ICO wiki - User contributions [en]

DNS teenuse bind9 seadistamine - Õpijuhis

2011-05-12T14:14:47Z

Mleinaks:

=SEE ON POOLELI=

õpijuhis kehtib labori läbimiseks oma arvutis.
Kui sa läbid laborit virtuaallaborite süsteemis, vaata SIIA

1. Tutvu materjalidega

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS 
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND

2. Soorite enesetest [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DNS_teenuse_bind9_seadistamine_-_Enesetest] 
Pea meeles, testi sooritamise eesmärk on kontrollida, kas Sul on piisavad eelteadmised labori sooritamiseks

3. Salvesta omale virtuaalmasina tõmmis 
////tõmmise asukoht või täpsustus

4. Lisa labori masin virtualiseerimistarkvarasse. 
Näite põhineb VirtualBoxil

5. käivita labori initsialiseerimisskript. 
<pre>initsialiseerimisskripti käivitamine</pre>
Initsialiseerimisskripti abil on labori legend personaliseeritud. 

Labori legend on ka SIIN [viide]

6. Loe läbi labori legend 

7. Läbi labor vastavalt juhendile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DNS_teenuse_bind9_seadistamine_-_Labor]

8. Käivita kontrollskript 
<pre>kontrollskripti käivitamine</pre>
*kui kontrollskript leidis vigu, kõrvalda need ja seejärel taaskäivita kontrollskript

9. Tee järeltest [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DNS_teenuse_bind9_seadistamine_-_J%C3%A4reltest]
*kui järeltest on edukas, oled kõik õpiväljundid suure tõenäosusega omandanud.
*kui järeltestis on sinu jaoks tundmatuid asju, loe materjali

DNS teenuse bind9 seadistamine - Järeltest

2011-05-12T13:33:01Z

Mleinaks:

=POOLELI=

siin on tabeli kujul järeltest 
järeltesti abil kontrolli, kas kõik kirjeldatud õpiväljundid on omandatud

DNS teenuse bind9 seadistamine - Enesetest

2011-05-12T13:25:15Z

Mleinaks:

=POOLELI=
==testi küsimused==
1. Kasutajal on vaja fail A kopeerida failiks B. Milline variant on õige 
a. mv /home/fileA /home/fileB 
b. cp /home/fileA /home/fileB 
c. copy /home/filee /home/fileB 
2. loo kasutaja test123 
a. useradd test123 
b. makeuser test123 
c. adduser test123 
3. loo grupp kalad 
a. addgroup kalad 
b. groupadd kalad 
c. makegroup kalad 
4. paigalda programm B 
a. apt-get install B 
b. apt get install B 
c. apt-get-install B 
5. eemalda eelnev programm täielikult 
a. apt-get remove B –purge 
b. apt get clean remove B 
c. apt-get-remove B 
6. Võta kõikidelt kasutajatelt peale root kasutaja kõik õigused /var/log/apache2 kaustas asuvatelt failidelt ja kataloogidelt. 
a. chmod a-rwx /var/log/apache2 
b. 
7. Vaata süsteemset logifaili ning liigu reale 12 
8. Vaata süsteemseid sõnumeid /var/log/messages ja otsi fraasi ’ ’ 
9. Miks pole hea nanoga süsteemilogi avada? 
10. Mis on IP 
11. Mis on IP mask 
12. Mis on DNS 
13. Antud on IP aadress ja võrgumask. Milline neist on õige 
14. Kirjuta pöördtsoon ?? 
15. Mis failis on ip aliased 

==vastusemaatriks==

DNS teenuse bind9 seadistamine - Labor

2011-05-12T11:17:26Z

Mleinaks: Created page with '=POOLELI= labori juhend+ pilt =Nõuded= =Seadistamine= ==Nimeserveri paigaldamine== 1. mine oma kasutajaga juurkasutajaks <pre>sudo -i</pre> 2. uuenda repositooriumi <pre>apt…'

=POOLELI=

labori juhend+ pilt

=Nõuded=

=Seadistamine=
==Nimeserveri paigaldamine==
1. mine oma kasutajaga juurkasutajaks
<pre>sudo -i</pre>

2. uuenda repositooriumi
<pre>apt-get update</pre>

3. paigalda bind9
<pre>apt-get install bind9</pre>

==Nimeserveri seadistamine==

1. seadista oma DNS serveri nimi ja domeen
<pre>nano /etc/hosts</pre>

fail peab välja nägema järgmine:
<pre>127.0.1.1 ns.perenimi.ee ns</pre>

2. muuda hostname
<pre>nano /etc/hostname</pre>

fail peab välja nägema järgmine:

3. muuda faili /etc/bind/named.conf.options
Kommenteeri sisse forwarders sektsioon ja kirjuta sinna DNS serveri aadress. Kasutada võid näiteks hoogle DNS serveri aadressi. Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:
<pre>
options {
directory "/var/cache/bind";

// If there is a firewall between you and nameservers you want
// to talk to, you may need to fix the firewall to allow multiple
// ports to talk. See http://www.kb.cert.org/vuls/id/800113

// If your ISP provided one or more IP addresses for stable
// nameservers, you probably want to use them as forwarders.
// Uncomment the following block, and insert the addresses replacing
// the all-0's placeholder.

forwarders {
8.8.8.8;
};

auth-nxdomain no; # conform to RFC1035
listen-on-v6 { any; };
};

</pre>

4. lisa bind9 konfiguratsioonifaili tsoonid
<pre>nano etc/bind/named.conf.local</pre>
muudetud fail:
<pre>
zone "10.168.192.in-addr.arpa" IN {
type master;
file "/var/lib/bind/db.10.168.192.in-addr.arpa";
};

zone "eesnimi.ee" IN {
type master;
file "/var/lib/bind/db.eesnimi.ee";
};
zone "perenimi.ee" IN {
type master;
file "/var/lib/bind/db.perenimi.ee";
};
zone "mail.eesnimi.ee" IN {
type master;
file "/var/lib/bind/db.mail.eesnimi.ee";
};
zone "mail.perenimi.ee" IN {
type master;
file "/var/lib/bind/db.mail.perenimi.ee";
};
zone "fail.perenimi.ee" IN {
type master;
file "/var/lib/bind/db.fail.perenimi.ee";

</pre>

5. tsoonide kirjelduste jaoks loo failid, kasutades aluseks olemasolevat ''localhost'' faili. 
pöördteisenduse puhul vaata, et IP vastaks sinu võrgule.

<pre>
cp /etc/bind/db.127 /var/lib/bind/db.10.168.192.in-addr.arpa
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/db.eesnimi.ee
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/db.perenimi.ee
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/db.mail.eesnimi.ee
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/db.mail.perenimi.ee
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/db.fail.perenimi.ee
</pre>
võta aluseks olemasolev ''localhost'' fail

6. Nüüd on vaja kõik tsoonifailid järgemööda ära muuta.

<pre>nano /var/lib/bind/db.perenimi.ee</pre>

muudetud fail:
<pre>
;
; BIND data file for perenimi.ee
;
$ORIGIN perenimi.ee.
$TTL 604800
@ IN SOA ns.perenimi.ee. root.perenimi.ee. (
3 ; Serial
604800 ; Refresh
86400 ; Retry
2419200 ; Expire
604800 ) ; Negative Cache TTL
;
eesnimi.ee. IN NS ns.eesnimi.ee.
eesnimi.ee. IN MX 10 mail.eesnimi.ee.
eesnimi.ee. IN SPF "v=spf1 a mx -all"
ns.perenimi.ee. IN A 192.168.10.6
mail.eesnimi.ee. IN A 192.168.10.190
www.eesnimi.ee. IN CNAME eesnimi.ee.
eesnimi.ee. IN A 192.168.10.180

perenimi.ee. IN NS ns.perenimi.ee.
perenimi.ee. IN MX 10 mail.perenimi.ee.
perenimi.ee. IN SPF "v=spf1 a mx -all"
ns.perenimi.ee. IN A 192.168.10.6
mail.perenimi.ee. IN A 192.168.10.190
www.perenimi.ee. IN CNAME perenimi.ee.
perenimi.ee. IN A 192.168.10.150

fail.perenimi.ee IN A 192.168.10.170
</pre>

eesnimi.ee tsoonifail
<pre>nano /var/lib/bind/db.eesnimi.ee</pre>

muudetud fail:
<pre>
;
; BIND data file for eesnimi.ee
;
$ORIGIN eesnimi.ee.
$TTL 604800
@ IN SOA ns.sinufirma.ee. root.eesnimi.ee. (
3 ; Serial
604800 ; Refresh
86400 ; Retry
2419200 ; Expire
604800 ) ; Negative Cache TTL
;
eesnimi.ee. IN NS ns.perenimi.ee.
eesnimi.ee. IN MX 10 mail.eesnimi.ee.
eesnimi.ee. IN SPF "v=spf1 a mx -all"
ns.perenimi.ee. IN A 192.168.10.6
mail.eesnimi.ee. IN A 192.168.10.190
www.eesnimi.ee. IN CNAME eesnimi.ee.
eesnimi.ee. IN A 192.168.10.180

</pre>
mail.eesnimi.ee tsoonifail
<pre>nano /var/lib/bind/db.mail.eesnimi.ee</pre>

muudetud fail:
<pre>
;
; BIND data file for mail.eesnimi.ee
;
$ORIGIN mail.eesnimi.ee.
$TTL 604800
@ IN SOA ns.sinufirma.ee. root.mail.eesnimi.ee. (
3 ; Serial
604800 ; Refresh
86400 ; Retry
2419200 ; Expire
604800 ) ; Negative Cache TTL
;
mail.eesnimi.ee. IN NS ns.perenimi.ee.
mail.eesnimi.ee. IN MX 10 mail.perenimi.ee.
mail.eesnimi.ee. IN SPF "v=spf1 a mx -all"
ns.perenimi.ee. IN A 192.168.10.6
mail.eesnimi.ee. IN A 192.168.10.190

</pre>

mail.perenimi.ee
<pre>nano /var/lib/bind/db.perenimi.ee</pre>

muudetud fail:
<pre>
;
; BIND data file for perenimi.ee
;
$ORIGIN perenimi.ee.
$TTL 604800
@ IN SOA ns.sinufirma.ee. root.perenimi.ee. (
3 ; Serial
604800 ; Refresh
86400 ; Retry
2419200 ; Expire
604800 ) ; Negative Cache TTL
;
perenimi.ee. IN NS ns.perenimi.ee.
perenimi.ee. IN MX 10 mail.perenimi.ee.
perenimi.ee. IN SPF "v=spf1 a mx -all"
ns.perenimi.ee. IN A 192.168.10.6
mail.perenimi.ee. IN A 192.168.10.160
fail.perenimi.ee IN A 192.168.10.170
www.perenimi.ee. IN CNAME perenimi.ee.
perenimi.ee. IN A 192.168.10.150

</pre>

perenimi.ee tsoonifail
<pre>nano /var/lib/bind/db.perenimi.ee</pre>

muudetud fail:
<pre>
;
; BIND data file for perenimi.ee
;
$ORIGIN perenimi.ee.
$TTL 604800
@ IN SOA ns.sinufirma.ee. root.perenimi.ee. (
3 ; Serial
604800 ; Refresh
86400 ; Retry
2419200 ; Expire
604800 ) ; Negative Cache TTL
;
perenimi.ee. IN NS ns.perenimi.ee.
perenimi.ee. IN MX 10 mail.perenimi.ee.
perenimi.ee. IN SPF "v=spf1 a mx -all"
ns.perenimi.ee. IN A 192.168.10.6
mail.perenimi.ee. IN A 192.168.10.160
fail.perenimi.ee IN A 192.168.10.170
www.perenimi.ee. IN CNAME perenimi.ee.
perenimi.ee. IN A 192.168.10.150

</pre>
muuda fail.perenimi.ee tsoonifaili
<pre>nano /var/lib/bind/db.fail.perenimi.ee</pre>

<pre>
;
; BIND data file for fail.perenimi.ee
;
$ORIGIN fail.perenimi.ee.
$TTL 604800
@ IN SOA ns.sinufirma.ee. root.fail.perenimi.ee. (
3 ; Serial
604800 ; Refresh
86400 ; Retry
2419200 ; Expire
604800 ) ; Negative Cache TTL
;
fail.perenimi.ee. IN NS ns.perenimi.ee.
fail.perenimi.ee. IN MX 10 fail.perenimi.ee.
fail.perenimi.ee. IN SPF "v=spf1 a mx -all"
ns.perenimi.ee. IN A 192.168.10.6
fail.perenimi.ee. IN A 192.168.10.170

</pre>

7. muuda pöördteisenduse faili

<pre>nano /var/lib/bind/db.10.168.192.addr.arpa</pre>

muudetud fail:
<pre>
;
; BIND reverse data file for zone perenimi.ee
;
$TTL 604800
$ORIGIN 10.168.192.in-addr.arpa.
@ IN SOA ns.sinufirma.ee. root.perenimi.ee. (
3 ; Serial
604800 ; Refresh
86400 ; Retry
2419200 ; Expire
604800 ) ; Negative Cache TTL
;
10.168.192.in-addr.arpa. IN NS ns.perenimi.ee.
6.10.168.192.in-addr.arpa. IN PTR ns.perenimi.ee.
150.10.168.192.in-addr.arpa. IN PTR perenimi.ee.
160.10.168.192.in-addr.arpa. IN PTR mail.perenimi.ee.
170.10.168.192.in-addr.arpa. IN PTR fail.perenimi.ee.
180.10.168.192.in-addr.arpa. IN PTR eesnimi.ee.
190.10.168.192.in-addr.arpa. IN PTR mail.eesnimi.ee.

</pre>

8. muuda resolv.conf failis ära nimeserveri aadress
<pre>nano /etc/resolv.conf</pre>
muudetud fail peab välja nägema järgmine, siia kirjuta oma serveri IP
<pre>nameserver 192.168.10.6</pre>

9. taaskäivita nimeserver, et muudatused jõustuksid.
<pre>/etc/init.d/bind9 restart</pre>
kui seadistamisel ei tekkinud probleeme, kuvatakse...
<pre>
Stopping domain name service… bind9 [OK]
Starting domain name service… bind9 [OK]

</pre>

==Nimeserveri töö kontroll==
kontrolliks käivita kontrollskript
<pre>kontrollskript</pre>

DNS teenuse bind9 seadistamine - Õpijuhis

2011-05-12T09:49:52Z

Mleinaks:

=SEE ON POOLELI=

õpijuhis kehtib labori läbimiseks oma arvutis.
Kui sa läbid laborit virtuaallaborite süsteemis, vaata SIIA

1. Tutvu materjalidega

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS 
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND

2. Soorite enesetest [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DNS_teenuse_bind9_seadistamine_-_Enesetest] 
Pea meeles, testi sooritamise eesmärk on kontrollida, kas Sul on piisavad eelteadmised labori sooritamiseks

3. Salvesta omale virtuaalmasina tõmmis 
////tõmmise asukoht või täpsustus

4. Lisa labori masin virtualiseerimistarkvarasse. 
Näite põhineb VirtualBoxil

5. käivita labori initsialiseerimisskript. 
<pre>initsialiseerimisskripti käivitamine</pre>
Initsialiseerimisskripti abil on labori legend personaliseeritud. 

Labori legend on ka SIIN [viide]

6. Loe läbi labori legend 

7. Läbi labor vastavalt juhendile [DNS teenuse bind9 seadistamine - Labor]

8. Käivita kontrollskript 
<pre>kontrollskripti käivitamine</pre>
*kui kontrollskript leidis vigu, kõrvalda need ja seejärel taaskäivita kontrollskript

9. Tee järeltest [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DNS_teenuse_bind9_seadistamine_-_J%C3%A4reltest]
*kui järeltest on edukas, oled kõik õpiväljundid suure tõenäosusega omandanud.
*kui järeltestis on sinu jaoks tundmatuid asju, loe materjali

DNS teenuse bind9 seadistamine - Järeltest

2011-05-12T09:45:46Z

Mleinaks: Created page with '=POOLELI= siin on tabeli kujul järeltest'

=POOLELI=

siin on tabeli kujul järeltest

DNS teenuse bind9 seadistamine - Õpijuhis

2011-05-12T09:43:54Z

Mleinaks:

=SEE ON POOLELI=

õpijuhis kehtib labori läbimiseks oma arvutis.
Kui sa läbid laborit virtuaallaborite süsteemis, vaata SIIA

1. Tutvu materjalidega

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS 
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND

2. Soorite enesetest. 
Pea meeles, testi sooritamise eesmärk on kontrollida, kas Sul on piisavad eelteadmised labori sooritamiseks

3. Salvesta omale virtuaalmasina tõmmis 
////tõmmise asukoht või täpsustus

4. Lisa labori masin virtualiseerimistarkvarasse. 
Näite põhineb VirtualBoxil

5. käivita labori initsialiseerimisskript. 
<pre>initsialiseerimisskripti käivitamine</pre>
Initsialiseerimisskripti abil on labori legend personaliseeritud. 

Labori legend on ka SIIN [viide]

6. Loe läbi labori legend 

7. Läbi labor vastavalt juhendile 

8. Käivita kontrollskript 
<pre>kontrollskripti käivitamine</pre>
*kui kontrollskript leidis vigu, kõrvalda need ja seejärel taaskäivita kontrollskript

9. Tee järeltest
(järeltest asub SIIN [viide]
*kui järeltest on edukas, oled kõik õpiväljundid suure tõenäosusega omandanud.
*kui järeltestis on sinu jaoks tundmatuid asju, loe materjali

Talk:Open resolver

2011-03-31T08:52:12Z

Mleinaks:

name.conf.options näitefail >>> name'''d'''.conf.options näitefail
parandus sisse viidud

Open resolver

2011-03-31T08:51:21Z

Mleinaks:

Teema võetud - Peep Binsol, Rene Vahtel

=Sissejuhatus=

=Bind9 konfigureerimine=

named.conf.options näitefail

<source lang="bash">
acl me {192.168.7.0/24;};

options {
directory "/var/cache/bind";

forwarders {
8.8.8.8;
8.8.4.4;
};

allow-recursion { me; };
allow-query { me; };
allow-transfer { me; };

auth-nxdomain no; # conform to RFC1035
listen-on-v6 { any; };
};
</source>

* acl - access control list, nimekiri võrkudest või ip aadressidest
* allow-recursion - kas päringud on lubatud "forwarders" nimeserveritesse
* allow-query - kas päringud on lubatud
* allow-transafer - kas tsooni transfer on lubatud

=Open resolver test=

* Käsurealt küsimine kasutades dig programmi:
Kontrollime nimeserverit 193.40.254.227
<pre>
dig +short 227.254.40.193.dnsbl.openresolvers.org
127.0.0.2
</pre>
Juhul kui vastus on 127.0.0.2 siis on tegu openresolveriga.

Teine variant (kontrollitakse masinas kasutatavad nimeserverit):
<pre>
dig +short amiopen.openresolvers.org TXT
"Your resolver at 193.40.56.245 is CLOSED"
</pre>

* Veebipõhine liides: http://dns.measurement-factory.com/cgi-bin/openresolvercheck.pl

=Lingid=
* Ubuntu Bind9 konfigureerimine [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]
* konfinäide: [http://jazzymarketing.com/main/0904/open-resolver-securing-bind-server]
* Openresolver [http://dns.measurement-factory.com/surveys/openresolvers.html]

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:Open resolver

2011-03-23T13:13:13Z

Mleinaks: Created page with 'name.conf.options näitefail >>> name'''d'''.conf.options näitefail'

name.conf.options näitefail >>> name'''d'''.conf.options näitefail

Talk:Nagios 3.2

2009-12-22T13:07:27Z

Mleinaks:

Võetud
Fred Park
Kristjan Vahtra
Marian Leinakse

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Skoop
| 1
| 1
| Olemas.On ära selgitatud, miks teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Nõuded
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Uue hosti defineerimise koha pealt jäi arusaamatuks, kas defaultis nagiosel ei olegi defineeritud hosti. Milline näeb välja default konf ja kas need read mis uue hosti lisamise all on kas need tuleb sinna copyda. Ülesande püstituse lahendamisel võiks "Oletame", sõna sealt uue hosti defineerimise eest ära võtta. Autori poolsed korrektuurid said sisse viidud.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 3
| Olemas
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 1
| Olemas. Tavainimesele arusaadav.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 1
| Olemas
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 2
| Teenuse taastamise protseduur võiks olla käskudega ära kirjeldatud. Käsud lisatud autori poolt.
|-
| Kokku
| 20
| 20
|}

soovitused: punktides 8 ja 12 võiks kasutada täispikka teed, et ei peaks ülevalt pool kontrollima täpset asukohta, oleks mugavam. 
kasutajanimed ja teised ise valitud asjad võiks olla ära märgitud. Ehk kus kohas kasutaja saab ise midagi otsustada

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T14:07:07Z

Mleinaks:

Retsenseerivad õppejõud Thomas Tomson, Arno Joonsaar ja Laas S.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 15.12.2009 12:48. 
Parandused viidud peale seda sisse.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
| Viidud parandus sisse, muutuvad osad eristatud, juhendi alguses ära toodud ka kuidas
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 4
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogselt käsu top abil.
| Lisatud status käsk, mis näitab DHCP serveri olekut
|-
| Kokku
| 20
|
|}

==Parandused:==
*Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. 
sissejuhatusse on parandus sisse viidud

*Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
*vastus: parandus sisse viia veel vaja /etc/init.d/networking/restart or dhclient -r võiks funksida. üle kontrollida ja juhendisse kirjutada 
*Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
*vastus: versioonid täpsustatud 
*Konfifailis seletada lahti XX:XX. 

*'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.
*vastus: oli typo, parandatud

*Mis selle lõiguga tegema peab????????????????? 
vastus: sellega ei pea midagi tegema, kõrvaldatud
<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>

*cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti] 
Selgitage antud käskude tähendusi. 

*muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha, see on osa protsessist] (Testimise peatükk võiks olla enne Taastamist) 

*//siia on vaja välja tuua meie konf [teenuse üldkirjelduse alapunktis](vaadata üle et tekst oleks korrektne);

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T14:05:36Z

Mleinaks:

Retsenseerivad õppejõud Thomas Tomson, Arno Joonsaar ja Laas S.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 15.12.2009 12:48. 
Parandused viidud peale seda sisse.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
| Viidud parandus sisse, muutuvad osad eristatud, juhendi alguses ära toodud ka kuidas
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 4
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogselt käsu top abil.
| Lisatud status käsk, mis näitab DHCP serveri olekut
|-
| Kokku
| 20
|
|}

==Parandused:==
*Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. 

*Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
*vastus: parandus sisse viia veel vaja /etc/init.d/networking/restart or dhclient -r võiks funksida. üle kontrollida ja juhendisse kirjutada 
*Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
*vastus: versioonid täpsustatud 
*Konfifailis seletada lahti XX:XX. 

*'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.
*vastus: oli typo, parandatud

*Mis selle lõiguga tegema peab????????????????? 
vastus: sellega ei pea midagi tegema, kõrvaldatud
<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>

*cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti] 
Selgitage antud käskude tähendusi. 

*muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha, see on osa protsessist] (Testimise peatükk võiks olla enne Taastamist) 

*//siia on vaja välja tuua meie konf [teenuse üldkirjelduse alapunktis](vaadata üle et tekst oleks korrektne);

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T14:00:36Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Server jagab kahte subnetti, millest ühele saab ligi kindla MAC aadressiga, teisel subnetil pole ligipääsupiirangut.
Testimiseks on vajalik testmasin, mille MAC aadressile antakse fikseeritud IP. MAC aadressitega mängides saab testida piirangu toimivust.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 8.04.3 server-versioon, klient masinas jookseb kas Ubuntu 8.04.3 Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address <192.168.53.11>
netmask <255.255.255.0>
broadcast <192.168.53.255>
network <192.168.53.0> </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>
mkdir /etc/backup/
cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet <192.168.53.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.53.12 192.168.53.15>;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;
fixed-address <192.168.53.13>;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;
fixed-address <192.168.53.14>;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad. 
<XX:XX:XX:XX:XX:XX> esindab klient-masina MAC aadressi, mida näeb <pre>ifconfig</pre> alt HWaddress realt

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T12:02:17Z

Mleinaks:

Retsenseerivad õppejõud Thomas Tomson, Arno Joonsaar ja Laas S.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 15.12.2009 12:48.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
| Viidud parandus sisse, muutuvad osad eristatud, juhendi alguses ära toodud ka kuidas
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 4
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogselt käsu top abil.
| Lisatud status käsk, mis näitab DHCP serveri olekut
|-
| Kokku
| 20
|
|}

==Parandused:==
*Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. 

*Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
*vastus: parandus sisse viia veel vaja /etc/init.d/networking/restart or dhclient -r võiks funksida. üle kontrollida ja juhendisse kirjutada 
*Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
*vastus: versioonid täpsustatud 
*Konfifailis seletada lahti XX:XX. 

*'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.
*vastus: oli typo, parandatud

*Mis selle lõiguga tegema peab????????????????? 
vastus: sellega ei pea midagi tegema, kõrvaldatud
<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>

*cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti] 
Selgitage antud käskude tähendusi. 

*muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha, see on osa protsessist] (Testimise peatükk võiks olla enne Taastamist) 

*//siia on vaja välja tuua meie konf [teenuse üldkirjelduse alapunktis](vaadata üle et tekst oleks korrektne);

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T12:01:47Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Server jagab kahte subnetti, millest ühele saab ligi kindla MAC aadressiga, teisel subnetil pole ligipääsupiirangut.
Testimiseks on vajalik testmasin, mille MAC aadressile antakse fikseeritud IP. MAC aadressitega mängides saab testida piirangu toimivust.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 8.04.3 server-versioon, klient masinas jookseb kas Ubuntu 8.04.3 Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address <192.168.53.11>
netmask <255.255.255.0>
broadcast <192.168.53.255>
network <192.168.53.0> </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>
mkdir /etc/backup/
cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet <192.168.53.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.53.12 192.168.53.15>;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;
fixed-address <192.168.53.13>;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;
fixed-address <192.168.53.14>;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad. 
<XX:XX:XX:XX:XX:XX> esindab klient-masina MAC aadressi, mida näeb <pre>ifconfig</pre> alt HWaddress realt

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T11:29:50Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Server jagab välja kaks subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirand, teise subnetti saavad kõik soovijad. Testimiseks on vajalik kas teine testmasin või MAC aadressi vahetamine.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>*cp -r /etc/default/backup/ /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>*cp /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T11:09:27Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Server jagab välja kaks subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirand, teise subnetti saavad kõik soovijad. Testimiseks on vajalik kas teine testmasin või MAC aadressi vahetamine.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>cp -r /etc/default/backup/ /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>cp /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T11:05:25Z

Mleinaks:

Retsenseerivad õppejõud Thomas Tomson, Arno Joonsaar ja Laas S.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 15.12.2009 12:48.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 4
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogselt käsu top abil.
| Lisatud status käsk, mis näitab DHCP serveri olekut
|-
| Kokku
| 20
|
|}

*Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. 

*Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
*Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
*Konfifailis seletada lahti XX:XX. 
*'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.
*vastus: oli typo, parandatud

*Mis selle lõiguga tegema peab????????????????? 
vastus: sellega ei pea midagi tegema, kõrvaldatud
*Miks see oli siis valmisversioonis?
<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>

*cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti] 

*muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha] 

*//siia on vaja välja tuua meie konf (vaadata üle et tekst oleks korrektne);

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T11:04:23Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Server jagab välja kaks subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirand, teise subnetti saavad kõik soovijad. Testimiseks on vajalik kas teine testmasin või MAC aadressi vahetamine.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>*cp -r /etc/default/backup/ /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>*cp /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T10:47:53Z

Mleinaks:

Retsenseerivad õppejõud Thomas Tomson, Arno Joonsaar ja Laas S.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 14.12.2009 20:03.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 4
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogselt käsu top abil.
|-
| Kokku
| 20
|
|}

*Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. 

*Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
*Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
*Konfifailis seletada lahti XX:XX. 
*'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.
*vastus: oli typo, parandatud

*Mis selle lõiguga tegema peab????????????????? 
vastus: sellega ei pea midagi tegema, kõrvaldatud
<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>

*cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti] 

*muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha] 

*//siia on vaja välja tuua meie konf (vaadata üle et tekst oleks korrektne);

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T10:47:21Z

Mleinaks: /* DHCP serveri seadistamine */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Väike firma, kus on vajalik võrku segmenteerida. Eesmärk on kahe subneti tekitamine, millest ühes on MAC aadressi piirang ning teise saavad kõik soovijad.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.

· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>*cp -r /etc/default/backup/ /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>*cp /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T10:45:15Z

Mleinaks: /* DHCP serveri seadistamine */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Väike firma, kus on vajalik võrku segmenteerida. Eesmärk on kahe subneti tekitamine, millest ühes on MAC aadressi piirang ning teise saavad kõik soovijad.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.

· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>*cp -r /etc/default/backup/ /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>*cp /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T10:44:40Z

Mleinaks:

Retsenseerivad õppejõud Thomas Tomson, Arno Joonsaar ja Laas S.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 14.12.2009 20:03.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 4
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogselt käsu top abil.
|-
| Kokku
| 20
|
|}

*Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. 

*Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
*Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
*'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.

*Mis selle lõiguga tegema peab????????????????? 
vastus: sellega ei pea midagi tegema, kõrvaldatud
<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>

*cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti] 

*muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha] 

*//siia on vaja välja tuua meie konf (vaadata üle et tekst oleks korrektne);

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T10:36:25Z

Mleinaks:

Retsenseerivad Thomas Tomson ja Arno Joonsaar.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 14.12.2009 20:03.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 4
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogselt käsu top abil.
|-
| Kokku
| 20
|
|}

Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. 
Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>
·Mis selle lõiguga tegema peab?????????????????

·cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti] 

·muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha]

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T10:35:58Z

Mleinaks:

Retsenseerivad Thomas Tomson ja Arno Joonsaar.
Hindamine toimub 5-palli süsteemis. 
Meie viimased täiendused on tehtud 14.12.2009 20:03.

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
! PÕHJUSED
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Autorid
| 1
| 5
| Olemas
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 4
| Olemas, kellaaeg lisada.
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.
|-
| Skoop
| 1
| 5
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 4
| 4
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
| 5
| Juhend on tehniliselt korrektne.
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
| 4
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
| 0
| Muutuvad osad konfiguratsioonis tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
| 4
| Tekst on struktureeritud ja loetav.
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
| 5
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.
|-
| Teenuse varundamine
| 1
| 4
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?
|-
| Teenuse taastamine
| 2
| 4
| Lisada võiks käsu 'etc/init.d/dhcp3-server status' või siis analoogselt käsu top abil.
|-
| Kokku
| 20
|
|}

Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile. 
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis.
Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX. 
Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi). 
'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
...
</pre>
·Mis selle lõiguga tegema peab?????????????????

·cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti] 

·muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-15T10:26:28Z

Mleinaks: /* DHCP logifaili seadistamine */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Väike firma, kus on vajalik võrku segmenteerida. Eesmärk on kahe subneti tekitamine, millest ühes on MAC aadressi piirang ning teise saavad kõik soovijad.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.

· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>*cp -r /etc/default/backup/ /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>*cp /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T17:35:50Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Väike firma, kus on vajalik võrku segmenteerida. Eesmärk on kahe subneti tekitamine, millest ühes on MAC aadressi piirang ning teise saavad kõik soovijad.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.

· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>*cp -r /etc/default/backup/ /etc/default/dhcp3-server</pre>
<pre>*cp /<tagavarakoopiakoht>/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T17:04:52Z

Mleinaks: /* Taastamine */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Väike firma, kus on vajalik võrku segmenteerida. Eesmärk on kahe subneti tekitamine, millest ühes on MAC aadressi piirang ning teise saavad kõik soovijad.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.

. restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
. kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
. eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
. taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>

*cp -r /etc/default/backup/dhcp3-server_backup /etc/default/
*cp -r /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T16:46:43Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''
==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Legend==
Väike firma, kus on vajalik võrku segmenteerida. Eesmärk on kahe subneti tekitamine, millest ühes on MAC aadressi piirang ning teise saavad kõik soovijad.

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>*cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>

*cp /etc/default/backup/dhcp3-server_backup /etc/default/
*cp /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T13:01:11Z

Mleinaks:

Võetud !!!!!!!!!!!

NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon.
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-
| Versioonide ajalugu
| 1
| 0
| Puudub
|-
| Autorid
| 1
| 0
| Puudub
|-
| Viimase muutmise aeg
| 1
| 0
| Puudub
|-
| Skoop
| 1
| 4
| Puudub stsenaarium - miks me just seda teenust kasutame.
|-
| Sissejuhatus
| 1
| 5
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.
|-
| Nõuded
| 1
| 5
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.
|-
| Installeerimise ja konfigureerimise osa
| 3
| 4
| Konfiguratsioonifaili selgituste osas ei ole tekst korralikult loetav ega liigendatud. Logifailide osa võiks olla eraldi peatüki all.
|-
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)
| 3
|
|-
| Korraldused on tekstist eristatavad
| 1
|
|-
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad
| 1
|
|-
| Muutuvad osad on eristatavad
| 1
|
|-
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)
| 1
|
|-
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)
| 1
|
|-
| Teenuse varundamine
| 1
|
|-
| Teenuse taastamine
| 2
|
|-
| Kokku
| 20
|
|}

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T11:17:25Z

Mleinaks: /* Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg) */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

//autorid

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T11:06:52Z

Mleinaks: /* Varundamine */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

<pre>cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre>

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T11:01:20Z

Mleinaks: /* DHCP serveri seadistamine */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
#ubuntu on testmasina nimi
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}

#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
//millistest kaustadest peaks koopia tegema
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
/var/log/dhcpd-server.log

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T10:53:43Z

Mleinaks: /* Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

==DHCP serveri seadistamine==
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

Tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}
#ubuntu1 on testmasina nimi
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
//millistest kaustadest peaks koopia tegema
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
/var/log/dhcpd-server.log

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T10:39:09Z

Mleinaks: /* Installeerimine */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
vajalik on root õigustes tegutsemine
<pre>sudo -i</pre>

uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update</pre>
installime DHCP serveri
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
auto eth0 
iface eth0 inet dhcp 

Faili lisada järgnevad read:
auto eth0 
iface eth0 inet static 
name Ethernet alias LAN card 
address 192.168.53.11 
netmask 255.255.255.0 
broadcast 192.168.53.255 
network 192.168.53.0 

DHCP serveri seadistamine seadistamine:
enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Selgitused:
subnet ... netmask ...-Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Nii pikaks ajaks annab DHCP server välja IP aadressi, kui klient ei küsinud muuks ajavahemikuks. Ehk siis DHCP lease kestvuse aeg sekundites.
max-lease-time – See on maksimum aeg, mille kestvuseks antakse välja IP aadress. Kui klient küsib kauemaks, siis ikka saab selle, mis on siin märgitud. Ehk siis DHCP lease maksimum kestvuse aeg sekundites.

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
local7.* /var/log/dhcpd-server.log

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
/etc/init.d/sysklogd restart

==Varundamine==
//millistest kaustadest peaks koopia tegema
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
/var/log/dhcpd-server.log

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T10:33:38Z

Mleinaks: /* Teenuse üldkirjeldus */

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud.

Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

//siia on vaja välja tuua meie konf

==Installeerimine==
installeerimine:
järgnevad käsud tuleb täita root õigustes, seega anname oma kasutajale ...
<pre>sudo -i</pre>

installime DHCP serveri
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update
apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
auto eth0 
iface eth0 inet dhcp 

Faili lisada järgnevad read:
auto eth0 
iface eth0 inet static 
name Ethernet alias LAN card 
address 192.168.53.11 
netmask 255.255.255.0 
broadcast 192.168.53.255 
network 192.168.53.0 

DHCP serveri seadistamine seadistamine:
enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Selgitused:
subnet ... netmask ...-Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Nii pikaks ajaks annab DHCP server välja IP aadressi, kui klient ei küsinud muuks ajavahemikuks. Ehk siis DHCP lease kestvuse aeg sekundites.
max-lease-time – See on maksimum aeg, mille kestvuseks antakse välja IP aadress. Kui klient küsib kauemaks, siis ikka saab selle, mis on siin märgitud. Ehk siis DHCP lease maksimum kestvuse aeg sekundites.

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
local7.* /var/log/dhcpd-server.log

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
/etc/init.d/sysklogd restart

==Varundamine==
//millistest kaustadest peaks koopia tegema
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
/var/log/dhcpd-server.log

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-14T10:31:13Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

==Installeerimine==
installeerimine:
järgnevad käsud tuleb täita root õigustes, seega anname oma kasutajale ...
<pre>sudo -i</pre>

installime DHCP serveri
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update
apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
auto eth0 
iface eth0 inet dhcp 

Faili lisada järgnevad read:
auto eth0 
iface eth0 inet static 
name Ethernet alias LAN card 
address 192.168.53.11 
netmask 255.255.255.0 
broadcast 192.168.53.255 
network 192.168.53.0 

DHCP serveri seadistamine seadistamine:
enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Selgitused:
subnet ... netmask ...-Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Nii pikaks ajaks annab DHCP server välja IP aadressi, kui klient ei küsinud muuks ajavahemikuks. Ehk siis DHCP lease kestvuse aeg sekundites.
max-lease-time – See on maksimum aeg, mille kestvuseks antakse välja IP aadress. Kui klient küsib kauemaks, siis ikka saab selle, mis on siin märgitud. Ehk siis DHCP lease maksimum kestvuse aeg sekundites.

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
local7.* /var/log/dhcpd-server.log

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
/etc/init.d/sysklogd restart

==Varundamine==
//millistest kaustadest peaks koopia tegema
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
/var/log/dhcpd-server.log

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-08T11:29:46Z

Mleinaks:

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

==Installeerimine==
installeerimine:
järgnevad käsud tuleb täita root õigustes, seega anname oma kasutajale ...
<pre>sudo -i</pre>

installime DHCP serveri
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update
apt-get install dhcp3-server
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:
auto eth0
iface eth0 inet dhcp

Faili lisada järgnevad read:
auto eth0 
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0

DHCP serveri seadistamine seadistamine:
enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read.

<pre>

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.12 192.168.53.15;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
host ubuntu {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.13;
}
host ubuntu1 {
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;
fixed-address 192.168.53.14;
}
}

</pre>

Selgitused:
subnet ... netmask ...-Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Nii pikaks ajaks annab DHCP server välja IP aadressi, kui klient ei küsinud muuks ajavahemikuks. Ehk siis DHCP lease kestvuse aeg sekundites.
max-lease-time – See on maksimum aeg, mille kestvuseks antakse välja IP aadress. Kui klient küsib kauemaks, siis ikka saab selle, mis on siin märgitud. Ehk siis DHCP lease maksimum kestvuse aeg sekundites.

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
local7.* /var/log/dhcpd-server.log

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
/etc/init.d/sysklogd restart

==Varundamine==
//millistest kaustadest peaks koopia tegema
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
/var/log/dhcpd-server.log

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2009-12-08T10:56:11Z

Mleinaks: New page: =DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)= ==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)== //siia versiooni ajalugu lisada :) ==Sissejuhatus== Dynamic Host Configuration Protocol (D...

=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=

==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==

//siia versiooni ajalugu lisada :)

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.

Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service

==Nõuded süsteemile==

· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks.

· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon.

· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

==Teenuse üldkirjeldus==
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne.
ip vahemik konf failist
192.168.53.12 - 192.168.53.18
subnet
netmask
jne

==Installeerimine==
installeerimine:
järgnevad käsud tuleb täita root õigustes, seega anname oma kasutajale ...
<pre>sudo -i</pre>

installime DHCP serveri
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:
<pre>apt-get update
apt-get install dhcp3-server
</pre>
DHCP serveri seadistamine seadistamine:
enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre>

NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks

ava fail muudatuste tegemiseks:
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab

tee konfiguratsioonifailist koopia:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
...
# option definitions common to all supported networks...
option domain-name "example.org";
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org;

default-lease-time 600;max-lease-time 7200;
... </pre>

Otsi järgmised read ja muuda need, lisades oma väärtused. Samuti võta ära kommenteerimise märgid ridade eest.

<pre>
...
# A slightly different configuration for an internal subnet.
# subnet 10.5.5.0 netmask 255.255.255.224 {
# range 10.5.5.26 10.5.5.30;
# option domain-name-servers ns1.internal.example.org;
# option domain-name "internal.example.org";
# option routers 10.5.5.1;
# option broadcast-address 10.5.5.31;
# default-lease-time 600
# max-lease-time 7200;
#}
...
</pre>

Selgitused:
subnet ... netmask ...-Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.
option domain-name – Sisemise domeeni nimi.
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.
defaul-lease-time – Nii pikaks ajaks annab DHCP server välja IP aadressi, kui klient ei küsinud muuks ajavahemikuks. Ehk siis DHCP lease kestvuse aeg sekundites.
max-lease-time – See on maksimum aeg, mille kestvuseks antakse välja IP aadress. Kui klient küsib kauemaks, siis ikka saab selle, mis on siin märgitud. Ehk siis DHCP lease maksimum kestvuse aeg sekundites.

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

MAC aadressi piirang

lisa konfiguratsioonifaili MAC aadressi piirang, märkides see DHCP konf faili
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

host <hosstinimi> {
hardware ethernet BL:AB:LA:BL:AB:LA;
fixed-address 192.168.1.222;
}

DHCP logifaili seadistamine
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf

Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
local7.* /var/log/dhcpd-server.log

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
/etc/init.d/sysklogd restart

==Varundamine==
//millistest kaustadest peaks koopia tegema
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt.

cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
/var/log/dhcpd-server.log

==Taastamine==

//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)
1) restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded
<pre>
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Testimine==

muuda klientmasina MAC aadress
või kasuta teist testmasinat

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Osadmin spikker

2009-05-27T03:56:20Z

Mleinaks: /* Webmin install */

=Osadmin spikker V1.1=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

== Õigused ==
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chgrp ehk change group''

5. muuda kataloogi omanik

                <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chown ehk change owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

                less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

                sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

                g

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

1. loo kasutaja kala

                adduser [kasutajanimi]

2. loo grupp kalad

                addgroup [uue grupi nimi]

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser [kasutaja] [grupp]

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L [lukustatav kasutaja]

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

                usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

                usermod –d /home/kala2 kala

                -d on kodukataloogi muutmiseks

                -l on kasutajanime muutmiseks

                -m on vana kasutaja eemaldamiseks

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

                usermod -U [kasutajanimi]

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r [kasutajanimi]

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''
''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.''

1. paigalda programm nano

                sudo –i apt-get install nano

                apt-get install firefox –s

                ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

2. leia programmi nano version

                apt-cache policy pakinimi

                apt-cache policy nano

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

                apt-cache showpkg pakinimi

                apt-cache showpkg nano

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

                sudo apt-get update

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

                apt-cache search kirjeldus

                apt-cache search monitoring

6. uuenda süsteemi

                apt-get upgrade

== Partitsioneerimine ==

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

Määra kausta lab grupiks lab.

                <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                chgrp lab lab

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

                ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

                <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

                mkfs –t ext3 /dev/sdb1

                ''mkfs ehk make filesystem''

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

                nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

                mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

                <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

                ''käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti''

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

== Swap ==

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu swapiks

                mkswap /dev/sdb5

                ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

                määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

== Teenused ==

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

                <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

                ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

== Webmin install ==
''Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada''

1. Otsi üles webmin koduleht

                ''power of google''

2. Lae alla webmin debian package (wget http: //siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

3. installeeri alla laetud deb fail

                dpkg -i allalaetudfail.deb

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

                ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

                ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:54:59Z

Mleinaks:

=Osadmin spikker V1.1=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

== Õigused ==
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chgrp ehk change group''

5. muuda kataloogi omanik

                <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chown ehk change owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

                less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

                sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

                g

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

1. loo kasutaja kala

                adduser [kasutajanimi]

2. loo grupp kalad

                addgroup [uue grupi nimi]

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser [kasutaja] [grupp]

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L [lukustatav kasutaja]

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

                usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

                usermod –d /home/kala2 kala

                -d on kodukataloogi muutmiseks

                -l on kasutajanime muutmiseks

                -m on vana kasutaja eemaldamiseks

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

                usermod -U [kasutajanimi]

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r [kasutajanimi]

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''
''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.''

1. paigalda programm nano

                sudo –i apt-get install nano

                apt-get install firefox –s

                ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

2. leia programmi nano version

                apt-cache policy pakinimi

                apt-cache policy nano

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

                apt-cache showpkg pakinimi

                apt-cache showpkg nano

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

                sudo apt-get update

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

                apt-cache search kirjeldus

                apt-cache search monitoring

6. uuenda süsteemi

                apt-get upgrade

== Partitsioneerimine ==

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

Määra kausta lab grupiks lab.

                <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                chgrp lab lab

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

                ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

                <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

                mkfs –t ext3 /dev/sdb1

                ''mkfs ehk make filesystem''

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

                nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

                mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

                <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

                ''käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti''

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

== Swap ==

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu swapiks

                mkswap /dev/sdb5

                ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

                määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

== Teenused ==

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

                <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

                ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

== Webmin install ==
''Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada''

1. Otsi üles webmin koduleht

                ''power of google''

2. Lae alla webmin debian package (wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

3. installeeri alla laetud deb fail

                dpkg -i allalaetudfail.deb

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

                ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

                ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:47:13Z

Mleinaks: /* Tarkvara haldamine */

=Osadmin spikker V1.0=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

== Õigused ==
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chgrp ehk change group''

5. muuda kataloogi omanik

                <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chown ehk change owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

                less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

                sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

                g

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

1. loo kasutaja kala

                adduser [kasutajanimi]

2. loo grupp kalad

                addgroup [uue grupi nimi]

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser [kasutaja] [grupp]

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L [lukustatav kasutaja]

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

                usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

                usermod –d /home/kala2 kala

                -d on kodukataloogi muutmiseks

                -l on kasutajanime muutmiseks

                -m on vana kasutaja eemaldamiseks

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

                usermod -U [kasutajanimi]

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r [kasutajanimi]

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''
''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.''

1. paigalda programm nano

                sudo –i apt-get install nano

                apt-get install firefox –s

                ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

2. leia programmi nano version

                apt-cache policy pakinimi

                apt-cache policy nano

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

                apt-cache showpkg pakinimi

                apt-cache showpkg nano

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

                sudo apt-get update

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

                apt-cache search kirjeldus

                apt-cache search monitoring

6. uuenda süsteemi

                apt-get upgrade

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

 

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

     ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5

    ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

 

              ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

          ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:43:24Z

Mleinaks: /* Kasutajate haldamine */

=Osadmin spikker V1.0=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

== Õigused ==
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chgrp ehk change group''

5. muuda kataloogi omanik

                <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chown ehk change owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

                less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

                sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

                g

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

1. loo kasutaja kala

                adduser [kasutajanimi]

2. loo grupp kalad

                addgroup [uue grupi nimi]

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser [kasutaja] [grupp]

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L [lukustatav kasutaja]

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

                usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

                usermod –d /home/kala2 kala

                -d on kodukataloogi muutmiseks

                -l on kasutajanime muutmiseks

                -m on vana kasutaja eemaldamiseks

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

                usermod -U [kasutajanimi]

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r [kasutajanimi]

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''

 

1. paigalda programm nano

sudo –i apt-get install nano

         apt-get install firefox –s

         ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

 

2. leia programmi nano version

   apt-cache policy pakinimi

   apt-cache policy nano

 

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

         apt-cache showpkg pakinimi

              apt-cache showpkg nano

 

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

              sudo apt-get Update

 

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

  apt-cache search kirjeldus

  apt-cache search monitoring

 

6. uuenda süsteemi

        sudo apt-get upgrade

 

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

 

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

     ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5

    ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

 

              ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

          ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:40:10Z

Mleinaks: /* Töö protsessidega */

=Osadmin spikker V1.0=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

== Õigused ==
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chgrp ehk change group''

5. muuda kataloogi omanik

                <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chown ehk change owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

                less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

                sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

                g

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

 

1. loo kasutaja kala

                adduser kasutaja

2. loo grupp kalad

                addgroup grupp

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser kasutaja grupp

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L haug

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

          <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

          usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

          usermod –d /home/kala2 kala

 

          -d on kodukataloogi muutmiseks

          -l on kasutajanime muutmiseks

          -m on vana kasutaja eemaldamiseks

 

 

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

usermod -U haug

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r kala

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''

 

1. paigalda programm nano

sudo –i apt-get install nano

         apt-get install firefox –s

         ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

 

2. leia programmi nano version

   apt-cache policy pakinimi

   apt-cache policy nano

 

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

         apt-cache showpkg pakinimi

              apt-cache showpkg nano

 

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

              sudo apt-get Update

 

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

  apt-cache search kirjeldus

  apt-cache search monitoring

 

6. uuenda süsteemi

        sudo apt-get upgrade

 

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

 

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

     ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5

    ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

 

              ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

          ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:39:47Z

Mleinaks: /* Vaatamine */

=Osadmin spikker V1.0=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

== Õigused ==
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chgrp ehk change group''

5. muuda kataloogi omanik

                <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chown ehk change owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

                less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

                sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

                g

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

 

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

 

1. loo kasutaja kala

                adduser kasutaja

2. loo grupp kalad

                addgroup grupp

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser kasutaja grupp

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L haug

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

          <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

          usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

          usermod –d /home/kala2 kala

 

          -d on kodukataloogi muutmiseks

          -l on kasutajanime muutmiseks

          -m on vana kasutaja eemaldamiseks

 

 

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

usermod -U haug

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r kala

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''

 

1. paigalda programm nano

sudo –i apt-get install nano

         apt-get install firefox –s

         ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

 

2. leia programmi nano version

   apt-cache policy pakinimi

   apt-cache policy nano

 

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

         apt-cache showpkg pakinimi

              apt-cache showpkg nano

 

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

              sudo apt-get Update

 

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

  apt-cache search kirjeldus

  apt-cache search monitoring

 

6. uuenda süsteemi

        sudo apt-get upgrade

 

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

 

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

     ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5

    ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

 

              ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

          ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:38:34Z

Mleinaks: /* Õigused */

=Osadmin spikker V1.0=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

== Õigused ==
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chgrp ehk change group''

5. muuda kataloogi omanik

                <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

                ''chown ehk change owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

          less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

          ?sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

          g

 

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

 

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

 

1. loo kasutaja kala

                adduser kasutaja

2. loo grupp kalad

                addgroup grupp

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser kasutaja grupp

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L haug

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

          <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

          usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

          usermod –d /home/kala2 kala

 

          -d on kodukataloogi muutmiseks

          -l on kasutajanime muutmiseks

          -m on vana kasutaja eemaldamiseks

 

 

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

usermod -U haug

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r kala

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''

 

1. paigalda programm nano

sudo –i apt-get install nano

         apt-get install firefox –s

         ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

 

2. leia programmi nano version

   apt-cache policy pakinimi

   apt-cache policy nano

 

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

         apt-cache showpkg pakinimi

              apt-cache showpkg nano

 

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

              sudo apt-get Update

 

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

  apt-cache search kirjeldus

  apt-cache search monitoring

 

6. uuenda süsteemi

        sudo apt-get upgrade

 

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

 

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

     ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5

    ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

 

              ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

          ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:33:16Z

Mleinaks: /* Otsimine */

=Osadmin spikker V1.0=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

== Õigused ==
 s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

 

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}
 

 

1. loo kataloog 01

mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

 

                g=group, u=user, a=all

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

 3. Loog grupp audio2

          addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

<nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

''chgrp ehk hange group''

5. muuda kataloogi omanik

<nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

''chown ehk hange owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

          less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

          ?sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

          g

 

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

 

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

 

1. loo kasutaja kala

                adduser kasutaja

2. loo grupp kalad

                addgroup grupp

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser kasutaja grupp

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L haug

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

          <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

          usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

          usermod –d /home/kala2 kala

 

          -d on kodukataloogi muutmiseks

          -l on kasutajanime muutmiseks

          -m on vana kasutaja eemaldamiseks

 

 

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

usermod -U haug

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r kala

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''

 

1. paigalda programm nano

sudo –i apt-get install nano

         apt-get install firefox –s

         ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

 

2. leia programmi nano version

   apt-cache policy pakinimi

   apt-cache policy nano

 

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

         apt-cache showpkg pakinimi

              apt-cache showpkg nano

 

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

              sudo apt-get Update

 

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

  apt-cache search kirjeldus

  apt-cache search monitoring

 

6. uuenda süsteemi

        sudo apt-get upgrade

 

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

 

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

     ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5

    ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

 

              ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

          ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:31:02Z

Mleinaks: /* Liikumine */

=Osadmin spikker V1.0=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

find /var/log -name "*.log" 

 

       võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

          -iname  ei ole tõstutundlik

          -user     leiab antud kasutaja failid

 

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

 

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

 

== Õigused ==
 s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

 

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}
 

 

1. loo kataloog 01

mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

 

                g=group, u=user, a=all

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

 3. Loog grupp audio2

          addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

<nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

''chgrp ehk hange group''

5. muuda kataloogi omanik

<nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

''chown ehk hange owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

          less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

          ?sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

          g

 

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

 

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

 

1. loo kasutaja kala

                adduser kasutaja

2. loo grupp kalad

                addgroup grupp

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser kasutaja grupp

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L haug

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

          <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

          usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

          usermod –d /home/kala2 kala

 

          -d on kodukataloogi muutmiseks

          -l on kasutajanime muutmiseks

          -m on vana kasutaja eemaldamiseks

 

 

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

usermod -U haug

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r kala

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''

 

1. paigalda programm nano

sudo –i apt-get install nano

         apt-get install firefox –s

         ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

 

2. leia programmi nano version

   apt-cache policy pakinimi

   apt-cache policy nano

 

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

         apt-cache showpkg pakinimi

              apt-cache showpkg nano

 

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

              sudo apt-get Update

 

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

  apt-cache search kirjeldus

  apt-cache search monitoring

 

6. uuenda süsteemi

        sudo apt-get upgrade

 

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

 

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

     ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5

    ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

 

              ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

          ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''

Osadmin spikker

2009-05-27T03:29:39Z

Mleinaks: /* Kataloogid */

=Osadmin spikker V1.0=
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

== Kataloogid ==
1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                ''cd ehk change directory''

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                ''mkdir ehk make directory''

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                ''rm ehk remove''

                ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''

== Liikumine ==
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

<nowiki>                cd sihtkoht [change directory] </nowiki>

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

          cd /var/log

 

== Otsimine ==
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

<nowiki>                find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>

find /var/log -name "*.log" 

 

       võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

          -iname  ei ole tõstutundlik

          -user     leiab antud kasutaja failid

 

2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces

 

3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''

 

== Õigused ==
 s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.       ''                   

 

{| class="prettytable"
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog

|-
| d/-
| rwx      
| rwx 
| rwx 
| kala   
| kala
| kataloog

|}
 

 

1. loo kataloog 01

mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

 

                g=group, u=user, a=all

                r=read, x=execute, w=write

                ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''

                ''chmod ehk change mode''

 3. Loog grupp audio2

          addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

<nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

''chgrp ehk hange group''

5. muuda kataloogi omanik

<nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

''chown ehk hange owner''

== Vaatamine ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages

          less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

          ?sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

          g

 

== Töö protsessidega ==
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)

 

1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <nowiki><ctrl> z</nowiki>

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>

                ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

== Kasutajate haldamine ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''

 

1. loo kasutaja kala

                adduser kasutaja

2. loo grupp kalad

                addgroup grupp

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser kasutaja grupp

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L haug

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

          <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] </nowiki>

          usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>

          usermod –d /home/kala2 kala

 

          -d on kodukataloogi muutmiseks

          -l on kasutajanime muutmiseks

          -m on vana kasutaja eemaldamiseks

 

 

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

usermod -U haug

8. kustuta kasutaja kala2

                <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>

                userdel -r kala

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

== Tarkvara haldamine ==
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''

 

1. paigalda programm nano

sudo –i apt-get install nano

         apt-get install firefox –s

         ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''

 

2. leia programmi nano version

   apt-cache policy pakinimi

   apt-cache policy nano

 

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

         apt-cache showpkg pakinimi

              apt-cache showpkg nano

 

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

              sudo apt-get Update

 

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

  apt-cache search kirjeldus

  apt-cache search monitoring

 

6. uuenda süsteemi

        sudo apt-get upgrade

 

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''

                ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''

 

               ''sdb1  -- primaarne e primary''

               ''sdb2 -- laiendatud e extended''

     ''sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        <nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab'' 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5

    ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape''

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>

 

              ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''

          ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''