https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=MmandICO wiki - User contributions [en]2026-05-07T06:46:10ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131301GoFood2018-06-05T08:34:37Z<p>Mmand: /* XML */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
'''Veebiteenus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna:'''<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
'''Klientrakendus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:<br />
'''<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna''':<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''XML Retstientsoon:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
'''soovituse/lõppsõna:'''<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br />
<br />
== XML ==<br />
<br />
<users><br />
<user id="1"><br />
<email isverified="false">d@d.ee</email><br />
<firstname>Rando</firstname><br />
<lastname>Kurel</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="tervislik"><br />
<nutritionplanname>Valgurikas</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1" ><br />
<dailynutritionplanname>esmasp2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="22" unit="g">kartul</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="250" unit="g">sealiha</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>Teisip2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="323" unit="g">lillkapsas</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
<nutritionplan hidden="true" category="tervistrikkuv"><br />
<nutritionplanname>patun2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br />
ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>reedene</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">kr6psud</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">popcorn</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="box">pizza</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>laup2evane</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="250" unit="g">burger</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="300" unit="g">valiise</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="345" unit="g">friikad</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<user id="2"><br />
<email isverified="true">peeter.pakiraam@gmail.com</email><br />
<firstname>Peeter</firstname><br />
<lastname>Pakiraam</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="maitsev"><br />
<nutritionplanname>Kiiren2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]></description><br />
<dailynutrtionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>neljap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g" >kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
</dailynutrtionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>pyhap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<users><br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131300GoFood2018-06-05T08:33:55Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
'''Veebiteenus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna:'''<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
'''Klientrakendus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:<br />
'''<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna''':<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''XML Retstientsoon:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
'''soovituse/lõppsõna:'''<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br />
<br />
== XML ==<br />
<br />
<source lang="xml"><br />
<users><br />
<user id="1"><br />
<email isverified="false">d@d.ee</email><br />
<firstname>Rando</firstname><br />
<lastname>Kurel</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="tervislik"><br />
<nutritionplanname>Valgurikas</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1" ><br />
<dailynutritionplanname>esmasp2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="22" unit="g">kartul</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="250" unit="g">sealiha</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>Teisip2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="323" unit="g">lillkapsas</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
<nutritionplan hidden="true" category="tervistrikkuv"><br />
<nutritionplanname>patun2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br />
ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>reedene</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">kr6psud</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">popcorn</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="box">pizza</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>laup2evane</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="250" unit="g">burger</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="300" unit="g">valiise</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="345" unit="g">friikad</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<user id="2"><br />
<email isverified="true">peeter.pakiraam@gmail.com</email><br />
<firstname>Peeter</firstname><br />
<lastname>Pakiraam</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="maitsev"><br />
<nutritionplanname>Kiiren2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]></description><br />
<dailynutrtionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>neljap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g" >kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
</dailynutrtionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>pyhap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<users><br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131299GoFood2018-06-05T08:33:16Z<p>Mmand: /* XML */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
'''Veebiteenus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna:'''<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
'''Klientrakendus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:<br />
'''<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna''':<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''XML Retstientsoon:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
'''soovituse/lõppsõna:'''<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br />
<br />
== XML ==<br />
<br />
<users><br />
<user id="1"><br />
<email isverified="false">d@d.ee</email><br />
<firstname>Rando</firstname><br />
<lastname>Kurel</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="tervislik"><br />
<nutritionplanname>Valgurikas</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1" ><br />
<dailynutritionplanname>esmasp2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="22" unit="g">kartul</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="250" unit="g">sealiha</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>Teisip2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="323" unit="g">lillkapsas</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
<nutritionplan hidden="true" category="tervistrikkuv"><br />
<nutritionplanname>patun2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br />
ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>reedene</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">kr6psud</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">popcorn</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="box">pizza</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>laup2evane</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="250" unit="g">burger</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="300" unit="g">valiise</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="345" unit="g">friikad</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<user id="2"><br />
<email isverified="true">peeter.pakiraam@gmail.com</email><br />
<firstname>Peeter</firstname><br />
<lastname>Pakiraam</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="maitsev"><br />
<nutritionplanname>Kiiren2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]></description><br />
<dailynutrtionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>neljap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g" >kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
</dailynutrtionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>pyhap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<users><br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131298GoFood2018-06-05T08:32:51Z<p>Mmand: /* XML */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
'''Veebiteenus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna:'''<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
'''Klientrakendus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:<br />
'''<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna''':<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''XML Retstientsoon:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
'''soovituse/lõppsõna:'''<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br />
<br />
== XML ==<br />
<br />
<br />
<user id="1"><br />
<email isverified="false">d@d.ee</email><br />
<firstname>Rando</firstname><br />
<lastname>Kurel</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="tervislik"><br />
<nutritionplanname>Valgurikas</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1" ><br />
<dailynutritionplanname>esmasp2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="22" unit="g">kartul</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="250" unit="g">sealiha</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>Teisip2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="323" unit="g">lillkapsas</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
<nutritionplan hidden="true" category="tervistrikkuv"><br />
<nutritionplanname>patun2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br />
ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>reedene</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">kr6psud</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">popcorn</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="box">pizza</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>laup2evane</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="250" unit="g">burger</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="300" unit="g">valiise</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="345" unit="g">friikad</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<user id="2"><br />
<email isverified="true">peeter.pakiraam@gmail.com</email><br />
<firstname>Peeter</firstname><br />
<lastname>Pakiraam</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="maitsev"><br />
<nutritionplanname>Kiiren2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]></description><br />
<dailynutrtionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>neljap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g" >kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
</dailynutrtionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>pyhap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131297GoFood2018-06-05T08:32:27Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
'''Veebiteenus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna:'''<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
'''Klientrakendus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:<br />
'''<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna''':<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''XML Retstientsoon:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
'''soovituse/lõppsõna:'''<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br />
<br />
== XML ==<br />
<br />
<users><br />
<user id="1"><br />
<email isverified="false">d@d.ee</email><br />
<firstname>Rando</firstname><br />
<lastname>Kurel</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="tervislik"><br />
<nutritionplanname>Valgurikas</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1" ><br />
<dailynutritionplanname>esmasp2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="22" unit="g">kartul</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="250" unit="g">sealiha</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>Teisip2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="323" unit="g">lillkapsas</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
<nutritionplan hidden="true" category="tervistrikkuv"><br />
<nutritionplanname>patun2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br />
ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>reedene</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">kr6psud</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">popcorn</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="box">pizza</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>laup2evane</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="250" unit="g">burger</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="300" unit="g">valiise</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="345" unit="g">friikad</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<user id="2"><br />
<email isverified="true">peeter.pakiraam@gmail.com</email><br />
<firstname>Peeter</firstname><br />
<lastname>Pakiraam</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="maitsev"><br />
<nutritionplanname>Kiiren2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]></description><br />
<dailynutrtionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>neljap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g" >kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
</dailynutrtionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>pyhap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
</users><br />
<br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131296GoFood2018-06-05T08:32:06Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
'''Veebiteenus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna:'''<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
'''Klientrakendus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:<br />
'''<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna''':<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''XML Retstientsoon:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
'''soovituse/lõppsõna:'''<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br />
<br />
== XML ==<br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<users><br />
<user id="1"><br />
<email isverified="false">d@d.ee</email><br />
<firstname>Rando</firstname><br />
<lastname>Kurel</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="tervislik"><br />
<nutritionplanname>Valgurikas</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Tervislik ja kasulik, eriti kui meeldib palju trenni teha.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1" ><br />
<dailynutritionplanname>esmasp2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="22" unit="g">kartul</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="250" unit="g">sealiha</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>Teisip2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="323" unit="g">lillkapsas</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
<nutritionplan hidden="true" category="tervistrikkuv"><br />
<nutritionplanname>patun2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Sobolik siis, kui sa tahad vaheldust oma tavalisest toitumiskavast,<br />
ning meeldib süüa ükskõik mida hing ihaldab.]]></description><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>reedene</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">kr6psud</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="pack">popcorn</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="1" unit="box">pizza</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
<dailynutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>laup2evane</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="250" unit="g">burger</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="300" unit="g">valiise</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="345" unit="g">friikad</productinnutritionplan><br />
</dailynutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
<user id="2"><br />
<email isverified="true">peeter.pakiraam@gmail.com</email><br />
<firstname>Peeter</firstname><br />
<lastname>Pakiraam</lastname><br />
<nutritionplans><br />
<nutritionplan hidden="false" category="maitsev"><br />
<nutritionplanname>Kiiren2dal</nutritionplanname><br />
<description><![CDATA[Hea valik, kui sul on väga vähe aega söögitegemisega.]]></description><br />
<dailynutrtionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>neljap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g" >kapsas</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="50" unit="g">porgand</productinnutritionplan><br />
</dailynutrtionplan><br />
<dailinutritionplan maxoccurs="1"><br />
<dailynutritionplanname>pyhap2ev</dailynutritionplanname><br />
<productinnutritionplan isbought="false" ProductWeight="111" unit="g">kanaliha</productinnutritionplan><br />
<productinnutritionplan isbought="true" ProductWeight="400" unit="g">seenesupp</productinnutritionplan><br />
</dailinutritionplan><br />
</nutritionplan><br />
</nutritionplans><br />
</user><br />
</users><br />
<br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=131295Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 20182018-06-05T08:20:04Z<p>Mmand: /* Meeskond: GoFood */</p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
__NOINDEX__<br />
<br />
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br />
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br />
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br />
<br />
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br />
<br />
==Reeglid==<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus<br />
<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br />
<br />
Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<br />
<br />
* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br />
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
===Üldised kriteeriumid===<br />
<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br />
<br />
'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br />
<br />
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br />
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br />
* Kogukondade kaasamine<br />
* Kasutajamugavus<br />
* Läbimõeldud töökorraldus<br />
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br />
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br />
<br />
===XML andmefail===<br />
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br />
<br />
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br />
<dim1><br />
<dim2><br />
<dim3><br />
<dim4><br />
</dim4><br />
</dim3><br />
</dim2><br />
</dim1><br />
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br />
<br />
===Veebiteenus===<br />
Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br />
* Teenuse pakkumist<br />
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br />
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br />
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br />
<br />
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br />
<br />
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br />
<br />
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br />
<br />
<br />
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br />
<br />
===Klientrakendus===<br />
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br />
<br />
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br />
<br />
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br />
Näiteks: <br />
* http://www.bing.com/developer<br />
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br />
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br />
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br />
<br />
===Retsensioonid===<br />
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br />
<br />
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br />
* XML - ...200 sõna.<br />
* Veebiteenus - ...600 sõna.<br />
* Klientrakendus - ...600 sõna.<br />
<br />
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br />
<br />
==Konsultatsioonid==<br />
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br />
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br />
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br />
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br />
(teksti originaalautor Priit Raspel)<br />
<br />
==Kaitsmisele registreerumine==<br />
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br />
<br />
'''05.06.2018'''<br />
*15:00 - Miisiks<br />
*15:15 - Maagikud <br />
*15:30 - GoFood<br />
*15:45 - Raavo V2™<br />
*16:00 - LearnToDrive<br />
Sellele päevale rohkem aegu juurde lisada ei saa<br />
<br />
<br />
Allpool olevate päevadele võib vabalt aegasid juurde lisada 15min sammga. Reegel on, et aegu lisame järjest<br />
<br />
'''06.06.2018'''<br />
*17:00 - Raamaturiiul<br />
*17:15 - Pakiraam<br />
*..<br />
<br />
<br />
'''09.06.2018'''<br />
*16:00 - Triin Oja<br />
*16:15 - Beer Pressure<br />
*16:30 - &lt;div&gt;<br />
*16:45 - NutriCheck<br />
*..<br />
<br />
=Teemad 2018 kevad=<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br />
<br />
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br />
<br />
<br />
==Näidisteemad==<br />
<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br />
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br />
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br />
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br />
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br />
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br />
<br />
===Külastusstatistika teenus===<br />
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua külastusstatistika teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br />
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
<br />
Lisavõimalused:<br />
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br />
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br />
<br />
===Telefoniraamatu teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua telefoniraamatu teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br />
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br />
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br />
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br />
<br />
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua RSS voogude haldusteenus:<br />
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br />
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br />
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br />
*<br />
<br />
= Meeskonnad 2018=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaido Henrik Elias<br />
* Arvo Paomees<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter<br />
* Madis Roosioks<br />
* Pavel Fleišer<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristina Rästas<br />
*Simo Jaanus<br />
*Artur Tammiste<br />
*Rauno Lõhmus<br />
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]<br />
<br />
Veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon tiimile Raavo V2 asub [https://docs.google.com/document/d/1fxmdLa94Do1u5WlmPQjSd4mMmdbDw5WmDne547jqQc4/edit siin]<br />
<br />
XML retsensioon tiimile LTD asub [https://docs.google.com/document/d/15rMhpqyG5XHsvOCZJp88ucHkiMa5Non6BbYwBBKT2_Y/edit siin]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br />
Liikmed:<br />
* Alo Avi<br />
* Arnika Rästa<br />
* Marite Rammo<br />
'''Meie XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML XML]<br />
<br />
'''Meie veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioonid meeskonnale Miisiiks:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Miisiiks retsensioonid]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br />
Liikmed:<br />
* Margus Põlma<br />
* Karl Erik Õunapuu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaspar Kaal<br />
* Teet Adamson<br />
* Rahel Kangur<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br />
Liikmed:<br />
* Peeter Fridolin<br />
* Kristo Leesmann<br />
* Rando Rommot<br />
<br />
Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2™#Retsentsioonid Maagikud]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Põder<br />
* Taavi Vesinurm<br />
* Raido Vell<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br />
Liikmed:<br />
*Tarmo Luugus<br />
*Leho Kivistik<br />
*Hannes Mäeorg<br />
*Marten Tammeleht<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br />
Liikmed:<br />
*Argo Hansen<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristo Naeris<br />
*Indro Kottise<br />
<br />
Klientrakendus [https://github.com/knaeris/VR2Klient siin] ja veebiteenus [https://github.com/knaeris/VR2Projekt siin]<br />
<br />
Retsensioon meeskonna Raavo v2 klientrakendusele :<br />
<br />
Retsensioon meeskonna Raavo v2 veebiteenusele:<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br />
Liikmed: <br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
* Edgar Tereping<br />
* Jane Kaldma<br />
<br />
Lõpptoode: TODO<br />
<br />
Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Retsensioon_rühmale_Maagikud Retsensioon]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br />
'''Liikmed:'''<br />
*Eve Ormisson<br />
*Carlos Kirtsi<br />
<br />
Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Projekti_retsensioon Maagikud]<br />
<br />
XML osa retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#XML_retsensioon RaamatuRiiul]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br />
Liikmed:<br />
*Christo Aruste<br />
*Heleriin Malkov<br />
*Tõnis Prants<br />
<br />
[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]<br />
<br />
[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]<br />
<br />
Retsensioonid meeskonnale Raavo V2™<br />
<br />
Veebiteenus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Veebiteenuse_retsensioon Retsensioon]<br />
<br />
Klientrakendus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Klientrakenduse_retsensioon Retsensioon]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &lt;div&gt;]===<br />
Liikmed:<br />
*Kaarel Pärtel<br />
*Marek Juhanson<br />
*Kai Kallastu<br />
<br />
Retsensioonid rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Miisiiks™]: [https://docs.google.com/document/d/1gQmas-Fay_XHHhLInKM92152vYeFdFflDIRozN63mxA/edit?usp=sharing veebiteenus, klientrakendus ja XML]<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Abner<br />
* Marju Pütsepp<br />
* Liisi Taimre<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Kunnar Kukk<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
<br />
===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br />
'''Liikmed''':<br />
* Andrus Seiman<br />
* Marko Belzetski<br />
* Priit Tiganik<br />
* Kristjan Peterson (loobus)<br />
<br />
<br />
'''Lõpptoode:'''<br />
algselt üles laetud 02.06.2018, bugide parandusi lisatud 04.06.2018<br />
* .zip fail rakendus ja klient koos: https://www.dropbox.com/s/4h9bvq4k6388fmo/loojang.zip?dl=0<br />
* veebirakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app<br />
* klientrakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client<br />
* XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus link meie Wiki lehele]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid:'''<br />
* TODO<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Andres Kepler (loobus)<br />
* Jorma Rebane<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br />
Liikmed:<br />
* Andres Aava (lahkunud liige)<br />
* Henri Annilo<br />
* Jaan Koolmeister<br />
* Lauri Üksti<br />
<br />
Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]<br />
<br />
Retsensioonid:<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br />
Liikmed:<br />
* Sigrid Aasma<br />
* Evelin Jõgi<br />
* Martin Kask<br />
* Marko Nõu<br />
'''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]<br />
<br />
'''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]<br />
<br />
'''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]<br />
<br />
'''Meie kirjutatud XML failide retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#XML_retsensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon] TODO <br />
<br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#Veebiteenuse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]<br />
<br />
'''Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuldneloojang#Klientrakenduse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team Kuldneloojang retsensioon]<br />
<br />
===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br />
Liikmed:<br />
* Madis Uudam<br />
* Olle Mikk<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br />
Liikmed:<br />
* Mart Raus<br />
* Ando Kiidron<br />
* Liina Saar<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br />
Liikmed:<br />
* Merike Meizner<br />
* Helen Oppar (loobus)<br />
* Hardi Tiitus<br />
<br />
'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ <br><br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse, klientrakenduse ja XML'i retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
*Rein Remsu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br />
Liikmed:<br />
* Rain Elken<br />
* Peeter Ploom<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br />
Liikmed:<br />
* Sten Lunden<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br />
Liikmed:<br />
* Alex Kaska<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br />
Liikmed:<br />
*Taavi Kivimaa<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br />
Liikmed:<br />
*Artyom Likhachev</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131294GoFood2018-06-05T08:19:02Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
'''Veebiteenus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna:'''<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
'''Klientrakendus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:<br />
'''<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna''':<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''XML Retstientsoon:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
'''soovituse/lõppsõna:'''<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö<br />
<br />
<br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=131293Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 20182018-06-05T08:17:45Z<p>Mmand: /* Meeskond: GoFood */</p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
__NOINDEX__<br />
<br />
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br />
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br />
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br />
<br />
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br />
<br />
==Reeglid==<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus<br />
<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br />
<br />
Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<br />
<br />
* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br />
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
===Üldised kriteeriumid===<br />
<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br />
<br />
'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br />
<br />
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br />
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br />
* Kogukondade kaasamine<br />
* Kasutajamugavus<br />
* Läbimõeldud töökorraldus<br />
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br />
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br />
<br />
===XML andmefail===<br />
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br />
<br />
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br />
<dim1><br />
<dim2><br />
<dim3><br />
<dim4><br />
</dim4><br />
</dim3><br />
</dim2><br />
</dim1><br />
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br />
<br />
===Veebiteenus===<br />
Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br />
* Teenuse pakkumist<br />
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br />
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br />
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br />
<br />
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br />
<br />
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br />
<br />
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br />
<br />
<br />
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br />
<br />
===Klientrakendus===<br />
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br />
<br />
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br />
<br />
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br />
Näiteks: <br />
* http://www.bing.com/developer<br />
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br />
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br />
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br />
<br />
===Retsensioonid===<br />
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br />
<br />
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br />
* XML - ...200 sõna.<br />
* Veebiteenus - ...600 sõna.<br />
* Klientrakendus - ...600 sõna.<br />
<br />
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br />
<br />
==Konsultatsioonid==<br />
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br />
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br />
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br />
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br />
(teksti originaalautor Priit Raspel)<br />
<br />
==Kaitsmisele registreerumine==<br />
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br />
<br />
'''05.06.2018'''<br />
*15:00 - Miisiks<br />
*15:15 - Maagikud <br />
*15:30 - GoFood<br />
*15:45 - Raavo V2™<br />
*16:00 - LearnToDrive<br />
Sellele päevale rohkem aegu juurde lisada ei saa<br />
<br />
<br />
Allpool olevate päevadele võib vabalt aegasid juurde lisada 15min sammga. Reegel on, et aegu lisame järjest<br />
<br />
'''06.06.2018'''<br />
*17:00 - Raamaturiiul<br />
*17:15 - Pakiraam<br />
*..<br />
<br />
<br />
'''09.06.2018'''<br />
*16:00 - Triin Oja<br />
*16:15 - Beer Pressure<br />
*16:30 - &lt;div&gt;<br />
*16:45 - NutriCheck<br />
*..<br />
<br />
=Teemad 2018 kevad=<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br />
<br />
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br />
<br />
<br />
==Näidisteemad==<br />
<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br />
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br />
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br />
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br />
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br />
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br />
<br />
===Külastusstatistika teenus===<br />
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua külastusstatistika teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br />
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
<br />
Lisavõimalused:<br />
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br />
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br />
<br />
===Telefoniraamatu teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua telefoniraamatu teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br />
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br />
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br />
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br />
<br />
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua RSS voogude haldusteenus:<br />
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br />
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br />
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br />
*<br />
<br />
= Meeskonnad 2018=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaido Henrik Elias<br />
* Arvo Paomees<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter<br />
* Madis Roosioks<br />
* Pavel Fleišer<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristina Rästas<br />
*Simo Jaanus<br />
*Artur Tammiste<br />
*Rauno Lõhmus<br />
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]<br />
<br />
Veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon tiimile Raavo V2 asub [https://docs.google.com/document/d/1fxmdLa94Do1u5WlmPQjSd4mMmdbDw5WmDne547jqQc4/edit siin]<br />
<br />
XML retsensioon tiimile LTD asub [https://docs.google.com/document/d/15rMhpqyG5XHsvOCZJp88ucHkiMa5Non6BbYwBBKT2_Y/edit siin]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br />
Liikmed:<br />
* Alo Avi<br />
* Arnika Rästa<br />
* Marite Rammo<br />
'''Meie XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML XML]<br />
<br />
'''Meie veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioonid meeskonnale Miisiiks:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Miisiiks retsensioonid]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br />
Liikmed:<br />
* Margus Põlma<br />
* Karl Erik Õunapuu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaspar Kaal<br />
* Teet Adamson<br />
* Rahel Kangur<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br />
Liikmed:<br />
* Peeter Fridolin<br />
* Kristo Leesmann<br />
* Rando Rommot<br />
<br />
Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2™#Retsentsioonid Maagikud]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Põder<br />
* Taavi Vesinurm<br />
* Raido Vell<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br />
Liikmed:<br />
*Tarmo Luugus<br />
*Leho Kivistik<br />
*Hannes Mäeorg<br />
*Marten Tammeleht<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br />
Liikmed:<br />
*Argo Hansen<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristo Naeris<br />
*Indro Kottise<br />
<br />
Klientrakendus [https://github.com/knaeris/VR2Klient siin] ja veebiteenus [https://github.com/knaeris/VR2Projekt siin]<br />
<br />
Retsensioon meeskonna Raavo v2 klientrakendusele :<br />
<br />
Retsensioon meeskonna Raavo v2 veebiteenusele:<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br />
Liikmed: <br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
* Edgar Tereping<br />
* Jane Kaldma<br />
<br />
Lõpptoode: TODO<br />
<br />
Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Retsensioon_rühmale_Maagikud Retsensioon]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br />
'''Liikmed:'''<br />
*Eve Ormisson<br />
*Carlos Kirtsi<br />
<br />
Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Projekti_retsensioon Maagikud]<br />
<br />
XML osa retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#XML_retsensioon RaamatuRiiul]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br />
Liikmed:<br />
*Christo Aruste<br />
*Heleriin Malkov<br />
*Tõnis Prants<br />
<br />
[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]<br />
<br />
[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]<br />
<br />
Retsensioonid meeskonnale Raavo V2™<br />
<br />
Veebiteenus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Veebiteenuse_retsensioon Retsensioon]<br />
<br />
Klientrakendus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Klientrakenduse_retsensioon Retsensioon]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &lt;div&gt;]===<br />
Liikmed:<br />
*Kaarel Pärtel<br />
*Marek Juhanson<br />
*Kai Kallastu<br />
<br />
Retsensioonid rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Miisiiks™]: [https://docs.google.com/document/d/1gQmas-Fay_XHHhLInKM92152vYeFdFflDIRozN63mxA/edit?usp=sharing veebiteenus, klientrakendus ja XML]<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Abner<br />
* Marju Pütsepp<br />
* Liisi Taimre<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Kunnar Kukk<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
<br />
===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br />
'''Liikmed''':<br />
* Andrus Seiman<br />
* Marko Belzetski<br />
* Priit Tiganik<br />
* Kristjan Peterson (loobus)<br />
<br />
<br />
'''Lõpptoode:'''<br />
algselt üles laetud 02.06.2018, bugide parandusi lisatud 04.06.2018<br />
* .zip fail rakendus ja klient koos: https://www.dropbox.com/s/4h9bvq4k6388fmo/loojang.zip?dl=0<br />
* veebirakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app<br />
* klientrakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client<br />
* XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus link meie Wiki lehele]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid:'''<br />
* TODO<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Andres Kepler (loobus)<br />
* Jorma Rebane<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br />
Liikmed:<br />
* Andres Aava (lahkunud liige)<br />
* Henri Annilo<br />
* Jaan Koolmeister<br />
* Lauri Üksti<br />
<br />
Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]<br />
<br />
Retsensioonid:<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br />
Liikmed:<br />
* Sigrid Aasma<br />
* Evelin Jõgi<br />
* Martin Kask<br />
* Marko Nõu<br />
'''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]<br />
<br />
'''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]<br />
<br />
'''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]<br />
<br />
'''Meie kirjutatud XML failide retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#XML_retsensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon] TODO <br />
<br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#Veebiteenuse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]<br />
<br />
'''Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuldneloojang#Klientrakenduse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team Kuldneloojang retsensioon]<br />
<br />
===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br />
Liikmed:<br />
* Madis Uudam<br />
* Olle Mikk<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br />
Liikmed:<br />
* Mart Raus<br />
* Ando Kiidron<br />
* Liina Saar<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br />
Liikmed:<br />
* Merike Meizner<br />
* Helen Oppar (loobus)<br />
* Hardi Tiitus<br />
<br />
'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ <br><br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse, klientrakenduse ja XML'i retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
*Rein Remsu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br />
Liikmed:<br />
* Rain Elken<br />
* Peeter Ploom<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br />
Liikmed:<br />
* Sten Lunden<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br />
Liikmed:<br />
* Alex Kaska<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br />
Liikmed:<br />
*Taavi Kivimaa<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br />
Liikmed:<br />
*Artyom Likhachev</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131292GoFood2018-06-05T08:13:11Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
'''Veebiteenus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:'''<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna:'''<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
'''Klientrakendus:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
'''Positiivsed küljed:'''<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
'''Negatiivsed küljed:<br />
'''<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
'''Soovitused/lõppsõna''':<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''XML Retstientsoon:'''<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
'''soovituse/lõppsõna:'''<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131291GoFood2018-06-05T08:10:26Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Link antud rühma wiki lehele: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud<br />
<br />
Veebiteenus:<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
<br />
Positiivsed küljed:<br />
<br />
Rakendusel on olemas AppDataInitalizator, mis genereerib automaatselt andmeid, ning ei pea hakkama ise andmebaase sisestama. Andmeid on AppDataInitalizatorid piisavalt, et testida rakendust, kui mugavuse pärast lisasin läbi kliendirakenduse neid juurde. <br />
Andmebaas on lihtne ning kõik vajalikud nende projekti jaoks on olemas. Vajalikud domeenid on sisustatud Data Annotatsioonidega. Väljadele on määratud korrektsed pikkused Domeenimudelite vahel on selgelt näha sidemed. Sisulisi vigu mudelites ei ole näha.<br />
Business logic sisaldab data tranfer objectis, factorites ja servicites on kirjeldatud ainult vajalikud meetodid ja klassid. BL on kategoriseeitud kateloogidesse. Korrastab koodi ja on kergem vajalikke faile otsida. <br />
DAL osa on jaotatud neljaks erinevaks osaks. See teeb koodist õigete asjade leidmise kergemaks ning selleläbi on koodist õigete asjade otsimine kiirem. DAL kasutab repositooriume ja unit of worki.<br />
Api controllerid on ilusti kommenteeritud. Tegi arusaamise lihtsaks, et mis koodiosa mis eesmärki täidab. <br />
Kogu projekt on lihtsasti skaleeruv. Vajadusel saab juurde lisada lennufirmasid, rohkemaid sihtpunke, lennukeid ja lennuliine. Ning vajadusel ka lisada näiteks lennujaama kohta lisainfot.<br />
Kasutatud on õppejõu poolt näidatud lahenduse stiili.<br />
Koodi stiil läbi projekti on sama ning on kergesti mõistetav.<br />
Veebiteenuses ettenähud tingimused on täidetud. Veebiteenus pakub teenust, saab hallata kasutajaid, kasutaja ja kasutusstatistika üle saab arvet pidada.<br />
Minimaalne olemite arv andmebaasis(9olemit miinimum) on täidetud. Rühmal on 10 olemit. <br />
Teenus toetab mitme kasutaja võimalust. On olemas admini- ja tavakasutaja.<br />
<br />
<br />
Negatiivsed küljed:<br />
<br />
Rakendust avades ei näinud ma ReadMe faili, ning ei osanud kohe midagi rakendusega teha.<br />
Kood on kommenteerimata. Mõnele võõrale inimesele võib koodi mõistmine olla selletõttu raskendatud. Selle negatiivse külje positiivseks küljeks on see, et kood on loogiliselt üles ehitatud ning loogiliselt sorteeritud. <br />
<br />
Soovitused/lõppsõna:<br />
<br />
Nõudedmis on täidetud maksimum tulemuse saamiseks: <br />
Rakendus on kasutatav majanduslikel eesmärkidel.<br />
Kasutatud on Angluari rakenduse loomiseks.<br />
Kogukondade kaasamine. Rakendust saab laiendada võimalusel igasse lennujaama, lennufirmasse. Sellest võiks saada tahmise korral ülemaailmne rakendus.<br />
Kasutajamugavus. Rakendust on kerge kasutada.<br />
Lisavõimaluste realiseerimine. Rakendusele saab vajadusel teha juurde vaateid näiteks iga lennujaama kohta koos lennujaama info ja võimalustega<br />
Korraliku arhitektuuriga kood. Kood on ehitatud üles korrektselt ning kirjutatud ainult vajalikud osad. <br />
<br />
Veebiteenus on tehtud väga korrektselt ja on lähtutud hea programeerimsie tavadest.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Klientrakendus:<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi. Idee on hea ja orginaalne. Antud ideed pole varem näinud. <br />
Rühmapoolt ettemääratud Must-have nõuded:<br />
Lendude broneerimine<br />
Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud<br />
Kasutaja loomine/autentimine<br />
Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine<br />
<br />
<br />
Positiivsed küljed:<br />
<br />
Visuaalne pool on ilus ja minimalistlik. Esialgsel peale vaatamisel ei jää ükski asi silma riivama. Värvid on tagasihoidlikud ja sobivad kokku. <br />
Admini haldamislehel saab lisada lennujaamu, Lennuliine, lennukeid ja lende. Kõik töötavad hästi ning on kerge ja mugav lisada vastavaid andmeid. <br />
Registreerides ja logides sisse tavakasutajaga on võimalus broneerida ja vaadata oma broneeritud lende. Mõlemad funktsionaalsused töötavad ja on kergesti mõistetavad. Lendu borneerides ei saa ise andmeid sisse kirjutada, vaid kuvab listina, et ei oleks võimalust registreerida ennast lennule, mida tegelikult olemas pole. Samuti saab tühistada broneeringute alt oma lende. <br />
Broneerides lende peab valima alguspunkti ja lõpppunkti. Kui valin mõlemale sama lennujaama, tuleb ette ohuteade “”sihtkoht ja lähtekoht ei saa olla samad”. Teade on hea ning korrektne. Kui tahan lennata ühest lennujaamast teise ning nende vahele ei ole lendu, tuleb ette teade “Antud sihtkoha ja lähtekohaga lende hetkel ei leidu”. Mõlemad teavitused on asjakohased ja õiged. Aitab kergemini endale sobivat lendu leida.<br />
Admini ja tavakasutaja vaated on erinevad ning tavakasutaja ei saa teha muudatusi, mida tohib teha ainult admin.<br />
Must-have nõuetest on täidetud lendude broneerimine, kasutaja loomine/autentimine, Adminid saavad muuta/lisada/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennuliine. Meeskond suutis täita endale määratud eesmärgid ning tegid neid korrektselt ja lihtsalt. <br />
Nice-to-have nõuetest on neil ka täidetud ilus kasutajaliides. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus.<br />
Ühele lennule, samale istmele ei saa mitu inimest kohta broneerida. Valides teist korda sama lennu, kaob kinni olev koht loetelust ära. Kaob ära konflikt, et mitu inimest saavad samal lennul sama koha. <br />
Admini vaates saab kustutada lennujaamu, lennuliine, lennukeid ja lende ainult siis, kui lennujaamast ei toimub lendu, liinile pole ostetud piletit, lennuk pole kasutuses ja lend on tühi. Kaotab ära võimaluse, et inimene ostab pileti ja pärast selgub, et tema lendu ei toimu.<br />
Admin näeb statistikat lennujaama kohta. Näeb ära mis lennukid peatuvad lennujaamas, kuhu lennata saab ja mitu broneeringut on nende lennujaamast tehtud on.<br />
<br />
Negatiivsed küljed:<br />
<br />
Lisades lendu, unustasin alguses märkida kasti kellaaja. Vajutades lisa nuppu ei juhtunud midagi. Lendu ei lisatud ja ma ei teadnud miks. Hoiatussõnumit ette ei visatud. Hiljem proovides teisi asju lisada, tingimusel, et üks kast on tühi, tekkis sama viga. Rakendus ei teavita mind sellest, et mõni kast on tühi. <br />
Lennukeid lisades jäi segaseks mulle andmete lahtrid. Seal on kolm lahtrit Mark, tüüp ja istekohtade arv. Margi all sain esmalt aru, et on mõeldud firmat.(airbust) Tüübi all mõtlesin alguses mudelit (A380). Pärast selgus, et margi ja mudeli oleks pidanud kirjutama mõlemad Marki kasti ja tüübi alla missorti lennuk on(suur, väike).<br />
Tavakasutaja broneeringute vaates on koht “kehtetud broneeringud”. Ei suutnud sinna läbi rakenduse kuidagi tekitada infot. Ei saa täpselt aru mile jaoks see vaade seal on. <br />
Must-have nimekirjas jäi meie rühma arust täitamata Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud. Tavakasutaja jaoks ei ole kohta, kust saab vaadata lennugraafikuid. Seega piletit broneerides ei tea, kust kuhu lend toimub, peab sihtkohta ja lõppkohta proovima, et näha, kas antud liinil toimub lende. <br />
Registreerimata kasutajaga saab teha broneeringuid ning selle kohta tuleb kinnitus, aga broneeringut tehes ei küsita meili /telefoninumbrit/sarnast asja, kuhu saaks saata broneeringu ning lehelt lahkudes on see kadunud.<br />
Üks klient ei saa borneerida korraga rohkem kui ühe pileti. Kui vajadus broneerida mitu piletit, peab iga kord uue broneeringu tegema.<br />
<br />
Soovitused/lõppsõna:<br />
<br />
Väga korrektselt tehtud projekt ning hea lahendus. Projekti edasi arendades on sellel kindlasti suur potentsiaal. Neljaliikmelise rühma kohta on töö maht piisav. Jõudu ja jaksu edaspidiseks programmeerimiseks. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
XML Retstientsoon:<br />
<br />
Valisime oma retsentseeritavaks tööks rühma Maagikud rakenduse. Nende idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteemi<br />
<br />
<br />
Täidetud on nõue, et peab olema vähemalt 4 tasandit. Tasandid on asjakohased ja seotud üksteisega. <br />
Attribuute on lisatud igale tasemele ja need käivad kokku objektiga, mida kirjeldatakse. <br />
Kood on kommenteeritud lihtsamaks arusaamiseks. Kommentaarid on lühikesed ja konkreetsed ning setõttu ka kergesti arusaadavad. <br />
XSD fail on vastavused xml failiga<br />
Takeof ja landing attribuutide juures peaks olema märgitud ka kellajad, kuna leenud on üldjuhul lühikesed ja ainult päevast jääb infost puudu.(kui on nt 3tunnine lend, mis tõuseb 2 mai ja maandub 2 mai, siis see aken, kus lennuk lendab on päris suur. Peaks olema mainitud näiteks 2mai 15.00 kuni 2mai 18.00)<br />
Flight id asemel võiks kasutada nt lennuteed(nt tallinn airport-tartu airport). Oleks asi natukene selgem aga ka Id ei ole halb valik.<br />
Tehtud on ka kaks XSLT faili. Mõlemad failid tunduvad olevat korrektselt tehtud ning vigu silma ei paista. Mõlemad XSLT failid on XML failiga kooskõlas.<br />
<br />
<br />
soovituse/lõppsõna:<br />
<br />
XML failid on tehtud õigesti ja korrektselt. Väga hea töö</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GoFood&diff=131290GoFood2018-06-05T08:09:11Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
*Edgar Tereping<br />
*Jane Kaldma<br />
<br />
== Idee ==<br />
Ideaalselt sooviksime luua toiduhaldusrakenduse, mis lubab:<br />
<br />
Poodidel -<br />
* Lisada oma tooted meie rakendusse haldamisele, (hallatavatel toodetel on tooteinfo: näiteks hind ja antud toote toitumisalane teave).<br />
* Lisaks võib tootel olla märgis poe kohta, kus antud toodet müüakse.<br />
* Loomulikult saab ka tooteid uuendada, eemaldada jne...<br />
<br />
Tavaklientidel -<br />
* Sirvida rakenduses müüdavaid tooteid (Näha kus, mis hinnaga ja missuguse toiteväärtusega tooteid müüakse)<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad (lisada kõik soovitud tooted ühte nimekirja, et neid seal jälgida ja "maha tõmmata/checkida" [rakendusest ise ei saa tooteid osta, vaid saab poeskäigu jaoks nimekirja luua]<br />
* Luua oma toitumiskava (toitumisplaan), spetsiifiliste toodetega, kindlateks päevadeks (toitumiskavasi saab luua mitu).<br />
* Rakendus oskaks seeläbi automaatselt kuvada kasutajale asukohti (poode) kus toitumiskavas sisalduvaid tooteid müüakse.<br />
* Toitumisplaanist lähtuvalt kuvaks rakendus kasutajale ka antud toitumiskava toitumisalase teave [kcal, süsivesikud, rasvad jne.]<br />
<br />
== Funktsionaalsus ==<br />
<br />
== Retsensioon rühmale Maagikud ==<br />
<br />
Must have<br />
* Tootehaldus koos tooteinfoga<br />
* Rakendus suudab hallata müüdavate toodete asukohti (igal tootel märgitud pood/asukoht, kus toodet müüakse)<br />
* Tavaklient saab valmistada oma toidukava<br />
<br />
<br />
Nice to have<br />
* Moodustada ostenimekiri/kirjad<br />
* Rakendus oskab toidukavast lähtuvalt soovitada toidukavas sisalduva toidu müügiasukohti<br />
* Toidukavasi on võimalik luua erinevatele päevadele<br />
<br />
<br />
== Versioonihaldus ==<br />
<br />
https://njetproject.visualstudio.com/GoFood2<br />
<br />
== Blogi ==<br />
<br />
*28 märts - Idee genereerimine<br />
*2 aprill - Wiki lehe loomine<br />
*11 aprill - Esialgse andmebaasdiagrammi loomine<br />
*6 mai - Andmebaasi tegemine<br />
*8 mai - Business logic tegemine<br />
*8 mai - Algse security tegemine <br />
*10 mai -business logic'uga jätkamine<br />
*13 mai - Tokenite korda saamine<br />
*14 mai - Controllerite tegemine<br />
*14 mai - kliendirakendusega alustamine<br />
*1 juuni - retsentsioonide kirjutamine<br />
*3 juuni - XML failide tegemine</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110187User:Mmand2016-10-18T20:47:47Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: (1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; (2) Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; (3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Mida tuleb selleks teha: (1) Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood; (2) Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; (3) Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.] </ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.] </ref><br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: (1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga; (2) Alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; (3) Akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.] </ref><br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6] </ref><br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform] </ref><br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110182User:Mmand2016-10-18T20:44:54Z<p>Mmand: /* Küsimus 3 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: (1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; (2) Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; (3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Mida tuleb selleks teha: (1) Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood; (2) Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; (3) Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.] </ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.] </ref><br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: (1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga; (2) Alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; (3) Akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.] </ref><br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6] </ref><br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform] </ref><br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110181User:Mmand2016-10-18T20:43:10Z<p>Mmand: /* Küsimus 3 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: (1)Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; (2) Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; (3)Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Mida tuleb selleks teha: (1)Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood; (2)Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; (3)Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.] </ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.] </ref><br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: (1)keskmise, raske või sügava puudega isikuga; (2) Alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; (3) Akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.] </ref><br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6] </ref><br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform] </ref><br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110168User:Mmand2016-10-18T20:29:42Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: <br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Mida tuleb selleks teha: <br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.] </ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.] </ref><br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: <br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.] </ref><br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6] </ref><br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform] </ref><br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110163User:Mmand2016-10-18T20:27:20Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: <br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Mida tuleb selleks teha: <br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.] </ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.] </ref><br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: <br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.] </ref><br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6] </ref><br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform] </ref><br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110158User:Mmand2016-10-18T20:25:20Z<p>Mmand: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: <br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Mida tuleb selleks teha: <br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.] </ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.] </ref><br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: <br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.] </ref><br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6] </ref><br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform] </ref><br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110155User:Mmand2016-10-18T20:24:05Z<p>Mmand: /* Küsimus 3 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: <br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Mida tuleb selleks teha: <br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3, 6.1.3.1, 6.1.3.2, 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.] </ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.] </ref><br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: <br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.5, 6.1.5.1, 6.1.5.2, 6.1.5.3.] </ref><br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6] </ref><br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110141User:Mmand2016-10-18T20:18:48Z<p>Mmand: /* Küsimus 3 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele: <br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3 - 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3 - 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Mida tuleb selleks teha: <br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3 - 6.1.3.3) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3 - 6.1.3.3] </ref><br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.] </ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.] </ref><br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist: <br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5 - 6.1.5.3.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.5 - 6.1.5.3.] </ref><br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 6.1.6] </ref><br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110117User:Mmand2016-10-18T20:04:50Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 aastal.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110115User:Mmand2016-10-18T20:04:20Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110112User:Mmand2016-10-18T20:03:23Z<p>Mmand: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Teenuste tasumäärad) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110109User:Mmand2016-10-18T20:02:16Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110104User:Mmand2016-10-18T20:01:18Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima. (Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.] </ref><br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] </ref><br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri </ref><br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri </ref><br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.) <ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri </ref><br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110095User:Mmand2016-10-18T19:55:56Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.) <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] </ref> <br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110089User:Mmand2016-10-18T19:52:20Z<p>Mmand: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heidi Mardisoo) 12.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne, eriti hea oli see, et Heidi tõi näiteid, tänu millele jäi teema palju paremini meelde.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110084User:Mmand2016-10-18T19:49:08Z<p>Mmand: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 Loengusalvestus] </ref><br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110080User:Mmand2016-10-18T19:47:35Z<p>Mmand: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" " (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu " "Andmed ei allu analüüsile" " (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110079User:Mmand2016-10-18T19:45:16Z<p>Mmand: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" " (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 Loengusalvestus] </ref> <br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110075User:Mmand2016-10-18T19:43:33Z<p>Mmand: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110072User:Mmand2016-10-18T19:43:24Z<p>Mmand: /* Küsimus 3 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
'''Vastus'''<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110070User:Mmand2016-10-18T19:43:12Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
'''Vastus'''<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
'''Vastus'''<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110068User:Mmand2016-10-18T19:43:02Z<p>Mmand: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
'''Vastus'''<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
'''Vastus'''<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110065User:Mmand2016-10-18T19:42:39Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
'''Vastus'''<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
'''Vastus'''<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
'''Vastus'''<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110059User:Mmand2016-10-18T19:41:06Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 Loengusalvestus] </ref><br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
===='''Vastus'''====<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110056User:Mmand2016-10-18T19:39:14Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. See tähendab, et tuleb vaid ÕISis registreerida ning kellegagi ei pea kokku leppima.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
===='''Vastus'''====<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110050User:Mmand2016-10-18T19:35:17Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussoorituse aeg ja tegemise koht tuleb kokku leppida õppejõuga.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
===='''Vastus'''====<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50€ (Kõrgharidusreform)<br />
<br />
Lahendus:<br />
<br />
Aastas kogutud EAP'd kokku X+Y=20+24=44 EAP<br />
<br />
Puudu jäänud EAP'd 54-44=10<br />
<br />
10*50=500€<br />
<br />
Vastus:<br />
<br />
Esitatav arve on 500€<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=110045User:Mmand2016-10-18T19:31:38Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussoorituse aeg ja tegemise koht tuleb kokku leppida õppejõuga.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
Eelviimases küsimuses toodud juhtudel on võimalik osa võtta õppetööst ehk on ka võimalus teha järele eksameid ja arvestusi, esimese küsimuse juures välja toodud juhtudel, aga ei arvestata puhkusele jäädud semestrit õpitud semestriks.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
===='''Vastus'''====<br />
Andmed<br />
<br />
X = 20 EAP ja Y = 24 EAP<br />
<br />
Vajalid EAP'de hulk õppeaastas on 54 EAP<br />
<br />
Ühe EAP hind on 50<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109990User:Mmand2016-10-18T18:37:12Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. <br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. <br />
* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br />
<br />
Mida tuleb selleks teha:<br />
* Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.<br />
* Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb avaldusele lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.<br />
* Lapse hooldamiseks tuleb avalusele lisada üliõpilase lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Maximaalne puhkuse aeg on aasta, iga aasta saab esitada puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks avalduse akadeemilise puhkuse pikendamiseks.<br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks.<br />
<br />
Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist:<br />
* keskmise, raske või sügava puudega isikuga.<br />
* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga.<br />
* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109971User:Mmand2016-10-18T18:16:04Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109967User:Mmand2016-10-18T18:13:43Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===='''Vastus'''====<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109966User:Mmand2016-10-18T18:13:16Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==="'Küsimus 3'"===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===="'Vastus'"====<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109964User:Mmand2016-10-18T18:12:39Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==="Küsimus 3"===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===="Vastus"====<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109957User:Mmand2016-10-18T18:07:59Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
==="Küsimus 3"===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
===="Vastus"====<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109954User:Mmand2016-10-18T18:06:35Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109953User:Mmand2016-10-18T18:06:14Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109951User:Mmand2016-10-18T18:05:52Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.<br />
Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<br />
Kordussoorituste tasu (OF) tasulisel kohal olles maksab 20€.<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109942User:Mmand2016-10-18T17:56:47Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus'''====<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<br />
<br />
<br />
=Viited=</div>Mmandhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmand&diff=109941User:Mmand2016-10-18T17:56:30Z<p>Mmand: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
=Essee=<br />
Sissejuhatuseks tahaks mainida, et minu arvates on Erialatutvustuse loengud väga tähsad värskelt kooli sisseastujatele. See aitab tudengil pildi kokku panna, kelleks ta tahaks saada ja millele rohkem süveneda õppides. Endalgi aitasid need loengud mingi kindla sihi seada, isegi nii palju et olen võtnud otsuseks IT Süsteemide Administreerimise alalt IT Süsteemide Arendaja alale üle minna, kui selleks võimalus on.<br />
*Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisukord"( Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus] </ref><br />
Selles loengus räägiti üleüldiselt kooli õppekorraldusest ja kuidas koolis kergemini hakkama saada. Veel tutvustati inimesi kes IT Kolledžis töötavad, kelle poole pöörduda kui mõni probleem tekib. Seletati lahti mis on ÕIS ning mida sealt leiab ja kuidas seda kasutada. Minu arvates oli see väga kasulik loeng, vähemalt minule endale tuli see kasuks, sest olen ise otse keskkoolist ülikooli tulnud ja ei teadnud eriti kuidas ülikool toimib. See loeng aga seletas väga hästi lahti milline saab olema ülikoolis õppimine ja millega tuleks kindlasti arvestada, eriti just see et kui EAP'sid kokku ei saa, peab maksma 50 eurot iga puudu jäänud EAP eest.<br />
*Esimene loeng: Andres Kütt <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus] </ref> <br />
Esimeses loengus rääkis Andres Kütt oma elust ja ametist, kuidas temast on saanud Riigi infosüsteemide pea arhitekt. Alustades sellest, kus ta õppinud on ja millised olid tema esimesed kokkupuuted arvutitega ning millistes erinevates organisatsioonides ta töötanud on. Veel rääkis ta oma tööst, mida täpselt tähendab arhitekti töö IT firmas. Sain teada, et arhitekt ise ei loo mitte midagi vaid mõtleb kuidas kõik asjad kokku panna nii, et süsteem toimiks. Selle süsteemi loomise töö teeb ära arhitektile usaldatud programmeerijate meeskond. Ta mainis et vahel on raske öelda, et kahjuks teie valmis toode ei hakka kunagi toimima, sest need mingid kaks asja ei saa mitte kunagi köös töötada ning kokkuvõttes ollakse vihased tema peale, sest ta rääkis tõtt. Loengust jäi mul meelde veel fraas "Ainus kes on huvitatud sinu haridusest oled sa ise!", see on minu arvates täiesti õige ning ma kindlasti kasutan seda mõttetera oma tuleviku vormimiseks. Kokkuvõtteks, see oli kasulik loeng, sain teada paljut arhitekti töö kohta, varem ma ei teadnudki et selline amet eksisteerib.<br />
*Teine Loeng: Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 07.09 loengusalvestus] </ref> <br />
Teises loengus rääkisid Kristel ja Marko, startupi Testlio asutajad. Loengu alguses rääkisid nad enda elust, kuidas nad on jõudnud selleni mida nad täna teevad, mida nad vahepeal on õppinud. Nad rääkisid et nad olid õppinud IT Kolledžis. Kristel rääkis, et ta alustas töötamist testijana. Üpris kiiresti sai ta aru, et testija töö on tema tulevik ning talle väga meeldib seda teha. Marko aga on õppinud arendajaks. Pärast gümnaasiumi ta täpselt ei teadnud mida teha. Ta otsustas minna IT Kolledžisse ning hakata seal õppima Arendaja alal. Esimest korda elus ta tundis, et ta tahab õppida. Ta polnud varem nii palju tahtnud õppinud kui selle sügise jooksul. Poole aasta pealt läks ta tööle ning sai aru, et programmeerija töö on see mida ta tahab teha. Ta on selle ajani tegelenud paljude startupide ning ettevõtetega. Kõige edukam neist oli Testlio. Testlio sündis sellest, et Kristelil olid pidevalt probleeme testimisega ning neid kuulates tuli neil idee luua midagi perfektset. See kõik tuli tegelikuseks pärast Hackathoni võitmist, sealt nad said finantsilise abi ning siis hakkas kõik kiiresti arenema. Kokkuvõtteks ütleks, et nende jutu kuulates sain aru, et startupi käima panemiseks ja tööl hoidmiseks tuleb näha palju vaeva. Samas aga mulle väga meeldis kuidas nad tegid oma asja südamega ning kindlasti võtan sellest loengust kaasa selle, et kui midagi väga soovid, mis esmaselt võib tunduda võimatu, siis tegelikult on kõik võimalik, tuleb lihtsalt palju vaeva näha.<br />
*Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman<br />
Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling aka Snakeman, ta on selfmade admin ehk ise õppinud IT süsteemide administreerija. Kaua aga see ei kestnud, sest hea sõber tutvustas talle arvuti asju. Esimene töö adminina oli tal Linuxi adminina, kuid sealt sai ta kinga, sest talle meeldis õlu, isegi liiga palju. Siis ta leidis omale uue töö ning sealt sai tema admini karjäär tõelise alguse. See loeng oli väga meeldiv, just sellepärast, et tema teekonna juttu oli väga huvitav kuulata, kuidas temast sai selfmade admin. Huvitav oli veel see ka, et ta ei olnud adminiks kõrgkoolis õppinud vaid tegi seda kõike ise, omast kogemusest.<br />
*Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
Neljandas loengus rääkis alustuseks Andres Septer karjäärivalikutest IT valdkonnas. Milliseid ohumärke näha, kuidas aru saada kas see koht on sinu jaoks õige. Näiteks kui lähed selle firma kontorisse, kuhu tööle tahad minna ja näed et kõik inimesed on seal hallide ja tüdinud nägudega, siis on see esimene ohumärk, et see pole õige koht kuhu tööle minna. Igaljuhul oli see jutt minule endale väga kasulik, sest pole '''varemat''' töökogemust IT alal. Sain veel teada, et CV keskus on jama ning suurem osa tööpakkumisis liigub inimeselt inimesele. See tähendab et tuleb leida endale tutvusi, juba siin ülikoolis kui ka tulevikus ning see tuleb kasuks mingil hetkel. Veel rääkis Andres pisut erinevatest ärivormidest, startupid jne. Kindlasti on see mulle tulevikus kasulik, kui tuleks hakata oma firmat looma. Siis aga hakkas rääkima Einar, kes töötas SCRUM masterina. Tema aga alustas hoopis teistest erialadest, alustades meditsiiniga ning lõpetades IT'ga. Väga huvitav oli kuulata, kui pikalt võib minna aega enne kui leiad selle millega lõpuks tegeleda tahad. Einari puhul siis IT'ga.<br />
*Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
Viiendas loengus käis rääkimas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ivar rääkis meile mis on andmeanalüüs ja miks see on vajalik. Enne seda loengut ei teanud ma peaaegu et midagi andmeanalüüsi kohta, kuid selle käigus sain ma palju uusi teadmisi. Kuna Ivar ise töötab EMTA's, siis ta rääkis täpselt kuidas EMTAs andmeanalüüs toimib. Nemad jälgivad seda, et kas ettevõtted maksavad makse või siis hiilivad neist kõrvale. Uuritakse kas ettevõtted valetavad riigile oma tulude ja kulude kohta. See hämmastas, et kui ta ütles et pea et 40%'le ettevõtetele Eesti riigis võiks esitada küsimuse, et kuidas nad hakkama saavad. Riik ise ei teaks sellest midagi, kui ei oleks sellist ala nagu andmeanalüüs. Igati tähtis eriala ning Ivari juttu oli väga huvitav kuulata, uut informatsiooni oli loengus väga palju.<br />
*Kuues loeng: Jaan Priisalu<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. See oli siiamaani üks kõige huvitavam loeng, sain tõsiselt palju uusi teadmisi küberturbe kohta. Sain põgusa ülevaate Eesti küberkaitse kohta ning kui suurelt me arenenud oleme sellel alal. Veel räägiti meile kuidas toimus meile igapäevaselt tuttava digiallkirja väljatöötamine, nii et see oleks võimalikult ohutu ning turvaline. Mulle jäi veel kõrva küberkuritegevuse väljakujunemine Odessas ning kuidas sellest kujunes välja terve võrgustik, mida on raske peatada. Huvitav oli kuulata, kuidas teised riigid käivad Eestis meie küberturbe ja E-Riigi süsteeme üle vaatamas, sest me oleme nii tugevad sellel alal. Hämmastav on mõelda, et tänapäeval ja tulevikus võib sularaha ära kaduda ning kõik vajalik liigub kaardile, see on mugav süsteem ning ma pooldan seda, kuid kuskil taga peas on mul ikkagi see mõte, et mis võib saada kui keegi kuri saab oma käed sellele külge. Seda aga ennetabgi küberturbe, seetõttu arvan et küberturbe on väga vajalik ala ning ilma selleta ma ei näeks tuleviku.<br />
*Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS<br />
Seitsmendas ja viimases loengus räägiti turunduse ja IT vahelisest seosest. Räägiti miks turundus ei saa toimida ilma IT'ta ja vastupidi. Sain teada, et turundus vajab andmeanalüüsi ning IT vajab turundust, et mingit kindlat toodet müüa või reklaamida. Veel mainis Heidi, et on palju firmasid mis müüvad iseennast ilma turunduseta, aga seda ainult siis kui kindlad kriteeriumid on täidetud, mingi hetk on aga ikkagi turundust vaja. Sellepärast peavadki IT ja turundus väga hästi üksteist mõistma ning kliendi vajadustega arvestama. Ühesõnaga, ma varem ei teadnud, et turundus on nõnda vajalik IT alal nagu ta tegelikult on ning see loeng oli äga informatiivne.<br />
=Vastused õpingukorralduse küsimustele=<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
===='''Vastus''='===<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<br />
<br />
<br />
=Viited=</div>Mmand