https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mmark 2026-05-05T23:35:53Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75087 2014-02-18T12:00:55Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75086 2014-02-18T12:00:48Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> &lt;/code&gt;<br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75084 2014-02-18T12:00:28Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> asd<br /> &lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75083 2014-02-18T12:00:23Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> <br /> &lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2014&diff=75082 2014-02-18T12:00:07Z

<p>Mmark: /* Quest 3 (5p) */</p> <hr /> <div>==Quest 0 - Näide (0p)==<br /> Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ<br /> <br /> Lahendus: [[User:Mernits]]<br /> <br /> Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)<br /> <br /> ==Quest 1 (5p)==<br /> Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee<br /> <br /> <br /> Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1<br /> <br /> Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br /> <br /> ==Quest 2 (5p)==<br /> Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist<br /> <br /> ==Quest 3 (5p)==<br /> Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.<br /> N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi<br /> <br /> Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75078 2014-02-18T11:55:01Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> Quest 3 (5p)<br /> <br /> Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi <br /> &lt;source lang=bash&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> #Madis Mark, A22<br /> #Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. <br /> <br /> $KASUTAJA=$1<br /> $FAIL=$2<br /> <br /> find / -user '$KASUTAJA' &gt; '$FAIL'.txt<br /> &lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75077 2014-02-18T11:54:19Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> Quest 3 (5p)<br /> <br /> Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi <br /> &lt;source lang=bash&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Madis Mark, A22<br /> # Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. <br /> <br /> $KASUTAJA=$1<br /> $FAIL=$2<br /> <br /> find / -user '$KASUTAJA' &gt; '$FAIL'.txt<br /> &lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75076 2014-02-18T11:54:04Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> Quest 3 (5p)<br /> Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi <br /> &lt;source lang=bash&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Madis Mark, A22<br /> # Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. <br /> <br /> $KASUTAJA=$1<br /> $FAIL=$2<br /> <br /> find / -user '$KASUTAJA' &gt; '$FAIL'.txt<br /> &lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2014&diff=75075 2014-02-18T11:53:25Z

<p>Mmark: /* Quest 3 (5p) */</p> <hr /> <div>==Quest 0 - Näide (0p)==<br /> Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ<br /> <br /> Lahendus: [[User:Mernits]]<br /> <br /> Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)<br /> <br /> ==Quest 1 (5p)==<br /> Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee<br /> <br /> <br /> Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1<br /> <br /> Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br /> <br /> ==Quest 2 (5p)==<br /> Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist<br /> <br /> ==Quest 3 (5p)==<br /> Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.<br /> N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi<br /> <br /> Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmark</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75074 2014-02-18T11:52:32Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> Quest 3 (5p)<br /> &lt;source lang=bash&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Madis Mark, A22<br /> # Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. <br /> <br /> $KASUTAJA=$1<br /> $FAIL=$2<br /> <br /> find / -user '$KASUTAJA' &gt; '$FAIL'.txt<br /> &lt;/code&gt;</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75073 2014-02-18T11:52:20Z

<p>Mmark: Replaced content with &quot;&lt;code&gt; Quest 3 (5p) &lt;source lang=bash&gt; #!/bin/bash # Madis Mark, A22 # Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimek…&quot;</p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> Quest 3 (5p)<br /> &lt;source lang=bash&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Madis Mark, A22<br /> # Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi <br /> <br /> $KASUTAJA=$1<br /> $FAIL=$2<br /> <br /> find / -user '$KASUTAJA' &gt; '$FAIL'.txt<br /> &lt;/code&gt;</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75072 2014-02-18T11:51:44Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> Quest 3 (5p)<br /> &lt;source lang=bash&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Madis Mark, A22<br /> # Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi <br /> <br /> $KASUTAJA=$1<br /> $FAIL=$2<br /> <br /> find / -user '$KASUTAJA' &gt; '$FAIL'.txt<br /> &lt;/code&gt;<br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75071 2014-02-18T11:51:12Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> Quest 3 (5p)<br /> <br /> Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee <br /> &lt;source lang=bash&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Madis Mark, A22<br /> # Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi <br /> <br /> $KASUTAJA=$1<br /> $FAIL=$2<br /> <br /> #Skript<br /> find / -user '$KASUTAJA' &gt; '$FAIL'.txt&lt;/code&gt;<br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmark&diff=75070 2014-02-18T11:50:23Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>&lt;code&gt;<br /> Quest 3 (5p)<br /> <br /> Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee <br /> &lt;source lang=bash&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Madis Mark, A22<br /> # Skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi <br /> <br /> $KASUTAJA=$1<br /> $FAIL=$2<br /> <br /> #Skript<br /> find / -user '$KASUTAJA' &gt; '$FAIL'.txt<br /> &lt;/code&gt;<br /> <br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Madis Mark<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine algas loenguga, mis andis põhjaliku ülevaate koolist ja kehtivast sisekorrast, erialadest ning samuti igasugustest võimalustest, mis tudengil on ja milliste muredega kelle poole tasub pöörduda. Samuti räägiti üliõpilasesindusest ja veidi tudengite elust. Oli väga hea sissejuhatus uude keskkonda ning jättis koolist hea mulje.<br /> <br /> Teist loengut andsid Peeter ja Peeter, kes rääkisid oma kogemustest Skype-s ja samuti Helpdeski tööst. Minu jaoks oli see loeng üks parimaid, sest see tekitas tõsiselt huvi juba IT sektorisse tööle saada. Nad tutvustasid meile igas IT firmas olevaid töökohti, milleta ei saa ja andsid rohkem aimu sellest, milline näeb välja administraatori töö. Seda oli väga huvitav kuulata, kuna ise õpin ka administraatoriks. Samuti räägiti palju Skype-st ja seal töötamisest, mis tundub üliäge. Tekkis endal ka motivatsioon sinna tulevikus pürgida. Näited olid väga illustreerivad ja isegi kohati heas mõttes nalja pakkuvad. Esinejad olid väga asjalikud ja andsid tugeva aluse kogu ainele.<br /> <br /> Kolmas loeng keskendus programmeerimisele, stereotüüpidele ja arendajate kogukonnale. Oli üsna hästi esitatud ja huvitav loeng. Meeldiv oli näha taaskord üht inimest, kes on leidnud enda elus õige asja ja kes jagab neid kogemusi ka teistega. Esitlus muutis ettekujutust programmeerimisest kindlasti põnevamaks. Varem olin arvanud, et programmeerimine on selline kuiv töö, kus peab pidevalt ekraani ees istuma, aga see loeng andis aimu, et tegelikult on see väga loov ja arendav ala. Samuti oli huvitav kuulata Ruby keelest ning kogukondadest, mille tase sarnaneb sotsiaalvõrgustikega. Loengu põhisõnum oli minu arvates see, et tuleb teha seda meeldib, jälgida oma kirge ja siis on ka kõik võimalik. Kõik alad võivad väga põnevad ja huvitavad olla, tuleb enda sees lihtsalt see säde üles leida.<br /> <br /> Neljandas loengus tutvustati päris hästi IT sektorit ja jagati see ka kaheks: lipsud, kes on siis äripoolel ja karvased, kes on programmeerijad. Põhiteema oli „Kus te tahaks ja kus te ei tahaks töötada.“ Toodi välja erasektori eelised ja riigisektori miinused. Ja rõhutati ka seda, et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale, vaid proovida kõike. Esitaja kasutas mõtete edastamisel ka käsitsi tehtud jooniseid, mis oli ka üsna omapärane. Loeng, mis oli küllaltki värvikas, andis väljavaated, mis peale kooli lõppu oleksid, millele tähelepanu pöörata ja kuhu suunduda.<br /> <br /> Viies esitlus pealkirjaga „Karma“ oli üles ehitatud vabakutselise töötaja vaatenurgast, mis andis veel suuremat kinnitust selle kohta, et IT-maailm on väga lai ja vaba. Kui oskused on olemas, siis võib ka ise enda tööandjaks olla. Esitaja rääkis väga eluliselt ja andis asjakohast nõu. Elav tõestus selle kohta, et ka ilma ülikoolita võib edukaks saada ja kõige .olulisem on enda huvi ja tahe õppida, luua. Samuti rääkis, et oluline on ka paindlikkus ja kohanemisvõime, näiteks programmeerimiskeelte populaarsus võib tulevikus muutuda, ei tasu jääda ainult ühe juurde. Igatahes väga huvitav esineja ja see loeng oli üks lemmikutest.<br /> <br /> Kuuendas loengus tutvustati siis Ignite OÜ-d, kes pakuvad kvaliteetset tarkvara. Loengus viidi läbi igasuguseid praktilisi harjutusi ja mänge, mis tegid selle teistest esitustest omapärasemaks ja interaktiivsemaks. Tudengitele anti võimalust harjutada suhtlemist, meeskonnas töötamist ja organiseerimist. Kokkuvõttes üsna huvitav, tore oli teada, kuidas selline ettevõte töötab ja milline on töökultuur.<br /> <br /> Seitsmes oli järjekordne loeng, mis andis juurde julgust proovida erinevaid asju IT valdkonnas. Põhjalikult rääkis esineja testimisest ja lükkas ümber müüdid, mis selle juurde käivad. Ka mulle tundus varem, et testimine on igav ja kuiv, samas mul ei olnudki eriti mingit ettekujutust sellest. Esitluse käigus tuli aga välja, et see on midagi väga põnevat ja arendavat. Seejuures ka üsna vastutusrikas töö, kuna suur osa tarkvara edust tuleneb sellest, kui hästi on testimisega hakkama saadud, kuigi selle kohapealt tahetakse tavaliselt raha kokku hoida. Väga huvitavad olid näiteid ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Kindlasti oli kasulik informatsioon, arvan, et loeng avas paljudel tudengitel uued uksed.<br /> <br /> Kaheksas oli siis meie aine viimane loeng ja kusjuures, võttiski aine ilusasti kokku. Huvitav oli kuulata, kuidas IT areng mõjutab meditsiini päris palju ja loob uusi võimalusi. Näiteks mõned arstid käivad juba iPadidega ringi, mis mahuvad täpselt kitli taskusse, ning võimaldab arstil olla mobiilne. Wifi võrk on samuti üsna vajalik, sest patsientidel, ka minu kogemuste järgi, on haiglas üsna masendav, kui ei saa vahepeal läppariga netis käia ja välismaailmaga suhelda. Selge oli see, et esitaja oli eluliselt väga kogenud inimene ja pani nii mõnegi asja peale mõtlema. Meeldisid ka tudengitele suunatud küsimused, mille eest Snickerseid sai.<br /> <br /> Kõigi loengute puhul oli tähtsaim ja rõhutatuim point see, et elus on kasulik kõike proovida, ka IT-valdkonnas. Kindlasti ei tasu jääda mugavustsooni ja piirduda ainult ühe tööga. Võimalusi on tohutult palju ja iga kogemus annab ääretult palju juurde.<br /> <br /> Kuna esinejad olid siiski erineva taustaga, siis kohati arvamused erinesid üksteisest. Näiteks esimeses loengus edastati Helpdeski tööst üsna hea mulje, kuid kolmas esitaja sellest nii vaimustatud polnud. Ja mõni oli spetsialiseerunud rohkem ühele valdkonnale, samas kui teised olid tulnud veidi laiemast IT-maailmast ja soovitasid tegeleda erinevate asjadega. Kokkuvõttes suuri vastuolusid aga ei leidnud, kõik esitused olid mõnusad ja ainega kooskõlas. Kindlasti leidis igaüks enda jaoks midagi väärtuslikku.<br /> <br /> Aine osutus oodatust palju huvitavamaks. Kõige erilisemaks tegi selle just kõik need omapärased esinejad, kellel oli väärtuslikke teadmisi jagada elust enesest. Parima ettekujutuse mingist valdkonnast annavad just need inimesed, kellel on sellega seoses tõsine huvi. Usun ka seda, et pakuti piisavalt palju infot, et tudeng saaks kinnitust, kas ta on valinud õige eriala. Vähemalt mina sain küll teada, et olen õigesse kohta tulnud. Arvan, et see aine omab suurt väärtust ja ma ei kahetse, et hommikuti seal kohal käisin.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Registreerimine toimub ÕIS keskkonnas, registreerimiseks viimane aeg on 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele on korduseksami sooritamine tasuta. Riigieelarvevälistel õpilastel kehtib rektori käskkirjaga kehtestatud tasu, 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> ===Vastus ===<br /> <br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas, juhul kui on vabu õppekohti. Et vahetada õppekava, tuleb esitada EIK rektorile vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva avaldus, milles seisab konkreetne soov taotleda immatrikuleerimist teisele õppekavale. Vajalik on eelnevad 25 EAP-d, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Õpilase avaldus kinnitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast punase joone päeva.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Zsh&diff=71655 2013-12-30T20:59:42Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Olemus ==<br /> <br /> === Mis on Zsh? ===<br /> <br /> '''Zsh''' on UNIX-i shell(koorik), mida saab kasutada nii login shellina kui ka võimsa käsuinterpretaatorina skriptimiseks. Põhimõtteliselt on see laiendatud Bourne shell ning kombineeritud bash, ksh ja tcsh shellidest koos mõne originaalse omadusega. Zsh on kirjutatud Paul Falstadi poolt aastal 1990. [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html][http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf]<br /> <br /> On olemas ka '''Oh-My-Zsh''', mis on lihtsustatud variant inimeste jaoks, kes küll tahavad Zsh-d kasutada, kuid ei taha selle kohta palju uurida või seda ise paigaldada. Oh-My-Zsh sisaldab ka erinevaid pluginaid, teemasid ja automaatse uuenduse tööriista. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> === Mille jaoks hea? ===<br /> <br /> * Avastab kirjavigu ja korrigeerib kasutaja nõusolekul [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Lõpetab käske paremini kui tavaline bash (saad TAB-i kasutades liikuda ka sügavamale kaustade sisse enne, kui käsu käivitad) [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> * Väga võimas ''globbing''(otsing) [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3]<br /> * Kataloogi sisenemine lihtsalt kataloogi nime kirjutades (look ma, no ''pushd''!) [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Ütleb, millisel '''git branchil''' sa oled ning kas sinu '''git status''' on puhastamata [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Täiesti kohaldatav vastavalt vajadustele, näiteks saab prompt informatsiooni viia ekraani paremale poolele ja seda pikka käsku kirjutades peita [http://my.opera.com/blackbelt_jones/blog/2007/06/05/zsh-prompt-configuration-issue-solved - Prompti konfigureerimine]<br /> * Väga viisakas, küsib kasutajalt üle, mida ta täpselt mingi käsuga mõtles [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> == Paigaldamine ==<br /> <br /> === ZSH installimine ===<br /> <br /> Enne uue kooriku kasutamist, peab esmalt Zsh-i paigaldama. Kuigi töötava Zsh jaoks on meil vaja installida ainult '''zsh''', on Oh-My-Zsh-i installimiseks vajalik ka '''curl''' ja '''git'''. Samuti on vajalik '''vim''', mis on tähtis programm teksti redigeerimiseks. <br /> <br /> Ava terminal, kopeeri korraga need read ning vajuta enterit. Kui küsitakse administraatori parooli, sisesta ka see. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo apt-get update &amp;&amp; \<br /> sudo apt-get install -y \<br /> curl \<br /> vim \<br /> git \<br /> zsh<br /> <br /> === Oh-My-ZSH installimine ===<br /> <br /> Tävapärane Zsh install nõuab mitmeid samme, et see korralikult töötama saada. Oh-My-Zshelli installimisel saame aga need konfigureerimise sammud vahele jätta. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Sisesta see käsk Terminalis:<br /> curl -L https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh | bash<br /> <br /> Või kui soovid WGET kaudu installida: [http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/]<br /> wget --no-check-certificate https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh -O - | sh<br /> <br /> Kui see tegevus on lõpetatud, käivita käsk ''zsh''. Peaksid nägema värvide vahetust. <br /> <br /> Zsh ongi paigaldatud! :) <br /> <br /> [https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&amp;v=1S3MUVIAieE Abistav video]<br /> <br /> === Zshelli vaikimisi shelliks määramine ===<br /> <br /> Terminal käivitub tavapäraselt alati '''BASH'''i kasutades. Muudame selle nüüd '''Zsh'''-ks. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo chsh -s $(which zsh) $(whoami)<br /> <br /> '''Märkus''': Kontrolli ''~/.bashrc'' faili, et seal poleks üleliigset konfiguratsiooni, mis vajab üle kopeerimist. <br /> <br /> Selleks kasuta käsku: <br /> tail .bashrc<br /> <br /> === Theme kasutamine ===<br /> <br /> https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/wiki/themes - siit saad valida erinevate teemade vahel. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Kontrolli, et see on kataloogis ''~/.oh-my-zsh/themes/''<br /> <br /> Näide: (''bira'' teema puhul)<br /> <br /> ls ~/.oh-my-zsh/themes/ | grep 'bira'<br /> <br /> Et teemat paigaldada, pead muutma '''ZSH_THEME''' failis ''~/.zshrc''<br /> vim ~/.zshrc<br /> <br /> == Eemaldamine ==<br /> <br /> Kui avastad, et sulle ikkagi Zsh ei meeldi ning soovid naaseda tavapärase Bash shelli juurde, siis sisesta käsureale järgnev käsk: [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> <br /> uninstall_oh_my_zsh<br /> <br /> == Avasta Zsh maailma ==<br /> <br /> Zshellis on küllalt boonuseid, mida avastada. Proovi näiteks käsureal sisestada &quot;..&quot;, mis on sama nagu &quot;cd ..&quot; Või &quot;-&quot;, mis töötab nagu &quot;cd -&quot;<br /> <br /> [http://www.intridea.com/blog/2011/5/18/its-not-enough-to-bash-in-heads-youve-got-to-bash-in-minds-with-zsh Hea artikkel, mis sisaldab ka tabelit lühenditest ja aliasitest]<br /> <br /> [http://grml.org/zsh/zsh-lovers.html Nõuanded ja nipid Zshellile]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> * http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html<br /> * http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf<br /> * http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html<br /> * http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh<br /> * http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Zsh&diff=71654 2013-12-30T20:51:30Z

<p>Mmark: /* Zshelli vaikimisi shelliks määramine */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Olemus ==<br /> <br /> === Mis on Zsh? ===<br /> <br /> '''Zsh''' on UNIX-i shell(koorik), mida saab kasutada nii login shellina kui ka võimsa käsuinterpretaatorina skriptimiseks. Põhimõtteliselt on see laiendatud Bourne shell ning kombineeritud bash, ksh ja tcsh shellidest koos mõne originaalse omadusega. Zsh on kirjutatud Paul Falstadi poolt aastal 1990. [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html][http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf]<br /> <br /> On olemas ka '''Oh-My-Zsh''', mis on lihtsustatud variant inimeste jaoks, kes küll tahavad Zsh-d kasutada, kuid ei taha selle kohta palju uurida või seda ise paigaldada. Oh-My-Zsh sisaldab ka erinevaid pluginaid, teemasid ja automaatse uuenduse tööriista. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> === Mille jaoks hea? ===<br /> <br /> * Avastab kirjavigu ja korrigeerib kasutaja nõusolekul [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Lõpetab käske paremini kui tavaline bash (saad TAB-i kasutades liikuda ka sügavamale kaustade sisse enne, kui käsu käivitad) [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> * Väga võimas ''globbing''(otsing) [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3]<br /> * Kataloogi sisenemine lihtsalt kataloogi nime kirjutades (look ma, no ''pushd''!) [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Ütleb, millisel '''git branchil''' sa oled ning kas sinu '''git status''' on puhastamata [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Täiesti kohaldatav vastavalt vajadustele, näiteks saab prompt informatsiooni viia ekraani paremale poolele ja seda pikka käsku kirjutades peita [http://my.opera.com/blackbelt_jones/blog/2007/06/05/zsh-prompt-configuration-issue-solved - Prompti konfigureerimine]<br /> * Väga viisakas, küsib kasutajalt üle, mida ta täpselt mingi käsuga mõtles [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> == Paigaldamine ==<br /> <br /> === ZSH installimine ===<br /> <br /> Enne uue kooriku kasutamist, peab esmalt Zsh-i paigaldama. Kuigi töötava Zsh jaoks on meil vaja installida ainult '''zsh''', on Oh-My-Zsh-i installimiseks vajalik ka '''curl''' ja '''git'''. Samuti on vajalik '''vim''', mis on tähtis programm teksti redigeerimiseks. <br /> <br /> Ava terminal, kopeeri korraga need read ning vajuta enterit. Kui küsitakse administraatori parooli, sisesta ka see. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo apt-get update &amp;&amp; \<br /> sudo apt-get install -y \<br /> curl \<br /> vim \<br /> git \<br /> zsh<br /> <br /> === Oh-My-ZSH installimine ===<br /> <br /> Tävapärane Zsh install nõuab mitmeid samme, et see korralikult töötama saada. Oh-My-Zshelli installimisel saame aga need konfigureerimise sammud vahele jätta. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Sisesta see käsk Terminalis:<br /> curl -L https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh | bash<br /> <br /> Või kui soovid WGET kaudu installida: [http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/]<br /> wget --no-check-certificate https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh -O - | sh<br /> <br /> Kui see tegevus on lõpetatud, käivita käsk ''zsh''. Peaksid nägema värvide vahetust. <br /> <br /> Zsh ongi paigaldatud! :) <br /> <br /> [https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&amp;v=1S3MUVIAieE Abistav video]<br /> <br /> === Zshelli vaikimisi shelliks määramine ===<br /> <br /> Terminal käivitub tavapäraselt alati '''BASH'''i kasutades. Muudame selle nüüd '''Zsh'''-ks. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo chsh -s $(which zsh) $(whoami)<br /> <br /> '''Märkus''': Kontrolli ''~/.bashrc'' faili, et seal poleks üleliigset konfiguratsiooni, mis vajab üle kopeerimist. <br /> <br /> Selleks kasuta käsku: <br /> tail .bashrc<br /> <br /> === Theme kasutamine ===<br /> <br /> https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/wiki/themes - siit saad valida erinevate teemade vahel. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Kontrolli, et see on kataloogis ''~/.oh-my-zsh/themes/''<br /> <br /> Näide: (''bira'' teema puhul)<br /> <br /> ls ~/.oh-my-zsh/themes/ | grep 'bira'<br /> <br /> Et teemat paigaldada, pead muutma '''ZSH_THEME''' failis ''~/.zshrc''<br /> vim ~/.zshrc<br /> <br /> == ZSH eemaldamine ==<br /> <br /> Kui avastad, et sulle ikkagi Zsh ei meeldi ning soovid naaseda tavapärase Bash shelli juurde, siis sisesta käsureale järgnev käsk: [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> <br /> uninstall_oh_my_zsh<br /> <br /> == Avasta Zsh maailma ==<br /> <br /> Zshellis on küllalt boonuseid, mida avastada. Proovi näiteks käsureal sisestada &quot;..&quot;, mis on sama nagu &quot;cd ..&quot; Või &quot;-&quot;, mis töötab nagu &quot;cd -&quot;<br /> <br /> [http://www.intridea.com/blog/2011/5/18/its-not-enough-to-bash-in-heads-youve-got-to-bash-in-minds-with-zsh Hea artikkel, mis sisaldab ka tabelit lühenditest ja aliasitest]<br /> <br /> [http://grml.org/zsh/zsh-lovers.html Nõuanded ja nipid Zshellile]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> * http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html<br /> * http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf<br /> * http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html<br /> * http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh<br /> * http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Zsh&diff=71651 2013-12-30T20:46:21Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Olemus ==<br /> <br /> === Mis on Zsh? ===<br /> <br /> '''Zsh''' on UNIX-i shell(koorik), mida saab kasutada nii login shellina kui ka võimsa käsuinterpretaatorina skriptimiseks. Põhimõtteliselt on see laiendatud Bourne shell ning kombineeritud bash, ksh ja tcsh shellidest koos mõne originaalse omadusega. Zsh on kirjutatud Paul Falstadi poolt aastal 1990. [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html][http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf]<br /> <br /> On olemas ka '''Oh-My-Zsh''', mis on lihtsustatud variant inimeste jaoks, kes küll tahavad Zsh-d kasutada, kuid ei taha selle kohta palju uurida või seda ise paigaldada. Oh-My-Zsh sisaldab ka erinevaid pluginaid, teemasid ja automaatse uuenduse tööriista. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> === Mille jaoks hea? ===<br /> <br /> * Avastab kirjavigu ja korrigeerib kasutaja nõusolekul [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Lõpetab käske paremini kui tavaline bash (saad TAB-i kasutades liikuda ka sügavamale kaustade sisse enne, kui käsu käivitad) [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> * Väga võimas ''globbing''(otsing) [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3]<br /> * Kataloogi sisenemine lihtsalt kataloogi nime kirjutades (look ma, no ''pushd''!) [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Ütleb, millisel '''git branchil''' sa oled ning kas sinu '''git status''' on puhastamata [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Täiesti kohaldatav vastavalt vajadustele, näiteks saab prompt informatsiooni viia ekraani paremale poolele ja seda pikka käsku kirjutades peita [http://my.opera.com/blackbelt_jones/blog/2007/06/05/zsh-prompt-configuration-issue-solved - Prompti konfigureerimine]<br /> * Väga viisakas, küsib kasutajalt üle, mida ta täpselt mingi käsuga mõtles [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> == Paigaldamine ==<br /> <br /> === ZSH installimine ===<br /> <br /> Enne uue kooriku kasutamist, peab esmalt Zsh-i paigaldama. Kuigi töötava Zsh jaoks on meil vaja installida ainult '''zsh''', on Oh-My-Zsh-i installimiseks vajalik ka '''curl''' ja '''git'''. Samuti on vajalik '''vim''', mis on tähtis programm teksti redigeerimiseks. <br /> <br /> Ava terminal, kopeeri korraga need read ning vajuta enterit. Kui küsitakse administraatori parooli, sisesta ka see. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo apt-get update &amp;&amp; \<br /> sudo apt-get install -y \<br /> curl \<br /> vim \<br /> git \<br /> zsh<br /> <br /> === Oh-My-ZSH installimine ===<br /> <br /> Tävapärane Zsh install nõuab mitmeid samme, et see korralikult töötama saada. Oh-My-Zshelli installimisel saame aga need konfigureerimise sammud vahele jätta. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Sisesta see käsk Terminalis:<br /> curl -L https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh | bash<br /> <br /> Või kui soovid WGET kaudu installida: [http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/]<br /> wget --no-check-certificate https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh -O - | sh<br /> <br /> Kui see tegevus on lõpetatud, käivita käsk ''zsh''. Peaksid nägema värvide vahetust. <br /> <br /> Zsh ongi paigaldatud! :) <br /> <br /> [https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&amp;v=1S3MUVIAieE Abistav video]<br /> <br /> === Zshelli vaikimisi shelliks määramine ===<br /> <br /> Terminal käivitub tavapäraselt alati '''BASH'''i kasutades. Muudame selle nüüd '''Zsh'''-ks. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo chsh -s $(which zsh) $(whoami)<br /> <br /> '''Märkus''': Kontrolli ''~/.bashrc'' faili, et seal poleks üleliigset konfiguratsiooni, mis vajab üle kopeerimist. Näiteks unustatakse tihti lisada ka '''rvm'''-i loader.<br /> <br /> Selleks kasuta käsku: <br /> tail .bashrc<br /> <br /> Võid näha sellist tulemust:<br /> PATH=$PATH:$HOME/.rvm/bin # Add RVM to PATH for scripting<br /> [ [ -s &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; ] ] &amp;&amp; source &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; &gt;&gt; ~/.zshrc<br /> <br /> === Theme kasutamine ===<br /> <br /> https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/wiki/themes - siit saad valida erinevate teemade vahel. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Kontrolli, et see on kataloogis ''~/.oh-my-zsh/themes/''<br /> <br /> Näide: (''bira'' teema puhul)<br /> <br /> ls ~/.oh-my-zsh/themes/ | grep 'bira'<br /> <br /> Et teemat paigaldada, pead muutma '''ZSH_THEME''' failis ''~/.zshrc''<br /> vim ~/.zshrc<br /> <br /> == ZSH eemaldamine ==<br /> <br /> Kui avastad, et sulle ikkagi Zsh ei meeldi ning soovid naaseda tavapärase Bash shelli juurde, siis sisesta käsureale järgnev käsk: [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> <br /> uninstall_oh_my_zsh<br /> <br /> == Avasta Zsh maailma ==<br /> <br /> Zshellis on küllalt boonuseid, mida avastada. Proovi näiteks käsureal sisestada &quot;..&quot;, mis on sama nagu &quot;cd ..&quot; Või &quot;-&quot;, mis töötab nagu &quot;cd -&quot;<br /> <br /> [http://www.intridea.com/blog/2011/5/18/its-not-enough-to-bash-in-heads-youve-got-to-bash-in-minds-with-zsh Hea artikkel, mis sisaldab ka tabelit lühenditest ja aliasitest]<br /> <br /> [http://grml.org/zsh/zsh-lovers.html Nõuanded ja nipid Zshellile]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> * http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html<br /> * http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf<br /> * http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html<br /> * http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh<br /> * http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Zsh&diff=71650 2013-12-30T20:45:07Z

<p>Mmark: /* Mille jaoks hea? */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Olemus ==<br /> <br /> === Mis on Zsh? ===<br /> <br /> '''Zsh''' on UNIX-i shell(koorik), mida saab kasutada nii login shellina kui ka võimsa käsuinterpretaatorina skriptimiseks. Põhimõtteliselt on see laiendatud Bourne shell ning kombineeritud bash, ksh ja tcsh shellidest koos mõne originaalse omadusega. Zsh on kirjutatud Paul Falstadi poolt aastal 1990. [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html][http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf]<br /> <br /> On olemas ka '''Oh-My-Zsh''', mis on lihtsustatud variant inimeste jaoks, kes küll tahavad Zsh-d kasutada, kuid ei taha selle kohta palju uurida või seda ise paigaldada. Oh-My-Zsh sisaldab ka erinevaid pluginaid, teemasid ja automaatse uuenduse tööriista. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> === Mille jaoks hea? ===<br /> <br /> * Avastab kirjavigu ja korrigeerib kasutaja nõusolekul [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Lõpetab käske paremini kui tavaline bash (saad TAB-i kasutades liikuda ka sügavamale kaustade sisse enne, kui käsu käivitad) [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> * Väga võimas ''globbing''(otsing) [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3]<br /> * Kataloogi sisenemine lihtsalt kataloogi nime kirjutades (look ma, no ''pushd''!) [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Ütleb, millisel '''git branchil''' sa oled ning kas sinu '''git status''' on puhastamata [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Täiesti kohaldatav vastavalt vajadustele, näiteks saab prompt informatsiooni viia ekraani paremale poolele ja seda pikka käsku kirjutades peita [http://my.opera.com/blackbelt_jones/blog/2007/06/05/zsh-prompt-configuration-issue-solved - Prompti konfigureerimine]<br /> * Väga viisakas, küsib kasutajalt üle, mida ta täpselt mingi käsuga mõtles [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> == Paigaldamine ==<br /> <br /> === ZSH installimine ===<br /> <br /> Enne uue kooriku kasutamist, peab esmalt Zsh-i paigaldama. Kuigi töötava Zsh jaoks on meil vaja installida ainult '''zsh''', on Oh-My-Zsh-i installimiseks vajalik ka '''curl''' ja '''git'''. Samuti on vajalik '''vim''', mis on tähtis programm teksti redigeerimiseks. <br /> <br /> Ava terminal, kopeeri korraga need read ning vajuta enterit. Kui küsitakse administraatori parooli, sisesta ka see. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo apt-get update &amp;&amp; \<br /> sudo apt-get install -y \<br /> curl \<br /> vim \<br /> git \<br /> zsh<br /> <br /> === Oh-My-ZSH installimine ===<br /> <br /> Tävapärane Zsh install nõuab mitmeid samme, et see korralikult töötama saada. Oh-My-Zshelli installimisel saame aga need konfigureerimise sammud vahele jätta. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Sisesta see käsk Terminalis:<br /> curl -L https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh | bash<br /> <br /> Või kui soovid WGET kaudu installida: [http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/]<br /> wget --no-check-certificate https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh -O - | sh<br /> <br /> Kui see tegevus on lõpetatud, käivita käsk ''zsh''. Peaksid nägema värvide vahetust. <br /> <br /> Zsh ongi paigaldatud! :) <br /> <br /> [https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&amp;v=1S3MUVIAieE Abistav video]<br /> <br /> === Zshelli vaikimisi shelliks määramine ===<br /> <br /> Terminal käivitub tavapäraselt alati '''BASH'''i kasutades. Muudame selle nüüd '''Zsh'''-ks. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo chsh -s $(which zsh) $(whoami)<br /> <br /> '''Märkus''': Kontrolli ''~/.bashrc'' faili, et seal poleks üleliigset konfiguratsiooni, mis vajab üle kopeerimist. Näiteks unustatakse tihti lisada ka '''rvm'''-i loader.<br /> <br /> Selleks kasuta käsku: <br /> tail .bashrc<br /> <br /> Võid näha sellist tulemust:<br /> PATH=$PATH:$HOME/.rvm/bin # Add RVM to PATH for scripting<br /> [ [ -s &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; ] ] &amp;&amp; source &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; &gt;&gt; ~/.zshrc<br /> <br /> === Theme kasutamine ===<br /> <br /> https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/wiki/themes - siit saad valida erinevate teemade vahel. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Kontrolli, et see on kataloogis ''~/.oh-my-zsh/themes/''<br /> <br /> Näide: (''bira'' teema puhul)<br /> <br /> ls ~/.oh-my-zsh/themes/ | grep 'bira'<br /> <br /> Et teemat paigaldada, pead muutma '''ZSH_THEME''' failis ''~/.zshrc''<br /> vim ~/.zshrc<br /> <br /> === ZSH eemaldamine ===<br /> <br /> Kui avastad, et sulle ikkagi Zsh ei meeldi ning soovid naaseda tavapärase Bash shelli juurde, siis sisesta käsureale järgnev käsk: [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> <br /> uninstall_oh_my_zsh<br /> <br /> === Avasta Zsh maailma ===<br /> <br /> Zshellis on küllalt boonuseid, mida avastada. Proovi näiteks käsureal sisestada &quot;..&quot;, mis on sama nagu &quot;cd ..&quot; Või &quot;-&quot;, mis töötab nagu &quot;cd -&quot;<br /> <br /> [http://www.intridea.com/blog/2011/5/18/its-not-enough-to-bash-in-heads-youve-got-to-bash-in-minds-with-zsh Hea artikkel, mis sisaldab ka tabelit lühenditest ja aliasitest]<br /> <br /> [http://grml.org/zsh/zsh-lovers.html Nõuanded ja nipid Zshellile]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> * http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html<br /> * http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf<br /> * http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html<br /> * http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh<br /> * http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Zsh&diff=71649 2013-12-30T20:43:44Z

<p>Mmark: /* Mille jaoks hea? */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Olemus ==<br /> <br /> === Mis on Zsh? ===<br /> <br /> '''Zsh''' on UNIX-i shell(koorik), mida saab kasutada nii login shellina kui ka võimsa käsuinterpretaatorina skriptimiseks. Põhimõtteliselt on see laiendatud Bourne shell ning kombineeritud bash, ksh ja tcsh shellidest koos mõne originaalse omadusega. Zsh on kirjutatud Paul Falstadi poolt aastal 1990. [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html][http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf]<br /> <br /> On olemas ka '''Oh-My-Zsh''', mis on lihtsustatud variant inimeste jaoks, kes küll tahavad Zsh-d kasutada, kuid ei taha selle kohta palju uurida või seda ise paigaldada. Oh-My-Zsh sisaldab ka erinevaid pluginaid, teemasid ja automaatse uuenduse tööriista. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> === Mille jaoks hea? ===<br /> <br /> * Avastab kirjavigu ja korrigeerib kasutaja nõusolekul [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Lõpetab käske paremini kui tavaline bash (saad TAB-i kasutades liikuda ka sügavamale kaustade sisse enne, kui käsu käivitad) [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> * Väga võimas ''globbing''(otsing) [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3]<br /> * Kataloogi sisenemine lihtsalt kataloogi nime kirjutades (look ma, no ''pushd''!) [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Ütleb, millisel '''git branchil''' sa oled ning kas sinu '''git status''' on puhastamata [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Täiesti kohaldatav vastavalt vajadustele, näiteks saab prompt informatsiooni viia ekraani paremale poolele ja seda pikka käsku kirjutades peita [http://my.opera.com/blackbelt_jones/blog/2007/06/05/zsh-prompt-configuration-issue-solved Prompti konfigureerimine]<br /> * Väga viisakas, küsib kasutajalt üle, mida ta täpselt mingi käsuga mõtles [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> == Paigaldamine ==<br /> <br /> === ZSH installimine ===<br /> <br /> Enne uue kooriku kasutamist, peab esmalt Zsh-i paigaldama. Kuigi töötava Zsh jaoks on meil vaja installida ainult '''zsh''', on Oh-My-Zsh-i installimiseks vajalik ka '''curl''' ja '''git'''. Samuti on vajalik '''vim''', mis on tähtis programm teksti redigeerimiseks. <br /> <br /> Ava terminal, kopeeri korraga need read ning vajuta enterit. Kui küsitakse administraatori parooli, sisesta ka see. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo apt-get update &amp;&amp; \<br /> sudo apt-get install -y \<br /> curl \<br /> vim \<br /> git \<br /> zsh<br /> <br /> === Oh-My-ZSH installimine ===<br /> <br /> Tävapärane Zsh install nõuab mitmeid samme, et see korralikult töötama saada. Oh-My-Zshelli installimisel saame aga need konfigureerimise sammud vahele jätta. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Sisesta see käsk Terminalis:<br /> curl -L https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh | bash<br /> <br /> Või kui soovid WGET kaudu installida: [http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/]<br /> wget --no-check-certificate https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh -O - | sh<br /> <br /> Kui see tegevus on lõpetatud, käivita käsk ''zsh''. Peaksid nägema värvide vahetust. <br /> <br /> Zsh ongi paigaldatud! :) <br /> <br /> [https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&amp;v=1S3MUVIAieE Abistav video]<br /> <br /> === Zshelli vaikimisi shelliks määramine ===<br /> <br /> Terminal käivitub tavapäraselt alati '''BASH'''i kasutades. Muudame selle nüüd '''Zsh'''-ks. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo chsh -s $(which zsh) $(whoami)<br /> <br /> '''Märkus''': Kontrolli ''~/.bashrc'' faili, et seal poleks üleliigset konfiguratsiooni, mis vajab üle kopeerimist. Näiteks unustatakse tihti lisada ka '''rvm'''-i loader.<br /> <br /> Selleks kasuta käsku: <br /> tail .bashrc<br /> <br /> Võid näha sellist tulemust:<br /> PATH=$PATH:$HOME/.rvm/bin # Add RVM to PATH for scripting<br /> [ [ -s &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; ] ] &amp;&amp; source &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; &gt;&gt; ~/.zshrc<br /> <br /> === Theme kasutamine ===<br /> <br /> https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/wiki/themes - siit saad valida erinevate teemade vahel. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Kontrolli, et see on kataloogis ''~/.oh-my-zsh/themes/''<br /> <br /> Näide: (''bira'' teema puhul)<br /> <br /> ls ~/.oh-my-zsh/themes/ | grep 'bira'<br /> <br /> Et teemat paigaldada, pead muutma '''ZSH_THEME''' failis ''~/.zshrc''<br /> vim ~/.zshrc<br /> <br /> === ZSH eemaldamine ===<br /> <br /> Kui avastad, et sulle ikkagi Zsh ei meeldi ning soovid naaseda tavapärase Bash shelli juurde, siis sisesta käsureale järgnev käsk: [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> <br /> uninstall_oh_my_zsh<br /> <br /> === Avasta Zsh maailma ===<br /> <br /> Zshellis on küllalt boonuseid, mida avastada. Proovi näiteks käsureal sisestada &quot;..&quot;, mis on sama nagu &quot;cd ..&quot; Või &quot;-&quot;, mis töötab nagu &quot;cd -&quot;<br /> <br /> [http://www.intridea.com/blog/2011/5/18/its-not-enough-to-bash-in-heads-youve-got-to-bash-in-minds-with-zsh Hea artikkel, mis sisaldab ka tabelit lühenditest ja aliasitest]<br /> <br /> [http://grml.org/zsh/zsh-lovers.html Nõuanded ja nipid Zshellile]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> * http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html<br /> * http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf<br /> * http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html<br /> * http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh<br /> * http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Zsh&diff=71646 2013-12-30T20:40:32Z

<p>Mmark: /* Avasta Zsh maailma */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Olemus ==<br /> <br /> === Mis on Zsh? ===<br /> <br /> '''Zsh''' on UNIX-i shell(koorik), mida saab kasutada nii login shellina kui ka võimsa käsuinterpretaatorina skriptimiseks. Põhimõtteliselt on see laiendatud Bourne shell ning kombineeritud bash, ksh ja tcsh shellidest koos mõne originaalse omadusega. Zsh on kirjutatud Paul Falstadi poolt aastal 1990. [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html][http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf]<br /> <br /> On olemas ka '''Oh-My-Zsh''', mis on lihtsustatud variant inimeste jaoks, kes küll tahavad Zsh-d kasutada, kuid ei taha selle kohta palju uurida või seda ise paigaldada. Oh-My-Zsh sisaldab ka erinevaid pluginaid, teemasid ja automaatse uuenduse tööriista. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> === Mille jaoks hea? ===<br /> <br /> * Avastab kirjavigu ja korrigeerib kasutaja nõusolekul [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Lõpetab käske paremini kui tavaline bash (saad TAB-i kasutades liikuda ka sügavamale kaustade sisse enne, kui käsu käivitad) [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> * Väga võimas ''globbing''(otsing) [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3]<br /> * Kataloogi sisenemine lihtsalt kataloogi nime kirjutades (look ma, no ''pushd''!) [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Ütleb, millisel '''git branchil''' sa oled ning kas sinu '''git status''' on puhastamata [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Täiesti kohaldatav vastavalt vajadustele, näiteks saab prompt informatsiooni viia ekraani paremale poolele ja seda pikka käsku kirjutades peita <br /> * Väga viisakas, küsib kasutajalt üle, mida ta täpselt mingi käsuga mõtles [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> == Paigaldamine ==<br /> <br /> === ZSH installimine ===<br /> <br /> Enne uue kooriku kasutamist, peab esmalt Zsh-i paigaldama. Kuigi töötava Zsh jaoks on meil vaja installida ainult '''zsh''', on Oh-My-Zsh-i installimiseks vajalik ka '''curl''' ja '''git'''. Samuti on vajalik '''vim''', mis on tähtis programm teksti redigeerimiseks. <br /> <br /> Ava terminal, kopeeri korraga need read ning vajuta enterit. Kui küsitakse administraatori parooli, sisesta ka see. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo apt-get update &amp;&amp; \<br /> sudo apt-get install -y \<br /> curl \<br /> vim \<br /> git \<br /> zsh<br /> <br /> === Oh-My-ZSH installimine ===<br /> <br /> Tävapärane Zsh install nõuab mitmeid samme, et see korralikult töötama saada. Oh-My-Zshelli installimisel saame aga need konfigureerimise sammud vahele jätta. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Sisesta see käsk Terminalis:<br /> curl -L https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh | bash<br /> <br /> Või kui soovid WGET kaudu installida: [http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/]<br /> wget --no-check-certificate https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh -O - | sh<br /> <br /> Kui see tegevus on lõpetatud, käivita käsk ''zsh''. Peaksid nägema värvide vahetust. <br /> <br /> Zsh ongi paigaldatud! :) <br /> <br /> [https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&amp;v=1S3MUVIAieE Abistav video]<br /> <br /> === Zshelli vaikimisi shelliks määramine ===<br /> <br /> Terminal käivitub tavapäraselt alati '''BASH'''i kasutades. Muudame selle nüüd '''Zsh'''-ks. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo chsh -s $(which zsh) $(whoami)<br /> <br /> '''Märkus''': Kontrolli ''~/.bashrc'' faili, et seal poleks üleliigset konfiguratsiooni, mis vajab üle kopeerimist. Näiteks unustatakse tihti lisada ka '''rvm'''-i loader.<br /> <br /> Selleks kasuta käsku: <br /> tail .bashrc<br /> <br /> Võid näha sellist tulemust:<br /> PATH=$PATH:$HOME/.rvm/bin # Add RVM to PATH for scripting<br /> [ [ -s &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; ] ] &amp;&amp; source &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; &gt;&gt; ~/.zshrc<br /> <br /> === Theme kasutamine ===<br /> <br /> https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/wiki/themes - siit saad valida erinevate teemade vahel. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Kontrolli, et see on kataloogis ''~/.oh-my-zsh/themes/''<br /> <br /> Näide: (''bira'' teema puhul)<br /> <br /> ls ~/.oh-my-zsh/themes/ | grep 'bira'<br /> <br /> Et teemat paigaldada, pead muutma '''ZSH_THEME''' failis ''~/.zshrc''<br /> vim ~/.zshrc<br /> <br /> === ZSH eemaldamine ===<br /> <br /> Kui avastad, et sulle ikkagi Zsh ei meeldi ning soovid naaseda tavapärase Bash shelli juurde, siis sisesta käsureale järgnev käsk: [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> <br /> uninstall_oh_my_zsh<br /> <br /> === Avasta Zsh maailma ===<br /> <br /> Zshellis on küllalt boonuseid, mida avastada. Proovi näiteks käsureal sisestada &quot;..&quot;, mis on sama nagu &quot;cd ..&quot; Või &quot;-&quot;, mis töötab nagu &quot;cd -&quot;<br /> <br /> [http://www.intridea.com/blog/2011/5/18/its-not-enough-to-bash-in-heads-youve-got-to-bash-in-minds-with-zsh Hea artikkel, mis sisaldab ka tabelit lühenditest ja aliasitest]<br /> <br /> [http://grml.org/zsh/zsh-lovers.html Nõuanded ja nipid Zshellile]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> * http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html<br /> * http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf<br /> * http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html<br /> * http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh<br /> * http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Zsh&diff=71643 2013-12-30T20:33:40Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Olemus ==<br /> <br /> === Mis on Zsh? ===<br /> <br /> '''Zsh''' on UNIX-i shell(koorik), mida saab kasutada nii login shellina kui ka võimsa käsuinterpretaatorina skriptimiseks. Põhimõtteliselt on see laiendatud Bourne shell ning kombineeritud bash, ksh ja tcsh shellidest koos mõne originaalse omadusega. Zsh on kirjutatud Paul Falstadi poolt aastal 1990. [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html][http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf]<br /> <br /> On olemas ka '''Oh-My-Zsh''', mis on lihtsustatud variant inimeste jaoks, kes küll tahavad Zsh-d kasutada, kuid ei taha selle kohta palju uurida või seda ise paigaldada. Oh-My-Zsh sisaldab ka erinevaid pluginaid, teemasid ja automaatse uuenduse tööriista. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> === Mille jaoks hea? ===<br /> <br /> * Avastab kirjavigu ja korrigeerib kasutaja nõusolekul [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Lõpetab käske paremini kui tavaline bash (saad TAB-i kasutades liikuda ka sügavamale kaustade sisse enne, kui käsu käivitad) [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> * Väga võimas ''globbing''(otsing) [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3]<br /> * Kataloogi sisenemine lihtsalt kataloogi nime kirjutades (look ma, no ''pushd''!) [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Ütleb, millisel '''git branchil''' sa oled ning kas sinu '''git status''' on puhastamata [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> * Täiesti kohaldatav vastavalt vajadustele, näiteks saab prompt informatsiooni viia ekraani paremale poolele ja seda pikka käsku kirjutades peita <br /> * Väga viisakas, küsib kasutajalt üle, mida ta täpselt mingi käsuga mõtles [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> == Paigaldamine ==<br /> <br /> === ZSH installimine ===<br /> <br /> Enne uue kooriku kasutamist, peab esmalt Zsh-i paigaldama. Kuigi töötava Zsh jaoks on meil vaja installida ainult '''zsh''', on Oh-My-Zsh-i installimiseks vajalik ka '''curl''' ja '''git'''. Samuti on vajalik '''vim''', mis on tähtis programm teksti redigeerimiseks. <br /> <br /> Ava terminal, kopeeri korraga need read ning vajuta enterit. Kui küsitakse administraatori parooli, sisesta ka see. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo apt-get update &amp;&amp; \<br /> sudo apt-get install -y \<br /> curl \<br /> vim \<br /> git \<br /> zsh<br /> <br /> === Oh-My-ZSH installimine ===<br /> <br /> Tävapärane Zsh install nõuab mitmeid samme, et see korralikult töötama saada. Oh-My-Zshelli installimisel saame aga need konfigureerimise sammud vahele jätta. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Sisesta see käsk Terminalis:<br /> curl -L https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh | bash<br /> <br /> Või kui soovid WGET kaudu installida: [http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/]<br /> wget --no-check-certificate https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh -O - | sh<br /> <br /> Kui see tegevus on lõpetatud, käivita käsk ''zsh''. Peaksid nägema värvide vahetust. <br /> <br /> Zsh ongi paigaldatud! :) <br /> <br /> [https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&amp;v=1S3MUVIAieE Abistav video]<br /> <br /> === Zshelli vaikimisi shelliks määramine ===<br /> <br /> Terminal käivitub tavapäraselt alati '''BASH'''i kasutades. Muudame selle nüüd '''Zsh'''-ks. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo chsh -s $(which zsh) $(whoami)<br /> <br /> '''Märkus''': Kontrolli ''~/.bashrc'' faili, et seal poleks üleliigset konfiguratsiooni, mis vajab üle kopeerimist. Näiteks unustatakse tihti lisada ka '''rvm'''-i loader.<br /> <br /> Selleks kasuta käsku: <br /> tail .bashrc<br /> <br /> Võid näha sellist tulemust:<br /> PATH=$PATH:$HOME/.rvm/bin # Add RVM to PATH for scripting<br /> [ [ -s &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; ] ] &amp;&amp; source &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; &gt;&gt; ~/.zshrc<br /> <br /> === Theme kasutamine ===<br /> <br /> https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/wiki/themes - siit saad valida erinevate teemade vahel. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Kontrolli, et see on kataloogis ''~/.oh-my-zsh/themes/''<br /> <br /> Näide: (''bira'' teema puhul)<br /> <br /> ls ~/.oh-my-zsh/themes/ | grep 'bira'<br /> <br /> Et teemat paigaldada, pead muutma '''ZSH_THEME''' failis ''~/.zshrc''<br /> vim ~/.zshrc<br /> <br /> === ZSH eemaldamine ===<br /> <br /> Kui avastad, et sulle ikkagi Zsh ei meeldi ning soovid naaseda tavapärase Bash shelli juurde, siis sisesta käsureale järgnev käsk: [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> <br /> uninstall_oh_my_zsh<br /> <br /> === Avasta Zsh maailma ===<br /> <br /> Zshellis on küllalt boonuseid, mida avastada. Proovi näiteks käsureal sisestada &quot;..&quot;, mis on sama nagu &quot;cd ..&quot; Või &quot;-&quot;, mis töötab nagu &quot;cd -&quot;<br /> <br /> [http://www.intridea.com/blog/2011/5/18/its-not-enough-to-bash-in-heads-youve-got-to-bash-in-minds-with-zsh Hea artikkel, mis sisaldab ka tabelit lühenditest ja aliasitest]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> * http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html<br /> * http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf<br /> * http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html<br /> * http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh<br /> * http://www.stevendobbelaere.be/installing-and-configuring-the-oh-my-zsh-shell/<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Zsh&diff=71637 2013-12-30T20:25:39Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Olemus ==<br /> <br /> === Mis on Zsh? ===<br /> <br /> '''Zsh''' on UNIX-i shell(koorik), mida saab kasutada nii login shellina kui ka võimsa käsuinterpretaatorina skriptimiseks. Põhimõtteliselt on see laiendatud Bourne shell ning kombineeritud bash, ksh ja tcsh shellidest koos mõne originaalse omadusega. Zsh on kirjutatud Paul Falstadi poolt aastal 1990.[http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3][http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf]<br /> <br /> On olemas ka '''Oh-My-Zsh''', mis on lihtsustatud variant inimeste jaoks, kes küll tahavad Zsh-d kasutada, kuid ei taha selle kohta palju uurida või seda ise paigaldada. Oh-My-Zsh sisaldab ka erinevaid pluginaid, teemasid ja automaatse uuenduse tööriista. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> === Mille jaoks hea? ===<br /> <br /> * Avastab kirjavigu ja korrigeerib kasutaja nõusolekul<br /> * Lõpetab käske paremini kui tavaline bash (saad TAB-i kasutades liikuda ka sügavamale kaustade sisse enne, kui käsu käivitad)<br /> * Väga võimas ''globbing''(otsing) <br /> * Kataloogi sisenemine lihtsalt kataloogi nime kirjutades (look ma, no ''pushd''!)<br /> * Ütleb, millisel '''git branchil''' sa oled ning kas sinu '''git status''' on puhastamata<br /> * Täiesti kohaldatav vastavalt vajadustele, näiteks saab prompt informatsiooni viia ekraani paremale poolele ja seda pikka käsku kirjutades peita<br /> * Väga viisakas, küsib kasutajalt üle, mida ta täpselt mingi käsuga mõtles<br /> [http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3][http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> == Paigaldamine ==<br /> <br /> === ZSH installimine ===<br /> <br /> Enne uue kooriku kasutamist, peab esmalt Zsh-i paigaldama. Kuigi töötava Zsh jaoks on meil vaja installida ainult '''zsh''', on Oh-My-Zsh-i installimiseks vajalik ka '''curl''' ja '''git'''. Samuti on vajalik '''vim''', mis on tähtis programm teksti redigeerimiseks. <br /> <br /> Ava terminal, kopeeri korraga need read ning vajuta enterit. Kui küsitakse administraatori parooli, sisesta ka see. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo apt-get update &amp;&amp; \<br /> sudo apt-get install -y \<br /> curl \<br /> vim \<br /> git \<br /> zsh<br /> <br /> === Oh-My-ZSH installimine ===<br /> <br /> Tävapärane Zsh install nõuab mitmeid samme, et see korralikult töötama saada. Oh-My-Zshelli installimisel saame aga need konfigureerimise sammud vahele jätta. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Sisesta see käsk Terminalis:<br /> curl -L https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/raw/master/tools/install.sh | bash<br /> <br /> Kui see tegevus on lõpetatud, käivita käsk ''zsh''. Peaksid nägema värvide vahetust. <br /> <br /> Zsh ongi paigaldatud! :) <br /> <br /> [https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&amp;v=1S3MUVIAieE Abistav video]<br /> <br /> === Zshelli vaikimisi shelliks määramine ===<br /> <br /> Terminal käivitub tavapäraselt alati '''BASH'''i kasutades. Muudame selle nüüd '''Zsh'''-ks. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> sudo chsh -s $(which zsh) $(whoami)<br /> <br /> '''Märkus''': Kontrolli ''~/.bashrc'' faili, et seal poleks üleliigset konfiguratsiooni, mis vajab üle kopeerimist. Näiteks unustatakse tihti lisada ka '''rvm'''-i loader.<br /> <br /> Selleks kasuta käsku: <br /> tail .bashrc<br /> <br /> Võid näha sellist tulemust:<br /> PATH=$PATH:$HOME/.rvm/bin # Add RVM to PATH for scripting<br /> [ [ -s &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; ] ] &amp;&amp; source &quot;/home/`whoami`/.rvm/scripts/rvm&quot; &gt;&gt; ~/.zshrc<br /> <br /> === Theme kasutamine ===<br /> <br /> https://github.com/robbyrussell/oh-my-zsh/wiki/themes - siit saad valida erinevate teemade vahel. [http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html]<br /> <br /> Kontrolli, et see on kataloogis ''~/.oh-my-zsh/themes/''<br /> <br /> Näide: (''bira'' teema puhul)<br /> <br /> ls ~/.oh-my-zsh/themes/ | grep 'bira'<br /> <br /> Et teemat paigaldada, pead muutma '''ZSH_THEME''' failis ''~/.zshrc''<br /> vim ~/.zshrc<br /> <br /> === ZSH eemaldamine ===<br /> <br /> Kui avastad, et sulle ikkagi Zsh ei meeldi ning soovid naaseda tavapärase Bash shelli juurde, siis sisesta käsureale järgnev käsk: [http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh]<br /> <br /> uninstall_oh_my_zsh<br /> <br /> === Avasta Zsh maailma ===<br /> <br /> Zshellis on küllalt boonuseid, mida avastada. Proovi näiteks käsureal sisestada &quot;..&quot;, mis on sama nagu &quot;cd ..&quot; Või &quot;-&quot;, mis töötab nagu &quot;cd -&quot;<br /> <br /> [http://www.intridea.com/blog/2011/5/18/its-not-enough-to-bash-in-heads-youve-got-to-bash-in-minds-with-zsh Hea artikkel, mis sisaldab ka tabelit lühenditest ja aliasitest]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> * http://zsh.sourceforge.net/FAQ/zshfaq01.html#l3<br /> * http://zsh.sourceforge.net/Guide/zshguide.pdf<br /> * http://blog.coolaj86.com/articles/zsh-is-to-bash-as-vim-is-to-vi.html<br /> * http://www.maclife.com/article/columns/terminal_101_better_shell_zsh<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70861 2013-12-23T21:11:13Z

<p>Mmark: /* Madis Mark */</p> <hr /> <div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br /> <br /> (Näide)<br /> <br /> ==Kristiina Kaarna==<br /> *Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br /> **Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br /> **Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> <br /> <br /> (/Näide)<br /> <br /> == Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br /> <br /> Sisu <br /> <br /> allikate arvu (minim 3) <br /> <br /> allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Jüri Olevsoo ==<br /> <br /> * Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br /> ** Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tiina_Ollema_WINDOWS_SERVERI_FAX_SERVER.pdf Windows Serveri Fax Server ]<br /> ** Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:ArvustusIMRE_LEBEDEV_SMTP.pdf SMTP Ja selle seaditamine ]<br /> <br /> ==Üllar Seerme==<br /> * Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]<br /> ** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]<br /> ** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]<br /> <br /> ==Rene Juhanni==<br /> *Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br /> ** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine<br /> ** Arvustus2 :https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI<br /> <br /> == Silver Viljaste ==<br /> <br /> *Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br /> ** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br /> ** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk<br /> <br /> == Gert Vaikre ==<br /> *Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br /> ** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br /> ** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br /> <br /> == Imre Lebedev ==<br /> *Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br /> ** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br /> ** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br /> <br /> == Madis Mark ==<br /> *Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br /> ** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0<br /> ** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hyper-v_vs_virtualbox Hyper-V vs Virtualbox ]<br /> <br /> == Marti Reinsaar ==<br /> *Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br /> ** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]<br /> ** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]<br /> <br /> == Maarja-Liisa Tammepõld ==<br /> *Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br /> ** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu<br /> ** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card<br /> <br /> == Tiina Ollema ==<br /> *Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br /> **Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br /> **Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br /> <br /> == Karl-Martin Karlson ==<br /> *Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br /> **Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]<br /> **Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]<br /> <br /> ==Marten Mattisen==<br /> *Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br /> **Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]<br /> **Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br /> <br /> ==Henri Ots==<br /> *Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]<br /> **Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0<br /> **Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card<br /> <br /> ==Andres Ivanov==<br /> *Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]<br /> **Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS]<br /> **Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI Windows Server 2012 Core]<br /> <br /> ==Ivo Suur==<br /> *Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br /> **Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]<br /> **Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]<br /> <br /> ==Raido Martinson==<br /> *Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-V_Server]<br /> **Arvustus1 : <br /> **Arvustus2 :<br /> <br /> ==Johannes Tammekänd==<br /> *Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/The_Enhanced_Mitigation_Experience_Toolkit_(EMET) The Enhanced Mitigation Experience Toolkit (EMET)]<br /> **Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hyper-v_vs_virtualbox Hyper-V vs Virtualbox ]<br /> **Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DHCP_server_2012 DHCP Server rolli installeerimine ]<br /> <br /> ==Juri Kononov==<br /> <br /> * Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-v_vs_virtualbox Hyper-v VS VirtualBox + Migreerimine VHD-le ]<br /> ** Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:The_Enhanced_Mitigation_Experience_Toolkit_(EMET) EMET]<br /> ** Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis#Juri_Kononov NTFS]<br /> <br /> ==Veronia Lutter==<br /> *Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Active_Directory_Lightweight_Directory_Services(ADLDS)]<br /> **Arvustus1 :<br /> **Arvustus2 :<br /> <br /> ==Priit Varul==<br /> *Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_server_2012 DHCP Serveri rolli installeerimine ]<br /> **Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:The_Enhanced_Mitigation_Experience_Toolkit_(EMET) EMET ]<br /> **Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hyper-v_vs_virtualbox Hyper-V vs Virtualbox ]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Hyper-v_vs_virtualbox&diff=70860 2013-12-23T21:10:29Z

<p>Mmark: /* Madis Mark */</p> <hr /> <div>== Johannes Tammekänd ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Hea ülevaade ja eelkõike juhend kahe kõige populaarsema virutaliseerimis keskkonna kohta. Tuuakse välja faktid ja näidatakse benchmarkidega, et miks Hyper-V on ikkagi parem kui Virutalbox. Ning peale seda näidatakse, kuidas migreerida enda süsteemi Hyper-V kasuks. <br /> <br /> '''Kujundus:''' Vormistuse ülesehitus oli silmale vägagi meeldiv üllatus - tekst oli grupeeritud järgnevalt, et lugeda teda oleks lihtne ning ka teisi vormindusreegleid oli jälgitud. <br /> <br /> '''Kokkuvõte:''' Väga hea juhend, mis oli kokkuvõttlik ning milles ei olnud üleliigset informatsiooni. Allikaid on rohkem kui 3 ning plussiks võib veel välja tuua kasuliku materjali mitmekesisuse. <br /> <br /> '''Punktisumma:''' 100/100<br /> <br /> Johannes Tammekänd<br /> &lt;br/&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> == Priit Varul==<br /> <br /> '''Sisu:''' Võrdlused on väga hästi välja toodud kahe erineva virtualiseerimiskeskkonna kohta. Migreerimise GUI oleks võinud veidi lahti tuua piltidega.&lt;br/&gt;<br /> '''Kujundus:''' Korras&lt;br/&gt;<br /> '''Kokkuvõte:''' Eriti meeldis välja toodud võrdlused tabelitena.&lt;br/&gt;<br /> '''Punktisumma:''' 95/100&lt;br/&gt;<br /> <br /> == Madis Mark ==<br /> <br /> Teema on kindlasti väga huvitav ja praktiliselt vajalik. Hea oli teada saada, milline virtualiseerimiskeskkond suudab ülesannetega paremini hakkama saada. Meeldis samuti praktiline juhend, kuidas ühest keskkonnast teise migreeruda, ning lisatud viited juurde õppimiseks. <br /> <br /> Miinusteks tooks välja arvukad õigekirjavead, tekib mulje, et töö on kiirelt tehtud ega pole uuesti läbi loetud. <br /> Samuti tundub kogu teema liiga ühepoolne. Referaadi pealkiri on küll &quot;Hyper-V vs VirtualBox&quot;, kuid peamiselt kiidetakse Hyper-V-d, mille paremuse ära tõestamine käib väga kiirelt mõne arvuga. Tekib näiteks küsimus, kas VirtualBox-il polegi mingeid plusse? Oleks oodanud ka rohkem kriteeriume, mille vahel võrrelda(mugavus jne) <br /> Referaat on väga lühike ja ei teki tunnet, et on palju vaeva nähtud. Ausalt öeldes mind see ära ei veenanud, et Hyper-V kindlasti igas mõttes parem on. Usun, et selline tõestus vajab rohkem põhjalikkust!<br /> <br /> '''Punktisumma:''' 80/100</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Hyper-v_vs_virtualbox&diff=70857 2013-12-23T21:09:18Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>== Johannes Tammekänd ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Hea ülevaade ja eelkõike juhend kahe kõige populaarsema virutaliseerimis keskkonna kohta. Tuuakse välja faktid ja näidatakse benchmarkidega, et miks Hyper-V on ikkagi parem kui Virutalbox. Ning peale seda näidatakse, kuidas migreerida enda süsteemi Hyper-V kasuks. <br /> <br /> '''Kujundus:''' Vormistuse ülesehitus oli silmale vägagi meeldiv üllatus - tekst oli grupeeritud järgnevalt, et lugeda teda oleks lihtne ning ka teisi vormindusreegleid oli jälgitud. <br /> <br /> '''Kokkuvõte:''' Väga hea juhend, mis oli kokkuvõttlik ning milles ei olnud üleliigset informatsiooni. Allikaid on rohkem kui 3 ning plussiks võib veel välja tuua kasuliku materjali mitmekesisuse. <br /> <br /> '''Punktisumma:''' 100/100<br /> <br /> Johannes Tammekänd<br /> &lt;br/&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> == Priit Varul==<br /> <br /> '''Sisu:''' Võrdlused on väga hästi välja toodud kahe erineva virtualiseerimiskeskkonna kohta. Migreerimise GUI oleks võinud veidi lahti tuua piltidega.&lt;br/&gt;<br /> '''Kujundus:''' Korras&lt;br/&gt;<br /> '''Kokkuvõte:''' Eriti meeldis välja toodud võrdlused tabelitena.&lt;br/&gt;<br /> '''Punktisumma:''' 95/100&lt;br/&gt;<br /> <br /> == Madis Mark ==<br /> <br /> Teema on kindlasti väga huvitav ja praktiliselt vajalik. Hea oli teada saada, milline virtualiseerimiskeskkond suudab ülesannetega paremini hakkama saada. Meeldis samuti praktiline juhend, kuidas ühest keskkonnast teise migreeruda, ning lisatud viited juurde õppimiseks. <br /> <br /> Miinusteks tooks välja arvukad õigekirjavead, tekib mulje, et töö on kiirelt tehtud ega pole uuesti läbi loetud. <br /> Samuti tundub kogu teema liiga ühepoolne. Referaadi pealkiri on küll &quot;Hyper-V vs VirtualBox&quot;, kuid peamiselt kiidetakse Hyper-V-d, mille paremuse ära tõestamine käib väga kiirelt mõne arvuga. Tekib näiteks küsimus, kas VirtualBox-il polegi mingeid plusse? Oleks oodanud ka rohkem kriteeriume, mille vahel võrrelda(mugavus jne) <br /> Referaat on väga lühike ja ei teki tunnet, et on palju vaeva nähtud. Ausalt öeldes mind see ära ei veenanud, et Hyper-V kindlasti igas mõttes parem on. Usun, et selline tõestus vajab rohkem põhjalikkust!<br /> <br /> '''Punktisumma:''' 70/100</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Hyper-v_vs_virtualbox&diff=70855 2013-12-23T21:09:10Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>== Johannes Tammekänd ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Hea ülevaade ja eelkõike juhend kahe kõige populaarsema virutaliseerimis keskkonna kohta. Tuuakse välja faktid ja näidatakse benchmarkidega, et miks Hyper-V on ikkagi parem kui Virutalbox. Ning peale seda näidatakse, kuidas migreerida enda süsteemi Hyper-V kasuks. <br /> <br /> '''Kujundus:''' Vormistuse ülesehitus oli silmale vägagi meeldiv üllatus - tekst oli grupeeritud järgnevalt, et lugeda teda oleks lihtne ning ka teisi vormindusreegleid oli jälgitud. <br /> <br /> '''Kokkuvõte:''' Väga hea juhend, mis oli kokkuvõttlik ning milles ei olnud üleliigset informatsiooni. Allikaid on rohkem kui 3 ning plussiks võib veel välja tuua kasuliku materjali mitmekesisuse. <br /> <br /> '''Punktisumma:''' 100/100<br /> <br /> Johannes Tammekänd<br /> &lt;br/&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> == Priit Varul==<br /> <br /> '''Sisu:''' Võrdlused on väga hästi välja toodud kahe erineva virtualiseerimiskeskkonna kohta. Migreerimise GUI oleks võinud veidi lahti tuua piltidega.&lt;br/&gt;<br /> '''Kujundus:''' Korras&lt;br/&gt;<br /> '''Kokkuvõte:''' Eriti meeldis välja toodud võrdlused tabelitena.&lt;br/&gt;<br /> '''Punktisumma:''' 95/100&lt;br/&gt;<br /> <br /> == Madis Mark ==<br /> <br /> Teema on kindlasti väga huvitav ja praktiliselt vajalik. Hea oli teada saada, milline virtualiseerimiskeskkond suudab ülesannetega paremini hakkama saada. Meeldis samuti praktiline juhend, kuidas ühest keskkonnast teise migreeruda, ning lisatud viited juurde õppimiseks. <br /> <br /> Miinusteks tooks välja arvukad õigekirjavead, tekib mulje, et töö on kiirelt tehtud ega pole uuesti läbi loetud. <br /> Samuti tundub kogu teema liiga ühepoolne. Referaadi pealkiri on küll &quot;Hyper-V vs VirtualBox&quot;, kuid peamiselt kiidetakse Hyper-V-d, mille paremuse ära tõestamine käib väga kiirelt mõne arvuga. Tekib näiteks küsimus, kas VirtualBox-il polegi mingeid plusse? Oleks oodanud ka rohkem kriteeriume, mille vahel võrrelda(mugavus jne) <br /> Referaat on väga lühike ja ei teki tunnet, et on palju vaeva nähtud. Ausalt öeldes mind see ära ei veenanud, et Hyper-V kindlasti igas mõttes parem on. Usun, et selline tõestus vajab rohkem põhjalikkust!<br /> <br /> '''Punktisumma:''' 70/100</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Hyper-v_vs_virtualbox&diff=70854 2013-12-23T21:08:51Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>== Johannes Tammekänd ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Hea ülevaade ja eelkõike juhend kahe kõige populaarsema virutaliseerimis keskkonna kohta. Tuuakse välja faktid ja näidatakse benchmarkidega, et miks Hyper-V on ikkagi parem kui Virutalbox. Ning peale seda näidatakse, kuidas migreerida enda süsteemi Hyper-V kasuks. <br /> <br /> '''Kujundus:''' Vormistuse ülesehitus oli silmale vägagi meeldiv üllatus - tekst oli grupeeritud järgnevalt, et lugeda teda oleks lihtne ning ka teisi vormindusreegleid oli jälgitud. <br /> <br /> '''Kokkuvõte:''' Väga hea juhend, mis oli kokkuvõttlik ning milles ei olnud üleliigset informatsiooni. Allikaid on rohkem kui 3 ning plussiks võib veel välja tuua kasuliku materjali mitmekesisuse. <br /> <br /> '''Punktisumma:''' 100/100<br /> <br /> Johannes Tammekänd<br /> &lt;br/&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> '''Sisu:''' Võrdlused on väga hästi välja toodud kahe erineva virtualiseerimiskeskkonna kohta. Migreerimise GUI oleks võinud veidi lahti tuua piltidega.&lt;br/&gt;<br /> '''Kujundus:''' Korras&lt;br/&gt;<br /> '''Kokkuvõte:''' Eriti meeldis välja toodud võrdlused tabelitena.&lt;br/&gt;<br /> '''Punktisumma:''' 95/100&lt;br/&gt;<br /> '''Priit Varul'''<br /> <br /> == Madis Mark ==<br /> <br /> Teema on kindlasti väga huvitav ja praktiliselt vajalik. Hea oli teada saada, milline virtualiseerimiskeskkond suudab ülesannetega paremini hakkama saada. Meeldis samuti praktiline juhend, kuidas ühest keskkonnast teise migreeruda, ning lisatud viited juurde õppimiseks. <br /> <br /> Miinusteks tooks välja arvukad õigekirjavead, tekib mulje, et töö on kiirelt tehtud ega pole uuesti läbi loetud. <br /> Samuti tundub kogu teema liiga ühepoolne. Referaadi pealkiri on küll &quot;Hyper-V vs VirtualBox&quot;, kuid peamiselt kiidetakse Hyper-V-d, mille paremuse ära tõestamine käib väga kiirelt mõne arvuga. Tekib näiteks küsimus, kas VirtualBox-il polegi mingeid plusse? Oleks oodanud ka rohkem kriteeriume, mille vahel võrrelda(mugavus jne) <br /> Referaat on väga lühike ja ei teki tunnet, et on palju vaeva nähtud. Ausalt öeldes mind see ära ei veenanud, et Hyper-V kindlasti igas mõttes parem on. Usun, et selline tõestus vajab rohkem põhjalikkust!<br /> <br /> '''Punktisumma:''' 70/100</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=70635 2013-12-19T23:27:58Z

<p>Mmark: /* IIS 8.0 optimeerimine */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja näiteks pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessoril. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimeeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimeerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimeerida. Seega IIS 8.0 optimeerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimeerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülgede optimeerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimeeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimeerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimeerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimeerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm<br /> <br /> [[Category: Windows Server administreerimine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=70634 2013-12-19T23:27:14Z

<p>Mmark: /* Võrguseadmed */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja näiteks pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessoril. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimeeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimieerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimeerida. Seega IIS 8.0 optimeerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimeerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülgede optimeerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimeeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimeerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimeerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimeerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm<br /> <br /> [[Category: Windows Server administreerimine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=70633 2013-12-19T23:26:00Z

<p>Mmark: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja näiteks pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimeeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimieerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimeerida. Seega IIS 8.0 optimeerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimeerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülgede optimeerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimeeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimeerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimeerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimeerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm<br /> <br /> [[Category: Windows Server administreerimine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=70632 2013-12-19T23:25:39Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja näiteks pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimeeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimieerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimeerida. Seega IIS 8.0 optimeerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimeerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülgede optimeerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimeeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimeerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimeerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimeerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm<br /> <br /> [[Category: Windows Server administreerimine]]<br /> <br /> #windowsserveresee2013</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Internet_Information_Service_8.0&diff=70631 2013-12-19T23:22:48Z

<p>Mmark: /* Madis Mark A22 */</p> <hr /> <div>==Henri Ots A22==<br /> Referaat räägib põhjalikult IIS 8.0 versioonist,IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest. Lisaks on hea, et on välja toodud viide eelmisele IIS versioonile ning tehtud võrdlus, mille poolest erineb uus 8.0 versioon eelmisest. Paigalduse jaoks on juurde pandud pildid, millelt on hästi näha kõik paigalduse etapid. Lisaks on nimetatud täiendavaid linke, kust huvi korral rohkem infot leida. Kasutatud kirjandus on korrektselt vormistatud. Miinusteks võib tuua selle, et mõnes kohas on õigekirjaliselt kiirustamisvead ja lõpetuses on lõik, mis räägib üldse uuest asjast, mida referaadi sees pole käsitletud(Lõik: &quot;''Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et ...''&quot;).&lt;br/&gt;<br /> Hinne: 90/100<br /> <br /> ==Madis Mark A22==<br /> Tundub üldiselt päris kokkuvõtlik ja asjalik referaat, mis on korrektselt vormistatud ja struktureeritud. Suurim pluss on ilmselt paigaldusjuhend, millel on pildid juures(annab hea visuaalse pildi ja loob parema esmamulje) Hea ülevaade sellest, mis on IIS ja kuidas ta erineb varasematest versioonidest. Samuti meeldib, et on lisatud viide huvilistele, kes soovivad veel põhjalikumalt asja uurida. <br /> Miinuseks võib-olla veidi kehvemalt koostatud kokkuvõte(nagu ka eelmine mainis). Samuti tundub, et referaadile saaks veel midagi juurde lisada, sisu on napivõitu.<br /> <br /> Hinne: 90/100</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Internet_Information_Service_8.0&diff=70630 2013-12-19T23:21:54Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>==Henri Ots A22==<br /> Referaat räägib põhjalikult IIS 8.0 versioonist,IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest. Lisaks on hea, et on välja toodud viide eelmisele IIS versioonile ning tehtud võrdlus, mille poolest erineb uus 8.0 versioon eelmisest. Paigalduse jaoks on juurde pandud pildid, millelt on hästi näha kõik paigalduse etapid. Lisaks on nimetatud täiendavaid linke, kust huvi korral rohkem infot leida. Kasutatud kirjandus on korrektselt vormistatud. Miinusteks võib tuua selle, et mõnes kohas on õigekirjaliselt kiirustamisvead ja lõpetuses on lõik, mis räägib üldse uuest asjast, mida referaadi sees pole käsitletud(Lõik: &quot;''Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et ...''&quot;).&lt;br/&gt;<br /> Hinne: 90/100<br /> <br /> ==Madis Mark A22==<br /> Tundub üldiselt päris kokkuvõtlik ja asjalik referaat, mis on korrektselt vormistatud ja struktureeritud. Suurim pluss on ilmselt paigaldusjuhend, millel on pildid juures(annab hea visuaalse pildi ja loob parema esmamulje) Hea ülevaade sellest, mis on IIS ja kuidas ta erineb varasematest versioonidest. Samuti meeldib, et on lisatud viide huvilistele, kes soovivad veel põhjalikumalt asja uurida. <br /> Miinuseks võib-olla veidi kehvemalt koostatud kokkuvõte. Samuti tundub, et referaadile saaks veel midagi juurde lisada, sisu on napivõitu.<br /> <br /> Hinne: 90/100</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Internet_Information_Service_8.0&diff=70629 2013-12-19T23:21:44Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>==Henri Ots A22==<br /> Referaat räägib põhjalikult IIS 8.0 versioonist,IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest. Lisaks on hea, et on välja toodud viide eelmisele IIS versioonile ning tehtud võrdlus, mille poolest erineb uus 8.0 versioon eelmisest. Paigalduse jaoks on juurde pandud pildid, millelt on hästi näha kõik paigalduse etapid. Lisaks on nimetatud täiendavaid linke, kust huvi korral rohkem infot leida. Kasutatud kirjandus on korrektselt vormistatud. Miinusteks võib tuua selle, et mõnes kohas on õigekirjaliselt kiirustamisvead ja lõpetuses on lõik, mis räägib üldse uuest asjast, mida referaadi sees pole käsitletud(Lõik: &quot;''Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et ...''&quot;).&lt;br/&gt;<br /> Hinne: 90/100<br /> <br /> ==Madis Mark A22==<br /> Tundub üldiselt päris kokkuvõtlik ja asjalik referaat, mis on korrektselt vormistatud ja struktureeritud. Suurim pluss on ilmselt paigaldusjuhend, millel on pildid juures(annab hea visuaalse pildi ja loob parema esmamulje) Hea ülevaade sellest, mis on IIS ja kuidas ta erineb varasematest versioonidest. Samuti meeldib, et on lisatud viide huvilistele, kes soovivad veel põhjalikumalt asja uurida. <br /> Miinuseks võib-olla veidi kehvemalt koostatud kokkuvõte. Samuti tundub, et referaadile saaks veel midagi juurde lisada, sisu on napivõitu.<br /> Hinne: 90/100</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Internet_Information_Service_8.0&diff=70362 2013-12-17T17:26:58Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>==Henri Ots A22==<br /> Referaat räägib põhjalikult IIS 8.0 versioonist,IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest. Lisaks on hea, et on välja toodud viide eelmisele IIS versioonile ning tehtud võrdlus, mille poolest erineb uus 8.0 versioon eelmisest. Paigalduse jaoks on juurde pandud pildid, millelt on hästi näha kõik paigalduse etapid. Lisaks on nimetatud täiendavaid linke, kust huvi korral rohkem infot leida. Kasutatud kirjandus on korrektselt vormistatud. Miinusteks võib tuua selle, et mõnes kohas on õigekirjaliselt kiirustamisvead ja lõpetuses on lõik, mis räägib üldse uuest asjast, mida referaadi sees pole käsitletud(Lõik: &quot;''Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et ...''&quot;).&lt;br/&gt;<br /> Hinne: 90/100<br /> <br /> ==Madis Mark A22==<br /> Arvustus peagi tulemas</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70263 2013-12-17T10:58:14Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br /> <br /> (Näide)<br /> <br /> ==Kristiina Kaarna==<br /> *Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br /> **Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br /> **Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> <br /> <br /> (/Näide)<br /> <br /> ==Jüri Olevsoo ==<br /> <br /> * Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br /> ** Arvustus1 : <br /> ** Arvustus2 :<br /> <br /> ==Üllar Seerme==<br /> * Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]<br /> ** Arvustus1 : <br /> ** Arvustus2 :<br /> <br /> ==Rene Juhani==<br /> *Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br /> ** Arvustus1 : <br /> ** Arvustus2 :<br /> <br /> == Silver Viljaste ==<br /> <br /> *Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br /> ** Arvustus1 : <br /> ** Arvustus2 :<br /> <br /> == Gert Vaikre ==<br /> ''arvustused on lihtsalt välja valitud, ei ole veel tehtud''<br /> *Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br /> ** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br /> ** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br /> <br /> ...<br /> <br /> == Imre Lebedev ==<br /> *Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br /> ** Arvustus1:<br /> ** Arvustus2:<br /> <br /> == Madis Mark ==<br /> *Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br /> ** Arvustus1:<br /> ** Arvustus2:</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69953 2013-12-11T08:56:28Z

<p>Mmark: /* Protsessor */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja näiteks pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülgede optimiseerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimiseerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimiseerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm<br /> <br /> [[Category: Windows Server administreerimine]]<br /> <br /> #windowsserveresee2013</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69952 2013-12-11T08:54:21Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülgede optimiseerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimiseerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimiseerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm<br /> <br /> [[Category: Windows Server administreerimine]]<br /> <br /> #windowsserveresee2013</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69890 2013-12-10T14:00:07Z

<p>Mmark: /* Aplikatsioonide ja lehekülje optimiseerimine */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülgede optimiseerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimiseerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimiseerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm<br /> <br /> [[Category: Windows Server administreerimine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69889 2013-12-10T13:58:49Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülje optimiseerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimiseerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimiseerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm<br /> <br /> [[Category: Windows Server administreerimine]]</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69888 2013-12-10T13:57:46Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülje optimiseerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimiseerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimiseerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69887 2013-12-10T13:57:02Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Vahemälu halduse sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Päringu -ja ühendusehalduse sätted (Request and Connection Management Settings) ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior sätted ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Pakkimise sätted ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary logimine ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Aplikatsioonide ja lehekülje optimiseerimine ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP sätted ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(paralleelsuse) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Protsesside taaskasutamise sätted ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer(SSL) optimiseerimise parameetrid ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimiseerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69886 2013-12-10T13:50:40Z

<p>Mmark: /* Classic ASP Settings */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Cache Management sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Request and Connection Management Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior Settings ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Compression Behavior Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary Logging ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Application and Site Tunings ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP Settings ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(concurrency) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Worker Process and Recycling Options ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer Tuning Parameters ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimiseerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69885 2013-12-10T13:50:11Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Cache Management sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Request and Connection Management Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior Settings ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Compression Behavior Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary Logging ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Application and Site Tunings ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP Settings ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(concurrency) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Worker Process and Recycling Options ===<br /> <br /> IIS administraatori kasutajaliidese valikud IIS protsesside taaskasutamiseks(recycling) pakuvad praktilisi lahendusi teravate olukordade või sündmuste jaoks ilma, et oleks vaja sekkuda, või uuesti teenus või arvuti üles seada. Sellised olukorrad sisaldavad endas mälulekkeid, suurenevat mälukasutust, või mittereageerivaid või paigalseisvaid protsesse. Tavaliste tingimuste puhul ei ole vaja taaskasutamise sätteid konfigureerida.<br /> <br /> Protsessi taaskasutuse kindla programmi jaoks saab käivitada muutes '''recycling/periodicRestart''' elementi. Kui protsessi taaskasutatakse, siis järjekorras olevad ja käivitatavad päringud on nüristatud, ja uus protsessor käivitatakse samaaegselt, et uusi päringuid teenindada. Element '''recycling/periodicRestart''' kehtib iga aplikatsiooni kohta eraldi.<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/ApplicationPoolDefaults/recycling/periodicRestart'''<br /> *''memory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist, kui virtuaalse mälu kasutus ületab määratud limiiti kilobaitides. See on kasulik säte 32-bitistele arvutitele, millel on väike 2GB aadressiruum. See aitab vältida ebaõnnestunud päringuid mälu puuduse puhul.<br /> *''privateMemory'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesse taaskasutada, kui privaatsed mälueraldused ületavad kindlat limiiti kilobaitides.<br /> *''requests'' (vaikimisi 0) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindla arvuga päringuid.<br /> *''time'' (vaikimisi 29:00:00) - Lubab protsesside taaskasutamist pärast kindlat ajaperioodi.<br /> <br /> === Secure Sockets Layer Tuning Parameters ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Hallatud koodi optimiseerimise nõuanded ===<br /> <br /> IIS 8.0 integreeritud ''pipeline'' mudel võimaldab suurel määral paindlikkust ja pikendatavust. Oma loodud moodulid, mis on implementeeritud põhikoodi või hallatud koodi, saab sisestada ''pipeline''-i, või nad saavad asendada teisi eksisteerivaid mooduleid. Kuigi see mudel pakub mugavust ja lihtsust, peab olema ettevaatlik, enne kui sisestada uued hallatud moodulid, mis globaalsetesse sündmustesse haakuvad. Globaalselt hallatud moodul tähendab seda, et kõik päringud, sealjuures staatiliste failide päringud, peavad puutuma hallatud koodi. Enda loodud moodulid pole kaitstud sündmuste eest nagu rämpsu kogumine. Lisaks, oma loodud moodulid lisavad tunduvalt CPU kasutusele juurde põhikoodi ja hallatud koodi vahelise koondamise pärast. Kui võimalik, tasub kasutada põhikoodis (C/C++) globaalseid mooduleid.<br /> <br /> Enne, kui paigaldad ASP.NET veebilehekülje, veendu, et kõik skriptid on kompileeritud. Seda saab teha iga kataloogi .NET skripti kutsumisel. Taaskäivita IIS, kui kompileerimine on lõpetatud. Kompileeri uuesti, kui on tehtud muudatused machine.config, web.config või teistes .aspx skriptides.<br /> <br /> Kui sessiooni olekut ei ole tarvis, tuleb see välja lülitada igal leheküljel eraldi. <br /> <br /> Kui jooksutad mitmeid masinaid, mis sisaldavad ASP.NET skripte isoleeritud režiimis, on mõistlik jälgida mälukasutust. Tuleb olla kindel, et serveril on piisavalt RAM-i kokkulangevate jooksutatud programmide poolist. Kaaluge mitme aplikatsioonidomeeni kasutamist mitme isoleeritud protsesside asemel.<br /> <br /> [http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163854.aspx ASP.NET jõudluse soovitused]<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69884 2013-12-10T13:26:29Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registrisätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Cache Management sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Vahemälu kirje on kasulik ainult siis, kui seda kasutatakse. Aga see tarbib alati füüsilist mälu, kas seda kasutatakse või mitte. Peab hindama, kui otstarbekas on mingi kirje vahemälus ja mis on selle kulu(RAM) tema eluea jooksul, arvestades vabu ressursse(CPU ja füüsiline mälu) ning töökoormuse vajadusi. Http.sys üritab ainult vajalikke, aktiivselt kasutatud kirjeid vahemälus, kuid on võimalik suurendada veebiserveri jõudlust http.sys vahemälu konfigureerimisega.<br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Request and Connection Management Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior Settings ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Compression Behavior Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary Logging ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Application and Site Tunings ===<br /> <br /> '''system.applicationHost/applicationPools/applicationPoolDefaults'''<br /> *''queueLength'' (vaikimisi 1000) - Määrab kernel-mode veebidraiveri, http.sys, kui palju päringuid pannakse järjekorda aplikatsiooni ühikasutuse(pool) jaoks enne, kui tulevased päringud on tagasi lükatud. Kui seda väärtust ületatakse, lükkab IIS järgnevad päringud tagasi erroriga 503.<br /> *''enable32BitAppOnWin64'' (vaikimisi False) - Kui &quot;True&quot;, siis lubatakse 32-bitisel programmil joosta arvutis, millel on 64-bitine protsessor. Kasutada oleks mõistlik siis, kui mälukasutus on probleemiks. 32-bitise programmi aadressiruumi limiit 64-bitisel masinal on aga 4GB.<br /> *''allowSubDirConfig'' (vaikimisi True) - Määrab ära, kas IIS otsib web.config faile sisukataloogides, mis on kehtivast väärtusest väiksemad(True) või ei otsi neid faile(False)<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP Settings ===<br /> <br /> '''system.webServer/asp/cache''' <br /> *''diskTemplateCacheDirectory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\temp\ASP Compiled Templates) - Sisaldab kataloogi nime, mida ASP kasutab kompileeritud mallide varundamiseks, kui vahemälu saab täis. Soovitatav on määrata selleks kataloog, mida ei kasutata nii palju(nagu kettal, mis ei ole jagatud operatsioonisüsteemi, IIS logi või teiste tihedalt kasutatud sisuga)<br /> *''maxDiskTemplateCacheFiles'' (vaikimisi 2000) - Määrab maksimaalse arvu kompileeritud ASP malle, mida varundatakse. Soovitatav on määrata selleks 0x7FFFFFFF)<br /> *''scriptFileCacheSize'' (vaikimisi 500) - See määrab prekompileeritud skriptifailide arvu, mida vahemällu talletatakse. Soovitatav kasutada nii palju ASP malle, kui mälu lubab.<br /> *''scriptEngineCacheMax'' (vaikimisi 250) - Määrab maksimaalse skriptimise mootorite arvu, mida ASP leheküljed talletavad mälus. Soovitatav kasutada nii palju skriptimootorite arvu kui mälu lubab.<br /> <br /> <br /> === ASP.NET kokkulangevuse(concurrency) sätted ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Worker Process and Recycling Options ===<br /> <br /> <br /> <br /> === Secure Sockets Layer Tuning Parameters ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Managed Code Tuning Guidelines ===<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Networking Subsystem Performance Settings for IIS =<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69883 2013-12-10T13:06:46Z

<p>Mmark: /* Managing IIS 8.0 Modules */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registri sätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Cache Management sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Request and Connection Management Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior Settings ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Compression Behavior Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary Logging ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Application and Site Tunings ===<br /> <br /> === IIS 8.0 moodulite haldamine ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP Settings ===<br /> <br /> === ASP.NET Concurrency Setting ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Worker Process and Recycling Options ===<br /> <br /> === Secure Sockets Layer Tuning Parameters ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Managed Code Tuning Guidelines ===<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Networking Subsystem Performance Settings for IIS =<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69882 2013-12-10T13:06:21Z

<p>Mmark: /* Compression Behavior Settings */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registri sätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Cache Management sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Request and Connection Management Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior Settings ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Compression Behavior Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla ''Enable'' läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured.<br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary Logging ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Application and Site Tunings ===<br /> <br /> === Managing IIS 8.0 Modules ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP Settings ===<br /> <br /> === ASP.NET Concurrency Setting ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Worker Process and Recycling Options ===<br /> <br /> === Secure Sockets Layer Tuning Parameters ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Managed Code Tuning Guidelines ===<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Networking Subsystem Performance Settings for IIS =<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69881 2013-12-10T13:05:42Z

<p>Mmark: </p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> = Autor =<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> = Riistvara valik =<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> == Protsessor ==<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> == Mälu ==<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> == Kõvakettad ==<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> == Võrguseadmed ==<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> == Energiasäästlikkus ==<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> = Operatsioonisüsteemi tavad =<br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> = IIS 8.0 optimiseerimine =<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> == Kernel-Mode häälestamine ==<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registri sätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> === Cache Management sätted ===<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> === Request and Connection Management Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> == User-Mode häälestamine ==<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> === User-Mode Cache Behavior Settings ===<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> === Compression Behavior Settings ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla Enable läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured. <br /> <br /> === Default Document List ===<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> === Central Binary Logging ===<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> === Application and Site Tunings ===<br /> <br /> === Managing IIS 8.0 Modules ===<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> === Classic ASP Settings ===<br /> <br /> === ASP.NET Concurrency Setting ===<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> === Worker Process and Recycling Options ===<br /> <br /> === Secure Sockets Layer Tuning Parameters ===<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> === ISAPI ===<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> === Managed Code Tuning Guidelines ===<br /> <br /> = NTFS sätted =<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> = Networking Subsystem Performance Settings for IIS =<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69851 2013-12-10T11:28:37Z

<p>Mmark: /* User-Mode häälestamine */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> == Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Riistvara valik ==<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> === Protsessor ===<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> === Mälu ===<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> === Kõvakettad ===<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> === Võrguseadmed ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> === Energiasäästlikkus ===<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> == Operatsioonisüsteemi tavad == <br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> == IIS 8.0 optimiseerimine ==<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> === Kernel-Mode häälestamine ===<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registri sätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> ==== Cache Management sätted ====<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> ==== Request and Connection Management Settings ====<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> === User-Mode häälestamine ===<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> ==== User-Mode Cache Behavior Settings ====<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> ==== Compression Behavior Settings ====<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla Enable läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured. <br /> <br /> ==== Default Document List ====<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> ==== Central Binary Logging ====<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> ==== Application and Site Tunings ====<br /> <br /> ==== Managing IIS 8.0 Modules ====<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> ==== Classic ASP Settings ====<br /> <br /> ==== ASP.NET Concurrency Setting ====<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> *'''MaxConcurrentRequestPerCpu''' (Vaikimisi 5000) - Määrab maksimaalse kokkulangevate päringute arvu. Tasub tõsta suuremaks, kui süsteem jooksutab programme, mis täidavad pikki, sünkroonseid I/O operatsioone, vastasel korral on oodata pikka kosteaega.<br /> <br /> ==== Worker Process and Recycling Options ====<br /> <br /> ==== Secure Sockets Layer Tuning Parameters ====<br /> <br /> SSL kujutab endast lisa CPU kulu. Kõige kulukam SSL-i komponent on sessiooni kehtestamise kulu. Samuti võtavad kulu taasühendus, krüpteerimine ja dekrüpteerimine. Paremaks SSL jõudluseks soovitatav:<br /> <br /> * Lubada HTTP ''keep-alive'' SSL sessioonidel. See elimineerib sessiooni kehtestamise kulud.<br /> * Taaskasuta sessioone, kui see on sobiv, eriti ''non-keep-alive'' liikluse puhul.<br /> <br /> '''NB!''' Pikemad võtmed pakuvad suuremat turvalisust, kuid kasutavad ka rohkem protsessorit. Samuti ei ole vaja kõike komponente krüpteerida.<br /> <br /> ==== ISAPI ====<br /> <br /> Ei ole vaja spetsiaalset optimiseerimist Internet Server Application Programming Interface aplikatsioonide jaoks.<br /> <br /> ==== Managed Code Tuning Guidelines ====<br /> <br /> == NTFS sätted ==<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> == Networking Subsystem Performance Settings for IIS ==<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Veebiserveri_optimiseerimine&diff=69848 2013-12-10T11:21:43Z

<p>Mmark: /* User-Mode häälestamine */</p> <hr /> <div>[[Image:Winserver2012logo.png|center]]<br /> == Autor ==<br /> <br /> Ees-ja perekonnanimi: '''Madis Mark'''<br /> <br /> Rühm: '''A22 päevaõpe'''<br /> <br /> == Riistvara valik ==<br /> <br /> Kõige tähtsam veebiserveri puhul on HTTP päringute arv sekundis ning arvutitevaheline kosteaeg. See kosteaeg on kulunud aeg päringu ja soovitud HTML-i saatmise lõpu vahel.<br /> <br /> Veebiserveri puhul on oluline, et kliendid ei peaks ootama ning veebilehekülje avanemiseks võtaks aega alla sekundi.<br /> <br /> === Protsessor ===<br /> <br /> HTTP päringu teenuse osutamine ei vaja niivõrd palju protsessori kasutust. Samas kasutamata ressursse saab kindlasti ära kasutada ja pakkida HTTP-d, et veebiserveri transpordikiirust parandada.<br /> <br /> Kasutada tuleks igatahes 64-bitist protsessorit, mis ongi Windows Server 2012 eelduseks. Taktsagedusest on tähtsam suurte L2 või L3 protsessori vahemälu olemasolu, mis parandavad jõudlust märgatavalt.<br /> <br /> === Mälu ===<br /> <br /> Mälu on veebiserveri puhul kõige olulisem. Enamikel veebiserveritel on lehed, mis on teistest populaarsemad ning kõige populaarsemate piltide puhul vahemälu kasutamine parandab HTML vastuste aega meeletult.<br /> <br /> Tasub paigaldada vähemalt 4GB püsimälu koos võimaliku 16GB pikendusega, olenevalt tihedalt külastatud lehekülgede ja piltide suurusest.<br /> <br /> Saaleala(page file) on soovitatav paigaldada operatsioonisüsteemist eraldi füüsilisele kettale, et saalefail ei kasutaks sama seadet, mis kasutavad teised tihedalt ligipääsetavad failid.<br /> <br /> === Kõvakettad ===<br /> <br /> Kõvaketaste puhul on kõige olulisem, et lugemise/kirjutamise peade liikumisest tekitatud kosteaeg poleks pikk. Tuleks eelistada ülikiireid SSD kettaid, eriti veebi vahemälu puudumisel.<br /> <br /> === Võrguseadmed ===<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul on vägagi soovituslik kasutada PCI Express (PCIe) võrguseadmeid vastavate pesadega, et vähendada koormust protsessorile. Samuti tasub siinikiiruse piiri vältimiseks kasutada PCIe x8 või kõrgemaid pesasid 10 Gigabit Etherneti adapterite jaoks.<br /> <br /> === Energiasäästlikkus ===<br /> <br /> Tänapäeval on energiakasutus aina olulisem osa serverite puhul ning tähtis on ressursse võimalikult otstarbekalt kasutada. Windows Server 2012 on õnneks optimiseeritud suurepäraseks energiakasutuseks minimaalse jõudluse mõjuga, nii et enamike juhtude korral ei pea administraator seda manuaalselt veel tuunima.<br /> <br /> == Operatsioonisüsteemi tavad == <br /> <br /> *Kui võimalik, siis on soovitatav teha värske Windows-i paigaldus. Tarkvara uuendamine võib jätta alles vanad ja ebasobivad registriseaded ning eelnevalt paigaldatud teenused ja aplikatsioonid, mis ressursse neelavad. Kui kasutatakse teist operatsioonisüsteemi, siis peaks selle teisele kettajaole installeerima.<br /> <br /> *Et vähendada ketta poole pöördumiste arvu, tasub süsteemi saalefail, operatsioonisüsteem, veebi andmed, ASP template vahemälu ja IIS(Internet Information Services) logifail hoida eraldi füüsilistel ketastel.<br /> <br /> *Süsteemi ressursside mõistlikuks jaotuseks on soovitatav paigaldada SQL Server ja IIS eraldi serveritele, kui võimalik.<br /> <br /> *Vältige üleliigseid teenuseid ja programme. Mõnikord on mõistlik kasutamata teenused deaktiveerida.<br /> <br /> == IIS 8.0 optimiseerimine ==<br /> <br /> Internet Information Services (IIS) 8.0 on osa Windows Server 2012-st. Kasutab sarnast protsessi nagu IIS 6.0. Kernel-mode veebidraiver(http.sys) võtab vastu ja suunab HTTP päringuid, ning suudab täita päringuid oma vastuse vahemälult.<br /> <br /> IIS 8.0 protsess sõltub kernel-mode veebidraiverist, http.sys, mis on vastutav ühenduste halduse ja vastuste töötlemise eest.<br /> <br /> ''Http.sys'' sisaldab vastuse vahemälu. Kui päring klapib kirjega vastuse vahemälus, siis ''http.sys'' saadab vahemälu vastuse otse kerneli režiimist. <br /> <br /> [[File:Iis8.jpg]]<br /> <br /> Kuna veebiserveril on olemas nii kerneli režiimi kui ka kasutaja režiimi komponendid, siis on vajalik mõlemaid optimiseerida. Seega IIS 8.0 optimiseerimine hõlmab järgnevate konfigureerimist:<br /> <br /> *Http.sys ja seotud kernel-mode vahemälu.<br /> *Worker protsessid ja user-mode IIS, kaasaarvatud aplikatsioonide pool-i seadistamine.<br /> *Mõned jõudlust mõjutavad optimiseerimise parameetrid<br /> <br /> === Kernel-Mode häälestamine ===<br /> <br /> Jõudlusega seotud http.sys sätted jagunevad kaheks: vahemälu haldus ja ühendus, ning päringuhaldus. Kõiki registri sätteid hoitakse kirjes:<br /> <br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\System\CurrentControlSet\Services\Http\Parameters<br /> <br /> '''NB!''' Kui HTTP teenus samal ajal töötab, on vaja see seadete värskendamiseks taaskäivitada<br /> <br /> ==== Cache Management sätted ====<br /> <br /> Üks eelis ''http.sys'' puhul on kernel-mode vahemälu olemasolu. Kui HTML-i vastus on vahemälus, siis on võimalik HTTP päring tõita otse kerneli režiimist, mis vähendab tunduvalt CPU kulu. <br /> <br /> Kasulikud sätted http.sys kernel-mode vahemälu jaoks:<br /> <br /> * '''UriEnableCache''' (vaikimisi 1) <br /> <br /> * '''UriMaxCacheMegabyteCount''' (vaikimisi 0) - Maksimaalne mälu, mis on saadav kernel-mode vahemälule. Vaikimisi 0 väärtus võimaldab süsteemil automaatselt ise kohanduda.<br /> <br /> * '''UriMaxUriBytes''' (vaikimisi 262144 bytes) - Maksimaalne kirje suurus vahemälus. Kui on piisavalt mälu, tasub seda limiiti suurendada.<br /> <br /> * '''UriScavengerPeriod''' (vaikimisi 120 seconds) - Http.sys vahemälu skanneeritakse pidevalt ''scavangeri'' poolt ning kirjed, mille poole skanneerimise ajal ei pöörduta, kustutatakse. Väärtuse suurendamine vähendab skanneeringute arvu, kuigi vahemälu kasutus võib suureneda, sest vähem kasutatud kirjed võivad sinna alles jääda.<br /> <br /> ==== Request and Connection Management Settings ====<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul haldab ''http.sys'' ühendusi automaatselt, seega pole neid seadeid vaja muuta.<br /> <br /> === User-Mode häälestamine ===<br /> <br /> User-Mode sätted mõjutavad IIS 8.0 protsesside käitumist. Enamik neist sätetest asub järgnevas XML konfiguratsioonifailis:<br /> <br /> %SystemRoot%\system32\inetsrv\config\applicationHost.config<br /> <br /> Kasuta ''Appcmd.exe'' või ''IIS 8.0 Management Console-i'', et neid muuta. Üldiselt tuvastatakse muutused automaatselt, seega ei ole vaja teha restarti.<br /> <br /> ==== User-Mode Cache Behavior Settings ====<br /> <br /> Need sätted mõjutavad IIS 8.0 vahemälu puudutavat käitumist. Et täiesti user-mode vahemälu eemaldada, tuleb kustutada FileCacheModule (cachfile.dll) moodul installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/caching''':<br /> <br /> * ''Enabled'' (vaikimisi True) - User-mode IIS vahemälu kasutamine. <br /> <br /> * ''enableKernelCache'' (vaikimisi True) - Kernel-mode vahemälu kasutamine.<br /> <br /> * ''maxCacheSize'' (vaikimisi 0) - Täpsustab IIS user-mode vahemälu suuruse megabaitides. Vaikimisi 0 väärtus teeb seda automaatselt vastavalt saadavale mälule. Vali see vastavalt tihedalt kasutatud failide suurusele ja püsimälu kogusele või IIS protsessi aadressiruumile.<br /> <br /> * ''maxResponseSize'' (vaikimisi 262144 bytes) - Paneb kuni kindla suurusega failid vahemällu. <br /> <br /> ==== Compression Behavior Settings ====<br /> <br /> Windows Server 2012 puhul pakib IIS 8.0 staatilise sisu automaatselt. Ja kui ''DynamicCompressionModule'' on paigaldatud, pakitakse ka dünaamiline sisu. Pakkimine vähendab ülekandekiirust, aga suurendab CPU kasutust. <br /> <br /> Et täiesti pakkimine deaktiveerida, tuleb eemaldada StaticCompressionModule ja DynamicCompressionModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/httpCompression'''<br /> <br /> *''staticCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''staticCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 100)<br /> *''dynamicCompression-EnableCpuUsage'' (vaikimisi 50)<br /> *''dynamicCompression-DisableCpuUsage'' (vaikimisi 90)<br /> <br /> Lubab pakkimist või mitte, vastavalt CPU kasutuse protsendile. Kui CPU kasutus langeb alla Enable läve, pakkimine lubatakse.<br /> <br /> *''directory'' (vaikimisi %is %SystemDrive%\inetpub\temp\IIS Temporary Compressed Files) - Kataloog, kus hoitakse pakitud versioone staatilistest failidest. Kui süsteemi ketast kasutatakse tihti, tasub see kataloog liigutada muu kettale. <br /> <br /> *''doDiskSpaceLimiting'' (vaikimisi True) - Määrab, kas limiit, kui palju kettaruumi pakitud failid saavad kasutada, eksisteerib.<br /> <br /> *''maxDiskSpaceUsage'' (vaikimisi 100MB) - Määrab maksimaalse kettaruumi pakitud failidele, mis pakkimise kaustas viibivad. Võimalik, et seda on vaja suurendada, kui kogu pakitud sisu suurus on liiga kõrge.<br /> <br /> *''doStaticCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas staatiline sisu pakitakse.<br /> <br /> *''doDynamicCompression'' (vaikimisi True) - Määrab, kas dünaamiline sisu pakitakse.<br /> <br /> '''NB!''' IIS 8.0 serverite puhul, millel on väike keskmine CPU kasutus, tasub pakkimist lubada dünaamilise sisu korral, eriti kui HTML vastused on suured. <br /> <br /> ==== Default Document List ====<br /> <br /> See moodul tegeleb HTTP päringutega ja tõlgib need spetsiifilise faili jaoks nagu Default.htm või Index.htm. Kui HTTP päring ei täpsusta failinime, siis see moodul otsib vaikimisi lubatud dokumentide listist. Dokumentide list peaks olema võimalikult väike ja mõistlikult koostatud, et jõudlus kannatada ei saaks. <br /> <br /> Et täiesti vaikimisi dokumendid eemaldada, tuleb kustutada DefaultDocumentModule installeeritud moodulite listist system.webServer/globalModules.<br /> <br /> '''system.webServer/defaultDocument'''<br /> <br /> *''enabled'' (vaikimisi True) - Määrab, kas vaikimisi dokumendid on lubatud.<br /> *''&lt;files&gt; element'' (vaikimisi Default.htm, Default.asp, Index.htm, Index.html, Iisstart.htm, Default.aspx) - Määrab failide nimed, mis on seatud paika vaikimisi dokumentidena.<br /> <br /> ==== Central Binary Logging ====<br /> <br /> Binary IIS logimine vähendab CPU kasutust, ketta I/O-d ja kettaruumi kasutust. See on suunatud üheainsale failile binaarsüsteemis, mistahes kui suur on majutatud veebisaitide arv.<br /> <br /> Seda saab lubada määrates ''centralLogFileMode'' väärtuseks CentralBinary ja ''enabled'' väärtuseks True. Logifail tasub liigutada süsteemi partitsioonilt eemale, et vältida konflikte süsteemi tegevuste ja logimise tegevuste vahel.<br /> <br /> '''system.applicationHost/log'''<br /> *''centralLogFileMode'' (vaikimisi Site) - Määrab logimise režiimi serveri jaoks. <br /> *''enabled'' (vaikimisi False) - Määrab, kas central binary logimist kasutatakse.<br /> *''diretory'' (vaikimisi %SystemDrive%\inetpub\logs\LogFiles) - Määrab kausta, kuhu kirjutatakse logid.<br /> <br /> ==== Application and Site Tunings ====<br /> <br /> ==== Managing IIS 8.0 Modules ====<br /> <br /> IIS 8.0 koosneb paljudest moodulitest, mis on vastavalt vajadusele kohandatavad. Protsessori tsüklite arvu ja mälu on võimalik kokku hoida, kui ebavajalikud moodulid eemaldada. <br /> <br /> Veebiserver, mis on optimiseeritud ainult lihtsate staatiliste failide jaoks, võib sisaldada ainult 5 moodulit: UriCacheModule, HttpCacheModule, StaticFileModule, AnonymousAuthenticationModule ja HttpLoggingModule.<br /> <br /> Et eemaldada moodulid ''applicationHost.config'' failist, tuleb eemaldada ka kõik viited moodulile ''system.webServer/handlers'' ja ''system.webServer/modules'' sektsioonidest lisaks ''system.webServer/globalModules'' sektsioonile.<br /> <br /> ==== Classic ASP Settings ====<br /> <br /> ==== ASP.NET Concurrency Setting ====<br /> <br /> Vaikimisi piirab ASP.NET päringute kokkulangevust, et vähendada mälu kasutust serveris. Kõrge kokkulangevusega aplikatsioonid võivad vajada veidi kohandamist, et üldist jõudlust parandada. Neid sätteid hoitakse järgneva registrikirje all:<br /> HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Microsoft\ASP.NET\4.0.30319.0\Parameters<br /> <br /> ==== Worker Process and Recycling Options ====<br /> <br /> ==== Secure Sockets Layer Tuning Parameters ====<br /> <br /> ==== ISAPI ====<br /> <br /> ==== Managed Code Tuning Guidelines ====<br /> <br /> == NTFS sätted ==<br /> <br /> Globaalne lüliti '''NtfsDisableLastAccessUpdate (REG_DWORD) 1''' asub:<br /> <br /> HKLM\System\CurrentControlSet\Control\FileSystem\<br /> <br /> See lüliti vähendab ketta I/O koormust ja kosteaegasid lülitades välja kuupäeva ja kellaaja uuendamise viimase faili või kataloogi pöördumisel. Vaikimis väärtuseks on 1. <br /> <br /> Värsked Windows Server 2012, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2008 paigaldused määravad selle koheselt 1-ks, seega pole sellisel juhul vaja seda muuta. Kui aga on tegemist vanema Windows-i versiooniga või on Windows uuendatud, on vaja ise väärtuseks 1 määrata.<br /> <br /> Uuenduste väljalülitamine on efektiivne, kui kasutatakse suurt andmete hulka, mis koosneb tuhandetest kataloogidest. <br /> <br /> == Networking Subsystem Performance Settings for IIS ==<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> <br /> 1. [http://download.microsoft.com/download/0/0/B/00BE76AF-D340-4759-8ECD-C80BC53B6231/performance-tuning-guidelines-windows-server-2012.docx Performance Tuning Guidelines for Windows Server 2012]<br /> <br /> 2. http://www.dba-oracle.com/t_best_webserver_hardware_configuration.htm</div>

Mmark