ICO wiki - User contributions [en]

Talk:DDoS

2016-12-06T07:48:58Z

Mkraus:

Hindaja: Martin Kraus
 Kuupäev: 06.12.2016
 Õppegrupp: A31

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 5
| Teemat on süvitsi ning põhjalikult käsitletud
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 5
| Artikli tutvustuseks loen sissejuhatuse ning versiooni ei nõutud minu teada algses juhendis, seega ilma täpsemate teadmisteta selle nõude kohta anna maks. punktid.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 5
| Vastab ootustele
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 5
| Ei märganud vigu.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 5
| Kasutatud kompetentseid allikaid ja materjale
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 5
| Toodud välja erinevad võimalused, kuidas süsteeme kaitsta.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 5
| Põhjalik.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 5
| Korrektne, loogiline, etteheiteid pole.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 2
| Üle 10 õigekirjavea ning mõned ingliskeelele omapärase lauseehitusega laused.

|-
| Kokku
| 10
| 9,4
| Väga põhjalikult kirjutatud artikkel.
|-
|}

Talk:DDoS

2016-12-06T07:47:15Z

Mkraus: Arvustus

Hindaja: Martin Kraus
Kuupäev: 06.12.2016
Õppegrupp: A31

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 5
| Teemat on süvitsi ning põhjalikult käsitletud
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 5
| Artikli tutvustuseks loen sissejuhatuse ning versiooni ei nõutud minu teada algses juhendis, seega ilma täpsemate teadmisteta selle nõude kohta anna maks. punktid.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 5
| Vastab ootustele
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 5
| Ei märganud vigu.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 5
| Kasutatud kompetentseid allikaid ja materjale
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 5
| Toodud välja erinevad võimalused, kuidas süsteeme kaitsta.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 5
| Põhjalik.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 5
| Korrektne, loogiline, etteheiteid pole.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 2
| Üle 10 õigekirjavea ning mõned ingliskeelele omapärase lauseehitusega laused.
|

|-
| Kokku
| 10
| 9,4
| Väga põhjalikult kirjutatud artikkel.
|-
|}

Livepatch

2016-12-03T12:50:54Z

Mkraus: /* Alternatiivid */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime).<ref name=beta/> Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)<ref name=nix/>
* Snapd 2.15 või uuem<ref name=nix/>
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref name ="nix">[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem).<ref name=dustin /> Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi.<ref name=dustin/> Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest).<ref name=dustin /> Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.<ref name=dustin />
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].<ref name=dustin />
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:50:32Z

Mkraus: /* Uuenduste testimine */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime).<ref name=beta/> Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)<ref name=nix/>
* Snapd 2.15 või uuem<ref name=nix/>
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref name ="nix">[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem).<ref name=dustin /> Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi.<ref name=dustin/> Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest).<ref name=dustin /> Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:50:18Z

Mkraus: /* Uuenduste testimine */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime).<ref name=beta/> Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)<ref name=nix/>
* Snapd 2.15 või uuem<ref name=nix/>
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref name ="nix">[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem).<ref name=dustin /> Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi.<ref name=dustin/> Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest).<ref name=dustin />
Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:50:01Z

Mkraus: /* Uuenduste testimine */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime).<ref name=beta/> Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)<ref name=nix/>
* Snapd 2.15 või uuem<ref name=nix/>
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref name ="nix">[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem).<ref name=dustin /> Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi.<ref name=dustin/>
Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest).<ref name=dustin />
Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:48:51Z

Mkraus: /* Uuenduste testimine */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime).<ref name=beta/> Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)<ref name=nix/>
* Snapd 2.15 või uuem<ref name=nix/>
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref name ="nix">[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem).<ref name=dustin /> Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi.<ref name=dustin />
Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest).<ref name=dustin />
Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:48:05Z

Mkraus: /* Süsteeminõuded */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime).<ref name=beta/> Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)<ref name=nix/>
* Snapd 2.15 või uuem<ref name=nix/>
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref name ="nix">[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem).<ref name=dustin /> Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:47:20Z

Mkraus: /* Süsteeminõuded */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime).<ref name=beta/> Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref name ="nix">[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:46:02Z

Mkraus: /* Tutvustus */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime).<ref name=beta/> Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:45:13Z

Mkraus: /* Tutvustus */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch.<ref name=dustin /> See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:40:46Z

Mkraus: /* Maksumus */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm seadet kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2016-12-03T12:33:33Z

Mkraus: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21
* [[/proc]] Richard Rõngelep A21
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21
* [[Finger]] Aleksandr Laada A21
* [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21
* [[Join]] Priit Koppel A21
* [[Rm]] Priit Saar A21
* [[Journalctl]] Mart-Erki Nõumees D21
* [[Lsb_release]] Heimar Kroonsaare AK51
* [[lxc]] Marvin Martinson
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] Joosep Voolmaa A21 Probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.
* [[Apropos]] Kaidar Viikman AK31
* [[File]] Jürgen Lätte AK21
* [[Login]] + [[Logout]] Laura Pirso A21
* [[More]] Artur Nadarjan A21
* [[Whatis]] Ave Karjus DK21
* [[History]] Kätlin Lisete Kärolin Nõgols A21
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview - Jan Eerik DK31
* [[Tr]] Liina Klaving AK21
* [[Fuser]] Polina Popova AK21
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]] Liina Abner DK23
* [[Setuid]] + [[Setgid]] Martin Abel A41

=Vabad teemad=
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* https://commands.com/linux/commands
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:17:05Z

Mkraus:

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Kokkuvõte==
Tore on näha, et suurettevõtete (SUSE, RHEL) armust seni sõltunud teenuse hind võib hakata tänu Canonical'i poolt pakutavale kukkuma ning kui varasemalt tuli sellist teenust soovides "peale maksta" ka võib-olla väiksematele ettevõtetele mitte nii vajalike lisateenuste eest, siis nüüd on valik veidi suurem ning loodetavasti mõjutab see ka konkurentide hinna- ja teenusepoliitikat.
==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:10:17Z

Mkraus: /* Tutvustus */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise Linuxi tuumale (kernelile) ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:06:48Z

Mkraus: /* Tee-seda-iseHow to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04, TechRepublic */

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame olemasolevate pakettide ja nende versioonide nimekirja
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update</syntaxhighlight>
Paigaldame olemasolevate pakettide uued versioonid
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd teenuse
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T12:01:51Z

Mkraus:

==Autor==

Autor: Martin Kraus

Rühm: A31

Esitamise kuupäev: 03.12.2016
==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T11:55:57Z

Mkraus: /* Alternatiivid */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T11:54:51Z

Mkraus: /* Uuenduste testimine */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse firmasiseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta kommertsversiooni teenusest). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T11:53:18Z

Mkraus: /* Süsteeminõuded */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole teenuse arendajate prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T11:53:03Z

Mkraus: /* Süsteeminõuded */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone, seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega ja seega ka antud teenust kõige rohkem). Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref name=dustin />

==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T11:51:23Z

Mkraus: /* Maksumus */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta.<ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />

==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref name=dustin />
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T11:48:41Z

Mkraus:

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref name=dustin />
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

==Viited==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Livepatch

2016-12-03T11:45:20Z

Mkraus:

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref name ="dustin">[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref name ="beta">[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref name="upd8">[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html Update Ubuntu 16.04 LTS Linux kernel without rebooting with the canonical Livepatch Service], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref name=beta/> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref name=upd8 />
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref name=dustin />
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref name=dustin />

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref name=dustin />

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>
==Viited==

Livepatch

2016-12-03T11:35:40Z

Mkraus: /* Kasutatud kirjandus */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref>
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>
==Viited==

Livepatch

2016-12-03T11:35:18Z

Mkraus: /* Lähtekood */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref>
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda [https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/ siin]<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>
==Kasutatud kirjandus==

Livepatch

2016-12-03T11:32:47Z

Mkraus: /* Tee-seda-iseHow to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04, TechRepublic */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref>
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu.
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda siin (https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/)<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

Livepatch

2016-12-03T11:31:09Z

Mkraus: /* Alternatiivid */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref>
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu (pärast emaili valideerimist tuleb minna uuesti ülal lingitud lehele võtmesõna saamiseks)
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
* [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Ksplice&oldid=747305426 Oracle Ksplice] – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat_Enterprise_Linux RHEL (Red Hat Enterprise Linux)] pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Kpatch Kpatch’i].
* [https://en.wikipedia.org/wiki/SUSE SUSE] Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/KGraft kGraft’i].<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda siin (https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/)<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

Livepatch

2016-12-03T11:23:10Z

Mkraus: /* Tee-seda-iseHow to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04, TechRepublic */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref>
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://login.ubuntu.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja [https://auth.livepatch.canonical.com/ hangi võtmesõna] (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu (pärast emaili valideerimist tuleb minna uuesti ülal lingitud lehele võtmesõna saamiseks)
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://login.ubuntu.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|[https://auth.livepatch.canonical.com/ Võtmesõna küsimine]
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
6. Oracle Ksplice – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
7. RHEL (Red Hat Enterprise Linux) pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud kpatch’i.
8. SUSE Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab kGraft’i. <ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda siin (https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/)<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

Livepatch

2016-12-03T11:20:08Z

Mkraus: /* Tee-seda-ise */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref>
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Tee-seda-ise<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>==
Uuendame süsteemi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get update
sudo apt-get upgrade</syntaxhighlight>
Uuendame snapd
<syntaxhighlight lang="bash">sudo apt-get install snapd</syntaxhighlight>
Paigaldame Livepatch paketi
<syntaxhighlight lang="bash">sudo snap install canonical-livepatch</syntaxhighlight>
[https://auth.livepatch.canonical.com/ Registreeri end kasutajaks], kinnita emailile saadetud kinnituskiri ja hangi võtmesõna (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu (pärast emaili valideerimist tuleb minna uuesti ülal lingitud lehele võtmesõna saamiseks)
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]</syntaxhighlight>
Livepatch’i seisu vaatamine
<syntaxhighlight lang="bash">sudo canonical-livepatch status –verbose</syntaxhighlight>
<gallery>
File:Reg.JPG|Konto registreerimine [https://auth.livepatch.canonical.com/ Ubuntu One] keskkonnas.
File:Token.jpg|Võtmesõna küsimine
File:Shell.jpg|Käsurea käsud
</gallery>

==Alternatiivid==
6. Oracle Ksplice – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
7. RHEL (Red Hat Enterprise Linux) pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud kpatch’i.
8. SUSE Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab kGraft’i. <ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda siin (https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/)<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

File:Shell.jpg

2016-12-03T11:15:33Z

Mkraus: Mkraus uploaded a new version of File:Shell.jpg

WindowsPE ehitamine

File:Token.jpg

2016-12-03T11:13:34Z

Mkraus:

File:Reg.JPG

2016-12-03T11:04:36Z

Mkraus:

Livepatch

2016-12-03T10:47:26Z

Mkraus: /* Uuenduste testimine */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref>
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref>

==Tee-seda-ise==
1. Uuendame süsteemi
a. sudo apt-get update
b. sudo apt-get upgrade
2. Uuendame snapd
a. sudo apt-get install snapd
3. Paigaldame snap paketi
a. sudo snap install canonical-livepatch
4. Registreeri end kasutajaks (https://auth.livepatch.canonical.com/), kinnita email ja hangi võtmesõna (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu (pärast emaili valideerimist tuleb minna uuesti ülal lingitud lehele võtmesõna saamiseks)
a. sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]
5. Livepatch’i seisu vaatamine
a. sudo canonical-livepatch status –verbose<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>

==Alternatiivid==
6. Oracle Ksplice – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
7. RHEL (Red Hat Enterprise Linux) pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud kpatch’i.
8. SUSE Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab kGraft’i. <ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda siin (https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/)<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

Livepatch

2016-12-03T10:46:15Z

Mkraus: /* Tutvustus */

==Tutvustus==
2016. aasta oktoobris tuli Canonical välja uue teenusega – Livepatch. See võimaldab kriitiliste turvauuenduste ja -paranduste paigaldamise kernelile ilma süsteemile taaskäivitust tegemata.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service!], blog.dustinkirkland.com</ref> Kui tavakasutaja jaoks pole see teab mis hädavajalik funktsionaalsus, siis serverite jaoks on see eluliselt tähtis, mis tõstab ülalolekuaega (uptime). Tegelikult eksisteeris selline võimalus juba 2015. aasta mais, kuid tänaseni ei pakutud seda tasuta.<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref>

==Maksumus==
Nagu juba ülal mainitud, siis kodukasutajale (kuni kolm süsteemi kasutaja kohta) on Livepatch tasuta. <ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref> Tuleb vaid registreerida enda nimele konto Ubuntu One’is (tasuta) ning seejärel küsida endale ainulaadne võtmesõna (token).<ref>[http://betanews.com/2016/10/20/how-to-enable-free-canonical-livepatch-service-linux-kernel-live-patch-ubuntu/ How to enable free 'Canonical Livepatch Service' for Linux kernel live-patching on Ubuntu], betanews</ref> Kommertskasutajate jaoks algavad hinnad alates 150$/seade/aastas.<ref>[http://www.webupd8.org/2016/10/update-ubuntu-1604-lts-linux-kernel.html UPDATE UBUNTU 16.04 LTS LINUX KERNEL WITHOUT REBOOTING WITH THE CANONICAL LIVEPATCH SERVICE], WEB UPD8</ref>
==Süsteeminõuded==
* 64-bit Ubuntu 16.04 LTS (16.10 ei tööta enam)
* Snapd 2.15 või uuem
* Linux Kernel 4.4 (originaal)<ref>[https://www.cyberciti.biz/faq/howto-live-patch-ubuntu-linux-server-kernel-without-rebooting/ How to live patch Ubuntu Linux Kernel without rebooting the server], nixCraft</ref>
Põhjus, miks vaid Ubuntu 16.04 toetatakse, kuid mitte uuemaid versioone seisneb selles, et 16.04 kasutavad telekommunikatsiooniga tegelevad (see tähendab suurem osa ettevõtteid, kes vajavad maksimaalset ülalolekuaega) ettevõtted. Ubuntu 16.10 ja teisi väiksemate muudatustega versioone kasutavad arendajad, kes pole Livepatch’i prioriteet number 1.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Uuenduste testimine==
Esmalt testitakse Canonical’i siseselt turvauuendusi. Kui see loetakse edukaks, minnakse edasi canary test’inguga – mikroskoopilisele osale Livepatch teenuse kasutajatest (kuid vaid neile, kes ei soeta teenust 150$/seade aastas hinnaga). Kui see osutub samuti edukaks, saadetakse turvaparandus veelgi suuremale kasutajatehulgale laiali ning kui ka see on edukas, tehakse uuendus nii kõigile tasuta teenuse kasutajatele kui ka teenuse soetanutele kättesaadavaks.<ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Tee-seda-ise==
1. Uuendame süsteemi
a. sudo apt-get update
b. sudo apt-get upgrade
2. Uuendame snapd
a. sudo apt-get install snapd
3. Paigaldame snap paketi
a. sudo snap install canonical-livepatch
4. Registreeri end kasutajaks (https://auth.livepatch.canonical.com/), kinnita email ja hangi võtmesõna (token) ning kopeeri see järgmise käsu lõppu (pärast emaili valideerimist tuleb minna uuesti ülal lingitud lehele võtmesõna saamiseks)
a. sudo canonical-livepatch enable [VÕTMESÕNA]
5. Livepatch’i seisu vaatamine
a. sudo canonical-livepatch status –verbose<ref>[http://www.techrepublic.com/article/how-to-enable-the-canonical-live-patch-service-in-ubuntu-16-04/ How to enable the Canonical live-patch service in Ubuntu 16.04], TechRepublic</ref>

==Alternatiivid==
6. Oracle Ksplice – kasutab enda tehnoloogiat, töölauakasutajatele tasuta, ettevõtetele 2299$/seade/aastas.
7. RHEL (Red Hat Enterprise Linux) pakub ettevõtetele teenust alates 1299$/seade/aastas ja kasutab enda poolt arendatud kpatch’i.
8. SUSE Live Patching on võimalik osta lisateenusena juurde hinnaga 1499$/seade/aastas ning kasutab kGraft’i. <ref>[http://blog.dustinkirkland.com/2016/10/canonical-livepatch.html Hotfix Your Ubuntu Kernels with the Canonical Livepatch Service! ], blog.dustinkirkland.com</ref>
==Lähtekood==
Programmi lähtekoodiga saab tutvuda siin (https://git.launchpad.net/~ubuntu-livepatch/+git/xenial-livepatches/)<ref>[https://pages.ubuntu.com/rs/066-EOV-335/images/20161017_LivePatching_DS_.pdf?_ga=1.216844438.1246328381.1480685789 The Canonical Livepatch Service Datasheet], Ubuntu</ref>

Category:Andmesalvestustehnoloogiad

2016-11-03T08:26:50Z

Mkraus: /* Õppeaine ajakava */

=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=

==Eesmärk==

Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate
põhialuseid.
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.

==Lühitutvustus==

Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)

Aine kood: I395

Aine tüüp: Valikaine

Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine

Õpetamise aeg: sügissemestri II pool

Aine maht: 3 EAP

Hindamisviis: Arvestuslik

Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)

Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.


Küsi asju, mis segaseks jäid: [https://telegram.me/joinchat/BWsQfD8Ias967zv8HpXbaQ vestlusgrupp Telegrammis] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html programmist täpsemalt]).

==Õppejõud==
[[User:Edmund|Edmund Laugasson]]

==Õpimapp==
Eesmärgid:
*infovahetus õppejõuga
**tööde esitamised
**tagasiside

[https://goo.gl/forms/1KZKUZt3NIv6Tu8F2 Veebivorm] - kasutada esmase info, sh õpimapi lingi edastamiseks. 
NB! Salvestada peale vastamist antud link endale kindlasse kohta! See on vajalik edasiseks info muutmiseks.

Soovitus: 
*pilvekettal luua aine kataloog
*loodud kataloogi sisse alamkataloog ja see jagada õppejõule kirjutamisõigusega välja, et oleks võimalik tagasisidet anda
* alamkataloogi nimi võiks olla: <ainekood>_<täispikk-nimi-nagu-see-on-ÕIS'is>_õpimapp
*kui soov saata fail siis paigutada see õpimappi veebipõhiselt redigeeritavale kujule ning saata vaid link failile - siis on võimalus faili ka PÄRAST saatmist muuta ega ole vaja uuesti saata
*veendu, et lingi saajal on vajalik ligipääsuõigus viidatud failile, kataloogile

Pilveketta soovituslik funktsionaalsus: 
*veebipõhine faili muutmine ja kommenteerimine samaaegselt mitme kasutaja poolt
*eelistatult tasuta või [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png vabavara]

Pilveketta soovituslik valik: 
*eelistatult [https://drive.google.com/ Google Drive] (vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Drive Wikipedia artikli] lõpus olevaid viiteid teistele analoogidele) (õppejõu Google aadress: edmund punkt laugasson ätt gmail punkt com), [https://support.google.com/drive/?hl=en Google Drive'i abiinfo inglise keeles]
*[https://open365.io/ Open365] (õppejõu konto aadress: edmund punkt laugasson ätt open365 punkt io), [http://community.open365.io/ kogukonna tugi foorumi, IRC-kanali näol]
*teiste variantide puhul [[#Õppejõud|suhelda õppejõuga]]

==Õppematerjalid==

Aine teemade kohta '''lühispikker''' (mõistekaarditarkvara: [http://freemind.sourceforge.net/ Freemind] | [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] baasil)

* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.html Flashiga avatav]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.mm mõistekaarditarkvaraga avatav]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]

I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)

II - RAID
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)
* http://www.acnc.com/raidedu/0
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)
* https://www.youtube.com/watch?v=yAuEgepZG_8
* https://www.youtube.com/watch?v=pv9smNQ5fG0

III - LVM
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group

IV - Intelligentsed salvestussüsteemid
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon
* http://www.freenas.org/
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares

V - Varundamine ja taaste
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication

'''Kasulikud raamatud:'''

* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy

* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services

==Õppeaine ajakava==

'''Päevaõpe'''

1.1 Sissejuhatus ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.pdf PDF]) + [https://goo.gl/forms/yHoCizKqRCtLCtYi1 Tasemetest] 
1.2 Virtualiseerimissüsteemiga tutvumine ja kordamisülesanne 
2.1 Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/andmed.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/andmed.pdf PDF] 
2.praktikum
Linuxi failisüsteemid: https://goo.gl/7Y83bh
Windowsi FS'id:
macOS'i FS'id:
Android'i FS'id:
iOS'i FS'id:
Windows Phone'i FS'id:

2.2 Btrfs failisüsteemi harjutus 
3.1 Redundant Array of Independent Disks ehk RAID-ide sisemaailm 
3.2 Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H) 
4.1 Ülevaade Logical Volume Manager-ist 
4.2 LVM vahendite kasutamise praktikum (H) 
5.1 Sissejuhatus intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast 
5.2 FreeNAS praktikum 
6.1 Jätk eelmisele teemale: Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest 
6.2 FreeNAS praktikumi jätk ja kaitsmised (H) 
7.1 Varundamine ja taaste 
7.2 Varundamise ja taaste praktikum + kaitsmised 
8.1 Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine 
8.2 Arvestus - praktikumide kaitsmine

[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/39918f08-8efa-4805-a928-cdc2c4b37817 Päevaõppe videosalvestused]

'''Kaugõpe'''

1. tund Sissejuhatus ainesse + Tasemetest 
2. tund Sissejuhatus salvestustehnoloogiate juurde + Kettajagude ja saaleala kordamine 
3. tund Redundant Array of Independent Disks ehk RAID-ide sisemaailm + RAIDi praktikum (H) 
4. tund Ülevaade Logical Volume Manager-ist ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H) 
5. tund Ainult praktikumide kaitsmise tund 
6. tund Ainult praktikumide kaitsmise tund 
7. tund NAS-i praktikum e-lab keskkonnas (H) 
8. tund Ainult praktikumide kaitsmise tund 
9. tund (Arvestuse nädal) Ettekanded!

==Õpiväljundid==

Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise
kaasaegseid tehnikaid.

'''Õpiväljund1''':
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid

Lävend:
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.

'''Õpiväljund2''':
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud
tulemusi ning järeldusi põhjendada.

Lävend:
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi
korrektselt.

'''Õpiväljund3''':
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.

Lävend:
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.

'''Õpiväljund4''':
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba
olemasolevale süsteemile.

Lävend:
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest
kaitstud.

'''Õpiväljund5''':
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.

Lävend:
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö
tulemusena.

'''Õpiväljund6''':
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.

Lävend:
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud
termineid õiges kontekstis.

==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==

Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.

==Arvestuse kujunemine==

'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või [[#Viki artikkel|viki artikkel]] ainet puudutaval teemal

'''Boonuspunkte''' saab:

1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest
4) [http://lug.itcollege.ee LUG'il] jt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png vabavaraga] seotud kogunemistel ettekande tegemise eest

==Tähtajad==

'''Päevaõppele:'''

* Juhtumiuuring:
** Grupid registreerida:'''10.11.2016'''
** Grupi valmis kirjatöö esitada [[#Õpimapp|õpimappi]] '''08.12.2016 '''
** Ettekanded: viimases loengus '''15.12.2016'''
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval (15.12.2016) '''

'''Kaugõppele:'''

* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])
** teema teatamine ''''''
** ettekanne teha hiljemalt ''''''
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval'''

==Viki artikkel==

Tutvuge materjaliga:
* [[Artikli kondikava]]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites_AST.html Põhilised vead viki artiklites]

PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.

*Teema valib tudeng ning saadab selle info õppejõule läbi vastava veebivormi, [[#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Õppejõud kinnitab teema
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata

'''Viki artikli formaat'''
* Sissejuhatus
* Sisu
** Eelteadmised ja -tingimused artikli lugejale
** Tehnilised nõuded (kui on)
** Artikli sisu (vastav teemale!)
** Näited
* Kokkuvõte
** Teema kokkuvõte + autori arvamus
* Kasutatud materjalid

==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==

Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused edastada '''[[#Õppejõud|õppejõule]]''', et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!

==Varasemad õppematerjalid==

Aastate kaupa:

[[2015. aasta materjalid AST]]

==Tudengite poolt tehtud viki artiklid ==

'''Vabad teemad:'''

[[Provisioning]]

[[Storage cache]]

[[Automated storage tiering]]

Osadmin referaadi teemad

2016-10-31T10:07:47Z

Mkraus: /* Valitud teemad */

Osadmin referaadi teemad

2016-10-31T10:06:52Z

Mkraus: /* Valitud teemad */

Osadmin referaadi teemad

2016-10-31T10:05:37Z

Mkraus: /* Vabad teemad */

User:Mkraus

2014-10-22T21:45:49Z

Mkraus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref>Kordussooritus lepitakse kokku aine õpetajaga. Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.2.1]</ref> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

54EAP-(21EAP+20EAP)=13 puudu jäänud EAP eest tuleb arve 13*50€=650€ ulatuses.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T21:44:30Z

Mkraus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref>Kordussooritus lepitakse kokku aine õpetajaga. Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.2.1]</ref> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

54EAP-(21EAP+20EAP)=13 puudu jäänud EAP eest tuleb arve 13*50€=650€ ulatuses.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T21:40:44Z

Mkraus:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref>Kordussooritus lepitakse kokku aine õpetajaga. Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.2.1]</ref> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

54EAP-(21EAP+20EAP)=13 puudu jäänud EAP eest tuleb arve 13*50€=650€ ulatuses.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T21:38:45Z

Mkraus: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref>Kordussooritus lepitakse kokku aine õpetajaga. Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.2.1]</ref> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
'''Vastus'''
54EAP-(21EAP+20EAP)=13 puudu jäänud EAP eest tuleb arve 13*50€=650€ ulatuses.

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T21:16:34Z

Mkraus:

User:Mkraus

2014-10-22T21:15:19Z

Mkraus:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref>Kordussooritus lepitakse kokku aine õpetajaga. Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri; 7.2.1]</ref> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha?]</ref>

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T20:52:42Z

Mkraus: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref>Kordussooritus lepitakse kokku aine õpetajaga. Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. ... EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. ...

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T17:52:10Z

Mkraus: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref> Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. ... EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. ...

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T17:51:03Z

Mkraus: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref> Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT Kolledži veebileht - Tudengile - KKK]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. ... EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. ...

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T17:46:56Z

Mkraus: /* Küsimus 3 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref> Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.7]</ref> Riigi finantseeritaval kohal on kordusarvestused tasuta.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. ... EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. ...

=Viited=
<references />

User:Mkraus

2014-10-22T17:27:57Z

Mkraus:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Kraus

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

See kirjatöö on Eesti Infotehnoloogia Kolledži aine „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames nõutud arvestustöö, mis kirjeldab ning kommenteerib aines toimunud kaheksat loengut.

Kõige esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tutvustati kompaktselt ning konkreetselt aine ülesehitust ning koolielu korraldust lühidalt. Abistavad ning humoorikad olid näited, mis soovitasid juba varakult astuda koolis tegutsevatesse klubidesse ning õppida targematelt ja kogenumatelt. Samuti rõhutati õppekorralduse eeskirja tundmise tähtsust ning vajalikkust, mida ka aine lõpus kontrollitakse eesmärgiga saada ülevaade, kas tudeng on tutvunud sellega või mitte. Lisaks eelnevale anti kiire ülevaade õppeinfosüsteemist. Hea ning väga vajalik oli „punase joone“ lahtiseletus ning seletuse andmine, mida see kuupäev endast kujutab. Kindlasti oli otstarbekas õppemaksu tasumise süsteemi selgitus näidete toel, sest ilma näideteta oleks sellest süsteemist üsna keeruline aru saada. Rõhutati ka tagasiside olulisust, mis tagab õppejõudude kõrge kvaliteedi ning toob vajadusel välja nende murekohad. Selgitati üsna põhjalikult stipendiumitega seonduvat, mis minule isiklikult tekitas sügissemestri algul palju küsimusi, millest mitmele sain vastuse just sellest loengust. Haridustehnoloog Juri Tretjakov selgitas ka videosalvestusega seonduvat ning kust ja kuidas videosalvestisi hiljem jälgida saab.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> tutvustas Margus Ernits aine õpingukorraldus ja erialatutvustus korraldust ning rääkis sellistel teemadel nagu akadeemiline petturlus ja viitamine. Mõlema teema käsitlemine on minu arvamusel vajalik ning väldib tulevikus probleeme ja arusaamatusi. Lektor tutvustas ka uut suunda IT vallas, milleks on masinõpe. Lisaks räägiti mõistekaardi kasulikkusest ning kuidas seda kõige efektiivsemalt valmistada.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> tutvustas õppejõud Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tegutsevat robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Samuti selgitati vahet kahel sarnaselt kõlaval, kuid erinevat tähendaval sõnapaaril – häkkimine vs kräkkimine. Nõustun lektoriga täielikult, et ajakirjanduse pannakse need kaks mõistet ühte patta, kuigi tegelikult seda teha ei tohiks. Lisaks eelnevale tutvustas Margus Ernits erinevate huvirobotite liike, millega robootikaklubis kokku võib puutuda. Väga huvitav oli tutvuda erinevate projektidega, mis Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitega koostöös arendati. Samuti mainiti lühidalt Linux User Group’i ning millega seal tegeletakse ja kes sinna oodatud on.

Neljas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oli väga huvitav just selle poole pealt, et sai kuulata igapäevaselt programmeerimisega palka teenivat inimest. Eriti äge oli teada saada, kuidas üldse satuti IT Kolledžisse ning kuidas inimene oma esimese erialase töökogemuse sai, kuna paljudele tudengitele on see tume ja avastamata maa veel. Loengus käsitleti ka sellist uuemat programmeerimiskeelt nagu Ruby ning oli väga huvitav kuulata, kuidas selline „noor“ programmeerimiskeel sündis ning mis põhjustel. Kuigi hommikul vara kell 8.15 oli ilmselt väga suur osa tudengitest veel unes, siis aktiivsust ja loengust osavõtmist parandas väikene mäng, kus õpilased pidid erinevaid andmebaase, kujunduskeeli ja servereid paigutama korrektselt ühise nimetaja alla. Tore idee oli auhinnaks välja panna Toggl’i T-särgid. Samas pahupoole pealt tundus natuke liiga süngena nö petisesündroomi käsitlemine, kuigi mingis mõttes on võimalikult varakult sellisest asjast teada saamine hea, et tulevikus läbipõlemist vältida ning vajadusel abi otsida.

Carolyn Fischeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischeri) 25. september loengusalvestus]</ref> jäi meelde natuke liiga aeglase ja tasasena. Ilmselt teen ülekohut, kuna enamus inimesi ei ole väikesest peale kõnesid pidanud, kuid hommikul vara on niigi raske unega võidelda. Kasulik oli teadmine, kuidas just tema Skype’i tööle läks ning mida ta selleks tegema pidi. Samuti oli väga huvitav kuulda Skype’s töötamisest läbi firma enda töötaja silmade. Lisaks tutvustati erinevaid tehnoloogiaid, millega süsteemiadministraator Skype’is kokku puutub kindlasti. Suurt rõhku pandi loengus automatiseerimise tutvustamisele, mis kindlasti on väga vajalik, kuna tulevikus süsteeme administreerides ei saa automatiseerimisest üle ega ümber.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> keskendus Kristjan Karmo testimise tutvustamisele. Nagu ka eelnevate ettekannete ajal, oli ka seekord väga huvitav kuulda, kuidas inimene oma eriala peale sattus ning kuidas see teekond kulges. Veel pakkus pinget Eesti suuremate digiprojektide vigade teada saamine ning milliseid suuri äpardusi neisse algselt tahtmatult sisse oli kirjutatud. Väga tänuväärne oli ka arendusmudelite tutvustamine, sest minu jaoks oli see info täiesti uus ning huvitav. Tuleviku peale mõeldes kulus ilmselt ära testimise liikide tutvustus, mis ka väga selgelt lahti seletati.

Andres Septeri loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu " IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> oli kõige huvitavam. Väga meeldis tema otsekohene sõnakasutus, mis peegeldas seda, et inimene on tõesti kogemustega ning teab, millest räägib. Väga humoorikas oli kuulda seikadest riigiasutustes, kuidas tegelikult sellises sektoris töö käib ning mis tegelikult toimub. Samas oli ka väga äge teada saada, kuidas Andres Septer võrdles töövestlusel palga küsimist ning diplomitöö kaitsmist: halva või kehva suhtlemis- ja müümisoskusega inimene võib tänu sellele saada diplomitöös halvema tulemuse ning tulevikus kehvema töötasu kui hea suhtlemisoskusega inimene. Väga väga vajalik ja huvitav oli windowsi ja linuxi serverite töökvaliteedi võrdlus, mis minu jaoks tuli suure uudisena. Lõpetuseks püüdis esineja tuua tulevasi töövõtjaid maa peale seoses tööandja pakutavate soodustustega, mis oli hea ning hariv. Võin kerge südamega öelda, et see inimene oskab ja teab, millest räägib. ''Must-have'' loeng, mida kuulata!

Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> autoriks oli Elar Lang, kes rääkis teemal veebirakenduste turvalisus ning suhtumine õppetöösse. Huvitav oli kuulda, et diplomitööga võib ka pärast kooli lõpetamist midagi peale hakata. Turvalisusega seotud teemad olid kuulamist väärt, kuid muu jättis jahedaks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see aine on väga vajalik ning samas ka väga huvitav. Väga kahju, et see varahommikul toimuma pidi, sest tihti oli siis raske end ärkvele sundida ning kuulata, eriti kui esineja oli vaiksema häälega. Samas tugevama ja elavama häälega inimesed suutsid erksaks raputada ning uni peale ei tikkunud. Tahaksin kindlasti aine kokku panijale suure kummarduse teha just Andres Septeri rääkima kutsumise eest. See oli minu jaoks parim ettekanne ning kahetsen, et tervise tõttu just sel ainsal korral puuduma pidin ning hiljem vaid videosalvestust vaadata sain.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.4.4]</ref> Arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet andev õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks (2) tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.8.1]</ref> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri; 5.2.7]</ref> Riigi finantseeritaval kohal on kordusarvestused tasuta.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />