<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Mlaadoga</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Mlaadoga"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Mlaadoga"/>
	<updated>2026-05-07T07:51:07Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=123994</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=123994"/>
		<updated>2017-09-04T16:22:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: Blanked the page&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122956</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122956"/>
		<updated>2017-05-25T20:38:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta&lt;br /&gt;
* Marite Rammo - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122929</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122929"/>
		<updated>2017-05-25T18:38:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119386</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119386"/>
		<updated>2017-03-25T17:40:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: /* 1.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108396</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108396"/>
		<updated>2016-10-16T17:38:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. [1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud. [2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. [3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida. [4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole. [5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. [6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms. [7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek. [8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [9]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritusele registreerumine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritused on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: kordussoorituse tasu on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. [10])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Küsimus 4.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Taotleja peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. (II Taotlus 1. [11])&lt;br /&gt;
*Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. (II Taotlus 3. [11]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada VÕTA korras esitatud kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. (II Taotlus 4. [11]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. (IV Tasu taotluse läbivaatamise eest 1. [11])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d). (punkt 6. [12]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (punkt 6. [12]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108391</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108391"/>
		<updated>2016-10-16T17:36:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. [1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud. [2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. [3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida. [4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole. [5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. [6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms. [7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek. [8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [9]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritusele registreerumine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritused on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: kordussoorituse tasu on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. [10])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Küsimus 4.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Taotleja peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. (II Taotlus 1. [11])&lt;br /&gt;
*Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. (II Taotlus 3. [11]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada VÕTA korras esitatud kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. (II Taotlus 4. [11]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. (IV Tasu taotluse läbivaatamise eest 1. [11])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d). (punkt 6. [12]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (punkt 6. [12]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108388</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108388"/>
		<updated>2016-10-16T17:35:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. [1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud. [2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. [3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida. [4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole. [5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. [6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms. [7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek. [8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [9]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritusele registreerumine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritused on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: kordussoorituse tasu on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. [10])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Küsimus 4.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Taotleja peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. (II Taotlus 1. [11])&lt;br /&gt;
*Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. (II Taotlus 3. [11]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada VÕTA korras esitatud kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. (II Taotlus 4. [11]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. (IV Tasu taotluse läbivaatamise eest 1. [11])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d). (punkt 6. [12]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (punkt 6. [12]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108381</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108381"/>
		<updated>2016-10-16T17:28:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. [1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud. [2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. [3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida. [4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole. [5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. [6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms. [7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek. [8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [9]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritusele registreerumine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritused on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: kordussoorituse tasu on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. [10])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Küsimus 4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) Taotleja peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. (II Taotlus 1. [11])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. (II Taotlus 3. [11]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada VÕTA korras esitatud kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. (II Taotlus 4. [11]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4) Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. (IV Tasu taotluse läbivaatamise eest 1. [11])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5) VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
6. VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitab apellatsioon IT Kolledži rektorile ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest[22].&lt;br /&gt;
7. Alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [23]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108362</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108362"/>
		<updated>2016-10-16T17:01:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. [1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud. [2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. [3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida. [4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole. [5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. [6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms. [7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek. [8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [9]) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritusele registreerumine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. [9])&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritused on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. [9])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: kordussoorituse tasu on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. [10])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108355</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108355"/>
		<updated>2016-10-16T16:55:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. [1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud. [2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. [3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida. [4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole. [5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. [6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms. [7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek. [8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga. [9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritusele registreerumine toimub ÕIS-is. [9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9]&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. [9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: kordussoorituse tasu on 20 €. [9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108353</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108353"/>
		<updated>2016-10-16T16:49:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. [1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud. [2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. [3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida. [4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole. [5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. [6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms. [7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek. [8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108352</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108352"/>
		<updated>2016-10-16T16:47:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: /* Viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108350</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108350"/>
		<updated>2016-10-16T16:46:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: /* Viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108349</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108349"/>
		<updated>2016-10-16T16:44:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: /* Viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[6]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[7]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[8]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[9]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[10]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[11]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[12]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108348</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108348"/>
		<updated>2016-10-16T16:43:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Viited&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&lt;br /&gt;
[2]&lt;br /&gt;
[3]&lt;br /&gt;
[4]&lt;br /&gt;
[5]&lt;br /&gt;
[6]&lt;br /&gt;
[7]&lt;br /&gt;
[8]&lt;br /&gt;
[9]&lt;br /&gt;
[10]&lt;br /&gt;
[11]&lt;br /&gt;
[12]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108344</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=108344"/>
		<updated>2016-10-16T16:35:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 16.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
Kõik viimased kaheksa kolmapäeva hommikut on minu jaoks olnud väga põnevad ja kasulikud. Sai kuulatud erinevate inimeste etteasteid ja loenguid IT valdkonna teemade kohta, mille tulemusena sai palju asju kõrva taha panna. Toon iga loengu kohta välja lühikokkuvõtte ning annan lõpuks järelduse ning kokkuvõtva selgituse, et mida ma sellest õppisin ning mis oli esitajate erinevaused ja sarnasused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses loengus räägiti koolikorraldusest üleüldiselt, tutvustati õpetajaid ja muud kooliga seonduvat ning jagati soovitusi koolieluga toimetulemiseks ning räägiti selle aine vajalikkusest. Olin eelnevalt juba õppekorralduse eeskirjaga tutvunud ning enamus teemad olid juba äratuntavad, siiski oli kasulik sellest loengust osa võtta ning teemad üle korrata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises loengus käis oma eluloost ja kogemustest rääkimas arhitekt Andres Kütt. Nooruspõlves sisustas oma aega arvuti taga ning õppis seda tundma (kool oli nõus laenama talle arvutit suveperioodiks). Andrese puhul on tegemist äärmiselt haritud ja elukogenud inimesega – nimelt on tüübil kolm magistrit. On käinud Tartu ülikoolis, kus sai matemaatika teaduskonda ilma eksamita sisse. Kooli kõrvalt läks kohe ka tööle programmeerijana, mille tulemusel hakkas töö kooli segama ning enam ei võtnud kooli kuigi tõsiselt, aga siiski lõpetas 1999. Peale seda liikus tööle Hansapanka, sealt edasi õppima EBS-i, kuna Hansapangas töötades ei saanud ta aru mõningatest asjadest. Edasi sai Andres arhitektiks sellises kuulsas firmas, nagu Skype, aga mitte kauaks. Ta tuli sealt ära ning hakkas õppima MIT-is (USA) kaugõppe vormis. Selle aja jooksul vahetas ta ca neli korda ameteid ja kolm korda organisatsioone. Sealt tulenes moraal, et kui on väga hea põhjus, siis muutub kõik võimalikuks. Soovitas võtta koolis õpetatavast õppeainetest kõike, mis võtta annab ja panustada täiega, mis on minu arvates väga õige point – me siiski õpime enda, mitte kellegi teise jaoks. Tänasel päeval on Andres Riigiinfosüsteemise peaarhitekt. Sain teada, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust, see ei paista välja ning on vajalik siis, kui on hädasse satutud ja üle oma võimete tegutsetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng oli minu jaoks kõige põnevam ja inspireerivam. Oma kogemustest ja startupindusest tulid rääkima Kristel ja Marko Kruustük. Mõlemad on õppinud IT Kolledzis, Kristel 2008-2011 ja Marko 2000-2003. Kristeli esimene töökoht testijana oli Artifys, Markol esimene töökoht kodulehtede arendajana, on ehitanud ka palju startuppe. Nad asutasid koos Testlio firma (Tegeleb peamiselt äppide testimisega mobiiliplatformidele) aastal 2012, millele eelnes raske, samas seiklusterohke ja põnev teekond. Sain sissejuhatusliku kirjelduse startupindusest üldiselt (kiire kasvuga ettevõte) ning ka mõningad kuulsamad näited Eestist, nagu näiteks Transferwise (ca 600 liiget), Pipedrive (u 200 liiget, kontorid Tallinnas ja New York-is), Starship Technologies (pälvinud üleilmset tuntust suurimate meediaväljaannete poolt), CrabCad (Müüdi maha $100 miljoni dollariga) ning lõpetuseks Testlio. Kristel ja Marko alustasid Londonis, kus toimus Hackelton, milles nad said 3. koha 64-st osalejast. Siiski pääsesid nad San Franciscosse, kus toimus Hackeltoni finaal auhinnarahaga $25000, milles osales ca 30 tiimi ning võitjateks osutusid nemad. Neil polnud alguses üldse raha, elasid Marko vanemate juures kaks kuud, siis said Garage48, kaasasid miljon USD. Siis tekkis San Franciscosse ka kontor – sealt edasi kaasasid kuus miljonit USD. Tänasel hetkel on Testliol 47-liikmeline tiim (12 San Franciscos). Sain põhjaliku näite sellest, et kui on motivatsiooni ning eesmärk püstitatud, siis on võimalik luua väga edukas ettevõte, mille loomise käigus saab palju nalja ja üleüldse uusi kogemusi ning tutvusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus käis süsadminnindusest rääkimas Lembitu Ling, kelle iidoliks on Andres Kütt. Nad on teinud ka koostööd. Sain teada, et Lembitul on 21 aastat puhast kogemust IT valdkonnas, esimene kokkupuude arvutitega oli aastatel 86-87, kui ta sai sõbra PC-d näppida. Mingil hetkel jättis Lembitu kooli pooleli ja läks tööle katuseplekksepana, siis oli ta ka transporditööline, künnumasinate mehhaanik ning talle meeldis üldse asju näppida ja uurida, et miks ja kuidas on asjad tehtud. Aastal 1995 sattus ta siis IT valdkonda, mil jättis kooli pooleli ning käis sõbra juures tööl kaasas, hakkas parandama arvutikomponente (toiteplokid ja monitorid). Mingil perioodil ei saanud ta ametlikku palka ning tegeles arvutite kokkupanemisega kuni 1997. Ta mainis, et programmeerimine pole tema jaoks ja hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Mingil hetkel sai Lembitu töölt kinga, kuna „õlu“ meeldis natuke liiga palju. Toimetas erinevates väikeettevõtetes ja täna on turvaarhitekt Tytanium Systemsis. Kokkuvõtvalt sain temalt soovitusi, et ei tohiks lasta pähe istuda kellegi poolt – näiteks 24h töö juures on vaja min kolm inimest, hea oleks 4-5. Selgitas ka seda, et hea süsadmin on nähtamatu, kuna kui kõik toimib, siis pole vaja koguaeg kohapeal olla. Oluline on ka koostöö arendaja ja arhitektiga – siis on lihtsam kogu süsteemi üleval hoida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viienda loengu teemadeks olid „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“, mida esitasid Andres Septer ning Einar Koltšanov. Loengut oli põnev kuulata ning panna erinevaid nippe kõrva taha, kuna seda ei juhtu igapäev, kus spetsialistid annavad väärtuslikku nõu. Andres andis erinevaid kasulikke nõuandeid, kuidas end nö „maha müüa“ tööandjale ning üleüldiselt neile, kes alustavad tööturul. Esiteks tuleks uurida ettevõtte tausta, mis on väga õige, kuna pimesi on väga riskantne kuskile tööle minna. Ei tohiks sattuda ka reklaamiohvriks, sest kõik pole nii must-valge ja lilleline, kui seda näidata üritatakse. Kasuks tuleks leida keegi seestpoolt ja üldse luua suhtevõrgustik, kuna Eesti on nii väike ja parimad töökohad liiguvad nö „tagatoas“ – alguses on sisekonkurss, siis alles läheb asi avalikuks. Sain teada, et Eesti eripäraks see, et kui tahad tõusu, siis tuleb liikuda. Palgatõusu saamiseks on efektiivseimaks viisiks lahkumisavaldus ja seda iga kolme aasta tagant. Valikuid on mitmeid, alates riigiasutustest kuni väikeettevõtete ja startuppideni välja (igal omad plussid-miinused). Heinar (Scrum master) rääkis natuke oma teekonnast. On kokku puutunud selliste valdkondadega nagu meditsiin, korrakaitse, EMTA arendusosakond ja alates 2011 Scrum master. Rääkis kasulikke võimalusi ning andis teada, et „võimalus liikuda on võimalus muutuda“, ehk vahet pole, kes sa oled, sa võid liikuda ühelt elualalt teisele (näiteks IT-sse) ja võid liikuda IT-st välja mõnele muule elualale – piire pole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis oma ettekannet tegemas Ivar Laur, kes 14 aastat on olnud Maksu- ja Tolliametis, millest 12 aastat tegelenud riskianalüüsiga. Teemaks oli „Andmed ei allu analüüsile“. Sain teada, et andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Ivar tõi välja, et MTA-le on andmeanalüüs vajalik, et isikuid/ettevõtteid analüüsida, riskikäitumise kaardistamiseks ning riskiprofiilide koostamiseks. Andis mõista, et erinevate otsustusprotsesside sisendiks on ressursi optimaalne kasutamine, tegevuste planeerimine ja olukorra isejuhtimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus käis külas Jaan Priisalu ja rääkis lähemalt Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan sai oma esimese palga programmeerimise eest 1984 aastal Termo- ja Elektrofüüsika Instituudis. Ta on õppinud automaatikat ning 1994 sattus ta Küberneetika Instituuti. Loengu käigus sain teada, et küberkaitse missiiooniks on elu lihtsustamine, et ei peaks palju vaeva nägema – eluviisi kaitsmine. Mainis ära ka Eesti strateegilised väljakutsed, millest põhilisemad olid vananev elanikkond, väike rahvaarv, tipptasemel naabrid, avatud majandus, vilets ilm jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimases loengus tuli rääkima Hedi Mardisoo IT ja turundusest. Selles loengus sain jällegist aru, et vajalik on koostöö. Admin ja arendus, admin ja analüütik, it ja turundus peavad kõik tegema koostööd, et süsteem toimiks. Hedi on õppinud mitmetes ülikoolides, valdkondadeks olid kommunikatsioon, turundus ja infomaailm. Ta on peamiselt tegutsenud välismaal, aga esimest aastat õpib ta Eestis. IT maailmas on ta olnud alates 1995, mil toimus Eesti arvutifirmade suvine kokkutulek Pärnus. Sain teada, et turundusel on väga suur osakaal, sest sul võib olla super toode, aga kui sa seda ei turusta, siis ei ole ainuüksi toote olemasolust mingit kasu, mis on minu arvates väga õige tähelepanek.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et kõik loengud olid omamoodi huvitavad ning kindlasti andsid erinevaid mõttekilde ja elutarkusi IT valdkonnas toime tulemiseks. Esinejad olid mingil määral kõik üksteisesuhtes erinevad – küll oli inimesi, kes puutusid oma valdkonna või IT-ga kokku juba sünnist või lapsest saadik, kuid oli ka neid, kes on eelnevalt pika ja kogemusterohke elutee läbi käinud erinevatel valdkondadel ning lõpuks siis maabunud IT-sse. Panin tähele, et mitmed esinejad olid õppinud IT Kolledzis ning nad kõik olid oma alal läbi löönud ja edukad. Kõik esinejad jätsid endast intelligentsete ning avatud suhtlemisstiiliga inimeste mulje. Olen väga rahul selle ainega, sest minu arvates on see midagi täiesti erinevat võrreldes teiste õppeainetega – tulla kuulama andekaid inimesi rääkimas oma kogemustest ja mõtteteradest versus mõne muu aine „kuiv“ teooria. Sain mitmekordselt kinnitust, et Motivatsioonil on suur roll ja kui pole huvi ning seatud omale eesmärke, siis on IT-s (kui ka üleüldiselt elus) raske läbi lüüa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=106752</id>
		<title>User:Mlaadoga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mlaadoga&amp;diff=106752"/>
		<updated>2016-10-12T08:29:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mlaadoga: Created page with &amp;quot;=&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;= Autor: Martin Laadoga  Esitamise kuupäev:  ==&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Essee&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;== text  ==&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039; == Kood: 1016207...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=&#039;&#039;&#039;Erialatutvustuse aine arvestustöö&#039;&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
Autor: Martin Laadoga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Essee&#039;&#039;&#039;==&lt;br /&gt;
text&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==&#039;&#039;&#039;Õpingukorralduse küsimused ja vastused&#039;&#039;&#039; ==&lt;br /&gt;
Kood: 10162077&lt;br /&gt;
;Küsimus B&lt;br /&gt;
*Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
Vastus:&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mlaadoga</name></author>
	</entry>
</feed>