<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Mkokk</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Mkokk"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Mkokk"/>
	<updated>2026-05-07T21:32:37Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mkokk&amp;diff=66684</id>
		<title>User:Mkokk</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mkokk&amp;diff=66684"/>
		<updated>2013-10-24T11:28:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: Created page with &amp;quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Magnus Kokk&amp;lt;br&amp;gt; Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013  ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus on selline aine, mis on kindlast…&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Magnus Kokk&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on selline aine, mis on kindlasti kõikidele esmakursuslastele väga vajalik. Käsitleb see kõike, mida üks tudeng teadma peaks: Õpingukorraldus ITK-s, ITK-s omandatavate erialaoskuste rakendamise võimalused täna ja lähitulevikus, ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. [1] Teine tähtis osa aine juures on loengud erinevate inimestega samadest valdkondadest, kuhu me ise kõik tudengitena pürgime.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige esimeses loengus olid teemadeks õppekorraldus ja kooli sisekord. Sai põgusa ülevaate ITK kodukorrast ja eeskirjadest ning hindamissüsteemist. Olles tulnud TTÜ-st arvutisüsteemide pealt, olin juba tuttav enamuse infoga kuidas kõrghariduse saamine ja üldine koolielu on korraldatud. Kasulik info oli näiteks see, et ITK uksed pannakse lukku õhtul kell 8 ja peale seda saab ainult kaardiga sisse ning üleval raamatukogus pidavat saama kasutada väga kiiret kaabliga internetti. Stipendiumitee teema mind veel nii ärevile ei ajanud, sest teadsin juba varasemast, et tuleb oodata kevadsemestrini, enne kui üldse midagi taodelda saab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus, mida andis Margus Ernits, räägiti õppimisest, motivatsioonist, akadeemilisest petturlusest ning spikerdamisest. Tehti natuke juttu ka GNU/Linuxist kui õppevahendist, robootikaklubist ning IT-süsteemide turvalisusest. Robootikaklubiga tahtsin alguses isegi liituda kuid praegu mõtlen, et küll iga asi omal ajal ning praegu esimesel semestril peaks keskenduma ainult õppimisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli väga huvitav ja kaasahaarav. Esines Linnar Viik, kes rääkis innovatsioonist. Innovatsioon on iga päev millegi uue avastamine  - maailm on täis põnevaid ideid. Viik suutis oma loengus kõigest rääkida väga lihtsalt ja loogiliselt arusaadavalt, mis on üks väga hea külg esinemisoskuse juures. Imetlesin seda, kuidas ta suutis väga rahulikult ja vaba olemisega anda edasi oma mõtteid. Ei tekkinud vist peaagi mitte ühtegi momenti, kus mu tähelepanu oleks tema jutult ära kadunud ja mujale triivinud. Peale loengut mõistsin, et kui on piisavalt tahet ja innovatsiooni, võib kõike korda saata, mida hing ihkab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu teemaks oli küberkaitse. Kohal oli oma ala asjatundja Tarmo Randel Riigi Infosüsteemide Ametist, kes põhiliselt rääkis küberkuritegevusest ja selle olemusest. Saime teada, et  potentsiaalselt võisid rünnaku all olla kõik, kes hommikul kooli olid tulnud. Kuigi nii õnneks ei juhtunud. Üldiselt olin küberkaitse teemaga enamvähem kursis ning minu jaoks vähe värskemat mõtteainet enam ei suudetud toota. Kuigi imestama pani fakt, et küberkuritegevusega teenitud tulu on juba suurem kui narkootikumide müügist tulnud tulu. Kuna Eestis asub Küberkaitsekeskus, siis hoidsin ikkagi silmad ja kõrvad lahti, sest olen mõelnud ühe variandina küberkaitse poole minna tulevikus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng. Esines Andres Käver, meie kooli vilistlane, kes rääkis elust ja õppimisest. Oli vahelduseks hea kuulata esitust inimese poolt, kes on just lõpetanud sama teekonna, mille algusjärgus me kõik praegu oleme. Ta pööras väga suurt rõhku matemaatikale, kuna selle oskusel on seosed vastava ajutegevuse ja mõtlemisega, mida IT valdkonnas vaja läheb. Tekst oli küll kõik puht õige aga esituse poole pealt võibolla natuke tundus, et kõik polnud nii ettevalmistatud kui oleks võinud olla. Kohati tundus nagu räägiks ta ainult iseendast. Ühiseid jooni võib tuua Margus Ernitsa motivatsiooniloenguga – üldiselt samad mõtteivad on sees, esitatud ainult erinevalt positsioonilt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus olid kohal Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes on spetsialistid Skype-st. Teemaks oli neil monitoorimine ehk seire, mis ehk ei tundunud kõige huvitavam olevat. Esitus oli natuke konarlik ja lünklik, oli raske püsida teemaga kaasas, sest kõike seletati väga keeruliselt. Põhiliselt rääkisid mehed oma tööst ja meeskonnast. Monitooringusse vist ise tööle ei läheks, kuna tundub olevat natuke kuiv teema minu jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus olid külas Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Olen sellest firmast kuulnud eelnevalt päris palju ja käinud isegi seal ekskursioonil. Rääkisid nad superstaariks saamisest läbi õppimise, kogemuste ja suhtlemise kaudu, millest kumab läbi kõik eelnev räägitu õppimise ja motivatsiooni kohta. Vaatasin suure huviga kuidas tarkvaraarendus ettevõttes toimub läbi projektijuhi silmade. Tutvustati Nortali suveülikooli, mis kujutab endast nädal aega koolitust spetsialistide poolt, 2 kuu pikkust tööd reaalsetes projektides koos tuutoriga ning peale seda on võimalik jääda neile tööle. Kindlasti tahan sellega kunagi tegeleda ja isegi mõtlen Nortalisse tööle minna, kui olen oma Java-oskusi piisavalt arendanud. Kuulsin ausalt öeldes sellisest võimalusest esimest korda kuigi olin varem selle firmaga kokku puutunud aga ilmselt oli see infolõik eelmisest korrast kadunud kuskile tähelepanematuse taha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimane, kaheksas loeng oli teemal Life is an Attitude, millest oli tulnud rääkima Merle Liisu Lindma Skype-st. Teema keerles elu ja suhtumise ümber, millest nagu ei oleks viitsinud nii palju kuulata. Loengu alguses mainis ta lisaks, et ei tee juttu nn. “kõvadest” teemadest, mis võibolla minu jaoks tunduvad natuke huvitavamad. Aga kiita tuleb esitust, iga kui viimane tudeng sai loodetavasti äratatud, sest jutt oli unisele peale piisavalt lihtne ja loogiline ning praktilised ülesanded panid aju tööle.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikidest loengutest oli erineval moel väga palju kasu. Sai juurde motivatsiooni õppimiseks, kodutööde tegemiseks. Näidati, milline on elu IT-maailmas, kuidas saada hakkama. Väga suur pluss, mis kõikidest loengutest sai, oli see, et sai näha väga palju erinevaid inimesi esinemas, mis andis võimaluse jälgida ja avastada teistes sarnasusi endaga, et ise tulevikus paremini esineda. Põhiline sõnum on ikkagi motivatsioon, õppimine ja sellest tulenevalt edu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Vastus===&lt;br /&gt;
Eksamil läbi kukkudes on võimalik sooritada korduseksam kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järeleksamite ajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoones 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vajalik sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikkides enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RF tudengile on kordussooritused tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtsetatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. REV õppekohal õppiv tudeng peab maksma kordussoorituse tasu 20 eurot HITSA kontole.&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 3=== &lt;br /&gt;
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Vastus===&lt;br /&gt;
Akadeemilist puhkust saab esimesel õppeaastal taotleda, kui on tegemist tervislike põhjustega, kaitseväkke minemisega või lapse hooldamisega, kuni kolmeaastaseks saamiseni.&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse maksimaalne kestvus on aasta.&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest.&lt;br /&gt;
Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.&lt;br /&gt;
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X=20 EAP&lt;br /&gt;
Y=23 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. semester = 27-20=7 EAP&lt;br /&gt;
2. semester = 27-23= 4 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasuda: 11x50e = 550 eur &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Erialatutvustus 2013]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64914</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64914"/>
		<updated>2013-10-15T23:08:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägin kahest suuremast keskkonnast GNOME (selle eri versioonidest ja aretustest) ning KDE&#039;st.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical[http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu]. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, tõi Canonical lagedale uue liidese Unity[http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web], aasta hiljem ilmus ka uus GNOME 3[http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/],  Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e[http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3], hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME], MATE haru loodi 2011. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidike Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/KDE]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
[1] http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11] http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12] http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[13] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[14] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/KDE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.gnome.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kde.org&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&amp;diff=64913</id>
		<title>IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&amp;diff=64913"/>
		<updated>2013-10-15T23:02:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda  [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== sügis 2012 ==&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== sügis 2013 ==&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_%C3%9Clevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64912</id>
		<title>Magnus Kokk - Ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_%C3%9Clevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64912"/>
		<updated>2013-10-15T23:01:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: moved Magnus Kokk - Ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest to Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;#REDIRECT [[Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64911</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64911"/>
		<updated>2013-10-15T23:01:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: moved Magnus Kokk - Ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest to Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägin kahest suuremast keskkonnast GNOME (selle eri versioonidest ja aretustest) ning KDE&#039;st.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical[http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu]. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, tõi Canonical lagedale uue liidese Unity[http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web], aasta hiljem ilmus ka uus GNOME 3[http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/],  Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e[http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3], hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME], MATE haru loodi 2011. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/KDE]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
[1] http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11] http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12] http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[13] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[14] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/KDE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.gnome.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kde.org&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64910</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64910"/>
		<updated>2013-10-15T22:59:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägin kahest suuremast keskkonnast GNOME (selle eri versioonidest ja aretustest) ning KDE&#039;st.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical[http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu]. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, tõi Canonical lagedale uue liidese Unity[http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web], aasta hiljem ilmus ka uus GNOME 3[http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/],  Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e[http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3], hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME], MATE haru loodi 2011. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/KDE]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
[1] http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11] http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12] http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[13] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[14] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/KDE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.gnome.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kde.org&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64909</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64909"/>
		<updated>2013-10-15T22:58:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägin kahest suuremast keskkonnast GNOME, selle eri versioonidest ja aretustest ning KDE.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical[http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu]. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, tõi Canonical lagedale uue liidese Unity[http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web], aasta hiljem ilmus ka uus GNOME 3[http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/],  Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e[http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3], hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME], MATE haru loodi 2011. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/KDE]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
[1] http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11] http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12] http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[13] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[14] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/KDE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.gnome.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kde.org&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64908</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64908"/>
		<updated>2013-10-15T22:58:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägin kahest suuremast keskkonnast GNOME, selle eri versioonidest ja aretustest ning KDE.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical[http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu]. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, tõi Canonical lagedale uue liidese Unity[http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web], aasta hiljem ilmus ka uus GNOME 3[http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/],  Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e[http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3], hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME], MATE haru loodi 2011. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/KDE]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
[1] http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu&lt;br /&gt;
[2] http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web&lt;br /&gt;
[3] http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/&lt;br /&gt;
[4] http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3&lt;br /&gt;
[5] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29&lt;br /&gt;
[7] https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png&lt;br /&gt;
[8] http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
[9] https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
[10] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME&lt;br /&gt;
[11] http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29&lt;br /&gt;
[12] http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
[13] http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell&lt;br /&gt;
[14] http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;br /&gt;
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/KDE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.gnome.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kde.org&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64907</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64907"/>
		<updated>2013-10-15T22:55:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägin kahest suuremast keskkonnast GNOME, selle eri versioonidest ja aretustest ning KDE.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical[http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu]. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, tõi Canonical lagedale uue liidese Unity[http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web], aasta hiljem ilmus ka uus GNOME 3[http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/],  Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e[http://en.wikipedia.org/wiki/Controversy_over_GNOME_3], hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/Unity_%28user_interface%29]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME], MATE haru loodi 2011. aastal[http://en.wikipedia.org/wiki/MATE_%28software%29].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/GNOME_Shell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.[http://en.wikipedia.org/wiki/KDE]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.gnome.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kde.org&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64906</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64906"/>
		<updated>2013-10-15T22:50:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägin kahest suuremast keskkonnast GNOME, selle eri versioonidest ja aretustest ning KDE.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical[http://www.ubuntu.com/about/canonical-and-ubuntu]. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, tõi Canonical lagedale uue liidese Unity[http://www.canonical.com/news/unity-ubuntu-light-instant-web], aasta hiljem ilmus ka uus GNOME 3[http://www.gnome.org/news/2011/04/gnome-3-0-has-arrived/],  Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.gnome.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kde.org&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64905</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64905"/>
		<updated>2013-10-15T22:40:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.gnome.org&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.kde.org&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64904</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64904"/>
		<updated>2013-10-15T22:38:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64903</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64903"/>
		<updated>2013-10-15T22:37:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64902</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64902"/>
		<updated>2013-10-15T22:36:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]][https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]][http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]][http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64901</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64901"/>
		<updated>2013-10-15T22:34:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10&amp;lt;ref&amp;gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases ubuntu]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64900</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64900"/>
		<updated>2013-10-15T22:32:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64899</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64899"/>
		<updated>2013-10-15T22:32:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases] ja Fedora &amp;lt;15[https://fedoraproject.org/wiki/Releases], ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64898</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64898"/>
		<updated>2013-10-15T22:31:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10&amp;lt;ref&amp;gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64897</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64897"/>
		<updated>2013-10-15T22:31:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10&amp;lt;ref&amp;gt;http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64896</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64896"/>
		<updated>2013-10-15T22:30:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10&amp;lt;ref&amp;gt;[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64895</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64895"/>
		<updated>2013-10-15T22:27:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
[[File:Linux Mint 15 MATE Edition.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
[[File:GNOME-Shell-3.10.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
[[File:KDE Plasma Desktop 4.9.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/File:GNOME-Shell-3.10.png&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;br /&gt;
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png&amp;diff=64894</id>
		<title>File:Linux Mint 15 MATE Edition.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Linux_Mint_15_MATE_Edition.png&amp;diff=64894"/>
		<updated>2013-10-15T22:26:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&amp;diff=64893</id>
		<title>File:KDE Plasma Desktop 4.9.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:KDE_Plasma_Desktop_4.9.png&amp;diff=64893"/>
		<updated>2013-10-15T22:17:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:GNOME-Shell-3.10.png&amp;diff=64892</id>
		<title>File:GNOME-Shell-3.10.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:GNOME-Shell-3.10.png&amp;diff=64892"/>
		<updated>2013-10-15T22:14:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64891</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64891"/>
		<updated>2013-10-15T22:13:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64890</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64890"/>
		<updated>2013-10-15T22:13:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png|800px]]&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64889</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64889"/>
		<updated>2013-10-15T22:12:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu Desktop 13.04.png]]&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE puhul on tegemist väga kompaktse ja kiire keskkonnaga. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&amp;diff=64888</id>
		<title>File:Ubuntu Desktop 13.04.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ubuntu_Desktop_13.04.png&amp;diff=64888"/>
		<updated>2013-10-15T22:12:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64887</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64887"/>
		<updated>2013-10-15T21:58:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE on loodud põhimõtetega kiirus ja lihtsus. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64886</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64886"/>
		<updated>2013-10-15T21:57:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (&#039;&#039;desktop environment&#039;&#039;) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (&#039;&#039;usability&#039;&#039;) silmailu (&#039;&#039;eyecandy&#039;&#039;) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab distributsioonist Linux Mint MATE Edition, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil.&lt;br /&gt;
http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
http://www.linuxmint.com/download.php&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3&#039;e pakuvad näiteks Fedora ja openSUSE.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE&#039;d pakuvad näiteks Kubuntu ja openSUSE.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE on loodud põhimõtetega kiirus ja lihtsus. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
LXDE leiab näiteks Linux Mint LXDE Edition&#039;ist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64885</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64885"/>
		<updated>2013-10-15T21:42:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (desktop environment) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Unity==&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (usability) silmailu (eyecandy) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab Linux Mint distributsioonist, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil. http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==KDE==&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE on loodud põhimõtetega kiirus ja lihtsus. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64884</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64884"/>
		<updated>2013-10-15T21:42:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (desktop environment) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==1. Unity==&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (usability) silmailu (eyecandy) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==2. GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab Linux Mint distributsioonist, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil. http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==3. GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==3. KDE==&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==4. LXDE==&lt;br /&gt;
LXDE on loodud põhimõtetega kiirus ja lihtsus. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64883</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64883"/>
		<updated>2013-10-15T21:41:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (desktop environment) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==1. Unity==&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (usability) silmailu (eyecandy) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==2. GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab Linux Mint distributsioonist, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil. http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==3. GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==3. KDE==&lt;br /&gt;
KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
�&lt;br /&gt;
==4. LXDE==&lt;br /&gt;
    LXDE on loodud põhimõtetega kiirus ja lihtsus. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
    Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64882</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64882"/>
		<updated>2013-10-15T21:40:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatuseks==&lt;br /&gt;
    Teatavasti on GNU/Linux operatsioonisüsteemides (edaspidi lihtsalt Linux) võimalik muuta väga paljusid aspekte seoses sellega, kuidas süsteem toimib ning välja näeb. Paralleele võib tõmmata näiteks legoklotsidega, iga suvalise klotsi võib asendada teisega ning välistatud pole ka täiesti oma legomaja ehitamine. Selles kirjatöös teen juttu nimelt töölauakeskkonnast (desktop environment) mille läbi kasutaja suhtleb arvutiga. Definitsioonilt on töölauakeskkond komplekt paljudest programmidest ning juppidest mis kokku moodustavad täieliku graafilise kasutajaliidese. Ühe Linuxi süsteemi peale võib paigaldada mitu erinevat töölauakeskkonda. Järgnevalt räägingi levinumatest töölauakeskkondadest Linuxi süsteemidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tutvustus==&lt;br /&gt;
Paljudele tuttav Linuxi distributsioon Ubuntu kasutab GNOME töölauakeskkonna kasutajaliidest Unity’t. Seda arendab Ubuntu taga olev suurfirma Canonical Ltd. Ei olnud just ammu kui veel Unity’t ja GNOME 3’e ei eksisteerinud, Ubuntu vaikimisi töölauakeskkonnaks oli algusest saati klassikaline GNOME 2. Alles mõned aastad tagasi, kui tuli puuteseadmete buum, ilmus uus GNOME 3, misjärel Canonical tõi lagedale oma kasutajaliidese Unity. Tollal veel algusjärgus projekt tehti koheselt töölaua vaikeseadeks Ubuntu 10.10’l. Palju kriitikat külvanud Unity pani varasema GNOME 2’ga harjunud kasutajad valiku ette: kas harjuda kiiresti uue (algul veel vigase) liidesega ära või kasutada midagi muud. Kuna arvestatav hulk inimesi igatses taga traditsioonilise töölaua põhimõttel töötavat GNOME 2’e, hakkas üks programmeerija selle lähtekoodist edasi arendama uut projekti MATE, millest tuleb juttu hiljem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
�&lt;br /&gt;
==1. Unity==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Unity üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on suur riba ekraani vasakus osas, mis kohati meenutab Apple operatsioonisüsteemi dokiriba. Samuti on kurjakuulutavalt sarnane akende nuppude paigutus - kõik nupud on toodud aknariba vasakule poole. Lisaks kõigele sellele kasutavad rakendused ühise ülemise riba peale tekkivat menüüd. Klikkides dokiriba ülaosas asuvale Ubuntu ikoonile või vajutades Windows-klahvi, avaneb suur menüü, kust on võimalik otsida rakendusi, faile jne. Siin võib sarnasusi välja tuua Windows 8 versiooniga, mille uues Metro liideses on samuti kasutatud suuri ikoone ja võimalikult palju ekraaniruumi, et teha mugavamaks nende kasutamise puuteseadmetel. Siinkohal tulebki välja nn. traditsioonilise töölaua põhimõte, millest Ubuntu on hakanud eemalduma. Kõikidel seadmetel ei ole puutetundlikke ekraane ning hiirega suuri vahemaid lapata pole kuigi mõnus. Üldiselt tundub, nagu liiguks Canonical eemale kasutatavusest (usability) silmailu (eyecandy) poole.&lt;br /&gt;
Unity esimene versioon ilmus 2010. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
�&lt;br /&gt;
==2. GNOME 2 ja MATE==&lt;br /&gt;
GNOME 2 oli pikka aega paljude populaarsete Linuxi distributsioonide töölauakeskkonnaks, näiteks Ubuntu &amp;lt;10.10 (1) ja Fedora &amp;lt;15 (2), ning ka paljude pikaaegsete Linuxi kasutajate lemmikuks. GNOME 2 iseloomustab kõige paremini traditsioonilise töölaua põhimõte, st mitte orienteeritud puuteseadmetele ja tahvlitele, kuhu poole tüürivad GNOME 3 ja Unity. Kuna GNOME 2 hüljati tema arendajate poolt, et tegeleda GNOME 3ga, mis on radikaalselt erinev varasemast, tehti selle lähtekoodist uus projekt nimega MATE, mis on ka üheks vaikeseadeks Linux Mintil, Fedoral ja Sabayon Linuxil. MATE põhieesmärk on jätkata GNOME 2 arendust sealt, kust see pooleli jäi, säilitades klassikalise töölaua põhimõtteid. Sinna alla kuulub ka töölaua paneelide kasutus, millele on võimalik lisada erinevaid objekte (menüüd, launcher’id, lahtiolevate akende nimekiri jne). Põhiline pluss MATE puhul on väga suur kohandatavus (customizability), millest jääb Unity ja GNOME 3 puhul palju puudu ning lisaks on MATE palju stabiilsem (põhineb ju klassikalise GNOME 2 koodil) ja paljude arvates ka loogilisemalt üles ehitatud.&lt;br /&gt;
Kõige esimene GNOME versioon ilmus 1999. aastal, MATE haru loodi 2011. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ilmselt kõige parema MATE-kogemuse saab Linux Mint distributsioonist, kuna see on üles ehitatud Ubuntu baasil, mistõttu on tarkvaraladu sama mis Ubuntu peal ning juures on ka Minti enda ladu. Võimalik on ka proovida MATE keskkonda puhtal Ubuntu installatsioonil. http://wiki.mate-desktop.org/download&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==3. GNOME 3==&lt;br /&gt;
Ka GNOME 3 puhul on märgata effekti, nagu liiguks see kohandatavuse poolt (customizability) ilusa väljanägemise poole, teisisõnu poweruserid, kes hindavad fakti, et kõike on võimalik oma kujutluse järgi muuta, ei ole just suurimad GNOME 3 fännid. Lisaks ka pikaaegsematel GNOME 2 kasutajatel on raskem adapteeruda uuele keskkonnale, mida GNOME 3 pakub.&lt;br /&gt;
Nagu ka Unity puhul, on siingi märgata tugevat suunda puuteseadmete kasuks, mis ei tundu nii meeltmööda tavalistele desktop-kasutajatele. Suured ikoonid ja puutefunktsioonid ei pruugi olla nii mugavad kui kasutada neid tavapärase arvuti peal.&lt;br /&gt;
GNOME 3 esimene versioon ilmus 2011. aastal.&lt;br /&gt;
�&lt;br /&gt;
==3. KDE==&lt;br /&gt;
    KDE kasutab ka ekraanil paneele, mistõttu meenutab see veidik Windows operatsioonisüsteemide keskkonda, mis võib olla ka üheks faktoriks selle suure populaarsuse osas. Teine faktor on kindlasti see, et nagu ka MATE’i, on KDE’d võimalik väga suures osas kohandada oma vajadustele. Mainimist vajab kindlasti Konqueror, KDE enda veebi-, failibrauser ning dokumendivaatur. Kindlasti on KDE natuke suurema ressursivajadusega kui MATE, kuna 4.x seeria on läinud veidike graafilisemaks ja keerulisemaks kui selle eelkäija KDE 3.x. Kuna KDE maailmas nii drastilisi muutusi pole olnud kui näiteks GNOME 2 vs 3, siis ei ole mõtet rääkida 3.x seeriast, mis praeguseks on juba vananenud.&lt;br /&gt;
KDE esmaväljalase oli 1998. aastal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
�&lt;br /&gt;
==4. LXDE==&lt;br /&gt;
    LXDE on loodud põhimõtetega kiirus ja lihtsus. Ressursinõuded on väga väikesed, saab käima ka küllaltki vana riistvara peal. Suur pluss akendest migreerunud kasutajale on Windowsi keskkonna sarnasus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõtteks==&lt;br /&gt;
    Arvestades fakti, et Linuxile on olemas tohutu hulk erinevaid töölauakeskkondi, ei saagi üheselt määratleda seda kõige paremat. Mis ühele meeldib, võib teisele täiesti vastukarva olla. Olles kasutanud aastaid GNOME 2 keskkonda, ei tundu Unity ega ka GNOME 3 üldse midagi asjalikku olevat kuid täiesti uuele kasutajale võivad need pakkuda väga head Linuxi elamust. Ainuõige valiku saab teha kasutaja ise, proovides erinevaid variante ja valides välja selle mis meeldib kõige rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited:&lt;br /&gt;
(1) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Ubuntu_releases&lt;br /&gt;
(2) https://fedoraproject.org/wiki/Releases&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64881</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64881"/>
		<updated>2013-10-15T21:22:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== test ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=test=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
test&lt;br /&gt;
=test=&lt;br /&gt;
==test==&lt;br /&gt;
test&lt;br /&gt;
=test=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64880</id>
		<title>Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest&amp;diff=64880"/>
		<updated>2013-10-15T21:07:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mkokk: Created page with &amp;quot;Test&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Test&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mkokk</name></author>
	</entry>
</feed>