ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-24T05:28:05Z

Mmozniko: /* Meeskond: JEMP */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]

...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - [[TeravMDB]]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]
*11:15 - HardwareMonitoring
*11:30 - Timeify

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile

Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 
'''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

'''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N 
'''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] 

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko
[https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. 
Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin]. 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Talk:H2I

2018-01-23T18:43:06Z

Mmozniko: /* Lõpptoote retsensioon by JEMP */

=Analüüsi retsensioon=

==Ülesehitus==
Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.

==Funktsionaalsus==

Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.

==Probleemid, mis silma jäid==

Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.

==Kas ise kasutaks rakendust?==

Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud "olemasoleva kogu rahalise väärtuse" funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.

==Mida teeksin teistmoodi==
Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).

==Andmemudel==

Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.

==Skoop==

Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.

==Hinnang teostatavusele==

Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.

'''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''

=Analüüsi retsensioon 2=

Retsensioon meeskonna H2l analüüsile

H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.

Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.

Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2).

Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus.

Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid.

Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.

Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]

=Lõpptoote retsensioon by JEMP=

==Eesmärgid==

Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi tegemist on raamatute kollektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.

==Funktsionaalsus==

Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.

==Probleemid, mis silma jäid==

Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud, on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.
Võimalik on sisestada teoseid, kus ei ole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada, et sõnesid süsteem ei aksepteeri.

Väga lihtne visuaalne näpukas: Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsiseks pinnuks silma, sest alates 5-kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.

Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.

Rakenduse liikumine mingile amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam. Ehk siis juures, et kust kohast soovib antud inimene parasjagu midagi otsida (kas või enumi kujul google, amazon jne.). Esimesel korral ehmatab soovnimekirjas olevale teosele klikkamine ära, et mis nüüd juhtus. Hea oleks muidugi, kui inimene saaks ise sisestada oma otsitava asukoha, kuna erinevatel kollektsionääridel on oma otsitavad asukohad.

Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.

Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaliselt.

==Positiivne==

Meetodite nimed ja nende tegevus on suhteliselt arusaadav. Kood on väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad. Otsingumootor on iseenesest suurepärane idee. Kui näiteks inimene saab tootele klikates kohe tagasiside. Eriti kui saab tagasiside veel kõikide kasutaja enda poolt lisatud aadressidelt (TODO). Üks klikk ja kogu info on käes.

==Hinnang lähtekoodile==

Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpetatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood on väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsastes raamides täidetud. Teades, kui palju aineid on õppida ja kui vähe on kaugõpilasel aega, on projekt täitsa omal kohal.

'''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''

Talk:H2I

2018-01-23T18:32:33Z

Mmozniko: /* Lõpptoote retsensioon by JEMP */

=Analüüsi retsensioon=

==Ülesehitus==
Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.

==Funktsionaalsus==

Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.

==Probleemid, mis silma jäid==

Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.

==Kas ise kasutaks rakendust?==

Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud "olemasoleva kogu rahalise väärtuse" funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.

==Mida teeksin teistmoodi==
Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).

==Andmemudel==

Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.

==Skoop==

Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.

==Hinnang teostatavusele==

Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.

'''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''

=Analüüsi retsensioon 2=

Retsensioon meeskonna H2l analüüsile

H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.

Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.

Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2).

Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus.

Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid.

Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.

Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]

=Lõpptoote retsensioon by JEMP=

==Eesmärgid==

Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi on tegemist raamatute kolektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.

==Funktsionaalsus==

Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.

==Probleemid, mis silma jäid==

Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.
Võimalik on sisestada teoseid, kus pole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada ,et sõnesid süsteem ei aksepteeri.

Väga lihtne visuaalne näpukas : Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsieks pinnuks silma, sest alates 5 kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.

Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.

Rakenduse liikumine mingile amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam. Ehk siis juures, et kust kohast soovib antud inimene parasjagu midagi otsida (kas või enumi kujulm google, amazon jne.). Esimesel korral ehmatab soovnimekirjas olevale teosele klikkamine ära, et mis nüüd juhtus. Hea oleks muidugi, kui inimene saaks ise sisestada oma otsitava asukoha, kuna erinevatel kollektsionääridel on oma otsitavad asukohad.

Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.

Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaline.

==Positiivne==

Meetodite nimed ja nende tegevus suhteliselt arusaadav. Kood väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad. Otsingumootor on iseenesest suurepärane idee. Kui näiteks inimene saab tootele klikates kohe tagaside. Eriti kui saab tagasiside veel kõikide kasutaja enda poolt lisatud aadressitelt(TODO). Üks klikk ja kogu info on käes.

==Hinnang lähtekoodile==

Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpeteatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsates raamides täidetud. Teades, kui palju aineid on õppida ja kui vähe on kaugõpilaseö aega, on projekt täitsa omal kohal.

'''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''

Talk:H2I

2018-01-23T18:17:30Z

Mmozniko: /* Probleemid, mis silma jäid */

=Analüüsi retsensioon=

==Ülesehitus==
Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.

==Funktsionaalsus==

Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.

==Probleemid, mis silma jäid==

Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.

==Kas ise kasutaks rakendust?==

Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud "olemasoleva kogu rahalise väärtuse" funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.

==Mida teeksin teistmoodi==
Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).

==Andmemudel==

Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.

==Skoop==

Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.

==Hinnang teostatavusele==

Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.

'''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''

=Analüüsi retsensioon 2=

Retsensioon meeskonna H2l analüüsile

H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.

Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.

Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2).

Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus.

Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid.

Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.

Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]

=Lõpptoote retsensioon by JEMP=

==Eesmärgid==

Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi on tegemist raamatute kolektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.

==Funktsionaalsus==

Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.

==Probleemid, mis silma jäid==

Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.
Võimalik on sisestada teoseid, kus pole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada ,et sõnesid süsteem ei aksepteeri.

Väga lihtne visuaalne näpukas : Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsieks pinnuks silma, sest alates 5 kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.

Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.

Rakenduse liikumine mingile suvalisele amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam.

Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.

Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaline.

==Positiivne==

Meetodite nimed ja nende tegevus suhteliselt arusaadav. Kood väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad.

==Hinnang lähktekoodile==

Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpeteatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsates raamides täidetud.

'''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''

Talk:H2I

2018-01-23T18:17:10Z

Mmozniko: /* Lõpptoote retsensioon by JEMP */

=Analüüsi retsensioon=

==Ülesehitus==
Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.

==Funktsionaalsus==

Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.

==Probleemid, mis silma jäid==

Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.

==Kas ise kasutaks rakendust?==

Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud "olemasoleva kogu rahalise väärtuse" funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.

==Mida teeksin teistmoodi==
Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).

==Andmemudel==

Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.

==Skoop==

Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.

==Hinnang teostatavusele==

Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.

'''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''

=Analüüsi retsensioon 2=

Retsensioon meeskonna H2l analüüsile

H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.

Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.

Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2).

Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus.

Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid.

Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.

Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]

=Lõpptoote retsensioon by JEMP=

==Eesmärgid==

Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi on tegemist raamatute kolektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.

==Funktsionaalsus==

Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.

==Probleemid, mis silma jäid==

Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.
Võimalik on sisestada teoseid, kus pole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada ,et sõnesid süsteem ei aksepteeri.

Väga lihtne visuaalne näpukas : Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsieks pinnuks silma, sest alates 5 kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.

Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.

Rakenduse liikumine mingile suvalisele amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam.

Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.

Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaline.

==Positiivne==

Meetodite nimed ja nende tegevus suhteliselt arusaadav. Kood väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad.

==Hinnang lähktekoodile==

Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpeteatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsates raamides täidetud.

'''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''

Talk:H2I

2018-01-23T18:16:14Z

Mmozniko: /* Lõpptoote retsensioon by JEMP */

=Analüüsi retsensioon=

==Ülesehitus==
Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.

==Funktsionaalsus==

Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.

==Probleemid, mis silma jäid==

Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.

==Kas ise kasutaks rakendust?==

Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud "olemasoleva kogu rahalise väärtuse" funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.

==Mida teeksin teistmoodi==
Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).

==Andmemudel==

Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.

==Skoop==

Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.

==Hinnang teostatavusele==

Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.

'''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''

=Analüüsi retsensioon 2=

Retsensioon meeskonna H2l analüüsile

H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.

Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.

Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2).

Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus.

Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid.

Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.

Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]

=Lõpptoote retsensioon by JEMP=

==Eesmärgid==

Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi on tegemist raamatute kolektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.

==Funktsionaalsus==

Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.

==Probleemid, mis silma jäid==

Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.
Võimalik on sisestada teoseid, kus pole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada ,et sõnesid süsteem ei aksepteeri.

Väga lihtne visuaalne näpukas : Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsieks pinnuks silma, sest alates 5 kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.

Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.

Rakenduse liikumine mingile suvalisele amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam.

Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.

Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaline.

==Positiivne==

Meetodite nimed ja nende tegevus suhteliselt arusaadav. Kood väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad.

==Hinnang lähktekoodile==

Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpeteatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsates raamides täidetud.

'''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-23T16:42:42Z

Mmozniko: /* Meeskond: JEMP */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]

...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - [[TeravMDB]]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]
*11:15 - HardwareMonitoring
*11:30 - Timeify

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

'''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N 
'''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] 

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon]In progress ..... meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko
[https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. 
Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Talk:H2I

2018-01-23T16:41:43Z

Mmozniko:

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-23T16:32:56Z

Mmozniko: /* Meeskond: JEMP */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]

...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - [[TeravMDB]]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]
*11:15 - HardwareMonitoring
*11:30 - Timeify

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

'''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N 
'''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 
Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] 

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)

[https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

In progress ..... meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko
[https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. 
Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

JEMP

2018-01-20T18:18:30Z

Mmozniko: /* API */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele.

===Võimalikud vaated===
*Hääletaja ning piirkonnapõhine vaade
*Hääletaja ajalugu
*Administraatori vaade
*Kandideerija isiklik tagasiside
*Kandideerija ajalugu
*Erakonnapõhine tagasiside
*Piirkonnapõhine tagasiside
*Üldtulemus
*Süsteemi muutmise ajalugu
*Süsteemi kasutamise ajalugu ja ajaline koormusstatistika.

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|JEMP_DB]]
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql election_create.sql]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest. Igal isikul on üks aktiivne telefon ja mailiaadress. Vastavadid üks mitmele seose kogumikke ei lisa.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest.
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest. Valimissündmuste ja sisestatavate seaduste võimalik kogumik.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja ehk kanditeerija algus ja lõpu kuupäevaga.
* REGION
Kandideerimispiirkond, kus parasjagu toimuvad valimised.
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega.

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Projekti keerukuse aste vastavalt vaja minevatele turvanõuetele.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

== API ==
[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht gitis] ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

JEMP

2018-01-20T18:17:59Z

Mmozniko: /* Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =

== Meeskond ==
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

== Sissejuhatus ==
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.

Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.

==Terminid==
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest

==Tehnoloogia==
*C# programmeerimiskeel
*WPF tehnoloogia
*Microsoft SQL Server

== Analüüs ==

==Arenduse infrastruktuur==
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:

*Windows 10
*Visual Studio 2017 IDE
*Visual Studio Team Services
*SQL Server Management Studio
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/
*JetBrains ReSharper

==Arenduse protsess ja metoodika==
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.

Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.

Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.

Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.

==Toote kirjeldus==

===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika
*Valimisprotseduuride järgne infokuva
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut
*Tegevuste logimine

==="Nice-to-have": ===
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine
*Eraldiseisev haldusliides
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)
*Valimisseisu statistika

==="Nice to have" ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele.

===Võimalikud vaated===
*Hääletaja ning piirkonnapõhine vaade
*Hääletaja ajalugu
*Administraatori vaade
*Kandideerija isiklik tagasiside
*Kandideerija ajalugu
*Erakonnapõhine tagasiside
*Piirkonnapõhine tagasiside
*Üldtulemus
*Süsteemi muutmise ajalugu
*Süsteemi kasutamise ajalugu ja ajaline koormusstatistika.

===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|JEMP_DB]]
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP/election_create.sql election_create.sql]

====Olemite semantika====
* PERSON
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest. Igal isikul on üks aktiivne telefon ja mailiaadress. Vastavadid üks mitmele seose kogumikke ei lisa.
* USER
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.
* ASSOCIATION
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest.
* USER_ASSOCIATION
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.
* PASSWORD
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.
* ROLE
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.
* RIGHTS
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user
* ROLE_RIGHTS
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.
* USER_ROLE
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.
* TYPE
Teadmik erinevatest valimisvormidest. Valimissündmuste ja sisestatavate seaduste võimalik kogumik.
* EVENT
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.
* PARTICIPATIONS aka USER_EVENT
Sündmusel osalev kasutaja ehk kanditeerija algus ja lõpu kuupäevaga.
* REGION
Kandideerimispiirkond, kus parasjagu toimuvad valimised.
* USER_REGION
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.
* EVENT_VOTE
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.
* USER_VOTE
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk
* SYSTEM
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.
* LOG
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega.

====Baasipõhine äriloogika====
* USER:
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks.
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.
* HÄÄLETAMINE:
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.
* RIGHTS:
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.
* SYSTEM/LOG:
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.

====Võimalikud probleemid====
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver.
* Projekti keerukuse aste vastavalt vaja minevatele turvanõuetele.
* Linq kasutamine arendumustrites.

== Blogi ==
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine
*'''21.09.17''' TFS konto tegemine
*'''21.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine
*'''01.10.17''' Projekti analüüsiga alustamine
*'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine
*'''22.10.17''' Wiki lehe tegemine
*'''05.11.17''' Wiki lehe täiendamine

== API ==
[https://github.com/er1ck/ElectionApp]Rakenduse asukoht gitis ning kes soovib võib kohe kloonia : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-20T18:15:23Z

Mmozniko: /* Meeskond: JEMP */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]

...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - [[TeravMDB]]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]
*11:15 - HardwareMonitoring
*11:30 - Timeify

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

[https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-20T18:14:14Z

Mmozniko: /* Meeskond: JEMP */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]

...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]
*13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
*14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - [[TeravMDB]]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]
*11:15 - HardwareMonitoring
*11:30 - Timeify

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

[https://github.com/er1ck/ElectionApp]Rakenduse asukoht gitis ning kes soovib võib kohe kloonia : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

JEMP

2017-11-05T20:14:51Z

Mmozniko: /* Toote kirjeldus */

I027 iseseisvad tööd

2017-05-24T21:13:42Z

Mmozniko: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-24T21:13:20Z

Mmozniko: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 -DWG-failide avamine Linuxis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-23T20:43:41Z

Mmozniko: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
*Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
*Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-23T20:42:58Z

Mmozniko: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
*Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
*Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-11T12:35:18Z

Mmozniko: /* Kokkuvõte */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha kadumisest tulevad hüved, riskid ja ohud.==

===Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast?===

Kui siiani on olnud näited ja viited väga konkreetsete toodete ja tehnoloogiate kohta, siis edaspidi tuleb liikuda rohkem hüpoteetilisele alale ja käia läbi erinevad stsenaariumid, mis kaasnevad sularahavabasse ühiskonda jõudes. Selle põhjuseks on see, et ükski riik pole veel siiani sularahast loobunud ja seetõttu pole ka võimalik konkreetseid näiteid tuua.
Viimasel ajal on ajakirjanduses päris palju olnud juttu sellest, et Põhjamaad plaanivad lähiaastatel üle minna sularahavabale ühiskonnale. Näiteks Rootsis moodustab sularaha kaks protsenti kogu nende majandusest, võrdluseks euroala keskmine on 10 protsenti.<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/27/rootsi-on-loobumas-sularahast "Rootsi suretab sularaha välja" (Pille Ivask)]</ref> Eelpool kirjeldatud erinevad tehnilised lahendused on loonud juba praeguseks olukorra, kus me saaks kasvõi kohe sularahast loobuda. Mis peaks siis ühiskonda motiveerima seda tegema? Kuna tehnoloogiliselt kõrgel tasemel Euroopa riikides tõstab järjest rohkem pead terrorism, mis omakorda rahastab enamuse oma tegevusest kahtlast päritolu sularahaga, siis peaks juba see olema üks häid argumente.<ref>[http://www.economist.com/blogs/economist-explains/2016/08/economist-explains-11 "Why some economists want to get rid of cash" (The Economist)]</ref> Nii et võib öelda, et turvalisus on väga oluline teema. Lisaks liigub palju sularaha ka organiseeritud kuritegevusega seotud maailmas – sinna hulka kuuluvad narkoäri, illegaalne relvaäri, inimkaubandus. Viimastel aastatel on ka väga tugevalt põimunud terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Kui sularahast loobuda ainult sellepärast, et võidelda kuritegevuse ja terrorismi vastu, siis selline tegevus oleks muidugi ebasümmeetrilise iseloomuga ja kindlasti ei omaks väga suurt efekti. Turvatunnet tänaval saab ühiskonnaliige juba praegu reguleerida, minimeerides kaasaskantava sularaha hulka. Üks häid argumente oleks samuti maksude laekumise parandamine, sest sularaha puudumine vähendaks ümbrikupalkade maksmist. Kahjuks tuleb tõdeda, et endiselt on ühiskonnas ka tehnoloogivõõraid kodanikke, nagu näiteks vanemad inimesed ning see takistaks kiirkorras sularahavabale ühiskonnale üleminekul. Negatiivse efektina võib ühiskond saada tavalisest vähe suurema arve sotsiaalhoolekande poolt, kelle üheks lisaülesandeks saaks siis aidata vanureid hakkama saada sularahata ühiskonnas.

===Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel?===

Läheks nüüd veelgi hallimale alale ja kujutame endale ette järgmist olukorda: hotellis toimub firmaüritus ja on tekkinud vajadus osta sigarette. Lähim koht seda teha on kasiino. Tekib kohe küsimus, et kas see isik tahab, et tema pank teaks sellest ostust kasiinos enne seda kui ta näiteks soovib pangast laenu saada, isegi kui see pole absoluutselt kuidagi seotud kasiinos raha peale mängimisega. Kui tulla tagasi veelkord isikute juurde, kes ainult kogu oma elu ja tegevuse ongi üles ehitanud sularahale, kas siis ei juhtu sama, mis on juhtunud teiste mittelegaalsete tegevustega? Kas siis ei juhtu see, et paralleelselt võetakse kasutusele mingi muu ebaseaduslik ekvivalent, millega saab teha tehinguid ainult kahe osapoole vahel ja millele tekiks omamoodi majandusharu, mis siis teeniks ebaseadusliku raha legaalseks muutmisel? Ehk siis sularaha kui selline läheb põranda alla ja sellest hetkest saab muidu väga respekteeritud maksevahendist, mis on meid teeninud väga pikalt, räpane maksevahend. Ei ole välistatud ka selline variant, et võetakse kasutusele nii-öelda illegaalselt mõne naaberriigi või siis rahvusvaheliselt tunnustatud sularaha – näiteks USA dollar juhul kui see veel käibel on. Üsna tõenäoliselt on, sest USA dollari käibelt mahavõtmisega on vist veelgi keerulisemad lood, liigub ju väga suur hulk USA dollareid väljaspool USA-d ja dollar on ka seotud tugevalt päris paljude majandustega, mis kasutavad käibel USA dollareid.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/International_use_of_the_U.S._dollar "International use of the U.S. dollar"]</ref><ref>[http://www.investopedia.com/articles/forex/040915/countries-use-us-dollar.asp "Countries That Use The U.S. Dollar"]</ref>

===Riskid===

Piirkond või riik, mis on loobunud sularahast, seisab silmitsi faktiga, et see sõltub täielikult tehnoloogiast. Seetõttu peavad olema erakorralisteks juhtumiteks väga konkreetsed plaanid. Näiteks kuidas toime tulla juhul kui tehnoloogia alt veab või kui on toimunud pahatahtlik rünne mõne riigi või rühmituse poolt. Sellest ka järeldus, et selline munad ühes korvis olukord teeb ühiskonna toimimise alustalad hapramaks ja poliitikud peavad väga tõsiselt kaaluma kõiki riske, mis võivad tekkida, enne kui otsustavad võtta vastu seadused, mis kaotavad sularaha. Viimastel aastatel on suurriigid investeerinud päris palju küberründe võimekuse suurendamiseks ja seda võimekust kasutatakse juba üsna julgelt oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Heaks näiteks on aastast 2007 aastal Venemaa poolt Eesti vastu suunatud küberründed. Hetkel on küll kõige populaarsemad olnud ründed erinevate lääneriikide valimiste ajal Moskva administratsiooni jaoks ebasobivate kandidaatide pihta ja on üritatud nendega seotud dokumente saada enda valdusesse. Seda selleks, et enda valdusesse saadud tundlikku infot lekitada avalikkusele, tihtipeale ka lisaks võltsitud infot sinna vahele pikkides. Kuid kui kogu ühiskond on üle läinud elektroonilisele rahale ja mingit teistsugust alternatiivi kiirelt mõnele teisele rahaliigile üle minna pole, siis võib muutuda plaan rünnata rahandussüsteemi väga ahvatlevaks väljakutseks. Kui veel Teise Maailmasõja ajal üritas Natsi-Saksamaa Suurbritannia üle ujutada võltsrahaga ja selliselt lüüa rivist välja brittide majandus,<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Bernhard "Operation Bernhard"]</ref> siis tänapäeval oleks vaenulikul riigil pigem huvi lasta teise riigi majandus põhja sellega, et keerata kinni elektroonilised kanalid. Kui B2B<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Business-to-business "Business-to-business"]</ref> ettevõtted elaks veel selle kraani kinnikeeramise üle, sest maksetel on üldjuhul väga pikad tähtajad, siis B2C<ref>[http://www.investopedia.com/terms/b/btoc.asp "Business To Consumer - B To C"]</ref> firmad hanguks hetkega ja tõmbaks ka väga kiirelt endaga kogu B2B sektori kaasa. Majandusliku kollapsini jõutakse sellisel juhul ennenägematult kiires tempos. Järelikult tekivad väga suured lisakulud kõikide nende riskide maandamiseks, mida ei oleks vaja juhul kui alternatiivina saaks võtta kasutusele sularaha. Selles pole kahtlust, et ka sularaha kasutavas riigis tekiks maksesüsteemide rünnaku puhul paras segadus, kuid selle saaks lahendada kiirelt. Muidugi juhul kui reservis on piisavalt sularaha ja selle saab kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii et vaatamata esialgsele kulude vähenemisele sularaha käibelt kadumisega võivad hiljem hakata kulud tõusma, selleks et minimeerida kõiki riske, mis on seotud küberturvalisusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et ennustamine on üks tänamatu töö. Võttes arvesse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja mingitel puhkudel isegi murranguliselt, siis see päev ei pruugigi olla väga kaugel, kus maailmas tehakse viimane tehing sularahaga.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

==Kokkuvõte==

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-11T12:34:59Z

Mmozniko: /* Sularaha tulevik */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha kadumisest tulevad hüved, riskid ja ohud.==

===Kas ühiskond on valmis loobuma sularahast?===

Kui siiani on olnud näited ja viited väga konkreetsete toodete ja tehnoloogiate kohta, siis edaspidi tuleb liikuda rohkem hüpoteetilisele alale ja käia läbi erinevad stsenaariumid, mis kaasnevad sularahavabasse ühiskonda jõudes. Selle põhjuseks on see, et ükski riik pole veel siiani sularahast loobunud ja seetõttu pole ka võimalik konkreetseid näiteid tuua.
Viimasel ajal on ajakirjanduses päris palju olnud juttu sellest, et Põhjamaad plaanivad lähiaastatel üle minna sularahavabale ühiskonnale. Näiteks Rootsis moodustab sularaha kaks protsenti kogu nende majandusest, võrdluseks euroala keskmine on 10 protsenti.<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/27/rootsi-on-loobumas-sularahast "Rootsi suretab sularaha välja" (Pille Ivask)]</ref> Eelpool kirjeldatud erinevad tehnilised lahendused on loonud juba praeguseks olukorra, kus me saaks kasvõi kohe sularahast loobuda. Mis peaks siis ühiskonda motiveerima seda tegema? Kuna tehnoloogiliselt kõrgel tasemel Euroopa riikides tõstab järjest rohkem pead terrorism, mis omakorda rahastab enamuse oma tegevusest kahtlast päritolu sularahaga, siis peaks juba see olema üks häid argumente.<ref>[http://www.economist.com/blogs/economist-explains/2016/08/economist-explains-11 "Why some economists want to get rid of cash" (The Economist)]</ref> Nii et võib öelda, et turvalisus on väga oluline teema. Lisaks liigub palju sularaha ka organiseeritud kuritegevusega seotud maailmas – sinna hulka kuuluvad narkoäri, illegaalne relvaäri, inimkaubandus. Viimastel aastatel on ka väga tugevalt põimunud terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Kui sularahast loobuda ainult sellepärast, et võidelda kuritegevuse ja terrorismi vastu, siis selline tegevus oleks muidugi ebasümmeetrilise iseloomuga ja kindlasti ei omaks väga suurt efekti. Turvatunnet tänaval saab ühiskonnaliige juba praegu reguleerida, minimeerides kaasaskantava sularaha hulka. Üks häid argumente oleks samuti maksude laekumise parandamine, sest sularaha puudumine vähendaks ümbrikupalkade maksmist. Kahjuks tuleb tõdeda, et endiselt on ühiskonnas ka tehnoloogivõõraid kodanikke, nagu näiteks vanemad inimesed ning see takistaks kiirkorras sularahavabale ühiskonnale üleminekul. Negatiivse efektina võib ühiskond saada tavalisest vähe suurema arve sotsiaalhoolekande poolt, kelle üheks lisaülesandeks saaks siis aidata vanureid hakkama saada sularahata ühiskonnas.

===Kas me soovime alatiseks kaotada anonüümsuse maksmisel?===

Läheks nüüd veelgi hallimale alale ja kujutame endale ette järgmist olukorda: hotellis toimub firmaüritus ja on tekkinud vajadus osta sigarette. Lähim koht seda teha on kasiino. Tekib kohe küsimus, et kas see isik tahab, et tema pank teaks sellest ostust kasiinos enne seda kui ta näiteks soovib pangast laenu saada, isegi kui see pole absoluutselt kuidagi seotud kasiinos raha peale mängimisega. Kui tulla tagasi veelkord isikute juurde, kes ainult kogu oma elu ja tegevuse ongi üles ehitanud sularahale, kas siis ei juhtu sama, mis on juhtunud teiste mittelegaalsete tegevustega? Kas siis ei juhtu see, et paralleelselt võetakse kasutusele mingi muu ebaseaduslik ekvivalent, millega saab teha tehinguid ainult kahe osapoole vahel ja millele tekiks omamoodi majandusharu, mis siis teeniks ebaseadusliku raha legaalseks muutmisel? Ehk siis sularaha kui selline läheb põranda alla ja sellest hetkest saab muidu väga respekteeritud maksevahendist, mis on meid teeninud väga pikalt, räpane maksevahend. Ei ole välistatud ka selline variant, et võetakse kasutusele nii-öelda illegaalselt mõne naaberriigi või siis rahvusvaheliselt tunnustatud sularaha – näiteks USA dollar juhul kui see veel käibel on. Üsna tõenäoliselt on, sest USA dollari käibelt mahavõtmisega on vist veelgi keerulisemad lood, liigub ju väga suur hulk USA dollareid väljaspool USA-d ja dollar on ka seotud tugevalt päris paljude majandustega, mis kasutavad käibel USA dollareid.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/International_use_of_the_U.S._dollar "International use of the U.S. dollar"]</ref><ref>[http://www.investopedia.com/articles/forex/040915/countries-use-us-dollar.asp "Countries That Use The U.S. Dollar"]</ref>

===Riskid===

Piirkond või riik, mis on loobunud sularahast, seisab silmitsi faktiga, et see sõltub täielikult tehnoloogiast. Seetõttu peavad olema erakorralisteks juhtumiteks väga konkreetsed plaanid. Näiteks kuidas toime tulla juhul kui tehnoloogia alt veab või kui on toimunud pahatahtlik rünne mõne riigi või rühmituse poolt. Sellest ka järeldus, et selline munad ühes korvis olukord teeb ühiskonna toimimise alustalad hapramaks ja poliitikud peavad väga tõsiselt kaaluma kõiki riske, mis võivad tekkida, enne kui otsustavad võtta vastu seadused, mis kaotavad sularaha. Viimastel aastatel on suurriigid investeerinud päris palju küberründe võimekuse suurendamiseks ja seda võimekust kasutatakse juba üsna julgelt oma välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel. Heaks näiteks on aastast 2007 aastal Venemaa poolt Eesti vastu suunatud küberründed. Hetkel on küll kõige populaarsemad olnud ründed erinevate lääneriikide valimiste ajal Moskva administratsiooni jaoks ebasobivate kandidaatide pihta ja on üritatud nendega seotud dokumente saada enda valdusesse. Seda selleks, et enda valdusesse saadud tundlikku infot lekitada avalikkusele, tihtipeale ka lisaks võltsitud infot sinna vahele pikkides. Kuid kui kogu ühiskond on üle läinud elektroonilisele rahale ja mingit teistsugust alternatiivi kiirelt mõnele teisele rahaliigile üle minna pole, siis võib muutuda plaan rünnata rahandussüsteemi väga ahvatlevaks väljakutseks. Kui veel Teise Maailmasõja ajal üritas Natsi-Saksamaa Suurbritannia üle ujutada võltsrahaga ja selliselt lüüa rivist välja brittide majandus,<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Bernhard "Operation Bernhard"]</ref> siis tänapäeval oleks vaenulikul riigil pigem huvi lasta teise riigi majandus põhja sellega, et keerata kinni elektroonilised kanalid. Kui B2B<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Business-to-business "Business-to-business"]</ref> ettevõtted elaks veel selle kraani kinnikeeramise üle, sest maksetel on üldjuhul väga pikad tähtajad, siis B2C<ref>[http://www.investopedia.com/terms/b/btoc.asp "Business To Consumer - B To C"]</ref> firmad hanguks hetkega ja tõmbaks ka väga kiirelt endaga kogu B2B sektori kaasa. Majandusliku kollapsini jõutakse sellisel juhul ennenägematult kiires tempos. Järelikult tekivad väga suured lisakulud kõikide nende riskide maandamiseks, mida ei oleks vaja juhul kui alternatiivina saaks võtta kasutusele sularaha. Selles pole kahtlust, et ka sularaha kasutavas riigis tekiks maksesüsteemide rünnaku puhul paras segadus, kuid selle saaks lahendada kiirelt. Muidugi juhul kui reservis on piisavalt sularaha ja selle saab kriisiolukorras kasutusele võtta. Nii et vaatamata esialgsele kulude vähenemisele sularaha käibelt kadumisega võivad hiljem hakata kulud tõusma, selleks et minimeerida kõiki riske, mis on seotud küberturvalisusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et ennustamine on üks tänamatu töö. Võttes arvesse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja mingitel puhkudel isegi murranguliselt, siis see päev ei pruugigi olla väga kaugel, kus maailmas tehakse viimane tehing sularahaga.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

==Kokkuvõte==
----

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-09T08:36:45Z

Mmozniko: /* Epitsenter kiip"A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks) */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter poolt arendatud tootega. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-09T06:58:42Z

Mmozniko: /* Pildistamismakse */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eeliseks makseterminali vajalikkuse puudumine ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle Lääne-Euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene vabastab makstava summa hiljem.
Eestis kasutab osaliselt GR-code süsteemi www.pilet.ee ehk linnasiseste bussipiletite süsteem, mille alusel müüakse ja valideeritakse sõidupileteid. Rakendust kasutab ka kinokosmos.ee, kus siis KOSMOS IMAX kasutab piletite väljastamisel ja registreerimisel GiroCode lahendust. Maksevahendina pole variant veel Eestisse jõudnud, aga tulevikus on kõik variandid võimalikud.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-09T06:49:38Z

Mmozniko: /* Vipps */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on millegi PayPal laadsega, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuga viibates saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-09T06:48:10Z

Mmozniko: /* Mobiilimakse */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisada nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Edasi toimub makse valideerimine telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles siis toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-09T06:46:16Z

Mmozniko: /* Pangakaart */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikeseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-09T06:44:56Z

Mmozniko: /* Pangakaart */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal kui ameeriklased lõiguvad kääridega oma kaarte, on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele "piduri peale" veel enne, kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning need on muutumas järjest raskemini muugitavateks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-09T06:43:16Z

Mmozniko: /* Pangaautomaat */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=

Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<ref>[https://www.sybrin.com/good-idea/ "The History of Payment Systems"]</ref>

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel "Shekel"]</ref> Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha "Alternatiivraha"]</ref><ref>[http://www.yhistupank.ee/74/kkk "Ühistupanga KKK"]</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu "Fureai kippu"]</ref>

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.<ref>[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ "The History of Money and Payments"]</ref> Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.<ref>[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php "The history of credit cards"]</ref> Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<ref>[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 "How many credit cards should I have?"]</ref>

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.<ref>[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ "Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card"]</ref><ref>[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html "Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave"]</ref> Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<ref>[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ "Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know"]</ref>

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellereid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult kiirelt arenevas konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Sularaha tulevik==

Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.

Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine<ref>[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf "WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign" (WikiLeaks)]</ref>, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.

Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost<ref>[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi "Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi" (Piret Järvis, ERR)]</ref>. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti <ref>[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ "LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain" (CoinDesk)]</ref>. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay<ref>[https://pocopay.com/ "Pocopay"]</ref> on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.

"Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta", ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu "Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu" (Äripäev)]</ref>. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].

Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 "Eurodirektiiv 2015/2366" (EUR-Lex)]</ref>. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009<ref>[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en "Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine" (Euroopa komisjon)]</ref>.

Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.

Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.

==Viited==

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T19:19:02Z

Mmozniko: /* Vipps */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps<ref>[https://www.vipps.no/ "Vipps, Norges mest populære betalingsapp"]</ref> on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T19:16:37Z

Mmozniko: /* Pildistamismakse */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode<ref>[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html "Einfach zahlen mit QR-Code"]</ref> süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T19:14:42Z

Mmozniko: /* Viipemakse */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse<ref>[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ "Everything you need to know about NFC and mobile payments" (Sharon Profis)]</ref>===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T19:11:49Z

Mmozniko: /* Epitsenter kiip */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip<ref>[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 "A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin" (James Brooks)]</ref>=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T19:07:03Z

Mmozniko: /* Pangaautomaat */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv"]</ref> 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T19:04:17Z

Mmozniko: /* Pangakaart */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:59:14Z

Mmozniko: /* Pangakaart */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes"]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:58:24Z

Mmozniko: /* Pangakaart */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide<ref>[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 "Pangakaartide arv funktsiooni lõikes" (Tiina Soosalu)]</ref> kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:54:46Z

Mmozniko: /* Pangakaart */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad<ref>[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 "Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima" (Tiina Soosalu)]</ref> prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:46:48Z

Mmozniko: /* Vipps */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

=====Vipps=====

Vipps on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:37:58Z

Mmozniko: /* Vipps */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

======Vipps======

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:36:48Z

Mmozniko: /* Tänapäevased maksesüsteemid */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

======Vipps======

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:33:14Z

Mmozniko: /* Tänapäevased maksesüsteemid */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:32:17Z

Mmozniko: /* Paberraha */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?
----

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.
----

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.
----

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:32:06Z

Mmozniko: /* Mündid */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.
----

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?
----

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.
----

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.
----

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:31:57Z

Mmozniko: /* Kaupraha */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.
----

----
===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.
----

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?
----

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.
----

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.
----

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:31:42Z

Mmozniko: /* Kaubavahetus */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).
----

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.
----

----
===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.
----

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?
----

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.
----

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.
----

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:31:31Z

Mmozniko: /* Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini) */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===
----

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.
----

===Kaupraha===
----

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).
----

===Mündid===
----

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.
----

----
===Paberraha===
----

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.
----

===Deebet- ja krediitkaardid===
----

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?
----

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.
----

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.
----

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:30:42Z

Mmozniko: /* Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole? */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
----
----
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep

==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?
----

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.
----

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.
----

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:30:24Z

Mmozniko: /* Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole? */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=
Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep
----
----
==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==
----
----

===Kaubavahetus===

Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.

===Kaupraha===

Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.

Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.

Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).

===Mündid===

Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.

Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.

===Paberraha===

Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.

Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.

Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.

===Deebet- ja krediitkaardid===

20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.

Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.

Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.

Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.

==Tänapäevased maksesüsteemid==
----
----
===Pangaautomaat===
----

Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati ("ATM"). Näiteks 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said "maitse suhu" ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?
----

===Pangakaart===
----

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.
----

===Viipemakse===
----

Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:
<li>Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.</li>

<li>Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.</li>

=====Pangakaart=====

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid "karu ei maga" ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale umbes 80% ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest.

=====Epitsenter kiip=====

Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega("oneway communication"), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi "In Time", kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.

=====Mobiilimakse=====

Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.
----

===Pildistamismakse===
----

Mõeldud siis GiroCode süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.

==Viited==

*https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/
*https://www.sybrin.com/good-idea/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel
*https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha
*http://www.yhistupank.ee/74/kkk
*https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu
*http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php
*http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283
*http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/
*https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html
*https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:30:10Z

Mmozniko: /* Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini) */

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:29:43Z

Mmozniko: /* Tänapäevased maksesüsteemid */

I026 - Kevad 2017 - Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?

2017-05-01T18:29:09Z

Mmozniko: /* Tänapäevased maksesüsteemid */