ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-06-17T00:17:18Z

Mnomm:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta
* Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - E-posti krüpto
* Timo Otsing, 11 - Teine GUI windowsile
* Siim Puskar, IA18 - Info riistvara kohta
* Mihkel Nõmm, 12 - MSO → ODF dokumentide konverteerimine | Windows Subsystem for Linux

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - E-posti krüpto
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxile teine töölaud
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Rait Rand, 11 - Linuxile teine töölaud
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Liina Laumets, DK13, Windows Subsystem for Linux
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
* Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta
* Marite Rammo, 15 - Linuxile teine töölaud
* Siim Oselein, 11 - Linuxi teine töölaud
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto
* Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Gert Vesterberg, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus
* Hans Kõll, DK14, Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karoliina Vasli IA18 - Linuxile teine töölaud
* Artur Tammiste, 14 - Linuxile teine töölaud
* Juta Jaama, IA18 - E-posti krüpto
* Siim Puskar, IA18 - E-posti krüpto
* Mihkel Nõmm, 12 - Teine GUI Windowsile | Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Merilyn Merisalu, 13 - Kasutajanimede keelamine sisselogimisekraanilt
* Merilyn Merisalu, 13 - Külalise konto ärakeelamine sisselogimisekraanilt
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Liina Laumets, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Liina Laumets, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Erik Kaup, 13 - VPN Linuxile
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine
* Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis
*Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
*Alvar Suun DK13- Linuxi automaatne uuendamine
* Aleksandra Sepp, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Kai Trumm, 11/IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Karl Erik Õunapuu, 15 - VPN Linuxis
* Siim Ošur, ISd13 - GRUB'i taastamine
* Mihkel Nõmm, 12 - Alglaaduri taastamine peale Windowsi paigaldamist

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Mnomm

2016-10-19T06:55:30Z

Mnomm:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mihkel Nõmm

Esitatud: 19.10.2016

== Essee ==
* '''Loeng #1''': Õppekorraldus ja sisekord.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Eks see oli nagu sissejuhatavad loengud ikka on - ehk siis anda ülevaade eesootavast. Sai väärtusliku ülevaate aspektidest, mida peaks õpingute käigus meeles pidama ja tähele panema, seejuures sai ka informatsiooni kolledžisisestest üritustest ja muudest tegemistest-tegevustest.

* '''Loeng #2''': "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (esinejaks Andres Kütt).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja andis huvitava tausta sellest, kuidas ta on siiamani välja jõudnud. Vaatamata sellele, et tal oli oma pere ja töökoht millega tegeleda, suutis ta kõige selle kõrvalt veel MIT magistrikraadi kätte saada, mis näitab, et kui piisavalt tahta, siis ka saab. Samuti kirjeldas ta oma töökohustusi kui süsteemiarhitektina ja milliste katsumustega ta kokku puutub igapäevases elus. See andis huvitava ettekujutuse kuidas sellesse ametisse kohati suhtutakse IT-valdkonnas ja kuidas inimestega suhtlemine on üüratult tähtis, et oma seisukoht maksma panna. Tööõhustikus kultuuriliste erinevuste väljatoomine maadeti andis mõista, et need erinevused on märksa drastilisemad kui ma arvata oleksin osanud.

* '''Loeng #3''': "Testimine ja ''startupid''." (esinejateks Kristel ja Marko Kruustük).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Minu ettekujutus ''startup''-idest on alati olnud selline, et kamp karvaseid tuleb vägevate ideedega lagedale, klopsivad midagi suure hurraaga kokku ja sinna see ka jääb - hea kui teadmisi juurde saab. Sellest loengust oli selge, et vaatamata sellele, et ''startup''-i loomine on äärmiselt stressirohke, aeganõudev ja riskantne, on see täiesti teostatav ning pole välistatud, et sellest võib irduda ka vägagi edukas ettevõte. Huvitav oli tõdeda sedagi, et reaalse toote olemasolu pole nii oluline kui potentsiaalse toote müümine - peaasi, et inimesed kuulama jääksid. ''Startup''-ide teemal rääkides võiks mainida ka ühte seriaali ''startup''-i loomisest, nimega "[http://www.imdb.com/title/tt2575988/ Silicon Valley]". Tegu pole kindlasti eluliselt täielikult korrektse seriaaliga, kuid käsitleb rohkemal või vähemal määral ''startup''-i loomise konarlikke aspekte (koos huumoriga), seega huvitujatel soovitan vaadata.

* '''Loeng #4''': "Süsadminnimisest." (esinejaks Lembitu Ling).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja andis mõista, kui tähtis on arendaja ja administreerija kooslus. Arendaja peab oma töö tegemisel arvestama nii riistavaliste piirangutega (mitte süsteeme üle koormata ja kasutada ressursse säästlikult) kui ka sellega, et administreerijal elu lihtsam oleks kui ta süsteeme päevast päeva haldama peab. IT-inimestel on tihtipeale raske oma 'kastist' välja tulla ja mõista, et mida talt nüüd tahetakse ning millega arvestama peab, seega on kommunikatsioon esmatähtis kahe osapoole koosluses.

* '''Loeng #5''': "IT tööturg ja karjäärikäänakud." (esinejateks õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Kohati üllatav oli võib-olla see, kui oluline on tutvuste olemasolu ja et avalikku konkurssi jäävad n.ö. jäänused, mida ei suudeta kinniste konkurssidega täita, kuigi selge on see, et parimad töökohad liiguvad juba loomu poolest siseringides. Ettevõtte valikul võiks valida sellise, mis on piisavalt suuremõõtmeline (kindlus, struktuur, töövõime) ja võimaluse korral väikeettevõtteid vältida, kuna sellega kaasneb keskmisest suurem töömaht, palju tööväliseid kohustusi aetakse kaela jms 'sekeldused'. Startupidel on suur varisemioht, seega tuleb olla ettevaatlik nende valikul ja tõsiselt kaaluda kas on mõtet seda riski võtta, et üks hea päev võib asi lihtsalt katki jääda, samas mitte püstitades kõrgeid lootusi stabiilsele töökohale/palgale. Kasulik oleks ka teada saada, kas eksisteerib mingisugune efektiivne haldus, et ei tekiks liigset segadust ning töö tegemine läheks hõlpsamalt. Samuti on juhtimisahela olemasolu vajalik, vastasel juhul kipuvad konfliktid tekkima, kuna kellegi sõna ei jää n.ö. peale ja iga otsuse tegemise hakul demokraatlikult kisa tõstmine ei ole just soovitatav. Kokkuvõtlikult võiks siis rangelt soovitada teha eeltöö ära kui on plaan kuhugi tööle asuda.

Info levik IT poolelt äri poolele ja vastupidi ning osapoolte vajaduste selgitamine on esmatähtis, kuna tihtipeale IT ja äripoole arvamused ning teadmised ei ühti omavahel ja sellest tulenevalt võib tekkida palju lahkhelisid ning arusaamatusi.

* '''Loeng #6''': "Andmed ei allu analüüsile." (esinejaks Ivar Laur).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Sai hea tutvustuse EMTA igapäevaste tegemiste kohta - ega varem pole väga lähemalt selle kohta uurinud ega otsest huvi olnud. Esineja käsitles nii ettevõtete maksupettusi, koostööprotsesse EMTA-ga ning toodi välja ka mitmeid statistilisi andmeid seoses EMTA tegevustega. Andmete kogumine on üks asi aga nagu Ivar selgitas, siis võib nende asjakohane ärakasutamine olla üpriski keeruline. Tihtipeale piirab andmete efektiivset kasutust andmete valesti tõlgendamine, andmete vähesus või andmete kehv struktureeritus.

* '''Loeng #7''': "Eesti Vabariigi küberkaitse." (esinejaks Jaan Priisalu).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." loengusalvestus | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja on väga mitmekesise taustaga ja kogenud küberkaitse alal. Jaan tõi välja mitmeid näiteid Eesti küberajaloo põhjal. Esineja mainis ka e-valimisi, mis on rahvusvaheliselt suure kriitika alla sattunud selle potentsiaalse ebaturvalisuse pärast. Küberkaitse põhineb tugevalt hetkeolukorra jälgimisel nii kodus kui ka mujal ning selle põhjal mõistlike järelduste tegemisel. Nagu iga turvalisust sisaldaval alal, peab ka küberturbes tõsiselt n.ö. ajaga kaasas käima, vastasel korral jõuavad pätid sinust ette ja turvalisus on ohustatud. Väga raske, kui et mitte võimatu, on absoluutselt igat küberkaitse aspekti perfektselt läbi mõelda ja teostada, seega on vajalik eristada tähtsamad osised vähem olulisematest ja vastavalt tõõjõudu rakendada ühele või teisele poole, samas osata ka näha võimalikke nõrkusi süsteemis, mis võivad hiljem probleemiks osutuda.

* '''Loeng #8''': "IT ja turundus." (esinejaks Hedi Mardisoo).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus." loengusalvestus | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Sihtgrupid kui sellised ei ole väga mõistlikud, vaid kasulikum on keskenduda pigem inimeste käitumismallidele, mille kaudu saab enim ette näha, millisel viisil peaks reklaamima oma toodet. Hedi tõi välja aspekti mida käsitleti ka paaris eelmises loengus - ehk äri poole ja IT poole koosluse tähtsus ehk efektiivse kommunikatsiooni olemasolu. Maine ülestöötamine kehvast seisust on väga aeganõudev ja kulukas. Avalikkusele edasi antavat informatsiooni töötatakse hoolikalt läbi ja viimsete täpsusteni. Reklaam ja turundus kipub tihtipeale olema tähtsam kui toode ise, sest kui keegi antud tootest või teenusest pole mida kuulnudki, siis ei õnnestu seda kellelegi ka müüa.

== Küsimus B ==
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri "punase joone" päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punkt 5.2.12) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse tegemiseks peab ennast selleks ÕIS-is registreerima ja kui õppejõud seda nõuab, siis ka õppejõuga kokku leppima.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punktid 5.2.8 ja 5.2.8.1) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Kordussooritustele on võimalik registreerida ennast kas ÕIS-i kaudu või õppejõu poolt määratud viisil.<ref name=KKK_punkt10>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK | IT Kolledž] ''(Punkt 10) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Mis on tähtajad?'''

Kordusarverstusele registreerimisel peab meeles pidama, et töö sooritamise ja registreerimise vahele peab jääma minimaalselt kaks tööpäeva, vastasel korral pole võimalik tööd sooritada.<ref name=KKK_punkt10 />
----

'''Kui palju maksab kordussooritus, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

RF õppekohal on kordussooritus tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumuseks 20€. Arved soorituste kohta edastatakse ÕIS-i.<ref name=KKK_punkt10 />

== Küsimus 1 ==
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

Selleks peab esitama avalduse 1 tööpäev enne semestri "punase joone" päeva õppeosakonda rektori nimel, kusjuures avaldusele peab lisama nimekirja senistest õppesooritustest, kuna sobivad ained arvatakse uue õppekava soorituste hulka.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punkt 7.2.1) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Põhiline on, et kolledži lõpuks oleks vajalik arv õppekava valikainete mahust täidetud (minimaalselt 25 EAP).
----

'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Peale selle, et liigsete valikainete arv võib üle jõu käia, tuleks tähele panna ka seda, et nominaalõppemahtu (180 EAP) ületavate ainete eest peab maksma iga EAP eest 40€ (k.a. RF õppekohal olevad tudengid).<ref name=finantsInfo>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo. | IT Kolledž] ''www.itcollege.ee''</ref> Lisamärkuseks peaks ka mainima, et kui tudeng lõpetab EIK nominaalajaga, siis on tal õigus taotleda nominaalõppemahtu ületavate ainete eest makstud raha tagastamist kuni 30EAP piires.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuri-oigused Õppekorralduse eeskiri | IT Kolledž] ''(Punkt 3.1.8) www.itcollege.ee''</ref>

== Ülesanne ==
''X=26; Y=20''

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAP-d ja teise semestri lõpuks 20 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Kuna EIK poolt on kehtestatud õppekulude osalise hüvitamise määraks 50€/EAP - mis kehtib siis, kui semestris on täidetud vähem kui 27 EAP mahus õppeaineid - tuleb esimesel semestril tasuda 50€ (1 EAP) ning teisel semestril 350€ (7 EAP).<ref name=finantsInfo /> Õppeaasta lõpuks oleks siis kokku 400€ (8 EAP).

= Viited =
<references />

User:Mnomm

2016-10-19T06:54:45Z

Mnomm:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mihkel Nõmm

Esitatud: 19.10.2016

== Essee ==
* '''Loeng #1''': Õppekorraldus ja sisekord.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Eks see oli nagu sissejuhatavad loengud ikka on - ehk siis anda ülevaade eesootavast. Sai väärtusliku ülevaate aspektidest, mida peaks õpingute käigus meeles pidama ja tähele panema, seejuures sai ka informatsiooni kolledžisisestest üritustest ja muudest tegemistest-tegevustest.

* '''Loeng #2''': "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (esinejaks Andres Kütt).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja andis huvitava tausta sellest, kuidas ta on siiamani välja jõudnud. Vaatamata sellele, et tal oli oma pere ja töökoht millega tegeleda, suutis ta kõige selle kõrvalt veel MIT magistrikraadi kätte saada, mis näitab, et kui piisavalt tahta, siis ka saab. Samuti kirjeldas ta oma töökohustusi kui süsteemiarhitektina ja milliste katsumustega ta kokku puutub igapäevases elus. See andis huvitava ettekujutuse kuidas sellesse ametisse kohati suhtutakse IT-valdkonnas ja kuidas inimestega suhtlemine on üüratult tähtis, et oma seisukoht maksma panna. Tööõhustikus kultuuriliste erinevuste väljatoomine maadeti andis mõista, et need erinevused on märksa drastilisemad kui ma arvata oleksin osanud.

* '''Loeng #3''': "Testimine ja ''startupid''." (esinejateks Kristel ja Marko Kruustük).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Minu ettekujutus ''startup''-idest on alati olnud selline, et kamp karvaseid tuleb vägevate ideedega lagedale, klopsivad midagi suure hurraaga kokku ja sinna see ka jääb - hea kui teadmisi juurde saab. Sellest loengust oli selge, et vaatamata sellele, et ''startup''-i loomine on äärmiselt stressirohke, aeganõudev ja riskantne, on see täiesti teostatav ning pole välistatud, et sellest võib irduda ka vägagi edukas ettevõte. Huvitav oli tõdeda sedagi, et reaalse toote olemasolu pole nii oluline kui potentsiaalse toote müümine - peaasi, et inimesed kuulama jääksid. ''Startup''-ide teemal rääkides võiks mainida ka ühte seriaali ''startup''-i loomisest, nimega "[http://www.imdb.com/title/tt2575988/ Silicon Valley]". Tegu pole kindlasti eluliselt täielikult korrektse seriaaliga, kuid käsitleb rohkemal või vähemal määral ''startup''-i loomise konarlikke aspekte (koos huumoriga), seega huvitujatel soovitan vaadata.

* '''Loeng #4''': "Süsadminnimisest." (esinejaks Lembitu Ling).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja andis mõista, kui tähtis on arendaja ja administreerija kooslus. Arendaja peab oma töö tegemisel arvestama nii riistavaliste piirangutega (mitte süsteeme üle koormata ja kasutada ressursse säästlikult) kui ka sellega, et administreerijal elu lihtsam oleks kui ta süsteeme päevast päeva haldama peab. IT-inimestel on tihtipeale raske oma 'kastist' välja tulla ja mõista, et mida talt nüüd tahetakse ning millega arvestama peab, seega on kommunikatsioon esmatähtis kahe osapoole koosluses.

* '''Loeng #5''': "IT tööturg ja karjäärikäänakud." (esinejateks õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Kohati üllatav oli võib-olla see, kui oluline on tutvuste olemasolu ja et avalikku konkurssi jäävad n.ö. jäänused, mida ei suudeta kinniste konkurssidega täita, kuigi selge on see, et parimad töökohad liiguvad juba loomu poolest siseringides. Ettevõtte valikul võiks valida sellise, mis on piisavalt suuremõõtmeline (kindlus, struktuur, töövõime) ja võimaluse korral väikeettevõtteid vältida, kuna sellega kaasneb keskmisest suurem töömaht, palju tööväliseid kohustusi aetakse kaela jms 'sekeldused'. Startupidel on suur varisemioht, seega tuleb olla ettevaatlik nende valikul ja tõsiselt kaaluda kas on mõtet seda riski võtta, et üks hea päev võib asi lihtsalt katki jääda, samas mitte püstitades kõrgeid lootusi stabiilsele töökohale/palgale. Kasulik oleks ka teada saada, kas eksisteerib mingisugune efektiivne haldus, et ei tekiks liigset segadust ning töö tegemine läheks hõlpsamalt. Samuti on juhtimisahela olemasolu vajalik, vastasel juhul kipuvad konfliktid tekkima, kuna kellegi sõna ei jää n.ö. peale ja iga otsuse tegemise hakul demokraatlikult kisa tõstmine ei ole just soovitatav. Kokkuvõtlikult võiks siis rangelt soovitada teha eeltöö ära kui on plaan kuhugi tööle asuda.

Info levik IT poolelt äri poolele ja vastupidi ning osapoolte vajaduste selgitamine on esmatähtis, kuna tihtipeale IT ja äripoole arvamused ning teadmised ei ühti omavahel ja sellest tulenevalt võib tekkida palju lahkhelisid ning arusaamatusi.

* '''Loeng #6''': "Andmed ei allu analüüsile." (esinejaks Ivar Laur).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Sai hea tutvustuse EMTA igapäevaste tegemiste kohta - ega varem pole väga lähemalt selle kohta uurinud ega otsest huvi olnud. Esineja käsitles nii ettevõtete maksupettusi, koostööprotsesse EMTA-ga ning toodi välja ka mitmeid statistilisi andmeid seoses EMTA tegevustega. Andmete kogumine on üks asi aga nagu Ivar selgitas, siis võib nende asjakohane ärakasutamine olla üpriski keeruline. Tihtipeale piirab andmete efektiivset kasutust andmete valesti tõlgendamine, andmete vähesus või andmete kehv struktureeritus.

* '''Loeng #7''': "Eesti Vabariigi küberkaitse." (esinejaks Jaan Priisalu).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." loengusalvestus | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja on väga mitmekesise taustaga ja kogenud küberkaitse alal. Jaan tõi välja mitmeid näiteid Eesti küberajaloo põhjal. Esineja mainis ka e-valimisi, mis on rahvusvaheliselt suure kriitika alla sattunud selle potentsiaalse ebaturvalisuse pärast. Küberkaitse põhineb tugevalt hetkeolukorra jälgimisel nii kodus kui ka mujal ning selle põhjal mõistlike järelduste tegemisel. Nagu iga turvalisust sisaldaval alal, peab ka küberturbes tõsiselt n.ö. ajaga kaasas käima, vastasel korral jõuavad pätid sinust ette ja turvalisus on ohustatud. Väga raske, kui et mitte võimatu, on absoluutselt igat küberkaitse aspekti perfektselt läbi mõelda ja teostada, seega on vajalik eristada tähtsamad osised vähem olulisematest ja vastavalt tõõjõudu rakendada ühele või teisele poole, samas osata ka näha võimalikke nõrkusi süsteemis, mis võivad hiljem probleemiks osutuda.

* '''Loeng #8''': "IT ja turundus." (esinejaks Hedi Mardisoo).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus." loengusalvestus | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Sihtgrupid kui sellised ei ole väga mõistlikud, vaid kasulikum on keskenduda pigem inimeste käitumismallidele, mille kaudu saab enim ette näha, millisel viisil peaks reklaamima oma toodet. Hedi tõi välja aspekti mida käsitleti ka paaris eelmises loengus - ehk äri poole ja IT poole koosluse tähtsus ehk efektiivse kommunikatsiooni olemasolu. Maine ülestöötamine kehvast seisust on väga aeganõudev ja kulukas. Avalikkusele edasi antavat informatsiooni töötatakse hoolikalt läbi ja viimsete täpsusteni. Reklaam ja turundus kipub tihtipeale olema tähtsam kui toode ise, sest kui keegi antud tootest või teenusest pole mida kuulnudki, siis ei õnnestu seda kellelegi ka müüa.

== Küsimus B ==
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri "punase joone" päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punkt 5.2.12) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse tegemiseks peab ennast selleks ÕIS-is registreerima ja kui õppejõud seda nõuab, siis ka õppenjõuga kokku leppima.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punktid 5.2.8 ja 5.2.8.1) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Kordussooritustele on võimalik registreerida ennast kas ÕIS-i kaudu või õppejõu poolt määratud viisil.<ref name=KKK_punkt10>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK | IT Kolledž] ''(Punkt 10) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Mis on tähtajad?'''

Kordusarverstusele registreerimisel peab meeles pidama, et töö sooritamise ja registreerimise vahele peab jääma minimaalselt kaks tööpäeva, vastasel korral pole võimalik tööd sooritada.<ref name=KKK_punkt10 />
----

'''Kui palju maksab kordussooritus, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

RF õppekohal on kordussooritus tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumuseks 20€. Arved soorituste kohta edastatakse ÕIS-i.<ref name=KKK_punkt10 />

== Küsimus 1 ==
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

Selleks peab esitama avalduse 1 tööpäev enne semestri "punase joone" päeva õppeosakonda rektori nimel, kusjuures avaldusele peab lisama nimekirja senistest õppesooritustest, kuna sobivad ained arvatakse uue õppekava soorituste hulka.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punkt 7.2.1) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Põhiline on, et kolledži lõpuks oleks vajalik arv õppekava valikainete mahust täidetud (minimaalselt 25 EAP).
----

'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Peale selle, et liigsete valikainete arv võib üle jõu käia, tuleks tähele panna ka seda, et nominaalõppemahtu (180 EAP) ületavate ainete eest peab maksma iga EAP eest 40€ (k.a. RF õppekohal olevad tudengid).<ref name=finantsInfo>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo. | IT Kolledž] ''www.itcollege.ee''</ref> Lisamärkuseks peaks ka mainima, et kui tudeng lõpetab EIK nominaalajaga, siis on tal õigus taotleda nominaalõppemahtu ületavate ainete eest makstud raha tagastamist kuni 30EAP piires.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuri-oigused Õppekorralduse eeskiri | IT Kolledž] ''(Punkt 3.1.8) www.itcollege.ee''</ref>

== Ülesanne ==
''X=26; Y=20''

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAP-d ja teise semestri lõpuks 20 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Kuna EIK poolt on kehtestatud õppekulude osalise hüvitamise määraks 50€/EAP - mis kehtib siis, kui semestris on täidetud vähem kui 27 EAP mahus õppeaineid - tuleb esimesel semestril tasuda 50€ (1 EAP) ning teisel semestril 350€ (7 EAP).<ref name=finantsInfo /> Õppeaasta lõpuks oleks siis kokku 400€ (8 EAP).

= Viited =
<references />

User:Mnomm

2016-10-19T06:53:35Z

Mnomm: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Mihkel Nõmm Esitatud: 19.10.2016 == Essee == Aine "Õpingukorraldus ja erialat..."

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mihkel Nõmm

Esitatud: 19.10.2016

== Essee ==
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks on anda ettekujutus pärismaailmast ( ja EIK eesmärgist.

* '''Loeng #1''': Õppekorraldus ja sisekord.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Eks see oli nagu sissejuhatavad loengud ikka on - ehk siis anda ülevaade eesootavast. Sai väärtusliku ülevaate aspektidest, mida peaks õpingute käigus meeles pidama ja tähele panema, seejuures sai ka informatsiooni kolledžisisestest üritustest ja muudest tegemistest-tegevustest.

* '''Loeng #2''': "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (esinejaks Andres Kütt).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja andis huvitava tausta sellest, kuidas ta on siiamani välja jõudnud. Vaatamata sellele, et tal oli oma pere ja töökoht millega tegeleda, suutis ta kõige selle kõrvalt veel MIT magistrikraadi kätte saada, mis näitab, et kui piisavalt tahta, siis ka saab. Samuti kirjeldas ta oma töökohustusi kui süsteemiarhitektina ja milliste katsumustega ta kokku puutub igapäevases elus. See andis huvitava ettekujutuse kuidas sellesse ametisse kohati suhtutakse IT-valdkonnas ja kuidas inimestega suhtlemine on üüratult tähtis, et oma seisukoht maksma panna. Tööõhustikus kultuuriliste erinevuste väljatoomine maadeti andis mõista, et need erinevused on märksa drastilisemad kui ma arvata oleksin osanud.

* '''Loeng #3''': "Testimine ja ''startupid''." (esinejateks Kristel ja Marko Kruustük).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Minu ettekujutus ''startup''-idest on alati olnud selline, et kamp karvaseid tuleb vägevate ideedega lagedale, klopsivad midagi suure hurraaga kokku ja sinna see ka jääb - hea kui teadmisi juurde saab. Sellest loengust oli selge, et vaatamata sellele, et ''startup''-i loomine on äärmiselt stressirohke, aeganõudev ja riskantne, on see täiesti teostatav ning pole välistatud, et sellest võib irduda ka vägagi edukas ettevõte. Huvitav oli tõdeda sedagi, et reaalse toote olemasolu pole nii oluline kui potentsiaalse toote müümine - peaasi, et inimesed kuulama jääksid. ''Startup''-ide teemal rääkides võiks mainida ka ühte seriaali ''startup''-i loomisest, nimega "[http://www.imdb.com/title/tt2575988/ Silicon Valley]". Tegu pole kindlasti eluliselt täielikult korrektse seriaaliga, kuid käsitleb rohkemal või vähemal määral ''startup''-i loomise konarlikke aspekte (koos huumoriga), seega huvitujatel soovitan vaadata.

* '''Loeng #4''': "Süsadminnimisest." (esinejaks Lembitu Ling).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja andis mõista, kui tähtis on arendaja ja administreerija kooslus. Arendaja peab oma töö tegemisel arvestama nii riistavaliste piirangutega (mitte süsteeme üle koormata ja kasutada ressursse säästlikult) kui ka sellega, et administreerijal elu lihtsam oleks kui ta süsteeme päevast päeva haldama peab. IT-inimestel on tihtipeale raske oma 'kastist' välja tulla ja mõista, et mida talt nüüd tahetakse ning millega arvestama peab, seega on kommunikatsioon esmatähtis kahe osapoole koosluses.

* '''Loeng #5''': "IT tööturg ja karjäärikäänakud." (esinejateks õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg ja karjäärikäänakud." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Kohati üllatav oli võib-olla see, kui oluline on tutvuste olemasolu ja et avalikku konkurssi jäävad n.ö. jäänused, mida ei suudeta kinniste konkurssidega täita, kuigi selge on see, et parimad töökohad liiguvad juba loomu poolest siseringides. Ettevõtte valikul võiks valida sellise, mis on piisavalt suuremõõtmeline (kindlus, struktuur, töövõime) ja võimaluse korral väikeettevõtteid vältida, kuna sellega kaasneb keskmisest suurem töömaht, palju tööväliseid kohustusi aetakse kaela jms 'sekeldused'. Startupidel on suur varisemioht, seega tuleb olla ettevaatlik nende valikul ja tõsiselt kaaluda kas on mõtet seda riski võtta, et üks hea päev võib asi lihtsalt katki jääda, samas mitte püstitades kõrgeid lootusi stabiilsele töökohale/palgale. Kasulik oleks ka teada saada, kas eksisteerib mingisugune efektiivne haldus, et ei tekiks liigset segadust ning töö tegemine läheks hõlpsamalt. Samuti on juhtimisahela olemasolu vajalik, vastasel juhul kipuvad konfliktid tekkima, kuna kellegi sõna ei jää n.ö. peale ja iga otsuse tegemise hakul demokraatlikult kisa tõstmine ei ole just soovitatav. Kokkuvõtlikult võiks siis rangelt soovitada teha eeltöö ära kui on plaan kuhugi tööle asuda.

Info levik IT poolelt äri poolele ja vastupidi ning osapoolte vajaduste selgitamine on esmatähtis, kuna tihtipeale IT ja äripoole arvamused ning teadmised ei ühti omavahel ja sellest tulenevalt võib tekkida palju lahkhelisid ning arusaamatusi.

* '''Loeng #6''': "Andmed ei allu analüüsile." (esinejaks Ivar Laur).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile." loengusalvestus. | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Sai hea tutvustuse EMTA igapäevaste tegemiste kohta - ega varem pole väga lähemalt selle kohta uurinud ega otsest huvi olnud. Esineja käsitles nii ettevõtete maksupettusi, koostööprotsesse EMTA-ga ning toodi välja ka mitmeid statistilisi andmeid seoses EMTA tegevustega. Andmete kogumine on üks asi aga nagu Ivar selgitas, siis võib nende asjakohane ärakasutamine olla üpriski keeruline. Tihtipeale piirab andmete efektiivset kasutust andmete valesti tõlgendamine, andmete vähesus või andmete kehv struktureeritus.

* '''Loeng #7''': "Eesti Vabariigi küberkaitse." (esinejaks Jaan Priisalu).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse." loengusalvestus | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Esineja on väga mitmekesise taustaga ja kogenud küberkaitse alal. Jaan tõi välja mitmeid näiteid Eesti küberajaloo põhjal. Esineja mainis ka e-valimisi, mis on rahvusvaheliselt suure kriitika alla sattunud selle potentsiaalse ebaturvalisuse pärast. Küberkaitse põhineb tugevalt hetkeolukorra jälgimisel nii kodus kui ka mujal ning selle põhjal mõistlike järelduste tegemisel. Nagu iga turvalisust sisaldaval alal, peab ka küberturbes tõsiselt n.ö. ajaga kaasas käima, vastasel korral jõuavad pätid sinust ette ja turvalisus on ohustatud. Väga raske, kui et mitte võimatu, on absoluutselt igat küberkaitse aspekti perfektselt läbi mõelda ja teostada, seega on vajalik eristada tähtsamad osised vähem olulisematest ja vastavalt tõõjõudu rakendada ühele või teisele poole, samas osata ka näha võimalikke nõrkusi süsteemis, mis võivad hiljem probleemiks osutuda.

* '''Loeng #8''': "IT ja turundus." (esinejaks Hedi Mardisoo).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus." loengusalvestus | Echo360] ''www.echo360.e-ope.ee''</ref>

Sihtgrupid kui sellised ei ole väga mõistlikud, vaid kasulikum on keskenduda pigem inimeste käitumismallidele, mille kaudu saab enim ette näha, millisel viisil peaks reklaamima oma toodet. Hedi tõi välja aspekti mida käsitleti ka paaris eelmises loengus - ehk äri poole ja IT poole koosluse tähtsus ehk efektiivse kommunikatsiooni olemasolu. Maine ülestöötamine kehvast seisust on väga aeganõudev ja kulukas. Avalikkusele edasi antavat informatsiooni töötatakse hoolikalt läbi ja viimsete täpsusteni. Reklaam ja turundus kipub tihtipeale olema tähtsam kui toode ise, sest kui keegi antud tootest või teenusest pole mida kuulnudki, siis ei õnnestu seda kellelegi ka müüa.

== Küsimus B ==
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri "punase joone" päevani.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punkt 5.2.12) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''

Kordussoorituse tegemiseks peab ennast selleks ÕIS-is registreerima ja kui õppejõud seda nõuab, siis ka õppenjõuga kokku leppima.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punktid 5.2.8 ja 5.2.8.1) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''

Kordussooritustele on võimalik registreerida ennast kas ÕIS-i kaudu või õppejõu poolt määratud viisil.<ref name=KKK_punkt10>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK | IT Kolledž] ''(Punkt 10) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Mis on tähtajad?'''

Kordusarverstusele registreerimisel peab meeles pidama, et töö sooritamise ja registreerimise vahele peab jääma minimaalselt kaks tööpäeva, vastasel korral pole võimalik tööd sooritada.<ref name=KKK_punkt10 />
----

'''Kui palju maksab kordussooritus, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

RF õppekohal on kordussooritus tasuta, OF õppekohal on kordussoorituse maksumuseks 20€. Arved soorituste kohta edastatakse ÕIS-i.<ref name=KKK_punkt10 />

== Küsimus 1 ==
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

Selleks peab esitama avalduse 1 tööpäev enne semestri "punase joone" päeva õppeosakonda rektori nimel, kusjuures avaldusele peab lisama nimekirja senistest õppesooritustest, kuna sobivad ained arvatakse uue õppekava soorituste hulka.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline Õppekorralduse eeskiri. | IT Kolledž] ''(Punkt 7.2.1) www.itcollege.ee''</ref>
----

'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Põhiline on, et kolledži lõpuks oleks vajalik arv õppekava valikainete mahust täidetud (minimaalselt 25 EAP).
----

'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Peale selle, et liigsete valikainete arv võib üle jõu käia, tuleks tähele panna ka seda, et nominaalõppemahtu (180 EAP) ületavate ainete eest peab maksma iga EAP eest 40€ (k.a. RF õppekohal olevad tudengid).<ref name=finantsInfo>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo. | IT Kolledž] ''www.itcollege.ee''</ref> Lisamärkuseks peaks ka mainima, et kui tudeng lõpetab EIK nominaalajaga, siis on tal õigus taotleda nominaalõppemahtu ületavate ainete eest makstud raha tagastamist kuni 30EAP piires.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuri-oigused Õppekorralduse eeskiri | IT Kolledž] ''(Punkt 3.1.8) www.itcollege.ee''</ref>

== Ülesanne ==
''X=26; Y=20''

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAP-d ja teise semestri lõpuks 20 EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve?'''

Kuna EIK poolt on kehtestatud õppekulude osalise hüvitamise määraks 50€/EAP - mis kehtib siis, kui semestris on täidetud vähem kui 27 EAP mahus õppeaineid - tuleb esimesel semestril tasuda 50€ (1 EAP) ning teisel semestril 350€ (7 EAP).<ref name=finantsInfo /> Õppeaasta lõpuks oleks siis kokku 400€ (8 EAP).

= Viited =
<references />