ICO wiki - User contributions [en]

Keskse logilahenduse rakendamine

2014-12-15T11:34:12Z

Mmattise: /* Elasticsearch */

=Eesmärk=
Koguda lõputöö "Keskse logilahenduse rakendamine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses" raames valminud paigaldusjuhendid ühele lehele, võimaldades neid muuta ning täiendada.

=Lahendus=
Lühidalt näeb lahendus välja järgmine:
 
[[File:Logilahendus2.PNG]]
 

'''Rsyslog''' - logi klient, mis on paigaldatud Linux operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Nxlog''' - logi klient, mis on paigaldatud Windows operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Logstash''' - logiserver, võtab kõik logid vastu ning töötleb neid või saadab kohe edasi andmebaasi ja analüüsivahendile

'''Simple Event Correlator (SEC)''' - tegeleb logide analüüsi, korrelatsiooni ja administraatorite teavitamisega

'''Elasticsearch''' - talletab kõik logid ja jagab neid logide esitlusvahendiga

'''Kibana''' - võimaldab läbi veebiliidese sirvida ja otsida logisid

=Nxlog=
Testitud 64 bitise Windows 7 Professional operatsioonisüsteemi peal.

===Paigaldus===
Laadida alla viimane versioon tarkvarast (hetkel 2.4.1054):
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/latest/download

Paigaldamine käib lihtsalt "Next" ja "Finish" nuppu vajutades.

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail 64 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files (x86)\nxlog\conf\nxlog.conf

Konfiguratsioonifail 32 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files\nxlog\conf\nxlog.conf

Vastavalt opsüsteemile määrata konfiguratsioonifailis rakenduse asukoht, kommenteerides vale väärtus välja: 
<pre>
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog
</pre>

Muuta konfiguratsioon järgnevaks: 
<source lang="perl">
#64 bitise Windowsi puhul
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog

Moduledir %ROOT%\modules
CacheDir %ROOT%\data
Pidfile %ROOT%\data\nxlog.pid
SpoolDir %ROOT%\data
LogFile %ROOT%\data\nxlog.log

<Extension syslog>
#Pakub syslog tuge. Loob sõnumeid ja tegeleb kriitilisuse ja
#rakenduse valdkonna väärtustega
Module xm_syslog
</Extension>

<Input internal>
#Kogub sisemisi nxlog logisid
Module im_internal
</Input>

<Input eventlog>
#Kogub logisid uuematelt Windowsi opsüsteemidelt
#Windows 2008, Vista ja hilisemad
#Windows 2003 ja vanemad puhul tuleb kasutada im_mseventlog
Module im_msvistalog
</Input>

<Output out>
#Muuta IP-aadress ja port vastavalt
#logiserveri seadistustele
Module om_tcp
Host 192.168.13.52
Port 10515
#Muudab väljundi IETF syslog vormingusse
Exec to_syslog_ietf();
</Output>

<Route 1>
#Sisenditest eventlog ja internal kogutud logid
#saadetakse väljundisse out
Path eventlog, internal => out
</Route>
</source>

<source lang="bash"></source>

===Käivitamine===

Teenus, nimega nxlog, tuleb käivitada Windows „Services“ menüüst.

=Rsyslog=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rsyslog on vaikimisi paigaldatud uuematel distributsioonidel. Juhul kui ei ole, saab kasutada käske:

'''Ubuntu paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''Debian paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''OpenSUSE paigaldus'''
<source lang="bash">zypper install rsyslog</source>

'''CentOS paigaldus'''
<source lang="bash">yum install rsyslog</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail: '''/etc/rsyslog.conf'''

Konfiguratsioonifaili tuleb lisada rida, mis edastab kõik sõnumid (*.*) TCP protokolliga (@@) logiserverile, mille IP-aadress testkeskkonnas on 192.168.13.52 ja port 10514.

<source lang="bash">
# Edastab kõik sündmused logiserverile, TCP port 10514
*.* @@192.168.13.52:10514
</source>

Pärast seadistuse muutmist tuleb teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

====RELP====
Rsyslog puhul on võimalik kasutada TCP protokolli asemel kindlamat protokolli, RELP (Reliable Event Logging Protocol). Sellisel juhul tuleks alla laadida rsyslog-relp pakk:
<source lang="bash">
apt-get install rsyslog-relp
</source>

Lisada konfiguratsioonifaili read:
<source lang="bash">
$ActionQueueType LinkedList # use asynchronous processing
$ActionQueueFileName srvrfwd # set file name, also enables disk mode
$ActionResumeRetryCount -1 # infinite retries on insert failure
$ActionQueueSaveOnShutdown on # save in-memory data if rsyslog shuts down

$ModLoad omrelp
*.* :omrelp:192.168.13.52:10517
</source>

===Käivitamine===

<source lang="bash">
service rsyslog start
</source>

=Logstash=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 1.1.12. Ennem paigaldamist tuleks kontrollida ega ei ole uuendusi.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install openjdk-7-jre
mkdir /etc/logstash
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

===Seadistus===
Luua konfiguratsioonifail '''logstash.conf''' kausta '''/etc/logstash''' ning lisada konfiguratsioon:

<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}
#Linux/Unix TCP alternatiiv. Pakub kindlamat sõnumite transporti
relp {
type => "RELP"
port => 10517
}
#Windowsi logid
tcp {
type => "eventlog"
port => 10515
}
#Tulemüürid ja võrguseadmed, mis ei võimalda TCP'd
udp {
type => "syslog-udp"
port => 10516
}
#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}

output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
#Sisendiks SEC’ile
file {
path => "/var/log/logstash/log.out"
}
}
</source>

====Faili roteerimine====
Roteerime SEC sisendiks olevat faili korra päevas logrotate rakendust kasutades, jättes alles kaks varasemat versiooni ja kustutades ülejäänud, luues faili '''/etc/logrotate.d/logstash''' ja lisades faili järgnevad read:

<source lang="bash">
/var/log/logstash/log.out {
daily
copytruncate
rotate 2
}
</source>

===Käivitamine===
Käsitsi käivitamine:
<source lang="bash">
java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
</source>

Automaatseks rakenduse käivitamiseks saab kasutada rakendust Upstart.

====Upstart====

Loome vajaliku faili ja kastaja ning lisame kasutaja adm gruppi:
<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':

<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab logstash automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

=Simple Event Correlator=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
<source lang="bash">
apt-get install sec
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifaili sec.conf loomine kausta /root ja täitmine konfiguratsiooniga. Vajalik reeglid tuleb kirjutada süsteemiadministraatorite poolt.

===Käivitamine===
Rakenduse käivitamiseks tuleb anda käsk:
<source lang="bash">
sec --conf=/root/sec.conf --input=/var/log/logstash/log.out --log=/var/log/sec
</source>

=Elasticsearch=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

Nõutav on java olemasolu serveris. Logiserveri paigaldusele eelnes java paigaldus ning eeldame, et see on olemas.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 0.90.0.
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>

===Seadistus===
Hetkel kasutusel vaikimisi seadistus. Andmebaasi töö optimeerimiseks suuremate andmemahtude korral on soovitav seadistust muuta.

===Käivitamine===
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>
===Curator===
Elasticsearch Curator on kergestikasutatav abivahend ajaseeria indeksite haldamiseks.
Curator võimaldab:
*Lisada indekseid aliaste sisse ning neid sealt eemaldada.
*Suunata indekseerimist erinevatele node-dele.
*Välja lülitada Bloom Filter puhvri.(Mälukasutuse vähendamiseks)
*Indekseid kustutada ja sulgeda.
*Optimeerida indekseid kiiremaks Elasticsearchi taastamiseks pärast süsteemi taaskäivitamist.
*Luua indeksitest snapshote olemasolevasse Elasticsearch repositooriumisse.
====Paigaldus====
Soovitatav on paigalduseks kasutada [https://pip.pypa.io/en/latest/installing.html|python pip]-i
<source lang="bash">
pip install elasticsearch-curator
</source>
====Kustutamine====
Curatori peamine kasutusala - indeksite, mis on vanemad kui etteantud päevade arv, kustutamine.
Näiteks:
kustutada indeksid, mis on vanemad kui 90 päeva.

<source lang="bash">
curator delete --older-than 90
</source>

Võimalik on ka kustutada indekseid selliselt, et alles jäetakse indekseid kindlas mahus.
Näiteks kustutada vanemaid indekseid, kui Logstash logide poolt on kasutuses rohkem kui 5GB ruumi.

<source lang="bash">
curator delete --disk-space 5
</source>
====Sulgemine====
Vahel on lepingute ja eeskirjade tõttu vaja säilitada vanu indekseid, mis aga ressurssikasutuse seisukohalt ei ole mõistlik. Selleks puhuks on Curatoril indeksite sulgemise võimalus, mis keelab lugemise-kirjutamise operatsioonid ning seega võtab sisuliselt ressurssi vaid nende hoiustamine. Vajadusel saab sulgetud indekseid uuesti avada.
Näiteks sulgeda indeksid, mis on vanemad kui 90 päeva.
<source lang="bash">
curator close --older-than 90
</source>
====Alias====
Võimaldab indekseid olemasolevate aliaste sisse lisada või neid sealt eemaldada.
Näiteks lisada kõik indeksid, mis on vanemad kui 365 päeva, lisada aliase "eelmine_aasta" sisse.
<source lang="bash">
curator alias --alias-older-than 365 --alias eelmine_aasta
</source>

=Kibana=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rakenduse viimane versioon on hetkel 0.2.0.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb'''
Muudame väärtust KibanaHost, et veebiliides oleks kättesaadav ka väljaspoolt serverit.
<source lang="bash">
KibanaHost = '192.168.13.52'
</source>

===Käivitamine===
Manuaalselt saab rakendust käivitada käsuga:
<source lang="bash">
ruby /etc/kibana/kibana.rb
</source>

Automaatselt saab seadistada rakenduse käivituma programmiga Upstart.

====Upstart====
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja lisame read:
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab kibana automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

====Veebiliides====
Näites kasutatud seadistuste korral asub Kibana veebiliides aadressil:
'''192.168.13.52:5601'''

=Kasutatud kirjandus=
http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/understanding-logrotate-part-2 
http://cookbook.logstash.net/recipes/using-upstart/ 
https://gist.github.com/technosophos/5009484 
http://www.librelp.com/relp.html 
http://www.rsyslog.com/doc/omrelp.html 
http://logstash.net/docs/1.1.12/inputs/relp 
http://www.rsyslog.com/doc/rsyslog_reliable_forwarding.html

Python tunnis tehtud näited

2014-03-18T11:11:30Z

Mmattise:

<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Programm avab faili, leiab sealt kõige pikema rea ning väljastab selle
# Autor: Karl-Martin Karlson

from __future__ import print_function

import sys

#Kontrollib käsurea argumentide arvu

if len(sys.argv) != 2:
print("Argumentide arv on vale!")
print("Kasuta programmi", sys.argv[0], "sisendfail")
sys.exit(1)

failinimi = sys.argv[1]

try:
ifh = open(sys.argv[1], 'r')
except I0Error:
print("Faili ei saanud avada")
sys.exit(1)

reapikkus = 0
pikimrida = "Tere"

ifh=open(failinimi)
while True:
line = ifh.readline()
if reapikkus < len(line):
reapikkus = len(line)
pikimrida = line
if not line:
break
ifh.close()
print (pikimrida)
</source>
 
<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript kontrollib argumentide arvu, avab argumendina antud faili(kontrollides eelnevalt selle
# olemasolu ning õiguseid sellest lugemiseks) ning seejärel prindib pikima rea välja.
# Autor: Marten Mattisen
import sys
if (len(sys.argv) != 2):
print ("Argumentide arv on vale!")
sys.exit(2)
try:
print "Pikim rida:"+max(open(sys.argv[1], 'r'), key=len)
except IOError:
print 'Sisendfail on puudu või pole sellest lugemiseks õiguseid'
sys.exit(1)
print 'Skript on töö lõpetanud.'

</source>
 

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tere täpiline kommentaar
import sys

print sys.argv[0], sys.argv[1]
print 'Tere maailm!'

muutuja = 5

teine_muutuja = 2.0

print 'jagatis on', muutuja/teine_muutuja
print 'Palun sisesta midagi'
vastus = int(raw_input())

print 'sisestasid', vastus/2.0

if vastus%2 == 0:
print 'vastus on paarisarv'
else:
print 'vastus on paaritu arv'

for i in range(1,9999):
print 'i =',i

while True:
print "sisesta midagi"
a = raw_input()
if a == 'q':
print 'programm lõpetas töö'
sys.exit(0)

</source>

Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

while True:
print 'Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga'
#raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi
kasutajaarv = int(raw_input())
if kasutajaarv%10 == 0:
break

print 'Jagus! Programm lõpetab!'
</source>
Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti
#skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)

import sys

print 'argumentide arv:', len(sys.argv)

for i in sys.argv:
print "Argument: ", i
</source>

Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti
#väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)

import sys

for i in sys.argv[1:]:
if int(i)%2 == 0:
pass
else:
print 'Paaritu argument: ', i
</source>

Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000

<source lang="python">

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

import random
fo = open("fail.txt", 'w')

for x in range(1, 1001):
ran=str(random.randrange(1,1000+1))
fo.write(ran+'\n')

fo.close()

</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab
# uute faili

fo = open("fail.txt", "r" )
fo2 = open("sorteeritud.txt", 'w')

lines = fo.readlines()
results = map(int, lines)

results.sort()

for item in results:
fo2.write("%s\n" % item)

fo.close()
fo2.close()

</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab
# uute faili
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
import sys

f = open(sys.argv[1], 'r')
lines = f.readlines()
lines.sort(key = int)

f = open('uusfail3.txt', 'w')
for number in lines:
f.write(number)
f.close
</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult unikaalsed numbrid

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult
# unikaalsed numbrid

fo = open("fail.txt", "r" )
fo2 = open("unikaalsed.txt", 'w')

lines = fo.readlines()
results = map(int, lines)

results2 = list(set(results))
results2.sort()

for item in results2:
fo2.write("%s\n" % item)

fo.close()
fo2.close()

</source>

Skript, mis tagastab käsurealt etteantud kasutaja UID
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

import sys
from pwd import getpwnam
print getpwnam(sys.argv[1]).pw_uid

</source>

Skript, mis väljastan NxN ühikmaatriksi

<source lang="python">

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Väljastab NxN ühikmaatriksi

import sys
import numpy as np

n = float(sys.argv[1])

print np.identity(n)

</source>

Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
from sys import argv

if len(argv) < 2:
print "Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida"
exit(1)

fh=open(argv[1])
read = fh.readlines()

sonad = 0
tahed = 0
for rida in read:
tahed = tahed + len(rida)
sonad = sonad + len(rida.split())

print "Ridu:" , len(read)
print "Sonu:" , sonad
print "Tähti:" , tahed

fh.close()
</source>

Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tee skript, mis leiab käsurealt etteantud tekstifaili
# ridade arvu, tähtede arvu ja sõnade arvu ja väljastab ekraanile

import sys

f = open(sys.argv[1], "r" )

lines = f.readlines()
count = 0
sonad = 0

for i in range(0,len(lines)):
count = count + len(lines[i])
sonad = sonad + len(lines[i].split(" "))

print "Ridu:", len(lines)
print "Tähemärke:", count
print "Sõnu:", sonad

f.close()
</source>

Skript kirjutab tekstifaili 100 rida rea numbrite ja random sisuga, komadega eraldatult
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tee skript, mis kirjutab komadega eraldatud tekstifaili 100 rida, igas reas järgnev info:
# rea nr, random nr 1..100, random märk pikkusega 0..32

import sys
import random
import string

f = open(sys.argv[1], "w" )

for i in range(1, 101):
ran=str(random.randrange(1,100+1))
f.write(str(i)+',')
f.write(ran+',')
for j in range(1,random.randrange(1,32+1)):
f.write(random.choice(string.ascii_letters))
f.write('\n')

f.close()
</source>

Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud
from sys import argv
from random import randint
import random
letters='abcdefghijklmnopqrstuvwxyzABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ'

if len(argv) < 2:
print "Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida"
exit(1)

fh=open(argv[1], "w")

sonad = 0
tahed = 0
for rida in range(100):
fh.write(str(rida+1) + "," + str(randint(1, 101)) + "," + random.choice(letters) + "\n")

fh.close()
</source>

User:Mmattise

2014-02-19T13:40:39Z

Mmattise: /* QUEST 1 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marten Mattisen 
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012

==Essee==

Helpdeski töötajate tegevusest andsid Peeter Uustal ja Peeter Raielo väga hea ülevaate, kuna loodi tugev kontakt kuulajatega ning esinejad leidsid meiega ühise keele. Nagu kõik teised loengud, oli tegemist olulise IT maailma selgitava loenguga, kus räägiti ka suhtlusest kliendiga ning „miks IT?“ sai hästi vastatud. Suurimaks erinevuseks teistest loengutest oli kindlasti just see, et räägiti väga konkreetsest alas t, milles härrad Uustal ja Raielo ilmselgelt pädevad olid. Hästi jäi meelde küsimus, kas helpdesk on üheks sammuks süsteemi administraatoriks saamise suunas, kuigi sellele konkreetset vastust just ei saanud, pani see mind ennast selle peale mõtlema. Samuti oli meeldejääv see, et näidati otseselt, kuidas asjad käivad ja ei jäädud vaid teksti tasemele.

Antud loengut oli isiklikult minul väga raske jälgida, sest mingil hetkel kaotas esineja Janika Liiv nii minu kui ka mõned teised kuulajad. Loeng muutus liiga tehniliseks ning kaotas oma eriala sissejuhatava olemuse, kuigi ma usun, et auditooriumis oli ka inimesi, kes suutsid esinejaga kontakti säilitada. Kahjuks oligi meeldejäävaim just see, et kõik tundus kuidagi vaid naissoo esindajatele suunatuna, nagu neil oleks rohkem innustust või toetust vaja. Antud loengust jäigi siis minu jaoks kõige rohkem puudu kuulajate kaasatus ning see, et esinemine ei tundunud sissejuhatava eesmärgi täitmise poole suunatud.

Loeng IT tööturust, kus esines Andres Septer, oli kindlasti üks minus kõige vastakamaid emotsioone tekitanud loeng. Loengu jälgimine osutus minu jaoks väga lihtsaks, sest esineja rääkis haaravalt ning selgitas pildikestega oma mõtted hästi lahti, kuid samas sisu poole pealt tundus natukene Linux-fanboylik ja kallutatud. Nimelt väitis hära Septer seda, et suured summad liiguvad vaid Linuxi arendajatele ning ka suhtumine neisse on üldiselt parem. Selle toetuseks mingeid fakte ma küll ei suutnud oma kõrvadega välja noppida, kuid eks see oligi ainult esineja arvamus. Muidugi oli esinemises palju väärt kuulamist ning näpunäiteid, kuidas just otse koolist peaks ennast suunama, kui eesmärgiks on rahanumbrid – äriinfotehnoloogia sektorisse - , kuid ma usun, et raha pole küll see ülim eesmärk, kuid jällegi sain endale mõtteainet selle kohta, kuhu ise pürgida.

Martin Paljaku loeng, mis kandis pealkirja „Karma“, ei olnud väga selgelt pealkirjaga seotud, kuid võib-olla tulenes see sellest, et ootused olid teised. Sellest hoolimata oli tegemist väga huvitava ning näideterohke loenguga.Teemaks oli rohkem freelance ning isetegemine, ehk siis kuidas need erinevad palgatööst. Lisaks rõhus Paljak sellele, kui oluline on ise juurde õppida ning uuendustega kaasas käia, et oma alal pädev olla. Samuti käis läbi õppimatute omaduste teema, milles räägiti isikuomaduste ning töökoha seostest ja kuidas tegelikult igale kohale ennast õppimisega viia ei saagi. Kuna esinejal on 12 aastat staaži freelancerina, oli selgelt aru saada, et mees teab, millest räägib ning seega oli väga lihtne teda jälgida ning temaga kaasa mõelda.

Järgnevalt esinesid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, kes rääkisid firmast Ignite. Kuigi esinemine tundus natukene Ignite'i ülistav, oli sisuliselt tegemist suhteliselt huvitava ning hästikuulatava loenguga, milles oli kindlasti kõige rohkem rääkija-kuulaja kontakti. Kõige paremini jäi mulle meelde nende arvamus sellest, kuidas olla edukas. Nimelt efektiivne töötegemine ja korras töövõtted aga ka suhtlus ja koostöö on ka minu arust vaieldamatult edu saladuseks. Ei saa mainimata jätta ka seda olulist, kuid iseenesest mõistetavat asjaolu, mis ka loengus kõlas, et reaalaineid tuleb mõtteviisi ning analüütilise mõtlemise parandamiseks raudselt vaja ning seda eriti IT alal tegutsevatel inimestel.

Testimisest ja tarkvarakvaliteedist käis rääkimas IT Kolledži kümnenda lennu vilistlane Kristjan Karmo. Esinejal oli arusaadavalt väga lai taust, ehk siis oli töötanud paljudel erinevatel positsioonidel ning tal oli meile seega palju öelda. Õnneks jäi esineja siiski testimise teemasse. Antud loeng muutis minu arvamust testimisest totaalselt, kuna varem olin ma arvamusel, et tegemist on vaid mingi toote kuiva katsetamisega, kuid esineja suutis mind ümber veenda. Loeng pani mind mõtlema selle peale, kuidas ma isegi olen tegelikult mingite arvutimängude alpha ja betatestijana ning vigadest mängude tegijatele teadaandmisega väikest viisi testija tööd teinud ning ei saa kohe kindlasti öelda, et see kunagi igav või tüütu oleks olnud.

Viimases loengus esines meile Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Kuulajaid haaravas ja huvitavas loengus sain teada üht-teist sellest, kuidas Eesti haiglates võetakse järjest rohkem ja rohkem it-lahendusi kasutusele, näiteks on Siim Vene sõnul tahvelarvutid arstide poolt töö efektiivsemaks muutmise nimel hästi omaks võtnud. Kõikidest esinejatest oli Siimul parim kuulajatelt küsimuste saamise meetod – šokolaad – , mis oli piisavalt motiveerivad kaasa mõtlema.

Üldiselt täitsid loengud kindlasti oma sissejuhatavat eesmärki, eriti meeldiv oli teemade ja esinejate mitmekesisus, sest saime näha erinevate alade kõrval ka nii erinevaid inimesi, kes IT vallas on juba üht-teist korda saatnud. Selliseid esinemisi võiks kindlasti olla rohkem ka üldhariduskoolides, sest minu arvates on veel veidikene vaja murda müüti sooja ja tervisliku karvkattega itimeestest, mis küll järk järgult on murdumas, kuid mitte veel täielikult. Lisaks sain kinnitust sellest, et asja vastu peab olema huvi ning oma asja peab tegema kirega, sest kõikide esinejate puhul oli hästi aru saada, et nad ei tee seda vaid raha pärast. Ma usun, et seda ainet saaks isegi paremaks muuta suurema õpilasekaasatusega, sest vaid küsimuste tasemele jäämine võib kohati natukene kuulajakaugeks jääda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Esimene asi oleks muidugi kiiremas korras läbikukutud arvestuse materjali õppima hakata. Üldjuhul on kordusarvestus lubatud ülejärgmise semestri punase joone päevani ning vähemalt kaks päeva enne korduse toimumise aega tuleb ÕISis või õppeosakonnas end selleks registreerida. Kordussoorituste ajakava on samuti ÕISis aga ka 2. korruse infostendil. Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordusooritus tasuta, kuid registreerimine on siiski nõutud, REV kohal peab õppur maksma kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Õppekava õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse(5.2.1 õppekorralduse eeskirjas). Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva (5.2.3 õppekorralduse eeskirjas).

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

=QUEST 1=
<code>
<source lang= bash>
#!/bin/bash
# Autor Marten Mattisen
# Rühm A22
# Installeerime ntp teenuse ning seame serveriks ntp.eenet.ee

export LC_ALL=C

dpkg -s ntp > /dev/null

if [ $? = 0 ];then
echo 0
else
apt-get -y install ntp
fi

echo "server ntp.eenet.ee iburst" >> /etc/ntp.conf

User:Mmattise

2014-02-18T11:42:52Z

Mmattise: /* QUEST 1 */

Bash quests 2014

2014-02-18T11:41:52Z

Mmattise: /* Quest 1 (5p) */

==Quest 0 - Näide (0p)==
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ

Lahendus: [[User:Mernits]]

Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)

==Quest 1 (5p)==
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee

Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1

==Quest 2 (5p)==
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist

==Quest 3 (5p)==
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi

User:Mmattise

2014-02-18T11:41:31Z

Mmattise: /* QUEST 1= */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marten Mattisen 
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012

==Essee==

Helpdeski töötajate tegevusest andsid Peeter Uustal ja Peeter Raielo väga hea ülevaate, kuna loodi tugev kontakt kuulajatega ning esinejad leidsid meiega ühise keele. Nagu kõik teised loengud, oli tegemist olulise IT maailma selgitava loenguga, kus räägiti ka suhtlusest kliendiga ning „miks IT?“ sai hästi vastatud. Suurimaks erinevuseks teistest loengutest oli kindlasti just see, et räägiti väga konkreetsest alas t, milles härrad Uustal ja Raielo ilmselgelt pädevad olid. Hästi jäi meelde küsimus, kas helpdesk on üheks sammuks süsteemi administraatoriks saamise suunas, kuigi sellele konkreetset vastust just ei saanud, pani see mind ennast selle peale mõtlema. Samuti oli meeldejääv see, et näidati otseselt, kuidas asjad käivad ja ei jäädud vaid teksti tasemele.

Antud loengut oli isiklikult minul väga raske jälgida, sest mingil hetkel kaotas esineja Janika Liiv nii minu kui ka mõned teised kuulajad. Loeng muutus liiga tehniliseks ning kaotas oma eriala sissejuhatava olemuse, kuigi ma usun, et auditooriumis oli ka inimesi, kes suutsid esinejaga kontakti säilitada. Kahjuks oligi meeldejäävaim just see, et kõik tundus kuidagi vaid naissoo esindajatele suunatuna, nagu neil oleks rohkem innustust või toetust vaja. Antud loengust jäigi siis minu jaoks kõige rohkem puudu kuulajate kaasatus ning see, et esinemine ei tundunud sissejuhatava eesmärgi täitmise poole suunatud.

Loeng IT tööturust, kus esines Andres Septer, oli kindlasti üks minus kõige vastakamaid emotsioone tekitanud loeng. Loengu jälgimine osutus minu jaoks väga lihtsaks, sest esineja rääkis haaravalt ning selgitas pildikestega oma mõtted hästi lahti, kuid samas sisu poole pealt tundus natukene Linux-fanboylik ja kallutatud. Nimelt väitis hära Septer seda, et suured summad liiguvad vaid Linuxi arendajatele ning ka suhtumine neisse on üldiselt parem. Selle toetuseks mingeid fakte ma küll ei suutnud oma kõrvadega välja noppida, kuid eks see oligi ainult esineja arvamus. Muidugi oli esinemises palju väärt kuulamist ning näpunäiteid, kuidas just otse koolist peaks ennast suunama, kui eesmärgiks on rahanumbrid – äriinfotehnoloogia sektorisse - , kuid ma usun, et raha pole küll see ülim eesmärk, kuid jällegi sain endale mõtteainet selle kohta, kuhu ise pürgida.

Martin Paljaku loeng, mis kandis pealkirja „Karma“, ei olnud väga selgelt pealkirjaga seotud, kuid võib-olla tulenes see sellest, et ootused olid teised. Sellest hoolimata oli tegemist väga huvitava ning näideterohke loenguga.Teemaks oli rohkem freelance ning isetegemine, ehk siis kuidas need erinevad palgatööst. Lisaks rõhus Paljak sellele, kui oluline on ise juurde õppida ning uuendustega kaasas käia, et oma alal pädev olla. Samuti käis läbi õppimatute omaduste teema, milles räägiti isikuomaduste ning töökoha seostest ja kuidas tegelikult igale kohale ennast õppimisega viia ei saagi. Kuna esinejal on 12 aastat staaži freelancerina, oli selgelt aru saada, et mees teab, millest räägib ning seega oli väga lihtne teda jälgida ning temaga kaasa mõelda.

Järgnevalt esinesid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, kes rääkisid firmast Ignite. Kuigi esinemine tundus natukene Ignite'i ülistav, oli sisuliselt tegemist suhteliselt huvitava ning hästikuulatava loenguga, milles oli kindlasti kõige rohkem rääkija-kuulaja kontakti. Kõige paremini jäi mulle meelde nende arvamus sellest, kuidas olla edukas. Nimelt efektiivne töötegemine ja korras töövõtted aga ka suhtlus ja koostöö on ka minu arust vaieldamatult edu saladuseks. Ei saa mainimata jätta ka seda olulist, kuid iseenesest mõistetavat asjaolu, mis ka loengus kõlas, et reaalaineid tuleb mõtteviisi ning analüütilise mõtlemise parandamiseks raudselt vaja ning seda eriti IT alal tegutsevatel inimestel.

Testimisest ja tarkvarakvaliteedist käis rääkimas IT Kolledži kümnenda lennu vilistlane Kristjan Karmo. Esinejal oli arusaadavalt väga lai taust, ehk siis oli töötanud paljudel erinevatel positsioonidel ning tal oli meile seega palju öelda. Õnneks jäi esineja siiski testimise teemasse. Antud loeng muutis minu arvamust testimisest totaalselt, kuna varem olin ma arvamusel, et tegemist on vaid mingi toote kuiva katsetamisega, kuid esineja suutis mind ümber veenda. Loeng pani mind mõtlema selle peale, kuidas ma isegi olen tegelikult mingite arvutimängude alpha ja betatestijana ning vigadest mängude tegijatele teadaandmisega väikest viisi testija tööd teinud ning ei saa kohe kindlasti öelda, et see kunagi igav või tüütu oleks olnud.

Viimases loengus esines meile Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Kuulajaid haaravas ja huvitavas loengus sain teada üht-teist sellest, kuidas Eesti haiglates võetakse järjest rohkem ja rohkem it-lahendusi kasutusele, näiteks on Siim Vene sõnul tahvelarvutid arstide poolt töö efektiivsemaks muutmise nimel hästi omaks võtnud. Kõikidest esinejatest oli Siimul parim kuulajatelt küsimuste saamise meetod – šokolaad – , mis oli piisavalt motiveerivad kaasa mõtlema.

Üldiselt täitsid loengud kindlasti oma sissejuhatavat eesmärki, eriti meeldiv oli teemade ja esinejate mitmekesisus, sest saime näha erinevate alade kõrval ka nii erinevaid inimesi, kes IT vallas on juba üht-teist korda saatnud. Selliseid esinemisi võiks kindlasti olla rohkem ka üldhariduskoolides, sest minu arvates on veel veidikene vaja murda müüti sooja ja tervisliku karvkattega itimeestest, mis küll järk järgult on murdumas, kuid mitte veel täielikult. Lisaks sain kinnitust sellest, et asja vastu peab olema huvi ning oma asja peab tegema kirega, sest kõikide esinejate puhul oli hästi aru saada, et nad ei tee seda vaid raha pärast. Ma usun, et seda ainet saaks isegi paremaks muuta suurema õpilasekaasatusega, sest vaid küsimuste tasemele jäämine võib kohati natukene kuulajakaugeks jääda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Esimene asi oleks muidugi kiiremas korras läbikukutud arvestuse materjali õppima hakata. Üldjuhul on kordusarvestus lubatud ülejärgmise semestri punase joone päevani ning vähemalt kaks päeva enne korduse toimumise aega tuleb ÕISis või õppeosakonnas end selleks registreerida. Kordussoorituste ajakava on samuti ÕISis aga ka 2. korruse infostendil. Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordusooritus tasuta, kuid registreerimine on siiski nõutud, REV kohal peab õppur maksma kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Õppekava õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse(5.2.1 õppekorralduse eeskirjas). Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva (5.2.3 õppekorralduse eeskirjas).

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

=QUEST 1=
<code>
<source lang= bash>
#!/bin/bash
# Autor Marten Mattisen
# Rühm A22
# Installeerime ntp teenuse ning seame serveriks ntp.eenet.ee

export LC_ALL=C

dpkg -s ntp > /dev/null

if [ $? = 0 ];then
echo 0
else
apt-get install ntp
fi

echo "server ntp.eenet.ee iburst" >> /etc/ntp.conf
</code>

User:Mmattise

2014-02-18T11:41:21Z

Mmattise:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marten Mattisen 
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012

==Essee==

Helpdeski töötajate tegevusest andsid Peeter Uustal ja Peeter Raielo väga hea ülevaate, kuna loodi tugev kontakt kuulajatega ning esinejad leidsid meiega ühise keele. Nagu kõik teised loengud, oli tegemist olulise IT maailma selgitava loenguga, kus räägiti ka suhtlusest kliendiga ning „miks IT?“ sai hästi vastatud. Suurimaks erinevuseks teistest loengutest oli kindlasti just see, et räägiti väga konkreetsest alas t, milles härrad Uustal ja Raielo ilmselgelt pädevad olid. Hästi jäi meelde küsimus, kas helpdesk on üheks sammuks süsteemi administraatoriks saamise suunas, kuigi sellele konkreetset vastust just ei saanud, pani see mind ennast selle peale mõtlema. Samuti oli meeldejääv see, et näidati otseselt, kuidas asjad käivad ja ei jäädud vaid teksti tasemele.

Antud loengut oli isiklikult minul väga raske jälgida, sest mingil hetkel kaotas esineja Janika Liiv nii minu kui ka mõned teised kuulajad. Loeng muutus liiga tehniliseks ning kaotas oma eriala sissejuhatava olemuse, kuigi ma usun, et auditooriumis oli ka inimesi, kes suutsid esinejaga kontakti säilitada. Kahjuks oligi meeldejäävaim just see, et kõik tundus kuidagi vaid naissoo esindajatele suunatuna, nagu neil oleks rohkem innustust või toetust vaja. Antud loengust jäigi siis minu jaoks kõige rohkem puudu kuulajate kaasatus ning see, et esinemine ei tundunud sissejuhatava eesmärgi täitmise poole suunatud.

Loeng IT tööturust, kus esines Andres Septer, oli kindlasti üks minus kõige vastakamaid emotsioone tekitanud loeng. Loengu jälgimine osutus minu jaoks väga lihtsaks, sest esineja rääkis haaravalt ning selgitas pildikestega oma mõtted hästi lahti, kuid samas sisu poole pealt tundus natukene Linux-fanboylik ja kallutatud. Nimelt väitis hära Septer seda, et suured summad liiguvad vaid Linuxi arendajatele ning ka suhtumine neisse on üldiselt parem. Selle toetuseks mingeid fakte ma küll ei suutnud oma kõrvadega välja noppida, kuid eks see oligi ainult esineja arvamus. Muidugi oli esinemises palju väärt kuulamist ning näpunäiteid, kuidas just otse koolist peaks ennast suunama, kui eesmärgiks on rahanumbrid – äriinfotehnoloogia sektorisse - , kuid ma usun, et raha pole küll see ülim eesmärk, kuid jällegi sain endale mõtteainet selle kohta, kuhu ise pürgida.

Martin Paljaku loeng, mis kandis pealkirja „Karma“, ei olnud väga selgelt pealkirjaga seotud, kuid võib-olla tulenes see sellest, et ootused olid teised. Sellest hoolimata oli tegemist väga huvitava ning näideterohke loenguga.Teemaks oli rohkem freelance ning isetegemine, ehk siis kuidas need erinevad palgatööst. Lisaks rõhus Paljak sellele, kui oluline on ise juurde õppida ning uuendustega kaasas käia, et oma alal pädev olla. Samuti käis läbi õppimatute omaduste teema, milles räägiti isikuomaduste ning töökoha seostest ja kuidas tegelikult igale kohale ennast õppimisega viia ei saagi. Kuna esinejal on 12 aastat staaži freelancerina, oli selgelt aru saada, et mees teab, millest räägib ning seega oli väga lihtne teda jälgida ning temaga kaasa mõelda.

Järgnevalt esinesid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, kes rääkisid firmast Ignite. Kuigi esinemine tundus natukene Ignite'i ülistav, oli sisuliselt tegemist suhteliselt huvitava ning hästikuulatava loenguga, milles oli kindlasti kõige rohkem rääkija-kuulaja kontakti. Kõige paremini jäi mulle meelde nende arvamus sellest, kuidas olla edukas. Nimelt efektiivne töötegemine ja korras töövõtted aga ka suhtlus ja koostöö on ka minu arust vaieldamatult edu saladuseks. Ei saa mainimata jätta ka seda olulist, kuid iseenesest mõistetavat asjaolu, mis ka loengus kõlas, et reaalaineid tuleb mõtteviisi ning analüütilise mõtlemise parandamiseks raudselt vaja ning seda eriti IT alal tegutsevatel inimestel.

Testimisest ja tarkvarakvaliteedist käis rääkimas IT Kolledži kümnenda lennu vilistlane Kristjan Karmo. Esinejal oli arusaadavalt väga lai taust, ehk siis oli töötanud paljudel erinevatel positsioonidel ning tal oli meile seega palju öelda. Õnneks jäi esineja siiski testimise teemasse. Antud loeng muutis minu arvamust testimisest totaalselt, kuna varem olin ma arvamusel, et tegemist on vaid mingi toote kuiva katsetamisega, kuid esineja suutis mind ümber veenda. Loeng pani mind mõtlema selle peale, kuidas ma isegi olen tegelikult mingite arvutimängude alpha ja betatestijana ning vigadest mängude tegijatele teadaandmisega väikest viisi testija tööd teinud ning ei saa kohe kindlasti öelda, et see kunagi igav või tüütu oleks olnud.

Viimases loengus esines meile Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Kuulajaid haaravas ja huvitavas loengus sain teada üht-teist sellest, kuidas Eesti haiglates võetakse järjest rohkem ja rohkem it-lahendusi kasutusele, näiteks on Siim Vene sõnul tahvelarvutid arstide poolt töö efektiivsemaks muutmise nimel hästi omaks võtnud. Kõikidest esinejatest oli Siimul parim kuulajatelt küsimuste saamise meetod – šokolaad – , mis oli piisavalt motiveerivad kaasa mõtlema.

Üldiselt täitsid loengud kindlasti oma sissejuhatavat eesmärki, eriti meeldiv oli teemade ja esinejate mitmekesisus, sest saime näha erinevate alade kõrval ka nii erinevaid inimesi, kes IT vallas on juba üht-teist korda saatnud. Selliseid esinemisi võiks kindlasti olla rohkem ka üldhariduskoolides, sest minu arvates on veel veidikene vaja murda müüti sooja ja tervisliku karvkattega itimeestest, mis küll järk järgult on murdumas, kuid mitte veel täielikult. Lisaks sain kinnitust sellest, et asja vastu peab olema huvi ning oma asja peab tegema kirega, sest kõikide esinejate puhul oli hästi aru saada, et nad ei tee seda vaid raha pärast. Ma usun, et seda ainet saaks isegi paremaks muuta suurema õpilasekaasatusega, sest vaid küsimuste tasemele jäämine võib kohati natukene kuulajakaugeks jääda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Esimene asi oleks muidugi kiiremas korras läbikukutud arvestuse materjali õppima hakata. Üldjuhul on kordusarvestus lubatud ülejärgmise semestri punase joone päevani ning vähemalt kaks päeva enne korduse toimumise aega tuleb ÕISis või õppeosakonnas end selleks registreerida. Kordussoorituste ajakava on samuti ÕISis aga ka 2. korruse infostendil. Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordusooritus tasuta, kuid registreerimine on siiski nõutud, REV kohal peab õppur maksma kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Õppekava õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse(5.2.1 õppekorralduse eeskirjas). Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva (5.2.3 õppekorralduse eeskirjas).

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

=QUEST 1==
<code>
<source lang= bash>
#!/bin/bash
# Autor Marten Mattisen
# Rühm A22
# Installeerime ntp teenuse ning seame serveriks ntp.eenet.ee

export LC_ALL=C

dpkg -s ntp > /dev/null

if [ $? = 0 ];then
echo 0
else
apt-get install ntp
fi

echo "server ntp.eenet.ee iburst" >> /etc/ntp.conf
</code>

Umask

2014-01-01T16:44:14Z

Mmattise:

=Autor=
Marten Mattisen

Rühm A22

2013

=Sissejuhatus=

Kui kasutaja loob faili või kataloogi, kehtivad sellele vaikimisi määratud õigused.Tihtipeale aga me ei soovi, et need õigused oleksid loomisel sellised, nagu need parasjagu sõltuvalt operatsioonisüsteemist määratud on (tavaliselt suhteliselt vabameelsed). Siinkohal tuleb appi umask-i muutmine vaikeväärtusest erinevaks, et loodavate failide failiõigused oleks loomisel sellised, nagu kasutaja soovib.

=umask-i seadistamine=

umask-i seadistamiseks võib selle sisestada otse shelli, kuid sel juhul kehtib see vaid antud sisselogitud sessiooni korral. Parem on muudatusi
teha alltoodud failidesse, et umask-i muutmine rakenduks iga sisselogimise korral. [http://linuxzoo.net/page/sec_umask.html Viide 1]

<code> /etc/profile </code>

<code> ~/.bashrc </code>

umask-i seadistamiseks pole vaja teha muud, kui lisada ülaltoodud faili(desse) rida

<code> umask [umask-i väärtus] </code> [http://www.cyberciti.biz/tips/understanding-linux-unix-umask-value-usage.html Viide 2]

=umask-i väärtuse arvutamine=

umask-i parameetri koostamiseks loome kolmekohalise arvu, mille esimesel kohal asuvad faili omanikul õigused, teisel kohal grupi õigused ning kolmandal kohal kõikide teiste õigused.

Selgemaks kirjelduseks analüüsime näiteks
<code>umask 007</code>

Kasutades allolevat nimekirja, näeme, et antud umask vastab õigustele, kus faili omanikul ning grupil on lugemis-,kirjutamis- ja käivitamisõigused ning kõikidel teistel õigused puuduvad.

*0 : lugemine, kirjutamine ja käivitamine
*1 : lugemine ja kirjutamine
*2 : lugemine ja käivitamine
*3 : ainult lugemine
*4 : kirjutamine ja käivitamine
*5 : ainult kirjutamine
*6 : ainult käivitamine
*7 : õigused puuduvad

Samuti saame umask-i parameetri luua sümbolite abil:

*r : lugemine
*w : kirjutamine
*x : käivitamine
*u : faili omanik
*g : grupp
*o : kõik teised [http://www.cyberciti.biz/tips/understanding-linux-unix-umask-value-usage.html Viide 2]

Ülaltoodud näitele 

<code> umask 007 </code>
vastab sümbolite abil esitatud 

<code>umask u=rwx,g=rwx,o=</code>

=Oluline meelde jätta=

* umask-i ja chmod-i õigused EI KATTU, et saada umask-i õigustest chmod-i õigused, peab lahutama umask-i baasväärtusest(failide puhul 666, kataloogide puhul 777) umask-i. Läbi selle referaadi kasutatud näite puhul on antud arvutuseks 666-007=659, ehk siis näiteks chmod-i jaoks iseloomustab vastavaid õiguseid parameeter 659. [https://wiki.archlinux.org/index.php/umask Viide 3]

* parasjagu kasutusel oleva umask-i saame kätte käsuga <code>umask -S</code>

=Kasutatud materjalid=

* 1)http://linuxzoo.net/page/sec_umask.html
* 2)http://www.cyberciti.biz/tips/understanding-linux-unix-umask-value-usage.html
* 3)https://wiki.archlinux.org/index.php/umask

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T15:28:10Z

Mmattise: /* Marten Mattisen */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Üllar Seerme==
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Rene Juhani==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1:
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2:

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1
**Arvustus2

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1:
**Arvustus2:

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1
**Arvustus2

Talk:Windows Serveri Fax Server

2013-12-17T15:27:22Z

Mmattise:

==Gert Vaikre==
'''Sisu:''' Üldiselt on räägitud faksiserverist ja faksi aktuaalsusest (väga hea, et selle üle ka arutletud!), aga puudu on ikkagi kasutamise kirjeldus.

Ma usun, et päris raske on tuua näiteid ja pildimaterjali sellise asja kohta, sest ise endal kodus faksiserverit vist püsti ei pane. Siiski internet on suur ja sealt ehk leiaks mõne õpetuse küll, mille saaks eesti keelde tõlkida.

'''Kujundus:''' Väljanägemine on täitsa korralik. Leiduvad mõned kirjavead. Natukene naljakas lugeda "Fax Server serveri rolli". Ei juhtuks midagi, kui see üks server sealt ära võtta.

'''Kokkuvõte:''' Faksiserverit ma nüüd paigaldada oskan, aga tahaks ikkagi teada, et kuidas ma selle Fax Serveriga oma fakse administreerin. Kuidas ma neid lisan, võrgus jagan, jne.

'''Punktisumma:''' 60/100

==Marten Mattisen==

Sisu: Kuna tegemist oli kirjeldava referaadiga koos väikese paigaldamise juhendiga, oli sisu igati asjakohane ning andis piisava ülevaate Fax serveri rollist. Meeldiv oli ka lugeda autori lähenemist faksi teemale lõigus "Kasutatavus tänapäeval".

Kujundus: Referaadi kujunduse kohta etteheiteid pole.

Hinne: 95p, veidikene oleks võinud pildimaterjali olla paigaldamise juhendis, kuid see on tõesti vaid pisipuudus.

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T15:11:04Z

Mmattise: /* Marten Mattisen */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Üllar Seerme==
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Rene Juhani==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1:
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2:

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1
**Arvustus2

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T15:10:51Z

Mmattise: /* Marten Mattisen */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Üllar Seerme==
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Rene Juhani==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1:
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2:

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen] Simple mail transfer protocol
**Arvustus2

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1
**Arvustus2

Talk:Simple mail transfer protocol

2013-12-17T15:10:16Z

Mmattise: /* Marten Mattisen */

==Marten Mattisen==

Sisu : Väga põhjalik ning asjalik referaat+juhend. Lausekonstruktsioon oli lihtne ja arusaadav ning kogu referaadi ülesehitus loogiline. Asjatundjatele on võib-olla isegi liiga lihtsalt selgitatud SMTP teenuse paigaldamine, kuid liigne lihtsus ei tee ka liiga.

Kujundus : Meeldivalt oli pildimaterjali, mis tegi juhendi järgimise nauditavaks, samuti oli peatükkide liigitus loogiline.

Punktisumma : 95 punkti - kohati oli päris häirivaid keelelisi ebatäpsusi-kirjavigu, kuid üldiselt väga muljetavaldav.

== Karl-Martin Karlson ==

Siia tuleb minu hinnang

Talk:Simple mail transfer protocol

2013-12-17T14:35:48Z

Mmattise: /* Marten Mattisen */

==Marten Mattisen==

Siin saab arvustus olema.

Talk:Simple mail transfer protocol

2013-12-17T14:35:40Z

Mmattise: Created page with "==Marten Mattisen== ---- Siin saab arvustus olema."

==Marten Mattisen==

----

Siin saab arvustus olema.

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T11:34:11Z

Mmattise:

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Üllar Seerme==
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Rene Juhani==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Gert Vaikre ==
''arvustused on lihtsalt välja valitud, ei ole veel tehtud''
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1:
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:
** Arvustus2:

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2:

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2:

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:
**Arvustus2:

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1
**Arvustus2

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T11:32:34Z

Mmattise:

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T17:20:03Z

Mmattise: /* Kasutatud materjalid */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. Artiklis käsitletakse versiooni 1.4.4.

=Tehniline võrdlus=
==Võimalused==
{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
==IIS ning Apache jõudluse võrdlus==
[[File:ApacheIISperf.PNG‎]]

Nagu näha, siis Windowsi platvormil on IIS Apachest veidi kiirem, vaid piltidega seotud toimingutel esmasel laadimisel edastab Apache IIS-i. Kui eelnevalt on juba süsteemi keskkonnaks Windows Server, võiks kindlasti vaadata suuremahuliste (skriptide,PHP rohke) veebilehtede puhul IIS poole.

=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu). Staatilise sisu edastamisel samal testiplatvormil suudab nginx käsitleda Apachest maksimaalselt ligi 40% rohkem päringuid sekundis, vaid keerulisemate skriptide kasutamise korral suudab Apache päringutele veidi kiiremini vastata. Loomulikult on erinevaid veebiservereid rohkem, kui siin artiklis käsitletud ning seetõttu võiks reaalse rakenduse puhul vaadata kõikvõimalikud muud variandid ka läbi.

=Kasutatud materjalid=

*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524
*http://www.icucom.net/content/drupal-windows-making-case-iis-over-apache
*http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview
*http://www.theorganicagency.com/apache-vs-nginx-performance-comparison/#home
*http://raspberrywebserver.com/raspberrypicluster/comparing-the-performance-of-nginx-and-apache-web-servers.html

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T17:19:45Z

Mmattise: /* Milline veebiserver valida? */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T17:09:04Z

Mmattise: /* Kasutatud materjalid */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. Artiklis käsitletakse versiooni 1.4.4.

=Tehniline võrdlus=
==Võimalused==
{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
==IIS ning Apache jõudluse võrdlus==
[[File:ApacheIISperf.PNG‎]]

Nagu näha, siis Windowsi platvormil on IIS Apachest veidi kiirem, vaid piltidega seotud toimingutel esmasel laadimisel edastab Apache IIS-i. Kui eelnevalt on juba süsteemi keskkonnaks Windows Server, võiks kindlasti vaadata suuremahuliste (skriptide,PHP rohke) veebilehtede puhul IIS poole.

=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu). Loomulikult on erinevaid veebiservereid rohkem, kui siin artiklis käsitletud, mistõttu võiks reaalse rakenduse puhul vaadata kõikvõimalikud muud variandid ka läbi.

=Kasutatud materjalid=

*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524
*http://www.icucom.net/content/drupal-windows-making-case-iis-over-apache
*http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview
*http://www.theorganicagency.com/apache-vs-nginx-performance-comparison/#home

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T17:06:13Z

Mmattise: /* Milline veebiserver valida? */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. Artiklis käsitletakse versiooni 1.4.4.

=Tehniline võrdlus=
==Võimalused==
{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
==IIS ning Apache jõudluse võrdlus==
[[File:ApacheIISperf.PNG‎]]

Nagu näha, siis Windowsi platvormil on IIS Apachest veidi kiirem, vaid piltidega seotud toimingutel esmasel laadimisel edastab Apache IIS-i. Kui eelnevalt on juba süsteemi keskkonnaks Windows Server, võiks kindlasti vaadata suuremahuliste (skriptide,PHP rohke) veebilehtede puhul IIS poole.

=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu). Loomulikult on erinevaid veebiservereid rohkem, kui siin artiklis käsitletud, mistõttu võiks reaalse rakenduse puhul vaadata kõikvõimalikud muud variandid ka läbi.

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T17:04:11Z

Mmattise: /* IIS ning Apache jõudluse võrdlus */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. Artiklis käsitletakse versiooni 1.4.4.

=Tehniline võrdlus=
==Võimalused==
{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
==IIS ning Apache jõudluse võrdlus==
[[File:ApacheIISperf.PNG‎]]

Nagu näha, siis Windowsi platvormil on IIS Apachest veidi kiirem, vaid piltidega seotud toimingutel esmasel laadimisel edastab Apache IIS-i. Kui eelnevalt on juba süsteemi keskkonnaks Windows Server, võiks kindlasti vaadata suuremahuliste (skriptide,PHP rohke) veebilehtede puhul IIS poole.

=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T16:52:17Z

Mmattise:

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. Artiklis käsitletakse versiooni 1.4.4.

=Tehniline võrdlus=
==Võimalused==
{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
==IIS ning Apache jõudluse võrdlus==
[[File:ApacheIISperf.PNG‎]]
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

File:ApacheIISperf.PNG

2013-12-12T16:51:17Z

Mmattise:

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T16:46:46Z

Mmattise:

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. Artiklis käsitletakse versiooni 1.4.4.

=Tehniline võrdlus=
==Võimalused==
{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

==Toetatud operatsioonisüsteemid==

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
==IIS ning Apache jõudluse võrdlus==
[http://i.imgur.com/QrUzsgp.png]
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T16:40:24Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. Artiklis käsitletakse versiooni 1.4.4.

=Tehniline võrdlus=
==Võimalused==
{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T16:18:14Z

Mmattise: /* nginx */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel. Artiklis käsitletakse versiooni 1.4.4.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T16:17:12Z

Mmattise: /* Apache HTTP server */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all. Artiklis käsitletakse versiooni 2.4.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T16:16:34Z

Mmattise: /* IIS 8.0 */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] - Vadim Vinogradin
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0] - Silver Viljaste

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T16:15:39Z

Mmattise: /* IIS 8.0 */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services]
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0]

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-12T16:14:59Z

Mmattise:

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

Lisalugemist IIS kohta pakuvad artiklid [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services Internet Information Services] ja
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 Internet Information Services 8.0]

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:53:53Z

Mmattise:

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

[[Category: Windows Server administreerimine]]

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:52:39Z

Mmattise:

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

=Kasutatud materjalid=

*http://www.iis.net/
*http://nginx.org/en/
*http://httpd.apache.org/ABOUT_APACHE.html
*http://www.apache.org/foundation/faq.html#name
*http://w3techs.com/technologies/overview/web_server/all
*http://www.entrepreneur.com/article/217524

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:47:16Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baasligipääsu autentimine
! Räsil põhinev autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:45:26Z

Mmattise:

=Autor=

Marten Mattisen

Rühm A22

=Sissejuhatus=

Antud referaadis tuleb lühidalt juttu veebiserveri rakendustest IIS 8.0, Apache ning nginx. Samuti võrreldakse nimetatud veebiserverite tehnilisi erinevusi ja iseloomulikke jooni ning kokkuvõtteks annab autor aimu, millise veebiserveri võiks teatud olukordades valida.

==IIS 8.0==

IIS (Intenet Information Services) on Microsofti poolt loodud veebiserver(spetsiaalseks otstarbeks loodud tasulise litsentsiga), mis on olnud oluline osa Windows NT perekonnast alates Windows NT 4.0-st, kuigi mõne operatsioonisüsteemi puhul võib see puudu olla. IIS pole vaikimisi sisselülitatud, kuid seda saab lihtsalt läbi lisade nimekirja installeerida, seejärel on võimalik haldusrakendus (IIS Manager) MMC või administratiivtööriistade alt kätte saada. Võrreldes vanemate versioonidega pakub IIS versioon 8.0 (saadaval Windows Server 2012-st ning Windows 8-st) riistvara jõudluse efektiivsemat kasutust ning on lihtsustanud ka administreerimist läbi lisatud funktsioonide.

*Rakenduste automaatse käivitumise seadistamine serveri käivitumisel.
*"Splash page" näitamine kasutajale enne rakenduse laadimist leheküljel.
*Vaikimisi ASP.net 4.5 tugi.
*SSL sertifikaatide keskne haldus.
*Mitme tuuma optimaalsem kasutamine NUMA-l põhinevatel süsteemidel.
*Toetatud on WebSocket protokoll.
*Server Name Indication (SNI), mis võimaldab erinevate nimedega veebilehed koondada ühe IP alla.
*Dünaamiline IP aadresside blokeerimine üksikutele IP aadressidele või IP vahemikele, kes saadavad serverile suurt hulka päringuid.
*Administraator saab nüüd protsessori võimekust rakendustele eraldi määrata süsteemi jõudluse efektiivsemaks kasutuseks.

==Apache HTTP server==

Apache HTTP server(tavaliselt öeldakse lihtsalt "Apache") on veebiserver, mida hakati arendama 1995. aastal ning mis sai vaid aastaga maailma enimkasutatavaks veebiserveriks. Apache-st sai 2009. aastal esimene server, mis ületas 100 miljoni veebilehel kasutatavuse piiri ja on endiselt populaarseim veebiserver. Veebiserverit on arendanud avatud lähtekoodi propageeriv kogukond Apache Software Foundation, mis tagab erinevate moodulite suurte arvu, mis omakorda laiendab funktsionaalsust. Põhilised ja enimkasutatavad moodulid on loomulikult Apachega kaasas.
Samuti on Apache saadaval kõikidel enimkasutatavatel operatsioonisüsteemidel ning on avaldatud Apache litsentsi all.

==nginx==

nginx(engine x) on kolmas maailma enimkasutatavatest veebiserveritest, mis on pikalt võidelnud kasutatavuse populaarsuselt IIS-ga ning millest suudeti 2013 aasta detsembri seisuga 0.1% võrra ka ette rebida. nginx, mida arendab NGINX, Inc. , esindab samuti avatud lähtekoodiga vabavaralasi ning on avaldatud BSD litsentsi veidi muudetud variandi all. Lisaks veebiserverile saab nginx-i kasutada ka ''reverse proxy''na, aga ka ''mail proxy''na. Nagu ka Apache, töötab nginx enamikel enamkasutavatel operatsioonisüsteemidel.

=Tehniline võrdlus=

{| class="wikitable" style="font-size: small;"
|-
! rowspan="2" | Server
! colspan="3" | Turvalisus
!
! colspan="8" | Dünaamiline sisu
! colspan="3" |
|-
! Baaspöörduse autentimine
! Räsipöörduse autentimine
! Transpordikihi turvalisus|SSL/TLS
! Jagatud veebimajutuse teenus
! Common Gateway Interface|CGI
! FastCGI|FCGI
! Simple Common Gateway Interface|SCGI
! Web Server Gateway Interface|WSGI
! Java Servlets|Java Servlets
! Server Side Includes|SSI
! Internet Server Application Programming Interface|ISAPI
! SSJS
! Töötab kasutaja ruumis või kerneli ruumis
! Administreerimine konsoolist
! IPv6
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| Kernel ja kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| kasutaja
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|}

=Toetatud operatsioonisüsteemid=

{| class="wikitable"
|-
! Server
! Windows
! Linux
! OS X
! BSD
! Solaris
! eComStation
! OpenVMS
! AIX
! IBM i
! z/OS
! HP-UX
|-
! style="text-align: left" | Apache HTTP Server
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
|-
! style="text-align: left" | Internet Information Services
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
|-
! style="text-align: left" | nginx
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
| {{Ei}}
| {{Ei}}
| {{Jah}}
|}
=Milline veebiserver valida?=

NB, alljärgnev tekst on väga pinnapealne ning tegelikult on veebiserveri rakenduse valiku langetamise selgitamiseks vaja põhjalikku analüüsi vajadustest ja võimalustest.

Lühidalt öeldes, kui leheküljel on palju dünaamilist sisu ning veebiserveri roll läheb Windows operatsioonisüsteemile, on IIS õige valik. Kuna see on nii tihedalt operatsioonisüsteemi seotud, on seda lihtsam paigaldada ning hallata. Kui aga kasutusel on muu operatsioonisüsteem, aga vaja on palju erinevaid võimalusi ning samuti palju dünaamilist sisu, võiks vaadata Apache poole. Nii IIS kui Apache puhul on muidugi probleemiks see, et nad on rasked ja kasutavad ohtralt mälu, siinkohal tulebki appi nginx, mis põhineb sündmustel. See tähendab, et iga päringu kohta ei tekitata uut protsessi, mis tähendab omakorda efektiivsemat mälukasutust. Lisaks muudab see võimalikuks staatilise sisu edastamise väheste ressursside abil, mistõttu kasutavad seda ka suured filmide striimimise leheküljed (Netflix,Hulu)

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:15:32Z

Mmattise: /* IIS 8.0 */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:11:41Z

Mmattise: /* Toetatud operatsioonisüsteemid */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:10:57Z

Mmattise:

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:10:30Z

Mmattise:

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:09:31Z

Mmattise:

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:05:29Z

Mmattise:

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:03:12Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:01:55Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:00:44Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T12:00:25Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T11:59:38Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T11:55:25Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T11:52:14Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T11:49:57Z

Mmattise: /* Tehniline võrdlus= */

IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga

2013-12-10T11:49:27Z

Mmattise: