https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=MkontICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T02:02:28ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor&diff=44621Nimeserveri labor2011-12-14T09:33:30Z<p>Mkont: /* Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
08. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.<br />
<br />
Antud artikkel on suunatud eelkõige algajatele süsteemiadministraatoritele, kuid nõuab mõningasi teadmisi serverite konfigureerimisest.<br />
<br />
== Stsenaarium ==<br />
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).<br />
<br />
== Nõuded ==<br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
'''NB!''' See artikkel ei sobi tavalise (üheserverilise) nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on stsnenaariumi-spetsiifiline.<br />
<br />
== Lisainformatsioon DNS'i kohta ==<br />
<br />
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
Seejärel tuleks teenusele teha käivitus:<br />
<br />
<pre><br />
service hostname start<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame '''vork.ee.zone''' faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for vork.ee<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Seejärel tuleks teenusele teha käivitus:<br />
<br />
<pre><br />
service hostname start<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =<br />
<br />
Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.<br />
<br />
== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi ==<br />
<br />
(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
== Dynaamilise tsooni reload ==<br />
<br />
Süntaks:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk<br />
<pre><br />
sudo rndc dumpdb -cache<br />
</pre><br />
seejärel avada loodud dump'i fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk <br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc stats<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==<br />
<br />
Selleks on vaja lisada nano '''/etc/bind/named.conf.options''' faili rida<br />
<pre><br />
zone-statistics yes;<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== DNS Spoofing ==<br />
Kuidas toimib avaliku võrgu '''DNS Spoofing''' – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.<br />
<br />
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]<br />
<br />
<br />
== Open resolver ==<br />
'''Open resolveriks''' nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.<br />
<br />
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]<br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia '''/etc/bind''' ja /'''var/lib/bind''' kataloogist ja seal asuvatest failidest.<br />
<br />
Käsk selleks on :<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid '''/etc/bind''' ja '''/var/lib/bind''' kataloogide asemele.<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /<br />
</pre><br />
<br />
= Mis läks valesti =<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
=Tulemüür=<br />
<br />
Tulemüüris peavad olema avatud järgmised pordid:<br />
<br />
*'''53 tcp/udp'''<br />
*'''953 tcp/udp'''<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Meie retsenseerisime ==<br />
[[CUPS_seadistamine]]<br />
<br />
= Category =<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor&diff=44619Nimeserveri labor2011-12-14T09:33:03Z<p>Mkont: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
08. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.<br />
<br />
Antud artikkel on suunatud eelkõige algajatele süsteemiadministraatoritele, kuid nõuab mõningasi teadmisi serverite konfigureerimisest.<br />
<br />
== Stsenaarium ==<br />
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).<br />
<br />
== Nõuded ==<br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
'''NB!''' See artikkel ei sobi tavalise (üheserverilise) nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on stsnenaariumi-spetsiifiline.<br />
<br />
== Lisainformatsioon DNS'i kohta ==<br />
<br />
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
Seejärel tuleks teenusele teha käivitus:<br />
<br />
<pre><br />
service hostname start<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame '''vork.ee.zone''' faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for vork.ee<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =<br />
<br />
Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.<br />
<br />
== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi ==<br />
<br />
(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
== Dynaamilise tsooni reload ==<br />
<br />
Süntaks:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk<br />
<pre><br />
sudo rndc dumpdb -cache<br />
</pre><br />
seejärel avada loodud dump'i fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk <br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc stats<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==<br />
<br />
Selleks on vaja lisada nano '''/etc/bind/named.conf.options''' faili rida<br />
<pre><br />
zone-statistics yes;<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== DNS Spoofing ==<br />
Kuidas toimib avaliku võrgu '''DNS Spoofing''' – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.<br />
<br />
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]<br />
<br />
<br />
== Open resolver ==<br />
'''Open resolveriks''' nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.<br />
<br />
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]<br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia '''/etc/bind''' ja /'''var/lib/bind''' kataloogist ja seal asuvatest failidest.<br />
<br />
Käsk selleks on :<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid '''/etc/bind''' ja '''/var/lib/bind''' kataloogide asemele.<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /<br />
</pre><br />
<br />
= Mis läks valesti =<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
=Tulemüür=<br />
<br />
Tulemüüris peavad olema avatud järgmised pordid:<br />
<br />
*'''53 tcp/udp'''<br />
*'''953 tcp/udp'''<br />
<br />
== Meie retsenseerisime ==<br />
[[CUPS_seadistamine]]<br />
<br />
= Category =<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor&diff=44610Nimeserveri labor2011-12-14T09:22:14Z<p>Mkont: /* Stsenaarium */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
08. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.<br />
<br />
Antud artikkel on suunatud eelkõige algajatele süsteemiadministraatoritele, kuid nõuab mõningasi teadmisi serverite konfigureerimisest.<br />
<br />
== Stsenaarium ==<br />
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).<br />
<br />
== Nõuded ==<br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
'''NB!''' See artikkel ei sobi tavalise (üheserverilise) nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on stsnenaariumi-spetsiifiline.<br />
<br />
== Lisainformatsioon DNS'i kohta ==<br />
<br />
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame '''vork.ee.zone''' faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =<br />
<br />
Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.<br />
<br />
== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi ==<br />
<br />
(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
== Dynaamilise tsooni reload ==<br />
<br />
Süntaks:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk<br />
<pre><br />
sudo rndc dumpdb -cache<br />
</pre><br />
seejärel avada loodud dump'i fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk <br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc stats<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==<br />
<br />
Selleks on vaja lisada nano '''/etc/bind/named.conf.options''' faili rida<br />
<pre><br />
zone-statistics yes;<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== DNS Spoofing ==<br />
Kuidas toimib avaliku võrgu '''DNS Spoofing''' – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.<br />
<br />
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]<br />
<br />
<br />
== Open resolver ==<br />
'''Open resolveriks''' nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.<br />
<br />
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]<br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia '''/etc/bind''' ja /'''var/lib/bind''' kataloogist ja seal asuvatest failidest.<br />
<br />
Käsk selleks on :<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid '''/etc/bind''' ja '''/var/lib/bind''' kataloogide asemele.<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /<br />
</pre><br />
<br />
= Mis läks valesti =<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
=Tulemüür=<br />
<br />
Tulemüüris peavad olema avatud järgmised pordid:<br />
<br />
*'''53 tcp/udp'''<br />
*'''953 tcp/udp'''<br />
<br />
== Meie retsenseerisime ==<br />
[[CUPS_seadistamine]]<br />
<br />
= Category =<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor&diff=44608Nimeserveri labor2011-12-14T09:22:05Z<p>Mkont: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
08. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.<br />
<br />
Antud artikkel on suunatud eelkõige algajatele süsteemiadministraatoritele, kuid nõuab mõningasi teadmisi serverite konfigureerimisest.<br />
<br />
== Stsenaarium ==<br />
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).<br />
<br />
Antud artikkel on suunatud eelkõige algajatele süsteemiadministraatoritele, kuid nõuab mõningasi teadmisi serverite konfigureerimisest.<br />
<br />
== Nõuded ==<br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
'''NB!''' See artikkel ei sobi tavalise (üheserverilise) nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on stsnenaariumi-spetsiifiline.<br />
<br />
== Lisainformatsioon DNS'i kohta ==<br />
<br />
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame '''vork.ee.zone''' faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =<br />
<br />
Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.<br />
<br />
== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi ==<br />
<br />
(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
== Dynaamilise tsooni reload ==<br />
<br />
Süntaks:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk<br />
<pre><br />
sudo rndc dumpdb -cache<br />
</pre><br />
seejärel avada loodud dump'i fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk <br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc stats<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==<br />
<br />
Selleks on vaja lisada nano '''/etc/bind/named.conf.options''' faili rida<br />
<pre><br />
zone-statistics yes;<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== DNS Spoofing ==<br />
Kuidas toimib avaliku võrgu '''DNS Spoofing''' – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.<br />
<br />
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]<br />
<br />
<br />
== Open resolver ==<br />
'''Open resolveriks''' nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.<br />
<br />
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]<br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia '''/etc/bind''' ja /'''var/lib/bind''' kataloogist ja seal asuvatest failidest.<br />
<br />
Käsk selleks on :<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid '''/etc/bind''' ja '''/var/lib/bind''' kataloogide asemele.<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /<br />
</pre><br />
<br />
= Mis läks valesti =<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
=Tulemüür=<br />
<br />
Tulemüüris peavad olema avatud järgmised pordid:<br />
<br />
*'''53 tcp/udp'''<br />
*'''953 tcp/udp'''<br />
<br />
== Meie retsenseerisime ==<br />
[[CUPS_seadistamine]]<br />
<br />
= Category =<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor&diff=44607Nimeserveri labor2011-12-14T09:21:44Z<p>Mkont: /* Stsenaarium */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
08. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.<br />
<br />
== Stsenaarium ==<br />
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).<br />
<br />
Antud artikkel on suunatud eelkõige algajatele süsteemiadministraatoritele, kuid nõuab mõningasi teadmisi serverite konfigureerimisest.<br />
<br />
== Nõuded ==<br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
'''NB!''' See artikkel ei sobi tavalise (üheserverilise) nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on stsnenaariumi-spetsiifiline.<br />
<br />
== Lisainformatsioon DNS'i kohta ==<br />
<br />
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame '''vork.ee.zone''' faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =<br />
<br />
Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.<br />
<br />
== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi ==<br />
<br />
(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
== Dynaamilise tsooni reload ==<br />
<br />
Süntaks:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk<br />
<pre><br />
sudo rndc dumpdb -cache<br />
</pre><br />
seejärel avada loodud dump'i fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk <br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc stats<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==<br />
<br />
Selleks on vaja lisada nano '''/etc/bind/named.conf.options''' faili rida<br />
<pre><br />
zone-statistics yes;<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== DNS Spoofing ==<br />
Kuidas toimib avaliku võrgu '''DNS Spoofing''' – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.<br />
<br />
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]<br />
<br />
<br />
== Open resolver ==<br />
'''Open resolveriks''' nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.<br />
<br />
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]<br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia '''/etc/bind''' ja /'''var/lib/bind''' kataloogist ja seal asuvatest failidest.<br />
<br />
Käsk selleks on :<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid '''/etc/bind''' ja '''/var/lib/bind''' kataloogide asemele.<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /<br />
</pre><br />
<br />
= Mis läks valesti =<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
=Tulemüür=<br />
<br />
Tulemüüris peavad olema avatud järgmised pordid:<br />
<br />
*'''53 tcp/udp'''<br />
*'''953 tcp/udp'''<br />
<br />
== Meie retsenseerisime ==<br />
[[CUPS_seadistamine]]<br />
<br />
= Category =<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor&diff=44600Nimeserveri labor2011-12-14T09:17:18Z<p>Mkont: /* Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
08. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.<br />
<br />
== Stsenaarium ==<br />
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).<br />
<br />
== Nõuded ==<br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
'''NB!''' See artikkel ei sobi tavalise (üheserverilise) nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on stsnenaariumi-spetsiifiline.<br />
<br />
== Lisainformatsioon DNS'i kohta ==<br />
<br />
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame '''vork.ee.zone''' faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =<br />
<br />
Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.<br />
<br />
== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi ==<br />
<br />
(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
== Dynaamilise tsooni reload ==<br />
<br />
Süntaks:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk<br />
<pre><br />
sudo rndc dumpdb -cache<br />
</pre><br />
seejärel avada loodud dump'i fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk <br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc stats<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==<br />
<br />
Selleks on vaja lisada nano '''/etc/bind/named.conf.options''' faili rida<br />
<pre><br />
zone-statistics yes;<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== DNS Spoofing ==<br />
Kuidas toimib avaliku võrgu '''DNS Spoofing''' – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.<br />
<br />
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]<br />
<br />
<br />
== Open resolver ==<br />
'''Open resolveriks''' nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.<br />
<br />
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]<br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia '''/etc/bind''' ja /'''var/lib/bind''' kataloogist ja seal asuvatest failidest.<br />
<br />
Käsk selleks on :<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid '''/etc/bind''' ja '''/var/lib/bind''' kataloogide asemele.<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /<br />
</pre><br />
<br />
= Mis läks valesti =<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
<br />
== Meie retsenseerisime ==<br />
[[CUPS_seadistamine]]<br />
<br />
= Category =<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor&diff=44597Nimeserveri labor2011-12-14T09:15:15Z<p>Mkont: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
08. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning selle eesmärk on õpetada DNS serverite rakendamist.<br />
<br />
== Stsenaarium ==<br />
Selles laboris mängitakse läbi stsenaarium:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist).<br />
<br />
== Nõuded ==<br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
'''NB!''' See artikkel ei sobi tavalise (üheserverilise) nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on stsnenaariumi-spetsiifiline.<br />
<br />
== Lisainformatsioon DNS'i kohta ==<br />
<br />
Täpsemalt saab lugeda DNS serveri ja DNS teenuse kohta siit: [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS]<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga '''/etc/hosts''' faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka '''/etc/hostname''' faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili '''/etc/bind/named.conf.options'''. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili '''/etc/bind/named.conf.default-zones'''. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame '''vork.ee.zone''' faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta '''resolv.conf''' faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
'''Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.'''<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
= Vajalikud käsud nimeserveri administaatorile =<br />
<br />
Siin on kirjutatud mõned teadmised, mida DNS'i administraator teadma peab.<br />
<br />
== Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi ==<br />
<br />
(näiteks on see kasulik mürgitatud serveri vahemälu puhul, Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]] )<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada ==<br />
<br />
Tuleb anda nimeserverile järgmine käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
== Dynaamilise tsooni reload ==<br />
<br />
Süntaks:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache'i sisu ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk<br />
<pre><br />
sudo rndc dumpdb -cache<br />
</pre><br />
seejärel avada loodud dump'i fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==<br />
<br />
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk <br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc stats<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==<br />
<br />
Selleks on vaja lisada nano /etc/bind/named.conf.options faili rida<br />
<pre><br />
zone-statistics yes;<br />
</pre><br />
seejärel avada named.stats fail.<br />
<pre><br />
sudo less /var/cache/bind/named.stats<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== DNS Spoofing ==<br />
Kuidas toimib avaliku võrgu DNS Spoofing – üheks näiteks oleks „DNS cache poisoning“ tehnoloogia, millega solgitakse avaliku DNS serveri (mis töötab Open Resolver põhimõttel) DNS cache ja vahetatakse mingi üldiselt enam levinud saidi (või saitide) IP aadress(id) välja ründe objektiks oleva IP’ga.<br />
<br />
Viide: [[DNS_Spoofing | DNS Spoofing]]<br />
<br />
<br />
== Open resolver ==<br />
Open resolveriks nimetatakse nimeserverit, mis pakub nimelahendusteenust ka väljapoole oma administratiivset domeeni. Enamasti on open resolveriks puudulikult konfigureeritud DNS server. Ilma otsese vajaduseta tasuks kindlasti vältida open resolveri püstipanekut oma võrku. Pole mingit vajadust pakkuda avalikku teenust kõigile. See tähendab enamasti, et nimelahendust saab kasutada kogu internet. Teiseks saab kogu maailmale avatud DNS serverit kasutada DDOS rünnakute läbiviimiseks. Lisaks on avatud serverit rünnata vahemälu manipuleerimise teel. Nii satuksid ohtu konkreetse serveri teenuseid kasutavad kliendid.<br />
<br />
Viide: [[Open_resolver | Open Resolver]]<br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
'''Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogist ja seal asuvatest failidest.'''<br />
<br />
Käsk selleks on :<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
'''Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid '''/etc/bind''' ja '''/var/lib/bind''' kataloogide asemele.'''<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz --directory /<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -directory /<br />
</pre><br />
<br />
= Mis läks valesti =<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
<br />
== Meie retsenseerisime ==<br />
[[CUPS_seadistamine]]<br />
<br />
= Category =<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44575Talk:CUPS seadistamine2011-12-14T08:47:27Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''20'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44560Talk:CUPS seadistamine2011-12-14T08:38:14Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub selgitus, kes on käesoleva juhendi sihtgrupp.<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| Silma hakkasid mõned kokku- ja lahkukirjutamisega seotud apsud (konfiguratsioonifail, logifail, vaikeprinter, printimistöid on kokku näiteks). Tekstis võiks mõned terminid olla eestindatud (backup on varukoopia ja restartida on taaskäivitada näiteks). Enne ja ennem on vahetuses. Võiks hoiduda slängist (adminni õigustesse oleks minu arvates viisakam välja kirjutada).<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''17.5'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44555Talk:CUPS seadistamine2011-12-14T08:23:51Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub selgitus, kes on käesoleva juhendi sihtgrupp.<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| Silma hakkasid mõned kokku- ja lahkukirjutamisega seotud apsud (konfiguratsioonifail, logifail, vaikeprinter, printimistöid on kokku näiteks). Tekstis võiks mõned terminid olla eestindatud (backup on varukoopia ja restartida on taaskäivitada näiteks). Enne ja ennem on vahetuses. Võiks hoiduda slängist (adminni õigustesse oleks minu arvates viisakam välja kirjutada).<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''17.5'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44554Talk:CUPS seadistamine2011-12-14T08:23:35Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub selgitus, kes on käesoleva juhendi sihtgrupp.<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| Silma hakkasid mõned kokku- ja lahkukirjutamisega seotud apsud (konfiguratsioonifail, logifail, vaikeprinter, printimistöid on kokku näiteks). Tekstis võiks mõned terminid olla eestindatud (backup on varukoopia ja restartida on taaskäivitada näiteks). Enne ja ennem on vahetuses. Võiks hoiduda slängist (adminni õigustesse oleks minu arvates viisakam välja kirjutada).<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''18'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44553Talk:CUPS seadistamine2011-12-14T08:23:22Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub selgitus, kes on käesoleva juhendi sihtgrupp.<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| Silma hakkasid mõned kokku- ja lahkukirjutamisega seotud apsud (konfiguratsioonifail, logifail, vaikeprinter, printimistöid on kokku näiteks). Tekstis võiks mõned terminid olla eestindatud (backup on varukoopia ja restartida on taaskäivitada näiteks). Enne ja ennem on vahetuses. Võiks hoiduda slängist (adminni õigustesse oleks minu arvates viisakam välja kirjutada).<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''17'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44550Talk:CUPS seadistamine2011-12-14T08:18:37Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub selgitus, kes on käesoleva juhendi sihtgrupp.<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| Silma hakkasid mõned kokku- ja lahkukirjutamisega seotud apsud (konfiguratsioonifail, logifail, vaikeprinter, printimistöid on kokku näiteks). Tekstis võiks mõned terminid olla eestindatud (backup on varukoopia ja restartida on taaskäivitada näiteks). Enne ja ennem on vahetuses. Võiks hoiduda slängist (adminni õigustesse oleks minu arvates viisakam välja kirjutada).<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| On olemas käsk cupsd.conf varukoopia tegemiseks aga ta võiks olla eraldi välja toodud ja varundada tuleks toimivat konfi, mitte default sättestusi.<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''17'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44549Talk:CUPS seadistamine2011-12-14T08:18:28Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub selgitus, kes on käesoleva juhendi sihtgrupp.<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| Silma hakkasid mõned kokku- ja lahkukirjutamisega seotud apsud (konfiguratsioonifail, logifail, vaikeprinter, printimistöid on kokku näiteks). Tekstis võiks mõned terminid olla eestindatud (backup on varukoopia ja restartida on taaskäivitada näiteks). Enne ja ennem on vahetuses. Võiks hoiduda slängist (adminni õigustesse oleks minu arvates viisakam välja kirjutada).<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| On olemas käsk cupsd.conf varukoopia tegemiseks aga ta võiks olla eraldi välja toodud ja varundada tuleks toimivat konfi, mitte default sättestusi.<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''16'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44548Talk:CUPS seadistamine2011-12-14T08:17:48Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| OK<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub selgitus, kes on käesoleva juhendi sihtgrupp.<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Nõudeid ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| Silma hakkasid mõned kokku- ja lahkukirjutamisega seotud apsud (konfiguratsioonifail, logifail, vaikeprinter, printimistöid on kokku näiteks). Tekstis võiks mõned terminid olla eestindatud (backup on varukoopia ja restartida on taaskäivitada näiteks). Enne ja ennem on vahetuses. Võiks hoiduda slängist (adminni õigustesse oleks minu arvates viisakam välja kirjutada).<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| On olemas käsk cupsd.conf varukoopia tegemiseks aga ta võiks olla eraldi välja toodud ja varundada tuleks toimivat konfi, mitte default sättestusi.<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''16'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44435Talk:CUPS seadistamine2011-12-13T12:45:48Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
|Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Autorid on olemas.<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
|Skoop<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub selgitus, kes on käesoleva juhendi sihtgrupp.<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Nõudeid ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
| 2<br />
| 2<br />
| OK<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| OK<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Käsud on tekstist eristatud ja välja toodud.<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| Silma hakkasid mõned kokku- ja lahkukirjutamisega seotud apsud (konfiguratsioonifail, logifail, vaikeprinter, printimistöid on kokku näiteks). Tekstis võiks mõned terminid olla eestindatud (backup on varukoopia ja restartida on taaskäivitada näiteks). Enne ja ennem on vahetuses. Võiks hoiduda slängist (adminni õigustesse oleks minu arvates viisakam välja kirjutada).<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 0.5<br />
| On olemas käsk cupsd.conf varukoopia tegemiseks aga ta võiks olla eraldi välja toodud ja varundada tuleks toimivat konfi, mitte default sättestusi.<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Puudub.<br />
|-<br />
| Kasutatud materjal ja viited<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''20'''<br />
|'''14'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44223Talk:CUPS seadistamine2011-12-08T14:51:17Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
|Autorid<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Olemas<br />
|-<br />
|Skoop<br />
|0.5<br />
|<br />
|<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
|1<br />
|0<br />
|Nõudeid ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
|2<br />
|1<br />
|cpusd.conf: Admin user group all puudub Port:631. Ei ole välja toodud, kuidas tuleks restrict access to server muuta et teenus toimiks.<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
|2<br />
|2<br />
|Mari ja Maali piirangute käsus ei tohiks olla tühikut allow blokis.<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|OK<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|OK<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
|0.5<br />
|<br />
|<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
|1<br />
|0.5<br />
|On olemas käsk cupsd.conf varukoopia tegemiseks aga ta võiks olla eraldi välja toodud ja varundada tuleks toimivat konfi, mitte default sättestusi.<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
|1<br />
|0<br />
|Puudub<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''10'''<br />
|'''....'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44222Talk:CUPS seadistamine2011-12-08T14:49:58Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
|Autorid<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Olemas<br />
|-<br />
|Skoop<br />
|0.5<br />
|<br />
|<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
|1<br />
|0<br />
|Nõudeid ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
|2<br />
|1<br />
|cpusd.conf: Admin user group all puudub Port:631. Ei ole välja toodud, kuidas tuleks restrict access to server muuta et teenus toimiks.<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
|2<br />
|2<br />
|Mari ja Maali piirangute käsus ei tohiks olla tühikut allow blokis.<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|OK<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|OK<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
|0.5<br />
|<br />
|<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
|1<br />
|0<br />
|On olemas käsk cupsd.conf varukoopia tegemiseks aga ta võiks olla eraldi välja toodud ja varundada tuleks toimivat konfi, mitte default sättestusi.<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
|1<br />
|0<br />
|Puudub<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''10'''<br />
|'''....'''<br />
|<br />
|}</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44221Talk:CUPS seadistamine2011-12-08T14:49:15Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
|Autorid<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Olemas<br />
|-<br />
|Skoop<br />
|0.5<br />
|0.25<br />
|<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
|1<br />
|0<br />
|Nõudeid ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
|2<br />
|1<br />
|cpusd.conf: Admin user group all puudub Port:631. Ei ole välja toodud, kuidas tuleks restrict access to server muuta et teenus toimiks.<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
|2<br />
|2<br />
|Mari ja Maali piirangute käsus ei tohiks olla tühikut allow blokis.<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|OK<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|OK<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
|1<br />
|0<br />
|On olemas käsk cupsd.conf varukoopia tegemiseks aga ta võiks olla eraldi välja toodud ja varundada tuleks toimivat konfi, mitte default sättestusi.<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
|1<br />
|0<br />
|Puudub<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''10'''<br />
|'''....'''<br />
|<br />
|}<br />
<br />
-puudu<br />
<br />
/etc/cups/cupsd.conf<br />
<br />
# Administrator user group...<br />
SystemGroup lpadmin<br />
Port 631</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44220Talk:CUPS seadistamine2011-12-08T14:48:24Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
|Autorid<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Olemas<br />
|-<br />
|Skoop<br />
|0.5<br />
|0.25<br />
|<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
|1<br />
|0<br />
|Nõudeid ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
|2<br />
|1<br />
|cpusd.conf: Admin user group all puudub Port:631. Ei ole välja toodud, kuidas tuleks restrict access to server muuta et teenus toimiks.<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
|2<br />
|2<br />
|Mari ja Maali piirangute käsus ei tohiks olla tühikut allow blokis.<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|OK<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0<br />
|OK<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
|1<br />
|0<br />
|On olemas käsk cupsd.conf varukoopia tegemiseks aga ta võiks olla eraldi välja toodud ja varundada tuleks toimivat konfi, mitte default sättestusi.<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
|1<br />
|0<br />
|Puudub<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''10'''<br />
|'''....'''<br />
|<br />
|}<br />
<br />
-puudu<br />
<br />
/etc/cups/cupsd.conf<br />
<br />
# Administrator user group...<br />
SystemGroup lpadmin<br />
Port 631</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&diff=44167Talk:CUPS seadistamine2011-12-08T09:10:32Z<p>Mkont: /* Hindajad */</p>
<hr />
<div>== Hindajad ==<br />
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]<br />
<br />
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets<br />
<br />
{|border="2"<br />
!KRITEERIUM<br />
!KAAL<br />
!HINNANG<br />
!KOMMENTAAR<br />
|-<br />
|Autorid<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Olemas<br />
|-<br />
|Skoop<br />
|0.5<br />
|0.25<br />
|<br />
|-<br />
|Sissejuhatus<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|Sissejuhatuses kõik vajalik olemas, aga sõnastus võiks parem olla ("Selles artiklis räägime...").<br />
|-<br />
|Nõuded<br />
|1<br />
|0.5<br />
|<br />
|-<br />
|Installeerimise osa<br />
|2<br />
|2<br />
|<br />
|-<br />
|Tehniliselt korrektne <br />
|2<br />
|2<br />
|<br />
|-<br />
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|<br />
|-<br />
|Korraldused on tekstist eristatavad<br />
|0.5<br />
|0<br />
|<br />
|-<br />
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
|0.5<br />
|0.5<br />
|<br />
|-<br />
|Teenuse varundamine<br />
|1<br />
|1<br />
|<br />
|-<br />
|Teenuse taastamine<br />
|1<br />
|1<br />
|<br />
|-<br />
|'''Kokku'''<br />
|'''10'''<br />
|'''....'''<br />
|<br />
|}<br />
<br />
-puudu<br />
<br />
/etc/cups/cupsd.conf<br />
<br />
# Administrator user group...<br />
SystemGroup lpadmin<br />
Port 631</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&diff=43945Nimeserveri labor V.22011-12-06T11:27:30Z<p>Mkont: /* Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
06. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). <br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns2<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==<br />
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades '''rndc''' käsku. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogist ja seal asuvatest failidest.<br />
Käsk selleks on :<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
==Teenuse taastamine, kui on olemas varukoopia==<br />
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogide asemele<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz -C /etc/<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -C /var/lib/<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Mis läks valesti ==<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
== Asub ==<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&diff=43944Nimeserveri labor V.22011-12-06T11:25:39Z<p>Mkont: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>=Viimase muutmise aeg=<br />
06. Detsember 2011 10:47<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). <br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns1<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==<br />
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades '''rndc''' käsku. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse varundamine=<br />
<br />
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogist ja seal asuvatest failidest.<br />
Käsk selleks on :<br />
<pre><br />
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind<br />
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind<br />
</pre><br />
<br />
=Teenuse taastamine=<br />
<br />
==Teenuse taastamine, kui on olemas varukoopia==<br />
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogide asemele<br />
<br />
<pre><br />
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz -C /etc/<br />
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -C /var/lib/<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Mis läks valesti ==<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
== Asub ==<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&diff=43407Nimeserveri labor V.22011-11-29T21:28:52Z<p>Mkont: /* Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). <br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==<br />
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades '''rndc''' käsku. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii:<br />
<br />
<pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Mis läks valesti ==<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]<br />
<br />
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]<br />
<br />
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&pg=PT115&lpg=PT115&dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&source=bl&ots=YQYa0GXrIf&sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&hl=en&ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&pg=PT115&lpg=PT115&dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&source=bl&ots=YQYa0GXrIf&sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&hl=en&ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false]<br />
<br />
== Asub ==<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&diff=43406Nimeserveri labor V.22011-11-29T21:27:47Z<p>Mkont: /* Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). <br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==<br />
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades '''rndc''' käsku. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii:<br />
<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
rndc freeze <tsoon><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
rndc thaw <tsoon><br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc freeze vork.ee<br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
rndc thaw vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Mis läks valesti ==<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]<br />
<br />
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]<br />
<br />
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&pg=PT115&lpg=PT115&dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&source=bl&ots=YQYa0GXrIf&sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&hl=en&ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&pg=PT115&lpg=PT115&dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&source=bl&ots=YQYa0GXrIf&sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&hl=en&ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false]<br />
<br />
== Asub ==<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&diff=43401Nimeserveri labor V.22011-11-29T20:41:23Z<p>Mkont: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:<br />
<br />
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. <br />
<br />
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). <br />
<br />
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).<br />
<br />
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<br />
<pre><br />
ns1<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail peab olema selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu ''nslookup, dig, ping''.<br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks. See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.<br />
<br />
<br />
<br />
Installeerime bind9 teenuse.<br />
<pre><br />
sudo apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Faili sisu peab olema järgnev:<br />
<pre><br />
ns2<br />
</pre><br />
<br />
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:<br />
<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
<br />
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
<br />
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:<br />
<pre><br />
sudo nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
<br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
sudo /etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
Sama töö teeb ära käsk:<br />
<pre><br />
sudo service bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==<br />
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades '''rndc''' käsku. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc reload vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname <nimi><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flushname vork.ee<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga '''rndc'''. Süntaks on järgmine:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
sudo rndc flush<br />
</pre><br />
<br />
== Mis läks valesti ==<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]<br />
<br />
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]<br />
<br />
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&pg=PT115&lpg=PT115&dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&source=bl&ots=YQYa0GXrIf&sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&hl=en&ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&pg=PT115&lpg=PT115&dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&source=bl&ots=YQYa0GXrIf&sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&hl=en&ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false]<br />
<br />
== Asub ==<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&diff=42745Nimeserveri labor V.22011-11-22T18:57:24Z<p>Mkont: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Me oleme ISP ja meil on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust.<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muutke ka /etc/hostname faili.<br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Seal muutke nimi ns1-ks.<br />
<br />
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
Oma masinas laborit tehes tuleb pöördteisendus tsooni(6.168.192.in-addr.arpa) puhul panna nimi vastama oma võrgule.<br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame vork.ee.zone faili<br />
<pre><br />
nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail on selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Nüüd muudke db.6.168.192.in-addr.arpa faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail võiks välja näha selline:<br />
<pre><br />
;<br />
; BIND reverse data file for local loopback interface<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011112201 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
@ IN NS ns.vork.ee.<br />
123 IN PTR ns.vork.ee.<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
#domain localdomain<br />
#search localdomain<br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
/etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsooni muutate ja on soov ainult seda tsooni uuesti laadida, siis on võimalik kasutada rndc käsku.<br />
<br />
Süntaks oleks järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc reload too.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muutke ka /etc/hostname faili.<br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Seal muutke nimi ns2-ks.<br />
<br />
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
#domain localdomain<br />
#search localdomain<br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
/etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Mis läks valesti ==<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]<br />
<br />
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]<br />
<br />
<br />
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]<br />
<br />
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&pg=PT115&lpg=PT115&dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&source=bl&ots=YQYa0GXrIf&sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&hl=en&ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&pg=PT115&lpg=PT115&dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&source=bl&ots=YQYa0GXrIf&sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&hl=en&ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=3&ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&q&f=false]<br />
<br />
== Asub ==<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&diff=42395Nimeserveri labor V.22011-11-16T08:30:00Z<p>Mkont: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Me oleme ISP ja meil on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust.<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muutke ka /etc/hostname faili.<br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Seal muutke nimi ns1-ks.<br />
<br />
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]<br />
<br />
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
Oma masinas laborit tehes tuleb pöördteisendus tsooni(6.168.192.in-addr.arpa) puhul panna nimi vastama oma võrgule.<br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muudame vork.ee.zone faili<br />
<pre><br />
nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail on selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN MX 10 mail.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
www IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
mail IN A 192.168.6.123<br />
ns2 IN A 192.168.6.122<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Nüüd muudke db.6.168.192.in-addr.arpa faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail võiks välja näha selline:<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
#domain localdomain<br />
#search localdomain<br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
/etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsooni muutate ja on soov ainult seda tsooni uuesti laadida, siis on võimalik kasutada rndc käsku.<br />
<br />
Süntaks oleks järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc reload too.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muutke ka /etc/hostname faili.<br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Seal muutke nimi ns2-ks.<br />
<br />
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.0/24;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
#domain localdomain<br />
#search localdomain<br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
/etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Mis läks valesti ==<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]<br />
<br />
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]<br />
<br />
<br />
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]<br />
<br />
<br />
== Asub ==<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&diff=41969Nimeserveri labor V.22011-11-10T09:16:03Z<p>Mkont: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Me oleme ISP ja meil on vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust.<br />
<br />
== Meeskonnaliikmed ==<br />
<br />
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva<br />
<br />
<br />
== Joonis ==<br />
<br />
192.168.6.123<br />
ns1.vork.ee<br />
www.vork.ee 192.168.6.124<br />
Master ns2.vork.ee<br />
Slave <br />
nimeserver 2<br />
___<br />
nimeserver 1 | |<br />
___ |___|<br />
| | <br />
|___| <br />
Master Master Master <br />
klient 1 klient 2 klient 3 <br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
itkool.ee puder.ee kartulid.ee<br />
192.168.6.101 192.168.6.116 192.168.6.120<br />
<br />
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns1.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muutke ka /etc/hostname faili.<br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Seal muutke nimi ns1-ks.<br />
<br />
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
acl me {192.168.6.124;};<br />
<br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
forwarders {<br />
192.168.6.124;<br />
};<br />
<br />
allow-recursion { me; };<br />
allow-query { me; };<br />
allow-transfer { me; };<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type master;<br />
file "/var/lib/bind/vork.ee.zone";<br />
allow-transfer { 192.168.6.124; };<br />
allow-update { 192.168.6.124; };<br />
also-notify { 192.168.6.124; };<br />
};<br />
</pre><br />
Oma masinas laborit tehes tuleb pöördteisendus tsooni(6.168.192.in-addr.arpa) puhul panna nimi vastama oma võrgule.<br />
<br />
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.<br />
<pre><br />
cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
'''Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.'''<br />
<br />
Nüüd muudame vork.ee.zone faili<br />
<pre><br />
nano /var/lib/bind/vork.ee.zone<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail on selline:<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; Zone file for linux.bogus<br />
;<br />
; The full zone file<br />
;<br />
$TTL 900<br />
@ IN SOA vork.ee. hostmaster.vork.ee. (<br />
2011102603 ; serial, todays date + todays serial #<br />
28800 ; refresh, seconds<br />
7200 ; retry, seconds<br />
864000 ; expire, seconds<br />
900 ) ; minimum, seconds<br />
<br />
IN NS ns.vork.ee.<br />
IN MX 10 mail.vork.ee.<br />
IN A 192.168.6.123<br />
$ORIGIN vork.ee.<br />
www IN A 192.168.6.123<br />
ns IN A 192.168.6.123<br />
mail IN A 192.168.6.123<br />
ns2 IN A 192.168.6.122<br />
</pre><br />
<br />
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]<br />
<br />
Nüüd muudke db.6.168.192.in-addr.arpa faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
</pre><br />
<br />
Muudetud fail võiks välja näha selline:<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
#domain localdomain<br />
#search localdomain<br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
/etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsooni muutate ja on soov ainult seda tsooni uuesti laadida, siis on võimalik kasutada rndc käsku.<br />
<br />
Süntaks oleks järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
rndc reload <tsoon><br />
</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre><br />
rndc reload too.ee<br />
</pre><br />
<br />
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==<br />
<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
apt-get install bind9<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
127.0.1.1 ns2.vork.ee ns<br />
</pre><br />
<br />
Muutke ka /etc/hostname faili.<br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/hostname<br />
</pre><br />
<br />
Seal muutke nimi ns2-ks.<br />
<br />
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.options<br />
</pre><br />
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.<br />
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:<br />
<br />
<pre><br />
options {<br />
directory "/var/cache/bind";<br />
<br />
// If there is a firewall between you and nameservers you want<br />
// to talk to, you may need to fix the firewall to allow multiple<br />
// ports to talk. See http://www.kb.cert.org/vuls/id/800113<br />
<br />
// If your ISP provided one or more IP addresses for stable<br />
// nameservers, you probably want to use them as forwarders.<br />
// Uncomment the following block, and insert the addresses replacing<br />
// the all-0's placeholder.<br />
<br />
forwarders { <br />
192.168.6.123;<br />
};<br />
<br />
auth-nxdomain no; # conform to RFC1035<br />
listen-on-v6 { any; };<br />
};<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/named.conf.default-zones<br />
</pre><br />
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :<br />
<pre><br />
zone "vork.ee" {<br />
type slave;<br />
file "/var/lib/bind/vork.zone";<br />
allow-notify { 192.168.6.123; };<br />
masters { 192.168.6.123; };<br />
};<br />
</pre><br />
<br />
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:<br />
<pre><br />
nano /etc/resolv.conf<br />
</pre><br />
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:<br />
<pre><br />
#domain localdomain<br />
#search localdomain<br />
nameserver 192.168.6.124<br />
nameserver 192.168.6.123<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
/etc/init.d/bind9 restart<br />
</pre><br />
<br />
<br />
== Mis läks valesti ==<br />
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]<br />
<br />
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]<br />
<br />
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]<br />
<br />
<br />
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]<br />
<br />
<br />
== Asub ==<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11428PostgreSQL2010-06-11T08:16:39Z<p>Mkont: /* Konfigureerimine */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Pärimine; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute põhjal on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on PostgreSQL'i DBMS (Database Management System, Andmebaasi haldussüsteem) paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasi kasutamiseks on tarvis teha veel mõned seadistused. <br /><br />
<br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11426PostgreSQL2010-06-11T08:09:45Z<p>Mkont: /* Installeerimine */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Pärimine; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute põhjal on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on PostgreSQL'i DBMS (Database Management System, Andmebaasi haldussüsteem) paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga kasutamiseks on tarvis teha veel mõned seadistused. <br /><br />
<br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11424PostgreSQL2010-06-11T08:07:13Z<p>Mkont: /* Usaldusväärsus */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Pärimine; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute põhjal on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga kasutamiseks on tarvis teha veel mõned seadistused. <br /><br />
<br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11423PostgreSQL2010-06-11T08:05:51Z<p>Mkont: /* Omadused */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Pärimine; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga kasutamiseks on tarvis teha veel mõned seadistused. <br /><br />
<br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11422PostgreSQL2010-06-11T08:04:23Z<p>Mkont: /* Omadused */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Pärandamine; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga kasutamiseks on tarvis teha veel mõned seadistused. <br /><br />
<br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11417PostgreSQL2010-06-11T07:57:34Z<p>Mkont: /* Konfigureerimine */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Päringud; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga kasutamiseks on tarvis teha veel mõned seadistused. <br /><br />
<br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11416PostgreSQL2010-06-11T07:57:07Z<p>Mkont: /* PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server) */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Päringud; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga kasutamiseks on tarvis teha veel mõned seadistused: <br /><br />
<br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11412PostgreSQL2010-06-11T07:56:05Z<p>Mkont: /* Usaldusväärsus */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Päringud; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga töötamiseks on tarvis teha veel mõned operatsioonid: <br /><br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11408PostgreSQL2010-06-11T07:54:23Z<p>Mkont: /* Omadused */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergu suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Päringud; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD (terve) - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga töötamiseks on tarvis teha veel mõned operatsioonid: <br /><br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11407PostgreSQL2010-06-11T07:53:51Z<p>Mkont: /* Omadused */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirje suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veeru suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Päringud; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD (terve) - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga töötamiseks on tarvis teha veel mõned operatsioonid: <br /><br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11406PostgreSQL2010-06-11T07:53:07Z<p>Mkont: /* Omadused */</p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapaneku suurus||1,6 TB<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude suurus||1 GB<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Päringud; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD (terve) - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga töötamiseks on tarvis teha veel mõned operatsioonid: <br /><br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11405PostgreSQL2010-06-11T07:51:27Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 Tbaiti<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapaneku suurus||1,6 Tbaiti<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude suurus||1 Gbaiti<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt piiramatut andmebaasi suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Päringud; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD (terve) - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga töötamiseks on tarvis teha veel mõned operatsioonid: <br /><br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PostgreSQL&diff=11403PostgreSQL2010-06-11T07:50:40Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>[[Image:Pg_logo.png|thumb|PostgreSQL logo. Pilt võetud en.wikist [[http://en.wikipedia.org/wiki/PostgreSQL]]]]<br />
<br />
'''PostgreSQL''', tihti lihtsalt '''Postgres''', on objekt-relatsiooniline andmebaasi juhtimissüsteem.<br />
PostgreSQL on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Võrreldes paljude teiste avatud lähtekoodiga programmidega, ei kontrolli PostgreSQL-i ühegi konkreetse ettevõtte kontrolli all. Programmi arendusega tegeleb globaalne kogukond, mis koosneb erinevatest arendajatest ja firmadest. <br /><br />
PostgreSQL oli üks esimesi andmebaase, mille funktsionaalsuse hulka kuulus multiversioon-konkurentsjuhtimine (MVCC, Multi-Version Concurrency Control) - meetod ühiskasutusega andmebaaside jõudluse tõstmiseks, et loobuda rea- ja tabelilukustusest süsteemi efektiivsuse parandamise eesmärgil.<br /><br />
PostgreSQL realiseerib ANSI SQL laiendatud alamklassi ning toimib paljudel erinevatel platvormidel. PostgreSQL andmebaas sisaldab liideseid erinevate programmeerimiskeelte ja andmebaasi protokollide tarbeks (nt. ODBC ja JDBC).<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
PostgreSQL piirangud (versioon 8.4.0):<br />
<br />
{| class="standard" border="1"<br />
|-<br />
|Maksimaalne andmebaasi suurus||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne tabeli suurus||32 Tbaiti<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapaneku suurus||1,6 Tbaiti<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude suurus||1 Gbaiti<br />
|-<br />
|Maksimaalne kirjapanekute maht tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|-<br />
|Maksimaalne veergude arv tabelis||250—1600, sõltuvalt veergude tüübidest<br />
|-<br />
|Maksimaalne indekstite arv tabelis||Piiranguid ei ole<br />
|}<br />
<br />
PostgreSQL'i tugevad küljed on: <br /><br />
*Toetab praktiliselt andmebaasi piiramatut suurust; <br /><br />
*Võimsad ja usaldusväärsed tehingute ja replikatsiooni mehhanismid; <br /><br />
*Päringud; <br /><br />
*Lihtne tugi. <br /><br />
<br />
==Usaldusväärsus==<br />
<br />
Erinevate automatiseeritud uuringute baasil on teada, et PostgreSQL lähtekoodis on keskmiselt üks viga 39 000 koodirea kohta (775000 lähtekoodi rida, leiti 20 probleemset kohta)<br />
<br />
Võrdlus: <br />
*MySQL - 97 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*FreeBSD (terve) - 306 probleemi, üks viga 4000 koodirea kohta; <br /><br />
*Linux (kernel) - 950 probleemi, üks viga 10 000 koodirea kohta. <br /><br />
<br />
== PostgreSQL installeerimine ja konfigureerimine (Ubuntu-server)==<br />
<br />
Sisselogimine juurkasutaja õigustes:<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
===Installeerimine===<br />
PostgreSQL paigaldamiseks tuleb käivitada käsk:<br />
<pre>sudo apt-get install postgresql postgresql-contrib postgresql-client -y</pre><br />
Tulemusena on DBMS PostgreSQL paigaldatud ja töökorras. <br /><br />
<br />
===Konfigureerimine===<br />
Andmebaasiga töötamiseks on tarvis teha veel mõned operatsioonid: <br /><br />
PostgreSQL juurkasutaja parooli määramine ja kasutajakonto loomine: <br /><br />
<pre>sudo su postgres</pre><br />
<br />
Andmebaasi käivitamine: <br />
<pre>psql</pre><br />
<br />
Muudame kasutaja parooli:<br />
<pre>alter user postgres with password 'uus parool'</pre><br />
<br />
Näiteks:<br />
<pre>alter user postgres with password '&932j(_dskoGhdDG'</pre><br />
<br />
Skripti import, mille tulemusena seadistatakse täiustatud logimise ja monitooringu funktsioonid:<br />
<br />
<pre>\i /usr/share/postgresql/8.3/contrib/adminpack.sql</pre><br />
<br />
Sulgeme terminali ja väljume postgre sessioonist:<br />
<pre>\q <br />
exit</pre><br />
<br />
Lubame ligipääsu andmebaasile teistest seadmetest. Selleks on vaja redigeerida kaks faili: postgresql.conf ja pg_hba.conf <br /><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf'''. <br /><br />
Avame faili tekstiredaktoriga nano: <br /><br />
<pre>nano /etc/postgresql/8.3/main/postgresql.conf</pre><br />
Selleks on vaja leida sektsioonist '''CONNECTIONS AND AUTHENTICATION''' vastav rida: <br /><br />
<pre>#listen_addresses = 'localhost'</pre><br />
Rea muutmine: <br /><br />
<pre>listen_addresses = '*'</pre><br />
<br />
Fail '''/etc/postgresql/8.3/main/pg_hba.conf'''. <br /><br />
<br />
Läheme faili lõppu ja otsime read: <br /><br />
<pre># IPv4 local connections:<br />
host all all 127.0.0.1/32 md5</pre><br />
127.0.0.1/32 on lubatud võrgu mask, asendame vastavalt vajaliku võrgu maskiga, näiteks: <br /><br />
<pre>host all all 192.168.1.0/24 md5</pre><br />
Tulemusena on lubatud ühendused IP aadresside vahemikust 192.168.1.1 kuni 192.168.1.254. <br /><br />
<br />
Vajadusel võib turvalisuse tagamiseks lisada ka konkreetse ühenduse, näiteks: <br /><br />
<br />
<pre>host all all 192.168.1.3/32 md5</pre><br />
<br />
PostgreSQL teenuse taaskäivitamine: <br /><br />
<pre>/etc/init.d/postgresql-8.3 restart</pre><br />
<br />
==Varukoopia salvestamine ja taastamine==<br />
Andmebaasi varundamine on väga tähtis osa, mille läbiviimiseks on kasutada pg_dump utiliit. Üheaegselt on võimalik varundada vaid ühte andmebaasi. <br /><br />
Üldine süntaks: '''pg_dump andmebaas > väljundfail'''. Näitena kasutame andmebaasi nimega "payroll". <br /><br />
<br />
<pre>pg_dump payroll > payroll.dump.out</pre><br />
<br />
Andmebaasi taastamine: <br /><br />
<pre>psql -d payroll -f payroll.dump.out</pre><br />
<br />
==Huvitavad fakte==<br />
*Skype kasutab PostgreSQL'i peamise andmebaasina. <br /><br />
*Yahoo sõnul suudeti võita maailma suurima ja koormatuima andmebaasi rekord, kasutades modifitseeritud PostgreSQL andmebaasi. Andmebaasi maht ületab 2 petabaiti. <br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Sergei Barol A21 <br /><br />
[mailto:sbarol@itcollege.ee sbarol@itcollege.ee]<br />
<br />
==Allikad==<br />
http://www.postgresql.org/about/ <br /><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Postgresql <br /><br />
http://www.cyberciti.biz/tips/howto-backup-postgresql-databases.html <br /><br />
http://www.thegeekstuff.com/2009/01/how-to-backup-and-restore-postgres-database-using-pg_dump-and-psql <br /><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Virtuaalsed_privaatv%C3%B5rgud&diff=10478Virtuaalsed privaatvõrgud2010-05-22T11:33:40Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>=Ülevaade=<br />
<br />
'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]<br />
<br />
==Vajadus==<br />
<br />
Avalikes võrkudes (nt. Internet) edastatakse andmeid sageli inimloetava avateksti (''cleartext'') kujul. Kuna andmed läbivad sageli mitmeid erinevaid võrke ning seadmeid, tuleb arvestada mitmete turvakaalutlustega. [http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html 2]<br />
<br />
Üks lihtsamaid meetodeid arvutivõrkudesse sisse tungimiseks on varastada parool, mida kantakse üle avaliku võrgu vahendusel avateksti kujul. Antud ründe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid ''sniffer'' rakendusi, mis on võimelised salvestama ja analüüsima võrguadapterit läbivaid andmeid. Lisaks paljudele legaalselt alla laetavatele sniffer rakendustele võib paroolide varastamiseks kasutada ka ''trooja hobustena'' tuntud kurivara. Toimiva kasutajanime ja parooliga varustatult võib ründaja kergelt süsteemi sisse logida ning üritada arvuti enda kontrolli alla haarata. Ebasündsate plaanidega isik, kes paigaldab snifferi kõrge hõivega võrgusuhtluse punkti või trooja hobuse populaarsesse veebiteenusesse, võib omandada ligipääsu tuhandetele arvutitele. [https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 3]<br />
<br />
Sniffer rakendused suudavad salvestada ning analüüsida valdavat osa krüpteerimata võrguliiklust, sealhulgas e-maile, saadetavaid faile, VoIP vestlusi ning külastatavaid veebilehti. Kindlasti tuleks märkida, et snifferite kujul on tegu legaalsete tarkvaralahendustega võrkude haldamiseks ning turvamiseks. Seetõttu on neid väga kerge kuritahtlikul eesmärgil kasutusele võtta ning äärmiselt keerluline avastada, eriti juhtmevabades võrkudes. [http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html 4]<br />
<br />
==VPN lahenduse eelised==<br />
<br />
Kasutajate või äripartnerite turvaline võrku ühendamine ning andmevahetus on paljude organisatsioonide jaoks äärmiselt oluline. Mõningad VPN eelised on: [http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx 5]<br />
<br />
*Kuna VPN lahendused ei sõltu andmete edastamise protokollist, võib andmeedastuseks kasutada erinevaid avalikke võrke.<br />
*Andmete kindlustamiseks toetavad paljud VPN lahendused erinevaid krüpteerimis- ja autentimisprotokolle.<br />
*Kaugkasutajatel on võimalik kõikjalt organisatsiooni võrguga ühenduda. Ainsateks eeldusteks on vastava tarkvara, internetiühenduse ja VPN konto olemasolu.<br />
*VPN teenuseid on võimalik ka vastavatelt teenusepakkujatelt tellida. Eelnevalt tuleb siiski veenduda teenusepakkuja usaldusväärsuses.<br />
<br />
==Tunneli loomine==<br />
<br />
Virtuaalse privaatvõrgu kujul on on tegemist turvatud lahendusega andmete vahetuseks usaldatud osapoolte vahel, mis ei ole avatud avalikule liiklusele. Kaugkasutajad ja erinevad kasutuskohad on võimalik ühendada läbi privaatse tunneli.[http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html 6]<br />
<br />
'''VPN tunneli''' puhul luuakse loogiline võrguühendus lõppseadmete vahel, mis ei pruugi füüsilises topoloogias üksteise kõrval paikneda. Selles ühenduses kapseldadakse vastavas VPN formaadis loodud võrgupaketid vajaliku baas- või transpordiprotokolli abil ning saadetakse VPN serverile. Kapseldus eemaldatakse sihtpunktis.[http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm 7]<br />
<br />
Mõningad protokollid VPN tunnelite loomiseks on: [http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html 8]<br />
<br />
*'''IPsec''' (''Internet protocol security'') – arendatud IETF poolt ning rakendatud OSI mudeli võrgukihis (Network Layer). Tegemist on erinevate turvameetmete kogumikuga, mis kasutab erinevaid krüptograafilisi protokolle andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentimise ja võtmehalduse tagamiseks.<br />
*'''GRE''' (''Genaral Routing Encapsulation'', RFC 1702, RFC 2784) – Esialgu Cisco poolt välja töötatud protokoll, mis on võimeline kapseldama mitmete erinevate protokollide pakette.<br />
*'''PPTP''' (''Point-to-Point Tunneling Protocol'', RFC 2637) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis (Data Link Layer). Andmed kapseldatakse PPP (Point to Point Protocol) pakettidesse, mis omakorda kapseldatakse IP pakettidesse. PPTP toetab andmete krüpteerimist ja pakendamis ning kasutab GRE protokolli andmete edastamiseks. [http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm 9]<br />
*'''L2F''' (''Layer2 Forwarding'') – toimib OSI mudeli andmeedastus kihis. L2F ei oma krüpteerimise võimalust ning on välja vahetatud L2TP poolt.<br />
*'''L2TP''' (''Layer2 Tunneling Protocol'', RFC 2661) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis, ühendab microsofti PPTP ja cisco L2F protokollide omadusi.<br />
<br />
==VPN liigid==<br />
<br />
===Tehnoloogia===<br />
<br />
'''Usaldatud VPN''' (''trusted VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteerimata andmeid läbi teenusepakkuja käest renditud püsiliini. Privaatsuse tagab teenusepakkuja lubadus, et läbi renditud kanali edastatakse vaid ühe kliendi andmeid. Seega oleneb andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus vaid teenusepakkuja diskreetsusest kliendi andmete vastu.<br />
<br />
*Üks tuntumaid protokolle usaldatud VPN lahenduste puhul on '''MPLS''' (''Multi-Protocol Label Switching'')<br />
<br />
'''Turvalise VPN''' (''secure VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteeritud andmeid läbi avalike võrkude. Andmed krüpteeritakse päritolu seadmes või võrgu lüüsis ning krüpteering eemaldatakse vastavalt sihtkoha võrgulüüsis või lõppseadmes. Krüpteering käitub sihtpunktide vahelise tunnelina, isegi kui kolmas osapool ühendust jälgib, puudub neil võime andmeid lugeda ega muuta. <br />
<br />
Mõningad turvalise VPNi puhul kasutatavad protokollid on:<br />
<br />
*''IPsec'' koos krüpteeringuga<br />
*''L2TP'' IPsec sisse kapseldatuna<br />
*''SSL'' koos krüpteeringuga<br />
<br />
'''Hübriid VPN''' (''Hybrid VPN'') puhul on võimalik edastada krüpteeritud andmeid läbi renditud püsiliini. Kuna usaldatud ja turvalise VPNi kasutamine ei ole üksteist välistav, on hübriid VPN puhul tegemist antud tehnoloogiate paralleelse rakendamisega. <br><br />
[http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html 10]<br />
<br />
===Kasutus===<br />
<br />
Kaks levinumat VPN kasutusliiki on ''Remote-Access VPN'' ja ''Site-to-Site VPN''.<br />
<br />
'''Sissepääsu VPN''' (''Remote-Access VPN''), vahel tuntud kui virtuaalne privaatne sissehelistamisvõrk (virtual private dial-up network, VPDN), on kasutaja ja kohtvõrgu vaheline ühendus mida kasutatakse organisatsioonides kaugkasutajate võrguga ühendamiseks. Sissepääsu VPN kasutab klient-server arhidektuuri, kus kaugkasutaja VPN klient omandab võrgu sissepääsuõigused läbi võrgu äärealas asuva VPN serveri. Kuna kaugkasutaja võrgusätestused ei ole sageli staatilised, vastutab VPN sessiooni algatamise eest kaugkasutaja seadmes paiknev VPN klient. [http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm 11]<br />
<br />
'''Site-to-Site''' lahenduse puhul paikneb ühendatud võrkude vahel staatiline VPN ühendus ning võrgusisesed lõppseadmed ei ole teadlikud VPN olemasolu kohta. VPN lüüs on vastutav TCP/IP pakettide kapseldamise ja krüpteerimise eest. Site-to-Site VPN jagub kaheks. [http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm 12]<br />
<br />
*''Intraneti VPN'': peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. <br />
*''Ekstraneti-VPN'': mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firmade kohtvõrkude ühendamise abil.<br />
<br />
=VPN-i lahendused=<br />
==Tarkvaralised lahendused==<br />
Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest märkimisväärselt ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.<br />
===OpenVPN===<br />
<br />
OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib GNU GPL litsentsi all.[15]<br />
<br />
OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]<br />
<br />
Rakendus on saadaval väga paljudele operatsioonisüsteemidele, nende hulgas Windows, Linux, Mac OS X.[15]<br />
<br />
Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]<br />
<br />
OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme.[15]<br />
<br />
OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].<br />
<br />
===Hamachi===<br />
<br />
Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]<br />
<br />
Hamachi on keskselt manageeritav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]<br />
<br />
Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]<br />
<br />
Hamachi kasutab IP-aadresside jagamisel 5.0.0.0 võrku maskiga 255.0.0.0, mis ei ole praegusel hetkel avalikult kasutusel ning välistab seetõttu võimalikud konfliktid teiste arvutite aadressidega internetis. Oodatavasti aga võetakse see aadressivahemik lähiajal kasutusse ning sel juhul võivad Hamachi kasutajatel konfliktid tekkida.[16]<br />
<br />
Hamachi on saadaval kahes versioonis. Tasuta versioon on mõeldud kodukasutajatele ning toetab maksimaalselt 16 klienti. Kommertsversioon toetab kuni 256 korraga ühendatud klienti, kuid selle kasutamiseks on vajalik iga-aastane tasu. Hamachi toetab ainult Windowsi.[17]<br />
<br />
===Shrew Soft VPN Client===<br />
<br />
Shrew Soft VPN Client on virtuaalsete privaatvõrkude klientprogramm, st ta ei paku ise võimalust VPN-serverit luua. Shrew Soft toetab mitmeid erinevaid VPN-protokolle, näiteks IPsec, OpenSWAN, freeSWAN, strongSWAN. Samuti toetab Shrew Soft mitmeid keerulisi funktsioone, mida võib üldiselt leida ainult kallitest kommertslahendustest, ning on ühilduv näiteks Cisco, Juniperi, Netgeari jt VPN-seadmete tootjatega.[14][18]<br />
<br />
===Windowsi sisseehitatud VPN===<br />
<br />
Ehkki seda omadust on vähe reklaamitud, on ka Windowsil juba päris pikka aega olnud oma sisseehitatud VPN-klient. Ehkki enne Windows Vistat sai sisseehitatud klient paljude kriitika osaliseks, on nüüdseks, eriti Windows 7-s, võimalused tunduvalt suuremad.[14]<br />
<br />
VPN-serveri jaoks on vastavad vahendid olemas Windowsi serverites, kuid "lahjema" kodukasutaja serveri saab üles seada ka töölauaversioonides.<br />
<br />
==Riistvaralised lahendused==<br />
<br />
Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsiaalsete iseseisvate võrguseadmetega, mis realiseerivad virtuaalseid privaatvõrke. Tegu võib olla ühe seadmega, kuhu kliendid ühenduvad oma arvutitega vastavat tarkvara kasutades (''remote access''), aga ka näiteks kahe seadmega, mis on pidevalt üle avaliku võrgu läbi tunneli ühenduses ja ühendavad seeläbi kokku näiteks eri harukontorite kohtvõrgud (''site-to-site'').<br />
<br />
Riistvaralistel VPN-idel on tarkvaralistega võrreldes mitmeid eeliseid: kõrgem turvalisus, ''load-balancing'', võimekus taluda suurt koormust (st suurt klientide arvu). Haldus on üldjuhul realiseeritud veebiliidese abil.[19]<br />
<br />
Riistvaralisi VPN-lahendusi pakuvad väga mitmed erinevad tootjad.[19]<br />
<br />
=Kauslikke linke=<br />
[http://openvpn.net/ OpenVPN-i koduleht] <br /><br />
[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/><br />
[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
[1] http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html <br><br />
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html <br><br />
[3] https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 <br><br />
[4] http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html <br><br />
[5] http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx <br><br />
[6] http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html <br><br />
[7] http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm <br><br />
[8] http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html <br><br />
[9] http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm <br><br />
[10] http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html <br><br />
[11] http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm <br><br />
[12] http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm <br><br />
[14] http://lifehacker.com/5487500/five-best-vpn-tools <br /><br />
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenVPN <br /><br />
[16] http://en.wikipedia.org/wiki/Hamachi <br /><br />
[17] https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# <br/><br />
[18] http://www.shrew.net/software <br/><br />
[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html<br />
<br />
=Autorid=<br />
Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Virtuaalsed_privaatv%C3%B5rgud&diff=10477Virtuaalsed privaatvõrgud2010-05-22T11:33:24Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>=Ülevaade=<br />
<br />
'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]<br />
<br />
==Vajadus==<br />
<br />
Avalikes võrkudes (nt. Internet) edastatakse andmeid sageli inimloetava avateksti (''cleartext'') kujul. Kuna andmed läbivad sageli mitmeid erinevaid võrke ning seadmeid, tuleb arvestada mitmete turvakaalutlustega. [http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html 2]<br />
<br />
Üks lihtsamaid meetodeid arvutivõrkudesse sisse tungimiseks on varastada parool, mida kantakse üle avaliku võrgu vahendusel avateksti kujul. Antud ründe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid ''sniffer'' rakendusi, mis on võimelised salvestama ja analüüsima võrguadapterit läbivaid andmeid. Lisaks paljudele legaalselt alla laetavatele sniffer rakendustele võib paroolide varastamiseks kasutada ka ''trooja hobustena'' tuntud kurivara. Toimiva kasutajanime ja parooliga varustatult võib ründaja kergelt süsteemi sisse logida ning üritada arvuti enda kontrolli alla haarata. Ebasündsate plaanidega isik, kes paigaldab snifferi kõrge hõivega võrgusuhtluse punkti või trooja hobuse populaarsesse veebiteenusesse, võib omandada ligipääsu tuhandetele arvutitele. [https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 3]<br />
<br />
Sniffer rakendused suudavad salvestada ning analüüsida valdavat osa krüpteerimata võrguliiklust, sealhulgas e-maile, saadetavaid faile, VoIP vestlusi ning külastatavaid veebilehti. Kindlasti tuleks märkida, et snifferite kujul on tegu legaalsete tarkvaralahendustega võrkude haldamiseks ning turvamiseks. Seetõttu on neid väga kerge kuritahtlikul eesmärgil kasutusele võtta ning äärmiselt keerluline avastada, eriti juhtmevabades võrkudes. [http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html 4]<br />
<br />
==VPN lahenduse eelised==<br />
<br />
Kasutajate või äripartnerite turvaline võrku ühendamine ning andmevahetus on paljude organisatsioonide jaoks äärmiselt oluline. Mõningad VPN eelised on: [http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx 5]<br />
<br />
*Kuna VPN lahendused ei sõltu andmete edastamise protokollist, võib andmeedastuseks kasutada erinevaid avalikke võrke.<br />
*Andmete kindlustamiseks toetavad paljud VPN lahendused erinevaid krüpteerimis- ja autentimisprotokolle.<br />
*Kaugkasutajatel on võimalik kõikjalt organisatsiooni võrguga ühenduda. Ainsateks eeldusteks on vastava tarkvara, internetiühenduse ja VPN konto olemasolu.<br />
*VPN teenuseid on võimalik ka vastavatelt teenusepakkujatelt tellida. Eelnevalt tuleb siiski veenduda teenusepakkuja usaldusväärsuses.<br />
<br />
==Tunneli loomine==<br />
<br />
Virtuaalse privaatvõrgu kujul on on tegemist turvatud lahendusega andmete vahetuseks usaldatud osapoolte vahel, mis ei ole avatud avalikule liiklusele. Kaugkasutajad ja erinevad kasutuskohad on võimalik ühendada läbi privaatse tunneli.[http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html 6]<br />
<br />
'''VPN tunneli''' puhul luuakse loogiline võrguühendus lõppseadmete vahel, mis ei pruugi füüsilises topoloogias üksteise kõrval paikneda. Selles ühenduses kapseldadakse vastavas VPN formaadis loodud võrgupaketid vajaliku baas- või transpordiprotokolli abil ning saadetakse VPN serverile. Kapseldus eemaldatakse sihtpunktis.[http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm 7]<br />
<br />
Mõningad protokollid VPN tunnelite loomiseks on: [http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html 8]<br />
<br />
*'''IPsec''' (''Internet protocol security'') – arendatud IETF poolt ning rakendatud OSI mudeli võrgukihis (Network Layer). Tegemist on erinevate turvameetmete kogumikuga, mis kasutab erinevaid krüptograafilisi protokolle andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentimise ja võtmehalduse tagamiseks.<br />
*'''GRE''' (''Genaral Routing Encapsulation'', RFC 1702, RFC 2784) – Esialgu Cisco poolt välja töötatud protokoll, mis on võimeline kapseldama mitmete erinevate protokollide pakette.<br />
*'''PPTP''' (''Point-to-Point Tunneling Protocol'', RFC 2637) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis (Data Link Layer). Andmed kapseldatakse PPP (Point to Point Protocol) pakettidesse, mis omakorda kapseldatakse IP pakettidesse. PPTP toetab andmete krüpteerimist ja pakendamis ning kasutab GRE protokolli andmete edastamiseks. [http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm 9]<br />
*'''L2F''' (''Layer2 Forwarding'') – toimib OSI mudeli andmeedastus kihis. L2F ei oma krüpteerimise võimalust ning on välja vahetatud L2TP poolt.<br />
*'''L2TP''' (''Layer2 Tunneling Protocol'', RFC 2661) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis, ühendab microsofti PPTP ja cisco L2F protokollide omadusi.<br />
<br />
==VPN liigid==<br />
<br />
===Tehnoloogia===<br />
<br />
'''Usaldatud VPN''' (''trusted VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteerimata andmeid läbi teenusepakkuja käest renditud püsiliini. Privaatsuse tagab teenusepakkuja lubadus, et läbi renditud kanali edastatakse vaid ühe kliendi andmeid. Seega oleneb andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus vaid teenusepakkuja diskreetsusest kliendi andmete vastu.<br />
<br />
*Üks tuntumaid protokolle usaldatud VPN lahenduste puhul on '''MPLS''' (''Multi-Protocol Label Switching'')<br />
<br />
'''Turvalise VPN''' (''secure VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteeritud andmeid läbi avalike võrkude. Andmed krüpteeritakse päritolu seadmes või võrgu lüüsis ning krüpteering eemaldatakse vastavalt sihtkoha võrgulüüsis või lõppseadmes. Krüpteering käitub sihtpunktide vahelise tunnelina, isegi kui kolmas osapool ühendust jälgib, puudub neil võime andmeid lugeda ega muuta. <br />
<br />
Mõningad turvalise VPNi puhul kasutatavad protokollid on:<br />
<br />
*''IPsec'' koos krüpteeringuga<br />
*''L2TP'' IPsec sisse kapseldatuna<br />
*''SSL'' koos krüpteeringuga<br />
<br />
'''Hübriid VPN''' (''Hybrid VPN'') puhul on võimalik edastada krüpteeritud andmeid läbi renditud püsiliini. Kuna usaldatud ja turvalise VPNi kasutamine ei ole üksteist välistav, on hübriid VPN puhul tegemist antud tehnoloogiate paralleelse rakendamisega. <br><br />
[http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html 10]<br />
<br />
===Kasutus===<br />
<br />
Kaks levinumat VPN kasutusliiki on ''Remote-Access VPN'' ja ''Site-to-Site VPN''.<br />
<br />
'''Sissepääsu VPN''' (''Remote-Access VPN''), vahel tuntud kui virtuaalne privaatne sissehelistamisvõrk (virtual private dial-up network, VPDN), on kasutaja ja kohtvõrgu vaheline ühendus mida kasutatakse organisatsioonides kaugkasutajate võrguga ühendamiseks. Sissepääsu VPN kasutab klient-server arhidektuuri, kus kaugkasutaja VPN klient omandab võrgu sissepääsuõigused läbi võrgu äärealas asuva VPN serveri. Kuna kaugkasutaja võrgusätestused ei ole sageli staatilised, vastutab VPN sessiooni algatamise eest kaugkasutaja seadmes paiknev VPN klient. [http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm 11]<br />
<br />
'''Site-to-Site''' lahenduse puhul paikneb ühendatud võrkude vahel staatiline VPN ühendus ning võrgusisesed lõppseadmed ei ole teadlikud VPN olemasolu kohta. VPN lüüs on vastutav TCP/IP pakettide kapseldamise ja krüpteerimise eest. Site-to-Site VPN jagub kaheks. [http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm 12]<br />
<br />
*''Intraneti VPN'': peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. <br />
*''Ekstraneti-VPN'': mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firmade kohtvõrkude ühendamise abil.<br />
<br />
=VPN-i lahendused=<br />
==Tarkvaralised lahendused==<br />
Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest märkimisväärselt ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.<br />
===OpenVPN===<br />
<br />
OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib GNU GPL litsentsi all.[15]<br />
<br />
OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]<br />
<br />
Rakendus on saadaval väga paljudele operatsioonisüsteemidele, nende hulgas Windows, Linux, Mac OS X.[15]<br />
<br />
Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]<br />
<br />
OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme.[15]<br />
<br />
OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].<br />
<br />
===Hamachi===<br />
<br />
Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]<br />
<br />
Hamachi on keskselt manageeritav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]<br />
<br />
Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]<br />
<br />
Hamachi kasutab IP-aadresside jagamisel 5.0.0.0 võrku maskiga 255.0.0.0, mis ei ole praegusel hetkel avalikult kasutusel ning välistab seetõttu võimalikud konfliktid teiste arvutite aadressidega internetis. Oodatavasti aga võetakse see aadressivahemik lähiajal kasutusse ning sel juhul võivad Hamachi kasutajatel konfliktid tekkida.[16]<br />
<br />
Hamachi on saadaval kahes versioonis. Tasuta versioon on mõeldud kodukasutajatele ning toetab maksimaalselt 16 klienti. Kommertsversioon toetab kuni 256 korraga ühendatud klienti, kuid selle kasutamiseks on vajalik iga-aastane tasu. Hamachi toetab ainult Windowsi.[17]<br />
<br />
===Shrew Soft VPN Client===<br />
<br />
Shrew Soft VPN Client on virtuaalsete privaatvõrkude klientprogramm, st ta ei paku ise võimalust VPN-serverit luua. Shrew Soft toetab mitmeid erinevaid VPN-protokolle, näiteks IPsec, OpenSWAN, freeSWAN, strongSWAN. Samuti toetab Shrew Soft mitmeid keerulisi funktsioone, mida võib üldiselt leida ainult kallitest kommertslahendustest, ning on ühilduv näiteks Cisco, Juniperi, Netgeari jt VPN-seadmete tootjatega.[14][18]<br />
<br />
===Windowsi sisseehitatud VPN===<br />
<br />
Ehkki seda omadust on vähe reklaamitud, on ka Windowsil juba päris pikka aega olnud oma sisseehitatud VPN-klient. Ehkki enne Windows Vistat sai sisseehitatud klient paljude kriitika osaliseks, on nüüdseks, eriti Windows 7-s, võimalused tunduvalt suuremad.[14]<br />
<br />
VPN-serveri jaoks on vastavad vahendid olemas Windowsi serverites, kuid "lahjema" kodukasutaja serveri saab üles seada ka töölauaversioonides.<br />
<br />
==Riistvaralised lahendused==<br />
<br />
Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsiaalsete iseseisvate võrguseadmetega, mis realiseerivad virtuaalseid privaatvõrke. Tegu võib olla ühe seadmega, kuhu kliendid ühenduvad oma arvutitega vastavat tarkvara kasutades (''remote access''), aga ka näiteks kahe seadmega, mis on pidevalt üle avaliku võrgu läbi tunneli ühenduses ja ühendavad seeläbi kokku näiteks eri harukontorite kohtvõrgud (''site-to-site'').<br />
<br />
Riistvaralistel VPN-idel on tarkvaralistega võrreldes mitmeid eeliseid: kõrgem turvalisus, ''load-balancing'', võimekus taluda suurt koormust (st suurt klientide arvu). Haldus on üldjuhul realiseeritud veebiliidese abil.[19]<br />
<br />
Riistvaralisi VPN-lahendusi pakuvad väga mitmed erinevad tootjad.[19]<br />
<br />
=Kauslikke linke=<br />
[http://openvpn.net/ OpenVPN-i koduleht] <br /><br />
[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/><br />
[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
[1] http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html <br><br />
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html <br><br />
[3] https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 <br><br />
[4] http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html <br><br />
[5] http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx <br><br />
[6] http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html <br><br />
[7] http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm <br><br />
[8] http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html <br><br />
[9] http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm <br><br />
[10] http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html <br><br />
[11] http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm <br><br />
[12] http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm <br><br />
[14] http://lifehacker.com/5487500/five-best-vpn-tools <br /><br />
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenVPN <br /><br />
[16] http://en.wikipedia.org/wiki/Hamachi <br /><br />
[17] https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# <br/><br />
[18] http://www.shrew.net/software <br/><br />
[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html<br />
<br />
<ref name="id">Reference text</ref><br />
<br />
<references/><br />
<br />
=Autorid=<br />
Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Virtuaalsed_privaatv%C3%B5rgud&diff=10476Virtuaalsed privaatvõrgud2010-05-22T11:31:56Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>=Ülevaade=<br />
<br />
'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]<br />
<br />
==Vajadus==<br />
<br />
Avalikes võrkudes (nt. Internet) edastatakse andmeid sageli inimloetava avateksti (''cleartext'') kujul. Kuna andmed läbivad sageli mitmeid erinevaid võrke ning seadmeid, tuleb arvestada mitmete turvakaalutlustega. [http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html 2]<br />
<br />
Üks lihtsamaid meetodeid arvutivõrkudesse sisse tungimiseks on varastada parool, mida kantakse üle avaliku võrgu vahendusel avateksti kujul. Antud ründe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid ''sniffer'' rakendusi, mis on võimelised salvestama ja analüüsima võrguadapterit läbivaid andmeid. Lisaks paljudele legaalselt alla laetavatele sniffer rakendustele võib paroolide varastamiseks kasutada ka ''trooja hobustena'' tuntud kurivara. Toimiva kasutajanime ja parooliga varustatult võib ründaja kergelt süsteemi sisse logida ning üritada arvuti enda kontrolli alla haarata. Ebasündsate plaanidega isik, kes paigaldab snifferi kõrge hõivega võrgusuhtluse punkti või trooja hobuse populaarsesse veebiteenusesse, võib omandada ligipääsu tuhandetele arvutitele. [https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 3]<br />
<br />
Sniffer rakendused suudavad salvestada ning analüüsida valdavat osa krüpteerimata võrguliiklust, sealhulgas e-maile, saadetavaid faile, VoIP vestlusi ning külastatavaid veebilehti. Kindlasti tuleks märkida, et snifferite kujul on tegu legaalsete tarkvaralahendustega võrkude haldamiseks ning turvamiseks. Seetõttu on neid väga kerge kuritahtlikul eesmärgil kasutusele võtta ning äärmiselt keerluline avastada, eriti juhtmevabades võrkudes. [http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html 4]<br />
<br />
==VPN lahenduse eelised==<br />
<br />
Kasutajate või äripartnerite turvaline võrku ühendamine ning andmevahetus on paljude organisatsioonide jaoks äärmiselt oluline. Mõningad VPN eelised on: [http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx 5]<br />
<br />
*Kuna VPN lahendused ei sõltu andmete edastamise protokollist, võib andmeedastuseks kasutada erinevaid avalikke võrke.<br />
*Andmete kindlustamiseks toetavad paljud VPN lahendused erinevaid krüpteerimis- ja autentimisprotokolle.<br />
*Kaugkasutajatel on võimalik kõikjalt organisatsiooni võrguga ühenduda. Ainsateks eeldusteks on vastava tarkvara, internetiühenduse ja VPN konto olemasolu.<br />
*VPN teenuseid on võimalik ka vastavatelt teenusepakkujatelt tellida. Eelnevalt tuleb siiski veenduda teenusepakkuja usaldusväärsuses.<br />
<br />
==Tunneli loomine==<br />
<br />
Virtuaalse privaatvõrgu kujul on on tegemist turvatud lahendusega andmete vahetuseks usaldatud osapoolte vahel, mis ei ole avatud avalikule liiklusele. Kaugkasutajad ja erinevad kasutuskohad on võimalik ühendada läbi privaatse tunneli.[http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html 6]<br />
<br />
'''VPN tunneli''' puhul luuakse loogiline võrguühendus lõppseadmete vahel, mis ei pruugi füüsilises topoloogias üksteise kõrval paikneda. Selles ühenduses kapseldadakse vastavas VPN formaadis loodud võrgupaketid vajaliku baas- või transpordiprotokolli abil ning saadetakse VPN serverile. Kapseldus eemaldatakse sihtpunktis.[http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm 7]<br />
<br />
Mõningad protokollid VPN tunnelite loomiseks on: [http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html 8]<br />
<br />
*'''IPsec''' (''Internet protocol security'') – arendatud IETF poolt ning rakendatud OSI mudeli võrgukihis (Network Layer). Tegemist on erinevate turvameetmete kogumikuga, mis kasutab erinevaid krüptograafilisi protokolle andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentimise ja võtmehalduse tagamiseks.<br />
*'''GRE''' (''Genaral Routing Encapsulation'', RFC 1702, RFC 2784) – Esialgu Cisco poolt välja töötatud protokoll, mis on võimeline kapseldama mitmete erinevate protokollide pakette.<br />
*'''PPTP''' (''Point-to-Point Tunneling Protocol'', RFC 2637) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis (Data Link Layer). Andmed kapseldatakse PPP (Point to Point Protocol) pakettidesse, mis omakorda kapseldatakse IP pakettidesse. PPTP toetab andmete krüpteerimist ja pakendamis ning kasutab GRE protokolli andmete edastamiseks. [http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm 9]<br />
*'''L2F''' (''Layer2 Forwarding'') – toimib OSI mudeli andmeedastus kihis. L2F ei oma krüpteerimise võimalust ning on välja vahetatud L2TP poolt.<br />
*'''L2TP''' (''Layer2 Tunneling Protocol'', RFC 2661) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis, ühendab microsofti PPTP ja cisco L2F protokollide omadusi.<br />
<br />
==VPN liigid==<br />
<br />
===Tehnoloogia===<br />
<br />
'''Usaldatud VPN''' (''trusted VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteerimata andmeid läbi teenusepakkuja käest renditud püsiliini. Privaatsuse tagab teenusepakkuja lubadus, et läbi renditud kanali edastatakse vaid ühe kliendi andmeid. Seega oleneb andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus vaid teenusepakkuja diskreetsusest kliendi andmete vastu.<br />
<br />
*Üks tuntumaid protokolle usaldatud VPN lahenduste puhul on '''MPLS''' (''Multi-Protocol Label Switching'')<br />
<br />
'''Turvalise VPN''' (''secure VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteeritud andmeid läbi avalike võrkude. Andmed krüpteeritakse päritolu seadmes või võrgu lüüsis ning krüpteering eemaldatakse vastavalt sihtkoha võrgulüüsis või lõppseadmes. Krüpteering käitub sihtpunktide vahelise tunnelina, isegi kui kolmas osapool ühendust jälgib, puudub neil võime andmeid lugeda ega muuta. <br />
<br />
Mõningad turvalise VPNi puhul kasutatavad protokollid on:<br />
<br />
*''IPsec'' koos krüpteeringuga<br />
*''L2TP'' IPsec sisse kapseldatuna<br />
*''SSL'' koos krüpteeringuga<br />
<br />
'''Hübriid VPN''' (''Hybrid VPN'') puhul on võimalik edastada krüpteeritud andmeid läbi renditud püsiliini. Kuna usaldatud ja turvalise VPNi kasutamine ei ole üksteist välistav, on hübriid VPN puhul tegemist antud tehnoloogiate paralleelse rakendamisega. <br><br />
[http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html 10]<br />
<br />
===Kasutus===<br />
<br />
Kaks levinumat VPN kasutusliiki on ''Remote-Access VPN'' ja ''Site-to-Site VPN''.<br />
<br />
'''Sissepääsu VPN''' (''Remote-Access VPN''), vahel tuntud kui virtuaalne privaatne sissehelistamisvõrk (virtual private dial-up network, VPDN), on kasutaja ja kohtvõrgu vaheline ühendus mida kasutatakse organisatsioonides kaugkasutajate võrguga ühendamiseks. Sissepääsu VPN kasutab klient-server arhidektuuri, kus kaugkasutaja VPN klient omandab võrgu sissepääsuõigused läbi võrgu äärealas asuva VPN serveri. Kuna kaugkasutaja võrgusätestused ei ole sageli staatilised, vastutab VPN sessiooni algatamise eest kaugkasutaja seadmes paiknev VPN klient. [http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm 11]<br />
<br />
'''Site-to-Site''' lahenduse puhul paikneb ühendatud võrkude vahel staatiline VPN ühendus ning võrgusisesed lõppseadmed ei ole teadlikud VPN olemasolu kohta. VPN lüüs on vastutav TCP/IP pakettide kapseldamise ja krüpteerimise eest. Site-to-Site VPN jagub kaheks. [http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm 12]<br />
<br />
*''Intraneti VPN'': peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. <br />
*''Ekstraneti-VPN'': mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firmade kohtvõrkude ühendamise abil.<br />
<br />
=VPN-i lahendused=<br />
==Tarkvaralised lahendused==<br />
Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest märkimisväärselt ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.<br />
===OpenVPN===<br />
<br />
OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib GNU GPL litsentsi all.[15]<br />
<br />
OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]<br />
<br />
Rakendus on saadaval väga paljudele operatsioonisüsteemidele, nende hulgas Windows, Linux, Mac OS X.[15]<br />
<br />
Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]<br />
<br />
OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme.[15]<br />
<br />
OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].<br />
<br />
===Hamachi===<br />
<br />
Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]<br />
<br />
Hamachi on keskselt manageeritav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]<br />
<br />
Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]<br />
<br />
Hamachi kasutab IP-aadresside jagamisel 5.0.0.0 võrku maskiga 255.0.0.0, mis ei ole praegusel hetkel avalikult kasutusel ning välistab seetõttu võimalikud konfliktid teiste arvutite aadressidega internetis. Oodatavasti aga võetakse see aadressivahemik lähiajal kasutusse ning sel juhul võivad Hamachi kasutajatel konfliktid tekkida.[16]<br />
<br />
Hamachi on saadaval kahes versioonis. Tasuta versioon on mõeldud kodukasutajatele ning toetab maksimaalselt 16 klienti. Kommertsversioon toetab kuni 256 korraga ühendatud klienti, kuid selle kasutamiseks on vajalik iga-aastane tasu. Hamachi toetab ainult Windowsi.[17]<br />
<br />
===Shrew Soft VPN Client===<br />
<br />
Shrew Soft VPN Client on virtuaalsete privaatvõrkude klientprogramm, st ta ei paku ise võimalust VPN-serverit luua. Shrew Soft toetab mitmeid erinevaid VPN-protokolle, näiteks IPsec, OpenSWAN, freeSWAN, strongSWAN. Samuti toetab Shrew Soft mitmeid keerulisi funktsioone, mida võib üldiselt leida ainult kallitest kommertslahendustest, ning on ühilduv näiteks Cisco, Juniperi, Netgeari jt VPN-seadmete tootjatega.[14][18]<br />
<br />
===Windowsi sisseehitatud VPN===<br />
<br />
Ehkki seda omadust on vähe reklaamitud, on ka Windowsil juba päris pikka aega olnud oma sisseehitatud VPN-klient. Ehkki enne Windows Vistat sai sisseehitatud klient paljude kriitika osaliseks, on nüüdseks, eriti Windows 7-s, võimalused tunduvalt suuremad.[14]<br />
<br />
VPN-serveri jaoks on vastavad vahendid olemas Windowsi serverites, kuid "lahjema" kodukasutaja serveri saab üles seada ka töölauaversioonides.<br />
<br />
==Riistvaralised lahendused==<br />
<br />
Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsiaalsete iseseisvate võrguseadmetega, mis realiseerivad virtuaalseid privaatvõrke. Tegu võib olla ühe seadmega, kuhu kliendid ühenduvad oma arvutitega vastavat tarkvara kasutades (''remote access''), aga ka näiteks kahe seadmega, mis on pidevalt üle avaliku võrgu läbi tunneli ühenduses ja ühendavad seeläbi kokku näiteks eri harukontorite kohtvõrgud (''site-to-site'').<br />
<br />
Riistvaralistel VPN-idel on tarkvaralistega võrreldes mitmeid eeliseid: kõrgem turvalisus, ''load-balancing'', võimekus taluda suurt koormust (st suurt klientide arvu). Haldus on üldjuhul realiseeritud veebiliidese abil.[19]<br />
<br />
Riistvaralisi VPN-lahendusi pakuvad väga mitmed erinevad tootjad.[19]<br />
<br />
=Kauslikke linke=<br />
[http://openvpn.net/ OpenVPN-i koduleht] <br /><br />
[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/><br />
[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
[1] http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html <br><br />
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html <br><br />
[3] https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 <br><br />
[4] http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html <br><br />
[5] http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx <br><br />
[6] http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html <br><br />
[7] http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm <br><br />
[8] http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html <br><br />
[9] http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm <br><br />
[10] http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html <br><br />
[11] http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm <br><br />
[12] http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm <br><br />
[14] http://lifehacker.com/5487500/five-best-vpn-tools <br /><br />
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenVPN <br /><br />
[16] http://en.wikipedia.org/wiki/Hamachi <br /><br />
[17] https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# <br/><br />
[18] http://www.shrew.net/software <br/><br />
[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html<br />
<br />
=Autorid=<br />
Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Virtuaalsed_privaatv%C3%B5rgud&diff=10475Virtuaalsed privaatvõrgud2010-05-22T11:31:27Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>=Ülevaade=<br />
<br />
'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]<br />
<br />
==Vajadus==<br />
<br />
Avalikes võrkudes (nt. Internet) edastatakse andmeid sageli inimloetava avateksti (''cleartext'') kujul. Kuna andmed läbivad sageli mitmeid erinevaid võrke ning seadmeid, tuleb arvestada mitmete turvakaalutlustega. [http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html 2]<br />
<br />
Üks lihtsamaid meetodeid arvutivõrkudesse sisse tungimiseks on varastada parool, mida kantakse üle avaliku võrgu vahendusel avateksti kujul. Antud ründe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid ''sniffer'' rakendusi, mis on võimelised salvestama ja analüüsima võrguadapterit läbivaid andmeid. Lisaks paljudele legaalselt alla laetavatele sniffer rakendustele võib paroolide varastamiseks kasutada ka ''trooja hobustena'' tuntud kurivara. Toimiva kasutajanime ja parooliga varustatult võib ründaja kergelt süsteemi sisse logida ning üritada arvuti enda kontrolli alla haarata. Ebasündsate plaanidega isik, kes paigaldab snifferi kõrge hõivega võrgusuhtluse punkti või trooja hobuse populaarsesse veebiteenusesse, võib omandada ligipääsu tuhandetele arvutitele. [https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 3]<br />
<br />
Sniffer rakendused suudavad salvestada ning analüüsida valdavat osa krüpteerimata võrguliiklust, sealhulgas e-maile, saadetavaid faile, VoIP vestlusi ning külastatavaid veebilehti. Kindlasti tuleks märkida, et snifferite kujul on tegu legaalsete tarkvaralahendustega võrkude haldamiseks ning turvamiseks. Seetõttu on neid väga kerge kuritahtlikul eesmärgil kasutusele võtta ning äärmiselt keerluline avastada, eriti juhtmevabades võrkudes. [http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html 4]<br />
<br />
==VPN lahenduse eelised==<br />
<br />
Kasutajate või äripartnerite turvaline võrku ühendamine ning andmevahetus on paljude organisatsioonide jaoks äärmiselt oluline. Mõningad VPN eelised on: [http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx 5]<br />
<br />
*Kuna VPN lahendused ei sõltu andmete edastamise protokollist, võib andmeedastuseks kasutada erinevaid avalikke võrke.<br />
*Andmete kindlustamiseks toetavad paljud VPN lahendused erinevaid krüpteerimis- ja autentimisprotokolle.<br />
*Kaugkasutajatel on võimalik kõikjalt organisatsiooni võrguga ühenduda. Ainsateks eeldusteks on vastava tarkvara, internetiühenduse ja VPN konto olemasolu.<br />
*VPN teenuseid on võimalik ka vastavatelt teenusepakkujatelt tellida. Eelnevalt tuleb siiski veenduda teenusepakkuja usaldusväärsuses.<br />
<br />
==Tunneli loomine==<br />
<br />
Virtuaalse privaatvõrgu kujul on on tegemist turvatud lahendusega andmete vahetuseks usaldatud osapoolte vahel, mis ei ole avatud avalikule liiklusele. Kaugkasutajad ja erinevad kasutuskohad on võimalik ühendada läbi privaatse tunneli.[http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html 6]<br />
<br />
'''VPN tunneli''' puhul luuakse loogiline võrguühendus lõppseadmete vahel, mis ei pruugi füüsilises topoloogias üksteise kõrval paikneda. Selles ühenduses kapseldadakse vastavas VPN formaadis loodud võrgupaketid vajaliku baas- või transpordiprotokolli abil ning saadetakse VPN serverile. Kapseldus eemaldatakse sihtpunktis.[http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm 7]<br />
<br />
Mõningad protokollid VPN tunnelite loomiseks on: [http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html 8]<br />
<br />
*'''IPsec''' (''Internet protocol security'') – arendatud IETF poolt ning rakendatud OSI mudeli võrgukihis (Network Layer). Tegemist on erinevate turvameetmete kogumikuga, mis kasutab erinevaid krüptograafilisi protokolle andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentimise ja võtmehalduse tagamiseks.<br />
*'''GRE''' (''Genaral Routing Encapsulation'', RFC 1702, RFC 2784) – Esialgu Cisco poolt välja töötatud protokoll, mis on võimeline kapseldama mitmete erinevate protokollide pakette.<br />
*'''PPTP''' (''Point-to-Point Tunneling Protocol'', RFC 2637) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis (Data Link Layer). Andmed kapseldatakse PPP (Point to Point Protocol) pakettidesse, mis omakorda kapseldatakse IP pakettidesse. PPTP toetab andmete krüpteerimist ja pakendamis ning kasutab GRE protokolli andmete edastamiseks. [http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm 9]<br />
*'''L2F''' (''Layer2 Forwarding'') – toimib OSI mudeli andmeedastus kihis. L2F ei oma krüpteerimise võimalust ning on välja vahetatud L2TP poolt.<br />
*'''L2TP''' (''Layer2 Tunneling Protocol'', RFC 2661) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis, ühendab microsofti PPTP ja cisco L2F protokollide omadusi.<br />
<br />
==VPN liigid==<br />
<br />
===Tehnoloogia===<br />
<br />
'''Usaldatud VPN''' (''trusted VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteerimata andmeid läbi teenusepakkuja käest renditud püsiliini. Privaatsuse tagab teenusepakkuja lubadus, et läbi renditud kanali edastatakse vaid ühe kliendi andmeid. Seega oleneb andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus vaid teenusepakkuja diskreetsusest kliendi andmete vastu.<br />
<br />
*Üks tuntumaid protokolle usaldatud VPN lahenduste puhul on '''MPLS''' (''Multi-Protocol Label Switching'')<br />
<br />
'''Turvalise VPN''' (''secure VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteeritud andmeid läbi avalike võrkude. Andmed krüpteeritakse päritolu seadmes või võrgu lüüsis ning krüpteering eemaldatakse vastavalt sihtkoha võrgulüüsis või lõppseadmes. Krüpteering käitub sihtpunktide vahelise tunnelina, isegi kui kolmas osapool ühendust jälgib, puudub neil võime andmeid lugeda ega muuta. <br />
<br />
Mõningad turvalise VPNi puhul kasutatavad protokollid on:<br />
<br />
*''IPsec'' koos krüpteeringuga<br />
*''L2TP'' IPsec sisse kapseldatuna<br />
*''SSL'' koos krüpteeringuga<br />
<br />
'''Hübriid VPN''' (''Hybrid VPN'') puhul on võimalik edastada krüpteeritud andmeid läbi renditud püsiliini. Kuna usaldatud ja turvalise VPNi kasutamine ei ole üksteist välistav, on hübriid VPN puhul tegemist antud tehnoloogiate paralleelse rakendamisega. <br><br />
[http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html 10]<br />
<br />
===Kasutus===<br />
<br />
Kaks levinumat VPN kasutusliiki on ''Remote-Access VPN'' ja ''Site-to-Site VPN''.<br />
<br />
'''Sissepääsu VPN''' (''Remote-Access VPN''), vahel tuntud kui virtuaalne privaatne sissehelistamisvõrk (virtual private dial-up network, VPDN), on kasutaja ja kohtvõrgu vaheline ühendus mida kasutatakse organisatsioonides kaugkasutajate võrguga ühendamiseks. Sissepääsu VPN kasutab klient-server arhidektuuri, kus kaugkasutaja VPN klient omandab võrgu sissepääsuõigused läbi võrgu äärealas asuva VPN serveri. Kuna kaugkasutaja võrgusätestused ei ole sageli staatilised, vastutab VPN sessiooni algatamise eest kaugkasutaja seadmes paiknev VPN klient. [http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm 11]<br />
<br />
'''Site-to-Site''' lahenduse puhul paikneb ühendatud võrkude vahel staatiline VPN ühendus ning võrgusisesed lõppseadmed ei ole teadlikud VPN olemasolu kohta. VPN lüüs on vastutav TCP/IP pakettide kapseldamise ja krüpteerimise eest. Site-to-Site VPN jagub kaheks. [http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm 12]<br />
<br />
*''Intraneti VPN'': peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. <br />
*''Ekstraneti-VPN'': mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firmade kohtvõrkude ühendamise abil.<br />
<br />
=VPN-i lahendused=<br />
==Tarkvaralised lahendused==<br />
Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest märkimisväärselt ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.<br />
===OpenVPN===<br />
<br />
OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib GNU GPL litsentsi all.[15]<br />
<br />
OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]<br />
<br />
Rakendus on saadaval väga paljudele operatsioonisüsteemidele, nende hulgas Windows, Linux, Mac OS X.[15]<br />
<br />
Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]<br />
<br />
OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme.[15]<br />
<br />
OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].<br />
<br />
===Hamachi===<br />
<br />
Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]<br />
<br />
Hamachi on keskselt manageeritav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]<br />
<br />
Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]<br />
<br />
Hamachi kasutab IP-aadresside jagamisel 5.0.0.0 võrku maskiga 255.0.0.0, mis ei ole praegusel hetkel avalikult kasutusel ning välistab seetõttu võimalikud konfliktid teiste arvutite aadressidega internetis. Oodatavasti aga võetakse see aadressivahemik lähiajal kasutusse ning sel juhul võivad Hamachi kasutajatel konfliktid tekkida.[16]<br />
<br />
Hamachi on saadaval kahes versioonis. Tasuta versioon on mõeldud kodukasutajatele ning toetab maksimaalselt 16 klienti. Kommertsversioon toetab kuni 256 korraga ühendatud klienti, kuid selle kasutamiseks on vajalik iga-aastane tasu. Hamachi toetab ainult Windowsi.[17]<br />
<br />
===Shrew Soft VPN Client===<br />
<br />
Shrew Soft VPN Client on virtuaalsete privaatvõrkude klientprogramm, st ta ei paku ise võimalust VPN-serverit luua. Shrew Soft toetab mitmeid erinevaid VPN-protokolle, näiteks IPsec, OpenSWAN, freeSWAN, strongSWAN. Samuti toetab Shrew Soft mitmeid keerulisi funktsioone, mida võib üldiselt leida ainult kallitest kommertslahendustest, ning on ühilduv näiteks Cisco, Juniperi, Netgeari jt VPN-seadmete tootjatega.[14][18]<br />
<br />
===Windowsi sisseehitatud VPN===<br />
<br />
Ehkki seda omadust on vähe reklaamitud, on ka Windowsil juba päris pikka aega olnud oma sisseehitatud VPN-klient. Ehkki enne Windows Vistat sai sisseehitatud klient paljude kriitika osaliseks, on nüüdseks, eriti Windows 7-s, võimalused tunduvalt suuremad.[14]<br />
<br />
VPN-serveri jaoks on vastavad vahendid olemas Windowsi serverites, kuid "lahjema" kodukasutaja serveri saab üles seada ka töölauaversioonides.<br />
<br />
==Riistvaralised lahendused==<br />
<br />
Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsiaalsete iseseisvate võrguseadmetega, mis realiseerivad virtuaalseid privaatvõrke. Tegu võib olla ühe seadmega, kuhu kliendid ühenduvad oma arvutitega vastavat tarkvara kasutades (''remote access''), aga ka näiteks kahe seadmega, mis on pidevalt üle avaliku võrgu läbi tunneli ühenduses ja ühendavad seeläbi kokku näiteks eri harukontorite kohtvõrgud (''site-to-site'').<br />
<br />
Riistvaralistel VPN-idel on tarkvaralistega võrreldes mitmeid eeliseid: kõrgem turvalisus, ''load-balancing'', võimekus taluda suurt koormust (st suurt klientide arvu). Haldus on üldjuhul realiseeritud veebiliidese abil.[19]<br />
<br />
Riistvaralisi VPN-lahendusi pakuvad väga mitmed erinevad tootjad.[19]<br />
<br />
=Kauslikke linke=<br />
[http://openvpn.net/ OpenVPN-i koduleht] <br /><br />
[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/><br />
[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
[1] http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html <br><br />
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html <br><br />
[3] https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 <br><br />
[4] http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html <br><br />
[5] http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx <br><br />
[6] http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html <br><br />
[7] http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm <br><br />
[8] http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html <br><br />
[9] http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm <br><br />
[10] http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html <br><br />
[11] http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm <br><br />
[12] http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm <br><br />
[14] http://lifehacker.com/5487500/five-best-vpn-tools <br /><br />
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenVPN <br /><br />
[16] http://en.wikipedia.org/wiki/Hamachi <br /><br />
[17] https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# <br/><br />
[18] http://www.shrew.net/software <br/><br />
[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html<br />
<br />
[[http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm]<br />
<br />
=Autorid=<br />
Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Virtuaalsed_privaatv%C3%B5rgud&diff=10474Virtuaalsed privaatvõrgud2010-05-22T11:31:02Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>=Ülevaade=<br />
<br />
'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]<br />
<ref name="id">Reference text</ref><br />
<br />
==Vajadus==<br />
<br />
Avalikes võrkudes (nt. Internet) edastatakse andmeid sageli inimloetava avateksti (''cleartext'') kujul. Kuna andmed läbivad sageli mitmeid erinevaid võrke ning seadmeid, tuleb arvestada mitmete turvakaalutlustega. [http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html 2]<br />
<br />
Üks lihtsamaid meetodeid arvutivõrkudesse sisse tungimiseks on varastada parool, mida kantakse üle avaliku võrgu vahendusel avateksti kujul. Antud ründe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid ''sniffer'' rakendusi, mis on võimelised salvestama ja analüüsima võrguadapterit läbivaid andmeid. Lisaks paljudele legaalselt alla laetavatele sniffer rakendustele võib paroolide varastamiseks kasutada ka ''trooja hobustena'' tuntud kurivara. Toimiva kasutajanime ja parooliga varustatult võib ründaja kergelt süsteemi sisse logida ning üritada arvuti enda kontrolli alla haarata. Ebasündsate plaanidega isik, kes paigaldab snifferi kõrge hõivega võrgusuhtluse punkti või trooja hobuse populaarsesse veebiteenusesse, võib omandada ligipääsu tuhandetele arvutitele. [https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 3]<br />
<br />
Sniffer rakendused suudavad salvestada ning analüüsida valdavat osa krüpteerimata võrguliiklust, sealhulgas e-maile, saadetavaid faile, VoIP vestlusi ning külastatavaid veebilehti. Kindlasti tuleks märkida, et snifferite kujul on tegu legaalsete tarkvaralahendustega võrkude haldamiseks ning turvamiseks. Seetõttu on neid väga kerge kuritahtlikul eesmärgil kasutusele võtta ning äärmiselt keerluline avastada, eriti juhtmevabades võrkudes. [http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html 4]<br />
<br />
==VPN lahenduse eelised==<br />
<br />
Kasutajate või äripartnerite turvaline võrku ühendamine ning andmevahetus on paljude organisatsioonide jaoks äärmiselt oluline. Mõningad VPN eelised on: [http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx 5]<br />
<br />
*Kuna VPN lahendused ei sõltu andmete edastamise protokollist, võib andmeedastuseks kasutada erinevaid avalikke võrke.<br />
*Andmete kindlustamiseks toetavad paljud VPN lahendused erinevaid krüpteerimis- ja autentimisprotokolle.<br />
*Kaugkasutajatel on võimalik kõikjalt organisatsiooni võrguga ühenduda. Ainsateks eeldusteks on vastava tarkvara, internetiühenduse ja VPN konto olemasolu.<br />
*VPN teenuseid on võimalik ka vastavatelt teenusepakkujatelt tellida. Eelnevalt tuleb siiski veenduda teenusepakkuja usaldusväärsuses.<br />
<br />
==Tunneli loomine==<br />
<br />
Virtuaalse privaatvõrgu kujul on on tegemist turvatud lahendusega andmete vahetuseks usaldatud osapoolte vahel, mis ei ole avatud avalikule liiklusele. Kaugkasutajad ja erinevad kasutuskohad on võimalik ühendada läbi privaatse tunneli.[http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html 6]<br />
<br />
'''VPN tunneli''' puhul luuakse loogiline võrguühendus lõppseadmete vahel, mis ei pruugi füüsilises topoloogias üksteise kõrval paikneda. Selles ühenduses kapseldadakse vastavas VPN formaadis loodud võrgupaketid vajaliku baas- või transpordiprotokolli abil ning saadetakse VPN serverile. Kapseldus eemaldatakse sihtpunktis.[http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm 7]<br />
<br />
Mõningad protokollid VPN tunnelite loomiseks on: [http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html 8]<br />
<br />
*'''IPsec''' (''Internet protocol security'') – arendatud IETF poolt ning rakendatud OSI mudeli võrgukihis (Network Layer). Tegemist on erinevate turvameetmete kogumikuga, mis kasutab erinevaid krüptograafilisi protokolle andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentimise ja võtmehalduse tagamiseks.<br />
*'''GRE''' (''Genaral Routing Encapsulation'', RFC 1702, RFC 2784) – Esialgu Cisco poolt välja töötatud protokoll, mis on võimeline kapseldama mitmete erinevate protokollide pakette.<br />
*'''PPTP''' (''Point-to-Point Tunneling Protocol'', RFC 2637) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis (Data Link Layer). Andmed kapseldatakse PPP (Point to Point Protocol) pakettidesse, mis omakorda kapseldatakse IP pakettidesse. PPTP toetab andmete krüpteerimist ja pakendamis ning kasutab GRE protokolli andmete edastamiseks. [http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm 9]<br />
*'''L2F''' (''Layer2 Forwarding'') – toimib OSI mudeli andmeedastus kihis. L2F ei oma krüpteerimise võimalust ning on välja vahetatud L2TP poolt.<br />
*'''L2TP''' (''Layer2 Tunneling Protocol'', RFC 2661) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis, ühendab microsofti PPTP ja cisco L2F protokollide omadusi.<br />
<br />
==VPN liigid==<br />
<br />
===Tehnoloogia===<br />
<br />
'''Usaldatud VPN''' (''trusted VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteerimata andmeid läbi teenusepakkuja käest renditud püsiliini. Privaatsuse tagab teenusepakkuja lubadus, et läbi renditud kanali edastatakse vaid ühe kliendi andmeid. Seega oleneb andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus vaid teenusepakkuja diskreetsusest kliendi andmete vastu.<br />
<br />
*Üks tuntumaid protokolle usaldatud VPN lahenduste puhul on '''MPLS''' (''Multi-Protocol Label Switching'')<br />
<br />
'''Turvalise VPN''' (''secure VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteeritud andmeid läbi avalike võrkude. Andmed krüpteeritakse päritolu seadmes või võrgu lüüsis ning krüpteering eemaldatakse vastavalt sihtkoha võrgulüüsis või lõppseadmes. Krüpteering käitub sihtpunktide vahelise tunnelina, isegi kui kolmas osapool ühendust jälgib, puudub neil võime andmeid lugeda ega muuta. <br />
<br />
Mõningad turvalise VPNi puhul kasutatavad protokollid on:<br />
<br />
*''IPsec'' koos krüpteeringuga<br />
*''L2TP'' IPsec sisse kapseldatuna<br />
*''SSL'' koos krüpteeringuga<br />
<br />
'''Hübriid VPN''' (''Hybrid VPN'') puhul on võimalik edastada krüpteeritud andmeid läbi renditud püsiliini. Kuna usaldatud ja turvalise VPNi kasutamine ei ole üksteist välistav, on hübriid VPN puhul tegemist antud tehnoloogiate paralleelse rakendamisega. <br><br />
[http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html 10]<br />
<br />
===Kasutus===<br />
<br />
Kaks levinumat VPN kasutusliiki on ''Remote-Access VPN'' ja ''Site-to-Site VPN''.<br />
<br />
'''Sissepääsu VPN''' (''Remote-Access VPN''), vahel tuntud kui virtuaalne privaatne sissehelistamisvõrk (virtual private dial-up network, VPDN), on kasutaja ja kohtvõrgu vaheline ühendus mida kasutatakse organisatsioonides kaugkasutajate võrguga ühendamiseks. Sissepääsu VPN kasutab klient-server arhidektuuri, kus kaugkasutaja VPN klient omandab võrgu sissepääsuõigused läbi võrgu äärealas asuva VPN serveri. Kuna kaugkasutaja võrgusätestused ei ole sageli staatilised, vastutab VPN sessiooni algatamise eest kaugkasutaja seadmes paiknev VPN klient. [http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm 11]<br />
<br />
'''Site-to-Site''' lahenduse puhul paikneb ühendatud võrkude vahel staatiline VPN ühendus ning võrgusisesed lõppseadmed ei ole teadlikud VPN olemasolu kohta. VPN lüüs on vastutav TCP/IP pakettide kapseldamise ja krüpteerimise eest. Site-to-Site VPN jagub kaheks. [http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm 12]<br />
<br />
*''Intraneti VPN'': peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. <br />
*''Ekstraneti-VPN'': mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firmade kohtvõrkude ühendamise abil.<br />
<br />
=VPN-i lahendused=<br />
==Tarkvaralised lahendused==<br />
Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest märkimisväärselt ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.<br />
===OpenVPN===<br />
<br />
OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib GNU GPL litsentsi all.[15]<br />
<br />
OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]<br />
<br />
Rakendus on saadaval väga paljudele operatsioonisüsteemidele, nende hulgas Windows, Linux, Mac OS X.[15]<br />
<br />
Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]<br />
<br />
OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme.[15]<br />
<br />
OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].<br />
<br />
===Hamachi===<br />
<br />
Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]<br />
<br />
Hamachi on keskselt manageeritav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]<br />
<br />
Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]<br />
<br />
Hamachi kasutab IP-aadresside jagamisel 5.0.0.0 võrku maskiga 255.0.0.0, mis ei ole praegusel hetkel avalikult kasutusel ning välistab seetõttu võimalikud konfliktid teiste arvutite aadressidega internetis. Oodatavasti aga võetakse see aadressivahemik lähiajal kasutusse ning sel juhul võivad Hamachi kasutajatel konfliktid tekkida.[16]<br />
<br />
Hamachi on saadaval kahes versioonis. Tasuta versioon on mõeldud kodukasutajatele ning toetab maksimaalselt 16 klienti. Kommertsversioon toetab kuni 256 korraga ühendatud klienti, kuid selle kasutamiseks on vajalik iga-aastane tasu. Hamachi toetab ainult Windowsi.[17]<br />
<br />
===Shrew Soft VPN Client===<br />
<br />
Shrew Soft VPN Client on virtuaalsete privaatvõrkude klientprogramm, st ta ei paku ise võimalust VPN-serverit luua. Shrew Soft toetab mitmeid erinevaid VPN-protokolle, näiteks IPsec, OpenSWAN, freeSWAN, strongSWAN. Samuti toetab Shrew Soft mitmeid keerulisi funktsioone, mida võib üldiselt leida ainult kallitest kommertslahendustest, ning on ühilduv näiteks Cisco, Juniperi, Netgeari jt VPN-seadmete tootjatega.[14][18]<br />
<br />
===Windowsi sisseehitatud VPN===<br />
<br />
Ehkki seda omadust on vähe reklaamitud, on ka Windowsil juba päris pikka aega olnud oma sisseehitatud VPN-klient. Ehkki enne Windows Vistat sai sisseehitatud klient paljude kriitika osaliseks, on nüüdseks, eriti Windows 7-s, võimalused tunduvalt suuremad.[14]<br />
<br />
VPN-serveri jaoks on vastavad vahendid olemas Windowsi serverites, kuid "lahjema" kodukasutaja serveri saab üles seada ka töölauaversioonides.<br />
<br />
==Riistvaralised lahendused==<br />
<br />
Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsiaalsete iseseisvate võrguseadmetega, mis realiseerivad virtuaalseid privaatvõrke. Tegu võib olla ühe seadmega, kuhu kliendid ühenduvad oma arvutitega vastavat tarkvara kasutades (''remote access''), aga ka näiteks kahe seadmega, mis on pidevalt üle avaliku võrgu läbi tunneli ühenduses ja ühendavad seeläbi kokku näiteks eri harukontorite kohtvõrgud (''site-to-site'').<br />
<br />
Riistvaralistel VPN-idel on tarkvaralistega võrreldes mitmeid eeliseid: kõrgem turvalisus, ''load-balancing'', võimekus taluda suurt koormust (st suurt klientide arvu). Haldus on üldjuhul realiseeritud veebiliidese abil.[19]<br />
<br />
Riistvaralisi VPN-lahendusi pakuvad väga mitmed erinevad tootjad.[19]<br />
<br />
=Kauslikke linke=<br />
[http://openvpn.net/ OpenVPN-i koduleht] <br /><br />
[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/><br />
[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
[1] http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html <br><br />
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html <br><br />
[3] https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 <br><br />
[4] http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html <br><br />
[5] http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx <br><br />
[6] http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html <br><br />
[7] http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm <br><br />
[8] http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html <br><br />
[9] http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm <br><br />
[10] http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html <br><br />
[11] http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm <br><br />
[12] http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm <br><br />
[14] http://lifehacker.com/5487500/five-best-vpn-tools <br /><br />
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenVPN <br /><br />
[16] http://en.wikipedia.org/wiki/Hamachi <br /><br />
[17] https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# <br/><br />
[18] http://www.shrew.net/software <br/><br />
[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html<br />
<br />
[[link]]<br />
<br />
=Autorid=<br />
Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Virtuaalsed_privaatv%C3%B5rgud&diff=10473Virtuaalsed privaatvõrgud2010-05-22T11:29:29Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>=Ülevaade=<br />
<br />
'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]<br />
<br />
==Vajadus==<br />
<br />
Avalikes võrkudes (nt. Internet) edastatakse andmeid sageli inimloetava avateksti (''cleartext'') kujul. Kuna andmed läbivad sageli mitmeid erinevaid võrke ning seadmeid, tuleb arvestada mitmete turvakaalutlustega. [http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html 2]<br />
<br />
Üks lihtsamaid meetodeid arvutivõrkudesse sisse tungimiseks on varastada parool, mida kantakse üle avaliku võrgu vahendusel avateksti kujul. Antud ründe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid ''sniffer'' rakendusi, mis on võimelised salvestama ja analüüsima võrguadapterit läbivaid andmeid. Lisaks paljudele legaalselt alla laetavatele sniffer rakendustele võib paroolide varastamiseks kasutada ka ''trooja hobustena'' tuntud kurivara. Toimiva kasutajanime ja parooliga varustatult võib ründaja kergelt süsteemi sisse logida ning üritada arvuti enda kontrolli alla haarata. Ebasündsate plaanidega isik, kes paigaldab snifferi kõrge hõivega võrgusuhtluse punkti või trooja hobuse populaarsesse veebiteenusesse, võib omandada ligipääsu tuhandetele arvutitele. [https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 3]<br />
<br />
Sniffer rakendused suudavad salvestada ning analüüsida valdavat osa krüpteerimata võrguliiklust, sealhulgas e-maile, saadetavaid faile, VoIP vestlusi ning külastatavaid veebilehti. Kindlasti tuleks märkida, et snifferite kujul on tegu legaalsete tarkvaralahendustega võrkude haldamiseks ning turvamiseks. Seetõttu on neid väga kerge kuritahtlikul eesmärgil kasutusele võtta ning äärmiselt keerluline avastada, eriti juhtmevabades võrkudes. [http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html 4]<br />
<br />
==VPN lahenduse eelised==<br />
<br />
Kasutajate või äripartnerite turvaline võrku ühendamine ning andmevahetus on paljude organisatsioonide jaoks äärmiselt oluline. Mõningad VPN eelised on: [http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx 5]<br />
<br />
*Kuna VPN lahendused ei sõltu andmete edastamise protokollist, võib andmeedastuseks kasutada erinevaid avalikke võrke.<br />
*Andmete kindlustamiseks toetavad paljud VPN lahendused erinevaid krüpteerimis- ja autentimisprotokolle.<br />
*Kaugkasutajatel on võimalik kõikjalt organisatsiooni võrguga ühenduda. Ainsateks eeldusteks on vastava tarkvara, internetiühenduse ja VPN konto olemasolu.<br />
*VPN teenuseid on võimalik ka vastavatelt teenusepakkujatelt tellida. Eelnevalt tuleb siiski veenduda teenusepakkuja usaldusväärsuses.<br />
<br />
==Tunneli loomine==<br />
<br />
Virtuaalse privaatvõrgu kujul on on tegemist turvatud lahendusega andmete vahetuseks usaldatud osapoolte vahel, mis ei ole avatud avalikule liiklusele. Kaugkasutajad ja erinevad kasutuskohad on võimalik ühendada läbi privaatse tunneli.[http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html 6]<br />
<br />
'''VPN tunneli''' puhul luuakse loogiline võrguühendus lõppseadmete vahel, mis ei pruugi füüsilises topoloogias üksteise kõrval paikneda. Selles ühenduses kapseldadakse vastavas VPN formaadis loodud võrgupaketid vajaliku baas- või transpordiprotokolli abil ning saadetakse VPN serverile. Kapseldus eemaldatakse sihtpunktis.[http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm 7]<br />
<br />
Mõningad protokollid VPN tunnelite loomiseks on: [http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html 8]<br />
<br />
*'''IPsec''' (''Internet protocol security'') – arendatud IETF poolt ning rakendatud OSI mudeli võrgukihis (Network Layer). Tegemist on erinevate turvameetmete kogumikuga, mis kasutab erinevaid krüptograafilisi protokolle andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentimise ja võtmehalduse tagamiseks.<br />
*'''GRE''' (''Genaral Routing Encapsulation'', RFC 1702, RFC 2784) – Esialgu Cisco poolt välja töötatud protokoll, mis on võimeline kapseldama mitmete erinevate protokollide pakette.<br />
*'''PPTP''' (''Point-to-Point Tunneling Protocol'', RFC 2637) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis (Data Link Layer). Andmed kapseldatakse PPP (Point to Point Protocol) pakettidesse, mis omakorda kapseldatakse IP pakettidesse. PPTP toetab andmete krüpteerimist ja pakendamis ning kasutab GRE protokolli andmete edastamiseks. [http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm 9]<br />
*'''L2F''' (''Layer2 Forwarding'') – toimib OSI mudeli andmeedastus kihis. L2F ei oma krüpteerimise võimalust ning on välja vahetatud L2TP poolt.<br />
*'''L2TP''' (''Layer2 Tunneling Protocol'', RFC 2661) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis, ühendab microsofti PPTP ja cisco L2F protokollide omadusi.<br />
<br />
==VPN liigid==<br />
<br />
===Tehnoloogia===<br />
<br />
'''Usaldatud VPN''' (''trusted VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteerimata andmeid läbi teenusepakkuja käest renditud püsiliini. Privaatsuse tagab teenusepakkuja lubadus, et läbi renditud kanali edastatakse vaid ühe kliendi andmeid. Seega oleneb andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus vaid teenusepakkuja diskreetsusest kliendi andmete vastu.<br />
<br />
*Üks tuntumaid protokolle usaldatud VPN lahenduste puhul on '''MPLS''' (''Multi-Protocol Label Switching'')<br />
<br />
'''Turvalise VPN''' (''secure VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteeritud andmeid läbi avalike võrkude. Andmed krüpteeritakse päritolu seadmes või võrgu lüüsis ning krüpteering eemaldatakse vastavalt sihtkoha võrgulüüsis või lõppseadmes. Krüpteering käitub sihtpunktide vahelise tunnelina, isegi kui kolmas osapool ühendust jälgib, puudub neil võime andmeid lugeda ega muuta. <br />
<br />
Mõningad turvalise VPNi puhul kasutatavad protokollid on:<br />
<br />
*''IPsec'' koos krüpteeringuga<br />
*''L2TP'' IPsec sisse kapseldatuna<br />
*''SSL'' koos krüpteeringuga<br />
<br />
'''Hübriid VPN''' (''Hybrid VPN'') puhul on võimalik edastada krüpteeritud andmeid läbi renditud püsiliini. Kuna usaldatud ja turvalise VPNi kasutamine ei ole üksteist välistav, on hübriid VPN puhul tegemist antud tehnoloogiate paralleelse rakendamisega. <br><br />
[http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html 10]<br />
<br />
===Kasutus===<br />
<br />
Kaks levinumat VPN kasutusliiki on ''Remote-Access VPN'' ja ''Site-to-Site VPN''.<br />
<br />
'''Sissepääsu VPN''' (''Remote-Access VPN''), vahel tuntud kui virtuaalne privaatne sissehelistamisvõrk (virtual private dial-up network, VPDN), on kasutaja ja kohtvõrgu vaheline ühendus mida kasutatakse organisatsioonides kaugkasutajate võrguga ühendamiseks. Sissepääsu VPN kasutab klient-server arhidektuuri, kus kaugkasutaja VPN klient omandab võrgu sissepääsuõigused läbi võrgu äärealas asuva VPN serveri. Kuna kaugkasutaja võrgusätestused ei ole sageli staatilised, vastutab VPN sessiooni algatamise eest kaugkasutaja seadmes paiknev VPN klient. [http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm 11]<br />
<br />
'''Site-to-Site''' lahenduse puhul paikneb ühendatud võrkude vahel staatiline VPN ühendus ning võrgusisesed lõppseadmed ei ole teadlikud VPN olemasolu kohta. VPN lüüs on vastutav TCP/IP pakettide kapseldamise ja krüpteerimise eest. Site-to-Site VPN jagub kaheks. [http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm 12]<br />
<br />
*''Intraneti VPN'': peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. <br />
*''Ekstraneti-VPN'': mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firmade kohtvõrkude ühendamise abil.<br />
<br />
=VPN-i lahendused=<br />
==Tarkvaralised lahendused==<br />
Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest märkimisväärselt ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.<br />
===OpenVPN===<br />
<br />
OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib GNU GPL litsentsi all.[15]<br />
<br />
OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]<br />
<br />
Rakendus on saadaval väga paljudele operatsioonisüsteemidele, nende hulgas Windows, Linux, Mac OS X.[15]<br />
<br />
Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]<br />
<br />
OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme.[15]<br />
<br />
OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].<br />
<br />
===Hamachi===<br />
<br />
Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]<br />
<br />
Hamachi on keskselt manageeritav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]<br />
<br />
Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]<br />
<br />
Hamachi kasutab IP-aadresside jagamisel 5.0.0.0 võrku maskiga 255.0.0.0, mis ei ole praegusel hetkel avalikult kasutusel ning välistab seetõttu võimalikud konfliktid teiste arvutite aadressidega internetis. Oodatavasti aga võetakse see aadressivahemik lähiajal kasutusse ning sel juhul võivad Hamachi kasutajatel konfliktid tekkida.[16]<br />
<br />
Hamachi on saadaval kahes versioonis. Tasuta versioon on mõeldud kodukasutajatele ning toetab maksimaalselt 16 klienti. Kommertsversioon toetab kuni 256 korraga ühendatud klienti, kuid selle kasutamiseks on vajalik iga-aastane tasu. Hamachi toetab ainult Windowsi.[17]<br />
<br />
===Shrew Soft VPN Client===<br />
<br />
Shrew Soft VPN Client on virtuaalsete privaatvõrkude klientprogramm, st ta ei paku ise võimalust VPN-serverit luua. Shrew Soft toetab mitmeid erinevaid VPN-protokolle, näiteks IPsec, OpenSWAN, freeSWAN, strongSWAN. Samuti toetab Shrew Soft mitmeid keerulisi funktsioone, mida võib üldiselt leida ainult kallitest kommertslahendustest, ning on ühilduv näiteks Cisco, Juniperi, Netgeari jt VPN-seadmete tootjatega.[14][18]<br />
<br />
===Windowsi sisseehitatud VPN===<br />
<br />
Ehkki seda omadust on vähe reklaamitud, on ka Windowsil juba päris pikka aega olnud oma sisseehitatud VPN-klient. Ehkki enne Windows Vistat sai sisseehitatud klient paljude kriitika osaliseks, on nüüdseks, eriti Windows 7-s, võimalused tunduvalt suuremad.[14]<br />
<br />
VPN-serveri jaoks on vastavad vahendid olemas Windowsi serverites, kuid "lahjema" kodukasutaja serveri saab üles seada ka töölauaversioonides.<br />
<br />
==Riistvaralised lahendused==<br />
<br />
Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsiaalsete iseseisvate võrguseadmetega, mis realiseerivad virtuaalseid privaatvõrke. Tegu võib olla ühe seadmega, kuhu kliendid ühenduvad oma arvutitega vastavat tarkvara kasutades (''remote access''), aga ka näiteks kahe seadmega, mis on pidevalt üle avaliku võrgu läbi tunneli ühenduses ja ühendavad seeläbi kokku näiteks eri harukontorite kohtvõrgud (''site-to-site'').<br />
<br />
Riistvaralistel VPN-idel on tarkvaralistega võrreldes mitmeid eeliseid: kõrgem turvalisus, ''load-balancing'', võimekus taluda suurt koormust (st suurt klientide arvu). Haldus on üldjuhul realiseeritud veebiliidese abil.[19]<br />
<br />
Riistvaralisi VPN-lahendusi pakuvad väga mitmed erinevad tootjad.[19]<br />
<br />
=Kauslikke linke=<br />
[http://openvpn.net/ OpenVPN-i koduleht] <br /><br />
[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/><br />
[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
[1] http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html <br><br />
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html <br><br />
[3] https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 <br><br />
[4] http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html <br><br />
[5] http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx <br><br />
[6] http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html <br><br />
[7] http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm <br><br />
[8] http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html <br><br />
[9] http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm <br><br />
[10] http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html <br><br />
[11] http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm <br><br />
[12] http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm <br><br />
[14] http://lifehacker.com/5487500/five-best-vpn-tools <br /><br />
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenVPN <br /><br />
[16] http://en.wikipedia.org/wiki/Hamachi <br /><br />
[17] https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# <br/><br />
[18] http://www.shrew.net/software <br/><br />
[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html<br />
<br />
[[link]]<br />
<br />
=Autorid=<br />
Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Virtuaalsed_privaatv%C3%B5rgud&diff=10472Virtuaalsed privaatvõrgud2010-05-22T10:58:30Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>=Ülevaade=<br />
<br />
'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html 1]<br />
<br />
==Vajadus==<br />
<br />
Avalikes võrkudes (nt. Internet) edastatakse andmeid sageli inimloetava avateksti (''cleartext'') kujul. Kuna andmed läbivad sageli mitmeid erinevaid võrke ning seadmeid, tuleb arvestada mitmete turvakaalutlustega. [http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html 2]<br />
<br />
Üks lihtsamaid meetodeid arvutivõrkudesse sisse tungimiseks on varastada parool, mida kantakse üle avaliku võrgu vahendusel avateksti kujul. Antud ründe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid ''sniffer'' rakendusi, mis on võimelised salvestama ja analüüsima võrguadapterit läbivaid andmeid. Lisaks paljudele legaalselt alla laetavatele sniffer rakendustele võib paroolide varastamiseks kasutada ka ''trooja hobustena'' tuntud kurivara. Toimiva kasutajanime ja parooliga varustatult võib ründaja kergelt süsteemi sisse logida ning üritada arvuti enda kontrolli alla haarata. Ebasündsate plaanidega isik, kes paigaldab snifferi kõrge hõivega võrgusuhtluse punkti või trooja hobuse populaarsesse veebiteenusesse, võib omandada ligipääsu tuhandetele arvutitele. [https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 3]<br />
<br />
Sniffer rakendused suudavad salvestada ning analüüsida valdavat osa krüpteerimata võrguliiklust, sealhulgas e-maile, saadetavaid faile, VoIP vestlusi ning külastatavaid veebilehti. Kindlasti tuleks märkida, et snifferite kujul on tegu legaalsete tarkvaralahendustega võrkude haldamiseks ning turvamiseks. Seetõttu on neid väga kerge kuritahtlikul eesmärgil kasutusele võtta ning äärmiselt keerluline avastada, eriti juhtmevabades võrkudes. [http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html 4]<br />
<br />
==VPN lahenduse eelised==<br />
<br />
Kasutajate või äripartnerite turvaline võrku ühendamine ning andmevahetus on paljude organisatsioonide jaoks äärmiselt oluline. Mõningad VPN eelised on: [http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx 5]<br />
<br />
*Kuna VPN lahendused ei sõltu andmete edastamise protokollist, võib andmeedastuseks kasutada erinevaid avalikke võrke.<br />
*Andmete kindlustamiseks toetavad paljud VPN lahendused erinevaid krüpteerimis- ja autentimisprotokolle.<br />
*Kaugkasutajatel on võimalik kõikjalt organisatsiooni võrguga ühenduda. Ainsateks eeldusteks on vastava tarkvara, internetiühenduse ja VPN konto olemasolu.<br />
*VPN teenuseid on võimalik ka vastavatelt teenusepakkujatelt tellida. Eelnevalt tuleb siiski veenduda teenusepakkuja usaldusväärsuses.<br />
<br />
==Tunneli loomine==<br />
<br />
Virtuaalse privaatvõrgu kujul on on tegemist turvatud lahendusega andmete vahetuseks usaldatud osapoolte vahel, mis ei ole avatud avalikule liiklusele. Kaugkasutajad ja erinevad kasutuskohad on võimalik ühendada läbi privaatse tunneli.[http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html 6]<br />
<br />
'''VPN tunneli''' puhul luuakse loogiline võrguühendus lõppseadmete vahel, mis ei pruugi füüsilises topoloogias üksteise kõrval paikneda. Selles ühenduses kapseldadakse vastavas VPN formaadis loodud võrgupaketid vajaliku baas- või transpordiprotokolli abil ning saadetakse VPN serverile. Kapseldus eemaldatakse sihtpunktis.[http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm 7]<br />
<br />
Mõningad protokollid VPN tunnelite loomiseks on: [http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html 8]<br />
<br />
*'''IPsec''' (''Internet protocol security'') – arendatud IETF poolt ning rakendatud OSI mudeli võrgukihis (Network Layer). Tegemist on erinevate turvameetmete kogumikuga, mis kasutab erinevaid krüptograafilisi protokolle andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentimise ja võtmehalduse tagamiseks.<br />
*'''GRE''' (''Genaral Routing Encapsulation'', RFC 1702, RFC 2784) – Esialgu Cisco poolt välja töötatud protokoll, mis on võimeline kapseldama mitmete erinevate protokollide pakette.<br />
*'''PPTP''' (''Point-to-Point Tunneling Protocol'', RFC 2637) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis (Data Link Layer). Andmed kapseldatakse PPP (Point to Point Protocol) pakettidesse, mis omakorda kapseldatakse IP pakettidesse. PPTP toetab andmete krüpteerimist ja pakendamis ning kasutab GRE protokolli andmete edastamiseks. [http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm 9]<br />
*'''L2F''' (''Layer2 Forwarding'') – toimib OSI mudeli andmeedastus kihis. L2F ei oma krüpteerimise võimalust ning on välja vahetatud L2TP poolt.<br />
*'''L2TP''' (''Layer2 Tunneling Protocol'', RFC 2661) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis, ühendab microsofti PPTP ja cisco L2F protokollide omadusi.<br />
<br />
==VPN liigid==<br />
<br />
===Tehnoloogia===<br />
<br />
'''Usaldatud VPN''' (''trusted VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteerimata andmeid läbi teenusepakkuja käest renditud püsiliini. Privaatsuse tagab teenusepakkuja lubadus, et läbi renditud kanali edastatakse vaid ühe kliendi andmeid. Seega oleneb andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus vaid teenusepakkuja diskreetsusest kliendi andmete vastu.<br />
<br />
*Üks tuntumaid protokolle usaldatud VPN lahenduste puhul on '''MPLS''' (''Multi-Protocol Label Switching'')<br />
<br />
'''Turvalise VPN''' (''secure VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteeritud andmeid läbi avalike võrkude. Andmed krüpteeritakse päritolu seadmes või võrgu lüüsis ning krüpteering eemaldatakse vastavalt sihtkoha võrgulüüsis või lõppseadmes. Krüpteering käitub sihtpunktide vahelise tunnelina, isegi kui kolmas osapool ühendust jälgib, puudub neil võime andmeid lugeda ega muuta. <br />
<br />
Mõningad turvalise VPNi puhul kasutatavad protokollid on:<br />
<br />
*''IPsec'' koos krüpteeringuga<br />
*''L2TP'' IPsec sisse kapseldatuna<br />
*''SSL'' koos krüpteeringuga<br />
<br />
'''Hübriid VPN''' (''Hybrid VPN'') puhul on võimalik edastada krüpteeritud andmeid läbi renditud püsiliini. Kuna usaldatud ja turvalise VPNi kasutamine ei ole üksteist välistav, on hübriid VPN puhul tegemist antud tehnoloogiate paralleelse rakendamisega. <br><br />
[http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html 10]<br />
<br />
===Kasutus===<br />
<br />
Kaks levinumat VPN kasutusliiki on ''Remote-Access VPN'' ja ''Site-to-Site VPN''.<br />
<br />
'''Sissepääsu VPN''' (''Remote-Access VPN''), vahel tuntud kui virtuaalne privaatne sissehelistamisvõrk (virtual private dial-up network, VPDN), on kasutaja ja kohtvõrgu vaheline ühendus mida kasutatakse organisatsioonides kaugkasutajate võrguga ühendamiseks. Sissepääsu VPN kasutab klient-server arhidektuuri, kus kaugkasutaja VPN klient omandab võrgu sissepääsuõigused läbi võrgu äärealas asuva VPN serveri. Kuna kaugkasutaja võrgusätestused ei ole sageli staatilised, vastutab VPN sessiooni algatamise eest kaugkasutaja seadmes paiknev VPN klient. [http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm 11]<br />
<br />
'''Site-to-Site''' lahenduse puhul paikneb ühendatud võrkude vahel staatiline VPN ühendus ning võrgusisesed lõppseadmed ei ole teadlikud VPN olemasolu kohta. VPN lüüs on vastutav TCP/IP pakettide kapseldamise ja krüpteerimise eest. Site-to-Site VPN jagub kaheks. [http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm 12]<br />
<br />
*''Intraneti VPN'': peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. <br />
*''Ekstraneti-VPN'': mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firmade kohtvõrkude ühendamise abil.<br />
<br />
=VPN-i lahendused=<br />
==Tarkvaralised lahendused==<br />
Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest märkimisväärselt ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.<br />
===OpenVPN===<br />
<br />
OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib GNU GPL litsentsi all.[15]<br />
<br />
OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]<br />
<br />
Rakendus on saadaval väga paljudele operatsioonisüsteemidele, nende hulgas Windows, Linux, Mac OS X.[15]<br />
<br />
Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]<br />
<br />
OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme.[15]<br />
<br />
OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].<br />
<br />
===Hamachi===<br />
<br />
Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]<br />
<br />
Hamachi on keskselt manageeritav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]<br />
<br />
Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]<br />
<br />
Hamachi kasutab IP-aadresside jagamisel 5.0.0.0 võrku maskiga 255.0.0.0, mis ei ole praegusel hetkel avalikult kasutusel ning välistab seetõttu võimalikud konfliktid teiste arvutite aadressidega internetis. Oodatavasti aga võetakse see aadressivahemik lähiajal kasutusse ning sel juhul võivad Hamachi kasutajatel konfliktid tekkida.[16]<br />
<br />
Hamachi on saadaval kahes versioonis. Tasuta versioon on mõeldud kodukasutajatele ning toetab maksimaalselt 16 klienti. Kommertsversioon toetab kuni 256 korraga ühendatud klienti, kuid selle kasutamiseks on vajalik iga-aastane tasu. Hamachi toetab ainult Windowsi.[17]<br />
<br />
===Shrew Soft VPN Client===<br />
<br />
Shrew Soft VPN Client on virtuaalsete privaatvõrkude klientprogramm, st ta ei paku ise võimalust VPN-serverit luua. Shrew Soft toetab mitmeid erinevaid VPN-protokolle, näiteks IPsec, OpenSWAN, freeSWAN, strongSWAN. Samuti toetab Shrew Soft mitmeid keerulisi funktsioone, mida võib üldiselt leida ainult kallitest kommertslahendustest, ning on ühilduv näiteks Cisco, Juniperi, Netgeari jt VPN-seadmete tootjatega.[14][18]<br />
<br />
===Windowsi sisseehitatud VPN===<br />
<br />
Ehkki seda omadust on vähe reklaamitud, on ka Windowsil juba päris pikka aega olnud oma sisseehitatud VPN-klient. Ehkki enne Windows Vistat sai sisseehitatud klient paljude kriitika osaliseks, on nüüdseks, eriti Windows 7-s, võimalused tunduvalt suuremad.[14]<br />
<br />
VPN-serveri jaoks on vastavad vahendid olemas Windowsi serverites, kuid "lahjema" kodukasutaja serveri saab üles seada ka töölauaversioonides.<br />
<br />
==Riistvaralised lahendused==<br />
<br />
Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsiaalsete iseseisvate võrguseadmetega, mis realiseerivad virtuaalseid privaatvõrke. Tegu võib olla ühe seadmega, kuhu kliendid ühenduvad oma arvutitega vastavat tarkvara kasutades (''remote access''), aga ka näiteks kahe seadmega, mis on pidevalt üle avaliku võrgu läbi tunneli ühenduses ja ühendavad seeläbi kokku näiteks eri harukontorite kohtvõrgud (''site-to-site'').<br />
<br />
Riistvaralistel VPN-idel on tarkvaralistega võrreldes mitmeid eeliseid: kõrgem turvalisus, ''load-balancing'', võimekus taluda suurt koormust (st suurt klientide arvu). Haldus on üldjuhul realiseeritud veebiliidese abil.[19]<br />
<br />
Riistvaralisi VPN-lahendusi pakuvad väga mitmed erinevad tootjad.[19]<br />
<br />
=Kauslikke linke=<br />
[http://openvpn.net/ OpenVPN-i koduleht] <br /><br />
[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/><br />
[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
[1] http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html <br><br />
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html <br><br />
[3] https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 <br><br />
[4] http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html <br><br />
[5] http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx <br><br />
[6] http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html <br><br />
[7] http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm <br><br />
[8] http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html <br><br />
[9] http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm <br><br />
[10] http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html <br><br />
[11] http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm <br><br />
[12] http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm <br><br />
[14] http://lifehacker.com/5487500/five-best-vpn-tools <br /><br />
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenVPN <br /><br />
[16] http://en.wikipedia.org/wiki/Hamachi <br /><br />
[17] https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# <br/><br />
[18] http://www.shrew.net/software <br/><br />
[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html<br />
<br />
=Autorid=<br />
Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkonthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Virtuaalsed_privaatv%C3%B5rgud&diff=10471Virtuaalsed privaatvõrgud2010-05-22T10:54:51Z<p>Mkont: </p>
<hr />
<div>=Ülevaade=<br />
<br />
'''Virtuaalne privaatvõrk''' (ingl.k ''Virtual Private Network'', ''VPN'') on sisuliselt süsteem kahest või rohkemast privaatsest võrgust, mis on ühendatud üle avaliku telekommunikatsiooni võrgu. VPN kasutab krüpteeringut ja autentimisprotokolle andmete turvaliseks üle kandmiseks ühendatud võrkude vahel. [http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html asi]<br />
<br />
==Vajadus==<br />
<br />
Avalikes võrkudes (nt. Internet) edastatakse andmeid sageli inimloetava avateksti (''cleartext'') kujul. Kuna andmed läbivad sageli mitmeid erinevaid võrke ning seadmeid, tuleb arvestada mitmete turvakaalutlustega. [http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html]<br />
<br />
Üks lihtsamaid meetodeid arvutivõrkudesse sisse tungimiseks on varastada parool, mida kantakse üle avaliku võrgu vahendusel avateksti kujul. Antud ründe läbiviimiseks kasutatakse erinevaid ''sniffer'' rakendusi, mis on võimelised salvestama ja analüüsima võrguadapterit läbivaid andmeid. Lisaks paljudele legaalselt alla laetavatele sniffer rakendustele võib paroolide varastamiseks kasutada ka ''trooja hobustena'' tuntud kurivara. Toimiva kasutajanime ja parooliga varustatult võib ründaja kergelt süsteemi sisse logida ning üritada arvuti enda kontrolli alla haarata. Ebasündsate plaanidega isik, kes paigaldab snifferi kõrge hõivega võrgusuhtluse punkti või trooja hobuse populaarsesse veebiteenusesse, võib omandada ligipääsu tuhandetele arvutitele. [https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986]<br />
<br />
Sniffer rakendused suudavad salvestada ning analüüsida valdavat osa krüpteerimata võrguliiklust, sealhulgas e-maile, saadetavaid faile, VoIP vestlusi ning külastatavaid veebilehti. Kindlasti tuleks märkida, et snifferite kujul on tegu legaalsete tarkvaralahendustega võrkude haldamiseks ning turvamiseks. Seetõttu on neid väga kerge kuritahtlikul eesmärgil kasutusele võtta ning äärmiselt keerluline avastada, eriti juhtmevabades võrkudes. [http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html]<br />
<br />
==VPN lahenduse eelised==<br />
<br />
Kasutajate või äripartnerite turvaline võrku ühendamine ning andmevahetus on paljude organisatsioonide jaoks äärmiselt oluline. Mõningad VPN eelised on: [http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx]<br />
<br />
*Kuna VPN lahendused ei sõltu andmete edastamise protokollist, võib andmeedastuseks kasutada erinevaid avalikke võrke.<br />
*Andmete kindlustamiseks toetavad paljud VPN lahendused erinevaid krüpteerimis- ja autentimisprotokolle.<br />
*Kaugkasutajatel on võimalik kõikjalt organisatsiooni võrguga ühenduda. Ainsateks eeldusteks on vastava tarkvara, internetiühenduse ja VPN konto olemasolu.<br />
*VPN teenuseid on võimalik ka vastavatelt teenusepakkujatelt tellida. Eelnevalt tuleb siiski veenduda teenusepakkuja usaldusväärsuses.<br />
<br />
==Tunneli loomine==<br />
<br />
Virtuaalse privaatvõrgu kujul on on tegemist turvatud lahendusega andmete vahetuseks usaldatud osapoolte vahel, mis ei ole avatud avalikule liiklusele. Kaugkasutajad ja erinevad kasutuskohad on võimalik ühendada läbi privaatse tunneli.[http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html]<br />
<br />
'''VPN tunneli''' puhul luuakse loogiline võrguühendus lõppseadmete vahel, mis ei pruugi füüsilises topoloogias üksteise kõrval paikneda. Selles ühenduses kapseldadakse vastavas VPN formaadis loodud võrgupaketid vajaliku baas- või transpordiprotokolli abil ning saadetakse VPN serverile. Kapseldus eemaldatakse sihtpunktis.[http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm]<br />
<br />
Mõningad protokollid VPN tunnelite loomiseks on: [http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html]<br />
<br />
*'''IPsec''' (''Internet protocol security'') – arendatud IETF poolt ning rakendatud OSI mudeli võrgukihis (Network Layer). Tegemist on erinevate turvameetmete kogumikuga, mis kasutab erinevaid krüptograafilisi protokolle andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentimise ja võtmehalduse tagamiseks.<br />
*'''GRE''' (''Genaral Routing Encapsulation'', RFC 1702, RFC 2784) – Esialgu Cisco poolt välja töötatud protokoll, mis on võimeline kapseldama mitmete erinevate protokollide pakette.<br />
*'''PPTP''' (''Point-to-Point Tunneling Protocol'', RFC 2637) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis (Data Link Layer). Andmed kapseldatakse PPP (Point to Point Protocol) pakettidesse, mis omakorda kapseldatakse IP pakettidesse. PPTP toetab andmete krüpteerimist ja pakendamis ning kasutab GRE protokolli andmete edastamiseks. [http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm]<br />
*'''L2F''' (''Layer2 Forwarding'') – toimib OSI mudeli andmeedastus kihis. L2F ei oma krüpteerimise võimalust ning on välja vahetatud L2TP poolt.<br />
*'''L2TP''' (''Layer2 Tunneling Protocol'', RFC 2661) - toimib OSI mudeli andmeedastus kihis, ühendab microsofti PPTP ja cisco L2F protokollide omadusi.<br />
<br />
==VPN liigid==<br />
<br />
===Tehnoloogia===<br />
<br />
'''Usaldatud VPN''' (''trusted VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteerimata andmeid läbi teenusepakkuja käest renditud püsiliini. Privaatsuse tagab teenusepakkuja lubadus, et läbi renditud kanali edastatakse vaid ühe kliendi andmeid. Seega oleneb andmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus vaid teenusepakkuja diskreetsusest kliendi andmete vastu.<br />
<br />
*Üks tuntumaid protokolle usaldatud VPN lahenduste puhul on '''MPLS''' (''Multi-Protocol Label Switching'')<br />
<br />
'''Turvalise VPN''' (''secure VPN'') tehnoloogia puhul edastatakse krüpteeritud andmeid läbi avalike võrkude. Andmed krüpteeritakse päritolu seadmes või võrgu lüüsis ning krüpteering eemaldatakse vastavalt sihtkoha võrgulüüsis või lõppseadmes. Krüpteering käitub sihtpunktide vahelise tunnelina, isegi kui kolmas osapool ühendust jälgib, puudub neil võime andmeid lugeda ega muuta. <br />
<br />
Mõningad turvalise VPNi puhul kasutatavad protokollid on:<br />
<br />
*''IPsec'' koos krüpteeringuga<br />
*''L2TP'' IPsec sisse kapseldatuna<br />
*''SSL'' koos krüpteeringuga<br />
<br />
'''Hübriid VPN''' (''Hybrid VPN'') puhul on võimalik edastada krüpteeritud andmeid läbi renditud püsiliini. Kuna usaldatud ja turvalise VPNi kasutamine ei ole üksteist välistav, on hübriid VPN puhul tegemist antud tehnoloogiate paralleelse rakendamisega. <br><br />
[http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html]<br />
<br />
===Kasutus===<br />
<br />
Kaks levinumat VPN kasutusliiki on ''Remote-Access VPN'' ja ''Site-to-Site VPN''.<br />
<br />
'''Sissepääsu VPN''' (''Remote-Access VPN''), vahel tuntud kui virtuaalne privaatne sissehelistamisvõrk (virtual private dial-up network, VPDN), on kasutaja ja kohtvõrgu vaheline ühendus mida kasutatakse organisatsioonides kaugkasutajate võrguga ühendamiseks. Sissepääsu VPN kasutab klient-server arhidektuuri, kus kaugkasutaja VPN klient omandab võrgu sissepääsuõigused läbi võrgu äärealas asuva VPN serveri. Kuna kaugkasutaja võrgusätestused ei ole sageli staatilised, vastutab VPN sessiooni algatamise eest kaugkasutaja seadmes paiknev VPN klient. [http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm]<br />
<br />
'''Site-to-Site''' lahenduse puhul paikneb ühendatud võrkude vahel staatiline VPN ühendus ning võrgusisesed lõppseadmed ei ole teadlikud VPN olemasolu kohta. VPN lüüs on vastutav TCP/IP pakettide kapseldamise ja krüpteerimise eest. Site-to-Site VPN jagub kaheks. [http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm]<br />
<br />
*''Intraneti VPN'': peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga. <br />
*''Ekstraneti-VPN'': mõeldud klientide ja partnerite turvalise ühenduse tagamiseks firmade kohtvõrkude ühendamise abil.<br />
<br />
=VPN-i lahendused=<br />
==Tarkvaralised lahendused==<br />
Siinkohal toon ära mõned konkreetset tarkvaralised lahendused, mis on virtuaalsete privaatvõrkude loomisel populaarsed[14]. Igaüks neist erineb teistest märkimisväärselt ning on suunatud erinevatele sihtgruppidele.<br />
===OpenVPN===<br />
<br />
OpenVPN on tasuta ja avatud lähtekoodiga lahendus, mis võimaldab luua turvalisi ''remote access''- ja ''site-to-site''-tüüpi virtuaalseid privaatvõrke. Krüpteerimiseks kasutab OpenVPN SSL/TLS-protokolli ning ta on võimeline "läbima" NAT-i ning tulemüüre. OpenVPN-i levib GNU GPL litsentsi all.[15]<br />
<br />
OpenVPN võimaldab võrgu otspunktidel üksteist autentida eelnevalt jagatud krüptograafilise võtme, sertifikaadi või kasutajanime ja parooli abil.[15]<br />
<br />
Rakendus on saadaval väga paljudele operatsioonisüsteemidele, nende hulgas Windows, Linux, Mac OS X.[15]<br />
<br />
Nii nii VPN-kliendi kui -serveri jaoks on üks tarkvarapakk, mis töötab soovitud režiimis vastavalt konfiguratsioonifailile.[15]<br />
<br />
OpenVPN kasutab vaikimisi UDP- ning kasutaja soovi korral ka TCP-protokolli. Lahendus toimib ka läbi enamike ''proxy''-serverite ning ka NAT-i ja tulemüüride läbimine ei põhjusta üldjuhul probleeme.[15]<br />
<br />
OpenVPN-ile on kirjutatud mitmeid kolmanda osapoole kliendiprogramme (näiteks Windowsile OpenVPN GUI) ning tema tugi on integreeritud ka mõnedesse vabavaralistesse ruuterite püsivaradesse (näiteks Tomato, Vyatta, DD-WRT). [15].<br />
<br />
===Hamachi===<br />
<br />
Hamachi on jaosvaraline VPN-lahendus, mis on tuntud eelkõige oma seadistuste lihtsuse poolest ning on seetõttu eriti populaarne arvutimängude austajate seas.[16] Hamachi tootja kasutab ka reklaamlauset ''"Finally, a VPN that just works"'' (Lõpuks VPN, mis lihtsalt töötab).[17]<br />
<br />
Hamachi on keskselt manageeritav VPN-süsteem, mis koosneb serveri klastrist, mida haldab tootja, ning klientprogrammist, mis installeeritakse lõppkasutaja arvutisse. Klientprogramm lisab arvutile uue virtuaalse võrgukaardi, kuhu saadetud väljuvad paketid edastatakse Hamachi programmile, mis edastab need omakorda üle interneti läbi UDP-ühenduse. Sissetulevad paketid saadetakse Hamachi programmi, mis saadab need virtuaalsele võrgukaardile.[16]<br />
<br />
Iga klient saab kas luua virtuaalse võrgu või liituda olemasolevaga. Kui mingi klient A liitub võrguga või lahkub sealt, käsib keskne server kõigil teistel klientidel kas luua või eemaldada VPN-tunnel kliendiga A. Tootja väidab, et ligi 95% juhtudest õnnestub luua ''peer-to-peer'' tunnel kahe klientarvuti vahel. Kui see ei õnnestu, luuakse ühendus läbi vaheserveri, mida haldab tootja.[16]<br />
<br />
Hamachi kasutab IP-aadresside jagamisel 5.0.0.0 võrku maskiga 255.0.0.0, mis ei ole praegusel hetkel avalikult kasutusel ning välistab seetõttu võimalikud konfliktid teiste arvutite aadressidega internetis. Oodatavasti aga võetakse see aadressivahemik lähiajal kasutusse ning sel juhul võivad Hamachi kasutajatel konfliktid tekkida.[16]<br />
<br />
Hamachi on saadaval kahes versioonis. Tasuta versioon on mõeldud kodukasutajatele ning toetab maksimaalselt 16 klienti. Kommertsversioon toetab kuni 256 korraga ühendatud klienti, kuid selle kasutamiseks on vajalik iga-aastane tasu. Hamachi toetab ainult Windowsi.[17]<br />
<br />
===Shrew Soft VPN Client===<br />
<br />
Shrew Soft VPN Client on virtuaalsete privaatvõrkude klientprogramm, st ta ei paku ise võimalust VPN-serverit luua. Shrew Soft toetab mitmeid erinevaid VPN-protokolle, näiteks IPsec, OpenSWAN, freeSWAN, strongSWAN. Samuti toetab Shrew Soft mitmeid keerulisi funktsioone, mida võib üldiselt leida ainult kallitest kommertslahendustest, ning on ühilduv näiteks Cisco, Juniperi, Netgeari jt VPN-seadmete tootjatega.[14][18]<br />
<br />
===Windowsi sisseehitatud VPN===<br />
<br />
Ehkki seda omadust on vähe reklaamitud, on ka Windowsil juba päris pikka aega olnud oma sisseehitatud VPN-klient. Ehkki enne Windows Vistat sai sisseehitatud klient paljude kriitika osaliseks, on nüüdseks, eriti Windows 7-s, võimalused tunduvalt suuremad.[14]<br />
<br />
VPN-serveri jaoks on vastavad vahendid olemas Windowsi serverites, kuid "lahjema" kodukasutaja serveri saab üles seada ka töölauaversioonides.<br />
<br />
==Riistvaralised lahendused==<br />
<br />
Nagu nimigi ütleb, on tegu spetsiaalsete iseseisvate võrguseadmetega, mis realiseerivad virtuaalseid privaatvõrke. Tegu võib olla ühe seadmega, kuhu kliendid ühenduvad oma arvutitega vastavat tarkvara kasutades (''remote access''), aga ka näiteks kahe seadmega, mis on pidevalt üle avaliku võrgu läbi tunneli ühenduses ja ühendavad seeläbi kokku näiteks eri harukontorite kohtvõrgud (''site-to-site'').<br />
<br />
Riistvaralistel VPN-idel on tarkvaralistega võrreldes mitmeid eeliseid: kõrgem turvalisus, ''load-balancing'', võimekus taluda suurt koormust (st suurt klientide arvu). Haldus on üldjuhul realiseeritud veebiliidese abil.[19]<br />
<br />
Riistvaralisi VPN-lahendusi pakuvad väga mitmed erinevad tootjad.[19]<br />
<br />
=Kauslikke linke=<br />
[http://openvpn.net/ OpenVPN-i koduleht] <br /><br />
[https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# Hamachi koduleht] <br/><br />
[http://www.shrew.net/ Shrew Softi koduleht] <br/><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
[1] http://www.csupomona.edu/~ehelp/vpn/what_is_a_vpn.html <br><br />
[2] http://whatis.techtarget.com/definition/0,,sid9_gci1206264,00.html <br><br />
[3] https://docs.rice.edu/confluence/pages/viewpage.action?pageId=25173986 <br><br />
[4] http://www.spamlaws.com/how-packet-sniffers-work.html <br><br />
[5] http://www.brighthub.com/computing/hardware/articles/62501.aspx <br><br />
[6] http://www.ehow.com/how-does_4926227_a-vpn-work.html <br><br />
[7] http://compnetworking.about.com/od/vpn/a/vpn_tunneling.htm <br><br />
[8] http://www.comptechdoc.org/independent/networking/protocol/prottunnel.html <br><br />
[9] http://compnetworking.about.com/od/vpn/l/aa030103a.htm <br><br />
[10] http://www.vpnc.org/vpn-technologies.html <br><br />
[11] http://computer.howstuffworks.com/vpn2.htm <br><br />
[12] http://computer.howstuffworks.com/vpn3.htm <br><br />
[14] http://lifehacker.com/5487500/five-best-vpn-tools <br /><br />
[15] http://en.wikipedia.org/wiki/OpenVPN <br /><br />
[16] http://en.wikipedia.org/wiki/Hamachi <br /><br />
[17] https://secure.logmein.com/products/hamachi2/# <br/><br />
[18] http://www.shrew.net/software <br/><br />
[19] http://searchnetworking.techtarget.com/dictionary/definition/1099664/hardware-VPN.html<br />
<br />
=Autorid=<br />
Markus Kont A21 - ülevaate osa, Siim Männart A22 - lahenduste osa<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mkont