=Retsensioon analüüsile=

Idee on meie arvates väga hea. Kui asi realiseeruks päriselt, leiduks sellele suure tõenäosusega kasutajaid. Rakendus on analüüsi sissejuhatuses ja alapeatükis "Rakenduse eesmärk" hästi ära kirjeldatud ning küsitavaid kohti nendes osades meie jaoks ei olnud.

Funktsionaalsuste nimekirjades tundus, et üldiselt on kõik vajalik kirjeldatud. Osade punktide kohta aga tekkis küsimusi, kuna sõnastusest oli raske aru saada. Tundus, et osa funktsionaalsusi oli korduvalt välja toodud. Näiteks:
* "Teistelt kasutajatelt loa küsimine nende andmebaasi kuvamiseks – see oleks justkui nagu näiteks FaceBook’is sõprade lisamine vms." ja "Antud ligipääsulubade haldamine (kustutamine vajadusel)". Meile tundus, et tegu oli ühe ja sama funktsionaalsusega. Kas teise lause all on äkki mõeldud midagi muud?
* "Andmebaasist objekti otsimine erinevate filtrite abil – luua filtrid, mis oleksid piisavalt paindlikud, et otsingufunktsioon ei tunduks iganenud (st märksõnad ei pea olema 100% täpsusega)" ja "Võimalus sirvida andmebaasi erinevate filtritega", millest üks oli must-have nimekirjas ja teine nice-to-have nimekirjas. Kumb see siis on?

Probleemide analüüs on hästi tehtud. Ka meile tundus esmapilgul, et otsingumootor on kõige raskem osa sellest rakendusest. Omalt poolt lisaksime järgneva probleemi: kuna tegu on ASP .Net tehnoloogiaga, mida käsitletakse eraldi valikaines, on teil vaja teha rohkem lisatööd, et selle tehnoloogiaga tutvuda (juhul, kui teil seda kogemust ei ole).

Kokkuvõttes arvame, et hoolimata väljatoodud puudustest, on tegu hea analüüsiga ning antud rakenduse skoop on sobiv selle aine projektiks.

''Retsenseeris meeskond NimetuRühmitus''

=Retsensioon=

Originaalsus:
Idee on küll sarnane, kuid videolaenutus teenus (sarnaneb Elioni teenusele), mis võimaldab laenutada kodus olevaid DVD-sid, muusikat või filme tundub huvitav. On loodud küll erinevaid teenuseid, mis teevad analoogseid asju, kuid sellist ühist süsteemi ei ole veel loodud.

Teostatavus:
Idee on teostatav, kuid küsimus on kui palju aega ning resurssi kulub selleks, et täilikult valmistada nimekirjas olev funktsionaalsus.

Idee nõrgad küljed:
Miks peaks see rakendus läbi lööma sarnaste eelkäijatega võrreldes või individuaalsete rakendustega võrreldes. Kuidas hakkab kasutaja ise andmebaase looma ning kuidas hakkab kasutaja teiste kasutajate andmebaase lugema? Kas on mõtet lasta lisada laenutajal sisestada objekte, mida ta tegelikult ei ole nõus laenutama?

Lisaks:
Kardan, et kui enam vaev kasutatakse funktsionaalsuse arendusele, ei pruugi piisavat panust olla visuaalsele poolele ning kasutajasõbralikkusele.

Retsenseeris LustjaLillepidu

2013-10-24T06:33:04Z

Mmannik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Madis Männik 
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

==Essee==

Sissejuhatus
Õpingkorraldus ning eriala tutvustus kujunes oodatust kasulikumaks ning huvitavamaks, kui pealkirja järgi võiks oodata. Minul on pilt selge, mida ma üldse otsin siit koolist, või kuhu ma tahan jõuda. Kuid, kui silmas pidada teisi tudengeid, kellel ei ole siht nii kindlalt silme ees, võib olla natuke raske. Seda esiteks, sest nii palju, kui mina olen suhelnud erinevate tudengitega või näinud, siis tihtipeale tudeng ei tea ise ka mida ta siit loodab leida. Nende loengute ning ettekannete põhjal usun, et enamik uutest tudengitest said pildi ette, mis see IT ikkagi on.
Antud aine oli väga hästi korraldatud, seda just seepärast, et oli kutsutud esinema inimesi, kes reaalselt töötavad igapäevaselt sellel erialal. Miks see hea on, on see, et tihtipeale välis esinejatel on jagada just selliseid huvitavaid või kasulikke kogemusi enda elust. Kasuks räägib ka see, et üks asi on koolis õppida, teine asi on reaalselt töötada ning teine asi on õppida. Need kaks asja on küll väga sarnased, kuid tihtipeale erinevad rakenduslikult poolelt.

Esimene loeng – Õpingukorraldus ja sisekord(Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi)
Esimeses loengus puudutati peamiseid küsimusi või olulisi punkte, mis valmistab raskusi esmakursuslastele. Sealhulgas selgitati, mis on õpingukorraldus eeskiri, kuidas toimib EAP-de süsteem koos õppemaksuga, mis võimalusi kool pakub ning kuidas toimib koolis stipendiumi süsteem.
Õpingukorraldus eeskiri on väga oluline, sest see on koht, kus leiavad tudengid paljudele enda küsimustele vastused. Õpingukorraldus eeskirjast on võimalik leida mõisteid, tudengi kohustusi ning ka õigusi.
EAP-de süsteemist räägiti, et semestri alguses on vaja deklareerida ained enne punase joone päeva. Selleks ajaks peab olema deklareeritud 27 EAP-d selleks, et jätkata õpinguid tasuta kohal.
Teine loeng – Õppimine ja motivatsioon (Margus Ernits)
Marguse loengus arutati selle üle, miks langetakse koolist välja ning puudub motivatsioon.
Sellist olukorda võib põhjustada mitu asja või mitme asja kokkulangemine. Üks probleemidest on kindlasti see, et õppejõud ise ei ole motiveeritud. St loeng ei ole huvitav ning tänu sellele ei teki ka huvi õpilasel selle õppeaine vastu.
Üks veelgi suurem ja igapäevane nähtus on see, et õpilased ei tunne vajadust õppida seda kuiva teooriat. Seda probleemi on keeruline lahendada, sest teooriat ei ole tavaliselt väga huvitav õppida ning, kui õppur tunneb, et see ei ole talle vajalik, siis ta lihtsalt ei ole motiveeritud piisavalt, et õppida. Sellisel juhul teeb tudeng ainult vajaliku osa ära, täpselt niipalju, et saada ainepunktid kirja. See ei ole ju tegelikult see eesmärk, miks õpitakse kõrgharidus asutuses.

Kui ausalt kirjutada, siis mind pani see õppeaine mõtlema. Olin nendest teemadest ennem teadlik, kuid kindlasti ei oleks ma suutnud neid nii hästi kokku panna ühte esitlusse. Ehk miks mulle see loeng meeldis, sest esitlus oli väga hästi läbi mõeldud ning tänu sellele suutsin väga hästi kaasa mõelda. Pluss punktid Margusele selle eest. Huvitav oli kuulata ning sellised võiksid olla kõik loengud.
Kolmas loeng - Innovatsiooni (Linnar Viik)
Esitlus oli huvitavalt koostatud ning hästi esitatud. Selle loengukäigus tekkis mul päris palju huvitavaid mõtteid. Kindlasti on peale seda loengut selge mul, mis on innovatsioon.
Antud esitluse käigus selgitas õppejõud, väga levinud probleem on see, et õpilastel on väga palju häid ideid, kuid probleeme nende elluviimisega. Ehk siis on olemas hea idee, alustatakse selle elluviimist, kuid esimese komistuskivi juures muudetakse meelt või lüüakse käega. Paraku on nii, et kui soovid projekti ellu viia peab olema väga järje- ning sihikindel.

Antud esitlus kahjuks mulle ei meeldinud. Mind häiris see, et esitlus esitati kuidagi umbmääraselt. Usun, et teemat ta valdab hästi ning nii slaidid, kui ka esitlus oli läbi töötatud, kuid esinemine ei olnud minupärast kõige parem.
Neljas loeng – IT-profid küberpättide vastu (Tarmo Randel)
Esitlus oli hästi koostatud ning esitaja oli väga hästi kursis oma teemaga. Ehk siis ta teadis väga hästi, mida rääkida ning näidata. Selle esitluse puhul mulle meeldisid näited reaalelust. Ehk siis alustades aegade algusest, kus levisid sellised lihtsalt koostatud viirused ning kuidas nendega hakati raha teenima.

Mulle meeldivad esitlused, kus on palju näited reaalelust, sest siis saad sa aru, kuidas need on tegelikult seotud igapäevase eluga. Sest tihti koolis õpitud on teooria ning esimesel arusaamisel ei pruugi seostada, et miks seda vaja on või kuidas see on seotud igapäevase eluga.
Viies loeng – Elufilosoofia ning IT eestis (Andres Käver)
Kahjuks antud loeng ei olnud väga huvitav minu jaoks, kuna enamik teemasid, mida õppejõud käsitles, olid mulle varasemalt tuttavad ning mina uut informatsiooni väga palju sealt ei saanud.

Kindlasti oli see loeng kasulik osadele tudengitele, sest paljud keskkoolist tulnud õpilased ei ole päris täpselt kindlad, mida nad nüüd tulid õppima või mida nad tahaksid õppida. Lisaks ka nagu eelpool mainisin, ei ole paljudel selge, mis on üldse IT. Sellest vaatenurgast oli see kindlasti vajalik.

Hea oli, et ta selgitas, mis on diplomitöö ning millal seda peaks tegema ning mida see sisaldab endas. Usun, et see oli jälle vajalik õpilastele kellel ei ole varasemat kokkupuudet lõputööde või diplomitöödega.
Kuues loeng – Skype NOC Monitoring (Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov)
Slaidid olid hästi tehtud, kuid ettevalmistus oli väga puudulik minu meelest. Jälle üks loengutest, mis ei olnud minu jaoks huvitav. Jäi mulje, nagu oleks nad kohustuslikus korras sinna esinema pandud ning teevad selle lihtsalt kuidagi ära.
Teemast iseenesest on võimalik väga palju ning hästi rääkida. Monitooring tänasel päeval IT süsteemide arenedes on väga oluline, sest enamikes ettevõtetes on kasutusel erinevad IT süsteemid, mida peaks jälgima. IT süsteemide jälgimine aitab parandada teenuse üldist kvaliteeti ning teenuse üleval olemise aega. Ehk siis jälgimise abil on hea võimalus saada jälile veale ennem, kui see hakkab mõjutama lõppkasutajat või väga suurt hulka kasutajaid. Kui mitte jälgida seadmeid võib tekkida vigu ning kui koheselt ei reageerita võib sellest tulla väga suur jama.
Seitsmes loeng - Kuidas saada superstaariks? (Ats Albre ja Helen Piirsalu)
Esitlus oli väga hästi koostatud ning oli kenasti ka ette valmistatud. Esitlus andis hea ülevaate, kes on Nortal ning millega tegeleb.

Esitlust suutsid nad ka hästi esitleda. Ainuke asi, mille kallal võiks nuriseda oli esitluse pikkus. Nimelt oleks pidanud kestma kauem. Õnneks küsisid inimesed palju küsimusi ning sai aeg täidetud.

Nortali kohapealt, sain hea vaate millega nad tegelevad ning mulle meeldis, et esitleja tõi näiteid enda kogemusest või elust. Minu meelest oli hea see, et rääkis kuidas olla edukas IT valdkonnas ning tuleb vaadata laiemalt, kui ainult Eesti. IT maailmas tööd teha on väga lihtne välismaal ning teises keeles. See on just asi mida peaksid inimesed teadma ning mis võiks motiveerida tudengeid õppima. Õpid hästi, jõuad kaugele.
Suveülikool on ka hea koht, kus saada jalad alla ning omandada hea kogemus. Reklaam mulle üldiselt ei meeldi loengutes või esitlustes, kuid see on hea koht kuhu üritada saada. Ma pole küll ise käinud aga mul on paar tuttavat, kes on osalenud seal ning nad said väga hea kogemuse sealt.
Kaheksas loeng - Life is an Attitude (Merle Liisu)
Esitluse slaidid ning esitlus ise oli hästi koostatud.

Mulle väga meeldis mõte, mis ta välja tõi, et iga inimene näeb seda, mida ta tahab näha. See on tõesti nii ning sellest võib tuletada ka selle, et iga inimene jõuab täpselt sinna, kus ta näeb ennast olevat. Lisaks oli tal väga palju teisi huvitavaid mõtteid. Hea selle esitluse puhul oli selline elumõtte arutamine või kuidas üldiselt elada oma elu hästi. Oma eluga tuleb olla õnnelik, sest vastasel juhul ei ole võimalik minu meelest elada hästi või teha seda, mida sa tegelikult teha tahad. Kui sa teed tööd sellepärast, et sa pead seda tegema, siis ilmselt ei tee sa seda ka hästi, sest sa ei ole motiveeritud ning siis kukub töö kvaliteet kolinal.
Üks huvitav ning hea mõte oli ka muutuste teema. Ehk siis tuleb käia ajaga kaasas ning proovida uusi asju. Mulle ei meeldi inimesed, kes on kinni vanades asjades. Hea näide on näiteks Windows 8. Ehk siis, kui sa ei julge seda proovida, siis ei ole seda ka õigust sul arvustada.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
Vastava aine õppejõuga tuleb kokku leppida järelarvestuste tegemiseks, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud ning kordusarvestusele tuleb registreerida 2 tööpäeva enne sooritust ÕIS-s.
RF õppekohal õppivale tudengile kordusarvestused ei maksa midagi, REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

===Vastus===
aaaa
===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada 13EAP-d ning summas 650€

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Mmannik

2013-10-24T06:32:11Z

Mmannik: /* Küsimus 1 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Madis Männik 
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

==Essee==

Sissejuhatus
Õpingkorraldus ning eriala tutvustus kujunes oodatust kasulikumaks ning huvitavamaks, kui pealkirja järgi võiks oodata. Minul on pilt selge, mida ma üldse otsin siit koolist, või kuhu ma tahan jõuda. Kuid, kui silmas pidada teisi tudengeid, kellel ei ole siht nii kindlalt silme ees, võib olla natuke raske. Seda esiteks, sest nii palju, kui mina olen suhelnud erinevate tudengitega või näinud, siis tihtipeale tudeng ei tea ise ka mida ta siit loodab leida. Nende loengute ning ettekannete põhjal usun, et enamik uutest tudengitest said pildi ette, mis see IT ikkagi on.
Antud aine oli väga hästi korraldatud, seda just seepärast, et oli kutsutud esinema inimesi, kes reaalselt töötavad igapäevaselt sellel erialal. Miks see hea on, on see, et tihtipeale välis esinejatel on jagada just selliseid huvitavaid või kasulikke kogemusi enda elust. Kasuks räägib ka see, et üks asi on koolis õppida, teine asi on reaalselt töötada ning teine asi on õppida. Need kaks asja on küll väga sarnased, kuid tihtipeale erinevad rakenduslikult poolelt.

Esimene loeng – Õpingukorraldus ja sisekord(Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi)
Esimeses loengus puudutati peamiseid küsimusi või olulisi punkte, mis valmistab raskusi esmakursuslastele. Sealhulgas selgitati, mis on õpingukorraldus eeskiri, kuidas toimib EAP-de süsteem koos õppemaksuga, mis võimalusi kool pakub ning kuidas toimib koolis stipendiumi süsteem.
Õpingukorraldus eeskiri on väga oluline, sest see on koht, kus leiavad tudengid paljudele enda küsimustele vastused. Õpingukorraldus eeskirjast on võimalik leida mõisteid, tudengi kohustusi ning ka õigusi.
EAP-de süsteemist räägiti, et semestri alguses on vaja deklareerida ained enne punase joone päeva. Selleks ajaks peab olema deklareeritud 27 EAP-d selleks, et jätkata õpinguid tasuta kohal.
Teine loeng – Õppimine ja motivatsioon (Margus Ernits)
Marguse loengus arutati selle üle, miks langetakse koolist välja ning puudub motivatsioon.
Sellist olukorda võib põhjustada mitu asja või mitme asja kokkulangemine. Üks probleemidest on kindlasti see, et õppejõud ise ei ole motiveeritud. St loeng ei ole huvitav ning tänu sellele ei teki ka huvi õpilasel selle õppeaine vastu.
Üks veelgi suurem ja igapäevane nähtus on see, et õpilased ei tunne vajadust õppida seda kuiva teooriat. Seda probleemi on keeruline lahendada, sest teooriat ei ole tavaliselt väga huvitav õppida ning, kui õppur tunneb, et see ei ole talle vajalik, siis ta lihtsalt ei ole motiveeritud piisavalt, et õppida. Sellisel juhul teeb tudeng ainult vajaliku osa ära, täpselt niipalju, et saada ainepunktid kirja. See ei ole ju tegelikult see eesmärk, miks õpitakse kõrgharidus asutuses.

Kui ausalt kirjutada, siis mind pani see õppeaine mõtlema. Olin nendest teemadest ennem teadlik, kuid kindlasti ei oleks ma suutnud neid nii hästi kokku panna ühte esitlusse. Ehk miks mulle see loeng meeldis, sest esitlus oli väga hästi läbi mõeldud ning tänu sellele suutsin väga hästi kaasa mõelda. Pluss punktid Margusele selle eest. Huvitav oli kuulata ning sellised võiksid olla kõik loengud.
Kolmas loeng - Innovatsiooni (Linnar Viik)
Esitlus oli huvitavalt koostatud ning hästi esitatud. Selle loengukäigus tekkis mul päris palju huvitavaid mõtteid. Kindlasti on peale seda loengut selge mul, mis on innovatsioon.
Antud esitluse käigus selgitas õppejõud, väga levinud probleem on see, et õpilastel on väga palju häid ideid, kuid probleeme nende elluviimisega. Ehk siis on olemas hea idee, alustatakse selle elluviimist, kuid esimese komistuskivi juures muudetakse meelt või lüüakse käega. Paraku on nii, et kui soovid projekti ellu viia peab olema väga järje- ning sihikindel.

Antud esitlus kahjuks mulle ei meeldinud. Mind häiris see, et esitlus esitati kuidagi umbmääraselt. Usun, et teemat ta valdab hästi ning nii slaidid, kui ka esitlus oli läbi töötatud, kuid esinemine ei olnud minupärast kõige parem.
Neljas loeng – IT-profid küberpättide vastu (Tarmo Randel)
Esitlus oli hästi koostatud ning esitaja oli väga hästi kursis oma teemaga. Ehk siis ta teadis väga hästi, mida rääkida ning näidata. Selle esitluse puhul mulle meeldisid näited reaalelust. Ehk siis alustades aegade algusest, kus levisid sellised lihtsalt koostatud viirused ning kuidas nendega hakati raha teenima.

Mulle meeldivad esitlused, kus on palju näited reaalelust, sest siis saad sa aru, kuidas need on tegelikult seotud igapäevase eluga. Sest tihti koolis õpitud on teooria ning esimesel arusaamisel ei pruugi seostada, et miks seda vaja on või kuidas see on seotud igapäevase eluga.
Viies loeng – Elufilosoofia ning IT eestis (Andres Käver)
Kahjuks antud loeng ei olnud väga huvitav minu jaoks, kuna enamik teemasid, mida õppejõud käsitles, olid mulle varasemalt tuttavad ning mina uut informatsiooni väga palju sealt ei saanud.

Kindlasti oli see loeng kasulik osadele tudengitele, sest paljud keskkoolist tulnud õpilased ei ole päris täpselt kindlad, mida nad nüüd tulid õppima või mida nad tahaksid õppida. Lisaks ka nagu eelpool mainisin, ei ole paljudel selge, mis on üldse IT. Sellest vaatenurgast oli see kindlasti vajalik.

Hea oli, et ta selgitas, mis on diplomitöö ning millal seda peaks tegema ning mida see sisaldab endas. Usun, et see oli jälle vajalik õpilastele kellel ei ole varasemat kokkupuudet lõputööde või diplomitöödega.
Kuues loeng – Skype NOC Monitoring (Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov)
Slaidid olid hästi tehtud, kuid ettevalmistus oli väga puudulik minu meelest. Jälle üks loengutest, mis ei olnud minu jaoks huvitav. Jäi mulje, nagu oleks nad kohustuslikus korras sinna esinema pandud ning teevad selle lihtsalt kuidagi ära.
Teemast iseenesest on võimalik väga palju ning hästi rääkida. Monitooring tänasel päeval IT süsteemide arenedes on väga oluline, sest enamikes ettevõtetes on kasutusel erinevad IT süsteemid, mida peaks jälgima. IT süsteemide jälgimine aitab parandada teenuse üldist kvaliteeti ning teenuse üleval olemise aega. Ehk siis jälgimise abil on hea võimalus saada jälile veale ennem, kui see hakkab mõjutama lõppkasutajat või väga suurt hulka kasutajaid. Kui mitte jälgida seadmeid võib tekkida vigu ning kui koheselt ei reageerita võib sellest tulla väga suur jama.
Seitsmes loeng - Kuidas saada superstaariks? (Ats Albre ja Helen Piirsalu)
Esitlus oli väga hästi koostatud ning oli kenasti ka ette valmistatud. Esitlus andis hea ülevaate, kes on Nortal ning millega tegeleb.

Esitlust suutsid nad ka hästi esitleda. Ainuke asi, mille kallal võiks nuriseda oli esitluse pikkus. Nimelt oleks pidanud kestma kauem. Õnneks küsisid inimesed palju küsimusi ning sai aeg täidetud.

Nortali kohapealt, sain hea vaate millega nad tegelevad ning mulle meeldis, et esitleja tõi näiteid enda kogemusest või elust. Minu meelest oli hea see, et rääkis kuidas olla edukas IT valdkonnas ning tuleb vaadata laiemalt, kui ainult Eesti. IT maailmas tööd teha on väga lihtne välismaal ning teises keeles. See on just asi mida peaksid inimesed teadma ning mis võiks motiveerida tudengeid õppima. Õpid hästi, jõuad kaugele.
Suveülikool on ka hea koht, kus saada jalad alla ning omandada hea kogemus. Reklaam mulle üldiselt ei meeldi loengutes või esitlustes, kuid see on hea koht kuhu üritada saada. Ma pole küll ise käinud aga mul on paar tuttavat, kes on osalenud seal ning nad said väga hea kogemuse sealt.
Kaheksas loeng - Life is an Attitude (Merle Liisu)
Esitluse slaidid ning esitlus ise oli hästi koostatud.

Mulle väga meeldis mõte, mis ta välja tõi, et iga inimene näeb seda, mida ta tahab näha. See on tõesti nii ning sellest võib tuletada ka selle, et iga inimene jõuab täpselt sinna, kus ta näeb ennast olevat. Lisaks oli tal väga palju teisi huvitavaid mõtteid. Hea selle esitluse puhul oli selline elumõtte arutamine või kuidas üldiselt elada oma elu hästi. Oma eluga tuleb olla õnnelik, sest vastasel juhul ei ole võimalik minu meelest elada hästi või teha seda, mida sa tegelikult teha tahad. Kui sa teed tööd sellepärast, et sa pead seda tegema, siis ilmselt ei tee sa seda ka hästi, sest sa ei ole motiveeritud ning siis kukub töö kvaliteet kolinal.
Üks huvitav ning hea mõte oli ka muutuste teema. Ehk siis tuleb käia ajaga kaasas ning proovida uusi asju. Mulle ei meeldi inimesed, kes on kinni vanades asjades. Hea näide on näiteks Windows 8. Ehk siis, kui sa ei julge seda proovida, siis ei ole seda ka õigust sul arvustada.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
Vastava aine õppejõuga tuleb kokku leppida järelarvestuste tegemiseks, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud ning kordusarvestusele tuleb registreerida 2 tööpäeva enne sooritust ÕIS-s.
RF õppekohal õppivale tudengile kordusarvestused ei maksa midagi, REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

===Vastus===
aaaa
===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada 13EAP-d ning summas 650€