https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mmaesalu 2026-05-05T18:41:20Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmaesalu&diff=128711 2017-12-20T22:17:31Z

<p>Mmaesalu: Blanked the page</p> <hr /> <div></div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128661 2017-12-17T22:10:35Z

<p>Mmaesalu: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> Projekti esimene commit 10.12.2017, millele järgnes tubli ühine pingutus. Valminud peavaade, kus saab lisada, muuta ja kustutada nii tulusid kui kulusid. Andmete salvestamine ja muudatuste kuvamine vaates toimib. Esialgu pakub väljakutset erinevate vaadete kasutamisel andmete uuendamine jms. Plaanis on veel sisselogimise osa lisamine ning aruandlusvaate loomine.&lt;br&gt;<br /> Punkte võiks meeskond prototüübi eest saada umbes 9 - päris nii head asja, kui tahtsime valmis ei jõudnud, aga samas tegime enda võimeid arvestades (eelnev programeerimiskogemus puudub ning samuti on see esmane samalaadse meeskonnatöökogemus meie kõigi jaoks) korraliku soorituse.<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l&lt;br&gt;<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128660 2017-12-17T22:10:10Z

<p>Mmaesalu: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> Projekti esimene commit 10.12.2017, millele järgnes tubli ühine pingutus. Valminud peavaade, kus saab lisada, muuta ja kustutada nii tulusid kui kulusid. Andmete salvestamine ja muudatuste kuvamine vaates toimib. Esialgu pakub väljakutset erinevate vaadete kasutamisel andmete uuendamine jms. Plaanis on veel sisselogimise osa lisamine ning aruandlusvaate loomine.&lt;br&gt;<br /> Punkte võiks meeskond prototüübi eest saada umbes 9 - nii head asja, kui tahtsime valmis ei jõudnud. Samas tegime enda võimeid arvestades (eelnev programeerimiskogemus puudub ning samuti on see esmane samalaadse meeskonnatöökogemus meie kõigi jaoks) korraliku soorituse.<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l&lt;br&gt;<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128657 2017-12-17T22:01:06Z

<p>Mmaesalu: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> Projekti esimene commit 10.12.2017, millele järgnes tubli ühine pingutus. Valminud peavaade, kus saab lisada, muuta ja kustutada nii tulusid kui kulusid. Andmete salvestamine ja muudatuste kuvamine vaates toimib. Esialgu pakub väljakutset erinevate vaadete kasutamisel andmete uuendamine jms. Plaanis on veel sisselogimise osa lisamine ning aruandlusvaate loomine.&lt;br&gt;<br /> Punkte võiks meeskond prototüübi eest saada umbes 7 - nii head asja, kui tahtsime valmis ei jõudnud. Samas tegime enda võimeid arvestades (eelnev programeerimiskogemus puudub ning samuti on see esmane samalaadse meeskonnatöökogemus meie kõigi jaoks) korraliku soorituse.<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l&lt;br&gt;<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128656 2017-12-17T22:00:07Z

<p>Mmaesalu: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> Projekti esimene commit 10.12.2017, millele järgnes tubli ühine pingutus. Valminud peavaade, kus saab lisada, muuta ja kustutada nii tulusid kui kulusid. Andmete salvestamine ja muudatuste kuvamine vaates toimib. Esialgu pakub väljakutset erinevate vaadete kasutamisel andmete uuendamine jms. Plaanis on veel sisselogimise osa lisamine ning aruandlusvaate loomine.&lt;br&gt;<br /> Punkte võiks meeskond prototüübi eest saada umbes 7 - nii head asja, kui tahtsime valmis ei jõudnud. Samas tegime enda võimeid arvestades (esmane samalaadse meeskonnatöökogemus meie kõigi jaoks) korraliku soorituse.<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l&lt;br&gt;<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128654 2017-12-17T21:56:59Z

<p>Mmaesalu: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> Projekti esimene commit 10.12.2017, millele järgnes tubli ühine pingutus. Valminud peavaade, kus saab lisada, muuta ja kustutada nii tulusid kui kulusid. Andmete salvestamine ja muudatuste kuvamine vaates toimib. Esialgu pakub väljakutset erinevate vaadete kasutamisel andmete uuendamine jms. Plaanis on veel sisselogimise osa lisamine ning aruandlusvaate loomine.<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l&lt;br&gt;<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128652 2017-12-17T21:56:08Z

<p>Mmaesalu: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> Projekti esimene commit 10.12.2017, millele järgnes tubli ühine pingutus. Valminud peavaade, kus saab lisada, muuta ja kustutada nii tulusid kui kulusid. Andmete salvestamine ja muudatuste kuvamine vaates toimib. Esialgu pakub väljakutset erinevate vaadete kasutamisel andmete uuendamine jms. Plaanis on sisselogimise osa lisamine ning aruandlusvaate loomine.<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l&lt;br&gt;<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128651 2017-12-17T21:52:29Z

<p>Mmaesalu: /* Logi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> Valminud peavaade, kus saab lisada, muuta ja kustutada nii tulusid kui kulusid<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l&lt;br&gt;<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128650 2017-12-17T21:51:18Z

<p>Mmaesalu: /* Logi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l&lt;br&gt;<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kalimali_budget&diff=128649 2017-12-17T21:51:00Z

<p>Mmaesalu: /* Logi */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2017)]]<br /> == Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Katrin Lasberg - projektijuht<br /> * Liina Laumets <br /> * Maile Mäesalu<br /> * Liis Talsi<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C# - arenduse keel<br /> * TFS - koodi asukohaks on Team Foundation Server <br /> * MySQL - andmebaasiks kasutame MySQL-i serverit<br /> * WPF - kasutajaliidese valmistame Windows Presentation Foundationis<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha rakendus, mille abil saab iga väiksem majapidamine oma tulud ja kulud kokku lüüa ning pidada eraldi arvestust määratud kategooriate kaupa.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> Antud rakenduse idee on tekkinud reaalsest vajadusest omada ülevaadet majapidamise (pere) sissetulekutest ning kulutustest, et oleks võimalik planeerida ja korraldada pere eelarvet, suuremaid oste ning teha pikemaid finantsplaane. Kavandava rakenduse eesmärgiks on luua andmebaasil põhinev praktiline rakendus (lahendus), mis võimaldab lisada andmebaasi sissetulekuid ning kulutusi liikide kaupa, teha erinevaid päringuid kulutuste liigi, aja ning suuruse jne järgi. Rakendus võimaldab kasutajatel saada ka kiiresti visuaalset ülevaadet perioodiliste kulude kohta, võimaldades sellega vajadusel piirata vähem olulisi kulutusi ning säästa eesootavate oluliste kulutuste katmiseks. Rakendust on võimalik kasutada ka nii, et ainult 1 inimene (ehk admin) omab õigusi näha kõikide kasutajate kulutusi ning teised kasutajad (nt. lapsed) saavad sisestada endapoolseid tulusid-kulusid, aga ei näe teiste kasutajate andmeid. Rakenduse edasiarenduseks võiks olla statistilise analüüsi väljatöötamine, mille abil saaks sisestatud andmete põhjal teha soovitusi/oletusi selle kohta, kust reaalselt saaks kulusid kärpida. Näiteks kui üks kuu kulub kasutajal riiete/jalanõude peale 150 eurot ja teine kuu kulub 20 eurot, siis suure tõenäosusega on võimalik sellest kategooriast igakuiselt raha kokku hoida. <br /> <br /> ===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br /> Olles kõik algajad programmeerijad, on kogu projekti teostus ning kõigi planeeritud funktsionaalsuste realiseerimine piisavalt suur väljakutse. Suure tõenäosusega kujunevad küllaltki keeruliseks erinevate andmetabelite seostamised ning samuti liitpäringute tegemised. Raske on ka ette hinnata kui keeruline on erinevate must-have ja nice-to-have ideede reaalne saavutamine.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> 1. esilehel kuvatakse kasutaja valimine (pole veel otsustatud, kas saab olema parooliga või ilma)<br /> * admin<br /> * kasutaja<br /> * külaline<br /> 2. kasutajale kuvatakse tema jooksva kuu tulude-kulude seis<br /> * vasakul pool kuvatakse vabad vahendid ja jooksva kuu kulude tabel<br /> * paremal pool kuvatakse kui palju on raha (eurodes) kulunud erinevate kategooriate peale jooksva kuu sees -võimalus kuvada kulusid protsentides<br /> * paremal pool all on nupud &quot;lisa kulu&quot;, &quot;lisa tulu&quot; ja nende all &quot;otsi kirjet&quot;<br /> * lisa kulu/tulu suunab uutele lehtele<br /> 3.&quot;otsi kirjet&quot; nupp suunab uuele lehele, kus saab valida erinevaid tingimusi, mille järgi päringut teostada<br /> * kuupäevavahemiku järgi<br /> * kategooria järgi<br /> * summa järgi<br /> * kas tulu/kulu<br /> * samuti saab selles vaates ka muuta juba sisestatud kirjeid (kuvatud kirjete ette tuleb kastikene kuhu saab linnukese teha, et seda muuta)<br /> * eraldi on nupp ka statistika jaoks ehk sektordiagrammi moodustamise jaoks (saab kuvada nii summana kui protsendina)<br /> 4. &quot;lisa kulu&quot; ja &quot;lisa tulu&quot; suunab eraldi lehtedele, mis on oma ülesehituselt analoogsed<br /> * võimalus lisada kuupäev<br /> * valida juba olemasolevate kululiikide (ehk kategooriate seast) sobiv<br /> * kui vajalikku kulu(tulu)liiki ei eksisteeri, siis saab tekitada uue kulu(tulu)liigi (ehk kategooria)<br /> * summa sisestamine<br /> * kommentaari sisestamine<br /> <br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *erinevate kasutajate lisamine <br /> *tulude-kulude sisestamisvõimalus <br /> *kululiikide lisamise võimalus nt. tahetakse tekitada eraldi kategooria mingi hobi tarvis<br /> *erinevate tulu ja kululiikide (kategooriate) määramise võimalus<br /> *kasutajanimede, kululiikide ning muude kirjete muutmine/kustutamine<br /> *võimalus teha päringuid erinevate kasutajate, kululiikide kaupa <br /> *tehingute grupeerimise võimalus <br /> *järjestada tulusid-kulusid erinevate parameetrite kaupa (summa, kululiigi, kuupäeva järgi nt. nn. TOP kulud)<br /> *vabade vahendite ja broneeringute kuvamine<br /> <br /> ==== Nice to have ====<br /> *püsikulu määramine (igakuised samas summas arved nt. spordiklubi kuutasu)<br /> *eelarvelimiidi panemise võimalus<br /> *päringute (tulude-kulude) graafiline kuvamine<br /> *järgmise nädala/kuu/aasta keskmise kulu automaatne prognoos<br /> *punase &quot;Alert&quot;-sildi hüppamine ekraanile, kui ollakse miinustes või on eelarve on lõhki<br /> *andmeanalüüsi järgi öeldakse millisest kategooriast saaks kulu reaalselt kärpida<br /> <br /> === Andmemudel ===<br /> [[File:Joonis_Andmemudel.png|700px]]<br /> <br /> === Näide andmebaasi tabelitest: === <br /> [[File:CSharp_tabelite_n2idised.JPG|1000px]]<br /> <br /> == Logi ==<br /> <br /> '''20.09.2017''' Meeskkonna moodustamine ja ideede pakkumine &lt;br&gt;<br /> '''30.09.2017''' Esimene kokkusaamine ning rakenduse funktsionaalsuse täpsustamine &lt;br&gt;<br /> '''04.10.2017''' Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded &lt;br&gt;<br /> '''28.10.2017''' TFS'i konto loomine &lt;br&gt;<br /> '''04-06.11.2017''' Rakenduse analüüs/wiki lehe täiendamine &lt;br&gt;<br /> '''12.11.2017''' Retsensioon meeskonnale H2l<br /> '''17.12.2017''' Prototüübi valmimine, lingi lisamine meeskonna wiki lehele</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126644 2017-11-12T20:20:33Z

<p>Mmaesalu: /* Mida teeksin teistmoodi */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126643 2017-11-12T20:18:32Z

<p>Mmaesalu: /* Mida teeksin teistmoodi */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126642 2017-11-12T20:17:40Z

<p>Mmaesalu: /* Mida teeksin teistmoodi */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126641 2017-11-12T20:15:20Z

<p>Mmaesalu: /* Mida teeksin teistmoodi */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Veidi tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa esimesel lugemisel üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus.<br /> <br /> Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126640 2017-11-12T20:10:50Z

<p>Mmaesalu: /* Ülesehitus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Veidi tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa esimesel lugemisel üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus.<br /> <br /> Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja/või teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126639 2017-11-12T20:08:05Z

<p>Mmaesalu: /* Hinnang teostatavusele */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Veidi tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa esimesel lugemisel üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus.<br /> <br /> Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja/või teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126638 2017-11-12T20:07:26Z

<p>Mmaesalu: /* Hinnang teostatavusele */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Veidi tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa esimesel lugemisel üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus.<br /> <br /> Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja/või teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126637 2017-11-12T20:05:56Z

<p>Mmaesalu: /* Mida teeksin teistmoodi */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Veidi tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa esimesel lugemisel üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus.<br /> <br /> Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja/või teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126636 2017-11-12T20:05:18Z

<p>Mmaesalu: /* Mida teeksin teistmoodi */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Veidi tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa esimesel lugemisel üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus.<br /> Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja/või teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126635 2017-11-12T20:04:26Z

<p>Mmaesalu: /* Mida teeksin teistmoodi */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Veidi tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa esimesel lugemisel üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus.<br /> Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja/või teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126634 2017-11-12T20:03:38Z

<p>Mmaesalu: /* Ülesehitus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Lisaksin kogudele ja/või teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126633 2017-11-12T20:02:06Z

<p>Mmaesalu: /* Mida teeksin teistmoodi */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Mulle tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Aga võib olla ma alahindan kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Enda elus ma sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe. Paraku ei ole lihtsalt asjade tüüpi inimene ning kindlasti ei ole huvitatud millegi kogumisest :) Kui, siis panustaks pigem kogemuste peale. Siiski usun, et mõte ei ole üldsegi mitte halb. Vanemad on mul küll näiteks suured asjade kogujad ja nende elus oleks sellisel rakendusel kindlasti oma koht. Küll mitte niivõrd raamatute, kui müntide ja markide näol. Olen kindel, et peale nende on veel hulk inimesi, kes sellisest rakendusest rõõmu võiks tunda.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Lisaksin kogudele ja/või teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jään arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usun, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126558 2017-11-12T16:31:47Z

<p>Mmaesalu: /* Ülesehitus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa üheselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126557 2017-11-12T16:31:07Z

<p>Mmaesalu: /* Ülesehitus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Samuti tekitab segadust mõiste &quot;kogu&quot; kasutamine - mõnes kohas on see kasutuses tähendusega seeria ja teistes kohtades tähenduses hulk seeriaid. Sellest tulenevalt ei saa täpselt aru, milline on rakenduse planeeritav ülesehitus. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126554 2017-11-12T16:24:54Z

<p>Mmaesalu: /* Ülesehitus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Tekst on arusaadav, kuid loetavuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning Must Have ja Nice to Have funkstionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126550 2017-11-12T16:13:43Z

<p>Mmaesalu: /* Analüüsi retsensioon */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126549 2017-11-12T16:07:41Z

<p>Mmaesalu: /* Meeskond: Kalimali budget */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> Retsensioon analüüsile:</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=126548 2017-11-12T16:04:40Z

<p>Mmaesalu: Created page with &quot;=Analüüsi retsensioon= Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017&quot;</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> Retsenseeris meekond Kalimali_budget 12.11.2017</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122779 2017-05-24T20:00:40Z

<p>Mmaesalu: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122669 2017-05-22T06:44:05Z

<p>Mmaesalu: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121964 2017-05-10T19:16:12Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>'''Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu'''&lt;br&gt;<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> [[File:Backdoor.jpg|300px]]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Tarkvara tagauks on enamasti salajane meetod hiilimaks mööda tavapärasest autentimisest tootes, arvutisüsteemis, krüpteeringus või algoritmis. Tagauksi kasutatakse sageli eesmärgil kindlustada kaugjuurdepääs arvutile või lihttekstile krüpteeritud süsteemis. &lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Backdoor_(computing) Backdoor, Wikipedia]&lt;/ref&gt;Tagauksi ehitavad programmeerijad tarkvarassse sisse näiteks selleks, et omada võimalust programmi siluda. Näiteks BBS programm lubab juurdepääsu igale BBS arvutile, kus seda tarkvara käitatakse.&lt;ref&gt;[http://www.vallaste.ee/ back door, e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat]&lt;/ref&gt; Selge on see, et tarkvara tagauste olemasolul on nii plusse kui ka miinuseid - ühest küljest on see hea viis tarkvara pidevaks täiustamiseks ja kui midagi rikki läheb, on siiski võimalus ligi pääseda ja päästa, mis päästa annab; teisest küljest aga sillutab see ka tee kurjategijatele, kes tahavad saada võimu süsteemi/arvutite vms. teabe üle. Valitsuste poolse tagauste loomise ühe esimese näitena võib välja tuua 1993. aastal USA’s Riikliku Julgeolekuagentuuri poolt algatatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Clipper_chip Clipper chip] projekti, mida avaliku halvakspanu tulemusena tol ajal praktikas ellu viia ei suudetud.<br /> <br /> ==Krüptograafiline tõrkepunkt a.k.a System Update==<br /> Leif Ryge&lt;ref&gt;https://twitter.com/wiretapped&lt;/ref&gt; kirjeldab meie praegust reaalsust nii:<br /> &lt;blockquote&gt;<br /> ''Q: What does almost every piece of software with an update mechanism, including every popular operating system, have in common?''<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;<br /> ''A: Secure golden keys, cryptographic single-points-of-failure which can be used to enable total system compromise via targeted malicious software updates.''<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> Ehk siis maakeeli on igal tarkvaral, millel on uuendusmehhanism, olemas juba sisseehitatud tagauks. Suunatud pahavaraga tarkvara uuendus tähendab, et ainult valitud sihtmärgid saavad selle uuenduse ning see omakorda vähendab võimalust, et keegi seda märkaks. Et sellist rünnakut sooritada, vajab ründaja kahte asja. Esiteks peab tal olema suutlikkus see uuendus kohale toimetada. Teiseks peab ta olema suuteline ohvri arvutit veenma, et antud tarkvara uuendus on tõeline. Lõppstaadiumis saab ründaja omale kõik antud programmi volitused. Juhul kui oleks tegu näiteks operatsioonisüsteemi uuenduse mimikriga, saaks ründaja põhimõtteliselt kontrolli kogu ohvri arvuti üle, ning kõikide sealsete programmide ning krüpteerimisvõtmete jms üle.<br /> <br /> Osades süsteemides on autentimiseks mitu võtit, kuid piisab ainult ühe lekkimisest, et rünnak muutuks võimalikuks. Teisalt on süsteemid, kus on tarvis mitme võtme signatuure, kuid kuna need üldjuhul on selle ühe firma käes, võib ka selle liigitada eelneva alla. Paraku võib sellise tagaukse leida ka linuxis. Eelkõige Debiani baasil olevates distrotes. Õnneks on paljud tarkvara tootjad juba astunud mõned sammud lähemale turvalisusele, ning hakanud valideerima oma süsteemi uuendusi.<br /> <br /> [https://www.gnu.org/proprietary/proprietary-back-doors.html Siit] võib leida väikse nimekirja erinevatest programmidest, millel on tagauksi leitud.<br /> <br /> Ei saa ka mainimata jätta üht suuremat ja tuntumat juhtumit- '''Back Orifice'''. See polnud kaugeltki esimene tagauks, kuid võib öelda julgelt, et see oli esimene, mis tõi tähelepanu tarkvara tagauste olemasolule ja ka sellega seonduvatele probleemidele. Aastal 1998 loodud programm võimaldas saavutada kontrolli kõikide arvutite üle, mis kasutasid Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi &lt;ref&gt;[http://www.infoworld.com/article/2606776/hacking/155947-Biggest-baddest-boldest-software-backdoors-of-all-time.html The 12 biggest, baddest, boldest software backdoors of all time, InfoWorld, 12.06.2014]&lt;/ref&gt; Paljude arvates on siiani Microsoft Windows turvaauke täis.<br /> <br /> ==Tarkvara tagauste loomise kulu==<br /> <br /> Suurte tegijate nagu Facebook'i, Google'i, Apple'i ja Microsofti'i kõrval on USA's kokku ligikaudu 35,000 ning maailmas 60,000 ettevõtet, kelle tegevus moodustab Interneti tuuma ning infrastruktuuri, sealjuures enamik nendest ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega. Infotehnoloogiliste lahenduste sektori näol on tegemist äärmiselt tugeva konkurentsiga turuga ning kohustus hallata tagauksi on väiksematele ettevõtetele keerukas kui mitte võimatu. On oluline arvestada, et sellise nõudmise sisseviimine võib turult kaotada mitmed tänased tegijad ning takistada turule sisenemist uutel ettevõtetel, kes püüavad alustavad nagu seda tegi kunagi Facebook või Apple. Viimasest vaatepunktist lähtudes on tegemist äärmiselt innovatsioonivaenuliku käitumisega.<br /> <br /> Peamisi põhjusi on kolm: tehnoloogilise kulu, tööjõu ning vastutuse probleem. Esimese puhul tuleb arvestada, et mitte kõikides tarkvarades pole tagauksi ning nende sisseviimine nõuab omajagu ressurssi. Tööjõu kontekstis tuleb mõista, et mitte kõikidel ettevõtetel pole ligipääsu kvalifitseeritud tööjõule täitmaks tagauste nõuet. Viimase, kuid mitte vähem olulisena, tuleb ühtlasi mõista, tarkvara tagauksega on vähem turvaline, kui tarkvara ilma selleta ning ettevõtetel tuleb võtta senisest suurem vastutus klientide ja nende andmete kaitsmise ees uutes oludes. &lt;ref&gt;[http://www.csmonitor.com/World/Passcode/2015/1218/Opinion-Encryption-backdoors-are-killers-of-the-innovation-economy Opinion: Encryption backdoors are killers of the innovation economy, The Christian Science Monitor]&lt;/ref&gt;. Sealjuures ettvõtte kulude kõrval peame arvestama ka toodete ja teenuste võimalikku hinnamuutust ning olukorda, kus tarbijal tuleb täiendav kulu kinni maksta. Viimasel on aga ilmselge mõju majandusele tervikuna. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-debate-over-encryption-the-backdoor-is-a-trapdoor-1450914316 The Debate Over Encryption: The Backdoor Is a Trapdoor, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Lawful hacking kui arvestatav alternatiiv==<br /> <br /> Lawful hackingu pooldajad usuvad, et uute nõrkuste loomise asemel peaksid kaitseorganid kasutama olemasolevaid haavatavusi. On teada, et ajalooliselt on mõned rakendused olnud rünnakutele märksa haavatavamad kui teised, näiteks veebilehitsejad või PDF rakendused. Lawful hackingu kontekstis on esimeseks sammuks õppida tundma kasutaja seadet sellises mahus, et see aitab leida viisi kahtlusealuse riistvara pahavaraga nakatamiseks. Juhul, kui korrakaitseorganitel on näiteks ligipääs jälgitava e-kirjadele, võib näiteks nende vahendusel olla võimalik tuvastada kasutatav operatsioonisüsteem. Järgmiseks sammuks on operatsioonisüsteemist lähtuvalt sobiva haavatavuse välja valimine ning pahavara kohaletoimetamis viisi leidmine. Lihtsaim neist on e-mail, mille puhul tasub küll arvestada riskidega, et seda võidakse märgata või spämmifilter suudab selle välja filtreerida, kuid teatud juhtudel õnnestub kasutada ka sama kohalikku võrku või nakatunud USB seadet. Operatsioonisüsteemide haavatavused on sageli avalikult teada, näiteks The National Institute of Standards and Technology (NIST) haldab andmebaasi National Vulnerability Database (NVD), mis on kättesaadav siit: https://nvd.nist.gov. Kui operatsioonisüsteemi nõrkuste ärakasutamine ei toimi, on alternatiivseks lahendusena teise sammu raames on ka Man-in-the-Middle (MitM) tüüpi rünnakud, kus uurimise all oleva inimese riistvarani jõudmiseks kasutatakse vahesammuna mõnda veebilehte. Kuigi selline lähenemine nõuab reaalse pahavara haldamist, on seda juba tehtud ning seda on võimalik rakendada. &lt;ref&gt;[http://scholarlycommons.law.northwestern.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1209&amp;context=njtip Lawful Hacking: Using Existing Vulnerabilities for Wiretapping on the Internet, Northwestern Journal of Technology and Intellectual Property]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Tarkvara tagauste kasutamine võitluses kuritegevusega==<br /> <br /> Filosoofias üks klassikalisemaid ja kaasahaaravamaid väitluseid keskendub vabaduse ja turvalisuse konfliktile. See temaatika hõlmab endas väga paljusid elualasid ning üks peamine küsimusi siinkohal on, et kui palju ja millist vabadust peaks ohverdama, et saavutada turvalisus? Ja kas sellisel juhul on ka tegelikult turvalisus saavutatud või on see hoopis näiline? <br /> Üheks võimaluseks on riistvara ja tarkvara loomisel kohe algselt sisse arvestada ka tagauksed, mille kaudu on &quot;ohtude&quot; korral võimalik valitusasutustel (politsei, FBI, NSA) pääseda ligi vajalikule informatsioonile, mille kaudu saaks ära hoida veel toime panemata kuritegusid nagu näiteks terrorism ning ka leida tõendeid juba toimunud kuritegevuse kohta. Peamine tagauksi toetav argument ongi see, et valitus vajab sedasorti juurdepääsu kriminaaljuurdlusteks, militaarse intelligentsuse saavutamiseks ja loomulikult terrorismiga võitlemiseks. Tagauste puudumisel aga saavad kriminaalid ja terroristid turvaliselt hoiustada oma andmeid ja seetõttu ei saa ka valitsus nende tegevust jälgida vms.&lt;ref&gt;[http://blog.talkingphilosophy.com/?p=8665, The Ethics of Backdoors, Talking Philosophy, 13.07.2015] &lt;/ref&gt; <br /> <br /> ===Ameerika Ühendriigid===<br /> <br /> Üks peamisi argumente tarkvara tagauste kohustuslikuks muutmisel Ameerika Ühendriikide ühiskondliku diskussiooni kontekstis on olnud võitlus kuritegevuse ning terrorismiga. Aspekt, mida harvem kajastatakse, on see, et olukorras, kus tagauksed on avalikult kohustuslikud, kolivad kurjategijad suure tõenäosusega oma suhtluse teistesse kanalitesse. Sealjuures uued kanalid võivad osutuda senistest vähem kättesaadavamaks, raskendades seeläbi jõustruktuuride tööd veelgi enam. Heaks näiteks on siinkohal arvukad Dark Web'i võimalused. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-secret-behind-the-backdoor-debate-1454107960 The Secret Behind the ‘Backdoor’ Debate, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Meie igapäevaselt kasutatavad seadmed on paraku üpriski ebakindlad ning sellest tulenevalt on tagauste loomise kõrval veel teinegi võimalus. Lawful hacking'u pooldajad usuvad, et täiendavate nõrkuste süsteemi lisamise kõrval tuleb kasutada ära olemasolevaid haavatavusi. Lihtsa näitena on võimalik tuua fakt, et e-kirja saaja, saatja ning pealkiri ehk metadata võib sisaldada samavõrra olulist informatsiooni kui e-kirja sisu ise. Siit järeldub, et tagauste kohustuslikuks muutmise eel oleks mõistlik kaardistada reaalsed vajadused ning juba eksisteerivad alternatiivsed viisid nende vajaduste täitmiseks. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/why-we-dont-need-backdoors-to-move-ahead-on-cybersecurity-1452488460 Why We Don’t Need Backdoors to Move Ahead on Cybersecurity, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kanada===<br /> <br /> Kanada uus valitsus tahab veelgi laiendada oma järelevalve volitusi nõudes kõikide teenuste dekodeerimist, kohustuslikku andmete säilitamist nii interneti kui ka telefoniteenuste pakkujatelt, ning tagauksi, mis võimaldavad pealtkuulamist ja juurdepääsu klientide andmetele.&lt;ref&gt;http://www.tomshardware.com/news/canada-software-encryption-backdoors-feedback,33131.html&lt;/ref&gt; Valitsus ei ole rahul sellega, et neil puudub võimalus kommunikatsiooni vaheltlõikamiseks internetis. Telefonivõrkude pealtkuulamine on võimalik olnud juba aastakümneid, kuid paljud e-maili ja kiirsõnumi programmid seda endiselt ei võimalda. Eelkõige kehtib see selliste firmade puhul, kes ka ise ei saa näha oma kasutajate privaatsuhtlusi, ning seega ei saa ka valitsus. Seega hea lahendus oleks luua tarkvarasse tagauks, mis lubaks mööda minna krüpteeringutest ning annaks valitsusele võimaluse infovahetust pealt kuulata. Samuti oleks neil otsene ligipääs sellele tagauksele ning saaks seda kasutada igal ajal, vahet pole kas neil on selleks order või mitte.<br /> Kui säärane seadus peaks vastu võetama ning avalikkus sellest teada saaks, siis tõenäoliselt hakkaksid paljud inimesed valitud teenuseid vältima, mida see seadus puudutaks. See võib olla ka põhjus, miks viimasel ajal paljud lääne demokraatlikud riigid üheskoos taolisi seaduseid jõustada soovivad. Et inimestel tekiks tunne, nagu poleks neil varsti enam muud varianti, kui kasutada ainult tagaustega teenuseid.<br /> <br /> ==Tarkvara tagauste vastuargumendid==<br /> ===Tehnilised faktid===<br /> 1. Tarkvara ja riistvara ei suuda eristada &quot;pahasid&quot; ja &quot;häid poisse&quot; - krüptograafiline süsteem suudab ainult tuvastada, kas inimesel on õige võti süsteemi sisenemiseks või mitte, mitte aga seda, kas ta kasutab seda võtit õigetel alustel &lt;br&gt;<br /> [[File:Good-guy-bad-guy-manicheanism.jpg|300px]]&lt;br&gt;<br /> 2. Tagauksed kannavad endas otsest riski kõikidele kasutajatele &lt;br&gt;<br /> 3. Disain, mis võimaldab tagauksi on nõrgem kui süsteem, mis seda ei võimalda - kasutades krüpteerimist koos võtmetega nii, et ainult lõppkasutuja saab ligi, on hoobilt suur osa potentsiaalsetest rünnakutest võimatud &lt;br&gt;<br /> 4. Ei ole olemas kasulikku ja selget viisi kuidas teha vahet krüptograafilistel töövahenditel, mis on mõeldud kommunikatsiooniks ja mis mitte &lt;ref&gt;[https://blog.agilebits.com/2015/04/29/back-doors-are-bad-for-security-architecture/ Back doors are bad for security architecture, AgileBits blog, 29.04.2015]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Üks huvitavamaid lugemisi selle kohta võiks olla: &quot;Keys Under Doormats: Mandating insecurity by requiring government access to all data and communications&quot; &lt;ref&gt; [http://dspace.mit.edu/handle/1721.1/97690 Keys Under Doormats: Mandating insecurity by requiring government access to all data and communications, Computer Science and Artificial Intelligence Laboratory Technical Report, 6.07.2015]&lt;/ref&gt;, kus rühm krüptograafe ja turvalisuse eksperte käsitleb turvalisuse probleeme lähtuvalt sellest, et valitusele võimaldatakse juurdepääs tagauste kaudu.<br /> <br /> ===Moraalsed argumendid===<br /> Kas valitsust saab igal juhul usaldada? Oletame, et tarkvara arendajad on võimaldanud valitusele juurdepääsu läbi tagauste, kas sellisel juhul võime olla kindlad, et valitust seda võimalust ainult reaalse ohu korral kasutab? Usaldamatus valitsuse vastu on üheks põhjuseks, miks ollakse vastu tagauste vajalikkuse nõudele. Näiteks või mõtisklemiseks võiks siinkohal tuua Põhja-Korea, Hiina ja Iraani valitsuse - mis juhtuks siis kui sellistel valitsustel oleks tagauste kasutamise võimalus? &lt;ref&gt;[http://blog.talkingphilosophy.com/?p=8665 The Ethics of Backdoors, Talking Philosophy, 13.07.2015 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juhul kui valitust võib usaldada selles osas, et ta ei kasuta tagauste juurdepääsu valedel eesmärkidel, siis aga kerkib üles järgmine probleem - kas valitsus suudab turvaliselt hoiustada informatsiooni tagauste kohta, ilma, et see valedesse kätesse satuks?<br /> <br /> ==Näide elust enesest - Apple vs FBI==<br /> [[File:AppleVSFBI.png|300px]]&lt;br&gt;<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> Lisaks kaitses ka krüptograaf Matthew Green John Hopkinsi ülikoolist Apple-i seisukohti, tuues välja järgnevat:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;Apple is not designing systems to prevent law enforcement from executing legitimate warrants. It’s building systems that prevent everyone who might want your data – including hackers, malicious insiders, and even hostile foreign governments — from accessing your phone. This is absolutely in the public interest. Moreover, in the process of doing so, Apple is setting a precedent that users, and not companies, should hold the keys to their own devices. &quot; &lt;ref&gt;[http://www.slate.com/articles/technology/future_tense/2014/09/ios_8_encryption_why_apple_won_t_unlock_your_iphone_for_the_police.html Is Apple Picking a Fight with U.S. Government?, Future Tense, 23.09.2014]<br /> &lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt; <br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ühiskondlik diskussioon===<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega peaks olema riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida. Ühele poole asetuvad selles arutelus reeglina valitsusasutuste esindajad ning teisele tehnoloogiahiiud ja valdkonna asjatundjad. USA’le sarnaselt on ka Euroopas seoses terrorismi kasvuga samad teemad päevakorrale kerkinud – Saksamaa ja Prantsusmaa on taotlenud muu terrorismivastase koostöö raames ka tagauste loomise nõude kehtestamist. Ka Euroopa Komisjon on sellele toetavaid seisukohti avaldanud, kuid hetkeseisuga nimetatud seadusandlust algatada siiski ei plaanita. Asjatundjad aga leiavad jätkuvalt, et sellise tagaukse loomine, mis oleks kasutatav vaid teatud asutuste poolt ja mida ei saaks ära kasutada mitte keegi teine, on matemaatiliselt, tehnoloogiliselt ja äriliselt võimatu. Lihtsalt ei ole võimalik luua matemaatikat, mis töötaks erinevalt teatud juriidilise jõuga paberite olemasolul.&lt;ref&gt;[https://www.theregister.co.uk/2015/04/28/us_politicians_complain_that_silicon_valley_cant_create_encryption_unicorn/ WHY can't Silicon Valley create breakable non-breakable encryption, cry US politicians, The Register, 28.04.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121959 2017-05-10T19:06:26Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>'''Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu'''&lt;br&gt;<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> [[File:Backdoor.jpg|300px]]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Tarkvara tagauks on enamasti salajane meetod hiilimaks mööda tavapärasest autentimisest tootes, arvutisüsteemis, krüpteeringus või algoritmis. Tagauksi kasutatakse sageli eesmärgil kindlustada kaugjuurdepääs arvutile või lihttekstile krüpteeritud süsteemis. &lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Backdoor_(computing) Backdoor, Wikipedia]&lt;/ref&gt;Tagauksi ehitavad programmeerijad tarkvarassse sisse näiteks selleks, et omada võimalust programmi siluda. Näiteks BBS programm lubab juurdepääsu igale BBS arvutile, kus seda tarkvara käitatakse.&lt;ref&gt;[http://www.vallaste.ee/ back door, e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat]&lt;/ref&gt; Selge on see, et tarkvara tagauste olemasolul on nii plusse kui ka miinuseid - ühest küljest on see hea viis tarkvara pidevaks täiustamiseks ja kui midagi rikki läheb, on siiski võimalus ligi pääseda ja päästa, mis päästa annab; teisest küljest aga sillutab see ka tee kurjategijatele, kes tahavad saada võimu süsteemi/arvutite vms. teabe üle. Valitsuste poolse tagauste loomise ühe esimese näitena võib välja tuua 1993. aastal USA’s Riikliku Julgeolekuagentuuri poolt algatatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Clipper_chip Clipper chip] projekti, mida avaliku halvakspanu tulemusena tol ajal praktikas ellu viia ei suudetud.<br /> <br /> ==Krüptograafiline tõrkepunkt a.k.a System Update==<br /> Leif Ryge&lt;ref&gt;https://twitter.com/wiretapped&lt;/ref&gt; kirjeldab meie praegust reaalsust nii:<br /> &lt;blockquote&gt;<br /> ''Q: What does almost every piece of software with an update mechanism, including every popular operating system, have in common?''<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;<br /> ''A: Secure golden keys, cryptographic single-points-of-failure which can be used to enable total system compromise via targeted malicious software updates.''<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> Ehk siis maakeeli on igal tarkvaral, millel on uuendusmehhanism, olemas juba sisseehitatud tagauks. Suunatud pahavaraga tarkvara uuendus tähendab, et ainult valitud sihtmärgid saavad selle uuenduse ning see omakorda vähendab võimalust, et keegi seda märkaks. Et sellist rünnakut sooritada, vajab ründaja kahte asja. Esiteks peab tal olema suutlikkus see uuendus kohale toimetada. Teiseks peab ta olema suuteline ohvri arvutit veenma, et antud tarkvara uuendus on tõeline. Lõppstaadiumis saab ründaja omale kõik antud programmi volitused. Juhul kui oleks tegu näiteks operatsioonisüsteemi uuenduse mimikriga, saaks ründaja põhimõtteliselt kontrolli kogu ohvri arvuti üle, ning kõikide sealsete programmide ning krüpteerimisvõtmete jms üle.<br /> <br /> Osades süsteemides on autentimiseks mitu võtit, kuid piisab ainult ühe lekkimisest, et rünnak muutuks võimalikuks. Teisalt on süsteemid, kus on tarvis mitme võtme signatuure, kuid kuna need üldjuhul on selle ühe firma käes, võib ka selle liigitada eelneva alla. Paraku võib sellise tagaukse leida ka linuxis. Eelkõige Debiani baasil olevates distrotes. Õnneks on paljud tarkvara tootjad juba astunud mõned sammud lähemale turvalisusele, ning hakanud valideerima oma süsteemi uuendusi.<br /> <br /> [https://www.gnu.org/proprietary/proprietary-back-doors.html Siit] võib leida väikse nimekirja erinevatest programmidest, millel on tagauksi leitud.<br /> <br /> Ei saa ka mainimata jätta üht suuremat ja tuntumat juhtumit- '''Back Orifice'''. See polnud kaugeltki esimene tagauks, kuid võib öelda julgelt, et see oli esimene, mis tõi tähelepanu tarkvara tagauste olemasolule ja ka sellega seonduvatele probleemidele. Aastal 1998 loodud programm võimaldas saavutada kontrolli kõikide arvutite üle, mis kasutasid Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi &lt;ref&gt;[http://www.infoworld.com/article/2606776/hacking/155947-Biggest-baddest-boldest-software-backdoors-of-all-time.html The 12 biggest, baddest, boldest software backdoors of all time, InfoWorld, 12.06.2014]&lt;/ref&gt; Paljude arvates on siiani Microsoft Windows turvaauke täis.<br /> <br /> ==Tarkvara tagauste loomise kulu==<br /> <br /> Suurte tegijate nagu Facebook'i, Google'i, Apple'i ja Microsofti'i kõrval on USA's kokku ligikaudu 35,000 ning maailmas 60,000 ettevõtet, kelle tegevus moodustab Interneti tuuma ning infrastruktuuri, sealjuures enamik nendest ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega. Infotehnoloogiliste lahenduste sektori näol on tegemist äärmiselt tugeva konkurentsiga turuga ning kohustus hallata tagauksi on väiksematele ettevõtetele keerukas kui mitte võimatu. On oluline arvestada, et sellise nõudmise sisseviimine võib turult kaotada mitmed tänased tegijad ning takistada turule sisenemist uutel ettevõtetel, kes püüavad alustavad nagu seda tegi kunagi Facebook või Apple. Viimasest vaatepunktist lähtudes on tegemist äärmiselt innovatsioonivaenuliku käitumisega.<br /> <br /> Peamisi põhjusi on kolm: tehnoloogilise kulu, tööjõu ning vastutuse probleem. Esimese puhul tuleb arvestada, et mitte kõikides tarkvarades pole tagauksi ning nende sisseviimine nõuab omajagu ressurssi. Tööjõu kontekstis tuleb mõista, et mitte kõikidel ettevõtetel pole ligipääsu kvalifitseeritud tööjõule täitmaks tagauste nõuet. Viimase, kuid mitte vähem olulisena, tuleb ühtlasi mõista, tarkvara tagauksega on vähem turvaline, kui tarkvara ilma selleta ning ettevõtetel tuleb võtta senisest suurem vastutus klientide ja nende andmete kaitsmise ees uutes oludes. &lt;ref&gt;[http://www.csmonitor.com/World/Passcode/2015/1218/Opinion-Encryption-backdoors-are-killers-of-the-innovation-economy Opinion: Encryption backdoors are killers of the innovation economy, The Christian Science Monitor]&lt;/ref&gt;. Sealjuures ettvõtte kulude kõrval peame arvestama ka toodete ja teenuste võimalikku hinnamuutust ning olukorda, kus tarbijal tuleb täiendav kulu kinni maksta. Viimasel on aga ilmselge mõju majandusele tervikuna. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-debate-over-encryption-the-backdoor-is-a-trapdoor-1450914316 The Debate Over Encryption: The Backdoor Is a Trapdoor, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Lawful hacking kui arvestatav alternatiiv==<br /> <br /> Lawful hackingu pooldajad usuvad, et uute nõrkuste loomise asemel peaksid kaitseorganid kasutama olemasolevaid haavatavusi. On teada, et ajalooliselt on mõned rakendused olnud rünnakutele märksa haavatavamad kui teised, näiteks veebilehitsejad või PDF rakendused. Lawful hackingu kontekstis on esimeseks sammuks õppida tundma kasutaja seadet sellises mahus, et see aitab leida viisi kahtlusealuse riistvara pahavaraga nakatamiseks. Juhul, kui korrakaitseorganitel on näiteks ligipääs jälgitava e-kirjadele, võib näiteks nende vahendusel olla võimalik tuvastada kasutatav operatsioonisüsteem. Järgmiseks sammuks on operatsioonisüsteemist lähtuvalt sobiva haavatavuse välja valimine ning pahavara kohaletoimetamis viisi leidmine. Lihtsaim neist on e-mail, mille puhul tasub küll arvestada riskidega, et seda võidakse märgata või spämmifilter suudab selle välja filtreerida, kuid teatud juhtudel õnnestub kasutada ka sama kohalikku võrku või nakatunud USB seadet. Operatsioonisüsteemide haavatavused on sageli avalikult teada, näiteks The National Institute of Standards and Technology (NIST) haldab andmebaasi National Vulnerability Database (NVD), mis on kättesaadav siit: https://nvd.nist.gov. Kui operatsioonisüsteemi nõrkuste ärakasutamine ei toimi, on alternatiivseks lahendusena teise sammu raames on ka Man-in-the-Middle (MitM) tüüpi rünnakud, kus uurimise all oleva inimese riistvarani jõudmiseks kasutatakse vahesammuna mõnda veebilehte. Kuigi selline lähenemine nõuab reaalse pahavara haldamist, on seda juba tehtud ning seda on võimalik rakendada. &lt;ref&gt;[http://scholarlycommons.law.northwestern.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1209&amp;context=njtip Lawful Hacking: Using Existing Vulnerabilities for Wiretapping on the Internet, Northwestern Journal of Technology and Intellectual Property]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Tarkvara tagauste kasutamine võitluses kuritegevusega==<br /> <br /> Filosoofias üks klassikalisemaid ja kaasahaaravamaid väitluseid keskendub vabaduse ja turvalisuse konfliktile. See temaatika hõlmab endas väga paljusid elualasid ning üks peamine küsimusi siinkohal on, et kui palju ja millist vabadust peaks ohverdama, et saavutada turvalisus? Ja kas sellisel juhul on ka tegelikult turvalisus saavutatud või on see hoopis näiline? <br /> Üheks võimaluseks on riistvara ja tarkvara loomisel kohe algselt sisse arvestada ka tagauksed, mille kaudu on &quot;ohtude&quot; korral võimalik valitusasutustel (politsei, FBI, NSA) pääseda ligi vajalikule informatsioonile, mille kaudu saaks ära hoida veel toime panemata kuritegusid nagu näiteks terrorism ning ka leida tõendeid juba toimunud kuritegevuse kohta. Peamine tagauksi toetav argument ongi see, et valitus vajab sedasorti juurdepääsu kriminaaljuurdlusteks, militaarse intelligentsuse saavutamiseks ja loomulikult terrorismiga võitlemiseks. Tagauste puudumisel aga saavad kriminaalid ja terroristid turvaliselt hoiustada oma andmeid ja seetõttu ei saa ka valitsus nende tegevust jälgida vms.&lt;ref&gt;[http://blog.talkingphilosophy.com/?p=8665, The Ethics of Backdoors, Talking Philosophy, 13.07.2015] &lt;/ref&gt; <br /> <br /> ===Ameerika Ühendriigid===<br /> <br /> Üks peamisi argumente tarkvara tagauste kohustuslikuks muutmisel Ameerika Ühendriikide ühiskondliku diskussiooni kontekstis on olnud võitlus kuritegevuse ning terrorismiga. Aspekt, mida harvem kajastatakse, on see, et olukorras, kus tagauksed on avalikult kohustuslikud, kolivad kurjategijad suure tõenäosusega oma suhtluse teistesse kanalitesse. Sealjuures uued kanalid võivad osutuda senistest vähem kättesaadavamaks, raskendades seeläbi jõustruktuuride tööd veelgi enam. Heaks näiteks on siinkohal arvukad Dark Web'i võimalused. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-secret-behind-the-backdoor-debate-1454107960 The Secret Behind the ‘Backdoor’ Debate, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Meie igapäevaselt kasutatavad seadmed on paraku üpriski ebakindlad ning sellest tulenevalt on tagauste loomise kõrval veel teinegi võimalus. Lawful hacking'u pooldajad usuvad, et täiendavate nõrkuste süsteemi lisamise kõrval tuleb kasutada ära olemasolevaid haavatavusi. Lihtsa näitena on võimalik tuua fakt, et e-kirja saaja, saatja ning pealkiri ehk metadata võib sisaldada samavõrra olulist informatsiooni kui e-kirja sisu ise. Siit järeldub, et tagauste kohustuslikuks muutmise eel oleks mõistlik kaardistada reaalsed vajadused ning juba eksisteerivad alternatiivsed viisid nende vajaduste täitmiseks. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/why-we-dont-need-backdoors-to-move-ahead-on-cybersecurity-1452488460 Why We Don’t Need Backdoors to Move Ahead on Cybersecurity, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kanada===<br /> <br /> Kanada uus valitsus tahab veelgi laiendada oma järelevalve volitusi nõudes kõikide teenuste dekodeerimist, kohustuslikku andmete säilitamist nii interneti kui ka telefoniteenuste pakkujatelt, ning tagauksi, mis võimaldavad pealtkuulamist ja juurdepääsu klientide andmetele.&lt;ref&gt;http://www.tomshardware.com/news/canada-software-encryption-backdoors-feedback,33131.html&lt;/ref&gt; Valitsus ei ole rahul sellega, et neil puudub võimalus kommunikatsiooni vaheltlõikamiseks internetis. Telefonivõrkude pealtkuulamine on võimalik olnud juba aastakümneid, kuid paljud e-maili ja kiirsõnumi programmid seda endiselt ei võimalda. Eelkõige kehtib see selliste firmade puhul, kes ka ise ei saa näha oma kasutajate privaatsuhtlusi, ning seega ei saa ka valitsus. Seega hea lahendus oleks luua tarkvarasse tagauks, mis lubaks mööda minna krüpteeringutest ning annaks valitsusele võimaluse infovahetust pealt kuulata. Samuti oleks neil otsene ligipääs sellele tagauksele ning saaks seda kasutada igal ajal, vahet pole kas neil on selleks order või mitte.<br /> Kui säärane seadus peaks vastu võetama ning avalikkus sellest teada saaks, siis tõenäoliselt hakkaksid paljud inimesed valitud teenuseid vältima, mida see seadus puudutaks. See võib olla ka põhjus, miks viimasel ajal paljud lääne demokraatlikud riigid üheskoos taolisi seaduseid jõustada soovivad. Et inimestel tekiks tunne, nagu poleks neil varsti enam muud varianti, kui kasutada ainult tagaustega teenuseid.<br /> <br /> ==Tarkvara tagauste vastuargumendid==<br /> ===Tehnilised faktid===<br /> 1. Tarkvara ja riistvara ei suuda eristada &quot;pahasid&quot; ja &quot;häid poisse&quot; - krüptograafiline süsteem suudab ainult tuvastada, kas inimesel on õige võti süsteemi sisenemiseks või mitte, mitte aga seda, kas ta kasutab seda võtit õigetel alustel &lt;br&gt;<br /> [[File:Good-guy-bad-guy-manicheanism.jpg|300px]]&lt;br&gt;<br /> 2. Tagauksed kannavad endas otsest riski kõikidele kasutajatele &lt;br&gt;<br /> 3. Disain, mis võimaldab tagauksi on nõrgem kui süsteem, mis seda ei võimalda - kasutades krüpteerimist koos võtmetega nii, et ainult lõppkasutuja saab ligi, on hoobilt suur osa potentsiaalsetest rünnakutest võimatud &lt;br&gt;<br /> 4. Ei ole olemas kasulikku ja selget viisi kuidas teha vahet krüptograafilistel töövahenditel, mis on mõeldud kommunikatsiooniks ja mis mitte &lt;ref&gt;[https://blog.agilebits.com/2015/04/29/back-doors-are-bad-for-security-architecture/ Back doors are bad for security architecture, AgileBits blog, 29.04.2015]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Üks huvitavamaid lugemisi selle kohta võiks olla: &quot;Keys Under Doormats: Mandating insecurity by requiring government access to all data and communications&quot; &lt;ref&gt; [http://dspace.mit.edu/handle/1721.1/97690 Keys Under Doormats: Mandating insecurity by requiring government access to all data and communications, Computer Science and Artificial Intelligence Laboratory Technical Report, 6.07.2015]&lt;/ref&gt;, kus rühm krüptograafe ja turvalisuse eksperte käsitleb turvalisuse probleeme lähtuvalt sellest, et valitusele võimaldatakse juurdepääs tagauste kaudu.<br /> <br /> ===Moraalsed argumendid===<br /> Kas valitsust saab igal juhul usaldada? Oletame, et tarkvara arendajad on võimaldanud valitusele juurdepääsu läbi tagauste, kas sellisel juhul võime olla kindlad, et valitust seda võimalust ainult reaalse ohu korral kasutab? Usaldamatus valitsuse vastu on üheks põhjuseks, miks ollakse vastu tagauste vajalikkuse nõudele. Näiteks või mõtisklemiseks võiks siinkohal tuua Põhja-Korea, Hiina ja Iraani valitsuse - mis juhtuks siis kui sellistel valitsustel oleks tagauste kasutamise võimalus? &lt;ref&gt;[http://blog.talkingphilosophy.com/?p=8665 The Ethics of Backdoors, Talking Philosophy, 13.07.2015 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juhul kui valitust võib usaldada selles osas, et ta ei kasuta tagauste juurdepääsu valedel eesmärkidel, siis aga kerkib üles järgmine probleem - kas valitsus suudab turvaliselt hoiustada informatsiooni tagauste kohta, ilma, et see valedesse kätesse satuks?<br /> <br /> ==Näide elust enesest - Apple vs FBI==<br /> [[File:AppleVSFBI.png|300px]]&lt;br&gt;<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> Lisaks kaitses ka krüptograaf Matthew Green John Hopkinsi ülikoolist Apple-i seisukohti, tuues välja järgnevat:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;Apple is not designing systems to prevent law enforcement from executing legitimate warrants. It’s building systems that prevent everyone who might want your data – including hackers, malicious insiders, and even hostile foreign governments — from accessing your phone. This is absolutely in the public interest. Moreover, in the process of doing so, Apple is setting a precedent that users, and not companies, should hold the keys to their own devices. &quot; &lt;ref&gt;[http://www.slate.com/articles/technology/future_tense/2014/09/ios_8_encryption_why_apple_won_t_unlock_your_iphone_for_the_police.html Is Apple Picking a Fight with U.S. Government?, Future Tense, 23.09.2014]<br /> &lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt; <br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ühiskondlik diskussioon===<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega peaks olema riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida. Ühele poole asetuvad selles arutelus reeglina valitsusasutuste esindajad ning teisele tehnoloogiahiiud ja valdkonna asjatundjad. USA’le sarnaselt on ka Euroopas seoses terrorismi kasvuga samad teemad päevakorrale kerkinud – Saksamaa ja Prantsusmaa on taotlenud muu terrorismivastase koostöö raames ka tagauste loomise nõude kehtestamist. Ka Euroopa Komisjon on sellele toetavaid seisukohti avaldanud, kuid hetkeseisuga nimetatud seadusandlust algatada siiski ei plaanita. Asjatundjad aga leiavad jätkuvalt, et sellise tagaukse loomine, mis oleks kasutatav vaid teatud asutuste poolt ja mida ei saaks ära kasutada mitte keegi teine, on matemaatiliselt, tehnoloogiliselt ja äriliselt võimatu. Lihtsalt ei ole võimalik luua matemaatikat, mis töötaks erinevalt teatud juriidilise jõuga paberite olemasolul.&lt;ref&gt;[ https://www.theregister.co.uk/2015/04/28/us_politicians_complain_that_silicon_valley_cant_create_encryption_unicorn/ WHY can't Silicon Valley create breakable non-breakable encryption, cry US politicians, The Register, 28.04.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121958 2017-05-10T19:05:57Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>'''Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu'''&lt;br&gt;<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> [[File:Backdoor.jpg|300px]]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Tarkvara tagauks on enamasti salajane meetod hiilimaks mööda tavapärasest autentimisest tootes, arvutisüsteemis, krüpteeringus või algoritmis. Tagauksi kasutatakse sageli eesmärgil kindlustada kaugjuurdepääs arvutile või lihttekstile krüpteeritud süsteemis. &lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Backdoor_(computing) Backdoor, Wikipedia]&lt;/ref&gt;Tagauksi ehitavad programmeerijad tarkvarassse sisse näiteks selleks, et omada võimalust programmi siluda. Näiteks BBS programm lubab juurdepääsu igale BBS arvutile, kus seda tarkvara käitatakse.&lt;ref&gt;[http://www.vallaste.ee/ back door, e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat]&lt;/ref&gt; Selge on see, et tarkvara tagauste olemasolul on nii plusse kui ka miinuseid - ühest küljest on see hea viis tarkvara pidevaks täiustamiseks ja kui midagi rikki läheb, on siiski võimalus ligi pääseda ja päästa, mis päästa annab; teisest küljest aga sillutab see ka tee kurjategijatele, kes tahavad saada võimu süsteemi/arvutite vms. teabe üle. Valitsuste poolse tagauste loomise ühe esimese näitena võib välja tuua 1993. aastal USA’s Riikliku Julgeolekuagentuuri poolt algatatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Clipper_chip Clipper chip] projekti, mida avaliku halvakspanu tulemusena tol ajal praktikas ellu viia ei suudetud.<br /> <br /> ==Krüptograafiline tõrkepunkt a.k.a System Update==<br /> Leif Ryge&lt;ref&gt;https://twitter.com/wiretapped&lt;/ref&gt; kirjeldab meie praegust reaalsust nii:<br /> &lt;blockquote&gt;<br /> ''Q: What does almost every piece of software with an update mechanism, including every popular operating system, have in common?''<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;<br /> ''A: Secure golden keys, cryptographic single-points-of-failure which can be used to enable total system compromise via targeted malicious software updates.''<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> Ehk siis maakeeli on igal tarkvaral, millel on uuendusmehhanism, olemas juba sisseehitatud tagauks. Suunatud pahavaraga tarkvara uuendus tähendab, et ainult valitud sihtmärgid saavad selle uuenduse ning see omakorda vähendab võimalust, et keegi seda märkaks. Et sellist rünnakut sooritada, vajab ründaja kahte asja. Esiteks peab tal olema suutlikkus see uuendus kohale toimetada. Teiseks peab ta olema suuteline ohvri arvutit veenma, et antud tarkvara uuendus on tõeline. Lõppstaadiumis saab ründaja omale kõik antud programmi volitused. Juhul kui oleks tegu näiteks operatsioonisüsteemi uuenduse mimikriga, saaks ründaja põhimõtteliselt kontrolli kogu ohvri arvuti üle, ning kõikide sealsete programmide ning krüpteerimisvõtmete jms üle.<br /> <br /> Osades süsteemides on autentimiseks mitu võtit, kuid piisab ainult ühe lekkimisest, et rünnak muutuks võimalikuks. Teisalt on süsteemid, kus on tarvis mitme võtme signatuure, kuid kuna need üldjuhul on selle ühe firma käes, võib ka selle liigitada eelneva alla. Paraku võib sellise tagaukse leida ka linuxis. Eelkõige Debiani baasil olevates distrotes. Õnneks on paljud tarkvara tootjad juba astunud mõned sammud lähemale turvalisusele, ning hakanud valideerima oma süsteemi uuendusi.<br /> <br /> [https://www.gnu.org/proprietary/proprietary-back-doors.html Siit] võib leida väikse nimekirja erinevatest programmidest, millel on tagauksi leitud.<br /> <br /> Ei saa ka mainimata jätta üht suuremat ja tuntumat juhtumit- '''Back Orifice'''. See polnud kaugeltki esimene tagauks, kuid võib öelda julgelt, et see oli esimene, mis tõi tähelepanu tarkvara tagauste olemasolule ja ka sellega seonduvatele probleemidele. Aastal 1998 loodud programm võimaldas saavutada kontrolli kõikide arvutite üle, mis kasutasid Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi &lt;ref&gt;[http://www.infoworld.com/article/2606776/hacking/155947-Biggest-baddest-boldest-software-backdoors-of-all-time.html The 12 biggest, baddest, boldest software backdoors of all time, InfoWorld, 12.06.2014]&lt;/ref&gt; Paljude arvates on siiani Microsoft Windows turvaauke täis.<br /> <br /> ==Tarkvara tagauste loomise kulu==<br /> <br /> Suurte tegijate nagu Facebook'i, Google'i, Apple'i ja Microsofti'i kõrval on USA's kokku ligikaudu 35,000 ning maailmas 60,000 ettevõtet, kelle tegevus moodustab Interneti tuuma ning infrastruktuuri, sealjuures enamik nendest ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega. Infotehnoloogiliste lahenduste sektori näol on tegemist äärmiselt tugeva konkurentsiga turuga ning kohustus hallata tagauksi on väiksematele ettevõtetele keerukas kui mitte võimatu. On oluline arvestada, et sellise nõudmise sisseviimine võib turult kaotada mitmed tänased tegijad ning takistada turule sisenemist uutel ettevõtetel, kes püüavad alustavad nagu seda tegi kunagi Facebook või Apple. Viimasest vaatepunktist lähtudes on tegemist äärmiselt innovatsioonivaenuliku käitumisega.<br /> <br /> Peamisi põhjusi on kolm: tehnoloogilise kulu, tööjõu ning vastutuse probleem. Esimese puhul tuleb arvestada, et mitte kõikides tarkvarades pole tagauksi ning nende sisseviimine nõuab omajagu ressurssi. Tööjõu kontekstis tuleb mõista, et mitte kõikidel ettevõtetel pole ligipääsu kvalifitseeritud tööjõule täitmaks tagauste nõuet. Viimase, kuid mitte vähem olulisena, tuleb ühtlasi mõista, tarkvara tagauksega on vähem turvaline, kui tarkvara ilma selleta ning ettevõtetel tuleb võtta senisest suurem vastutus klientide ja nende andmete kaitsmise ees uutes oludes. &lt;ref&gt;[http://www.csmonitor.com/World/Passcode/2015/1218/Opinion-Encryption-backdoors-are-killers-of-the-innovation-economy Opinion: Encryption backdoors are killers of the innovation economy, The Christian Science Monitor]&lt;/ref&gt;. Sealjuures ettvõtte kulude kõrval peame arvestama ka toodete ja teenuste võimalikku hinnamuutust ning olukorda, kus tarbijal tuleb täiendav kulu kinni maksta. Viimasel on aga ilmselge mõju majandusele tervikuna. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-debate-over-encryption-the-backdoor-is-a-trapdoor-1450914316 The Debate Over Encryption: The Backdoor Is a Trapdoor, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Lawful hacking kui arvestatav alternatiiv==<br /> <br /> Lawful hackingu pooldajad usuvad, et uute nõrkuste loomise asemel peaksid kaitseorganid kasutama olemasolevaid haavatavusi. On teada, et ajalooliselt on mõned rakendused olnud rünnakutele märksa haavatavamad kui teised, näiteks veebilehitsejad või PDF rakendused. Lawful hackingu kontekstis on esimeseks sammuks õppida tundma kasutaja seadet sellises mahus, et see aitab leida viisi kahtlusealuse riistvara pahavaraga nakatamiseks. Juhul, kui korrakaitseorganitel on näiteks ligipääs jälgitava e-kirjadele, võib näiteks nende vahendusel olla võimalik tuvastada kasutatav operatsioonisüsteem. Järgmiseks sammuks on operatsioonisüsteemist lähtuvalt sobiva haavatavuse välja valimine ning pahavara kohaletoimetamis viisi leidmine. Lihtsaim neist on e-mail, mille puhul tasub küll arvestada riskidega, et seda võidakse märgata või spämmifilter suudab selle välja filtreerida, kuid teatud juhtudel õnnestub kasutada ka sama kohalikku võrku või nakatunud USB seadet. Operatsioonisüsteemide haavatavused on sageli avalikult teada, näiteks The National Institute of Standards and Technology (NIST) haldab andmebaasi National Vulnerability Database (NVD), mis on kättesaadav siit: https://nvd.nist.gov. Kui operatsioonisüsteemi nõrkuste ärakasutamine ei toimi, on alternatiivseks lahendusena teise sammu raames on ka Man-in-the-Middle (MitM) tüüpi rünnakud, kus uurimise all oleva inimese riistvarani jõudmiseks kasutatakse vahesammuna mõnda veebilehte. Kuigi selline lähenemine nõuab reaalse pahavara haldamist, on seda juba tehtud ning seda on võimalik rakendada. &lt;ref&gt;[http://scholarlycommons.law.northwestern.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1209&amp;context=njtip Lawful Hacking: Using Existing Vulnerabilities for Wiretapping on the Internet, Northwestern Journal of Technology and Intellectual Property]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Tarkvara tagauste kasutamine võitluses kuritegevusega==<br /> <br /> Filosoofias üks klassikalisemaid ja kaasahaaravamaid väitluseid keskendub vabaduse ja turvalisuse konfliktile. See temaatika hõlmab endas väga paljusid elualasid ning üks peamine küsimusi siinkohal on, et kui palju ja millist vabadust peaks ohverdama, et saavutada turvalisus? Ja kas sellisel juhul on ka tegelikult turvalisus saavutatud või on see hoopis näiline? <br /> Üheks võimaluseks on riistvara ja tarkvara loomisel kohe algselt sisse arvestada ka tagauksed, mille kaudu on &quot;ohtude&quot; korral võimalik valitusasutustel (politsei, FBI, NSA) pääseda ligi vajalikule informatsioonile, mille kaudu saaks ära hoida veel toime panemata kuritegusid nagu näiteks terrorism ning ka leida tõendeid juba toimunud kuritegevuse kohta. Peamine tagauksi toetav argument ongi see, et valitus vajab sedasorti juurdepääsu kriminaaljuurdlusteks, militaarse intelligentsuse saavutamiseks ja loomulikult terrorismiga võitlemiseks. Tagauste puudumisel aga saavad kriminaalid ja terroristid turvaliselt hoiustada oma andmeid ja seetõttu ei saa ka valitsus nende tegevust jälgida vms.&lt;ref&gt;[http://blog.talkingphilosophy.com/?p=8665, The Ethics of Backdoors, Talking Philosophy, 13.07.2015] &lt;/ref&gt; <br /> <br /> ===Ameerika Ühendriigid===<br /> <br /> Üks peamisi argumente tarkvara tagauste kohustuslikuks muutmisel Ameerika Ühendriikide ühiskondliku diskussiooni kontekstis on olnud võitlus kuritegevuse ning terrorismiga. Aspekt, mida harvem kajastatakse, on see, et olukorras, kus tagauksed on avalikult kohustuslikud, kolivad kurjategijad suure tõenäosusega oma suhtluse teistesse kanalitesse. Sealjuures uued kanalid võivad osutuda senistest vähem kättesaadavamaks, raskendades seeläbi jõustruktuuride tööd veelgi enam. Heaks näiteks on siinkohal arvukad Dark Web'i võimalused. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-secret-behind-the-backdoor-debate-1454107960 The Secret Behind the ‘Backdoor’ Debate, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Meie igapäevaselt kasutatavad seadmed on paraku üpriski ebakindlad ning sellest tulenevalt on tagauste loomise kõrval veel teinegi võimalus. Lawful hacking'u pooldajad usuvad, et täiendavate nõrkuste süsteemi lisamise kõrval tuleb kasutada ära olemasolevaid haavatavusi. Lihtsa näitena on võimalik tuua fakt, et e-kirja saaja, saatja ning pealkiri ehk metadata võib sisaldada samavõrra olulist informatsiooni kui e-kirja sisu ise. Siit järeldub, et tagauste kohustuslikuks muutmise eel oleks mõistlik kaardistada reaalsed vajadused ning juba eksisteerivad alternatiivsed viisid nende vajaduste täitmiseks. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/why-we-dont-need-backdoors-to-move-ahead-on-cybersecurity-1452488460 Why We Don’t Need Backdoors to Move Ahead on Cybersecurity, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kanada===<br /> <br /> Kanada uus valitsus tahab veelgi laiendada oma järelevalve volitusi nõudes kõikide teenuste dekodeerimist, kohustuslikku andmete säilitamist nii interneti kui ka telefoniteenuste pakkujatelt, ning tagauksi, mis võimaldavad pealtkuulamist ja juurdepääsu klientide andmetele.&lt;ref&gt;http://www.tomshardware.com/news/canada-software-encryption-backdoors-feedback,33131.html&lt;/ref&gt; Valitsus ei ole rahul sellega, et neil puudub võimalus kommunikatsiooni vaheltlõikamiseks internetis. Telefonivõrkude pealtkuulamine on võimalik olnud juba aastakümneid, kuid paljud e-maili ja kiirsõnumi programmid seda endiselt ei võimalda. Eelkõige kehtib see selliste firmade puhul, kes ka ise ei saa näha oma kasutajate privaatsuhtlusi, ning seega ei saa ka valitsus. Seega hea lahendus oleks luua tarkvarasse tagauks, mis lubaks mööda minna krüpteeringutest ning annaks valitsusele võimaluse infovahetust pealt kuulata. Samuti oleks neil otsene ligipääs sellele tagauksele ning saaks seda kasutada igal ajal, vahet pole kas neil on selleks order või mitte.<br /> Kui säärane seadus peaks vastu võetama ning avalikkus sellest teada saaks, siis tõenäoliselt hakkaksid paljud inimesed valitud teenuseid vältima, mida see seadus puudutaks. See võib olla ka põhjus, miks viimasel ajal paljud lääne demokraatlikud riigid üheskoos taolisi seaduseid jõustada soovivad. Et inimestel tekiks tunne, nagu poleks neil varsti enam muud varianti, kui kasutada ainult tagaustega teenuseid.<br /> <br /> ==Tarkvara tagauste vastuargumendid==<br /> ===Tehnilised faktid===<br /> 1. Tarkvara ja riistvara ei suuda eristada &quot;pahasid&quot; ja &quot;häid poisse&quot; - krüptograafiline süsteem suudab ainult tuvastada, kas inimesel on õige võti süsteemi sisenemiseks või mitte, mitte aga seda, kas ta kasutab seda võtit õigetel alustel &lt;br&gt;<br /> [[File:Good-guy-bad-guy-manicheanism.jpg|300px]]&lt;br&gt;<br /> 2. Tagauksed kannavad endas otsest riski kõikidele kasutajatele &lt;br&gt;<br /> 3. Disain, mis võimaldab tagauksi on nõrgem kui süsteem, mis seda ei võimalda - kasutades krüpteerimist koos võtmetega nii, et ainult lõppkasutuja saab ligi, on hoobilt suur osa potentsiaalsetest rünnakutest võimatud &lt;br&gt;<br /> 4. Ei ole olemas kasulikku ja selget viisi kuidas teha vahet krüptograafilistel töövahenditel, mis on mõeldud kommunikatsiooniks ja mis mitte &lt;ref&gt;[https://blog.agilebits.com/2015/04/29/back-doors-are-bad-for-security-architecture/ Back doors are bad for security architecture, AgileBits blog, 29.04.2015]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Üks huvitavamaid lugemisi selle kohta võiks olla: &quot;Keys Under Doormats: Mandating insecurity by requiring government access to all data and communications&quot; &lt;ref&gt; [http://dspace.mit.edu/handle/1721.1/97690 Keys Under Doormats: Mandating insecurity by requiring government access to all data and communications, Computer Science and Artificial Intelligence Laboratory Technical Report, 6.07.2015]&lt;/ref&gt;, kus rühm krüptograafe ja turvalisuse eksperte käsitleb turvalisuse probleeme lähtuvalt sellest, et valitusele võimaldatakse juurdepääs tagauste kaudu.<br /> <br /> ===Moraalsed argumendid===<br /> Kas valitsust saab igal juhul usaldada? Oletame, et tarkvara arendajad on võimaldanud valitusele juurdepääsu läbi tagauste, kas sellisel juhul võime olla kindlad, et valitust seda võimalust ainult reaalse ohu korral kasutab? Usaldamatus valitsuse vastu on üheks põhjuseks, miks ollakse vastu tagauste vajalikkuse nõudele. Näiteks või mõtisklemiseks võiks siinkohal tuua Põhja-Korea, Hiina ja Iraani valitsuse - mis juhtuks siis kui sellistel valitsustel oleks tagauste kasutamise võimalus? &lt;ref&gt;[http://blog.talkingphilosophy.com/?p=8665 The Ethics of Backdoors, Talking Philosophy, 13.07.2015 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juhul kui valitust võib usaldada selles osas, et ta ei kasuta tagauste juurdepääsu valedel eesmärkidel, siis aga kerkib üles järgmine probleem - kas valitsus suudab turvaliselt hoiustada informatsiooni tagauste kohta, ilma, et see valedesse kätesse satuks?<br /> <br /> ==Näide elust enesest - Apple vs FBI==<br /> [[File:AppleVSFBI.png|300px]]&lt;br&gt;<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> Lisaks kaitses ka krüptograaf Matthew Green John Hopkinsi ülikoolist Apple-i seisukohti, tuues välja järgnevat:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;Apple is not designing systems to prevent law enforcement from executing legitimate warrants. It’s building systems that prevent everyone who might want your data – including hackers, malicious insiders, and even hostile foreign governments — from accessing your phone. This is absolutely in the public interest. Moreover, in the process of doing so, Apple is setting a precedent that users, and not companies, should hold the keys to their own devices. &quot; &lt;ref&gt;[http://www.slate.com/articles/technology/future_tense/2014/09/ios_8_encryption_why_apple_won_t_unlock_your_iphone_for_the_police.html Is Apple Picking a Fight with U.S. Government?, Future Tense, 23.09.2014]<br /> &lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt; <br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ühiskondlik diskussioon===<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida. Ühele poole asetuvad selles arutelus reeglina valitsusasutuste esindajad ning teisele tehnoloogiahiiud ja valdkonna asjatundjad. USA’le sarnaselt on ka Euroopas seoses terrorismi kasvuga samad teemad päevakorrale kerkinud – Saksamaa ja Prantsusmaa on taotlenud muu terrorismivastase koostöö raames ka tagauste loomise nõude kehtestamist. Ka Euroopa Komisjon on sellele toetavaid seisukohti avaldanud, kuid hetkeseisuga nimetatud seadusandlust algatada siiski ei plaanita. Asjatundjad aga leiavad jätkuvalt, et sellise tagaukse loomine, mis oleks kasutatav vaid teatud asutuste poolt ja mida ei saaks ära kasutada mitte keegi teine, on matemaatiliselt, tehnoloogiliselt ja äriliselt võimatu. Lihtsalt ei ole võimalik luua matemaatikat, mis töötaks erinevalt teatud juriidilise jõuga paberite olemasolul.&lt;ref&gt;[ https://www.theregister.co.uk/2015/04/28/us_politicians_complain_that_silicon_valley_cant_create_encryption_unicorn/ WHY can't Silicon Valley create breakable non-breakable encryption, cry US politicians, The Register, 28.04.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121951 2017-05-10T18:33:33Z

<p>Mmaesalu: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>'''Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu'''&lt;br&gt;<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> [[File:Backdoor.jpg|300px]]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Tarkvara tagauks on enamasti salajane meetod hiilimaks mööda tavapärasest autentimisest tootes, arvutisüsteemis, krüpteeringus või algoritmis. Tagauksi kasutatakse sageli eesmärgil kindlustada kaugjuurdepääs arvutile või lihttekstile krüpteeritud süsteemis. &lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Backdoor_(computing) Backdoor, Wikipedia]&lt;/ref&gt;Tagauksi ehitavad programmeerijad tarkvarassse sisse näiteks selleks, et omada võimalust programmi siluda. Näiteks BBS programm lubab juurdepääsu igale BBS arvutile, kus seda tarkvara käitatakse.&lt;ref&gt;[http://www.vallaste.ee/ back door, e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat]&lt;/ref&gt; Selge on see, et tarkvara tagauste olemasolul on nii plusse kui ka miinuseid - ühest küljest on see hea viis tarkvara pidevaks täiustamiseks ja kui midagi rikki läheb, on siiski võimalus ligi pääseda ja päästa, mis päästa annab; teisest küljest aga sillutab see ka tee kurjategijatele, kes tahavad saada võimu süsteemi/arvutite vms. teabe üle. Valitsuste poolse tagauste loomise ühe esimese näitena võib välja tuua 1993. aastal USA’s Riikliku Julgeolekuagentuuri poolt algatatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Clipper_chip Clipper chip] projekti, mida avaliku halvakspanu tulemusena tol ajal praktikas ellu viia ei suudetud.<br /> <br /> ==Krüptograafiline tõrkepunkt a.k.a System Update==<br /> Leif Ryge&lt;ref&gt;https://twitter.com/wiretapped&lt;/ref&gt; kirjeldab meie praegust reaalsust nii:<br /> &lt;blockquote&gt;<br /> ''Q: What does almost every piece of software with an update mechanism, including every popular operating system, have in common?''<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;<br /> ''A: Secure golden keys, cryptographic single-points-of-failure which can be used to enable total system compromise via targeted malicious software updates.''<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> Ehk siis maakeeli on igal tarkvaral, millel on uuendusmehhanism, olemas juba sisseehitatud tagauks. Suunatud pahavaraga tarkvara uuendus tähendab, et ainult valitud sihtmärgid saavad selle uuenduse ning see omakorda vähendab võimalust, et keegi seda märkaks. Et sellist rünnakut sooritada, vajab ründaja kahte asja. Esiteks peab tal olema suutlikkus see uuendus kohale toimetada. Teiseks peab ta olema suuteline ohvri arvutit veenma, et antud tarkvara uuendus on tõeline. Lõppstaadiumis saab ründaja omale kõik antud programmi volitused. Juhul kui oleks tegu näiteks operatsioonisüsteemi uuenduse mimikriga, saaks ründaja põhimõtteliselt kontrolli kogu ohvri arvuti üle, ning kõikide sealsete programmide ning krüpteerimisvõtmete jms üle.<br /> <br /> Osades süsteemides on autentimiseks mitu võtit, kuid piisab ainult ühe lekkimisest, et rünnak muutuks võimalikuks. Teisalt on süsteemid, kus on tarvis mitme võtme signatuure, kuid kuna need üldjuhul on selle ühe firma käes, võib ka selle liigitada eelneva alla. Paraku võib sellise tagaukse leida ka linuxis. Eelkõige Debiani baasil olevates distrotes. Õnneks on paljud tarkvara tootjad juba astunud mõned sammud lähemale turvalisusele, ning hakanud valideerima oma süsteemi uuendusi.<br /> <br /> [https://www.gnu.org/proprietary/proprietary-back-doors.html Siit] võib leida väikse nimekirja erinevatest programmidest, millel on tagauksi leitud.<br /> <br /> Ei saa ka mainimata jätta üht suuremat ja tuntumat juhtumit- '''Back Orifice'''. See polnud kaugeltki esimene tagauks, kuid võib öelda julgelt, et see oli esimene, mis tõi tähelepanu tarkvara tagauste olemasolule ja ka sellega seonduvatele probleemidele. Aastal 1998 loodud programm võimaldas saavutada kontrolli kõikide arvutite üle, mis kasutasid Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi &lt;ref&gt;[http://www.infoworld.com/article/2606776/hacking/155947-Biggest-baddest-boldest-software-backdoors-of-all-time.html The 12 biggest, baddest, boldest software backdoors of all time, InfoWorld, 12.06.2014]&lt;/ref&gt; Paljude arvates on siiani Microsoft Windows turvaauke täis.<br /> <br /> ==Tarkvara tagauste loomise kulu==<br /> <br /> Suurte tegijate nagu Facebook'i, Google'i, Apple'i ja Microsofti'i kõrval on USA's kokku ligikaudu 35,000 ning maailmas 60,000 ettevõtet, kelle tegevus moodustab Interneti tuuma ning infrastruktuuri, sealjuures enamik nendest ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega. Infotehnoloogiliste lahenduste sektori näol on tegemist äärmiselt tugeva konkurentsiga turuga ning kohustus hallata tagauksi on väiksematele ettevõtetele keerukas kui mitte võimatu. On oluline arvestada, et sellise nõudmise sisseviimine võib turult kaotada mitmed tänased tegijad ning takistada turule sisenemist uutel ettevõtetel, kes püüavad alustavad nagu seda tegi kunagi Facebook või Apple. Viimasest vaatepunktist lähtudes on tegemist äärmiselt innovatsioonivaenuliku käitumisega.<br /> <br /> Peamisi põhjusi on kolm: tehnoloogilise kulu, tööjõu ning vastutuse probleem. Esimese puhul tuleb arvestada, et mitte kõikides tarkvarades pole tagauksi ning nende sisseviimine nõuab omajagu ressurssi. Tööjõu kontekstis tuleb mõista, et mitte kõikidel ettevõtetel pole ligipääsu kvalifitseeritud tööjõule täitmaks tagauste nõuet. Viimase, kuid mitte vähem olulisena, tuleb ühtlasi mõista, tarkvara tagauksega on vähem turvaline, kui tarkvara ilma selleta ning ettevõtetel tuleb võtta senisest suurem vastutus klientide ja nende andmete kaitsmise ees uutes oludes. &lt;ref&gt;[http://www.csmonitor.com/World/Passcode/2015/1218/Opinion-Encryption-backdoors-are-killers-of-the-innovation-economy Opinion: Encryption backdoors are killers of the innovation economy, The Christian Science Monitor]&lt;/ref&gt;. Sealjuures ettvõtte kulude kõrval peame arvestama ka toodete ja teenuste võimalikku hinnamuutust ning olukorda, kus tarbijal tuleb täiendav kulu kinni maksta. Viimasel on aga ilmselge mõju majandusele tervikuna. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-debate-over-encryption-the-backdoor-is-a-trapdoor-1450914316 The Debate Over Encryption: The Backdoor Is a Trapdoor, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Lawful hacking kui arvestatav alternatiiv==<br /> <br /> Lawful hackingu pooldajad usuvad, et uute nõrkuste loomise asemel peaksid kaitseorganid kasutama olemasolevaid haavatavusi. On teada, et ajalooliselt on mõned rakendused olnud rünnakutele märksa haavatavamad kui teised, näiteks veebilehitsejad või PDF rakendused. Lawful hackingu kontekstis on esimeseks sammuks õppida tundma kasutaja seadet sellises mahus, et see aitab leida viisi kahtlusealuse riistvara pahavaraga nakatamiseks. Juhul, kui korrakaitseorganitel on näiteks ligipääs jälgitava e-kirjadele, võib näiteks nende vahendusel olla võimalik tuvastada kasutatav operatsioonisüsteem. Järgmiseks sammuks on operatsioonisüsteemist lähtuvalt sobiva haavatavuse välja valimine ning pahavara kohaletoimetamis viisi leidmine. Lihtsaim neist on e-mail, mille puhul tasub küll arvestada riskidega, et seda võidakse märgata või spämmifilter suudab selle välja filtreerida, kuid teatud juhtudel õnnestub kasutada ka sama kohalikku võrku või nakatunud USB seadet. Operatsioonisüsteemide haavatavused on sageli avalikult teada, näiteks The National Institute of Standards and Technology (NIST) haldab andmebaasi National Vulnerability Database (NVD), mis on kättesaadav siit: https://nvd.nist.gov. Kui operatsioonisüsteemi nõrkuste ärakasutamine ei toimi, on alternatiivseks lahendusena teise sammu raames on ka Man-in-the-Middle (MitM) tüüpi rünnakud, kus uurimise all oleva inimese riistvarani jõudmiseks kasutatakse vahesammuna mõnda veebilehte. Kuigi selline lähenemine nõuab reaalse pahavara haldamist, on seda juba tehtud ning seda on võimalik rakendada. &lt;ref&gt;[http://scholarlycommons.law.northwestern.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1209&amp;context=njtip Lawful Hacking: Using Existing Vulnerabilities for Wiretapping on the Internet, Northwestern Journal of Technology and Intellectual Property]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Tarkvara tagauste kasutamine võitluses kuritegevusega==<br /> <br /> Filosoofias üks klassikalisemaid ja kaasahaaravamaid väitluseid keskendub vabaduse ja turvalisuse konfliktile. See temaatika hõlmab endas väga paljusid elualasid ning üks peamine küsimusi siinkohal on, et kui palju ja millist vabadust peaks ohverdama, et saavutada turvalisus? Ja kas sellisel juhul on ka tegelikult turvalisus saavutatud või on see hoopis näiline? <br /> Üheks võimaluseks on riistvara ja tarkvara loomisel kohe algselt sisse arvestada ka tagauksed, mille kaudu on &quot;ohtude&quot; korral võimalik valitusasutustel (politsei, FBI, NSA) pääseda ligi vajalikule informatsioonile, mille kaudu saaks ära hoida veel toime panemata kuritegusid nagu näiteks terrorism ning ka leida tõendeid juba toimunud kuritegevuse kohta. Peamine tagauksi toetav argument ongi see, et valitus vajab sedasorti juurdepääsu kriminaaljuurdlusteks, militaarse intelligentsuse saavutamiseks ja loomulikult terrorismiga võitlemiseks. Tagauste puudumisel aga saavad kriminaalid ja terroristid turvaliselt hoiustada oma andmeid ja seetõttu ei saa ka valitsus nende tegevust jälgida vms.&lt;ref&gt;[http://blog.talkingphilosophy.com/?p=8665, The Ethics of Backdoors, Talking Philosophy, 13.07.2015] &lt;/ref&gt; <br /> <br /> ===Ameerika Ühendriigid===<br /> <br /> Üks peamisi argumente tarkvara tagauste kohustuslikuks muutmisel Ameerika Ühendriikide ühiskondliku diskussiooni kontekstis on olnud võitlus kuritegevuse ning terrorismiga. Aspekt, mida harvem kajastatakse, on see, et olukorras, kus tagauksed on avalikult kohustuslikud, kolivad kurjategijad suure tõenäosusega oma suhtluse teistesse kanalitesse. Sealjuures uued kanalid võivad osutuda senistest vähem kättesaadavamaks, raskendades seeläbi jõustruktuuride tööd veelgi enam. Heaks näiteks on siinkohal arvukad Dark Web'i võimalused. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/the-secret-behind-the-backdoor-debate-1454107960 The Secret Behind the ‘Backdoor’ Debate, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Meie igapäevaselt kasutatavad seadmed on paraku üpriski ebakindlad ning sellest tulenevalt on tagauste loomise kõrval veel teinegi võimalus. Lawful hacking'u pooldajad usuvad, et täiendavate nõrkuste süsteemi lisamise kõrval tuleb kasutada ära olemasolevaid haavatavusi. Lihtsa näitena on võimalik tuua fakt, et e-kirja saaja, saatja ning pealkiri ehk metadata võib sisaldada samavõrra olulist informatsiooni kui e-kirja sisu ise. Siit järeldub, et tagauste kohustuslikuks muutmise eel oleks mõistlik kaardistada reaalsed vajadused ning juba eksisteerivad alternatiivsed viisid nende vajaduste täitmiseks. &lt;ref&gt;[https://www.wsj.com/articles/why-we-dont-need-backdoors-to-move-ahead-on-cybersecurity-1452488460 Why We Don’t Need Backdoors to Move Ahead on Cybersecurity, The Wall Street Journal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kanada===<br /> <br /> Kanada uus valitsus tahab veelgi laiendada oma järelevalve volitusi nõudes kõikide teenuste dekodeerimist, kohustuslikku andmete säilitamist nii interneti kui ka telefoniteenuste pakkujatelt, ning tagauksi, mis võimaldavad pealtkuulamist ja juurdepääsu klientide andmetele.&lt;ref&gt;http://www.tomshardware.com/news/canada-software-encryption-backdoors-feedback,33131.html&lt;/ref&gt; Valitsus ei ole rahul sellega, et neil puudub võimalus kommunikatsiooni vaheltlõikamiseks internetis. Telefonivõrkude pealtkuulamine on võimalik olnud juba aastakümneid, kuid paljud e-maili ja kiirsõnumi programmid seda endiselt ei võimalda. Eelkõige kehtib see selliste firmade puhul, kes ka ise ei saa näha oma kasutajate privaatsuhtlusi, ning seega ei saa ka valitsus. Seega hea lahendus oleks luua tarkvarasse tagauks, mis lubaks mööda minna krüpteeringutest ning annaks valitsusele võimaluse infovahetust pealt kuulata. Samuti oleks neil otsene ligipääs sellele tagauksele ning saaks seda kasutada igal ajal, vahet pole kas neil on selleks order või mitte.<br /> Kui säärane seadus peaks vastu võetama ning avalikkus sellest teada saaks, siis tõenäoliselt hakkaksid paljud inimesed valitud teenuseid vältima, mida see seadus puudutaks. See võib olla ka põhjus, miks viimasel ajal paljud lääne demokraatlikud riigid üheskoos taolisi seaduseid jõustada soovivad. Et inimestel tekiks tunne, nagu poleks neil varsti enam muud varianti, kui kasutada ainult tagaustega teenuseid.<br /> <br /> ==Tarkvara tagauste vastuargumendid==<br /> ===Tehnilised faktid===<br /> 1. Tarkvara ja riistvara ei suuda eristada &quot;pahasid&quot; ja &quot;häid poisse&quot; - krüptograafiline süsteem suudab ainult tuvastada, kas inimesel on õige võti süsteemi sisenemiseks või mitte, mitte aga seda, kas ta kasutab seda võtit õigetel alustel &lt;br&gt;<br /> [[File:Good-guy-bad-guy-manicheanism.jpg|300px]]&lt;br&gt;<br /> 2. Tagauksed kannavad endas otsest riski kõikidele kasutajatele &lt;br&gt;<br /> 3. Disain, mis võimaldab tagauksi on nõrgem kui süsteem, mis seda ei võimalda - kasutades krüpteerimist koos võtmetega nii, et ainult lõppkasutuja saab ligi, on hoobilt suur osa potentsiaalsetest rünnakutest võimatud &lt;br&gt;<br /> 4. Ei ole olemas kasulikku ja selget viisi kuidas teha vahet krüptograafilistel töövahenditel, mis on mõeldud kommunikatsiooniks ja mis mitte &lt;ref&gt;[https://blog.agilebits.com/2015/04/29/back-doors-are-bad-for-security-architecture/ Back doors are bad for security architecture, AgileBits blog, 29.04.2015]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Üks huvitavamaid lugemisi selle kohta võiks olla: &quot;Keys Under Doormats: Mandating insecurity by requiring government access to all data and communications&quot; &lt;ref&gt; [http://dspace.mit.edu/handle/1721.1/97690 Keys Under Doormats: Mandating insecurity by requiring government access to all data and communications, Computer Science and Artificial Intelligence Laboratory Technical Report, 6.07.2015]&lt;/ref&gt;, kus rühm krüptograafe ja turvalisuse eksperte käsitleb turvalisuse probleeme lähtuvalt sellest, et valitusele võimaldatakse juurdepääs tagauste kaudu.<br /> <br /> ===Moraalsed argumendid===<br /> Kas valitsust saab igal juhul usaldada? Oletame, et tarkvara arendajad on võimaldanud valitusele juurdepääsu läbi tagauste, kas sellisel juhul võime olla kindlad, et valitust seda võimalust ainult reaalse ohu korral kasutab? Usaldamatus valitsuse vastu on üheks põhjuseks, miks ollakse vastu tagauste vajalikkuse nõudele. Näiteks või mõtisklemiseks võiks siinkohal tuua Põhja-Korea, Hiina ja Iraani valitsuse - mis juhtuks siis kui sellistel valitsustel oleks tagauste kasutamise võimalus? &lt;ref&gt;[http://blog.talkingphilosophy.com/?p=8665 The Ethics of Backdoors, Talking Philosophy, 13.07.2015 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juhul kui valitust võib usaldada selles osas, et ta ei kasuta tagauste juurdepääsu valedel eesmärkidel, siis aga kerkib üles järgmine probleem - kas valitsus suudab turvaliselt hoiustada informatsiooni tagauste kohta, ilma, et see valedesse kätesse satuks?<br /> <br /> ==Näide elust enesest - Apple vs FBI==<br /> [[File:AppleVSFBI.png|300px]]&lt;br&gt;<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> Lisaks kaitses ka krüptograaf Matthew Green John Hopkinsi ülikoolist Apple-i seisukohti, tuues välja järgnevat:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;Apple is not designing systems to prevent law enforcement from executing legitimate warrants. It’s building systems that prevent everyone who might want your data – including hackers, malicious insiders, and even hostile foreign governments — from accessing your phone. This is absolutely in the public interest. Moreover, in the process of doing so, Apple is setting a precedent that users, and not companies, should hold the keys to their own devices. &quot; &lt;ref&gt;[http://www.slate.com/articles/technology/future_tense/2014/09/ios_8_encryption_why_apple_won_t_unlock_your_iphone_for_the_police.html Is Apple Picking a Fight with U.S. Government?, Future Tense, 23.09.2014]<br /> &lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt; <br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ühiskondlik diskussioon===<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121577 2017-05-08T16:51:11Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ühiskondlik diskussioon==<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121573 2017-05-08T16:42:14Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ühiskondlik diskussioon==<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> <br /> [[File:Doorcarlson.gif|500px|link=http://www.carlsontoons.com/wp-content/uploads/2016/02/doorCOL.gif]]<br /> <br /> Trap Door, autor Stuart Carlson (22.02.2016)<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121572 2017-05-08T16:42:02Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ühiskondlik diskussioon==<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> <br /> [[File:Doorcarlson.gif|500px|link=http://www.carlsontoons.com/wp-content/uploads/2016/02/doorCOL.gif]]<br /> Trap Door, autor Stuart Carlson (22.02.2016)<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121568 2017-05-08T16:40:08Z

<p>Mmaesalu: </p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ühiskondlik diskussioon==<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> [[File:Doorcarlson.gif|500px|link=http://www.carlsontoons.com/wp-content/uploads/2016/02/doorCOL.gif]]<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Doorcarlson.gif&diff=121564 2017-05-08T16:36:46Z

<p>Mmaesalu: Trap door by Stuart Carlson</p> <hr /> <div>Trap door by Stuart Carlson</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121559 2017-05-08T16:31:21Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ühiskondlik diskussioon==<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> http://www.carlsontoons.com/wp-content/uploads/2016/02/doorCOL.gif<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121557 2017-05-08T16:28:07Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ühiskondlik diskussioon==<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121556 2017-05-08T16:27:51Z

<p>Mmaesalu: /* Ühiskondlik diskussioon */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ühiskondlik diskussioon==<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> [http://www.carlsontoons.com/wp-content/uploads/2016/02/doorCOL.gif Trap door]<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121545 2017-05-08T16:06:55Z

<p>Mmaesalu: /* Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ühiskondlik diskussioon==<br /> Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.<br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121291 2017-05-07T15:10:28Z

<p>Mmaesalu: /* FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New York Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121285 2017-05-07T15:01:10Z

<p>Mmaesalu: /* FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New Yors Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121283 2017-05-07T14:59:33Z

<p>Mmaesalu: /* FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumus oli algselt hinnatud 1,3 miljonit dollarit, hiljem juhuslikult välja öeldud kui kinnitamata 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New Yors Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121282 2017-05-07T14:58:05Z

<p>Mmaesalu: /* Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumus oli 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New Yors Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121280 2017-05-07T14:56:30Z

<p>Mmaesalu: /* Taust */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumus oli 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New Yors Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121279 2017-05-07T14:56:10Z

<p>Mmaesalu: /* Apple’i seisukohad */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, Apple Inc homepage, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumus oli 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New Yors Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.</div>

Mmaesalu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed&diff=121277 2017-05-07T14:55:32Z

<p>Mmaesalu: /* Kohtu korraldus */</p> <hr /> <div>=Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu=<br /> Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> ==Apple vs FBI==<br /> ===Taust===<br /> 2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/2015_San_Bernardino_attack 2015 San Bernardino attack]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Apple’i seisukohad===<br /> Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:<br /> &lt;blockquote&gt;''&quot;In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.apple.com/customer-letter/ Apple, A Message to Our Customers, 16.02.2016]&lt;/ref&gt;''&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.<br /> <br /> ===Kohtu korraldus===<br /> Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus ''In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203''.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/FBI%E2%80%93Apple_encryption_dispute FBI–Apple encryption dispute, Wikipedia]&lt;/ref&gt;<br /> Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.&lt;ref&gt;[https://www.justice.gov/usao-cdca/file/826836/download United States District Court, Government's Montion to Compel Apple Inc. To Comply With This Court's February 16, 2016 Order Compelling Assistance In Search]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi===<br /> Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm&lt;ref&gt;[http://www.valuewalk.com/2017/01/how-fbi-hack-apple-iphone/ FBI Finally Reveals How It Hacked Apple iPhone, ValueWalk, 11.01.2017]&lt;/ref&gt;) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumus oli 900 000 dollarit).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2016/04/22/us/politics/fbi-director-suggests-bill-for-iphone-hacking-was-1-3-million.html?_r=0 F.B.I. Director Suggests Bill for iPhone Hacking Topped $1.3 Million, The New Yors Times, 21.04.2016]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.cnbc.com/2017/05/05/dianne-feinstein-reveals-fbi-paid-900000-to-hack-into-killers-iphone.html Senator reveals that the FBI paid $900,000 to hack into San Bernardino killer's iPhone, CNBC, 05.05.2017]&lt;/ref&gt; Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/technology/2016/apr/07/san-bernardino-iphone-hack-work-newer-models-fbi-james-comey San Bernardino iPhone hack won’t work on newer models, says FBI, The Guardian, 07.04.2016]&lt;/ref&gt;. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta&lt;ref&gt;[http://www.latimes.com/business/technology/la-fi-tn-apple-next-steps-20160330-story.html Apple wants the FBI to reveal how it hacked the San Bernardino killer's iPhone, Los Angeles Times, 07.05.2017]&lt;/ref&gt;.</div>

Mmaesalu