ICO wiki - User contributions [en]

Osadmin referaadi teemad

2017-09-21T07:53:53Z

Mmikk: /* Vabad teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-09-21T07:53:24Z

Mmikk: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-24T19:54:26Z

Mmikk: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-23T09:43:44Z

Mmikk: /* 1.praktikum */

User:Mmikk

2016-10-17T15:20:44Z

Mmikk: /* Ülesanne */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
Autor: Meelis Mikk 
Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Essee ==
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse eesmärkideks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži akadeemilisest struktuurist ning sellest, kuidas meie kool toimib. Kõrgem eesmärk on anda tudengitele võimalus kohtuda IKT-rakendusvaldkondade ja sektorite esindajatega, avadrada maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerida õpinguteks ja anda selgemat ettekujutust tulevasest tööst<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173&year=2016 "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"]</ref> 
 
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng"]</ref> rääkis meile aine õppejõud Andres Septer sissejuhatavalt koolist. Õppekorraldusest ja sisekorrast rääkis õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, stipendiumitest ja tagasisidest kvaliteedijuht Merle Varendi, videoloengutest, Moodle ja õpperuumidest multimeedia spetsialist Juri Tretjakov. 
 
Teine loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> süstis minusse enesekindlust ja andis väikese motivatsioonilükke. Esinejaks oli praegune Riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt, kes andis edasi väga informatiivse loengu. Kohe loengu alguses tuli välja, et Kütt on introvert, kuid minu meelest tuli tal esinemine väga ladusalt ja hästi välja. Juba noores eas avanes Andresele võimalus tegeleda arvutitega, sest suviti sai ta arvuti koju kaasa võtta ja nende kallal nokitseda. Seetõttu kogunesid talle teadmised, mis olid juba pea, et võrdsed õpetajate omadega, kuid tema sõnul suutsid õpetajad siiski talle uusi asju õpetada. Minu meelest on see imetlusväärne, et noorest peast pühendab õpilane ennast millelegi, mis teda tulevikus võib edasi viia. Peale keskkooli asus õppima Tartu Ülikoolis statistikaameti eriala, mille ta ka omandas. Peale TÜ kolis ta Tallinnasse ning asus Hansapanka tööle, kus ta pikalt ei jõudnud olla, sest ta ei mõistnud pankureid ning tekkisid suhtlemis- ja juhtimisprobleemid. Selgelt jäi meelde Andrese öeldust see, et tuleb ise vaeva nägema, kuna lihtsalt midagi sülle ei kuku. Sellist mõttelaadi peab endale pidevalt kinnitama, sest kõik mis tegemata jääb, tuleb kunagi hiljem kummitama. Teise loenguna mõjus see julgustavalt ning tekitas rohkem huvi IT valdkonna vastu. 
 
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> mõjus mulle kõige paremini ning seda oli meeletult hea kuulata. Kaks noort inimest, Kristel ja Marko Kruustük rääkisid meile oma loost. Kristel käis IT Kolledžis aastatel 2008-11 ning nüüd teenib leiba programmide testijana. Esimene töökoht oli tal Artifys ning aastal 2012 asutasid koos Markoga Testlio. Kristelit võib kirjeldada kui ühte töökat naist, kes enne Testliod otsis lisaprojekte, et ennast rohkem arendada. Tema n.ö sloganiks oli: "I hunt for bugs in your software." Marko ITK koolitee oli aastatel 2000-03 ning nüüdseks on ta IT projektijuht ja ka programmeerija. Marko on ehitanud väga palju startupe, mis on minu meelest hämmastav, et tal on olnud nii palju tahtmist ja töökust seda kõike ellu viia. Tore oli näha noort paari, kellel on ambitsioonid ja sihid ning nad püüdlevad sinna poole edukalt. Loeng oli kaasahaarav ning ma arvan, et tulevikus võin kindlasti neid endale meelde tuletada kui motivatsioon on langenud ja kõhklused vaevavad pead. 
 
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "4. Süsadminnimisest"]</ref> pidas self-made süsteemiadministraator, kelle suureks iidoliks on Andres Kütt. Lembitu Ling aka Snakeman esimene kokkupuude personaalse arvutiga oli tema sõbra pool aastal 86-87. Olles noored arvutifännid, siis nad üritasid Pascali ja Basicuga programmeerida endale mänge. Huvi arvutite vastu viis teda põhikooli ajal noortekeskuse elektroonikaringi ning juba hiljem töötas ta ise korra elektroonikuna. Tema lühikese elektroonikukarjääri jooksul jõudis ta ära parandada 5 monitori ning 3 toiteplokki. Lembitu suust jäi kõlama lause, mis mind kuidagi üllatas: "Programmeerimine pole minu leib." Seda oli hea kuulda, sest hetkel ma ei ole üldsegi kindel, kas mind huvitab rohkem arendamine või administreerimine. Loengust sain mitmeid mõtteterasid ning soovitusi, mida ma kindlasti meeles pean. Esiteks ütles Lembitu, et kui kõik süsteemid töötavad, siis tekib tööandjatel tunne, et süsteemiadministraatorit polegi vaja. Ma arvan, et sellega peab tõsiselt arvestama ning peab ennast tõestama. Sellest tulenevalt kostus Lembitult järgmine märkus, et ei tohi lasta endale pähe istuda, kuid ei tohi ka ennast üle hinnata. Lingi jutu võib kokku võtta tema enda mõttega, et hea süsteemiadministraator ei tee ühte asja kolm korda ning süsteemiadministraator on laisk. 
 
Viies loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "5. IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> möödus koos õppejõu Andres Septeri ja Einar Koltšanoviga. Loengu esimesest poolest tekkis mul ette pilt sellest, et ennast peab oskama müüa ning tööd otsiv inimene peab teadma, kuidas seda otsida. Kuna tänapäeval on oma startupe ja firmasid lihtne luua, siis tuleb kindlasti kontrollida eelnevalt nende ajalugu. Septeri sõnadest jäi eriti meelde mõttetera:"Avalik konkurss on jäänused." Järelikult pean mina ise vaeva nägema, sest kõik hea ja tore ei kuku mulle iseenesest sülle. Samuti pean oma võimeid ja oskusi arvestades mõtlema, kuhu ma tööle sobiksin ja tahaksin minna kuna valikuid on tegelikult päris palju. Alustades väikestest ettevõtetest kuni riigiasutusteni välja ning ka välismaale minek on variant. Tööturule minnes tuletan endale kindlasti meelde antud loengut ning ehk oskan arvestada oma võimalike valikute positiivsete ning negatiivsete pooltega ja samuti ka konkurentsiga. Loengu teisel poolel rääkis Scrum Master Einar Koltšanov meile IT ja äripoolest. Kuna Koltšanov on liikunud erinevatelt erialadelt teistele, siis ta julgustas meid elama huvitavat ja vaheldusrikast elu. Samuti tõi ta välja, et me võime liikuda IT erialalt välja, mõnelt teiselt erialalt IT-sse ning ka liikuda IT eriala siseselt. Loengust sain teada, et IT ja äripool ei mõista üksteist sugugi palju. Mõlemal poolel on negatiivne arvamus teisest ning see ei soodusta koos töötamist. Ma tahaksin uskuda, et vastastikuse mõistmise jaoks nähakse palju tööd ja higi, et jõutakse ideaalse olukorrani ning seetõttu suudetakse üheskoos midagi suurt saavutada. 
 
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "6. Andmed ei allu analüüsile"]</ref> külastas meid EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Lauri rääkis meile sellest, et kas andmed alluvad analüüsile või mitte. Ivari meelest alluvad küll, kuid tema sõnul neid kas ei kasutata, pole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti ei ole inimesi ega vahendeid. Maksu- ja tolliameti jaoks on andmeanalüüs väga tähtis, sest selle läbi saab monitoorida Eesti majandust ja ettevõtlust ning mis tulevik võib tuua. Lisaks saab uurida isikutepõhiselt, kaardistada riskikäitumisi ning koostada riskiprofiile. Mind antud teema ei huvitanud mistõttu oli Lauri raske kuulata ning teema tähtsus jäi ebaselgeks. 
 
5. oktoobril toimus aine seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "7. Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> ning esineja oli RIA peadirektor Jaan Priisalu. Tema jutust võis välja lugeda küberkaitse missiooni selliselt: teha elu lihtsamaks ning vabastada meie aega muude tegevuste tegemiseks. Selline lihtne mõte tekitas minus kerge vau tunde, sest ühiskonnal on nii palju suundasid kuhu poole edasi liikuda ning ennast arendada. Tema sõnul on küber kõige ees ning taga, nagu näiteks läheb lahti enne küberlahingud ja siis hiljem alles teised lahingud. Samas on küberkaitse pidev õppimine ning arenemine ja seda just õpidki päevakohaste sündmuste kaudu. Kindlasti ei ole küberkaitse mööduv nähtus, sest mu meelest IT valdkond järjest laieneb ja muutub aina tähtsamaks. 
 
Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "8. IT ja turundus"]</ref> esinejaks oli Starmani turundusjuht Hedi Mardisoo. Tema loeng algas väikese küsitlusega tema poolt. Ta tahtis teada kui palju meist kohalolijatest kooli kõrvalt töötas. Täpsustuseks veel, et kui paljud neist startupides, FIE-na või siis tavalistes ettevõtetes. Kätemerd just ei olnud, kuid mõned üksikud käed siiski päästsid kohalolijate au. Mardisoo kasutas Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos-i tsitaati: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." Samas tuleb meeles pidada, et brändingu töö ja mõiste on väga lai. Hedi tõi välja kolm põhjust miks toode ei too nii palju edu kui alguses arvata võiks. Esiteks sul võib olla super hea toode, aga keegi ei tea sellest mitte midagi. Teiseks, see toode võib olla liiga kallis. Kolmandaks, toode ja hind võivad olla head, kuid seda ei saa Eestis kasutada. Seega turunduse ülesanne ongi leida see kuldne kesktee, et toode läbi läheks. Minu jaoks tundub selline töö väga mitmekesine ja keeruline. Pidevalt peab ennast nii öelda uute turundusvõtetega kurssi viima ja ennast täiendama. Selline töö sobib hästi aktiivsele ja avatud suhtlemisega inimesele. 
 
Loengute kokkuvõtteks võin öelda, et need olid huvitavad ja informatiivsed. Mitte ükski kolmapäeva hommik ei alganud negatiivse suhtumisega päeva esimesse loengusse ja esinejatega võis rohkemgi kui rahule jääda. Mulle väga meeldis kui entusiastlikult nad oma erialast ja kogemustest rääkisid ning see tekitas nende suhtes sümpaatse tunde. Kõige parem näide olid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kelle esitlus oli ka minu lemmik. Üldiselt ma sain palju kasulikku infot tuleviku otsuste jaoks ning muid teadmisi silmaringi laiendamiseks. 
 

== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==
 
===Küsimus B===
 
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? 
 
'''Vastus''' 
 
Õigus kordussoorituseks kehtib punkti 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "5.2 Arvestus 5.2.12]</ref> kohaselt ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Arvestuse uuesti sooritamiseks on punkti 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "5.2 Arvestused 5.2.8"]</ref> kohaselt vaja ennast registreerida. Kordussooritusele saab ennast registreerida ÕIS-i kaudu, valides Minu asjad ja seejärel Kordussooritused pidades meeles, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "5.2 Arvestused 5.2.8.1."]</ref> Õppeeeskirja punkti 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "5.2 Arvestused 5.2.7"]</ref> kohaselt on ainult OF tudengitel kohustus maksta kordussoorituse eest. Õppeteenuste tasumäärad<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/"Õppeteenused punkt 5"]</ref> näitavad, et maksekohustus OF tudengitel on 20 eurot kordussoorituse kohta 
 

===Küsimus 5===
Küsimus 5 
 
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 
 
'''Vastus''' 
 
Vajaduspõhist õppetoetust<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus"]</ref> saavad tudengid: 
• kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; 
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. 
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel) ning sellest oleneb toetuse suurus. 
 
Taotlust saab esitada eesti.ee portaalil või siis [https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus lingil]. 
 
Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ehk 27 EAP. Muidu kehtib nõue, et kumulatiivselt 60EAP aastas.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus. 3. tingimuse all"]</ref> 
 

===Ülesanne===
 
 
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. 
:::X= 26 , number 7 
:::Y= 28 , number 9 
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Ühe EAP hinnaks on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform"]</ref> 
 
Semestri lõpuks on kohustuslik saada vähemalt 27 EAP, kuna õpilane sai 26 EAP, siis tuleb (27-26=1) 50€*1=50€ maksta teise semestri alguses. Teise semestri lõpus on kogutud 26+28=54 EAP, mis on aasta jooksul kohustuslik minimaalne punktisumma, mille õpilane peab koguma. Seega lõplik maksekohustus on 50€ sügissemestri eest.

=Viited=
{{Reflist}}

Mmikk: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor : Meelis Mikk 
Esitamise kuupäev :<br<>

== Essee ==
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng"]</ref> rääkis meile aine õppejõud Andres Septer sissejuhatavalt koolist. Õppekorraldusest ja sisekorrast rääkis õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, stipendiumitest ja tagasisidest kvaliteedijuht Merle Varendi, videoloengutest, Moodle ja õpperuumidest multimeedia spetsialist Juri Tretjakov. 
 
Teine loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> süstis minusse enesekindlust ja andis väikese motivatsioonilükke. Esinejaks oli praegune Riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt, kes andis edasi väga informatiivse loengu. Kohe loengu alguses tuli välja, et Kütt on introvert, kuid minu meelest tuli tal esinemine väga ladusalt ja hästi välja. Juba noores eas avanes Andresele võimalus tegeleda arvutitega, sest suviti sai ta arvuti koju kaasa võtta ja nende kallal nokitseda. Seetõttu kogunesid talle teadmised, mis olid juba pea, et võrdsed õpetajate omadega, kuid tema sõnul suutsid õpetajad siiski talle uusi asju õpetada. Minu meelest on see imetlusväärne, et noorest peast pühendab õpilane ennast millelegi, mis teda tulevikus võib edasi viia. Peale keskkooli asus õppima Tartu Ülikoolis statistikaameti eriala, mille ta ka omandas. Peale TÜ kolis ta Tallinnasse ning asus Hansapanka tööle, kus ta pikalt ei jõudnud olla, sest ta ei mõistnud pankureid ning tekkisid suhtlemis- ja juhtimisprobleemid. Selgelt jäi meelde Andrese öeldust see, et tuleb ise vaeva nägema, kuna lihtsalt midagi sülle ei kuku. Sellist mõttelaadi peab endale pidevalt kinnitama, sest kõik mis tegemata jääb, tuleb kunagi hiljem kummitama. Teise loenguna mõjus see julgustavalt ning tekitas rohkem huvi IT valdkonna vastu. 
 
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> mõjus mulle kõige paremini ning seda oli meeletult hea kuulata. Kaks noort inimest, Kristel ja Marko Kruustük rääkisid meile oma loost. Kristel käis IT Kolledžis aastatel 2008-11 ning nüüd teenib leiba programmide testijana. Esimene töökoht oli tal Artifys ning aastal 2012 asutasid koos Markoga Testlio. Kristelit võib kirjeldada kui ühte töökat naist, kes enne Testliod otsis lisaprojekte, et ennast rohkem arendada. Tema n.ö sloganiks oli: "I hunt for bugs in your software." Marko ITK koolitee oli aastatel 2000-03 ning nüüdseks on ta IT projektijuht ja ka programmeerija. Marko on ehitanud väga palju startupe, mis on minu meelest hämmastav, et tal on olnud nii palju tahtmist ja töökust seda kõike ellu viia. Tore oli näha noort paari, kellel on ambitsioonid ja sihid ning nad püüdlevad sinna poole edukalt. Loeng oli kaasahaarav ning ma arvan, et tulevikus võin kindlasti neid endale meelde tuletada kui motivatsioon on langenud ja kõhklused vaevavad pead. 
 
Neljandat loengut<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "4. Süsadminnimisest"]</ref> pidas self-made süsteemiadministraator, kelle suureks iidoliks on Andres Kütt. Lembitu Ling aka Snakeman esimene kokkupuude personaalse arvutiga oli tema sõbra pool aastal 86-87. Olles noored arvutifännid, siis nad üritasid Pascali ja Basicuga programmeerida endale mänge. Huvi arvutite vastu viis teda põhikooli ajal noortekeskuse elektroonikaringi ning juba hiljem töötas ta ise korra elektroonikuna. Tema lühikese elektroonikukarjääri jooksul jõudis ta ära parandada 5 monitori ning 3 toiteplokki. Lembitu suust jäi kõlama lause, mis mind kuidagi üllatas: "Programmeerimine pole minu leib." Seda oli hea kuulda, sest hetkel ma ei ole üldsegi kindel, kas mind huvitab rohkem arendamine või administreerimine. Loengust sain mitmeid mõtteterasid ning soovitusi, mida ma kindlasti meeles pean. Esiteks ütles Lembitu, et kui kõik süsteemid töötavad, siis tekib tööandjatel tunne, et süsteemiadministraatorit polegi vaja. Ma arvan, et sellega peab tõsiselt arvestama ning peab ennast tõestama. Sellest tulenevalt kostus Lembitult järgmine märkus, et ei tohi lasta endale pähe istuda, kuid ei tohi ka ennast üle hinnata. Lingi jutu võib kokku võtta tema enda mõttega, et hea süsteemiadministraator ei tee ühte asja kolm korda ning süsteemiadministraator on laisk. 
 
Viies loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "5. IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> möödus koos õppejõu Andres Septeri ja Einar Koltšanoviga. Loengu esimesest poolest tekkis mul ette pilt sellest, et ennast peab oskama müüa ning tööd otsiv inimene peab teadma, kuidas seda otsida. Kuna tänapäeval on oma startupe ja firmasid lihtne luua, siis tuleb kindlasti kontrollida eelnevalt nende ajalugu. Septeri sõnadest jäi eriti meelde mõttetera:"Avalik konkurss on jäänused." Järelikult pean mina ise vaeva nägema, sest kõik hea ja tore ei kuku mulle iseenesest sülle. Samuti pean oma võimeid ja oskusi arvestades mõtlema, kuhu ma tööle sobiksin ja tahaksin minna kuna valikuid on tegelikult päris palju. Alustades väikestest ettevõtetest kuni riigiasutusteni välja ning ka välismaale minek on variant. Tööturule minnes tuletan endale kindlasti meelde antud loengut ning ehk oskan arvestada oma võimalike valikute positiivsete ning negatiivsete pooltega ja samuti ka konkurentsiga. Loengu teisel poolel rääkis Scrum Master Einar Koltšanov meile IT ja äripoolest. Kuna Koltšanov on liikunud erinevatelt erialadelt teistele, siis ta julgustas meid elama huvitavat ja vaheldusrikast elu. Samuti tõi ta välja, et me võime liikuda IT erialalt välja, mõnelt teiselt erialalt IT-sse ning ka liikuda IT eriala siseselt. Loengust sain teada, et IT ja äripool ei mõista üksteist sugugi palju. Mõlemal poolel on negatiivne arvamus teisest ning see ei soodusta koos töötamist. Ma tahaksin uskuda, et vastastikuse mõistmise jaoks nähakse palju tööd ja higi, et jõutakse ideaalse olukorrani ning seetõttu suudetakse üheskoos midagi suurt saavutada. 
 
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "6. Andmed ei allu analüüsile"]</ref> külastas meid EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Lauri rääkis meile sellest, et kas andmed alluvad analüüsile või mitte. Ivari meelest alluvad küll, kuid tema sõnul neid kas ei kasutata, pole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti ei ole inimesi ega vahendeid. Maksu- ja tolliameti jaoks on andmeanalüüs väga tähtis, sest selle läbi saab monitoorida Eesti majandust ja ettevõtlust ning mis tulevik võib tuua. Lisaks saab uurida isikutepõhiselt, kaardistada riskikäitumisi ning koostada riskiprofiile. Mind antud teema ei huvitanud mistõttu oli Lauri raske kuulata ning teema tähtsus jäi ebaselgeks. 
 
5. oktoobril toimus aine seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "7. Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> ning esineja oli RIA peadirektor Jaan Priisalu. Tema jutust võis välja lugeda küberkaitse missiooni selliselt: teha elu lihtsamaks ning vabastada meie aega muude tegevuste tegemiseks. Selline lihtne mõte tekitas minus kerge vau tunde, sest ühiskonnal on nii palju suundasid kuhu poole edasi liikuda ning ennast arendada. Tema sõnul on küber kõige ees ning taga, nagu näiteks läheb lahti enne küberlahingud ja siis hiljem alles teised lahingud. Samas on küberkaitse pidev õppimine ning arenemine ja seda just õpidki päevakohaste sündmuste kaudu. Kindlasti ei ole küberkaitse mööduv nähtus, sest mu meelest IT valdkond järjest laieneb ja muutub aina tähtsamaks. 
 
Viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "8. IT ja turundus"]</ref> esinejaks oli Starmani turundusjuht Hedi Mardisoo. Tema loeng algas väikese küsitlusega tema poolt. Ta tahtis teada kui palju meist kohalolijatest kooli kõrvalt töötas. Täpsustuseks veel, et kui paljud neist startupides, FIE-na või siis tavalistes ettevõtetes. Kätemerd just ei olnud, kuid mõned üksikud käed siiski päästsid kohalolijate au. Mardisoo kasutas Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos-i tsitaati: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." Samas tuleb meeles pidada, et brändingu töö ja mõiste on väga lai. Hedi tõi välja kolm põhjust miks toode ei too nii palju edu kui alguses arvata võiks. Esiteks sul võib olla super hea toode, aga keegi ei tea sellest mitte midagi. Teiseks, see toode võib olla liiga kallis. Kolmandaks, toode ja hind võivad olla head, kuid seda ei saa Eestis kasutada. Seega turunduse ülesanne ongi leida see kuldne kesktee, et toode läbi läheks. Minu jaoks tundub selline töö väga mitmekesine ja keeruline. Pidevalt peab ennast nii öelda uute turundusvõtetega kurssi viima ja ennast täiendama. Selline töö sobib hästi aktiivsele ja avatud suhtlemisega inimesele. 
 
Loengute kokkuvõtteks võin öelda, et need olid huvitavad ja informatiivsed. Mitte ükski kolmapäeva hommik ei alganud negatiivse suhtumisega päeva esimesse loengusse ja esinejatega võis rohkemgi kui rahule jääda. Mulle väga meeldis kui entusiastlikult nad oma erialast ja kogemustest rääkisid ning see tekitas nende suhtes sümpaatse tunde. Kõige parem näide olid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kelle esitlus oli ka minu lemmik. Üldiselt ma sain palju kasulikku infot tuleviku otsuste jaoks ning muid teadmisi silmaringi laiendamiseks. 
 

== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==
 
'''Küsimus B''' 
 
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? 
 
'''Vastus''' 
 
Õigus kordussoorituseks kehtib punkti 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "5.2 Arvestus 5.2.12]</ref> kohaselt ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Arvestuse uuesti sooritamiseks on punkti 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "5.2 Arvestused 5.2.8"]</ref> kohaselt vaja ennast registreerida. Kordussooritusele saab ennast registreerida ÕIS-i kaudu, valides Minu asjad ja seejärel Kordussooritused pidades meeles, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "5.2 Arvestused 5.2.8.1."]</ref> Õppeeeskirja punkti 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "5.2 Arvestused 5.2.7"]</ref> kohaselt on ainult OF tudengitel kohustus maksta kordussoorituse eest. Õppeteenuste tasumäärad<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/"Õppeteenused punkt 5"]</ref> näitavad, et maksekohustus OF tudengitel on 20 eurot kordussoorituse kohta 
 
'''Küsimus 5''' 
 
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? 
 
'''Vastus''' 
 
Vajduspõhist õppetoetust<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus"]</ref> saavad tudengid: 
• kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; 
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. 
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel) ning sellest oleneb toetuse suurus. 
 
Taotlust saab esitada [["https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus"]]

== Viited ==
{{Reflist}}