= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Martin Nigul (10151318)

Rühm: 12

Kuupäev 21.10.2015

== Essee ==

Olin otsustanud juba mõned aastad tagasi, et soovin kõrgkoolis õppida infotehnoloogiat. Valdkond on väga lai ning sellepärast on päris raske saada ettekujutust sellest, mida kõike see hõlmab. Erialatutvustuste loengute eesmärk oli anda mingit ettekujutust meile avanevatest võimalustest ja tulevastest töökohtadest. Oli loenguid, mis olid huvitavad ja innustavad ja samuti neid , mis olid juba tuttavama teemaga ja ka igavamad. Iga loeng andis mulle rohkem või vähem vajalikku infot ning midagi kasulikku. Ükski loeng ei olnud kasutu.

Sissejuhatav loeng oli mõeldud tutvustamaks õppekorraldust, õpikeskkondi, sisekorda, samuti, kuidas kõik toimib ja ,millised võimalused on koolis. Anti ka soovitusi õppeainete valikuks ja ,kuidas olla õppetöös edukas. Informatiivne materjal on ka kodulehel kirjas, kuid sealt ei saa otseseid soovitusi. Arvan, et loeng oli kinnistamiseks kasulik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Loeng "Õppekorraldus ja sisekord"]</ref>

Tiina Seemani loengust sain hea ülevaate projektijuhtimisest. Kuidas ühendada IT-alased teadmised ja juhtimine. Selgus, kui tähtis on hea meeskond ja meeskonnatöö. Edu võtmeks on korralik planeerimine, arvestamine, et alati läheb midagi valesti, kõike ei näe kunagi ette, info liikumine ja suhtlemine ning loomulikult meeskonnatöö. Oluline on, et juht oleks avatud, positiivne, mõistev ja paindlik. Huvitav oli kuulata, et ületöö eest tasustamisel on erinevaid võimalusi, kõik ei pea alati kinni olema ainult rahas. Loeng oli energiline ja positiivne ning sisaldas erinevaid näiteid esineja eelnevatest töökogemustest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loeng "IT projektide juhtimine"]</ref>

Elar Lang rääkis oma kogemustest iseõppijana. Tema loeng oli kindlasti motivatsiooniloeng õppimiseks ja eesmärkide seadmiseks. Sain kasulikke nõuandeid lõputööks. Teemavaliku juures pean kindlasti meeles, et teema peab ennast huvitama, tööd ei saa võtta ainult kohustusena. Koolis on tähtis õppida õppima. Pärast kooli tuleb pidevalt ise juurde õppida ja areneda ning kohaneda uute olukordadega. Tähtis on aru saada, et kool pole kohustus , vaid võimalus saada edukaks. Ise peab seadma endale eesmärgid, kuhu tahad jõuda ning tegutsed selle nimel. Elar Langi soovitus oli võtta kooli kui tööd ja õppeaineid kui projekte. Kõlama jäi lause-kool on töö ja töö on kool. Minu arvates täitis loeng oma eesmärke, sest see oli motiveeriv ja õpetlik.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loeng "Õppimisest. Omast kogemusest."]</ref>

Järgmine loeng oli ametipõhine ning tutvustas ka tööeetikat. Taavi Tuisk kirjeldas administreerimistööd. Ta rääkis töösse suhtumisest, projektide keeltest, süsteemidest, ametieetikast ja meeskonnatööst. Andis ülevaate, milline oli töö 15 aasta eest. Kasulik oli teada saada, et tänapäeval tuleb võimalikult palju automatiseerida ja väikefirmas ei ole kindlasti vaja kõike ise teha, vaid on mõttekas võtta endale kolmas osapool ehk teenusepakkuja. Loeng oli minu jaoks igavavõitu, liiga palju oli juttu minevikust, mis ei olnud nii asjakohane. Samuti oleksin soovinud näitlikustamist.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loeng "Millega tegeleb süsteemihaldur"]</ref>

Kert Suvi loeng oli lihtsalt superpõhjalik ja sisaldas näiteid ning kirjeldas väga hästi testimise vajalikkust. Sain teada, et testimata võivad juhtuda kõige hullemad ja ettenägematud stsenaariumid. Väga hästi oli välja toodud põhjused, miks on kindlasti vaja testida ning, et kõik projektis osalejad peaksid tegelikult testima. Huvitav oli teada saada, et heal testijal peab olema teistest erinev mõtlemine ning ta peab olema ka skeptik. Testijad on ka valdkonnapõhiselt spetsialiseerunud, näitena toodi turvatestimist. Kuid testijatel oleks soovitav muutuda ja areneda, mitte jääda ainult ühele kindlale valdkonnale kindlaks. Loengu lõpus anti soovitusi kursuste võtmiseks, mis tulevad meile kasuks. Kert Suvi loengut pean kindlasti üheks parimaks ja kasulikumaks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loeng "Testimine ja tarkvara kvaliteet"]</ref>

Ka järgmine loeng oli huvitav ja arendav. Targo Tennisberg andis häid nõuandeid, kuidas IT maailmas edukas olla. Samuti rõhutas ta juba esimeses loengus kuuldud fakte- arvestada, et asjad lähevad nihu, püüda ennetada vigu, inimestevahelise suhtluse tähtsust, kommunikatsiooni kliendi ja meeskonna vahel, riskide maandamise tähtsust. Sain teada, et alati ei saa kõike, midagi peab asendama või kompenseerima. Tarkvaraarenduses aeg on raha. Loengus jagati tulevaseks eluks nõuandeid hea töökoha leidmiseks, infot palkade kohta ja enda töökultuuri kohta. On asju, mida koolis ei õpetata ega ole ka ametijuhendites kirjas nagu probleemide lahendamine ja asjade tegemine, mis pole ametijuhendis kirjas. Eristumiseks on vaja pakkuda mingeid eriti spetsialiseeritud teenuseid. Selgus edu valem ja IT valdkonna erilisus. Kuigi kuulsin mõningaid juba eelnevalt saadud infot, oli loeng minu jaoks kasulik.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loeng "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda"]</ref>

Eraettevõtlusest sain hea ülevaate Tanel Undi loengust firma Navirec näitel. Loeng baseerus Tanel Undi enda kogemusel firmade loomisest. Hea näide sellest, et ilma kõrgkooli lõpetamata jõuab tark ja ettevõtlik inimene kaugele. Alustada võib juba noorelt, kogeda ebaõnnestumisi ja nendest õppida, kõike tuleb teha südamega, täita oma unistusi ja visioone. Loengus toodi häid näiteid erinevustest suurte ja väikeste, era- ja riiklike ettevõtete vahel. Eraettevõtjana peab olema multifunktsionaalne, et töötada kõikvõimalikel ametikohtadel ettevõttes. Nii nagu juba eelnevates loengutes rõhutati ka nüüd meeskonna tähtsust ja testimise olulisust. Kogu arendusest peaks umbes 1/5 minema testimisele. Ka kvaliteetne tarkvara hoiab lõppkokkuvõttes raha kokku. Ja nagu ikka, koguaeg peab edasi arenema. Loeng andis mulle endale teadmisi tulevikuks- kas eelistada riigiasutust või eraettevõtet?<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loeng "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel"]</ref>

Viimase loengu teemaga olin päris palju juba eelnevalt tuttav. Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov rääkisid statistika ja andmete analüüsi tähtsusest ühiskonnas, näiteks, kuidas saab inimesi või otsuseid mõjutada, vigu ennetada, riske minimeerida, rääkimata rahalistest mõjutustest. Toodi väga häid elulisi näiteid, nagu Läti sularahaautomaatide kohta. Heaks soovituseks oli leida mingi nišši ala, mida hallata ning olla aastaid ees millegagi, mis on veel avastamata.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loeng "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat"]</ref>

Kokkuvõtteks kõigi loengute kohta võin öelda, et igast loengust sain midagi kasulikku. Kõik esinejad olid oma valdkonna spetsialistid ja võiks öelda isegi fanaatikud. Mõned neist olid lõpetanud IT kolledži ja saanud väga edukaks ja hinnatud spetsialistiks. Loengutest sain ka parema ettekujutuse IT valdkonna ametikohtadest. Paljudest loengutest jäid kõlama ühed ja samad nõuanded, nagu enda panus, pidev edasiõppimine ja arendamine, koostöö, suhtlemine, hea meeskond ja kindlate eesmärkide seadmine ning nende saavutamine. Ning kindlasti üks tähtsaim ühine joon- ideed ning kindlasti oma ideede teostamine, sest ilma teostamata, pole idee väärt midagi. Tegelikult sõltub väga palju meist enestest ja meie pühendumisest, lisaks veel ka natuke õnne. Minu arvamus on, et kursus, täitis väga hästi oma eesmärgi.

== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne ==

=== Küsimus A ===

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida ÕIS-is. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref>

'''Mis on tähtajad?'''

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on korduseksam tasuta. (Korduma kippuvad küsimused 9.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused 9.]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. (Korduma kippuvad küsimused 9.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused 9.]</ref>

=== Küsimus 5 ===

'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?'''

Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
*ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
*ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
*tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329 eurot). (Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord 2.2.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#%C3%95ppetoetuste%20taotlemise%20tingimused Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord 2.2.]</ref>
Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust pereliikme kohta (toetuse suurus on 75 kuni 220 eurot). (Vajaduspõhine õppetoetus)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>

'''Mida peab toetuse saamiseks tegema?'''

Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud. (Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord 2.6.)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#%C3%95ppetoetuste%20taotlemise%20tingimused Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord 2.6.]</ref>

'''(Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudengil aasta peale kokku olema vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla EAP-sid vähem kui teises, eeldusel, et kokku kahe semestri peale tuleb 60 EAP-d. (Vajaduspõhine õppetoetus)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]</ref>

=== Ülesanne ===

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''

Minimaalne EAP hulk 2 semestri peale: 54. X= 20 EAP, Y= 27 EAP. 1 EAP hind: 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuste tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]</ref> EAP kokku 2 semestri peale: 20+27=47. Esimesel semestril jääb puudu 27-20=7 EAP-d. Tasuda tuleb: 7*50=350€. Kuna teisel semestril ei võetud lisa 7 EAP-d, siis tuleb aasta lõpus tasuda veelkord 7 EAP eest, ehk 7*50=350€. Kokku kahe semestri peale tuleb maksta 350+350=700€ ehk 14 EAP eest.
Vastus: esitatav arve aasta lõpus on 350€.

= Viited =

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]