ICO wiki - User contributions [en]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2017

2017-03-27T20:55:26Z

Mlohmus: /* Meeskond: Purgis */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2017=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20. märts 2017'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27. märts 2017'''.
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''17.aprill 2017'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.



* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.





==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* AngularJS klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2017 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond: QView===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Nigul
* Martin Nõukas
* Margus Muru
* Lisandra Noor
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: QView]]

Retsentsioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Meeskond:_VeebiGurmaanid#M.C3.A4rkused: VeebiGurmaanid]

===Meeskond: Redundant Rappers===
Liikmed:
*Taavi Kliss
*Kertu Nurmberg
*Anneli Asser
*Mart-Erki Nõumees

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Redundant Rappers]]

Meeskonna XML/XSD/XSLT : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Redundant_Rappers#XML_.2F_XSD_.2F_XSLT]

Meeskonna retsensioon meeskonnale Sense Of Direction: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sense_Of_Direction]

===Meeskond: Sense Of Direction===
Liikmed:
*Ilja Andrejev
*Aleksandr Babõkin
*Vladislav Lahtarin
*Vladislav Kovaltšuk
Meeskonna koduleht: [[Sense Of Direction]]<br>
XML/XSD/XSLT osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#XML siin]<br>
Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale "Poly" [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#Retsensioon_XML-failide_kohta_meeskonnale_.22Poly.22 siin]<br>

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK Meeskond: RK]===
Liikmed:
*Raido Kivinurm

Esimene osa: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XML XML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSD XSD] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_HTML XSLT HTML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_XML XSLT XML]
<BR> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#Retsensioonid Retsensioonid]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo Meeskond: Echo]===
Liikmed:
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Mari-Liis Oldja
* Arti Zirk
* Joosep Voolma

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo#XML XML/XSD/XSLT]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Redundant_Rappers#Retsensioon_Team_Echo_poolt Retsensioon meeskonnale Redundant Rappers]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers Meeskond: Bob's Burgers]===
Liikmed:
*Aleksei Kopõlov
*Sander Perens

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers#XML_Retsensioon_meeskonnale_VeebiGurmaanid Retsensioon meeskonnale '''VeebiGurmaanid''']

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Meeskond:_VeebiGurmaanid Meeskond: VeebiGurmaanid]===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Melissa Eenmaa
* Joosep Koort

Retsentsioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_HelpOut HelpOut]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru Meeskond: Muru]===
Liikmed:
*Murdho Savila

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru#Retsensioonid Retsensioonid]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Repi Meeskond: Repi]===
Liikmed:
*Renet Pirso
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Blogify Retsensioon: BLOGIFY]

===Meeskond: HelpOut===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Martin Paakspuu
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Piret Pomerants
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HelpOut Meeskonna koduleht]

'''Retsensioonid'''
* XML/XSLT/XSD retsensioon meeskonnale '''Falador''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Falador siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/2017_Meeskond_Poly Meeskond: Poly]===
Liikmed:
* Kristian Kalm
* Roland Kontson

=== Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Nope%22: Nope] ===
* Raido Vell
* Taavi Vesinurm
* Kaspar Kaal
* Lisette Noor
* Madis Roosioks

'''Meeskonna koduleht:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Nope%22: Nope]

'''XML/XSLT/XSD''' <br/>
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bob%27s_Burgers Bob's Burgers] <br/>
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Blogify Blogify]

===Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab Alt + Tab]===
Liikmed:
* Mihkel Roots
* Roland Soosaar
* Krista Norak

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#Esimene_osa Esimene osa:] [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XML XML] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSD XSD] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSLT_HTML XSLT HTML] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSLT_XML XSLT XML]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirde_sai Meeskond: Kirde sai]===
Liikmed:
*Taavi Teearu

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirde_sai#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]

===Meeskond: Unnamed Team===
Liikmed:
*Andreas Kirotar
*Jaan Kostõgov

Meeskonna koduleht: [[Unnamed Team]]

Meeskonna retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2017_Meeskond_Poly Poly]

=== Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/%3F%3F%3F_Profit ??? Profit] ===
* Aivar Romandi
* Frank Karl Koppel
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Purgis Retsensioon meeskonnale Purgis]

===Meeskond: Purgis===
Liikmed:
* Märt Lõhmus
* Kelli Lukas
Meeskonna koduleht: [[Purgis]]<br>
Esimene osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Purgis#XML siin]

XML Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Alt_%2B_Tab Alt + Tab]

===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador Falador]===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Taavi Metsvahi
* Kristjan Kivisild
Meeskonna koguleht: [[Meeskond: Falador]]<br>
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]

===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Blogify Blogify]===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
* Tõnn Vaher

===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Proovitud_abielu Proovitud abielu]===
Liikmed:
*Berit Põldoja
*Elina Kuldkepp

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Proovitud_abielu#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]

=== Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Mjart Mjart] ===
Liikmed:
*Märt Häkkinen
XML/XSLT/XSD Retsensioon meeskonnale [Proovitud Abielu https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Proovitud_abielu]

===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ott Ott]===
Liige:
*Ott Sõerumäe
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ott#XML_Retsensioon_meeskonnale_Kirde_sai Kirde sai]

==Kaugõpe==

===Meeskond: CoverMe===
Liikmed:
* Karit Kilgi
* Sten Kaasik
* Ragne Auling
* Silja Kralik
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: CoverMe]]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT Meeskond: SPOT]===
Liikmed:
* Sigrid Pachel
* Oliver Tiks
Esitatud tööd:
# [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT#XML_.2F_XSD_.2F_XSLT XML/XSD/XSLT] + [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:JRT retsensioon meeskonnale JRT]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT Meeskond: JRT]===
Liikmed:
* Riho Uusjärv
* Jevgeni Gavrilov
* Tiit Kuuskmäe

Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale "PC KartKicker" [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT#Retsensioon_JRT]<br>

Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale "Ninjas in pyjamas"
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT#Retsensioon_meeskonnale_.22Ninjas_in_pyjamas.22] <br>

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ticketer Meeskond: Ticketer]===
Liikmed:
* Liina Abner
* Krista Rüütel
* Roland Türi

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ninjas_in_pyjamas Meeskond: Ninjas in Pyjamas]===
Liikmed:
* Anna Linskaja
* Karen Grigorjan
* Sergei Hristoforov
* Artyom Likhachev

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talupood Meeskond: Talutooted]===
Liikmed:
* Mihkel Matson
* Taavi Tilk
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talupood#XML XML/XSD/XSLT]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/DevHelpVR Meeskond: DevHelp]===
Liikmed:
* Martin Jääger
* Kristo Leemets

XML failide retsensioon tiimile Ticketer, 26.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ticketer Talk:Ticketer]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/YAWS Meeskond: Yet Another Weather Station]===
Liikmed:
* Andres Kepler

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/PC_KartKicker Meeskond: PC KartKicker]===
Liikmed:
* Martin Kask
* Rain Saarmäe
* Jan Eerik
XML failide retsensioon meeskonnale DevHelpVR, 27.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DevHelpVR Talk:DevHelpVR] <br>
XML failide retsensioon meeskonnale DevHelpVR, 27.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ninjas_in_pyjamas Talk:Ninjas_in_pyjamas]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2017

2017-03-27T20:54:55Z

Mlohmus: /* Meeskond: Purgis */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
__NOINDEX__

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2017=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20. märts 2017'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27. märts 2017'''.
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''17.aprill 2017'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.



* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.





==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* AngularJS klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2017 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond: QView===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Nigul
* Martin Nõukas
* Margus Muru
* Lisandra Noor
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: QView]]

Retsentsioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Meeskond:_VeebiGurmaanid#M.C3.A4rkused: VeebiGurmaanid]

===Meeskond: Redundant Rappers===
Liikmed:
*Taavi Kliss
*Kertu Nurmberg
*Anneli Asser
*Mart-Erki Nõumees

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Redundant Rappers]]

Meeskonna XML/XSD/XSLT : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Redundant_Rappers#XML_.2F_XSD_.2F_XSLT]

Meeskonna retsensioon meeskonnale Sense Of Direction: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sense_Of_Direction]

===Meeskond: Sense Of Direction===
Liikmed:
*Ilja Andrejev
*Aleksandr Babõkin
*Vladislav Lahtarin
*Vladislav Kovaltšuk
Meeskonna koduleht: [[Sense Of Direction]]<br>
XML/XSD/XSLT osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#XML siin]<br>
Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale "Poly" [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#Retsensioon_XML-failide_kohta_meeskonnale_.22Poly.22 siin]<br>

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK Meeskond: RK]===
Liikmed:
*Raido Kivinurm

Esimene osa: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XML XML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSD XSD] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_HTML XSLT HTML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_XML XSLT XML]
<BR> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#Retsensioonid Retsensioonid]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo Meeskond: Echo]===
Liikmed:
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Mari-Liis Oldja
* Arti Zirk
* Joosep Voolma

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo#XML XML/XSD/XSLT]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Redundant_Rappers#Retsensioon_Team_Echo_poolt Retsensioon meeskonnale Redundant Rappers]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers Meeskond: Bob's Burgers]===
Liikmed:
*Aleksei Kopõlov
*Sander Perens

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers#XML_Retsensioon_meeskonnale_VeebiGurmaanid Retsensioon meeskonnale '''VeebiGurmaanid''']

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Meeskond:_VeebiGurmaanid Meeskond: VeebiGurmaanid]===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Melissa Eenmaa
* Joosep Koort

Retsentsioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_HelpOut HelpOut]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru Meeskond: Muru]===
Liikmed:
*Murdho Savila

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru#Retsensioonid Retsensioonid]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Repi Meeskond: Repi]===
Liikmed:
*Renet Pirso
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Blogify Retsensioon: BLOGIFY]

===Meeskond: HelpOut===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Martin Paakspuu
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Piret Pomerants
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HelpOut Meeskonna koduleht]

'''Retsensioonid'''
* XML/XSLT/XSD retsensioon meeskonnale '''Falador''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Falador siin]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/2017_Meeskond_Poly Meeskond: Poly]===
Liikmed:
* Kristian Kalm
* Roland Kontson

=== Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Nope%22: Nope] ===
* Raido Vell
* Taavi Vesinurm
* Kaspar Kaal
* Lisette Noor
* Madis Roosioks

'''Meeskonna koduleht:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Nope%22: Nope]

'''XML/XSLT/XSD''' <br/>
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bob%27s_Burgers Bob's Burgers] <br/>
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Blogify Blogify]

===Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab Alt + Tab]===
Liikmed:
* Mihkel Roots
* Roland Soosaar
* Krista Norak

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#Esimene_osa Esimene osa:] [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XML XML] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSD XSD] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSLT_HTML XSLT HTML] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSLT_XML XSLT XML]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirde_sai Meeskond: Kirde sai]===
Liikmed:
*Taavi Teearu

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirde_sai#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]

===Meeskond: Unnamed Team===
Liikmed:
*Andreas Kirotar
*Jaan Kostõgov

Meeskonna koduleht: [[Unnamed Team]]

Meeskonna retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2017_Meeskond_Poly Poly]

=== Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/%3F%3F%3F_Profit ??? Profit] ===
* Aivar Romandi
* Frank Karl Koppel
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Purgis Retsensioon meeskonnale Purgis]

===Meeskond: Purgis===
Liikmed:
* Märt Lõhmus
* Kelli Lukas
Meeskonna koduleht: [[Purgis]]<br>
Esimene osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Purgis#XML siin]

XML Retsensioon meeskonnale Alt + Tab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Alt_%2B_Tab]

===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador Falador]===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Taavi Metsvahi
* Kristjan Kivisild
Meeskonna koguleht: [[Meeskond: Falador]]<br>
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]

===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Blogify Blogify]===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
* Tõnn Vaher

===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Proovitud_abielu Proovitud abielu]===
Liikmed:
*Berit Põldoja
*Elina Kuldkepp

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Proovitud_abielu#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]

=== Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Mjart Mjart] ===
Liikmed:
*Märt Häkkinen
XML/XSLT/XSD Retsensioon meeskonnale [Proovitud Abielu https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Proovitud_abielu]

===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ott Ott]===
Liige:
*Ott Sõerumäe
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ott#XML_Retsensioon_meeskonnale_Kirde_sai Kirde sai]

==Kaugõpe==

===Meeskond: CoverMe===
Liikmed:
* Karit Kilgi
* Sten Kaasik
* Ragne Auling
* Silja Kralik
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: CoverMe]]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT Meeskond: SPOT]===
Liikmed:
* Sigrid Pachel
* Oliver Tiks
Esitatud tööd:
# [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT#XML_.2F_XSD_.2F_XSLT XML/XSD/XSLT] + [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:JRT retsensioon meeskonnale JRT]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT Meeskond: JRT]===
Liikmed:
* Riho Uusjärv
* Jevgeni Gavrilov
* Tiit Kuuskmäe

Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale "PC KartKicker" [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT#Retsensioon_JRT]<br>

Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale "Ninjas in pyjamas"
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT#Retsensioon_meeskonnale_.22Ninjas_in_pyjamas.22] <br>

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ticketer Meeskond: Ticketer]===
Liikmed:
* Liina Abner
* Krista Rüütel
* Roland Türi

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ninjas_in_pyjamas Meeskond: Ninjas in Pyjamas]===
Liikmed:
* Anna Linskaja
* Karen Grigorjan
* Sergei Hristoforov
* Artyom Likhachev

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talupood Meeskond: Talutooted]===
Liikmed:
* Mihkel Matson
* Taavi Tilk
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talupood#XML XML/XSD/XSLT]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/DevHelpVR Meeskond: DevHelp]===
Liikmed:
* Martin Jääger
* Kristo Leemets

XML failide retsensioon tiimile Ticketer, 26.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ticketer Talk:Ticketer]

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/YAWS Meeskond: Yet Another Weather Station]===
Liikmed:
* Andres Kepler

===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/PC_KartKicker Meeskond: PC KartKicker]===
Liikmed:
* Martin Kask
* Rain Saarmäe
* Jan Eerik
XML failide retsensioon meeskonnale DevHelpVR, 27.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DevHelpVR Talk:DevHelpVR] <br>
XML failide retsensioon meeskonnale DevHelpVR, 27.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ninjas_in_pyjamas Talk:Ninjas_in_pyjamas]

Talk:Alt + Tab

2017-03-27T20:53:14Z

Mlohmus: Created page with "== Retsensioon Team purgis poolt == === XML === XML andmefail on põhjalik ning tundub, et on olemas kõik vajalikud väljad, mida üks lihtne autopood vajab. XML validaato..."

== Retsensioon Team purgis poolt ==

=== XML ===

XML andmefail on põhjalik ning tundub, et on olemas kõik vajalikud väljad, mida üks lihtne autopood vajab. XML validaatoris XML valideerus.

Olemas on nõutud 4 loogilist dimensiooni.
CarMaker kõlaks paremini kui CarMake.
Amount tag tundub üleliigne, currency selle atribuut.
Oleks hea kui oleks igal autol oma id olemas.

=== XSD ===

Vähemalt kolmes kohas on atribuut enamat kui id. Vormistus on korrektne, hea lugeda XMLi stiili.

=== XSLT ===

On olemas transformatsioonid nii HTMLi kui ka XMLi jaoks.
Kasutatud on foreach ja select meetodeid ehk siis enamat kui ainult foreach.
HTML on ilusti üles ehitatud XMList, kõik näeb loogiline välja. Ehk oleks olnud hea mingeid huvitavamaid meetodeid, transformatsioone teha oma andmete demonstreerimiseks, kuid lihtsa autopoe kohta kena.

Meie arvates on kõik kriteeriumid täidetud ning soetaks küll auto sellest autopoest.

Purgis

2017-03-19T13:45:27Z

Mlohmus: /* Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" */

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

==Meeskond==
*Märt Lõhmus
*Kelli Lukas

=XML/XSD/XSLT=

=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<menyy>
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
</menyy>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

==resturanide id==

<pre>
<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==resturanide toidud==
<pre>

<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<xsl:sort select="."/>
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

Purgis

2017-03-19T11:44:04Z

Mlohmus: Created page with "=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"= ==Meeskond== *Märt Lõhmus *Kelli Lukas"

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

==Meeskond==
*Märt Lõhmus
*Kelli Lukas

Ordering

2016-03-29T02:13:32Z

Mlohmus: /* resturanide id */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

==resturanide id==

<pre>
<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==resturanide toidud==
<pre>

<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<xsl:sort select="."/>
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

Ordering

2016-03-29T02:13:12Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

==resturanide id==

<pre>
<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

==resturanide toidud==

<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<xsl:sort select="."/>
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

Ordering

2016-03-29T01:59:52Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<pre>
<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

<h6> toidud </h6>
<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

Ordering

2016-03-29T01:58:28Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<pre>
<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>

Ordering

2016-03-29T01:55:31Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<?xml version="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:54:54Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<?xml version\="1.0" encoding\="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:53:57Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:49:22Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<h6>koik teenindajad</h6>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:49:06Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<h6>kõik teenindajad</h6>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:48:47Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<h1>kõik teenindajad</h1>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:48:27Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
kõik teenindajad
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:45:48Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
kõik teenindajad
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:45:18Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>

kõik teenindajad
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:44:52Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
<xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>

kõik teenindajad
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:44:15Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

kõik teenindajad

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
<xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:43:46Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

kõik teenindajad

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
<xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>
<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">
<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ul>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:43:00Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

kõik teenindajad

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
<xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">

<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:41:46Z

Mlohmus: /* Toidud */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

kõik teenindajad

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
<xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

Ordering

2016-03-29T01:41:26Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

kõik teenindajad

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
<xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

=Toidud=

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

== Logi ==

20.03 - idee paikapanek
21.03 - esialgne nägemus, funktsionaalsused, XML, XSD, XSLT

Ordering

2016-03-29T01:40:54Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

kõik teenindajad

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
<xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

=Toidud=

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

== Logi ==

20.03 - idee paikapanek
21.03 - esialgne nägemus, funktsionaalsused, XML, XSD, XSLT

Ordering

2016-03-29T01:40:11Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

kõik teenindajad

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

=Toidud=

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

== Logi ==

20.03 - idee paikapanek
21.03 - esialgne nägemus, funktsionaalsused, XML, XSD, XSLT

Ordering

2016-03-29T01:37:09Z

Mlohmus: /* XSLT */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

kõik teenindajad

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="teenindajad/teenindaja">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

=Toidud=

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Order fast/fi</title>
</head>

<body>
<ul>
<xsl:for-each select="/restoranid/restoran">

<li>
<xsl:value-of select="@id" />
</li>

<ul>
<xsl:for-each select="toidud/toit">
<li>
<xsl:value-of select="." />
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</xsl:for-each>

</ul>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

== Logi ==

20.03 - idee paikapanek
21.03 - esialgne nägemus, funktsionaalsused, XML, XSD, XSLT

Ordering

2016-03-27T10:20:30Z

Mlohmus: /* XSD */

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=

== Meeskond ==
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

== Idee ==
'''Üldine kirjeldus'''

Kavas on luua veebirakendus, kus restoranide klienditeenindajad saavad sisestada ning hallata tellimusi. Kokad saavad kiiresti teate uuest tellimusest ning kui täidetud, märgivad nad selle tehtuks. Seejärel saab teenindaja teate valmis tellimusest ning toimetada hõlpsalt klientideni. Selline süsteem kiirendab ning lihtsustab olukorda restoranides ning seda eriti siis, kui on kiire ja palju kliente.
Andmeid päritakse keskserverilt läbi API.

== Tehnoloogiad ==
C#, WEB-API, AngularJS

== Rakenduse sisu ==
'''MUST HAVE:'''
*Restorani loomine - laudade arvu defineerimine, nimi, tagid allergiatele/eridieetidele.
*Kasutajagrupid – restoran, teenindaja, köök
*Tellimuse loomine, muutmine, erivajadused/talumatused
*Kokale tellimuse märguande saatmine
*Tellimusel staatus "tehtud"
*Teenindaja saab märguande, viib toidu lauda
*Arve väljastamine lauale/inimesele
*Tellimus läheb arhiivi statistika pidamiseks

'''NICE TO HAVE:'''
*Laudade broneerimine
*Vabade laudade nägemine
*Teenindajatele laudade omistamine graafiku alusel

== XML/XSD/XSLT ==
=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<restoranid>
<restoran id="1">
<toidud>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</toidud>
<joogid>
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
</joogid>
<teenindajad>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</teenindajad>
<nimi>![CDATA[NOA restoran]]</nimi>
<kohtadeArv>25</kohtadeArv>
<lauad>
<laud id="1" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Seapraad]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Segumahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Maali]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="2" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juhan]]</teenindaja>
</laud>

<laud id="3" >
<tellimused>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Fanta]]</jook>
<toit>![CDATA[Oasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Apelsinimahl]]</jook>
<toit>![CDATA[Fetasalat]]</toit>
</tellimus>
<tellimus valmis="false">
<jook>![CDATA[Coca-cola]]</jook>
<toit>![CDATA[Kanapraad]]</toit>
</tellimus>
</tellimused>
<teenindaja>![CDATA[Juta]]</teenindaja>
</laud>
</lauad>
</restoran>
</restoranid>
</pre>

=== XSD ===

<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="restoranid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="restoran">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="toidud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="toit" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="joogid">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="teenindajad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="nimi"/>
<xs:element type="xs:byte" name="kohtadeArv"/>
<xs:element name="lauad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="laud" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="tellimus" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element type="xs:string" name="jook"/>
<xs:element type="xs:string" name="toit"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:string" name="valmis" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element type="xs:string" name="teenindaja"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id" use="optional"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute type="xs:byte" name="id"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

=== XSLT ===

== Logi ==

20.03 - idee paikapanek
21.03 - esialgne nägemus, funktsionaalsused, XML, XSD, XSLT

User:Mlohmus

2014-10-22T07:06:46Z

Mlohmus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2014

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsiooni, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski, et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles, et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal on olnud väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

Aine tundus esmapilgul natuke ebavajalikuna, sest tulime ITK-sse ikkagist informaatikat õppima, kuid loengutes käisid rääkimas enamasti huvitavat inimesed, kelle jutt laiendas silmaringi ja andis esmapilgu infotehnoloogiamaailma.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 28
y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/].

Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

User:Mlohmus

2014-10-22T07:06:33Z

Mlohmus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 13. oktoober

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsiooni, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski, et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles, et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal on olnud väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

Aine tundus esmapilgul natuke ebavajalikuna, sest tulime ITK-sse ikkagist informaatikat õppima, kuid loengutes käisid rääkimas enamasti huvitavat inimesed, kelle jutt laiendas silmaringi ja andis esmapilgu infotehnoloogiamaailma.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 28
y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/].

Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

User:Mlohmus

2014-10-21T05:47:16Z

Mlohmus: /* Ülesanne */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsiooni, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski, et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles, et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal on olnud väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

Aine tundus esmapilgul natuke ebavajalikuna, sest tulime ITK-sse ikkagist informaatikat õppima, kuid loengutes käisid rääkimas enamasti huvitavat inimesed, kelle jutt laiendas silmaringi ja andis esmapilgu infotehnoloogiamaailma.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 28
y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/].

Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

User:Mlohmus

2014-10-13T19:02:09Z

Mlohmus: /* Essee */

User:Mlohmus

2014-10-13T18:56:01Z

Mlohmus: /* Essee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

Aine tundus esmapilgul natuke ebavajalikuna, sest tulime ITK-sse ikkagist informaatikat õppima, kuid loengutes käisid rääkimas enamasti huvitavat inimesed, kelle jutt laiendas silmaringi ja andis esmapilgu infotehnoloogiamaailma.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 28
y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/].

Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-13T18:50:36Z

Mlohmus: /* Essee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Esineja oli töötanud paljudes firmades ja ta jutt neist tundus enamasti realistlik, kuigi kohati natuke liiga stereotüübne ja pealiskaudne. Näiteks riigifirmadest rääkis, et seal ei toimu mingit enesearengut ja karjäärivõimalus on null, eriti kui olla kompetente omal alal. Samuti kirus ta riigifirmadest vohavat bürokraatiat ja eriti sellega kaasnevaid iganädalisi koosolekuid. Häiriv ole see, et vahepeal kadus ära piir tema tegeliku arvamuse ja naljaga liialdatu vahel. Siiski andis ta mitu head nõuannet. Tema paremimad kogemused on startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Lisaks mainis ta ära oma kogemustest , et tööl olles ei ole mitte kunagi aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Ta toonitas, et netopalk on tähtsam kui lisasoodustused(v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 28
y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/].

Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T19:16:07Z

Mlohmus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

x = 28
y = 28

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/].

Antud juhul ei pea tudeng õppekulusid osaliselt hüvitama, sest kogutud on piisvalt EAP-sid. Arvet ei esitada.

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T19:04:57Z

Mlohmus: /* Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T19:03:28Z

Mlohmus: /* Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/].

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T19:00:06Z

Mlohmus: /* Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:59:46Z

Mlohmus: /* Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/#Vajaduspõhine õppetoetus
]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:59:18Z

Mlohmus: /* Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:58:34Z

Mlohmus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus#5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:57:23Z

Mlohmus: /* Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus#5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[1]:
1)kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:57:02Z

Mlohmus: /* Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus#5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[1]:
1) kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:56:42Z

Mlohmus: /* Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus#5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[1]:
1) kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:56:15Z

Mlohmus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus#5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

===Küsimus 5===

===Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?===

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale
tingimusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/]:
1) kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
2) kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

===Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)===

===Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:47:35Z

Mlohmus: /* Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus#5.2.12]. Aine korduv deklareerimine on tasuline[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.13.].

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:46:08Z

Mlohmus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

===Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?===

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.2.7.].

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:45:24Z

Mlohmus: /* Küsimus B */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:40:54Z

Mlohmus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Mis on tähtajad?===

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.3.6.].

===Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?===

[[Category:Erialatutvustus 2014]]

User:Mlohmus

2014-10-12T18:34:08Z

Mlohmus: /* Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Märt Lõhmus

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

==Essee==

Esimeses ja teises loengus räägiti üldiselt õppingukorraldusest. Loeng oli vajalik kõikidele tudengitele, sest räägiti üldiselt nii konkreetsuselt selle aine kui ka üldiselt ülikoolis õppimisest. Ta mainis kuna seltskonna tase on siin koolis ebaühtlane, siis tuleb olla julge ja öelda kui millestki aru ei saa. Õppejõud oli kahe jalaga maal ja rääkis kuidas asjad on. Ta ütles ausalt, et mõned loengud on igavad ja elukauged, kuid tuleb läbi teha. Veel tõi ta välja, et pole mõtet trikitada. Isegi kui õnnestub ainetest läbi nihverdada esimesel kursusel, siis tulevatel semestritel teed endale elu raskeks. Lisaks on ka õppejõududel vaja motivatsiooni, et õpetada. Kui õppejõud näeb, et õpilastel ei ole motivatsioon, siis läheb ka tal motivatsioon alla ja aine muutub kuivaks. Ta rõhutas veel, et pole mõtet ennast loengusse kohale vedada, kui sa tead, et sa ei kavastse seal nagunii õppida.

Kolmandas loengus rääkisime robootikast ja häkkimisest. Õppejõud rääkis, mis on häkkimise ja kräkkimise erinevus (esimene on mingil alal sügavate teadmiste omandamine ja teine on mingi süsteemi turvavigade leidmine). Ma olin juba enne kooli kuulnud ITK robootikaklubist kahte asja: ITK robootikaklubi on tasemele, sest on võitnud mitu Robotexti ja seda, et ITK robootikaklubisse on raske sisse saada. Esimene leidis kinnitust, aga teine väide õnneks mitte. ITK robootikaklubisse saavad minna kõik huvilised, olenemata tasemest. Siiski ,et reaalselt seal kaasa teha, peab endale kiiresti omandada vajalikud teadmised nii elektroonikast, robotite programmeerimiseni, mis nõuab aega ja pühendumust. Läksin loengusse mõttega, et saada teada, kuidas robootikaring tegevus käib, kuid minu arvates jäi puudu konkreetsusest: millal robootikaringid täpselt toimuvad ja ka tegevuskava.

Neljandas loengus käis meil rääkimas naisprogrammeerija Toggle'st. Toggle on eesti firma, mis tegeleb ajamõõtmisega, mis kulub erinevate projektide peale. Esineja oli ise programmeerija, mistõttu pakkus ta mulle kui süsteemide arendajale rohkem huvi kui temale järgnevad esinejad. Põhirõhk oli tal suunatud naistele ja IT-le. Ta tõi välja probleemi, et IT sektoris on liiga vähe naisi ja mistõttu tegelebki ta IT populariseerimisega naiste hulgas. Ta tõi selle probleemi minu meelest vägagi professionaalselt välja: põhjendas miks oleks vaja rohkem naisi, kust tulenevad probleemi. Ta nentis fakti, et nii see on ilma, et oleks ühtegi inimgruppi selles süüdistanud.
Ta tutvustas Tech Sistersit, mis tegeleb programmeerimise populariseerimisega naiste ja tüdrukute hulgas. Kui loengu esimeses pooles piirdus ta enda kujunemise looga programmeerijaks, siis loengu teises osas rääkis ta programmeerimisest üldiselt. Ta rääkis oma kogemusest algajaprogrammeerijana. Ta tõi välja, et kui alguses kuskil firmas alustada, siis ei oodatagi sinult (üldiselt), et sa oleks juba professionaalne programmeerija, vaid, et sa oleks valmis juurde õppima. Ta mainis ka, et üldiselt on sinu kaasprogrammeerijad abivalmis, kuid leidub ka tusaseid programmeerijaid, kes on terve elu arvuti ees olnud ja seetõttu eeldavad ka sinult, et sa teaks kõike. Mina isiklikult jäin loenguga väga rahule, sest ta oli huvitav inimene ja mis veel tähtsam ta oli ka hea esineja.

Viiendas loengus käis rääkimas Carolyn Fischer Skypist, kes töötab seal süsteemi administraatorina. Ennem ITK-sse tulemist ei olnud tal varasemat töökogemust, kuid tal oli siiski tugev huvi IT vastu, kuigi ta ütles ,et ta on tugevam keeltes kui reaalainetes. Ta läks juba teisel semestril tööle, kuid seadis kooli endale prioriteetiks. Tal oli ennem Skypist töötamist mitu erinevat töökohta. Näiteks töötas ta piirivalves administraatorina. Üks huvitavamaid lugusid, mis ta rääkis oli see kui ta Indias töötades kõndis sööklasse ja sellepeale 1000 pealine söökla oli vait jäänud, kuna ta kandis seelikut. Esinejal oli küll huvitav lugu mida rääkida, kuid väheks jäi esinemiseoskusest. Siiski rääkis ta elulistest asjadest, nagu esimesed töökohad ja julgustav fakt oli see, et ta oli teine inimene, kes meil rääkimas käis ja kellel ei olnud enne kooli kokkupuudet IT-ga, kuid kes on siiski edukas.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo. Tal oli väga mitmekülgne töökarjäär. Alustas arendajana, oli projektijuht, siis Sysadmin, testija, testijuht, analüütik. Ta analüüsis küsimust, miks tahavad nii vähesed testijateks hakkata. Arvatakse, et testimine on igav, puudub pinge, testida võib igaüks, testimine on algajatele ja läbikukkujatele ning et testijad jäävad alati süüdi. Siiski testimisel on vaja süsteemset lähenenemist, loovust ja kogemust, mida algajetele võib väheks jääda. Kui jätta testimine tahaplaanile, siis tagajärjed võivad olla tõsised nii mainele kui ka rahakotile. Näiteks digiretsept ei töötanud algul, mistõttu selle maine sai kahjustada. Esineja tõi palju näiteid, nagu 1999 tõi NASAle 650 miljonit kahju viga koodis või siis 2000 aastal tõi „Y2K“ bug üle 21 miljardi dollari kahju. Mulle, kes ei olnud testimisest varem midagi kuulnud, andis see loeng palju juurde. Ta seletas lahti ja tõi huvitavaid näiteid, mida üks testija teeb üldse ja seletas tema töö lahti. Kuna endal puudub selles valdkonnas kogemus, siis ei oska midagi negatiivset välja tuua.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Andres Septer. Andis ülevaate erinevatest firmadest. Esineja oli ära proovinud töötamise erinevates firmades ja oli realistlik. et esineja oli pettunud töötamast mitmetes firmades. Samas jäi mulje nagu ta teadis asjast. Mitte kunagi pole aega teha midagi korralikult, aga alati on aega, et parandada. Rääkimas käis mees, kallutatud jutt? Kriitiline suurfirmade suhtes? Rääkis reaalselt. Rääkis tööandjadest ja firmadest.

Ei olnud neutraalne? Kõige tähtsam on aeg, isegi kui makstakse mitte millegi eest, siis jääb isiklik areng tahaplaanile. Kõige parem kogemused on tal olnud startup firmades, kus õhkkond on hea ja bürokraatiatase on madal. Hinda tuleb küsida nagu endal oleks ka häbi. Ärge võtke südamesse kui saadetakse pikalt. Diplomitöö kaitsmisel nagu töövestlusel on tähtis enesekindlus ja enesemüümine, mis mängivad suurt rolli lõpupunktide ja netopalka saamisel. Winston Churchill: „Linux imeb, aga mitte paremat pole välja mõeldud“. Kui jooksutada serverit Windowsi peal, siis peab seda lappima kogu aeg , kui teha asi Linux-i peal ja korralikult, siis see töötab igavesti. Mitte kunagi ei tegele ettevõtja heategevusega. Tuleb mõelda, mida tööandja tegelikult sooduste eest tahab. Netopalk on tähtsam kui lisasoodustused( v.a tööauto).

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==

===Küsimus B===

Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt on õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

===Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?===

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# Õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.] kohaselt käib eksamile/arvestusele registreerumine korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# 5.2.8.].

===Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?===

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus# 5.4.4.].

===Vastus===

Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.] kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on ülaltoodud õppekorralduse eeskirja [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#õppekorralduse punkti 5.2.8.] kohaselt vajalik enda registreerimine õppeosakonnas juhul kui tahetakse sooritada korduseksam akadeemilise puhkusel olles. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-sis ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kolm kordussooritust õppekorralduse eeskirja [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus punkti 5.2.12.] kohaselt tasuta, riigieelarvevälisel(REV) kohal olevale üliõpilasele korduseksamid ja -arvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7.].

[[Category:Erialatutvustus 2014]]