https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=MlauriICO wiki - User contributions [en]2026-05-07T07:51:12ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mysql_varundamine_LVM_abil&diff=59351Mysql varundamine LVM abil2012-12-15T08:23:02Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Antud kirjatüki eesmärgiks on tutvustada LVM-i kui abivahendit toimivast süsteemist tagavarakoopiate tegemisel. Kuigi failisüsteemi snapshotide tegemine ja nende kasutamine on ainult üks LVM-i pakutavatest võimalustest, on see siisk väga vajalik featuur. LVM - i snapshotide tegemise võimalus pole ainult mysql -i varundamiseks, vaid kasutatav ka muust datast varukoopiate tegemiseks. Antud juhul on MySQL siin ainult „reisija“ aga protsessi selgitamiseks ja LVM snapshoti kasutamiseks on MySQL näitena väga hea. Kogu seadistamise protsess toimub Ubuntu Linux Server 12.04.1 LTS operatsioonisüsteemis ja kasutab sellega kaasnevaid vahendeid.<br />
<br />
==Mis on mis?==<br />
===LVM===<br />
LVM ehk „Logical Volume Manager“ on ketta partitsioonide haldusvahend Linuxi ja UNIX-i laadsete operatsioonisüsteemide juures. LVM moodustab vahekihi failisüsteemi ja füüsilise kõvaketta vahele. Esmapilgul võib tunduda, et LVM on sarnane RAID (Redundant Array of Independent Disks) kettamassiiviga, on ta siiski hoopis paindlikum viis kettajagudega toimetamiseks. RAID võimaldab kettaid omavahel liita, et saada paremaid tulemusi kiiruses, mahus või töökindluses. LVM seevastu võimaldab korraga hallata mitut (ka loogilist) kettajagu, neid vastavalt vajadusele ümber tõsta ja mahtu muuta. Seega on tihti hea mõte neid kahte hoopis koos kasutada (näiteks RAID 10 ja LVM). <br />
Lihtsustatult oleks ettekujutus eri kihtide tasemetest selline:<br />
* Failisüsteemid<br />
* LVM<br />
* RAID (vajadusel)<br />
* füüsilised plokkmäluseadmed (kõvakettad)<br />
<br />
===Omadused===<br />
LVM pakutavad võimalused on: <br />
* Failisüsteemi suuruse muutmine<br />
* Failisüsteemi snapshotide tegemine ja kasutamine (nii read-only kui ka read-write)<br />
* Loodud/muudetud partitsioonide kohene kasutamine, kui ketas/partitsioon on mingil moel kasutusel. Fdisk-i kasutamisel tuleb OP-süsteem taaskäivitada.<br />
* Väiksemate füüsiliste plokkseadmete kokku ühendamine, üheks suureks loogiliseks seadmeks. (Nagu RAID)<br />
* Ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu<br />
<br />
Lisainfot LVM-i kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_(Linux)<br />
<br />
===MySQL===<br />
MySQL on Oracle Corporation poolt hallatav relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem. On äärmiselt populaarne andmebaasisüsteem erinevates veebirakendustes aga ka mõningates suuremates süsteemides. Oma populaarsuse on ta saanud tänu äärmiselt lihtsale hallatavusele ja kasutajasõbralikkusele. Hetkel ei hakka MySQL-i omadustel ja võimalustel pikemalt peatuma. Rohkem informatsiooni leiab: http://www.mysql.com/<br />
<br />
==Vajaliku tarkvara insalleerimine== <br />
<br />
Et LVM-i ja MySQL-i seadistada on vajalikud teadmised, kuidas toimub Linuxis ketaste ja partitisoonide haldamine ja baasteadmised MySQL-ist.<br />
Kõigepealt on vajalik installeerida lvm2 nimeline pakett. <br />
<pre>sudo apt-get lvm2</pre><br />
Olenevalt operatsioonisüsteemist võib olla vajalikud pakeid juba installeeritud, kontrollida saab nii:<br />
<pre>sudo lvm version</pre><br />
<br />
<pre>sudo lvm version<br />
LVM version: 2.02.66(2) (2010-05-20)<br />
Library version: 1.02.48 (2010-05-20)<br />
Driver version: 4.22.0<br />
</pre><br />
Lisaks on vajalik installeerida MySQL server ja klientprogramm serveriga ühendumiseks. <br />
<pre>sudo apt-get install mysql-server</pre><br />
NB! Kuna LVM-i kasutuselevõtmine vajab mõningast MySQL-i ümberseadistamist, tuleb arvestada asjaoluga, et MySQL-i data kausta ümbertõstmisel ei pruugi olemasolevad andmed säilida (InnoDB) ja vajalik oleks serveris olevatest andmetest enne .sql kujul tagavarakoopia teha. <br />
<br />
==LVM -i seadistamine==<br />
<br />
LVM ise jaguneb kolmeks eri kihiks: plokkseadmed (PV), „Volume groups“ (VG), milledesse on organiseeritud füüsilised plokkseadmed ja „Logical volumes“ mis on jagatud VG-d ehk „Volume groups“. <br />
Iga kihiga toimetamisel on oma käsud, mis viitavad sellele, mis kihiga hetkel toimetatakse: pv*, vg* ning lv*. Näiteks pvcreate, vgcreate ja lvcreate.<br />
<br />
Esimese asjana tuleb valida ketas/kettajagu, kus LVM-iga toimetama hakata. Uue ketta puhul oleks võimalusel mõtekas luua üks tervet ketast hõlmav partitsioon. <br />
<br />
Näites on kasutatud ühte 4 GB suurust ketast (VirtualBox-i lisatud 4GB suurune virtuualne kõvaketas). Operatsioonisüsteem tunnistab seda kui /dev/sdb ja seega on näites kasutatavad ketta nimed/asukohad just sellised. Partitiooni tüübiks tuleb kindlasti määrata Linux LVM ehk kood „8e“<br />
<br />
<pre>sudo fdisk -l 2> /dev/null | grep Disk<br />
Disk /dev/sda: 8589 MB, 8589934592 bytes<br />
Disk identifier: 0x000bd8b1<br />
Disk /dev/sdb: 4294 MB, 4294967296 bytes<br />
Disk identifier: 0x11844f48</pre><br />
<br />
Lisame vajaliku partitsiooni <br />
<br />
<pre>sudo fdisk /dev/sdb<br />
Command (m for help): n <br />
<br />
Partition type:<br />
p primary (0 primary, 0 extended, 4 free)<br />
e extended<br />
<br />
Select (default p): p<br />
<br />
Partition number (1-4, default 1): 1 <br />
<br />
First sector (2048-8388607, default 2048): <br />
Using default value 2048<br />
<br />
Last sector, +sectors or +size{K,M,G} (2048-8388607, default 8388607): <br />
Using default value 8388607<br />
<br />
Command (m for help): t<br />
Selected partition 1<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): 8e<br />
Changed system type of partition 1 to 8e (Linux LVM) <br />
<br />
Command (m for help): w<br />
The partition table has been altered!<br />
<br />
Calling ioctl() to re-read partition table.<br />
Syncing disks.</pre><br />
<br />
Järgnevalt anname lvm-ile teada, et loodud partitsioon on „pv“ ehk physical volume. <br />
<pre>sudo pvcreate /dev/sdb1<br />
Physical volume "/dev/sdb1" successfully created</pre><br />
<br />
Kui kõik läks hästi siis peaks tulemus olemas selline:<br />
<pre>sudo pvdisplay<br />
"/dev/sdb1" is a new physical volume of "4.00 GiB"<br />
--- NEW Physical volume ---<br />
PV Name /dev/sdb1<br />
VG Name <br />
PV Size 4.00 GiB<br />
Allocatable NO<br />
PE Size 0 <br />
Total PE 0<br />
Free PE 0<br />
Allocated PE 0<br />
PV UUID EdmaX9-bXmQ-Oevp-p9W9-I2qY-gpMM-1w77aQ</pre><br />
<br />
Loome uue „volume group“ -i ja nimetame selle mysql -iks. <br />
<pre>sudo vgcreate mysql /dev/sdb1<br />
Volume group "mysql" successfully created</pre><br />
<br />
Järgnevalt saame luua „volume group“ -ile „logical volumes“ ehk loogilised kettajaod. Need on justkui partitsioonid füüsilisel kõvakettal ja neid saab juba andmete talletamiseks kasutada. Nimetame kettajao nimega data ja määrame tema suuruseks 1GB (antud suurus sobib väga hästi katsetamiseks aga reaalsetes süsteemides tuleb muidugi oluliselt suuremaid numbreid kasutada. ). Suuruse seadistamisel tuleb arvestada, et sama „volume group“ peale tuleb mahutada veel vähemalt üks sama suur loogiline kettajagu, mis on loodava LV snapshot. Näide kui VG suurus on kokku 10GB siis on võimalik teha maksimaalselt 5GB suurune loogiline kettajagu. Vastasel ei mahu tema kõrvale, samale VG-le tehtud LV snapshot. <br />
<br />
<pre>sudo lvcreate -n data -L 1GB mysql<br />
Logical volume "data" created</pre><br />
<br />
Kontrollime tulemust:<br />
<pre>sudo lvdisplay<br />
--- Logical volume ---<br />
LV Name /dev/mysql/data<br />
VG Name mysql<br />
LV UUID SL0yWI-Mc2b-KhkE-V8P1-bW7E-3iL8-8zD6Uf<br />
LV Write Access read/write<br />
LV Status available<br />
# open 0<br />
LV Size 1.00 GiB<br />
Current LE 256<br />
Segments 1<br />
Allocation inherit<br />
Read ahead sectors auto<br />
- currently set to 256<br />
Block device 252:0</pre><br />
<br />
<br />
<b>Teadmiseks:</b> lvdisplay käsu käivitamisel on näha parameeter „LV Status“. See näitab, kas kettajagu on saadaval või mitte. Kasutada on võimalik ainult available olekus kettajagu. Eemaldada saab ainult NOT available olekus kettajagusid. Kettajao NOT available olekusse viimiseks saab kasutada käsku: <br />
<br />
<pre>sudo lvchange -a n /dev/mysql/data</pre><br />
ja tagasi:<br />
<pre>sudo lvchange -a y /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Nüüd on loodud uus kettajagu, mida saab andmete säiltamiseks kasutada. Loome sellele kettajaole failisüsteemi: <br />
<pre>sudo mkfs -t ext4 /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Järgmisena tuleb loodud kettajagu kuhugile mountida. Mina teen sellejaoks /srv/mysql kausta ja haagin ketta sinna.<br />
<br />
<pre>sudo mkdir /srv/mysql</pre><br />
<br />
Lisame /etc/fstab faili lõppu kirje, et ka järgmisel süsteemi käivitamisel oleks ketas kohe külgehaagitud<br />
<br />
<pre>/dev/mysql/data /srv/mysql ext4 defaults 0 0</pre><br />
<br />
Muudame kausta õigused mysql-ile sobivaks (kausta omanik on kasutaja mysql ja kaustale on ligipääs ainult kausta omanikul)<br />
<pre>sudo chown mysql:mysql /srv/mysql<br />
sudo chmod 0700 /srv/mysql</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb olemasolev mysql data kaust liigutada /srv/mysql kausta. Esimese asjana peatada mysql server<br />
<pre>sudo service mysql stop<br />
mysql stop/waiting</pre><br />
<br />
Kopeerime (!) kogu mysql-i data kausta loodud lvm kettajaole. Ubuntus (ilmselt ka paljudes teistes operatsioonisüsteemides) asub mysq-i data kaust /var/lib/mysql. Oleks vägagi soovitatav jätta andmed vanasse kausta alles ja kustuta see alles siis kui ollakse täiesti kindel, et server töötab tõrgeteta.<br />
<pre>sudo cp -ar /var/lib/mysql/. /srv/mysql</pre><br />
<br />
Seejärel tuleb mysq-i konfiguratsioonifailis (/etc/mysql/my.cnf) muuta ära „datadir“ parameeter<br />
<pre>datadir = /var/lib/mysql -> datadir = /srv/mysql</pre><br />
<br />
Teadmiseks: alates Ubuntu 7.10 -st on operatsioonisüsteemiga kaasas programm nimega „AppArmor“. Tegemist on kerneli turvamooduliga, mis teatavate programmide puhul piirab nende ligipääsu failisüsteemile. Et MySQL server uuesti korrektselt käivituks, tuleb „AppArmor“ -is mysq-i seadistust muuta. Sobiva tekstieditoriga tuleb avada /etc/apparmor.d/usr.sbin.mysqld konfifail ja teha seal vajalikud muudatused :<br />
<pre>/var/lib/mysql/ r, -> /srv/mysql r,<br />
/var/lib/mysql/** rwk, -> /srv/mysql** rwk,</pre><br />
<br />
Osadel operatsioonisüsteemidel võib ka init skript ette anda, kus asub mysql-i datadir. Seega oleks mõistlik ka see /etc/init.d/mysql skriptist üle vaadata.<br />
<br />
Käivitame uuesti mysql-i serveri. Kui kõik läks hästi, peaks olema tulemus sarnane:<br />
<br />
<pre>sudo service mysql start<br />
mysql start/running, process 2588</pre><br />
<br />
Kontrollime mysql-i muutujaid:<br />
<pre>mysqladmin -u{mysql-kasutaja} -p variables | grep datadir<br />
Enter password: {mysql-parool}<br />
| datadir | /srv/mysql/ <br />
</pre><br />
Lisaks tuleks sobiva mysql kliendiga serverisse sisse logida ja kontrollida üle, kas kõik jäi korrektselt tööle.<br />
<br />
Nüüd, kui MySQL server on korrektselt töödanud ja tekib vajadus varukoopiate tegemiseks. Töötavast serverist snapshoti tegemisel pole vajalik eelnev serveri väljalülitama. Lihtsalt protseduuri ajaks oleks vajalik keelata ära andmete kirjutamine „FLUSH TABLES WITH READ LOCK;“ käsuga, lisaks võiks tühjendada ka logid „FLUSH LOGS;“ käsuga. Snapshoti tegemise protsess on äärmiselt kiire ja andmete lugemine andmebaasist toimib endiselt edasi. Samas andmete kirjutamise protsess viibib seni, kui andmebaasilt kirjutamise lukk maha võetakse (kõik kirjutamise käsud täidetakse kohe peale luku vabastamist). <br />
Ehkki varukoopia tegemise protsess ei tekita katkestusi serveri töös, oleks hea mõte teha varukoopiaid sellisel ajal kui serveril on kõige väiksem koormus. <br />
On vajalik teada, et andmebaas lukustatakse ainult selleks ajaks, kui mysql serverisse on sisse logitud. Kohe kui sessioon lõpetatakse, vabastatakse ka lukud. Seetõttu peab snaspshoti tegemise ajal olema serverisse sisse logitud. Variant on kasutada kahte terminali sessiooni aga vajalikke käske saab käivitada ka MySQL-i käsurealt (vajalik on mysql-i klient käivitada root kasutaja õigustes). <br />
<pre>sudo mysql -u root -p<br />
Enter password: <br />
Welcome to the MySQL monitor. Commands end with ; or \g.<br />
Your MySQL connection id is 75<br />
Server version: 5.5.28-0ubuntu0.12.04.2 (Ubuntu)<br />
<br />
Copyright (c) 2000, 2012, Oracle and/or its affiliates. All rights reserved.<br />
<br />
Oracle is a registered trademark of Oracle Corporation and/or its<br />
affiliates. Other names may be trademarks of their respective<br />
owners.<br />
<br />
Type 'help;' or '\h' for help. Type '\c' to clear the current input statement.<br />
<br />
mysql> FLUSH TABLES WITH READ LOCK;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> FLUSH LOGS;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> SYSTEM /sbin/lvcreate -L 1G --snapshot -n sql_backup /dev/mysql/data<br />
File descriptor 3 (socket:[15065]) leaked on lvcreate invocation. Parent PID 3514: sh<br />
Logical volume "sql_backup" created<br />
mysql> UNLOCK TABLES;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.01 sec)<br />
<br />
mysql> exit<br />
Bye<br />
</pre><br />
Snapshoti kettajagu nimetati kui sql_backup ja viide loogilisele seadmele asub /dev/mysql/sql_backup. Käivitades käsu „lvs“, saab näha, et lisaks mysql/data LV-le on juurde tekkinud mysql/sql_backup<br />
<pre>sudo lvs<br />
LV VG Attr LSize Origin Snap% Move Log Copy% Convert<br />
data mysql owi-ao 1.00g <br />
sql_backup mysql swi-a- 1.00g data 0.00 <br />
</pre><br />
Kui nüüd haakida tehtud snapshoti kettajagu, on seal kättesaadav kogu mysql-i data sellel hetkel, kui snapshot tehti.<br />
<pre>sudo mkdir /mnt/bk<br />
sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
sudo ls -la /mnt/bk<br />
total 28720<br />
drwx------ 8 mysql mysql 4096 Dec 12 15:59 .<br />
drwxr-xr-x 3 root root 4096 Dec 12 16:34 ..<br />
-rw-r--r-- 1 root root 0 Nov 30 17:18 debian-5.5.flag<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 18874368 Dec 12 16:18 ibdata1<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Dec 12 16:18 ib_logfile0<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Nov 30 17:18 ib_logfile1<br />
drwx------ 2 root root 16384 Dec 12 15:58 lost+found<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Nov 30 17:18 mysql<br />
-rw-rw---- 1 root root 6 Nov 30 17:18 mysql_upgrade_info<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:18 performance_schema<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:28 phpmyadmin<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Dec 12 16:18 test<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:33 wp<br />
</pre><br />
MySQL-i server töötab peale snapshoti tegemist katkestusteta edasi. Tehtud snapshoti andmeid võib varundada arhiivi jaoks. Andmete varundamisel tuleb spashoti kettajagu failisüsteemi külge haakida ja selle sisu „tar“-i abil arhiveerida ja hiljem eemaldada snapshoti kettajagu<br />
<pre>sudo mkdir /mnt/bk<br />
sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
sudo tar -cjf /teekond/arhiivi/kuupäev.tar.bz2 -C /mnt bk<br />
sudo umount /dev/mysql/sql_backup<br />
sudo lvremove /dev/mysql/sql_backup<br />
Do you really want to remove active logical volume sql_backup? [y/n]: Y<br />
Logical volume "sql_backup" successfully removed<br />
</pre><br />
Kogu protseduuri automatiseerimiseks on võimalik koostada ka skript, mida saab käivitada sobival aja või kasutades „cron“ ajastamise vahendeid.<br />
<br />
Lisaks on võimalik mysql-i data kaust haakida ümber snapshoti kettajaole ja taastada server sellesse seisu, mis oli snapshoti tegemise hetkel minimaalse katkestuse ajaga.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
LVM -i kasutamine varundamisel on väikestes ja mittekriitilistes süsteemides küllaltki hea lahendus. See ei nõua eriteadmisi ja kallist riistvara/tarkvara. Kuid suurematesse ja keerukamatesse lahendustesse see ei sobi, kuna see ainult aitab luua snapshoti hetke seisust aga ei paku võimalust seda eraldi salvestada. Arhiveerimiseks tuleb kasutada eraldi vahendeid ja selle protseduuri käigus võib minna kaduma vajalikke andmeid. Ka ei võistle LVM proffessionaalsete vahenditega nagu Arkeia (http://www.arkeia.com/) või BrightStor, mis on just varundamise lahenduste jaoks loodud ja muudavad antud tegemise mugavaks ja kiireks.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/LVM<br /><br />
http://www.web-manual.net/linux-3/logical-volume-manager-in-linux/<br /><br />
http://www.lullabot.com/articles/mysql-backups-using-lvm-snapshots<br /><br />
http://www.ubuntugeek.com/how-to-change-the-mysql-data-default-directory.html<br /><br />
https://wiki.ubuntu.com/Lvm<br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Madis Lauri <br />
AK 31<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mysql_varundamine_LVM_abil&diff=59350Mysql varundamine LVM abil2012-12-15T08:22:25Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Antud kirjatüki eesmärgiks on tutvustada LVM-i kui abivahendit toimivast süsteemist tagavarakoopiate tegemisel. Kuigi failisüsteemi snapshotide tegemine ja nende kasutamine on ainult üks LVM-i pakutavatest võimalustest, on see siisk väga vajalik featuur. LVM - i snapshotide tegemise võimalus pole ainult mysql -i varundamiseks, vaid kasutatav ka muust datast varukoopiate tegemiseks. Antud juhul on MySQL siin ainult „reisija“ aga protsessi selgitamiseks ja LVM snapshoti kasutamiseks on MySQL näitena väga hea. Kogu seadistamise protsess toimub Ubuntu Linux Server 12.04.1 LTS operatsioonisüsteemis ja kasutab sellega kaasnevaid vahendeid.<br />
<br />
==Mis on mis?==<br />
===LVM===<br />
LVM ehk „Logical Volume Manager“ on ketta partitsioonide haldusvahend Linuxi ja UNIX-i laadsete operatsioonisüsteemide juures. LVM moodustab vahekihi failisüsteemi ja füüsilise kõvaketta vahele. Esmapilgul võib tunduda, et LVM on sarnane RAID (Redundant Array of Independent Disks) kettamassiiviga, on ta siiski hoopis paindlikum viis kettajagudega toimetamiseks. RAID võimaldab kettaid omavahel liita, et saada paremaid tulemusi kiiruses, mahus või töökindluses. LVM seevastu võimaldab korraga hallata mitut (ka loogilist) kettajagu, neid vastavalt vajadusele ümber tõsta ja mahtu muuta. Seega on tihti hea mõte neid kahte hoopis koos kasutada (näiteks RAID 10 ja LVM). <br />
Lihtsustatult oleks ettekujutus eri kihtide tasemetest selline:<br />
* Failisüsteemid<br />
* LVM<br />
* RAID (vajadusel)<br />
* füüsilised plokkmäluseadmed (kõvakettad)<br />
<br />
===Omadused===<br />
LVM pakutavad võimalused on: <br />
* Failisüsteemi suuruse muutmine<br />
* Failisüsteemi snapshotide tegemine ja kasutamine (nii read-only kui ka read-write)<br />
* Loodud/muudetud partitsioonide kohene kasutamine, kui ketas/partitsioon on mingil moel kasutusel. Fdisk-i kasutamisel tuleb OP-süsteem taaskäivitada.<br />
* Väiksemate füüsiliste plokkseadmete kokku ühendamine, üheks suureks loogiliseks seadmeks. (Nagu RAID)<br />
* Ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu<br />
<br />
Lisainfot LVM-i kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_(Linux)<br />
<br />
===MySQL===<br />
MySQL on Oracle Corporation poolt hallatav relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem. On äärmiselt populaarne andmebaasisüsteem erinevates veebirakendustes aga ka mõningates suuremates süsteemides. Oma populaarsuse on ta saanud tänu äärmiselt lihtsale hallatavusele ja kasutajasõbralikkusele. Hetkel ei hakka MySQL-i omadustel ja võimalustel pikemalt peatuma. Rohkem informatsiooni leiab: http://www.mysql.com/<br />
<br />
==Vajaliku tarkvara insalleerimine== <br />
<br />
Et LVM-i ja MySQL-i seadistada on vajalikud teadmised, kuidas toimub Linuxis ketaste ja partitisoonide haldamine ja baasteadmised MySQL-ist.<br />
Kõigepealt on vajalik installeerida lvm2 nimeline pakett. <br />
<pre>sudo apt-get lvm2</pre><br />
Olenevalt operatsioonisüsteemist võib olla vajalikud pakeid juba installeeritud, kontrollida saab nii:<br />
<pre>sudo lvm version</pre><br />
<br />
<pre>sudo lvm version<br />
LVM version: 2.02.66(2) (2010-05-20)<br />
Library version: 1.02.48 (2010-05-20)<br />
Driver version: 4.22.0<br />
</pre><br />
Lisaks on vajalik installeerida MySQL server ja klientprogramm serveriga ühendumiseks. <br />
<pre>sudo apt-get install mysql-server</pre><br />
NB! Kuna LVM-i kasutuselevõtmine vajab mõningast MySQL-i ümberseadistamist, tuleb arvestada asjaoluga, et MySQL-i data kausta ümbertõstmisel ei pruugi olemasolevad andmed säilida (InnoDB) ja vajalik oleks serveris olevatest andmetest enne .sql kujul tagavarakoopia teha. <br />
<br />
==LVM -i seadistamine==<br />
<br />
LVM ise jaguneb kolmeks eri kihiks: plokkseadmed (PV), „Volume groups“ (VG), milledesse on organiseeritud füüsilised plokkseadmed ja „Logical volumes“ mis on jagatud VG-d ehk „Volume groups“. <br />
Iga kihiga toimetamisel on oma käsud, mis viitavad sellele, mis kihiga hetkel toimetatakse: pv*, vg* ning lv*. Näiteks pvcreate, vgcreate ja lvcreate.<br />
<br />
Esimese asjana tuleb valida ketas/kettajagu, kus LVM-iga toimetama hakata. Uue ketta puhul oleks võimalusel mõtekas luua üks tervet ketast hõlmav partitsioon. <br />
<br />
Näites on kasutatud ühte 4 GB suurust ketast (VirtualBox-i lisatud 4GB suurune virtuualne kõvaketas). Operatsioonisüsteem tunnistab seda kui /dev/sdb ja seega on näites kasutatavad ketta nimed/asukohad just sellised. Partitiooni tüübiks tuleb kindlasti määrata Linux LVM ehk kood „8e“<br />
<br />
<pre>sudo fdisk -l 2> /dev/null | grep Disk<br />
Disk /dev/sda: 8589 MB, 8589934592 bytes<br />
Disk identifier: 0x000bd8b1<br />
Disk /dev/sdb: 4294 MB, 4294967296 bytes<br />
Disk identifier: 0x11844f48</pre><br />
<br />
Lisame vajaliku partitsiooni <br />
<br />
<pre>sudo fdisk /dev/sdb<br />
Command (m for help): n <br />
<br />
Partition type:<br />
p primary (0 primary, 0 extended, 4 free)<br />
e extended<br />
<br />
Select (default p): p<br />
<br />
Partition number (1-4, default 1): 1 <br />
<br />
First sector (2048-8388607, default 2048): <br />
Using default value 2048<br />
<br />
Last sector, +sectors or +size{K,M,G} (2048-8388607, default 8388607): <br />
Using default value 8388607<br />
<br />
Command (m for help): t<br />
Selected partition 1<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): 8e<br />
Changed system type of partition 1 to 8e (Linux LVM) <br />
<br />
Command (m for help): w<br />
The partition table has been altered!<br />
<br />
Calling ioctl() to re-read partition table.<br />
Syncing disks.</pre><br />
<br />
Järgnevalt anname lvm-ile teada, et loodud partitsioon on „pv“ ehk physical volume. <br />
<pre>sudo pvcreate /dev/sdb1<br />
Physical volume "/dev/sdb1" successfully created</pre><br />
<br />
Kui kõik läks hästi siis peaks tulemus olemas selline:<br />
<pre>sudo pvdisplay<br />
"/dev/sdb1" is a new physical volume of "4.00 GiB"<br />
--- NEW Physical volume ---<br />
PV Name /dev/sdb1<br />
VG Name <br />
PV Size 4.00 GiB<br />
Allocatable NO<br />
PE Size 0 <br />
Total PE 0<br />
Free PE 0<br />
Allocated PE 0<br />
PV UUID EdmaX9-bXmQ-Oevp-p9W9-I2qY-gpMM-1w77aQ</pre><br />
<br />
Loome uue „volume group“ -i ja nimetame selle mysql -iks. <br />
<pre>sudo vgcreate mysql /dev/sdb1<br />
Volume group "mysql" successfully created</pre><br />
<br />
Järgnevalt saame luua „volume group“ -ile „logical volumes“ ehk loogilised kettajaod. Need on justkui partitsioonid füüsilisel kõvakettal ja neid saab juba andmete talletamiseks kasutada. Nimetame kettajao nimega data ja määrame tema suuruseks 1GB (antud suurus sobib väga hästi katsetamiseks aga reaalsetes süsteemides tuleb muidugi oluliselt suuremaid numbreid kasutada. ). Suuruse seadistamisel tuleb arvestada, et sama „volume group“ peale tuleb mahutada veel vähemalt üks sama suur loogiline kettajagu, mis on loodava LV snapshot. Näide kui VG suurus on kokku 10GB siis on võimalik teha maksimaalselt 5GB suurune loogiline kettajagu. Vastasel ei mahu tema kõrvale, samale VG-le tehtud LV snapshot. <br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvcreate -n data -L 1GB mysql<br />
Logical volume "data" created</pre><br />
<br />
Kontrollime tulemust:<br />
<pre>sudo lvdisplay<br />
--- Logical volume ---<br />
LV Name /dev/mysql/data<br />
VG Name mysql<br />
LV UUID SL0yWI-Mc2b-KhkE-V8P1-bW7E-3iL8-8zD6Uf<br />
LV Write Access read/write<br />
LV Status available<br />
# open 0<br />
LV Size 1.00 GiB<br />
Current LE 256<br />
Segments 1<br />
Allocation inherit<br />
Read ahead sectors auto<br />
- currently set to 256<br />
Block device 252:0</pre><br />
<br />
<br />
<b>Teadmiseks:</b> lvdisplay käsu käivitamisel on näha parameeter „LV Status“. See näitab, kas kettajagu on saadaval või mitte. Kasutada on võimalik ainult available olekus kettajagu. Eemaldada saab ainult NOT available olekus kettajagusid. Kettajao NOT available olekusse viimiseks saab kasutada käsku: <br />
<br />
<pre>sudo lvchange -a n /dev/mysql/data</pre><br />
ja tagasi:<br />
<pre>sudo lvchange -a y /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Nüüd on loodud uus kettajagu, mida saab andmete säiltamiseks kasutada. Loome sellele kettajaole failisüsteemi: <br />
<pre>sudo mkfs -t ext4 /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Järgmisena tuleb loodud kettajagu kuhugile mountida. Mina teen sellejaoks /srv/mysql kausta ja haagin ketta sinna.<br />
<br />
<pre>sudo mkdir /srv/mysql</pre><br />
<br />
Lisame /etc/fstab faili lõppu kirje, et ka järgmisel süsteemi käivitamisel oleks ketas kohe külgehaagitud<br />
<br />
<pre>/dev/mysql/data /srv/mysql ext4 defaults 0 0</pre><br />
<br />
Muudame kausta õigused mysql-ile sobivaks (kausta omanik on kasutaja mysql ja kaustale on ligipääs ainult kausta omanikul)<br />
<pre>sudo chown mysql:mysql /srv/mysql<br />
sudo chmod 0700 /srv/mysql</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb olemasolev mysql data kaust liigutada /srv/mysql kausta. Esimese asjana peatada mysql server<br />
<pre>sudo service mysql stop<br />
mysql stop/waiting</pre><br />
<br />
Kopeerime (!) kogu mysql-i data kausta loodud lvm kettajaole. Ubuntus (ilmselt ka paljudes teistes operatsioonisüsteemides) asub mysq-i data kaust /var/lib/mysql. Oleks vägagi soovitatav jätta andmed vanasse kausta alles ja kustuta see alles siis kui ollakse täiesti kindel, et server töötab tõrgeteta.<br />
<pre>sudo cp -ar /var/lib/mysql/. /srv/mysql</pre><br />
<br />
Seejärel tuleb mysq-i konfiguratsioonifailis (/etc/mysql/my.cnf) muuta ära „datadir“ parameeter<br />
<pre>datadir = /var/lib/mysql -> datadir = /srv/mysql</pre><br />
<br />
Teadmiseks: alates Ubuntu 7.10 -st on operatsioonisüsteemiga kaasas programm nimega „AppArmor“. Tegemist on kerneli turvamooduliga, mis teatavate programmide puhul piirab nende ligipääsu failisüsteemile. Et MySQL server uuesti korrektselt käivituks, tuleb „AppArmor“ -is mysq-i seadistust muuta. Sobiva tekstieditoriga tuleb avada /etc/apparmor.d/usr.sbin.mysqld konfifail ja teha seal vajalikud muudatused :<br />
<pre>/var/lib/mysql/ r, -> /srv/mysql r,<br />
/var/lib/mysql/** rwk, -> /srv/mysql** rwk,</pre><br />
<br />
Osadel operatsioonisüsteemidel võib ka init skript ette anda, kus asub mysql-i datadir. Seega oleks mõistlik ka see /etc/init.d/mysql skriptist üle vaadata.<br />
<br />
Käivitame uuesti mysql-i serveri. Kui kõik läks hästi, peaks olema tulemus sarnane:<br />
<br />
<pre>sudo service mysql start<br />
mysql start/running, process 2588</pre><br />
<br />
Kontrollime mysql-i muutujaid:<br />
<pre>mysqladmin -u{mysql-kasutaja} -p variables | grep datadir<br />
Enter password: {mysql-parool}<br />
| datadir | /srv/mysql/ <br />
</pre><br />
Lisaks tuleks sobiva mysql kliendiga serverisse sisse logida ja kontrollida üle, kas kõik jäi korrektselt tööle.<br />
<br />
Nüüd, kui MySQL server on korrektselt töödanud ja tekib vajadus varukoopiate tegemiseks. Töötavast serverist snapshoti tegemisel pole vajalik eelnev serveri väljalülitama. Lihtsalt protseduuri ajaks oleks vajalik keelata ära andmete kirjutamine „FLUSH TABLES WITH READ LOCK;“ käsuga, lisaks võiks tühjendada ka logid „FLUSH LOGS;“ käsuga. Snapshoti tegemise protsess on äärmiselt kiire ja andmete lugemine andmebaasist toimib endiselt edasi. Samas andmete kirjutamise protsess viibib seni, kui andmebaasilt kirjutamise lukk maha võetakse (kõik kirjutamise käsud täidetakse kohe peale luku vabastamist). <br />
Ehkki varukoopia tegemise protsess ei tekita katkestusi serveri töös, oleks hea mõte teha varukoopiaid sellisel ajal kui serveril on kõige väiksem koormus. <br />
On vajalik teada, et andmebaas lukustatakse ainult selleks ajaks, kui mysql serverisse on sisse logitud. Kohe kui sessioon lõpetatakse, vabastatakse ka lukud. Seetõttu peab snaspshoti tegemise ajal olema serverisse sisse logitud. Variant on kasutada kahte terminali sessiooni aga vajalikke käske saab käivitada ka MySQL-i käsurealt (vajalik on mysql-i klient käivitada root kasutaja õigustes). <br />
<pre>sudo mysql -u root -p<br />
Enter password: <br />
Welcome to the MySQL monitor. Commands end with ; or \g.<br />
Your MySQL connection id is 75<br />
Server version: 5.5.28-0ubuntu0.12.04.2 (Ubuntu)<br />
<br />
Copyright (c) 2000, 2012, Oracle and/or its affiliates. All rights reserved.<br />
<br />
Oracle is a registered trademark of Oracle Corporation and/or its<br />
affiliates. Other names may be trademarks of their respective<br />
owners.<br />
<br />
Type 'help;' or '\h' for help. Type '\c' to clear the current input statement.<br />
<br />
mysql> FLUSH TABLES WITH READ LOCK;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> FLUSH LOGS;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> SYSTEM /sbin/lvcreate -L 1G --snapshot -n sql_backup /dev/mysql/data<br />
File descriptor 3 (socket:[15065]) leaked on lvcreate invocation. Parent PID 3514: sh<br />
Logical volume "sql_backup" created<br />
mysql> UNLOCK TABLES;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.01 sec)<br />
<br />
mysql> exit<br />
Bye<br />
</pre><br />
Snapshoti kettajagu nimetati kui sql_backup ja viide loogilisele seadmele asub /dev/mysql/sql_backup. Käivitades käsu „lvs“, saab näha, et lisaks mysql/data LV-le on juurde tekkinud mysql/sql_backup<br />
<pre>sudo lvs<br />
LV VG Attr LSize Origin Snap% Move Log Copy% Convert<br />
data mysql owi-ao 1.00g <br />
sql_backup mysql swi-a- 1.00g data 0.00 <br />
</pre><br />
Kui nüüd haakida tehtud snapshoti kettajagu, on seal kättesaadav kogu mysql-i data sellel hetkel, kui snapshot tehti.<br />
<pre>sudo mkdir /mnt/bk<br />
sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
sudo ls -la /mnt/bk<br />
total 28720<br />
drwx------ 8 mysql mysql 4096 Dec 12 15:59 .<br />
drwxr-xr-x 3 root root 4096 Dec 12 16:34 ..<br />
-rw-r--r-- 1 root root 0 Nov 30 17:18 debian-5.5.flag<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 18874368 Dec 12 16:18 ibdata1<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Dec 12 16:18 ib_logfile0<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Nov 30 17:18 ib_logfile1<br />
drwx------ 2 root root 16384 Dec 12 15:58 lost+found<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Nov 30 17:18 mysql<br />
-rw-rw---- 1 root root 6 Nov 30 17:18 mysql_upgrade_info<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:18 performance_schema<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:28 phpmyadmin<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Dec 12 16:18 test<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:33 wp<br />
</pre><br />
MySQL-i server töötab peale snapshoti tegemist katkestusteta edasi. Tehtud snapshoti andmeid võib varundada arhiivi jaoks. Andmete varundamisel tuleb spashoti kettajagu failisüsteemi külge haakida ja selle sisu „tar“-i abil arhiveerida ja hiljem eemaldada snapshoti kettajagu<br />
<pre>sudo mkdir /mnt/bk<br />
sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
sudo tar -cjf /teekond/arhiivi/kuupäev.tar.bz2 -C /mnt bk<br />
sudo umount /dev/mysql/sql_backup<br />
sudo lvremove /dev/mysql/sql_backup<br />
Do you really want to remove active logical volume sql_backup? [y/n]: Y<br />
Logical volume "sql_backup" successfully removed<br />
</pre><br />
Kogu protseduuri automatiseerimiseks on võimalik koostada ka skript, mida saab käivitada sobival aja või kasutades „cron“ ajastamise vahendeid.<br />
<br />
Lisaks on võimalik mysql-i data kaust haakida ümber snapshoti kettajaole ja taastada server sellesse seisu, mis oli snapshoti tegemise hetkel minimaalse katkestuse ajaga.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
LVM -i kasutamine varundamisel on väikestes ja mittekriitilistes süsteemides küllaltki hea lahendus. See ei nõua eriteadmisi ja kallist riistvara/tarkvara. Kuid suurematesse ja keerukamatesse lahendustesse see ei sobi, kuna see ainult aitab luua snapshoti hetke seisust aga ei paku võimalust seda eraldi salvestada. Arhiveerimiseks tuleb kasutada eraldi vahendeid ja selle protseduuri käigus võib minna kaduma vajalikke andmeid. Ka ei võistle LVM proffessionaalsete vahenditega nagu Arkeia (http://www.arkeia.com/) või BrightStor, mis on just varundamise lahenduste jaoks loodud ja muudavad antud tegemise mugavaks ja kiireks.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/LVM<br /><br />
http://www.web-manual.net/linux-3/logical-volume-manager-in-linux/<br /><br />
http://www.lullabot.com/articles/mysql-backups-using-lvm-snapshots<br /><br />
http://www.ubuntugeek.com/how-to-change-the-mysql-data-default-directory.html<br /><br />
https://wiki.ubuntu.com/Lvm<br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Madis Lauri <br />
AK 31<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mysql_varundamine_LVM_abil&diff=59349Mysql varundamine LVM abil2012-12-15T08:21:39Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Antud kirjatüki eesmärgiks on tutvustada LVM-i kui abivahendit toimivast süsteemist tagavarakoopiate tegemisel. Kuigi failisüsteemi snapshotide tegemine ja nende kasutamine on ainult üks LVM-i pakutavatest võimalustest, on see siisk väga vajalik featuur. LVM - i snapshotide tegemise võimalus pole ainult mysql -i varundamiseks, vaid kasutatav ka muust datast varukoopiate tegemiseks. Antud juhul on MySQL siin ainult „reisija“ aga protsessi selgitamiseks ja LVM snapshoti kasutamiseks on MySQL näitena väga hea. Kogu seadistamise protsess toimub Ubuntu Linux Server 12.04.1 LTS operatsioonisüsteemis ja kasutab sellega kaasnevaid vahendeid.<br />
<br />
==Mis on mis?==<br />
===LVM===<br />
LVM ehk „Logical Volume Manager“ on ketta partitsioonide haldusvahend Linuxi ja UNIX-i laadsete operatsioonisüsteemide juures. LVM moodustab vahekihi failisüsteemi ja füüsilise kõvaketta vahele. Esmapilgul võib tunduda, et LVM on sarnane RAID (Redundant Array of Independent Disks) kettamassiiviga, on ta siiski hoopis paindlikum viis kettajagudega toimetamiseks. RAID võimaldab kettaid omavahel liita, et saada paremaid tulemusi kiiruses, mahus või töökindluses. LVM seevastu võimaldab korraga hallata mitut (ka loogilist) kettajagu, neid vastavalt vajadusele ümber tõsta ja mahtu muuta. Seega on tihti hea mõte neid kahte hoopis koos kasutada (näiteks RAID 10 ja LVM). <br />
Lihtsustatult oleks ettekujutus eri kihtide tasemetest selline:<br />
* Failisüsteemid<br />
* LVM<br />
* RAID (vajadusel)<br />
* füüsilised plokkmäluseadmed (kõvakettad)<br />
<br />
===Omadused===<br />
LVM pakutavad võimalused on: <br />
* Failisüsteemi suuruse muutmine<br />
* Failisüsteemi snapshotide tegemine ja kasutamine (nii read-only kui ka read-write)<br />
* Loodud/muudetud partitsioonide kohene kasutamine, kui ketas/partitsioon on mingil moel kasutusel. Fdisk-i kasutamisel tuleb OP-süsteem taaskäivitada.<br />
* Väiksemate füüsiliste plokkseadmete kokku ühendamine, üheks suureks loogiliseks seadmeks. (Nagu RAID)<br />
* Ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu<br />
<br />
Lisainfot LVM-i kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_(Linux)<br />
<br />
===MySQL===<br />
MySQL on Oracle Corporation poolt hallatav relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem. On äärmiselt populaarne andmebaasisüsteem erinevates veebirakendustes aga ka mõningates suuremates süsteemides. Oma populaarsuse on ta saanud tänu äärmiselt lihtsale hallatavusele ja kasutajasõbralikkusele. Hetkel ei hakka MySQL-i omadustel ja võimalustel pikemalt peatuma. Rohkem informatsiooni leiab: http://www.mysql.com/<br />
<br />
==Vajaliku tarkvara insalleerimine== <br />
<br />
Et LVM-i ja MySQL-i seadistada on vajalikud teadmised, kuidas toimub Linuxis ketaste ja partitisoonide haldamine ja baasteadmised MySQL-ist.<br />
Kõigepealt on vajalik installeerida lvm2 nimeline pakett. <br />
<pre>sudo apt-get lvm2</pre><br />
Olenevalt operatsioonisüsteemist võib olla vajalikud pakeid juba installeeritud, kontrollida saab nii:<br />
<pre>sudo lvm version</pre><br />
<br />
<pre>sudo lvm version<br />
LVM version: 2.02.66(2) (2010-05-20)<br />
Library version: 1.02.48 (2010-05-20)<br />
Driver version: 4.22.0<br />
</pre><br />
Lisaks on vajalik installeerida MySQL server ja klientprogramm serveriga ühendumiseks. <br />
<pre>sudo apt-get install mysql-server</pre><br />
NB! Kuna LVM-i kasutuselevõtmine vajab mõningast MySQL-i ümberseadistamist, tuleb arvestada asjaoluga, et MySQL-i data kausta ümbertõstmisel ei pruugi olemasolevad andmed säilida (InnoDB) ja vajalik oleks serveris olevatest andmetest enne .sql kujul tagavarakoopia teha. <br />
<br />
==LVM -i seadistamine==<br />
<br />
LVM ise jaguneb kolmeks eri kihiks: plokkseadmed (PV), „Volume groups“ (VG), milledesse on organiseeritud füüsilised plokkseadmed ja „Logical volumes“ mis on jagatud VG-d ehk „Volume groups“. <br />
Iga kihiga toimetamisel on oma käsud, mis viitavad sellele, mis kihiga hetkel toimetatakse: pv*, vg* ning lv*. Näiteks pvcreate, vgcreate ja lvcreate.<br />
<br />
Esimese asjana tuleb valida ketas/kettajagu, kus LVM-iga toimetama hakata. Uue ketta puhul oleks võimalusel mõtekas luua üks tervet ketast hõlmav partitsioon. <br />
<br />
Näites on kasutatud ühte 4 GB suurust ketast (VirtualBox-i lisatud 4GB suurune virtuualne kõvaketas). Operatsioonisüsteem tunnistab seda kui /dev/sdb ja seega on näites kasutatavad ketta nimed/asukohad just sellised. Partitiooni tüübiks tuleb kindlasti määrata Linux LVM ehk kood „8e“<br />
<br />
<pre>sudo fdisk -l 2> /dev/null | grep Disk<br />
Disk /dev/sda: 8589 MB, 8589934592 bytes<br />
Disk identifier: 0x000bd8b1<br />
Disk /dev/sdb: 4294 MB, 4294967296 bytes<br />
Disk identifier: 0x11844f48</pre><br />
<br />
Lisame vajaliku partitsiooni <br />
<br />
<pre> student@ubuntu-server:~$ sudo fdisk /dev/sdb<br />
Command (m for help): n <br />
<br />
Partition type:<br />
p primary (0 primary, 0 extended, 4 free)<br />
e extended<br />
<br />
Select (default p): p<br />
<br />
Partition number (1-4, default 1): 1 <br />
<br />
First sector (2048-8388607, default 2048): <br />
Using default value 2048<br />
<br />
Last sector, +sectors or +size{K,M,G} (2048-8388607, default 8388607): <br />
Using default value 8388607<br />
<br />
Command (m for help): t<br />
Selected partition 1<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): 8e<br />
Changed system type of partition 1 to 8e (Linux LVM) <br />
<br />
Command (m for help): w<br />
The partition table has been altered!<br />
<br />
Calling ioctl() to re-read partition table.<br />
Syncing disks.</pre><br />
<br />
Järgnevalt anname lvm-ile teada, et loodud partitsioon on „pv“ ehk physical volume. <br />
<pre>sudo pvcreate /dev/sdb1<br />
Physical volume "/dev/sdb1" successfully created</pre><br />
<br />
Kui kõik läks hästi siis peaks tulemus olemas selline:<br />
<pre>sudo pvdisplay<br />
"/dev/sdb1" is a new physical volume of "4.00 GiB"<br />
--- NEW Physical volume ---<br />
PV Name /dev/sdb1<br />
VG Name <br />
PV Size 4.00 GiB<br />
Allocatable NO<br />
PE Size 0 <br />
Total PE 0<br />
Free PE 0<br />
Allocated PE 0<br />
PV UUID EdmaX9-bXmQ-Oevp-p9W9-I2qY-gpMM-1w77aQ</pre><br />
<br />
Loome uue „volume group“ -i ja nimetame selle mysql -iks. <br />
<pre>sudo vgcreate mysql /dev/sdb1<br />
Volume group "mysql" successfully created</pre><br />
<br />
Järgnevalt saame luua „volume group“ -ile „logical volumes“ ehk loogilised kettajaod. Need on justkui partitsioonid füüsilisel kõvakettal ja neid saab juba andmete talletamiseks kasutada. Nimetame kettajao nimega data ja määrame tema suuruseks 1GB (antud suurus sobib väga hästi katsetamiseks aga reaalsetes süsteemides tuleb muidugi oluliselt suuremaid numbreid kasutada. ). Suuruse seadistamisel tuleb arvestada, et sama „volume group“ peale tuleb mahutada veel vähemalt üks sama suur loogiline kettajagu, mis on loodava LV snapshot. Näide kui VG suurus on kokku 10GB siis on võimalik teha maksimaalselt 5GB suurune loogiline kettajagu. Vastasel ei mahu tema kõrvale, samale VG-le tehtud LV snapshot. <br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvcreate -n data -L 1GB mysql<br />
Logical volume "data" created</pre><br />
<br />
Kontrollime tulemust:<br />
<pre>sudo lvdisplay<br />
--- Logical volume ---<br />
LV Name /dev/mysql/data<br />
VG Name mysql<br />
LV UUID SL0yWI-Mc2b-KhkE-V8P1-bW7E-3iL8-8zD6Uf<br />
LV Write Access read/write<br />
LV Status available<br />
# open 0<br />
LV Size 1.00 GiB<br />
Current LE 256<br />
Segments 1<br />
Allocation inherit<br />
Read ahead sectors auto<br />
- currently set to 256<br />
Block device 252:0</pre><br />
<br />
<br />
<b>Teadmiseks:</b> lvdisplay käsu käivitamisel on näha parameeter „LV Status“. See näitab, kas kettajagu on saadaval või mitte. Kasutada on võimalik ainult available olekus kettajagu. Eemaldada saab ainult NOT available olekus kettajagusid. Kettajao NOT available olekusse viimiseks saab kasutada käsku: <br />
<br />
<pre>sudo lvchange -a n /dev/mysql/data</pre><br />
ja tagasi:<br />
<pre>sudo lvchange -a y /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Nüüd on loodud uus kettajagu, mida saab andmete säiltamiseks kasutada. Loome sellele kettajaole failisüsteemi: <br />
<pre>sudo mkfs -t ext4 /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Järgmisena tuleb loodud kettajagu kuhugile mountida. Mina teen sellejaoks /srv/mysql kausta ja haagin ketta sinna.<br />
<br />
<pre>sudo mkdir /srv/mysql</pre><br />
<br />
Lisame /etc/fstab faili lõppu kirje, et ka järgmisel süsteemi käivitamisel oleks ketas kohe külgehaagitud<br />
<br />
<pre>/dev/mysql/data /srv/mysql ext4 defaults 0 0</pre><br />
<br />
Muudame kausta õigused mysql-ile sobivaks (kausta omanik on kasutaja mysql ja kaustale on ligipääs ainult kausta omanikul)<br />
<pre>sudo chown mysql:mysql /srv/mysql<br />
sudo chmod 0700 /srv/mysql</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb olemasolev mysql data kaust liigutada /srv/mysql kausta. Esimese asjana peatada mysql server<br />
<pre>sudo service mysql stop<br />
mysql stop/waiting</pre><br />
<br />
Kopeerime (!) kogu mysql-i data kausta loodud lvm kettajaole. Ubuntus (ilmselt ka paljudes teistes operatsioonisüsteemides) asub mysq-i data kaust /var/lib/mysql. Oleks vägagi soovitatav jätta andmed vanasse kausta alles ja kustuta see alles siis kui ollakse täiesti kindel, et server töötab tõrgeteta.<br />
<pre>sudo cp -ar /var/lib/mysql/. /srv/mysql</pre><br />
<br />
Seejärel tuleb mysq-i konfiguratsioonifailis (/etc/mysql/my.cnf) muuta ära „datadir“ parameeter<br />
<pre>datadir = /var/lib/mysql -> datadir = /srv/mysql</pre><br />
<br />
Teadmiseks: alates Ubuntu 7.10 -st on operatsioonisüsteemiga kaasas programm nimega „AppArmor“. Tegemist on kerneli turvamooduliga, mis teatavate programmide puhul piirab nende ligipääsu failisüsteemile. Et MySQL server uuesti korrektselt käivituks, tuleb „AppArmor“ -is mysq-i seadistust muuta. Sobiva tekstieditoriga tuleb avada /etc/apparmor.d/usr.sbin.mysqld konfifail ja teha seal vajalikud muudatused :<br />
<pre>/var/lib/mysql/ r, -> /srv/mysql r,<br />
/var/lib/mysql/** rwk, -> /srv/mysql** rwk,</pre><br />
<br />
Osadel operatsioonisüsteemidel võib ka init skript ette anda, kus asub mysql-i datadir. Seega oleks mõistlik ka see /etc/init.d/mysql skriptist üle vaadata.<br />
<br />
Käivitame uuesti mysql-i serveri. Kui kõik läks hästi, peaks olema tulemus sarnane:<br />
<br />
<pre>sudo service mysql start<br />
mysql start/running, process 2588</pre><br />
<br />
Kontrollime mysql-i muutujaid:<br />
<pre>mysqladmin -u{mysql-kasutaja} -p variables | grep datadir<br />
Enter password: {mysql-parool}<br />
| datadir | /srv/mysql/ <br />
</pre><br />
Lisaks tuleks sobiva mysql kliendiga serverisse sisse logida ja kontrollida üle, kas kõik jäi korrektselt tööle.<br />
<br />
Nüüd, kui MySQL server on korrektselt töödanud ja tekib vajadus varukoopiate tegemiseks. Töötavast serverist snapshoti tegemisel pole vajalik eelnev serveri väljalülitama. Lihtsalt protseduuri ajaks oleks vajalik keelata ära andmete kirjutamine „FLUSH TABLES WITH READ LOCK;“ käsuga, lisaks võiks tühjendada ka logid „FLUSH LOGS;“ käsuga. Snapshoti tegemise protsess on äärmiselt kiire ja andmete lugemine andmebaasist toimib endiselt edasi. Samas andmete kirjutamise protsess viibib seni, kui andmebaasilt kirjutamise lukk maha võetakse (kõik kirjutamise käsud täidetakse kohe peale luku vabastamist). <br />
Ehkki varukoopia tegemise protsess ei tekita katkestusi serveri töös, oleks hea mõte teha varukoopiaid sellisel ajal kui serveril on kõige väiksem koormus. <br />
On vajalik teada, et andmebaas lukustatakse ainult selleks ajaks, kui mysql serverisse on sisse logitud. Kohe kui sessioon lõpetatakse, vabastatakse ka lukud. Seetõttu peab snaspshoti tegemise ajal olema serverisse sisse logitud. Variant on kasutada kahte terminali sessiooni aga vajalikke käske saab käivitada ka MySQL-i käsurealt (vajalik on mysql-i klient käivitada root kasutaja õigustes). <br />
<pre>sudo mysql -u root -p<br />
Enter password: <br />
Welcome to the MySQL monitor. Commands end with ; or \g.<br />
Your MySQL connection id is 75<br />
Server version: 5.5.28-0ubuntu0.12.04.2 (Ubuntu)<br />
<br />
Copyright (c) 2000, 2012, Oracle and/or its affiliates. All rights reserved.<br />
<br />
Oracle is a registered trademark of Oracle Corporation and/or its<br />
affiliates. Other names may be trademarks of their respective<br />
owners.<br />
<br />
Type 'help;' or '\h' for help. Type '\c' to clear the current input statement.<br />
<br />
mysql> FLUSH TABLES WITH READ LOCK;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> FLUSH LOGS;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> SYSTEM /sbin/lvcreate -L 1G --snapshot -n sql_backup /dev/mysql/data<br />
File descriptor 3 (socket:[15065]) leaked on lvcreate invocation. Parent PID 3514: sh<br />
Logical volume "sql_backup" created<br />
mysql> UNLOCK TABLES;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.01 sec)<br />
<br />
mysql> exit<br />
Bye<br />
</pre><br />
Snapshoti kettajagu nimetati kui sql_backup ja viide loogilisele seadmele asub /dev/mysql/sql_backup. Käivitades käsu „lvs“, saab näha, et lisaks mysql/data LV-le on juurde tekkinud mysql/sql_backup<br />
<pre>sudo lvs<br />
LV VG Attr LSize Origin Snap% Move Log Copy% Convert<br />
data mysql owi-ao 1.00g <br />
sql_backup mysql swi-a- 1.00g data 0.00 <br />
</pre><br />
Kui nüüd haakida tehtud snapshoti kettajagu, on seal kättesaadav kogu mysql-i data sellel hetkel, kui snapshot tehti.<br />
<pre>sudo mkdir /mnt/bk<br />
sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
sudo ls -la /mnt/bk<br />
total 28720<br />
drwx------ 8 mysql mysql 4096 Dec 12 15:59 .<br />
drwxr-xr-x 3 root root 4096 Dec 12 16:34 ..<br />
-rw-r--r-- 1 root root 0 Nov 30 17:18 debian-5.5.flag<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 18874368 Dec 12 16:18 ibdata1<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Dec 12 16:18 ib_logfile0<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Nov 30 17:18 ib_logfile1<br />
drwx------ 2 root root 16384 Dec 12 15:58 lost+found<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Nov 30 17:18 mysql<br />
-rw-rw---- 1 root root 6 Nov 30 17:18 mysql_upgrade_info<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:18 performance_schema<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:28 phpmyadmin<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Dec 12 16:18 test<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:33 wp<br />
</pre><br />
MySQL-i server töötab peale snapshoti tegemist katkestusteta edasi. Tehtud snapshoti andmeid võib varundada arhiivi jaoks. Andmete varundamisel tuleb spashoti kettajagu failisüsteemi külge haakida ja selle sisu „tar“-i abil arhiveerida ja hiljem eemaldada snapshoti kettajagu<br />
<pre>sudo mkdir /mnt/bk<br />
sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
sudo tar -cjf /teekond/arhiivi/kuupäev.tar.bz2 -C /mnt bk<br />
sudo umount /dev/mysql/sql_backup<br />
sudo lvremove /dev/mysql/sql_backup<br />
Do you really want to remove active logical volume sql_backup? [y/n]: Y<br />
Logical volume "sql_backup" successfully removed<br />
</pre><br />
Kogu protseduuri automatiseerimiseks on võimalik koostada ka skript, mida saab käivitada sobival aja või kasutades „cron“ ajastamise vahendeid.<br />
<br />
Lisaks on võimalik mysql-i data kaust haakida ümber snapshoti kettajaole ja taastada server sellesse seisu, mis oli snapshoti tegemise hetkel minimaalse katkestuse ajaga.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
LVM -i kasutamine varundamisel on väikestes ja mittekriitilistes süsteemides küllaltki hea lahendus. See ei nõua eriteadmisi ja kallist riistvara/tarkvara. Kuid suurematesse ja keerukamatesse lahendustesse see ei sobi, kuna see ainult aitab luua snapshoti hetke seisust aga ei paku võimalust seda eraldi salvestada. Arhiveerimiseks tuleb kasutada eraldi vahendeid ja selle protseduuri käigus võib minna kaduma vajalikke andmeid. Ka ei võistle LVM proffessionaalsete vahenditega nagu Arkeia (http://www.arkeia.com/) või BrightStor, mis on just varundamise lahenduste jaoks loodud ja muudavad antud tegemise mugavaks ja kiireks.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/LVM<br /><br />
http://www.web-manual.net/linux-3/logical-volume-manager-in-linux/<br /><br />
http://www.lullabot.com/articles/mysql-backups-using-lvm-snapshots<br /><br />
http://www.ubuntugeek.com/how-to-change-the-mysql-data-default-directory.html<br /><br />
https://wiki.ubuntu.com/Lvm<br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Madis Lauri <br />
AK 31<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mysql_varundamine_LVM_abil&diff=59249Mysql varundamine LVM abil2012-12-13T12:03:44Z<p>Mlauri: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Antud kirjatüki eesmärgiks on tutvustada LVM-i kui abivahendit toimivast süsteemist tagavarakoopiate tegemisel. Kuigi failisüsteemi snapshotide tegemine ja nende kasutamine on ainult üks LVM-i pakutavatest võimalustest, on see siisk väga vajalik featuur. LVM - i snapshotide tegemise võimalus pole ainult mysql -i varundamiseks, vaid kasutatav ka muust datast varukoopiate tegemiseks. Antud juhul on MySQL siin ainult „reisija“ aga protsessi selgitamiseks ja LVM snapshoti kasutamiseks on MySQL näitena väga hea. Kogu seadistamise protsess toimub Ubuntu Linux Server 12.04.1 LTS operatsioonisüsteemis ja kasutab sellega kaasnevaid vahendeid.<br />
<br />
==Mis on mis?==<br />
===LVM===<br />
LVM ehk „Logical Volume Manager“ on ketta partitsioonide haldusvahend Linuxi ja UNIX-i laadsete operatsioonisüsteemide juures. LVM moodustab vahekihi failisüsteemi ja füüsilise kõvaketta vahele. Esmapilgul võib tunduda, et LVM on sarnane RAID (Redundant Array of Independent Disks) kettamassiiviga, on ta siiski hoopis paindlikum viis kettajagudega toimetamiseks. RAID võimaldab kettaid omavahel liita, et saada paremaid tulemusi kiiruses, mahus või töökindluses. LVM seevastu võimaldab korraga hallata mitut (ka loogilist) kettajagu, neid vastavalt vajadusele ümber tõsta ja mahtu muuta. Seega on tihti hea mõte neid kahte hoopis koos kasutada (näiteks RAID 10 ja LVM). <br />
Lihtsustatult oleks ettekujutus eri kihtide tasemetest selline:<br />
* Failisüsteemid<br />
* LVM<br />
* RAID (vajadusel)<br />
* füüsilised plokkmäluseadmed (kõvakettad)<br />
<br />
===Omadused===<br />
LVM pakutavad võimalused on: <br />
* Failisüsteemi suuruse muutmine<br />
* Failisüsteemi snapshotide tegemine ja kasutamine (nii read-only kui ka read-write)<br />
* Loodud/muudetud partitsioonide kohene kasutamine, kui ketas/partitsioon on mingil moel kasutusel. Fdisk-i kasutamisel tuleb OP-süsteem taaskäivitada.<br />
* Väiksemate füüsiliste plokkseadmete kokku ühendamine, üheks suureks loogiliseks seadmeks. (Nagu RAID)<br />
* Ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu<br />
<br />
Lisainfot LVM-i kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_(Linux)<br />
<br />
===MySQL===<br />
MySQL on Oracle Corporation poolt hallatav relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem. On äärmiselt populaarne andmebaasisüsteem erinevates veebirakendustes aga ka mõningates suuremates süsteemides. Oma populaarsuse on ta saanud tänu äärmiselt lihtsale hallatavusele ja kasutajasõbralikkusele. Hetkel ei hakka MySQL-i omadustel ja võimalustel pikemalt peatuma. Rohkem informatsiooni leiab: http://www.mysql.com/<br />
<br />
==Vajaliku tarkvara insalleerimine== <br />
<br />
Et LVM-i ja MySQL-i seadistada on vajalikud teadmised, kuidas toimub Linuxis ketaste ja partitisoonide haldamine ja baasteadmised MySQL-ist.<br />
Kõigepealt on vajalik installeerida lvm2 nimeline pakett. <br />
<pre>sudo apt-get lvm2</pre><br />
Olenevalt operatsioonisüsteemist võib olla vajalikud pakeid juba installeeritud, kontrollida saab nii:<br />
<pre>sudo lvm version</pre><br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvm version<br />
LVM version: 2.02.66(2) (2010-05-20)<br />
Library version: 1.02.48 (2010-05-20)<br />
Driver version: 4.22.0<br />
</pre><br />
Lisaks on vajalik installeerida MySQL server ja klientprogramm serveriga ühendumiseks. <br />
<pre>sudo apt-get install mysql-server</pre><br />
NB! Kuna LVM-i kasutuselevõtmine vajab mõningast MySQL-i ümberseadistamist, tuleb arvestada asjaoluga, et MySQL-i data kausta ümbertõstmisel ei pruugi olemasolevad andmed säilida (InnoDB) ja vajalik oleks serveris olevatest andmetest enne .sql kujul tagavarakoopia teha. <br />
<br />
==LVM -i seadistamine==<br />
<br />
LVM ise jaguneb kolmeks eri kihiks: plokkseadmed (PV), „Volume groups“ (VG), milledesse on organiseeritud füüsilised plokkseadmed ja „Logical volumes“ mis on jagatud VG-d ehk „Volume groups“. <br />
Iga kihiga toimetamisel on oma käsud, mis viitavad sellele, mis kihiga hetkel toimetatakse: pv*, vg* ning lv*. Näiteks pvcreate, vgcreate ja lvcreate.<br />
<br />
Esimese asjana tuleb valida ketas/kettajagu, kus LVM-iga toimetama hakata. Uue ketta puhul oleks võimalusel mõtekas luua üks tervet ketast hõlmav partitsioon. <br />
<br />
Näites on kasutatud ühte 4 GB suurust ketast (VirtualBox-i lisatud 4GB suurune virtuualne kõvaketas). Operatsioonisüsteem tunnistab seda kui /dev/sdb ja seega on näites kasutatavad ketta nimed/asukohad just sellised. Partitiooni tüübiks tuleb kindlasti määrata Linux LVM ehk kood „8e“<br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo fdisk -l 2> /dev/null | grep Disk<br />
Disk /dev/sda: 8589 MB, 8589934592 bytes<br />
Disk identifier: 0x000bd8b1<br />
Disk /dev/sdb: 4294 MB, 4294967296 bytes<br />
Disk identifier: 0x11844f48</pre><br />
<br />
Lisame vajaliku partitsiooni <br />
<br />
<pre> student@ubuntu-server:~$ sudo fdisk /dev/sdb<br />
Command (m for help): n <br />
<br />
Partition type:<br />
p primary (0 primary, 0 extended, 4 free)<br />
e extended<br />
<br />
Select (default p): p<br />
<br />
Partition number (1-4, default 1): 1 <br />
<br />
First sector (2048-8388607, default 2048): <br />
Using default value 2048<br />
<br />
Last sector, +sectors or +size{K,M,G} (2048-8388607, default 8388607): <br />
Using default value 8388607<br />
<br />
Command (m for help): t<br />
Selected partition 1<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): 8e<br />
Changed system type of partition 1 to 8e (Linux LVM) <br />
<br />
Command (m for help): w<br />
The partition table has been altered!<br />
<br />
Calling ioctl() to re-read partition table.<br />
Syncing disks.</pre><br />
<br />
Järgnevalt anname lvm-ile teada, et loodud partitsioon on „pv“ ehk physical volume. <br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo pvcreate /dev/sdb1<br />
Physical volume "/dev/sdb1" successfully created</pre><br />
<br />
Kui kõik läks hästi siis peaks tulemus olemas selline:<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo pvdisplay<br />
"/dev/sdb1" is a new physical volume of "4.00 GiB"<br />
--- NEW Physical volume ---<br />
PV Name /dev/sdb1<br />
VG Name <br />
PV Size 4.00 GiB<br />
Allocatable NO<br />
PE Size 0 <br />
Total PE 0<br />
Free PE 0<br />
Allocated PE 0<br />
PV UUID EdmaX9-bXmQ-Oevp-p9W9-I2qY-gpMM-1w77aQ</pre><br />
<br />
Loome uue „volume group“ -i ja nimetame selle mysql -iks. <br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo vgcreate mysql /dev/sdb1<br />
Volume group "mysql" successfully created</pre><br />
<br />
Järgnevalt saame luua „volume group“ -ile „logical volumes“ ehk loogilised kettajaod. Need on justkui partitsioonid füüsilisel kõvakettal ja neid saab juba andmete talletamiseks kasutada. Nimetame kettajao nimega data ja määrame tema suuruseks 1GB (antud suurus sobib väga hästi katsetamiseks aga reaalsetes süsteemides tuleb muidugi oluliselt suuremaid numbreid kasutada. ). Suuruse seadistamisel tuleb arvestada, et sama „volume group“ peale tuleb mahutada veel vähemalt üks sama suur loogiline kettajagu, mis on loodava LV snapshot. Näide kui VG suurus on kokku 10GB siis on võimalik teha maksimaalselt 5GB suurune loogiline kettajagu. Vastasel ei mahu tema kõrvale, samale VG-le tehtud LV snapshot. <br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvcreate -n data -L 1GB mysql<br />
Logical volume "data" created</pre><br />
<br />
Kontrollime tulemust:<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvdisplay<br />
--- Logical volume ---<br />
LV Name /dev/mysql/data<br />
VG Name mysql<br />
LV UUID SL0yWI-Mc2b-KhkE-V8P1-bW7E-3iL8-8zD6Uf<br />
LV Write Access read/write<br />
LV Status available<br />
# open 0<br />
LV Size 1.00 GiB<br />
Current LE 256<br />
Segments 1<br />
Allocation inherit<br />
Read ahead sectors auto<br />
- currently set to 256<br />
Block device 252:0</pre><br />
<br />
<br />
<b>Teadmiseks:</b> lvdisplay käsu käivitamisel on näha parameeter „LV Status“. See näitab, kas kettajagu on saadaval või mitte. Kasutada on võimalik ainult available olekus kettajagu. Eemaldada saab ainult NOT available olekus kettajagusid. Kettajao NOT available olekusse viimiseks saab kasutada käsku: <br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvchange -a n /dev/mysql/data</pre><br />
ja tagasi:<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvchange -a y /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Nüüd on loodud uus kettajagu, mida saab andmete säiltamiseks kasutada. Loome sellele kettajaole failisüsteemi: <br />
<pre>code student@ubuntu-server:~$ sudo mkfs -t ext4 /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Järgmisena tuleb loodud kettajagu kuhugile mountida. Mina teen sellejaoks /srv/mysql kausta ja haagin ketta sinna.<br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:/srv$ sudo mkdir /srv/mysql</pre><br />
<br />
Lisame /etc/fstab faili lõppu kirje, et ka järgmisel süsteemi käivitamisel oleks ketas kohe külgehaagitud<br />
<br />
<pre>/dev/mysql/data /srv/mysql ext4 defaults 0 0</pre><br />
<br />
Muudame kausta õigused mysql-ile sobivaks (kausta omanik on kasutaja mysql ja kaustale on ligipääs ainult kausta omanikul)<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo chown mysql:mysql /srv/mysql<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo chmod 0700 /srv/mysql</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb olemasolev mysql data kaust liigutada /srv/mysql kausta. Esimese asjana peatada mysql server<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo service mysql stop<br />
mysql stop/waiting</pre><br />
<br />
Kopeerime (!) kogu mysql-i data kausta loodud lvm kettajaole. Ubuntus (ilmselt ka paljudes teistes operatsioonisüsteemides) asub mysq-i data kaust /var/lib/mysql. Oleks vägagi soovitatav jätta andmed vanasse kausta alles ja kustuta see alles siis kui ollakse täiesti kindel, et server töötab tõrgeteta.<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo cp -ar /var/lib/mysql/. /srv/mysql</pre><br />
<br />
Seejärel tuleb mysq-i konfiguratsioonifailis (/etc/mysql/my.cnf) muuta ära „datadir“ parameeter<br />
<pre>datadir = /var/lib/mysql -> datadir = /srv/mysql</pre><br />
<br />
Teadmiseks: alates Ubuntu 7.10 -st on operatsioonisüsteemiga kaasas programm nimega „AppArmor“. Tegemist on kerneli turvamooduliga, mis teatavate programmide puhul piirab nende ligipääsu failisüsteemile. Et MySQL server uuesti korrektselt käivituks, tuleb „AppArmor“ -is mysq-i seadistust muuta. Sobiva tekstieditoriga tuleb avada /etc/apparmor.d/usr.sbin.mysqld konfifail ja teha seal vajalikud muudatused :<br />
<pre>/var/lib/mysql/ r, -> /srv/mysql r,<br />
/var/lib/mysql/** rwk, -> /srv/mysql** rwk,</pre><br />
<br />
Osadel operatsioonisüsteemidel võib ka init skript ette anda, kus asub mysql-i datadir. Seega oleks mõistlik ka see /etc/init.d/mysql skriptist üle vaadata.<br />
<br />
Käivitame uuesti mysql-i serveri. Kui kõik läks hästi, peaks olema tulemus sarnane:<br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo service mysql start<br />
mysql start/running, process 2588</pre><br />
<br />
Kontrollime mysql-i muutujaid:<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ mysqladmin -u{mysql-kasutaja} -p variables | grep datadir<br />
Enter password: {mysql-parool}<br />
| datadir | /srv/mysql/ <br />
</pre><br />
Lisaks tuleks sobiva mysql kliendiga serverisse sisse logida ja kontrollida üle, kas kõik jäi korrektselt tööle.<br />
<br />
Nüüd, kui MySQL server on korrektselt töödanud ja tekib vajadus varukoopiate tegemiseks. Töötavast serverist snapshoti tegemisel pole vajalik eelnev serveri väljalülitama. Lihtsalt protseduuri ajaks oleks vajalik keelata ära andmete kirjutamine „FLUSH TABLES WITH READ LOCK;“ käsuga, lisaks võiks tühjendada ka logid „FLUSH LOGS;“ käsuga. Snapshoti tegemise protsess on äärmiselt kiire ja andmete lugemine andmebaasist toimib endiselt edasi. Samas andmete kirjutamise protsess viibib seni, kui andmebaasilt kirjutamise lukk maha võetakse (kõik kirjutamise käsud täidetakse kohe peale luku vabastamist). <br />
Ehkki varukoopia tegemise protsess ei tekita katkestusi serveri töös, oleks hea mõte teha varukoopiaid sellisel ajal kui serveril on kõige väiksem koormus. <br />
On vajalik teada, et andmebaas lukustatakse ainult selleks ajaks, kui mysql serverisse on sisse logitud. Kohe kui sessioon lõpetatakse, vabastatakse ka lukud. Seetõttu peab snaspshoti tegemise ajal olema serverisse sisse logitud. Variant on kasutada kahte terminali sessiooni aga vajalikke käske saab käivitada ka MySQL-i käsurealt (vajalik on mysql-i klient käivitada root kasutaja õigustes). <br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo mysql -u root -p<br />
Enter password: <br />
Welcome to the MySQL monitor. Commands end with ; or \g.<br />
Your MySQL connection id is 75<br />
Server version: 5.5.28-0ubuntu0.12.04.2 (Ubuntu)<br />
<br />
Copyright (c) 2000, 2012, Oracle and/or its affiliates. All rights reserved.<br />
<br />
Oracle is a registered trademark of Oracle Corporation and/or its<br />
affiliates. Other names may be trademarks of their respective<br />
owners.<br />
<br />
Type 'help;' or '\h' for help. Type '\c' to clear the current input statement.<br />
<br />
mysql> FLUSH TABLES WITH READ LOCK;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> FLUSH LOGS;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> SYSTEM /sbin/lvcreate -L 1G --snapshot -n sql_backup /dev/mysql/data<br />
File descriptor 3 (socket:[15065]) leaked on lvcreate invocation. Parent PID 3514: sh<br />
Logical volume "sql_backup" created<br />
mysql> UNLOCK TABLES;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.01 sec)<br />
<br />
mysql> exit<br />
Bye<br />
</pre><br />
Snapshoti kettajagu nimetati kui sql_backup ja viide loogilisele seadmele asub /dev/mysql/sql_backup. Käivitades käsu „lvs“, saab näha, et lisaks mysql/data LV-le on juurde tekkinud mysql/sql_backup<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo lvs<br />
LV VG Attr LSize Origin Snap% Move Log Copy% Convert<br />
data mysql owi-ao 1.00g <br />
sql_backup mysql swi-a- 1.00g data 0.00 <br />
</pre><br />
Kui nüüd haakida tehtud snapshoti kettajagu, on seal kättesaadav kogu mysql-i data sellel hetkel, kui snapshot tehti.<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo mkdir /mnt/bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo ls -la /mnt/bk<br />
total 28720<br />
drwx------ 8 mysql mysql 4096 Dec 12 15:59 .<br />
drwxr-xr-x 3 root root 4096 Dec 12 16:34 ..<br />
-rw-r--r-- 1 root root 0 Nov 30 17:18 debian-5.5.flag<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 18874368 Dec 12 16:18 ibdata1<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Dec 12 16:18 ib_logfile0<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Nov 30 17:18 ib_logfile1<br />
drwx------ 2 root root 16384 Dec 12 15:58 lost+found<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Nov 30 17:18 mysql<br />
-rw-rw---- 1 root root 6 Nov 30 17:18 mysql_upgrade_info<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:18 performance_schema<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:28 phpmyadmin<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Dec 12 16:18 test<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:33 wp<br />
</pre><br />
MySQL-i server töötab peale snapshoti tegemist katkestusteta edasi. Tehtud snapshoti andmeid võib varundada arhiivi jaoks. Andmete varundamisel tuleb spashoti kettajagu failisüsteemi külge haakida ja selle sisu „tar“-i abil arhiveerida ja hiljem eemaldada snapshoti kettajagu<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo mkdir /mnt/bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo tar -cjf /teekond/arhiivi/kuupäev.tar.bz2 -C /mnt bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo umount /dev/mysql/sql_backup<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo lvremove /dev/mysql/sql_backup<br />
Do you really want to remove active logical volume sql_backup? [y/n]: Y<br />
Logical volume "sql_backup" successfully removed<br />
</pre><br />
Kogu protseduuri automatiseerimiseks on võimalik koostada ka skript, mida saab käivitada sobival aja või kasutades „cron“ ajastamise vahendeid.<br />
<br />
Lisaks on võimalik mysql-i data kaust haakida ümber snapshoti kettajaole ja taastada server sellesse seisu, mis oli snapshoti tegemise hetkel minimaalse katkestuse ajaga.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
LVM -i kasutamine varundamisel on väikestes ja mittekriitilistes süsteemides küllaltki hea lahendus. See ei nõua eriteadmisi ja kallist riistvara/tarkvara. Kuid suurematesse ja keerukamatesse lahendustesse see ei sobi, kuna see ainult aitab luua snapshoti hetke seisust aga ei paku võimalust seda eraldi salvestada. Arhiveerimiseks tuleb kasutada eraldi vahendeid ja selle protseduuri käigus võib minna kaduma vajalikke andmeid. Ka ei võistle LVM proffessionaalsete vahenditega nagu Arkeia (http://www.arkeia.com/) või BrightStor, mis on just varundamise lahenduste jaoks loodud ja muudavad antud tegemise mugavaks ja kiireks.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/LVM<br /><br />
http://www.web-manual.net/linux-3/logical-volume-manager-in-linux/<br /><br />
http://www.lullabot.com/articles/mysql-backups-using-lvm-snapshots<br /><br />
http://www.ubuntugeek.com/how-to-change-the-mysql-data-default-directory.html<br /><br />
https://wiki.ubuntu.com/Lvm<br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Madis Lauri <br />
AK 31</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mysql_varundamine_LVM_abil&diff=59248Mysql varundamine LVM abil2012-12-13T12:03:18Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Antud kirjatüki eesmärgiks on tutvustada LVM-i kui abivahendit toimivast süsteemist tagavarakoopiate tegemisel. Kuigi failisüsteemi snapshotide tegemine ja nende kasutamine on ainult üks LVM-i pakutavatest võimalustest, on see siisk väga vajalik featuur. LVM - i snapshotide tegemise võimalus pole ainult mysql -i varundamiseks, vaid kasutatav ka muust datast varukoopiate tegemiseks. Antud juhul on MySQL siin ainult „reisija“ aga protsessi selgitamiseks ja LVM snapshoti kasutamiseks on MySQL näitena väga hea. Kogu seadistamise protsess toimub Ubuntu Linux Server 12.04.1 LTS operatsioonisüsteemis ja kasutab sellega kaasnevaid vahendeid.<br />
<br />
==Mis on mis?==<br />
===LVM===<br />
LVM ehk „Logical Volume Manager“ on ketta partitsioonide haldusvahend Linuxi ja UNIX-i laadsete operatsioonisüsteemide juures. LVM moodustab vahekihi failisüsteemi ja füüsilise kõvaketta vahele. Esmapilgul võib tunduda, et LVM on sarnane RAID (Redundant Array of Independent Disks) kettamassiiviga, on ta siiski hoopis paindlikum viis kettajagudega toimetamiseks. RAID võimaldab kettaid omavahel liita, et saada paremaid tulemusi kiiruses, mahus või töökindluses. LVM seevastu võimaldab korraga hallata mitut (ka loogilist) kettajagu, neid vastavalt vajadusele ümber tõsta ja mahtu muuta. Seega on tihti hea mõte neid kahte hoopis koos kasutada (näiteks RAID 10 ja LVM). <br />
Lihtsustatult oleks ettekujutus eri kihtide tasemetest selline:<br />
* Failisüsteemid<br />
* LVM<br />
* RAID (vajadusel)<br />
* füüsilised plokkmäluseadmed (kõvakettad)<br />
<br />
===Omadused===<br />
LVM pakutavad võimalused on: <br />
* Failisüsteemi suuruse muutmine<br />
* Failisüsteemi snapshotide tegemine ja kasutamine (nii read-only kui ka read-write)<br />
* Loodud/muudetud partitsioonide kohene kasutamine, kui ketas/partitsioon on mingil moel kasutusel. Fdisk-i kasutamisel tuleb OP-süsteem taaskäivitada.<br />
* Väiksemate füüsiliste plokkseadmete kokku ühendamine, üheks suureks loogiliseks seadmeks. (Nagu RAID)<br />
* Ketaste liigutamine ja ühendamine üle võrgu<br />
<br />
Lisainfot LVM-i kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_Volume_Manager_(Linux)<br />
<br />
===MySQL===<br />
MySQL on Oracle Corporation poolt hallatav relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteem. On äärmiselt populaarne andmebaasisüsteem erinevates veebirakendustes aga ka mõningates suuremates süsteemides. Oma populaarsuse on ta saanud tänu äärmiselt lihtsale hallatavusele ja kasutajasõbralikkusele. Hetkel ei hakka MySQL-i omadustel ja võimalustel pikemalt peatuma. Rohkem informatsiooni leiab: http://www.mysql.com/<br />
<br />
==Vajaliku tarkvara insalleerimine== <br />
<br />
Et LVM-i ja MySQL-i seadistada on vajalikud teadmised, kuidas toimub Linuxis ketaste ja partitisoonide haldamine ja baasteadmised MySQL-ist.<br />
Kõigepealt on vajalik installeerida lvm2 nimeline pakett. <br />
<pre>sudo apt-get lvm2</pre><br />
Olenevalt operatsioonisüsteemist võib olla vajalikud pakeid juba installeeritud, kontrollida saab nii:<br />
<pre>sudo lvm version</pre><br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvm version<br />
LVM version: 2.02.66(2) (2010-05-20)<br />
Library version: 1.02.48 (2010-05-20)<br />
Driver version: 4.22.0<br />
</pre><br />
Lisaks on vajalik installeerida MySQL server ja klientprogramm serveriga ühendumiseks. <br />
<pre>sudo apt-get install mysql-server</pre><br />
NB! Kuna LVM-i kasutuselevõtmine vajab mõningast MySQL-i ümberseadistamist, tuleb arvestada asjaoluga, et MySQL-i data kausta ümbertõstmisel ei pruugi olemasolevad andmed säilida (InnoDB) ja vajalik oleks serveris olevatest andmetest enne .sql kujul tagavarakoopia teha. <br />
<br />
==LVM -i seadistamine==<br />
<br />
LVM ise jaguneb kolmeks eri kihiks: plokkseadmed (PV), „Volume groups“ (VG), milledesse on organiseeritud füüsilised plokkseadmed ja „Logical volumes“ mis on jagatud VG-d ehk „Volume groups“. <br />
Iga kihiga toimetamisel on oma käsud, mis viitavad sellele, mis kihiga hetkel toimetatakse: pv*, vg* ning lv*. Näiteks pvcreate, vgcreate ja lvcreate.<br />
<br />
Esimese asjana tuleb valida ketas/kettajagu, kus LVM-iga toimetama hakata. Uue ketta puhul oleks võimalusel mõtekas luua üks tervet ketast hõlmav partitsioon. <br />
<br />
Näites on kasutatud ühte 4 GB suurust ketast (VirtualBox-i lisatud 4GB suurune virtuualne kõvaketas). Operatsioonisüsteem tunnistab seda kui /dev/sdb ja seega on näites kasutatavad ketta nimed/asukohad just sellised. Partitiooni tüübiks tuleb kindlasti määrata Linux LVM ehk kood „8e“<br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo fdisk -l 2> /dev/null | grep Disk<br />
Disk /dev/sda: 8589 MB, 8589934592 bytes<br />
Disk identifier: 0x000bd8b1<br />
Disk /dev/sdb: 4294 MB, 4294967296 bytes<br />
Disk identifier: 0x11844f48</pre><br />
<br />
Lisame vajaliku partitsiooni <br />
<br />
<pre> student@ubuntu-server:~$ sudo fdisk /dev/sdb<br />
Command (m for help): n <br />
<br />
Partition type:<br />
p primary (0 primary, 0 extended, 4 free)<br />
e extended<br />
<br />
Select (default p): p<br />
<br />
Partition number (1-4, default 1): 1 <br />
<br />
First sector (2048-8388607, default 2048): <br />
Using default value 2048<br />
<br />
Last sector, +sectors or +size{K,M,G} (2048-8388607, default 8388607): <br />
Using default value 8388607<br />
<br />
Command (m for help): t<br />
Selected partition 1<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): 8e<br />
Changed system type of partition 1 to 8e (Linux LVM) <br />
<br />
Command (m for help): w<br />
The partition table has been altered!<br />
<br />
Calling ioctl() to re-read partition table.<br />
Syncing disks.</pre><br />
<br />
Järgnevalt anname lvm-ile teada, et loodud partitsioon on „pv“ ehk physical volume. <br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo pvcreate /dev/sdb1<br />
Physical volume "/dev/sdb1" successfully created</pre><br />
<br />
Kui kõik läks hästi siis peaks tulemus olemas selline:<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo pvdisplay<br />
"/dev/sdb1" is a new physical volume of "4.00 GiB"<br />
--- NEW Physical volume ---<br />
PV Name /dev/sdb1<br />
VG Name <br />
PV Size 4.00 GiB<br />
Allocatable NO<br />
PE Size 0 <br />
Total PE 0<br />
Free PE 0<br />
Allocated PE 0<br />
PV UUID EdmaX9-bXmQ-Oevp-p9W9-I2qY-gpMM-1w77aQ</pre><br />
<br />
Loome uue „volume group“ -i ja nimetame selle mysql -iks. <br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo vgcreate mysql /dev/sdb1<br />
Volume group "mysql" successfully created</pre><br />
<br />
Järgnevalt saame luua „volume group“ -ile „logical volumes“ ehk loogilised kettajaod. Need on justkui partitsioonid füüsilisel kõvakettal ja neid saab juba andmete talletamiseks kasutada. Nimetame kettajao nimega data ja määrame tema suuruseks 1GB (antud suurus sobib väga hästi katsetamiseks aga reaalsetes süsteemides tuleb muidugi oluliselt suuremaid numbreid kasutada. ). Suuruse seadistamisel tuleb arvestada, et sama „volume group“ peale tuleb mahutada veel vähemalt üks sama suur loogiline kettajagu, mis on loodava LV snapshot. Näide kui VG suurus on kokku 10GB siis on võimalik teha maksimaalselt 5GB suurune loogiline kettajagu. Vastasel ei mahu tema kõrvale, samale VG-le tehtud LV snapshot. <br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvcreate -n data -L 1GB mysql<br />
Logical volume "data" created</pre><br />
<br />
Kontrollime tulemust:<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvdisplay<br />
--- Logical volume ---<br />
LV Name /dev/mysql/data<br />
VG Name mysql<br />
LV UUID SL0yWI-Mc2b-KhkE-V8P1-bW7E-3iL8-8zD6Uf<br />
LV Write Access read/write<br />
LV Status available<br />
# open 0<br />
LV Size 1.00 GiB<br />
Current LE 256<br />
Segments 1<br />
Allocation inherit<br />
Read ahead sectors auto<br />
- currently set to 256<br />
Block device 252:0</pre><br />
<br />
<br />
<b>Teadmiseks:</b> lvdisplay käsu käivitamisel on näha parameeter „LV Status“. See näitab, kas kettajagu on saadaval või mitte. Kasutada on võimalik ainult available olekus kettajagu. Eemaldada saab ainult NOT available olekus kettajagusid. Kettajao NOT available olekusse viimiseks saab kasutada käsku: <br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvchange -a n /dev/mysql/data</pre><br />
ja tagasi:<br />
<pre>student@ubuntu-server:~$ sudo lvchange -a y /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Nüüd on loodud uus kettajagu, mida saab andmete säiltamiseks kasutada. Loome sellele kettajaole failisüsteemi: <br />
<pre>code student@ubuntu-server:~$ sudo mkfs -t ext4 /dev/mysql/data</pre><br />
<br />
Järgmisena tuleb loodud kettajagu kuhugile mountida. Mina teen sellejaoks /srv/mysql kausta ja haagin ketta sinna.<br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:/srv$ sudo mkdir /srv/mysql</pre><br />
<br />
Lisame /etc/fstab faili lõppu kirje, et ka järgmisel süsteemi käivitamisel oleks ketas kohe külgehaagitud<br />
<br />
<pre>/dev/mysql/data /srv/mysql ext4 defaults 0 0</pre><br />
<br />
Muudame kausta õigused mysql-ile sobivaks (kausta omanik on kasutaja mysql ja kaustale on ligipääs ainult kausta omanikul)<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo chown mysql:mysql /srv/mysql<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo chmod 0700 /srv/mysql</pre><br />
<br />
Nüüd tuleb olemasolev mysql data kaust liigutada /srv/mysql kausta. Esimese asjana peatada mysql server<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo service mysql stop<br />
mysql stop/waiting</pre><br />
<br />
Kopeerime (!) kogu mysql-i data kausta loodud lvm kettajaole. Ubuntus (ilmselt ka paljudes teistes operatsioonisüsteemides) asub mysq-i data kaust /var/lib/mysql. Oleks vägagi soovitatav jätta andmed vanasse kausta alles ja kustuta see alles siis kui ollakse täiesti kindel, et server töötab tõrgeteta.<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo cp -ar /var/lib/mysql/. /srv/mysql</pre><br />
<br />
Seejärel tuleb mysq-i konfiguratsioonifailis (/etc/mysql/my.cnf) muuta ära „datadir“ parameeter<br />
<pre>datadir = /var/lib/mysql -> datadir = /srv/mysql</pre><br />
<br />
Teadmiseks: alates Ubuntu 7.10 -st on operatsioonisüsteemiga kaasas programm nimega „AppArmor“. Tegemist on kerneli turvamooduliga, mis teatavate programmide puhul piirab nende ligipääsu failisüsteemile. Et MySQL server uuesti korrektselt käivituks, tuleb „AppArmor“ -is mysq-i seadistust muuta. Sobiva tekstieditoriga tuleb avada /etc/apparmor.d/usr.sbin.mysqld konfifail ja teha seal vajalikud muudatused :<br />
<pre>/var/lib/mysql/ r, -> /srv/mysql r,<br />
/var/lib/mysql/** rwk, -> /srv/mysql** rwk,</pre><br />
<br />
Osadel operatsioonisüsteemidel võib ka init skript ette anda, kus asub mysql-i datadir. Seega oleks mõistlik ka see /etc/init.d/mysql skriptist üle vaadata.<br />
<br />
Käivitame uuesti mysql-i serveri. Kui kõik läks hästi, peaks olema tulemus sarnane:<br />
<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo service mysql start<br />
mysql start/running, process 2588</pre><br />
<br />
Kontrollime mysql-i muutujaid:<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ mysqladmin -u{mysql-kasutaja} -p variables | grep datadir<br />
Enter password: {mysql-parool}<br />
| datadir | /srv/mysql/ <br />
</pre><br />
Lisaks tuleks sobiva mysql kliendiga serverisse sisse logida ja kontrollida üle, kas kõik jäi korrektselt tööle.<br />
<br />
Nüüd, kui MySQL server on korrektselt töödanud ja tekib vajadus varukoopiate tegemiseks. Töötavast serverist snapshoti tegemisel pole vajalik eelnev serveri väljalülitama. Lihtsalt protseduuri ajaks oleks vajalik keelata ära andmete kirjutamine „FLUSH TABLES WITH READ LOCK;“ käsuga, lisaks võiks tühjendada ka logid „FLUSH LOGS;“ käsuga. Snapshoti tegemise protsess on äärmiselt kiire ja andmete lugemine andmebaasist toimib endiselt edasi. Samas andmete kirjutamise protsess viibib seni, kui andmebaasilt kirjutamise lukk maha võetakse (kõik kirjutamise käsud täidetakse kohe peale luku vabastamist). <br />
Ehkki varukoopia tegemise protsess ei tekita katkestusi serveri töös, oleks hea mõte teha varukoopiaid sellisel ajal kui serveril on kõige väiksem koormus. <br />
On vajalik teada, et andmebaas lukustatakse ainult selleks ajaks, kui mysql serverisse on sisse logitud. Kohe kui sessioon lõpetatakse, vabastatakse ka lukud. Seetõttu peab snaspshoti tegemise ajal olema serverisse sisse logitud. Variant on kasutada kahte terminali sessiooni aga vajalikke käske saab käivitada ka MySQL-i käsurealt (vajalik on mysql-i klient käivitada root kasutaja õigustes). <br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo mysql -u root -p<br />
Enter password: <br />
Welcome to the MySQL monitor. Commands end with ; or \g.<br />
Your MySQL connection id is 75<br />
Server version: 5.5.28-0ubuntu0.12.04.2 (Ubuntu)<br />
<br />
Copyright (c) 2000, 2012, Oracle and/or its affiliates. All rights reserved.<br />
<br />
Oracle is a registered trademark of Oracle Corporation and/or its<br />
affiliates. Other names may be trademarks of their respective<br />
owners.<br />
<br />
Type 'help;' or '\h' for help. Type '\c' to clear the current input statement.<br />
<br />
mysql> FLUSH TABLES WITH READ LOCK;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> FLUSH LOGS;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)<br />
<br />
mysql> SYSTEM /sbin/lvcreate -L 1G --snapshot -n sql_backup /dev/mysql/data<br />
File descriptor 3 (socket:[15065]) leaked on lvcreate invocation. Parent PID 3514: sh<br />
Logical volume "sql_backup" created<br />
mysql> UNLOCK TABLES;<br />
Query OK, 0 rows affected (0.01 sec)<br />
<br />
mysql> exit<br />
Bye<br />
</pre><br />
Snapshoti kettajagu nimetati kui sql_backup ja viide loogilisele seadmele asub /dev/mysql/sql_backup. Käivitades käsu „lvs“, saab näha, et lisaks mysql/data LV-le on juurde tekkinud mysql/sql_backup<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo lvs<br />
LV VG Attr LSize Origin Snap% Move Log Copy% Convert<br />
data mysql owi-ao 1.00g <br />
sql_backup mysql swi-a- 1.00g data 0.00 <br />
</pre><br />
Kui nüüd haakida tehtud snapshoti kettajagu, on seal kättesaadav kogu mysql-i data sellel hetkel, kui snapshot tehti.<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo mkdir /mnt/bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo ls -la /mnt/bk<br />
total 28720<br />
drwx------ 8 mysql mysql 4096 Dec 12 15:59 .<br />
drwxr-xr-x 3 root root 4096 Dec 12 16:34 ..<br />
-rw-r--r-- 1 root root 0 Nov 30 17:18 debian-5.5.flag<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 18874368 Dec 12 16:18 ibdata1<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Dec 12 16:18 ib_logfile0<br />
-rw-rw---- 1 mysql mysql 5242880 Nov 30 17:18 ib_logfile1<br />
drwx------ 2 root root 16384 Dec 12 15:58 lost+found<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Nov 30 17:18 mysql<br />
-rw-rw---- 1 root root 6 Nov 30 17:18 mysql_upgrade_info<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:18 performance_schema<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:28 phpmyadmin<br />
drwx------ 2 mysql root 4096 Dec 12 16:18 test<br />
drwx------ 2 mysql mysql 4096 Nov 30 17:33 wp<br />
</pre><br />
MySQL-i server töötab peale snapshoti tegemist katkestusteta edasi. Tehtud snapshoti andmeid võib varundada arhiivi jaoks. Andmete varundamisel tuleb spashoti kettajagu failisüsteemi külge haakida ja selle sisu „tar“-i abil arhiveerida ja hiljem eemaldada snapshoti kettajagu<br />
<pre>student@ubuntu-server:/$ sudo mkdir /mnt/bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo mount /dev/mysql/sql_backup /mnt/bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo tar -cjf /teekond/arhiivi/kuupäev.tar.bz2 -C /mnt bk<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo umount /dev/mysql/sql_backup<br />
student@ubuntu-server:/$ sudo lvremove /dev/mysql/sql_backup<br />
Do you really want to remove active logical volume sql_backup? [y/n]: Y<br />
Logical volume "sql_backup" successfully removed<br />
</pre><br />
Kogu protseduuri automatiseerimiseks on võimalik koostada ka skript, mida saab käivitada sobival aja või kasutades „cron“ ajastamise vahendeid.<br />
<br />
Lisaks on võimalik mysql-i data kaust haakida ümber snapshoti kettajaole ja taastada server sellesse seisu, mis oli snapshoti tegemise hetkel minimaalse katkestuse ajaga.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
LVM -i kasutamine varundamisel on väikestes ja mittekriitilistes süsteemides küllaltki hea lahendus. See ei nõua eriteadmisi ja kallist riistvara/tarkvara. Kuid suurematesse ja keerukamatesse lahendustesse see ei sobi, kuna see ainult aitab luua snapshoti hetke seisust aga ei paku võimalust seda eraldi salvestada. Arhiveerimiseks tuleb kasutada eraldi vahendeid ja selle protseduuri käigus võib minna kaduma vajalikke andmeid. Ka ei võistle LVM proffessionaalsete vahenditega nagu Arkeia (http://www.arkeia.com/) või BrightStor, mis on just varundamise lahenduste jaoks loodud ja muudavad antud tegemise mugavaks ja kiireks.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/LVM<br />
http://www.web-manual.net/linux-3/logical-volume-manager-in-linux/<br />
http://www.lullabot.com/articles/mysql-backups-using-lvm-snapshots<br />
http://www.ubuntugeek.com/how-to-change-the-mysql-data-default-directory.html<br />
https://wiki.ubuntu.com/Lvm<br />
<br />
==Autor==<br />
Madis Lauri <br />
AK 31</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mysql_varundamine_LVM_abil&diff=58690Mysql varundamine LVM abil2012-12-05T15:27:33Z<p>Mlauri: Created page with 'Madis Lauri AK 31'</p>
<hr />
<div>Madis Lauri <br />
AK 31</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&diff=41580Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, kaugõpe2011-11-06T18:57:33Z<p>Mlauri: /* Dagmar Arro */</p>
<hr />
<div>=Jaan Igamees=<br />
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Hendrik Milt=<br />
* Referaat: [[Remote Media Streaming]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Tarvo Rohiväli=<br />
* Referaat: [[WinRM]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Tarmo Sillajõe=<br />
* Referaat: [[BitLocker To Go (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remote_Media_Streaming&action<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Marika Mäemets=<br />
* Referaat: [[Kuidas kopeerida faile mitmesse arvutisse]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kohandatud_Windows_PE-st_ISO_ja_algk%C3%A4ivituva_USB_loomine<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_klahvikombinatsioonid<br />
<br />
=Gerli Kaunissaar=<br />
* Referaat: [[Parental Controls]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Madis Lauri=<br />
* Referaat: [[Internet Connection Sharing (ICS)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Mairo Puusepp=<br />
* Referaat: [[Net.exe]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Oliver Dalberg=<br />
* Referaat: [[Volume Activation Management Tool (VAMT) 2.0]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Volume_Activation_Management_Tool_(VAMT)_2.0<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ragnar Vutt=<br />
* Referaat: [[Windows 7 klahvikombinatsioonid]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Jüri Kalbin=<br />
* Referaat: [[User account security]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Aleksandr Laidoner=<br />
* Referaat: [[Background Intelligent Transfer Service(BITS)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Aive Haavel=<br />
* Referaat: [[Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis.]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29#Gerli_Kaunissaar<br />
<br />
=Rasmus Hommuk=<br />
* Referaat: [[Kohandatud Windows PE-st ISO ja algkäivituva USB loomine]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Net.exe<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_kopeerida_faile_mitmesse_arvutisse<br />
<br />
=Dagmar Arro=<br />
* Referaat: [[Windows 7 Mac'il]]<br />
* Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il]<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Meelis Kurnikov=<br />
* Referaat: [[Kuidas teiste arvutite toiteseadeid muuta]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IPv4_seadistamine<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Erkki Judanov=<br />
* Referaat: [[NAT teostamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls]<br />
* Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Backup_and_Restore_kasutamine_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis]<br />
<br />
=Tenno Laanemets=<br />
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvestus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29]]<br />
* Arvestus2:<br />
<br />
=Einar Kivisalu=<br />
* Referaat: [[Windows Management Instrumentation (WMI)]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Indrek Soostar=<br />
*Referaat: [[IPv4 seadistamine]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Raul Marks=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid) (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Priit Lume=<br />
* Referaat: [[runas]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Sten Mentunen=<br />
* Referaat: [[Multiboot arvuti: Windows 7, XP ja Ubuntu Linux]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Silver Vesi=<br />
* Referaat: [[Backup and Restore kasutamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Runas<br />
* Arvustus2:[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)_(%C3%BClekirjutatav_teema)]]<br />
<br />
=Andres Sööt=<br />
* Referaat: [[Windows Recovery Enviroment]]<br />
* Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment]<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Andres Käver=<br />
* Referaat: [[VHD installatsioon ja kasutamine praktikas]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ergo Mägi=<br />
* Referaat: [[Microsoft Security Essentials]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Peeter Tomusk=<br />
* Referaat: Windows juhend: Kuidas GPO abil rakendusi paigaldada (kirjutamisel)<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:User_account_security</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&diff=41577Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, kaugõpe2011-11-06T18:56:45Z<p>Mlauri: /* Andres Sööt */</p>
<hr />
<div>=Jaan Igamees=<br />
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Hendrik Milt=<br />
* Referaat: [[Remote Media Streaming]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Tarvo Rohiväli=<br />
* Referaat: [[WinRM]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Tarmo Sillajõe=<br />
* Referaat: [[BitLocker To Go (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remote_Media_Streaming&action<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Marika Mäemets=<br />
* Referaat: [[Kuidas kopeerida faile mitmesse arvutisse]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kohandatud_Windows_PE-st_ISO_ja_algk%C3%A4ivituva_USB_loomine<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_klahvikombinatsioonid<br />
<br />
=Gerli Kaunissaar=<br />
* Referaat: [[Parental Controls]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Madis Lauri=<br />
* Referaat: [[Internet Connection Sharing (ICS)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Mairo Puusepp=<br />
* Referaat: [[Net.exe]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Oliver Dalberg=<br />
* Referaat: [[Volume Activation Management Tool (VAMT) 2.0]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Volume_Activation_Management_Tool_(VAMT)_2.0<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ragnar Vutt=<br />
* Referaat: [[Windows 7 klahvikombinatsioonid]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Jüri Kalbin=<br />
* Referaat: [[User account security]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Aleksandr Laidoner=<br />
* Referaat: [[Background Intelligent Transfer Service(BITS)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Aive Haavel=<br />
* Referaat: [[Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis.]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29#Gerli_Kaunissaar<br />
<br />
=Rasmus Hommuk=<br />
* Referaat: [[Kohandatud Windows PE-st ISO ja algkäivituva USB loomine]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Net.exe<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_kopeerida_faile_mitmesse_arvutisse<br />
<br />
=Dagmar Arro=<br />
* Referaat: [[Windows 7 Mac'il]]<br />
* Arvustus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il#Madis_Lauri]]<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Meelis Kurnikov=<br />
* Referaat: [[Kuidas teiste arvutite toiteseadeid muuta]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IPv4_seadistamine<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Erkki Judanov=<br />
* Referaat: [[NAT teostamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls]<br />
* Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Backup_and_Restore_kasutamine_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis]<br />
<br />
=Tenno Laanemets=<br />
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvestus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29]]<br />
* Arvestus2:<br />
<br />
=Einar Kivisalu=<br />
* Referaat: [[Windows Management Instrumentation (WMI)]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Indrek Soostar=<br />
*Referaat: [[IPv4 seadistamine]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Raul Marks=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid) (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Priit Lume=<br />
* Referaat: [[runas]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Sten Mentunen=<br />
* Referaat: [[Multiboot arvuti: Windows 7, XP ja Ubuntu Linux]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Silver Vesi=<br />
* Referaat: [[Backup and Restore kasutamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Runas<br />
* Arvustus2:[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)_(%C3%BClekirjutatav_teema)]]<br />
<br />
=Andres Sööt=<br />
* Referaat: [[Windows Recovery Enviroment]]<br />
* Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment]<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Andres Käver=<br />
* Referaat: [[VHD installatsioon ja kasutamine praktikas]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ergo Mägi=<br />
* Referaat: [[Microsoft Security Essentials]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Peeter Tomusk=<br />
* Referaat: Windows juhend: Kuidas GPO abil rakendusi paigaldada (kirjutamisel)<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:User_account_security</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&diff=41576Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, kaugõpe2011-11-06T18:56:27Z<p>Mlauri: /* Andres Sööt */</p>
<hr />
<div>=Jaan Igamees=<br />
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Hendrik Milt=<br />
* Referaat: [[Remote Media Streaming]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Tarvo Rohiväli=<br />
* Referaat: [[WinRM]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Tarmo Sillajõe=<br />
* Referaat: [[BitLocker To Go (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remote_Media_Streaming&action<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Marika Mäemets=<br />
* Referaat: [[Kuidas kopeerida faile mitmesse arvutisse]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kohandatud_Windows_PE-st_ISO_ja_algk%C3%A4ivituva_USB_loomine<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_klahvikombinatsioonid<br />
<br />
=Gerli Kaunissaar=<br />
* Referaat: [[Parental Controls]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Madis Lauri=<br />
* Referaat: [[Internet Connection Sharing (ICS)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Mairo Puusepp=<br />
* Referaat: [[Net.exe]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Oliver Dalberg=<br />
* Referaat: [[Volume Activation Management Tool (VAMT) 2.0]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Volume_Activation_Management_Tool_(VAMT)_2.0<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ragnar Vutt=<br />
* Referaat: [[Windows 7 klahvikombinatsioonid]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Jüri Kalbin=<br />
* Referaat: [[User account security]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Aleksandr Laidoner=<br />
* Referaat: [[Background Intelligent Transfer Service(BITS)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Aive Haavel=<br />
* Referaat: [[Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis.]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29#Gerli_Kaunissaar<br />
<br />
=Rasmus Hommuk=<br />
* Referaat: [[Kohandatud Windows PE-st ISO ja algkäivituva USB loomine]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Net.exe<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_kopeerida_faile_mitmesse_arvutisse<br />
<br />
=Dagmar Arro=<br />
* Referaat: [[Windows 7 Mac'il]]<br />
* Arvustus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il#Madis_Lauri]]<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Meelis Kurnikov=<br />
* Referaat: [[Kuidas teiste arvutite toiteseadeid muuta]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IPv4_seadistamine<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Erkki Judanov=<br />
* Referaat: [[NAT teostamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls]<br />
* Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Backup_and_Restore_kasutamine_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis]<br />
<br />
=Tenno Laanemets=<br />
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvestus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29]]<br />
* Arvestus2:<br />
<br />
=Einar Kivisalu=<br />
* Referaat: [[Windows Management Instrumentation (WMI)]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Indrek Soostar=<br />
*Referaat: [[IPv4 seadistamine]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Raul Marks=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid) (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Priit Lume=<br />
* Referaat: [[runas]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Sten Mentunen=<br />
* Referaat: [[Multiboot arvuti: Windows 7, XP ja Ubuntu Linux]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Silver Vesi=<br />
* Referaat: [[Backup and Restore kasutamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Runas<br />
* Arvustus2:[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)_(%C3%BClekirjutatav_teema)]]<br />
<br />
=Andres Sööt=<br />
* Referaat: [[Windows Recovery Enviroment]]<br />
* Arvustus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment]]<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Andres Käver=<br />
* Referaat: [[VHD installatsioon ja kasutamine praktikas]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ergo Mägi=<br />
* Referaat: [[Microsoft Security Essentials]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Peeter Tomusk=<br />
* Referaat: Windows juhend: Kuidas GPO abil rakendusi paigaldada (kirjutamisel)<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:User_account_security</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Recovery_Enviroment&diff=41573Talk:Windows Recovery Enviroment2011-11-06T18:55:39Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>=Madis Lauri=<br />
Sisu: Juhendit on lihtne jälgida ja selle järgi toimetada. Enamik tüüpilisi probleeme on võimalik selle järgi eemaldada või vähemalt neile jälile saada. <br />
<br />
Kujundus: Väga hea. Vajalikes kohtades tekst Step-by-step pildimaterjaliga täiendatud. <br />
<br />
Juhendi kvaliteet: Täiesti võimalik juhendit järgides probleeme lahendada. Kuid minu jaoks olid sealt puudu kirjeldused kõvaketta ja failisüsteemiga seotud probleemide lahendamiseks. Näiteks bootrec tööristaga seotud võimalused ja chkdsk käsu kasutamine<br />
<br />
Viitamine: puudub<br />
<br />
Hea: Kõik mis kirja pandud väga hästi seletatud ja pildimaterjaliga täiendatud<br />
<br />
Halb: bootrec ja chkdsk töörista kasutamise kirjelduse puudumine. Enda kogemuse järgi julgen väita, et kui on probleeme failisüsteemiga ( Süsteemi hangumine käivtamisel või väga aeglane startup, väga tihe külaline odavama otsa sülearvutitel. Põhjuseks mured failisüsteemiga), siis saab nende tööristadega väga edukalt probleemi lahendada. Muidugi välja arvatud riistvaraga seotud probleemide korral.</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&diff=41567Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, kaugõpe2011-11-06T18:30:03Z<p>Mlauri: /* Dagmar Arro */</p>
<hr />
<div>=Jaan Igamees=<br />
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Hendrik Milt=<br />
* Referaat: [[Remote Media Streaming]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Tarvo Rohiväli=<br />
* Referaat: [[WinRM]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Tarmo Sillajõe=<br />
* Referaat: [[BitLocker To Go (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remote_Media_Streaming&action<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Marika Mäemets=<br />
* Referaat: [[Kuidas kopeerida faile mitmesse arvutisse]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kohandatud_Windows_PE-st_ISO_ja_algk%C3%A4ivituva_USB_loomine<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_klahvikombinatsioonid<br />
<br />
=Gerli Kaunissaar=<br />
* Referaat: [[Parental Controls]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Madis Lauri=<br />
* Referaat: [[Internet Connection Sharing (ICS)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Mairo Puusepp=<br />
* Referaat: [[Net.exe]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Oliver Dalberg=<br />
* Referaat: [[Volume Activation Management Tool (VAMT) 2.0]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Volume_Activation_Management_Tool_(VAMT)_2.0<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ragnar Vutt=<br />
* Referaat: [[Windows 7 klahvikombinatsioonid]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Jüri Kalbin=<br />
* Referaat: [[User account security]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Aleksandr Laidoner=<br />
* Referaat: [[Background Intelligent Transfer Service(BITS)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Aive Haavel=<br />
* Referaat: [[Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis.]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29#Gerli_Kaunissaar<br />
<br />
=Rasmus Hommuk=<br />
* Referaat: [[Kohandatud Windows PE-st ISO ja algkäivituva USB loomine]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Net.exe<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_kopeerida_faile_mitmesse_arvutisse<br />
<br />
=Dagmar Arro=<br />
* Referaat: [[Windows 7 Mac'il]]<br />
* Arvustus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il#Madis_Lauri]]<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Meelis Kurnikov=<br />
* Referaat: [[Kuidas teiste arvutite toiteseadeid muuta]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IPv4_seadistamine<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Erkki Judanov=<br />
* Referaat: [[NAT teostamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls]<br />
* Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Backup_and_Restore_kasutamine_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis]<br />
<br />
=Tenno Laanemets=<br />
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvestus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29]]<br />
* Arvestus2:<br />
<br />
=Einar Kivisalu=<br />
* Referaat: [[Windows Management Instrumentation (WMI)]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Indrek Soostar=<br />
*Referaat: [[IPv4 seadistamine]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Raul Marks=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid) (ülekirjutatav teema)]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Priit Lume=<br />
* Referaat: [[runas]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Sten Mentunen=<br />
* Referaat: [[Multiboot arvuti: Windows 7, XP ja Ubuntu Linux]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Silver Vesi=<br />
* Referaat: [[Backup and Restore kasutamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Runas<br />
* Arvustus2:[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)_(%C3%BClekirjutatav_teema)]]<br />
<br />
=Andres Sööt=<br />
* Referaat: [[Windows Recovery Enviroment]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Andres Käver=<br />
* Referaat: [[VHD installatsioon ja kasutamine praktikas]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ergo Mägi=<br />
* Referaat: [[Microsoft Security Essentials]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Peeter Tomusk=<br />
* Referaat: Windows juhend: Kuidas GPO abil rakendusi paigaldada (kirjutamisel)<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:User_account_security</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_7_Mac%27il&diff=41566Talk:Windows 7 Mac'il2011-11-06T18:28:47Z<p>Mlauri: /* Madis Lauri */</p>
<hr />
<div>=Madis Lauri=<br />
Sisu: Selge ja lihtsalt seletatud, ka tavakasutaja peaks olema võimeline selle juhendi järgi toimetama. Lisaks on kirjeldatud erinevad viisid eesmärgi saavutamiseks. Kuid hakkasid mõned puudujäägid silma: pole kirjeldatud võimalikke probleeme, mis võivad installeerimise ajal tekkida. Teiseks tahaks veidi norida keelekasutuse kohapealt. Mõnda lõiku tuli mitu korda lugeda, et mõttest aru saada.<br />
<br />
Kujundus: Rahuldav: pildimaterjal on olemas, kuid mõnele lõigule oleks vajalik lisada kirjeldav ekraanitõmmis juurde. Eriti andis see tunda "Mac’i üleinstallimine" lõigus.<br />
<br />
Juhendi kvaliteet: Annaks hinde 4, juhend on lihtsasti jälgitav ja standardolukordades saab väga edukalt selle järgi Windows 7 installeeritud. Kahjuks olid puudujäägid probleemide kirjeldamisel ja mõne koha peal kesine pildimaterjal<br />
<br />
Viitamine: viited allikatele olemas ja täiendavad väga hästi sisu<br />
<br />
Hea: lihtne jälgida, kirjeldatud erinevad viisid Windows 7 installeerimiseks<br />
<br />
Halb: Teatud riistvarakonfiguratsioonidega võib installeerimisel probleeme tekkida. Juhendis selle kohta viiteid ei leidnud. [http://support.apple.com/kb/HT3986 Boot Camp: Windows 7 installation frequently asked questions] lingil on tekkida võivad probleemid kenasti ära kirjeldatud</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_7_Mac%27il&diff=41565Talk:Windows 7 Mac'il2011-11-06T18:28:01Z<p>Mlauri: Created page with '=Madis Lauri= Sisu: Selge ja lihtsalt seletatud, ka tavakasutaja peaks olema võimeline selle juhendi järgi toimetama. Lisaks on kirjeldatud erinevad viisid eesmärgi saavutamis…'</p>
<hr />
<div>=Madis Lauri=<br />
Sisu: Selge ja lihtsalt seletatud, ka tavakasutaja peaks olema võimeline selle juhendi järgi toimetama. Lisaks on kirjeldatud erinevad viisid eesmärgi saavutamiseks. Kuid hakkasid mõned puudujäägid silma: pole kirjeldatud võimalikke probleeme, mis võivad installeerimise ajal tekkida. Teiseks tahaks veidi norida keelekasutuse kohapealt. Mõnda lõiku tuli mitu korda lugeda, et mõttest aru saada.<br />
<br />
Kujundus: Rahuldav: pildimaterjal on olemas, kuid mõnele lõigule oleks vajalik lisada kirjeldav ekraanitõmmis juurde. Eriti andis see tunda "Mac’i üleinstallimine" lõigus.<br />
<br />
Juhendi kvaliteet: Annaks hinde 4, juhend on lihtsasti jälgitav ja standardolukordades saab väga edukalt selle järgi Windows 7 installeeritud. Kahjuks olid puudujäägid probleemide kirjeldamisel ja mõne koha peal kesine pildimaterjal<br />
<br />
Viitamine: viited allikatele olemas ja täiendavad väga hästi sisu<br />
<br />
Hea: lihttne jälgida, kirjeldatud erinevad viisid Windows 7 installeerimiseks<br />
<br />
Halb: Teatud riistvarakonfiguratsioonidega võib installeerimisel probleeme tekkida. Juhendis selle kohta viiteid ei leidnud. [http://support.apple.com/kb/HT3986 Boot Camp: Windows 7 installation frequently asked questions] lingil on tekkida võivad probleemid kenasti ära kirjeldatud</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39721Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:33:38Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadake üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konfigureerimine==<br />
<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille seadeid soovite muuta, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adapterproperties2.png]]<br />
<br />
[[File:tcpipconf.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valige '''Networking''' sakk.<br />
* Valige '''Internet Protocol Version 4(TCP/IPv4)''' (1.)<br />
* Vajutage '''Properties''' (2.)<br />
<br />
Avanenud aknas tehke järgmised toimingud:<br />
<br />
[[File:ipconfigsettings.png]]<br />
<br />
* Pange ette linnuke valikule '''Optain an IP address automatically''' (1.)<br />
* Pange ette linnuke valikule '''Optain DNS server automatically''' (2.)<br />
* Vajutage '''OK'''<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
=Koostaja=<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39720Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:28:28Z<p>Mlauri: /* Klient-arvuti TCP/IP konfigureerimine */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadake üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konfigureerimine==<br />
<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille seadeid soovite muuta, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adapterproperties2.png]]<br />
<br />
[[File:tcpipconf.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valige '''Networking''' sakk.<br />
* Valige '''Internet Protocol Version 4(TCP/IPv4)''' (1.)<br />
* Vajutage '''Properties''' (2.)<br />
<br />
Avanenud aknas tehke järgmised toimingud:<br />
<br />
[[File:ipconfigsettings.png]]<br />
<br />
* Pange ette linnuke valikule '''Optain an IP address automatically''' (1.)<br />
* Pange ette linnuke valikule '''Optain DNS server automatically''' (2.)<br />
* Vajutage '''OK'''<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
=Koostaja=<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ipconfigsettings.png&diff=39719File:Ipconfigsettings.png2011-10-22T16:28:03Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div></div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39718Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:27:44Z<p>Mlauri: /* Klient-arvuti TCP/IP konfigureerimine */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadake üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konfigureerimine==<br />
<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille seadeid soovite muuta, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adapterproperties2.png]]<br />
<br />
[[File:tcpipconf.png]]<br />
Avanenud aknas valige '''Networking''' sakk.<br />
* Valige '''Internet Protocol Version 4(TCP/IPv4)''' (1.)<br />
* Vajutage '''Properties''' (2.)<br />
<br />
Avanenud aknas tehke järgmised toimingud:<br />
<br />
[[File:ipconfigsettings.png]]<br />
<br />
* Pange ette linnuke valikule '''Optain an IP address automatically''' (1.)<br />
* Pange ette linnuke valikule '''Optain DNS server automatically''' (2.)<br />
* Vajutage '''OK'''<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
=Koostaja=<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39716Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:23:05Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadake üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konfigureerimine==<br />
<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille seadeid soovite muuta, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adapterproperties2.png]]<br />
<br />
[[File:tcpipconf.png]]<br />
Avanenud aknas valige '''Networking''' sakk.<br />
* Valige '''Internet Protocol Version 4(TCP/IPv4)''' (1.)<br />
* Vajutage '''Properties''' (2.)<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
=Koostaja=<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Tcpipconf.png&diff=39715File:Tcpipconf.png2011-10-22T16:20:25Z<p>Mlauri: uploaded a new version of "File:Tcpipconf.png"</p>
<hr />
<div></div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Tcpipconf.png&diff=39714File:Tcpipconf.png2011-10-22T16:17:44Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div></div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39713Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:17:21Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konifugureerimine==<br />
<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille seadeid soovite muuta, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adapterproperties2.png]]<br />
<br />
[[File:tcpipconf.png]]<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
=Koostaja=<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39712Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:15:29Z<p>Mlauri: /* Klient-arvuti TCP/IP konifugureerimine */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konifugureerimine==<br />
<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille seadeid soovite muuta, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adapterproperties2.png]]<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
=Koostaja=<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Adapterproperties2.png&diff=39711File:Adapterproperties2.png2011-10-22T16:14:21Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div></div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39710Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:14:05Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konifugureerimine==<br />
<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adapterproperties2.png]]<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
=Koostaja=<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39708Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:10:15Z<p>Mlauri: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konifugureerimine==<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
=Koostaja=<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39707Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:09:57Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
=Sissejuhatus=<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
=Ühenduse jagamise viisid=<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
= Interneti-ühenduse jagamise lubamine =<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
==Klient-arvuti TCP/IP konifugureerimine==<br />
<br />
=Piirangud=<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
=Positiivsed omadused=<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
=Negatiivsed omadused=<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
==Koostaja==<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39706Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:07:46Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
<br />
= Headline text =<br />
.j<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
==Koostaja==<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39705Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:06:42Z<p>Mlauri: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless [http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) hotspot] ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
==Koostaja==<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39704Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T16:05:05Z<p>Mlauri: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Using-ICS-Internet-Connection-Sharing]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
==Koostaja==<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39695Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:35:30Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>Täiendamisel!!!<br />
==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
==Koostaja==<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39694Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:34:51Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]<br />
<br />
==Koostaja==<br />
Madis Lauri AK21</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39692Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:30:10Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga (kaabli või mõne muu ühendusviisi abil)<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39690Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:27:01Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39689Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:26:43Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, millega on ühendatud teine arvuti või seade (Näiteks Local Area Connection) (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39687Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:23:33Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''' nimekirjast, mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39684Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:20:03Z<p>Mlauri: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad on küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist elektrooniseadete kauplustest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ning nende seadistamine on lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39678Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:16:40Z<p>Mlauri: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39676Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:15:34Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Ühendage soovitud arvutid host arvutiga<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39675Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:14:34Z<p>Mlauri: /* Piirangud */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Kuigi seda on võimalik muuta Registry-st<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39674Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:13:14Z<p>Mlauri: /* Piirangud */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus ning ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39673Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:10:43Z<p>Mlauri: /* Positiivsed omadused */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul [http://et.wikipedia.org/wiki/Ad_hoc_v%C3%B5rk AD-HOC] ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39672Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:09:34Z<p>Mlauri: /* Interneti-ühenduse jagamise lubamine */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/Change-TCP-IP-settings konfiguratsioon], et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39671Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:06:57Z<p>Mlauri: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("[http://en.wikipedia.org/wiki/Residential_gateway ruuterid]"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39670Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:05:01Z<p>Mlauri: /* Ühenduse jagamise viisid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("ruuterid"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Create-a-network-bridge Network Bridge] abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39668Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T15:01:37Z<p>Mlauri: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("ruuterid"). Kasutusel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_address_translation NAT] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol DHCP] aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik Network Bridge abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39667Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T14:59:06Z<p>Mlauri: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("ruuterid"). Kasutusel on NAT ja DHCP aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik Network Bridge abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
* [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
* [http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39666Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T14:58:34Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("ruuterid"). Kasutusel on NAT ja DHCP aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik Network Bridge abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
[http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
[http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
[http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
[http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39665Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T14:57:21Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("ruuterid"). Kasutusel on NAT ja DHCP aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik Network Bridge abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internethttp://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#icsiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
[http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/Sharing-one-Internet-connection-among-several-computers]<br />
[http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_Connection_Sharing]<br />
[http://www.gyre.co.uk/help/broadband/connection_sharing.php#ics]<br />
[http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc783558(WS.10).aspx]</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39664Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T14:50:08Z<p>Mlauri: /* Ühenduse jagamise viisid */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("ruuterid"). Kasutusel on NAT ja DHCP aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis on võimalik Network Bridge abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.</div>Mlaurihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Connection_Sharing_(ICS)&diff=39663Internet Connection Sharing (ICS)2011-10-22T14:47:04Z<p>Mlauri: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
Internet Connection Sharing (ICS) on Microsoft Windowsi poolt pakutav võimalus jagada olemasolevat internetiühendust läbi Windowsi operatsioonisüsteemi (alates Windows 98 SE) kasutava arvuti. ICS abil on võimalik luua väike kohtvõrk nagu seda teevad lihtsad NAT seadmed ("ruuterid"). Kasutusel on NAT ja DHCP aga võimalusi neid seadistada on vähe.<br />
<br />
==Ühenduse jagamise viisid==<br />
Peamiselt kasutatakse ICS-i internetiühenduse jagamiseks kahe arvuti vahel kuid switch(hubi) olemasolul on võimalik lisada ka rohkem arvuteid. Kui host arvutil (arvuti kus ICS on lubatud), on rohkem kui üks vaba võrguliides, mis pole ühendatud internetiga, siis võimalik Network Bridge abil jagada ühendust mitme võrguliidese ( ja nende võrguliidestega ühendatud arvutite/seadmete ) vahel.<br />
<br />
<br />
== Interneti-ühenduse jagamise lubamine ==<br />
Avage '''Start''' menüü, kirjutage otsingukasti '''Network and Sharing Center''' või '''Start''' -> '''Control Panel''' -> '''Network and Internet''' -> '''Network and Sharing Center'''.<br />
<br />
Seejärel vajutage '''Change adapter settings''':<br />
<br />
[[File:networkandsharing.png]]<br />
<br />
Valige võrguseade mille ühendust soovite jagada, vajutage sellel paremat hiireklahvi ja valige '''Properties''':<br />
<br />
[[File:adaptersettings.png]]<br />
<br />
[[File:connectionproperties.png]]<br />
<br />
Avanenud aknas valike '''Sharing''' vahekaart. '''NB!''' '''Sharing''' vahekaart pole saadaval juhul, kui arvutis on vaid üks võrgukaart. <br />
* Lisage linnuke '''Allow other network users to connect trough this computer's Internent connection''' ette (1.)<br />
* Valige võrguliides '''Home networking connection''', mille kaudu soovite ühendust jagada (2.)<br />
* Kui soovite kasutajal lubada juhtida internetiühendust, märkige ka '''Allow other network users to control or disable the shared Internet connection''' (3.)<br />
* Vajutage nupule '''Settings''' et määrata, milliseid teenuseid teised arvutid kasutada saavad (4.)<br />
* Vaadata üle klient-arvutite TCP/IP konfiguratsioon, et võrguseadmed oleks seadistatud saama IP-aadressi automaatselt<br />
* Taaskäivitage ühendust jagav arvuti ja seejärel ülejäänud arvuti(d).<br />
<br />
==Piirangud==<br />
<br />
* Puudub igasugune moniteerimisvõimalus, ka ei saa näha, millised arvutid on ühendunud<br />
* Ei saa määrata subnet-e<br />
* Puudub võimalus piirata ühenduskiirusi ja ligipääsuõigusi<br />
* Loodud ainult Windows operatsioonisüsteemi kasutatavate arvutite ühendamiseks. Teiste operatsioonisüsteemide puhul ei pruugi ICS toimida<br />
* Kasutab ainult 192.168.0.* subnet-i (Windows 7-me puhul 192.168.137.*). Küll on võimalik Registry-st seda muuta<br />
<br />
==Positiivsed omadused==<br />
* Ei nõua spetsiaalseid võrguseadmeid<br />
* Piisab tavalisest võrgukaablist või wireless ühenduse puhul AD-HOC ühenduse loomisest . (Mõningad WLAN võrguadaptereid on võimalik käivitada Acces Point seades) <br />
* Lihtne käivitada ja seadistada<br />
<br />
==Negatiivsed omadused==<br />
* Host arvuti peab olema pidevalt sisselülitatud ja ühendatud internetiga<br />
* Äärmiselt piiratud seadistusvõimalused, isegi odavad laiatarberuuterid on palju võimekamad<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
ICS-i kasutatakse tänapäeval internetiühenduse jagamiseks vähe, sest NAT ja DHCP võimekusega võrguseadmete hinnad küllaltki väikesed ja neid on võimalik osta kõigist vähegi elektroonikaseadmetega kauplevatest poodidest. Isegi mõningad mobiiltelefonid on võimelised looma wireless HotsPot ühendusi. Ka on nende seadistamine lihtne ja kiire. <br />
Pigem on jäänud ICS kasutatavaks juhul kui on vaja kiiresti ja ajutiselt jagada internetiühendust kahe arvuti vahel. Näiteks 3G modemi abil loodud ühenduse jagamisel või võrkudes, kus uue seadme lisamine võrku on keeruline.</div>Mlauri