õppimise osas olid suunatud tulevikku. Väga mitmel korral nentis ta, et tänapäeval on väga levinud „tudengisündroom“ (st tööde tegemine lükatakse võimalikult tähtaja lähedale). Kuigi kohati andis tunda asjaolu, et peaaegu iga näitega kiitis ta enda tegevusi, siis ei saa seda aga pahaks panna, sest tegelikkusest on näha, et ta ei paisuta üle, vaid esitab fakte ja oma elu põhjal tehtud järeldusi. Ise tundsin ära endas seda sündroomi ja loeng tekitas tahtmist sellest haigusest mööda pääseda. Lisaks oli huvitav kuulata, kuidas toimib väikeettevõte Eesti IT maastikul. Loengus ei ilustatud midagi ja toodi tudengi ette karm reaalsus, mis minu arvates oleks pidanud mingilgi moel raputama igat tudengit. Kui seda ei juhtunud, siis ei pea ma seda esitleja süüks, vaid pigem kirjutaks selle üliõpilase laiskuse arvele.

Loeng „Skype NOC Monitoring“, mida esitlesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, oli minu arvates sellest loengusarjast kõige igavam. Seda võib-olla sellepärast, et antud teema oli rohkem suunatud administreerijatele ja ma ise olen huvitatud pigem arendusest. Samas aga arvan, et loeng täitis oma eesmärki, sest selle loengu abil sai suhteliselt hea ettekujutuse sellest, millega puutuvad kokku IT süsteemide administreerijad oma igapäeva töös.

Eelviimaseks loenguks oli Ats Albre ja Helen Piirsalu esitluses „Kuidas saada superstaariks?“. Albre ja Piirsalu olid ettevõttest Nortal ja tutvustasid selle ülesehitust ja projekte. Loeng ise oli informatiivne ja üsnagi huvitav oli kuulata. Ma kaldun arvama, et loengu pealkiri ei olnud päris tabav. Olgugi, et oli aru saada, mida sellega öelda taheti, ei andnud see päris seda mõõtu välja. Samas aga ei langetanud see loengu kvaliteeti. Minu jaoks väärtuslikuks informatsiooniks oli erinevate projektide tutvustamine, millega Nortal tegeleb. Samuti oli väga teretulnud ka teave antud ettevõtte poolt korraldatava suveülikooli kohta. Seda kuulates tekkis endalgi tahtmine sinna kandideerida. Oli inspireeriv kuulata, kuidas Albre rääkis praktilise kogemuse mõjust õpimotivatsioonile.

Viimases loengus rääkis Merle Liisu Lindma teemal „Life is an Attidude“. Teema ei olnud otseselt küll IT-ga seotud, kuid hõlmas see-eest õppetööd ja tööd üldiselt. Esitluse eesmärgiks oli minu arvates tudengile arusaama andmine sellest, kuidas kujunevad inimese väärtused ja suhtumine. Näiteks väide „sa oled see, mida sa mõtled“ annab igaühele tagasisidet selle kohta, missugune inimene on. Kui seda arvesse võtta, siis peaks olema võimalik oma mõtteviisi korrigeerida. Üks kõrvujäävaid lauseid loengust oli selline: „Mulle see ei sobi.“. See tähendab, et inimene peaks olema aus enese vastu ja julgema välja öelda ka töökohas, kui talle mingid lahendused/otsused ei meeldi. Lihtsalt teistsugust eelistust ei sa kellelegi ette heita. Veel tõi Lindma välja 10-10-10 printsiibi, mis tähendab seda, et iga otsuse korral peaks ette mõtlema, mida see muudab 10 minuti, 10 kuu, 10 aasta lõikes. Põhipunktid mida loengus käsitleti olid suhtumine ja väärtused, mõtlemine, olemine, muutuste aktsepteerimine, sotsialiseerumine, enesekindlus, common sense, töö, õppimine tegutsedes, GROW mudel (goal, reality, obstacles/options, way forward), usaldus, meeskonna töö. Kõikidest neist siin kirjutada ei ole otstarbekas, seega tõin välja endale meeldejäävama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus täitis oma eesmärki ja tõesti avardas tudengite (sh minu enda) maailmavaadet ja inspireeris tegutsema produktiivsemalt oma õpingutes. Mis silma paistis kõikidest loengutest oli see, et kõik esitlejad suutsid tekitada üsnagi vaba ja sõbraliku õhkkonna, mis tegi kohalviibimise meeldivamaks. Veel võib mainida seda, et selgelt oli näha kuivõrd oluline on suhtlemine IT maailmas. Olles nüüd pärast kõiki neid loenguid veidi mõttes, leian, et need on mulle suuresti kasuks tulnud ja, olenemata minu algsest pessimistlikust suhtumisest antud ainesse, on mul hea meel, et selline aine esimesel semestril üliõpilastel on.

[1] https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Üldkirjeldus

=== Õpingukorralduse küsimused ===
----

==== Küsimus B ====

===== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? =====
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.[1]
===== Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? =====
Vastava aine õppejouga tuleb kokku leppida järelarvestuste tegemiseks, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud.[1]
===== Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? =====
Kordusarvestusele tuleb registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust ÕISis.[2]
===== Mis on tähtajad? =====
Kordusarvestuste tähtajad määrab vastavat ainet õpetav õppejõud. [1]
===== Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? =====
RF õppekohal õppivale tudengile kordusarvestused ei maksa midagi. [3]
===== Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? =====
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Punkt 5.4.4.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.

==== Küsimus 3 ====

===== Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? =====
Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni üheks aastaks) ja lapse hooldamiseks(kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni). [1]
===== Mis tegevused tuleb selleks teha? =====
Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [2]
===== Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? =====
Akadeemilist puhkust on võimalik taotleda üheks või rohkemaks semestriks. [3]
===== Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? =====
Akadeemilise puhkuse katkestamiseks tuleb esitada rektorile avaldus. [2] Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimsele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [4]
===== Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? =====
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. [5]
===== Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? =====
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [6]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.3.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.2.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.1.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.4.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.5.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.6.

==== Ülesanne: ====
Esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 24 EAPd.
===== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks? =====
Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses.
===== Kui suur on teile esitatav arve? =====
Arve suurus on 200€.

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete Punktid 1.2.18.-1.2.19.

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Mkivisil

2013-10-23T13:36:33Z

Mkivisil: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Mkivisil

2013-10-23T13:35:22Z

Mkivisil: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Mihkel Kivisild

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013
=== Essee ===
Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärkideks oli tutvustada Eesti kõrgharidussüsteemi, IT Kolledži akadeemilist struktuuri, õppekavasid, -vorme, hindamissüsteemi ja õppematerjali kasutamist. Põhirõhk aga oli suunatud tudengite silmaringi avardamine ja tutvumine tulevaste töökohtadega ja nende ülesannetega. Seda saavutati erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest inimesi loenguid andma kutsudes[1].

Esimeses loengus tegeleti peamiselt põhieesmärgi saavutamisega, mis minu arvates ka juhtus. Kuigi loeng ise oli võrdlemisi igav, oli seal esiletoodud palju olulist informatsiooni, mida peaks iga tudeng IT Kolledžis õppides teadma. Samas peab tõdema, et kogu esitletut olin ise enne uurinud kolledži kodulehelt, mistõttu oli käsitletud materjal äratuntav ja kordav. Olenemata sellest, et mina olin antud teemasid enne kooli tulekut uurinud, olen üsna kindel, et loengut kuulas nii mõnigi tudeng, kes ei omanud ettekujutust õppetöö ülesehitusest. Võib öelda, et loeng oli igale tudengile kasuks, ka nendele, kes varemalt olid eeskirjade ja muude juhistega tutvunud, sest eks kordamine ole tarkuse ema. Loengu tegi huvitavamaks asjaolu, et inimesed, kes seda läbi viisid, teadsid, millest räägivad, ja oskasid seda võimalikult huvitavalt esitleda.

Teises loengus esitles Margus Ernits teemat „Õppimine ja motivatsioon“. Loeng oli minu arvates üsnagi huvitav ja sisaldas palju informatsiooni ja juhiseid, kuidas õppimisega hästi toime tulla. Õpimotivatsiooni olulisus sai hästi välja toodud. Seda minu arvates eelkõige näitega, kus tudengite ja õppejõu motivatsioon töö tegemiseks on omavahel lõppematus ahelas, kus motivatsiooni puudumine ühel poolel viib lõpuks selle puudumiseni mõlemal pool. Sama moodi pean vajalikuks ka seda, et õppejõud selgitas akadeemilist petturlust ja sellega seonduvat. Eeldan, et nii mõnigi tudeng vaatab spikerdamisele ja etteütlemisele pärast seda teise nurga alt. Loengu miinuseks pean seda, et esitlus oli hüplik. See tähendab, et loengus käsitletavat materjali oli liiga palju, mille tagajärjel ei olnud võimalik erinevaid loengu osasid sidusamalt ette kanda.

Kolmandas loengus, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, käsitles õppejõud Linnar Viik innovatsiooni erinevaid külgi. Loengut oli huvitav kuulata, sest õppejõud rääkis sidusalt ja tõmbas erinevate küsimustega tudengid teemaga kaasa. Minu arvates oli juba alguses püstitatud küsimus „Mis on innovatsioon?“ üks põhjusteks, miks see loeng tudengitele võiks meeldida. Veelgi olulisem ilmselt oli see, et sellele küsimusele ei toodud koheselt vastust, vaid arusaam innovatsioonist kujunes terve loengu vältel ning iga järgneva osaga täiustus see veelgi enam. Miinuseks võib-olla minu arvates oleks see, et erinevate osade selgitamiseks toodud piltlikud näited venisid kohati liiga pikaks ja hoidsid tähelepanu üldplaanis liiga kaua eemal. Näiteks kaldun arvama, et näide jalgrattaga sõitma õppimisest oleks võinud olla lühem, suutes siiski piisavalt hästi anda edasi loengus väljatoodud fail fast printsiipi. Üldplaanis aga arvan, et loengu mõte sai edukalt edasi antud ja kindlasti avardas nii mõnegi tudengi maailmapilti ideedest ja innovatsioonist.

Neljas loeng oli oma olemuselt minu jaoks rohkem informatiivne ja kordav. Silmaringi see oluliselt ei avardanud, kuid huvitav oli kuulata sellegipoolest. Nimelt käsitles Tarmo Randel oma loengus, mille pealkirjaks oli „IT-profid küberpätide vastu!“, erinevaid küberkuritegudega seotud aspekte. Kõige rohkem jäid meelde skeemid sellest, kuidas nakatunud veebilehe kaudu jõuavad salastatud andmed kurjategijate kätte ja kuhu nad sealt edasi liiguvad. Lisaks oli välja toodud ka erinevad asutused, kes selle vastu tegutsevad. Esitleja jagas ka loengu lõpu poole näiteid elust enesest, mis illustreerisid teemat väga hästi. Üldplaanis arvan, et antud teema on IT maastikul vägagi asjakohane ja sellele suunatud loeng oli selles õppeaines vägagi teretulnud.

Järgmises loengus (see on siis viies) jagas Andres Käver teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis“ õppimise olulisusest ja ettevõtlusest oma elul põhinevate näidetega. Minule isiklikult meeldis see loeng kõige rohkem. Huvitav ja inspireeriv oli kuulata, kuidas Käveri valikud õppimise osas olid suunatud tulevikku. Väga mitmel korral nentis ta, et tänapäeval on väga levinud „tudengisündroom“ (st tööde tegemine lükatakse võimalikult tähtaja lähedale). Kuigi kohati andis tunda asjaolu, et peaaegu iga näitega kiitis ta enda tegevusi, siis ei saa seda aga pahaks panna, sest tegelikkusest on näha, et ta ei paisuta üle, vaid esitab fakte ja oma elu põhjal tehtud järeldusi. Ise tundsin ära endas seda sündroomi ja loeng tekitas tahtmist sellest haigusest mööda pääseda. Lisaks oli huvitav kuulata, kuidas toimib väikeettevõte Eesti IT maastikul. Loengus ei ilustatud midagi ja toodi tudengi ette karm reaalsus, mis minu arvates oleks pidanud mingilgi moel raputama igat tudengit. Kui seda ei juhtunud, siis ei pea ma seda esitleja süüks, vaid pigem kirjutaks selle üliõpilase laiskuse arvele.

Loeng „Skype NOC Monitoring“, mida esitlesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, oli minu arvates sellest loengusarjast kõige igavam. Seda võib-olla sellepärast, et antud teema oli rohkem suunatud administreerijatele ja ma ise olen huvitatud pigem arendusest. Samas aga arvan, et loeng täitis oma eesmärki, sest selle loengu abil sai suhteliselt hea ettekujutuse sellest, millega puutuvad kokku IT süsteemide administreerijad oma igapäeva töös.

Eelviimaseks loenguks oli Ats Albre ja Helen Piirsalu esitluses „Kuidas saada superstaariks?“. Albre ja Piirsalu olid ettevõttest Nortal ja tutvustasid selle ülesehitust ja projekte. Loeng ise oli informatiivne ja üsnagi huvitav oli kuulata. Ma kaldun arvama, et loengu pealkiri ei olnud päris tabav. Olgugi, et oli aru saada, mida sellega öelda taheti, ei andnud see päris seda mõõtu välja. Samas aga ei langetanud see loengu kvaliteeti. Minu jaoks väärtuslikuks informatsiooniks oli erinevate projektide tutvustamine, millega Nortal tegeleb. Samuti oli väga teretulnud ka teave antud ettevõtte poolt korraldatava suveülikooli kohta. Seda kuulates tekkis endalgi tahtmine sinna kandideerida. Oli inspireeriv kuulata, kuidas Albre rääkis praktilise kogemuse mõjust õpimotivatsioonile.

Viimases loengus rääkis Merle Liisu Lindma teemal „Life is an Attidude“. Teema ei olnud otseselt küll IT-ga seotud, kuid hõlmas see-eest õppetööd ja tööd üldiselt. Esitluse eesmärgiks oli minu arvates tudengile arusaama andmine sellest, kuidas kujunevad inimese väärtused ja suhtumine. Näiteks väide „sa oled see, mida sa mõtled“ annab igaühele tagasisidet selle kohta, missugune inimene on. Kui seda arvesse võtta, siis peaks olema võimalik oma mõtteviisi korrigeerida. Üks kõrvujäävaid lauseid loengust oli selline: „Mulle see ei sobi.“. See tähendab, et inimene peaks olema aus enese vastu ja julgema välja öelda ka töökohas, kui talle mingid lahendused/otsused ei meeldi. Lihtsalt teistsugust eelistust ei sa kellelegi ette heita. Veel tõi Lindma välja 10-10-10 printsiibi, mis tähendab seda, et iga otsuse korral peaks ette mõtlema, mida see muudab 10 minuti, 10 kuu, 10 aasta lõikes. Põhipunktid mida loengus käsitleti olid suhtumine ja väärtused, mõtlemine, olemine, muutuste aktsepteerimine, sotsialiseerumine, enesekindlus, common sense, töö, õppimine tegutsedes, GROW mudel (goal, reality, obstacles/options, way forward), usaldus, meeskonna töö. Kõikidest neist siin kirjutada ei ole otstarbekas, seega tõin välja endale meeldejäävama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus täitis oma eesmärki ja tõesti avardas tudengite (sh minu enda) maailmavaadet ja inspireeris tegutsema produktiivsemalt oma õpingutes. Mis silma paistis kõikidest loengutest oli see, et kõik esitlejad suutsid tekitada üsnagi vaba ja sõbraliku õhkkonna, mis tegi kohalviibimise meeldivamaks. Veel võib mainida seda, et selgelt oli näha kuivõrd oluline on suhtlemine IT maailmas. Olles nüüd pärast kõiki neid loenguid veidi mõttes, leian, et need on mulle suuresti kasuks tulnud ja, olenemata minu algsest pessimistlikust suhtumisest antud ainesse, on mul hea meel, et selline aine esimesel semestril üliõpilastel on.

[1] https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Üldkirjeldus

=== Õpingukorralduse küsimused ===
==== Küsimus B ====

===== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? =====
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.[1]
===== Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? =====
Vastava aine õppejouga tuleb kokku leppida järelarvestuste tegemiseks, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud.[1]
===== Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? =====
Kordusarvestusele tuleb registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust ÕISis.[2]
===== Mis on tähtajad? =====
Kordusarvestuste tähtajad määrab vastavat ainet õpetav õppejõud. [1]
===== Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? =====
RF õppekohal õppivale tudengile kordusarvestused ei maksa midagi. [3]
===== Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? =====
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Punkt 5.4.4.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.

==== Küsimus 3 ====

===== Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? =====
Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni üheks aastaks) ja lapse hooldamiseks(kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni). [1]
===== Mis tegevused tuleb selleks teha? =====
Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [2]
===== Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? =====
Akadeemilist puhkust on võimalik taotleda üheks või rohkemaks semestriks. [3]
===== Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? =====
Akadeemilise puhkuse katkestamiseks tuleb esitada rektorile avaldus. [2] Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimsele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [4]
===== Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? =====
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. [5]
===== Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? =====
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [6]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.3.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.2.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.1.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.4.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.5.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.6.

==== Ülesanne: ====
Esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 24 EAPd.
===== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks? =====
Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses.
===== Kui suur on teile esitatav arve? =====
Arve suurus on 200€.

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete Punktid 1.2.18.-1.2.19.

User:Mkivisil

2013-10-23T13:35:03Z

Mkivisil: /* Essee */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Mihkel Kivisild
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013
=== Essee ===
Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärkideks oli tutvustada Eesti kõrgharidussüsteemi, IT Kolledži akadeemilist struktuuri, õppekavasid, -vorme, hindamissüsteemi ja õppematerjali kasutamist. Põhirõhk aga oli suunatud tudengite silmaringi avardamine ja tutvumine tulevaste töökohtadega ja nende ülesannetega. Seda saavutati erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest inimesi loenguid andma kutsudes[1].

Esimeses loengus tegeleti peamiselt põhieesmärgi saavutamisega, mis minu arvates ka juhtus. Kuigi loeng ise oli võrdlemisi igav, oli seal esiletoodud palju olulist informatsiooni, mida peaks iga tudeng IT Kolledžis õppides teadma. Samas peab tõdema, et kogu esitletut olin ise enne uurinud kolledži kodulehelt, mistõttu oli käsitletud materjal äratuntav ja kordav. Olenemata sellest, et mina olin antud teemasid enne kooli tulekut uurinud, olen üsna kindel, et loengut kuulas nii mõnigi tudeng, kes ei omanud ettekujutust õppetöö ülesehitusest. Võib öelda, et loeng oli igale tudengile kasuks, ka nendele, kes varemalt olid eeskirjade ja muude juhistega tutvunud, sest eks kordamine ole tarkuse ema. Loengu tegi huvitavamaks asjaolu, et inimesed, kes seda läbi viisid, teadsid, millest räägivad, ja oskasid seda võimalikult huvitavalt esitleda.

Teises loengus esitles Margus Ernits teemat „Õppimine ja motivatsioon“. Loeng oli minu arvates üsnagi huvitav ja sisaldas palju informatsiooni ja juhiseid, kuidas õppimisega hästi toime tulla. Õpimotivatsiooni olulisus sai hästi välja toodud. Seda minu arvates eelkõige näitega, kus tudengite ja õppejõu motivatsioon töö tegemiseks on omavahel lõppematus ahelas, kus motivatsiooni puudumine ühel poolel viib lõpuks selle puudumiseni mõlemal pool. Sama moodi pean vajalikuks ka seda, et õppejõud selgitas akadeemilist petturlust ja sellega seonduvat. Eeldan, et nii mõnigi tudeng vaatab spikerdamisele ja etteütlemisele pärast seda teise nurga alt. Loengu miinuseks pean seda, et esitlus oli hüplik. See tähendab, et loengus käsitletavat materjali oli liiga palju, mille tagajärjel ei olnud võimalik erinevaid loengu osasid sidusamalt ette kanda.

Kolmandas loengus, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, käsitles õppejõud Linnar Viik innovatsiooni erinevaid külgi. Loengut oli huvitav kuulata, sest õppejõud rääkis sidusalt ja tõmbas erinevate küsimustega tudengid teemaga kaasa. Minu arvates oli juba alguses püstitatud küsimus „Mis on innovatsioon?“ üks põhjusteks, miks see loeng tudengitele võiks meeldida. Veelgi olulisem ilmselt oli see, et sellele küsimusele ei toodud koheselt vastust, vaid arusaam innovatsioonist kujunes terve loengu vältel ning iga järgneva osaga täiustus see veelgi enam. Miinuseks võib-olla minu arvates oleks see, et erinevate osade selgitamiseks toodud piltlikud näited venisid kohati liiga pikaks ja hoidsid tähelepanu üldplaanis liiga kaua eemal. Näiteks kaldun arvama, et näide jalgrattaga sõitma õppimisest oleks võinud olla lühem, suutes siiski piisavalt hästi anda edasi loengus väljatoodud fail fast printsiipi. Üldplaanis aga arvan, et loengu mõte sai edukalt edasi antud ja kindlasti avardas nii mõnegi tudengi maailmapilti ideedest ja innovatsioonist.

Neljas loeng oli oma olemuselt minu jaoks rohkem informatiivne ja kordav. Silmaringi see oluliselt ei avardanud, kuid huvitav oli kuulata sellegipoolest. Nimelt käsitles Tarmo Randel oma loengus, mille pealkirjaks oli „IT-profid küberpätide vastu!“, erinevaid küberkuritegudega seotud aspekte. Kõige rohkem jäid meelde skeemid sellest, kuidas nakatunud veebilehe kaudu jõuavad salastatud andmed kurjategijate kätte ja kuhu nad sealt edasi liiguvad. Lisaks oli välja toodud ka erinevad asutused, kes selle vastu tegutsevad. Esitleja jagas ka loengu lõpu poole näiteid elust enesest, mis illustreerisid teemat väga hästi. Üldplaanis arvan, et antud teema on IT maastikul vägagi asjakohane ja sellele suunatud loeng oli selles õppeaines vägagi teretulnud.

Järgmises loengus (see on siis viies) jagas Andres Käver teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis“ õppimise olulisusest ja ettevõtlusest oma elul põhinevate näidetega. Minule isiklikult meeldis see loeng kõige rohkem. Huvitav ja inspireeriv oli kuulata, kuidas Käveri valikud õppimise osas olid suunatud tulevikku. Väga mitmel korral nentis ta, et tänapäeval on väga levinud „tudengisündroom“ (st tööde tegemine lükatakse võimalikult tähtaja lähedale). Kuigi kohati andis tunda asjaolu, et peaaegu iga näitega kiitis ta enda tegevusi, siis ei saa seda aga pahaks panna, sest tegelikkusest on näha, et ta ei paisuta üle, vaid esitab fakte ja oma elu põhjal tehtud järeldusi. Ise tundsin ära endas seda sündroomi ja loeng tekitas tahtmist sellest haigusest mööda pääseda. Lisaks oli huvitav kuulata, kuidas toimib väikeettevõte Eesti IT maastikul. Loengus ei ilustatud midagi ja toodi tudengi ette karm reaalsus, mis minu arvates oleks pidanud mingilgi moel raputama igat tudengit. Kui seda ei juhtunud, siis ei pea ma seda esitleja süüks, vaid pigem kirjutaks selle üliõpilase laiskuse arvele.

Loeng „Skype NOC Monitoring“, mida esitlesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, oli minu arvates sellest loengusarjast kõige igavam. Seda võib-olla sellepärast, et antud teema oli rohkem suunatud administreerijatele ja ma ise olen huvitatud pigem arendusest. Samas aga arvan, et loeng täitis oma eesmärki, sest selle loengu abil sai suhteliselt hea ettekujutuse sellest, millega puutuvad kokku IT süsteemide administreerijad oma igapäeva töös.

Eelviimaseks loenguks oli Ats Albre ja Helen Piirsalu esitluses „Kuidas saada superstaariks?“. Albre ja Piirsalu olid ettevõttest Nortal ja tutvustasid selle ülesehitust ja projekte. Loeng ise oli informatiivne ja üsnagi huvitav oli kuulata. Ma kaldun arvama, et loengu pealkiri ei olnud päris tabav. Olgugi, et oli aru saada, mida sellega öelda taheti, ei andnud see päris seda mõõtu välja. Samas aga ei langetanud see loengu kvaliteeti. Minu jaoks väärtuslikuks informatsiooniks oli erinevate projektide tutvustamine, millega Nortal tegeleb. Samuti oli väga teretulnud ka teave antud ettevõtte poolt korraldatava suveülikooli kohta. Seda kuulates tekkis endalgi tahtmine sinna kandideerida. Oli inspireeriv kuulata, kuidas Albre rääkis praktilise kogemuse mõjust õpimotivatsioonile.

Viimases loengus rääkis Merle Liisu Lindma teemal „Life is an Attidude“. Teema ei olnud otseselt küll IT-ga seotud, kuid hõlmas see-eest õppetööd ja tööd üldiselt. Esitluse eesmärgiks oli minu arvates tudengile arusaama andmine sellest, kuidas kujunevad inimese väärtused ja suhtumine. Näiteks väide „sa oled see, mida sa mõtled“ annab igaühele tagasisidet selle kohta, missugune inimene on. Kui seda arvesse võtta, siis peaks olema võimalik oma mõtteviisi korrigeerida. Üks kõrvujäävaid lauseid loengust oli selline: „Mulle see ei sobi.“. See tähendab, et inimene peaks olema aus enese vastu ja julgema välja öelda ka töökohas, kui talle mingid lahendused/otsused ei meeldi. Lihtsalt teistsugust eelistust ei sa kellelegi ette heita. Veel tõi Lindma välja 10-10-10 printsiibi, mis tähendab seda, et iga otsuse korral peaks ette mõtlema, mida see muudab 10 minuti, 10 kuu, 10 aasta lõikes. Põhipunktid mida loengus käsitleti olid suhtumine ja väärtused, mõtlemine, olemine, muutuste aktsepteerimine, sotsialiseerumine, enesekindlus, common sense, töö, õppimine tegutsedes, GROW mudel (goal, reality, obstacles/options, way forward), usaldus, meeskonna töö. Kõikidest neist siin kirjutada ei ole otstarbekas, seega tõin välja endale meeldejäävama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus täitis oma eesmärki ja tõesti avardas tudengite (sh minu enda) maailmavaadet ja inspireeris tegutsema produktiivsemalt oma õpingutes. Mis silma paistis kõikidest loengutest oli see, et kõik esitlejad suutsid tekitada üsnagi vaba ja sõbraliku õhkkonna, mis tegi kohalviibimise meeldivamaks. Veel võib mainida seda, et selgelt oli näha kuivõrd oluline on suhtlemine IT maailmas. Olles nüüd pärast kõiki neid loenguid veidi mõttes, leian, et need on mulle suuresti kasuks tulnud ja, olenemata minu algsest pessimistlikust suhtumisest antud ainesse, on mul hea meel, et selline aine esimesel semestril üliõpilastel on.

[1] https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Üldkirjeldus

=== Õpingukorralduse küsimused ===
==== Küsimus B ====

===== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? =====
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.[1]
===== Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? =====
Vastava aine õppejouga tuleb kokku leppida järelarvestuste tegemiseks, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud.[1]
===== Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? =====
Kordusarvestusele tuleb registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust ÕISis.[2]
===== Mis on tähtajad? =====
Kordusarvestuste tähtajad määrab vastavat ainet õpetav õppejõud. [1]
===== Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? =====
RF õppekohal õppivale tudengile kordusarvestused ei maksa midagi. [3]
===== Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? =====
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Punkt 5.4.4.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.

==== Küsimus 3 ====

===== Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? =====
Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni üheks aastaks) ja lapse hooldamiseks(kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni). [1]
===== Mis tegevused tuleb selleks teha? =====
Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [2]
===== Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? =====
Akadeemilist puhkust on võimalik taotleda üheks või rohkemaks semestriks. [3]
===== Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? =====
Akadeemilise puhkuse katkestamiseks tuleb esitada rektorile avaldus. [2] Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimsele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [4]
===== Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? =====
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. [5]
===== Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? =====
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [6]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.3.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.2.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.1.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.4.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.5.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.6.

==== Ülesanne: ====
Esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 24 EAPd.
===== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks? =====
Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses.
===== Kui suur on teile esitatav arve? =====
Arve suurus on 200€.

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete Punktid 1.2.18.-1.2.19.

User:Mkivisil

2013-10-23T13:34:11Z

Mkivisil: Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Mihkel Kivisild Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013 === Essee === Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärkideks …"

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Mihkel Kivisild
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013
=== Essee ===
Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustuse eesmärkideks oli tutvustada Eesti kõrgharidussüsteemi, IT Kolledži akadeemilist struktuuri, õppekavasid, -vorme, hindamissüsteemi ja õppematerjali kasutamist. Põhirõhk aga oli suunatud tudengite silmaringi avardamine ja tutvumine tulevaste töökohtadega ja nende ülesannetega. Seda saavutati erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest inimesi loenguid andma kutsudes[1].

Esimeses loengus tegeleti peamiselt põhieesmärgi saavutamisega, mis minu arvates ka juhtus. Kuigi loeng ise oli võrdlemisi igav, oli seal esiletoodud palju olulist informatsiooni, mida peaks iga tudeng IT Kolledžis õppides teadma. Samas peab tõdema, et kogu esitletut olin ise enne uurinud kolledži kodulehelt, mistõttu oli käsitletud materjal äratuntav ja kordav. Olenemata sellest, et mina olin antud teemasid enne kooli tulekut uurinud, olen üsna kindel, et loengut kuulas nii mõnigi tudeng, kes ei omanud ettekujutust õppetöö ülesehitusest. Võib öelda, et loeng oli igale tudengile kasuks, ka nendele, kes varemalt olid eeskirjade ja muude juhistega tutvunud, sest eks kordamine ole tarkuse ema. Loengu tegi huvitavamaks asjaolu, et inimesed, kes seda läbi viisid, teadsid, millest räägivad, ja oskasid seda võimalikult huvitavalt esitleda.

Teises loengus esitles Margus Ernits teemat „Õppimine ja motivatsioon“. Loeng oli minu arvates üsnagi huvitav ja sisaldas palju informatsiooni ja juhiseid, kuidas õppimisega hästi toime tulla. Õpimotivatsiooni olulisus sai hästi välja toodud. Seda minu arvates eelkõige näitega, kus tudengite ja õppejõu motivatsioon töö tegemiseks on omavahel lõppematus ahelas, kus motivatsiooni puudumine ühel poolel viib lõpuks selle puudumiseni mõlemal pool. Sama moodi pean vajalikuks ka seda, et õppejõud selgitas akadeemilist petturlust ja sellega seonduvat. Eeldan, et nii mõnigi tudeng vaatab spikerdamisele ja etteütlemisele pärast seda teise nurga alt. Loengu miinuseks pean seda, et esitlus oli hüplik. See tähendab, et loengus käsitletavat materjali oli liiga palju, mille tagajärjel ei olnud võimalik erinevaid loengu osasid sidusamalt ette kanda.

Kolmandas loengus, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, käsitles õppejõud Linnar Viik innovatsiooni erinevaid külgi. Loengut oli huvitav kuulata, sest õppejõud rääkis sidusalt ja tõmbas erinevate küsimustega tudengid teemaga kaasa. Minu arvates oli juba alguses püstitatud küsimus „Mis on innovatsioon?“ üks põhjusteks, miks see loeng tudengitele võiks meeldida. Veelgi olulisem ilmselt oli see, et sellele küsimusele ei toodud koheselt vastust, vaid arusaam innovatsioonis kujunes terve loengu vältel ning iga järgneva osaga täiustus see veelgi enam. Miinuseks võib-olla minu arvates oleks see, et erinevate osade selgitamiseks toodud piltlikud näited venisid kohati liiga pikaks ja hoidsid tähelepanu üldplaanis liiga kaua eemal. Näiteks kaldun arvama, et näide jalgrattaga sõitma õppimisest oleks võinud olla lühem, suutes siiski piisavalt hästi anda edasi loengus väljatoodud fail fast printsiipi. Üldplaanis aga arvan, et loengu mõte sai edukalt edasi antud ja kindlasti avardas nii mõnegi tudengi maailmapilti ideedest ja innovatsioonist.

Neljas loeng oli oma olemuselt minu jaoks rohkem informatiivne ja kordav. Silmaringi see oluliselt ei avardanud, kuid huvitav oli kuulata sellegipoolest. Nimelt käsitles Tarmo Randel oma loengus, mille pealkirjaks oli „IT-profid küberpätide vastu!“, erinevaid küberkuritegudega seotud aspekte. Kõige rohkem jäid meelde skeemid sellest, kuidas nakatunud veebilehe kaudu jõuavad salastatud andmed kurjategijate kätte ja kuhu nad sealt edasi liiguvad. Lisaks oli välja toodud ka erinevad asutused, kes selle vastu tegutsevad. Esitleja jagas ka loengu lõpu poole näiteid elust enesest, mis illustreerisid teemat väga hästi. Üldplaanis arvan, et antud teema on IT maastikul vägagi asjakohane ja sellele suunatud loeng oli selles õppeaines vägagi teretulnud.

Järgmises loengus (see on siis viies) jagas Andres Käver teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis“ õppimise olulisusest ja ettevõtlusest oma elul põhinevate näidetega. Minule isiklikult meeldis see loeng kõige rohkem. Huvitav ja inspireeriv oli kuulata, kuidas Käveri valikud õppimise osas olid suunatud tulevikku. Väga mitmel korral nentis ta, et tänapäeval on väga levinud „tudengisündroom“ (st tööde tegemine lükatakse võimalikult tähtaja lähedale). Kuigi kohati andis tunda asjaolu, et peaaegu iga näitega kiitis ta enda tegevusi, siis ei saa seda aga pahaks panna, sest tegelikkusest on näha, et ta ei paisuta üle, vaid esitab fakte ja oma elu põhjal tehtud järeldusi. Ise tundsin ära endas seda sündroomi ja loeng tekitas tahtmist sellest haigusest mööda pääseda. Lisaks oli huvitav kuulata, kuidas toimib väikeettevõte Eesti IT maastikul. Loengus ei ilustatud midagi ja toodi tudengi ette karm reaalsus, mis minu arvates oleks pidanud mingilgi moel raputama igat tudengit. Kui seda ei juhtunud, siis ei pea ma seda esitleja süüks, vaid pigem kirjutaks selle üliõpilase laiskuse arvele.

Loeng „Skype NOC Monitoring“, mida esitlesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, oli minu arvates sellest loengusarjast kõige igavam. Seda võib-olla sellepärast, et antud teema oli rohkem suunatud administreerijatele ja ma ise olen huvitatud pigem arendusest. Samas aga arvan, et loeng täitis oma eesmärki, sest selle loengu abil sai suhteliselt hea ettekujutuse sellest, millega puutuvad kokku IT süsteemide administreerijad oma igapäeva töös.

Eelviimaseks loenguks oli Ats Albre ja Helen Piirsalu esitluses „Kuidas saada superstaariks?“. Albre ja Piirsalu olid ettevõttest Nortal ja tutvustasid selle ülesehitust ja projekte. Loeng ise oli informatiivne ja üsnagi huvitav oli kuulata. Ma kaldun arvama, et loengu pealkiri ei olnud päris tabav. Olgugi, et oli aru saada, mida sellega öelda taheti, ei andnud see päris seda mõõtu välja. Samas aga ei langetanud see loengu kvaliteeti. Minu jaoks väärtuslikuks informatsiooniks oli erinevate projektide tutvustamine, millega Nortal tegeleb. Samuti oli väga teretulnud ka teave antud ettevõtte poolt korraldatava suveülikooli kohta. Seda kuulates tekkis endalgi tahtmine sinna kandideerida. Oli inspireeriv kuulata, kuidas Albre rääkis praktilise kogemuse mõjust õpimotivatsioonile.

Viimases loengus rääkis Merle Liisu Lindma teemal „Life is an Attidude“. Teema ei olnud otseselt küll IT-ga seotud, kuid hõlmas see-eest õppetööd ja tööd üldiselt. Esitluse eesmärgiks oli minu arvates tudengile arusaama andmine sellest, kuidas kujunevad inimese väärtused ja suhtumine. Näiteks väide „sa oled see, mida sa mõtled“ annab igaühele tagasisidet selle kohta, missugune inimene on. Kui seda arvesse võtta, siis peaks olema võimalik oma mõtteviisi korrigeerida. Üks kõrvujäävaid lauseid loengust oli selline: „Mulle see ei sobi.“. See tähendab, et inimene peaks olema aus enese vastu ja julgema välja öelda ka töökohas, kui talle mingid lahendused/otsused ei meeldi. Lihtsalt teistsugust eelistust ei sa kellelegi ette heita. Veel tõi Lindma välja 10-10-10 printsiibi, mis tähendab seda, et iga otsuse korral peaks ette mõtlema, mida see muudab 10 minuti, 10 kuu, 10 aasta lõikes. Põhipunktid mida loengus käsitleti olid suhtumine ja väärtused, mõtlemine, olemine, muutuste aktsepteerimine, sotsialiseerumine, enesekindlus, common sense, töö, õppimine tegutsedes, GROW mudel (goal, reality, obstacles/options, way forward), usaldus, meeskonna töö. Kõikidest neist siin kirjutada ei ole otstarbekas, seega tõin välja endale meeldejäävama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus täitis oma eesmärki ja tõesti avardas tudengite (sh minu enda) maailmavaadet ja inspireeris tegutsema produktiivsemalt oma õpingutes. Mis silma paistis kõikidest loengutest oli see, et kõik esitlejad suutsid tekitada üsnagi vaba ja sõbraliku õhkkonna, mis tegi kohalviibimise meeldivamaks. Veel võib mainida seda, et selgelt oli näha kuivõrd oluline on suhtlemine IT maailmas. Olles nüüd pärast kõiki neid loenguid veidi mõttes, leian, et need on mulle suuresti kasuks tulnud ja, olenemata minu algsest pessimistlikust suhtumisest antud ainesse, on mul hea meel, et selline aine esimesel semestril üliõpilastel on.

[1] https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Üldkirjeldus
=== Õpingukorralduse küsimused ===
==== Küsimus B ====

===== Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? =====
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.[1]
===== Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? =====
Vastava aine õppejouga tuleb kokku leppida järelarvestuste tegemiseks, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud.[1]
===== Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? =====
Kordusarvestusele tuleb registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust ÕISis.[2]
===== Mis on tähtajad? =====
Kordusarvestuste tähtajad määrab vastavat ainet õpetav õppejõud. [1]
===== Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? =====
RF õppekohal õppivale tudengile kordusarvestused ei maksa midagi. [3]
===== Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? =====
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Punkt 5.4.4.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.

==== Küsimus 3 ====

===== Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? =====
Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni üheks aastaks) ja lapse hooldamiseks(kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni). [1]
===== Mis tegevused tuleb selleks teha? =====
Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [2]
===== Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? =====
Akadeemilist puhkust on võimalik taotleda üheks või rohkemaks semestriks. [3]
===== Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? =====
Akadeemilise puhkuse katkestamiseks tuleb esitada rektorile avaldus. [2] Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimsele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [4]
===== Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? =====
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. [5]
===== Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? =====
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [6]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.3.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.2.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.1.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.4.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.5.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Punkt 6.1.6.

==== Ülesanne: ====
Esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 24 EAPd.
===== Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks? =====
Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses.
===== Kui suur on teile esitatav arve? =====
Arve suurus on 200€.

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete Punktid 1.2.18.-1.2.19.