https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Moldja 2026-05-08T15:35:11Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017&diff=123565 2017-06-13T20:18:52Z

<p>Moldja: /* Meeskond: Echo */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2017=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20. märts 2017'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27. märts 2017'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''17.aprill 2017'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * AngularJS klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> ==Kaitsmisele registreerumine==<br /> Kaitsmine toimub ruumis 314 neljapäeval, 8ndal juunil peale konsultatsiooni, mis algab kell 16:00.<br /> <br /> *16:30 - Bob's Burgers<br /> *16:45 - Redundant Rappers<br /> *17:00 - ...<br /> *17:15 - Ott<br /> *17:30 - ..<br /> *17:45 - ..<br /> *18:00 - ..<br /> *18:15 - ..<br /> <br /> kui nendest aegadest ei piisa, siis lisada aegu juurde ise 15 min tsükliga<br /> <br /> <br /> '''Reede'''<br /> <br /> *16:00 - Meeskond: QView (neljapäeval pole tiimi!)&lt;br&gt;<br /> *16:15 - Meeskond: HelpOut&lt;br&gt;<br /> *16:30 - Meeskond: VeebiGurmaanid &lt;br&gt;<br /> *16:45 - <br /> *17:00 - Meeskond: Blogify<br /> *17:15 - Meeskond: Sense Of Direction<br /> *17.30 - ??? Profit<br /> *17.45 -<br /> *18.00 - Meeskond: Echo (Tiimiliikmed jõuavad selleks ajaks)<br /> <br /> ... kui nendest aegadest ei piisa, siis lisada aegu juurde ise 15 min tsükliga<br /> <br /> '''Esmaspäev'''<br /> *08:45 - <br /> *09:00 - Unnamed team<br /> *09:15 - RK<br /> *09:30 - Kirde sai<br /> *09:45 - <br /> *10:00 - ..<br /> *10:15* - Falador<br /> * Ott<br /> * Mjart *<br /> <br /> ..ülejäänud meeskonnad panevad nime kirja siia ning kaitsmine toimub päeva jooksul jooksvalt. Kaitsta saavad need, kellel on nimi siin kirjas<br /> <br /> =Teemad 2017 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Helistajad===<br /> Liikmed:<br /> * Kristjan Tõnismäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Helistajad]]<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale: <br /> <br /> ===Meeskond: QView===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Nigul<br /> * Martin Nõukas<br /> * Margus Muru<br /> * Lisandra Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: QView]]<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Meeskond:_VeebiGurmaanid#M.C3.A4rkused: VeebiGurmaanid]<br /> <br /> ===Meeskond: Redundant Rappers===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kliss<br /> *Kertu Nurmberg<br /> *Anneli Asser<br /> *Mart-Erki Nõumees<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Redundant Rappers]]<br /> <br /> Meeskonna XML/XSD/XSLT : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Redundant_Rappers#XML_.2F_XSD_.2F_XSLT]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoode: [http://enos.itcollege.ee/~tkliss/VRII/ RedRap].<br /> <br /> Meeskonna retsensioon meeskonnale Sense Of Direction: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sense_Of_Direction]<br /> <br /> ===Meeskond: Sense Of Direction===<br /> Liikmed:<br /> *Ilja Andrejev<br /> *Aleksandr Babõkin<br /> *Vladislav Lahtarin<br /> *Vladislav Kovaltšuk<br /> Meeskonna koduleht: [[Sense Of Direction]]&lt;br&gt;<br /> XML/XSD/XSLT osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#XML siin]&lt;br&gt;<br /> Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale &quot;Poly&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#Retsensioon_XML-failide_kohta_meeskonnale_.22Poly.22 siin]&lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonna &quot;Bob's Burgers&quot; veebi- ja klienrakendusele asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#.22Bob.27s_Burgers.22_veebiteenuse_ja_klientrakenduse_retsensioon siin]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK Meeskond: RK]===<br /> Liikmed:<br /> *Raido Kivinurm<br /> <br /> Esimene osa: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XML XML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSD XSD] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_HTML XSLT HTML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_XML XSLT XML]<br /> &lt;BR&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#Retsensioonid Retsensioonid]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo Meeskond: Echo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Mari-Liis Oldja<br /> * Arti Zirk<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo#XML XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Redundant_Rappers#Retsensioon_Team_Echo_poolt Retsensioon meeskonnale Redundant Rappers]<br /> <br /> Kood V1: [https://www.dropbox.com/s/yegi5rn6emdjs4f/VRII_Echo360.zip?dl=0 Echo360]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers Meeskond: Bob's Burgers]===<br /> Liikmed:<br /> *Aleksei Kopõlov<br /> *Sander Perens<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers#XML_Retsensioon_meeskonnale_VeebiGurmaanid Retsensioon meeskonnale '''VeebiGurmaanid''']<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Meeskond:_VeebiGurmaanid Meeskond: VeebiGurmaanid]===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Melissa Eenmaa<br /> * Joosep Koort<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_HelpOut HelpOut]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru Meeskond: Muru]===<br /> Liikmed:<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru#Retsensioonid Retsensioonid]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Repi Meeskond: Repi]===<br /> Liikmed:<br /> *Renet Pirso<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Blogify Retsensioon: BLOGIFY]<br /> <br /> ===Meeskond: HelpOut===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Martin Paakspuu<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Piret Pomerants<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HelpOut Meeskonna koduleht]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * XML/XSLT/XSD retsensioon meeskonnale '''Falador''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Falador siin]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/2017_Meeskond_Poly Meeskond: Poly]===<br /> Liikmed:<br /> * Kristian Kalm<br /> * Roland Kontson<br /> <br /> === Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Nope%22: Nope] ===<br /> * Raido Vell<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Lisette Noor<br /> * Madis Roosioks<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Nope%22: Nope]<br /> <br /> '''XML/XSLT/XSD''' &lt;br/&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bob%27s_Burgers Bob's Burgers] &lt;br/&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Blogify Blogify]<br /> <br /> ===Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab Alt + Tab]===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Roots<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#Esimene_osa Esimene osa:] [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XML XML] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSD XSD] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSLT_HTML XSLT HTML] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSLT_XML XSLT XML]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#Anal.C3.BC.C3.BCs Analüüs]<br /> <br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Muru Muru]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirde_sai Meeskond: Kirde sai]===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Teearu<br /> *Berit Põldoja<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirde_sai#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Proovitud_abielu XML retsensioon Proovitud abielu]<br /> <br /> ===Meeskond: Unnamed Team===<br /> Liikmed:<br /> *Andreas Kirotar<br /> *Jaan Kostõgov<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Unnamed Team]]<br /> <br /> Meeskonna retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2017_Meeskond_Poly Poly]<br /> <br /> === Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/%3F%3F%3F_Profit ??? Profit] ===<br /> * Aivar Romandi<br /> * Frank Karl Koppel<br /> * Aldin Talve<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Purgis Retsensioon meeskonnale Purgis]<br /> <br /> ===Meeskond: Purgis===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Lõhmus<br /> * Kelli Lukas <br /> Meeskonna koduleht: [[Purgis]]&lt;br&gt;<br /> Esimene osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Purgis#XML siin]<br /> <br /> XML Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Alt_%2B_Tab Alt + Tab]<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador Falador]===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Elina Kuldkepp<br /> Meeskonna koguleht: [[Meeskond: Falador]]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador#Veebiteenus Veebiteenuse analüüs]&lt;br&gt;<br /> XML retsensioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_QView QView]&lt;br&gt;<br /> Veebiteenuse analüüsi retsensioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_QView QView]&lt;br&gt;<br /> <br /> Teenuse repo asub siin: [https://bitbucket.org/ekuldkep/vr2/ Teenus]&lt;br&gt;<br /> Klientrakenduse repo asub siin: [https://bitbucket.org/ekuldkep/haterclient Klientrakendus]<br /> <br /> Antud meeskonna teenusele ja kliendile teeb retsensiooni BLOGIFY. In progress...<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Blogify Blogify]===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> * Tõnn Vaher<br /> <br /> XML etapi Retsensioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ott#Retsensioon_XML_kohta_meeskonnalt_Blogify Ott]<br /> <br /> LÕPPTOODE:[https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8YUxxYlZQMUs3UUU SIIN]<br /> (teenuse ja kliendi zipid + Käivitusjuhend)<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Proovitud_abielu Proovitud abielu]===<br /> Liikmed:<br /> *Elina Kuldkepp<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Proovitud_abielu#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> XML Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Nope%22: Nope]<br /> <br /> === Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Mjart Mjart] ===<br /> Liikmed:<br /> *Märt Häkkinen<br /> XML/XSLT/XSD Retsensioon meeskonnale [Proovitud Abielu https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Proovitud_abielu]<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ott Ott]===<br /> Liige:<br /> *Ott Sõerumäe<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ott#XML_Retsensioon_meeskonnale_Kirde_sai Kirde sai]<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PageNotFound PageNotFound]===<br /> '''Liige:'''<br /> *Arvo Paomees<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Mjart XML-i retsensioon meeskonnale Mjart, meeskond PageNotFound poolt] (kirjutatud 01.05.2017)<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TahaksLopetada TahaksLopetada]===<br /> Liikmed:<br /> * Mart Naris<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PhoneBookService PhoneBookService]===<br /> Liikmed:<br /> * Indrek Tamm<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador Sulased]===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Osa<br /> * Taavi Kivimaa<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Sulased Koduleht]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sense_Of_Direction Restsensioon XML/XSD/XSLT]&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Tudengisündroom===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Saluste<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: CoverMe===<br /> Liikmed:<br /> * Karit Kilgi<br /> * Sten Kaasik<br /> * Ragne Auling<br /> * Silja Kralik<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: CoverMe]]<br /> <br /> XML failide retsensioon meeskonnale PC KartKicker: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PC_KartKicker Talk:Team_PC_KartKicker]<br /> <br /> XML failide retsensioon meeskonnale PC KartKicker: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ticketer Talk:Team_Ticketer]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT Meeskond: SPOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Pachel<br /> * Oliver Tiks<br /> Esitatud tööd leiab meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT lehelt]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT Meeskond: JRT]===<br /> Liikmed:<br /> * Riho Uusjärv<br /> * Jevgeni Gavrilov<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale &quot;PC KartKicker&quot; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT#Retsensioon_JRT]&lt;br&gt;<br /> <br /> Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale &quot;Ninjas in pyjamas&quot;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT#Retsensioon_meeskonnale_.22Ninjas_in_pyjamas.22] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ticketer Meeskond: Ticketer]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Krista Rüütel<br /> * Roland Türi<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ninjas_in_pyjamas Meeskond: Ninjas in Pyjamas]===<br /> Liikmed:<br /> * Anna Linskaja<br /> * Karen Grigorjan<br /> * Sergei Hristoforov<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talupood Meeskond: Talutooted]===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Matson<br /> * Taavi Tilk<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talupood#XML XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> '''Retsensioon:'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PC_KartKicker Talk:PC_KartKicker]<br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ttilk/VR2/Projekt/ Lõpptoode]<br /> <br /> '''Retsensioon lõpptootele:''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DevHelpVR Talk:DevHelpVR] [TODO]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/DevHelpVR Meeskond: DevHelp]===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger<br /> * Kristo Leemets<br /> <br /> '''XML failide retsensioon tiimile Ticketer, 26.03.2017:'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ticketer Talk:Ticketer]<br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/VR2/DevHelp2_final/ Lõpptoode]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' <br /> [https://devhelp.visualstudio.com/DevHelp2 DevHelp2]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon:'''<br /> [TODO]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/PC_KartKicker Meeskond: PC KartKicker]===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask<br /> * Rain Saarmäe<br /> * Jan Eerik<br /> XML failide retsensioon meeskonnale DevHelpVR, 27.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DevHelpVR Talk:DevHelpVR] &lt;br&gt;<br /> XML failide retsensioon meeskonnale Ninjas in pyjamas, 27.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ninjas_in_pyjamas Talk:Ninjas_in_pyjamas]<br /> <br /> [https://github.com/saarmae/VR2_projekt/ Link] lõpptoote Git repositooriumile (ainult teenus).<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/rent_a_bike Meeskond: rent-A-bike]===<br /> Liikmed:<br /> * Erika Ehmann<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/A$unik Meeskond: A$unik]===<br /> Liikmed:<br /> * Hardi Antsov<br /> * Juhan Trink</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017&diff=123564 2017-06-13T20:18:30Z

<p>Moldja: /* Päevaõpe */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2017=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20. märts 2017'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27. märts 2017'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''17.aprill 2017'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * AngularJS klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> ==Kaitsmisele registreerumine==<br /> Kaitsmine toimub ruumis 314 neljapäeval, 8ndal juunil peale konsultatsiooni, mis algab kell 16:00.<br /> <br /> *16:30 - Bob's Burgers<br /> *16:45 - Redundant Rappers<br /> *17:00 - ...<br /> *17:15 - Ott<br /> *17:30 - ..<br /> *17:45 - ..<br /> *18:00 - ..<br /> *18:15 - ..<br /> <br /> kui nendest aegadest ei piisa, siis lisada aegu juurde ise 15 min tsükliga<br /> <br /> <br /> '''Reede'''<br /> <br /> *16:00 - Meeskond: QView (neljapäeval pole tiimi!)&lt;br&gt;<br /> *16:15 - Meeskond: HelpOut&lt;br&gt;<br /> *16:30 - Meeskond: VeebiGurmaanid &lt;br&gt;<br /> *16:45 - <br /> *17:00 - Meeskond: Blogify<br /> *17:15 - Meeskond: Sense Of Direction<br /> *17.30 - ??? Profit<br /> *17.45 -<br /> *18.00 - Meeskond: Echo (Tiimiliikmed jõuavad selleks ajaks)<br /> <br /> ... kui nendest aegadest ei piisa, siis lisada aegu juurde ise 15 min tsükliga<br /> <br /> '''Esmaspäev'''<br /> *08:45 - <br /> *09:00 - Unnamed team<br /> *09:15 - RK<br /> *09:30 - Kirde sai<br /> *09:45 - <br /> *10:00 - ..<br /> *10:15* - Falador<br /> * Ott<br /> * Mjart *<br /> <br /> ..ülejäänud meeskonnad panevad nime kirja siia ning kaitsmine toimub päeva jooksul jooksvalt. Kaitsta saavad need, kellel on nimi siin kirjas<br /> <br /> =Teemad 2017 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Helistajad===<br /> Liikmed:<br /> * Kristjan Tõnismäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Helistajad]]<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale: <br /> <br /> ===Meeskond: QView===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Nigul<br /> * Martin Nõukas<br /> * Margus Muru<br /> * Lisandra Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: QView]]<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Meeskond:_VeebiGurmaanid#M.C3.A4rkused: VeebiGurmaanid]<br /> <br /> ===Meeskond: Redundant Rappers===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kliss<br /> *Kertu Nurmberg<br /> *Anneli Asser<br /> *Mart-Erki Nõumees<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Redundant Rappers]]<br /> <br /> Meeskonna XML/XSD/XSLT : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Redundant_Rappers#XML_.2F_XSD_.2F_XSLT]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoode: [http://enos.itcollege.ee/~tkliss/VRII/ RedRap].<br /> <br /> Meeskonna retsensioon meeskonnale Sense Of Direction: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sense_Of_Direction]<br /> <br /> ===Meeskond: Sense Of Direction===<br /> Liikmed:<br /> *Ilja Andrejev<br /> *Aleksandr Babõkin<br /> *Vladislav Lahtarin<br /> *Vladislav Kovaltšuk<br /> Meeskonna koduleht: [[Sense Of Direction]]&lt;br&gt;<br /> XML/XSD/XSLT osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#XML siin]&lt;br&gt;<br /> Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale &quot;Poly&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#Retsensioon_XML-failide_kohta_meeskonnale_.22Poly.22 siin]&lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonna &quot;Bob's Burgers&quot; veebi- ja klienrakendusele asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#.22Bob.27s_Burgers.22_veebiteenuse_ja_klientrakenduse_retsensioon siin]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK Meeskond: RK]===<br /> Liikmed:<br /> *Raido Kivinurm<br /> <br /> Esimene osa: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XML XML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSD XSD] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_HTML XSLT HTML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_XML XSLT XML]<br /> &lt;BR&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#Retsensioonid Retsensioonid]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo Meeskond: Echo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Mari-Liis Oldja<br /> * Arti Zirk<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo#XML XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Redundant_Rappers#Retsensioon_Team_Echo_poolt Retsensioon meeskonnale Redundant Rappers]<br /> <br /> Kood V1:[ https://www.dropbox.com/s/yegi5rn6emdjs4f/VRII_Echo360.zip?dl=0 Echo360]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers Meeskond: Bob's Burgers]===<br /> Liikmed:<br /> *Aleksei Kopõlov<br /> *Sander Perens<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers#XML_Retsensioon_meeskonnale_VeebiGurmaanid Retsensioon meeskonnale '''VeebiGurmaanid''']<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Meeskond:_VeebiGurmaanid Meeskond: VeebiGurmaanid]===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Melissa Eenmaa<br /> * Joosep Koort<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_HelpOut HelpOut]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru Meeskond: Muru]===<br /> Liikmed:<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru#Retsensioonid Retsensioonid]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Repi Meeskond: Repi]===<br /> Liikmed:<br /> *Renet Pirso<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Blogify Retsensioon: BLOGIFY]<br /> <br /> ===Meeskond: HelpOut===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Martin Paakspuu<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Piret Pomerants<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HelpOut Meeskonna koduleht]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * XML/XSLT/XSD retsensioon meeskonnale '''Falador''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Falador siin]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/2017_Meeskond_Poly Meeskond: Poly]===<br /> Liikmed:<br /> * Kristian Kalm<br /> * Roland Kontson<br /> <br /> === Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Nope%22: Nope] ===<br /> * Raido Vell<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Lisette Noor<br /> * Madis Roosioks<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Nope%22: Nope]<br /> <br /> '''XML/XSLT/XSD''' &lt;br/&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bob%27s_Burgers Bob's Burgers] &lt;br/&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Blogify Blogify]<br /> <br /> ===Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab Alt + Tab]===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Roots<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#Esimene_osa Esimene osa:] [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XML XML] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSD XSD] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSLT_HTML XSLT HTML] | [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#XSLT_XML XSLT XML]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Alt_%2B_Tab#Anal.C3.BC.C3.BCs Analüüs]<br /> <br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Muru Muru]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirde_sai Meeskond: Kirde sai]===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Teearu<br /> *Berit Põldoja<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirde_sai#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Proovitud_abielu XML retsensioon Proovitud abielu]<br /> <br /> ===Meeskond: Unnamed Team===<br /> Liikmed:<br /> *Andreas Kirotar<br /> *Jaan Kostõgov<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Unnamed Team]]<br /> <br /> Meeskonna retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2017_Meeskond_Poly Poly]<br /> <br /> === Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/%3F%3F%3F_Profit ??? Profit] ===<br /> * Aivar Romandi<br /> * Frank Karl Koppel<br /> * Aldin Talve<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Purgis Retsensioon meeskonnale Purgis]<br /> <br /> ===Meeskond: Purgis===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Lõhmus<br /> * Kelli Lukas <br /> Meeskonna koduleht: [[Purgis]]&lt;br&gt;<br /> Esimene osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Purgis#XML siin]<br /> <br /> XML Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Alt_%2B_Tab Alt + Tab]<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador Falador]===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Elina Kuldkepp<br /> Meeskonna koguleht: [[Meeskond: Falador]]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador#Veebiteenus Veebiteenuse analüüs]&lt;br&gt;<br /> XML retsensioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_QView QView]&lt;br&gt;<br /> Veebiteenuse analüüsi retsensioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_QView QView]&lt;br&gt;<br /> <br /> Teenuse repo asub siin: [https://bitbucket.org/ekuldkep/vr2/ Teenus]&lt;br&gt;<br /> Klientrakenduse repo asub siin: [https://bitbucket.org/ekuldkep/haterclient Klientrakendus]<br /> <br /> Antud meeskonna teenusele ja kliendile teeb retsensiooni BLOGIFY. In progress...<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Blogify Blogify]===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> * Tõnn Vaher<br /> <br /> XML etapi Retsensioon meeskonnale: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ott#Retsensioon_XML_kohta_meeskonnalt_Blogify Ott]<br /> <br /> LÕPPTOODE:[https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8YUxxYlZQMUs3UUU SIIN]<br /> (teenuse ja kliendi zipid + Käivitusjuhend)<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Proovitud_abielu Proovitud abielu]===<br /> Liikmed:<br /> *Elina Kuldkepp<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Proovitud_abielu#XML.2FXSD.2FXSLT XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> XML Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Nope%22: Nope]<br /> <br /> === Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Mjart Mjart] ===<br /> Liikmed:<br /> *Märt Häkkinen<br /> XML/XSLT/XSD Retsensioon meeskonnale [Proovitud Abielu https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Proovitud_abielu]<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ott Ott]===<br /> Liige:<br /> *Ott Sõerumäe<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ott#XML_Retsensioon_meeskonnale_Kirde_sai Kirde sai]<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PageNotFound PageNotFound]===<br /> '''Liige:'''<br /> *Arvo Paomees<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Mjart XML-i retsensioon meeskonnale Mjart, meeskond PageNotFound poolt] (kirjutatud 01.05.2017)<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TahaksLopetada TahaksLopetada]===<br /> Liikmed:<br /> * Mart Naris<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PhoneBookService PhoneBookService]===<br /> Liikmed:<br /> * Indrek Tamm<br /> <br /> ===Meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Falador Sulased]===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Osa<br /> * Taavi Kivimaa<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Sulased Koduleht]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sense_Of_Direction Restsensioon XML/XSD/XSLT]&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Tudengisündroom===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Saluste<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: CoverMe===<br /> Liikmed:<br /> * Karit Kilgi<br /> * Sten Kaasik<br /> * Ragne Auling<br /> * Silja Kralik<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: CoverMe]]<br /> <br /> XML failide retsensioon meeskonnale PC KartKicker: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PC_KartKicker Talk:Team_PC_KartKicker]<br /> <br /> XML failide retsensioon meeskonnale PC KartKicker: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ticketer Talk:Team_Ticketer]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT Meeskond: SPOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Pachel<br /> * Oliver Tiks<br /> Esitatud tööd leiab meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT lehelt]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT Meeskond: JRT]===<br /> Liikmed:<br /> * Riho Uusjärv<br /> * Jevgeni Gavrilov<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale &quot;PC KartKicker&quot; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT#Retsensioon_JRT]&lt;br&gt;<br /> <br /> Retsensioon XML-failide kohta meeskonnale &quot;Ninjas in pyjamas&quot;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT#Retsensioon_meeskonnale_.22Ninjas_in_pyjamas.22] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ticketer Meeskond: Ticketer]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Krista Rüütel<br /> * Roland Türi<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ninjas_in_pyjamas Meeskond: Ninjas in Pyjamas]===<br /> Liikmed:<br /> * Anna Linskaja<br /> * Karen Grigorjan<br /> * Sergei Hristoforov<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talupood Meeskond: Talutooted]===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Matson<br /> * Taavi Tilk<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talupood#XML XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> '''Retsensioon:'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PC_KartKicker Talk:PC_KartKicker]<br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ttilk/VR2/Projekt/ Lõpptoode]<br /> <br /> '''Retsensioon lõpptootele:''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DevHelpVR Talk:DevHelpVR] [TODO]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/DevHelpVR Meeskond: DevHelp]===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger<br /> * Kristo Leemets<br /> <br /> '''XML failide retsensioon tiimile Ticketer, 26.03.2017:'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ticketer Talk:Ticketer]<br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~mjaager/VR2/DevHelp2_final/ Lõpptoode]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' <br /> [https://devhelp.visualstudio.com/DevHelp2 DevHelp2]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon:'''<br /> [TODO]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/PC_KartKicker Meeskond: PC KartKicker]===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask<br /> * Rain Saarmäe<br /> * Jan Eerik<br /> XML failide retsensioon meeskonnale DevHelpVR, 27.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DevHelpVR Talk:DevHelpVR] &lt;br&gt;<br /> XML failide retsensioon meeskonnale Ninjas in pyjamas, 27.03.2017: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ninjas_in_pyjamas Talk:Ninjas_in_pyjamas]<br /> <br /> [https://github.com/saarmae/VR2_projekt/ Link] lõpptoote Git repositooriumile (ainult teenus).<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/rent_a_bike Meeskond: rent-A-bike]===<br /> Liikmed:<br /> * Erika Ehmann<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/A$unik Meeskond: A$unik]===<br /> Liikmed:<br /> * Hardi Antsov<br /> * Juhan Trink</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=122488 2017-05-13T17:16:19Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika&diff=122309 2017-05-12T15:33:37Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Arvutikriminalistika=<br /> Sissejuhatus &lt;ref&gt;Brian Carrier - File System Forensic Analysis&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Arvutikriminalistika areng, ajalugu, terminoloogia==<br /> <br /> ==Arvutikriminalistika metoodikad==<br /> <br /> ==Andmete peitmine ja otsimine==<br /> Elame ajas, kus arvuti ei tähenda sugugi enam ainult personaalarvutit - arvutid on kõikjal meie ümber, mis tähendab, et ka digitaalseid andmeid ja digitaalseid tõendeid tuleb otsida kõikjalt. Üks klassikalisem näide, millele inimesed tihti ei mõtle on printerid - tänapäeval on suuremal jaol printeritel mälu, mida harva tühjendatakse. Kõigist dokumentidest, mis printerist läbi käinud on, on jäänud jälg ning sellest, et dokument ise paberhundist läbi lasta, ei piisa selleks, et info enam leitav ei oleks. Printeri mälus olevad andmed ei pruugi ka krüpteeritud olla ning üldjuhul piisab andmete leidmiseks lihtsalt sellest, et neid sealt otsida. Avalikkusele kättesaadavaid printereid kasutades tasub mõelda sellele, et kas saadaksite prinditava oma tuttavatele, riputaksite selle avalikult veebi? Kui vastus on ei, kuid vajadus on asi ikkagi välja printida, siis tasuks investeerida isiklikku printerisse ning aeg ajalt selle mälu üle kirjutada. <br /> <br /> Selleks, et mõista, kust arvutis olevaid peidetud andmeid otsida, on tarvis mõista seda, kuidas andmeid arvutis kirjutatakse ja hoiustatakse. Erinevates adresseerimismudelites on ka nii öelda peidukohad erinevad – näiteks MS DOS ja vanemad Windowsi versioonid kasutavad FAT (file allocation table)&lt;ref name=&quot;Scott Mueller&quot;&gt;Scott Mueller - Upgrading and Repairing PCs&lt;/ref&gt; failisüsteemi. Iga faili kohta tehakse tabelisse kanne, mis sisaldab faili nime, suurust ning esimese sektori aadressi. Failisüsteemi esimene sektor on boot sektor, kui aga süsteem ei ole bootitav, siis võib see olla üks kohtadest kuhu saab andmeid peita. Lisaks võib andmeid olla failisüsteemi lõpu ja tegeliku ketta lõpu vahel – nii öelda slack space. Seda võib lihtsasti tuvastada kui failisüsteemi sektorite arv erineb ketta sektorite arvust. FAT failisüsteemis kasutatakse ka klastreid järjestikuste sektorite grupeerimiseks – iga klastri kohta on tabelis kanne, ning peetakse ka nii öelda sisukorda klastrite kohta, mis on korrumpeerunud ning kuhu andmeid ei kirjutata. Kui need klastrid on aga tegelikult töökorras siis võib andmeid peita ka seal – failisüsteem neid andmeid avalikult ei näita kuna usub need olevat vigased. <br /> <br /> Natuke uuemate Windowsite – 2000 ja XP ning ka Windows serveri puhul on kasutusel NFTS failisüsteem. Kui FATi puhul on süsteem täpselt osadeks jagatud, kus on andmed, kus on info andmete kohta, kus tabel, siis NFTSi&lt;ref name=&quot;Scott Mueller&quot;/&gt; on kogu süsteem justkui andmete jaoks ning kasutatakse mitut tüüpi adresseerimist, ühe faili sektorid ei pruugi sugugi füüsiliselt järjest asetseda. Kui NFTS süsteemis fail kustutada, siis faili tegelikult ei kustutata vaid sektor märgitakse eraldamata sektoriks ning kirje eemaldatakse MFT tabelist (eesmärk sarnane FAT tabelile, iga faili kohta vähemalt üks kirje – koopia võib viidata samale failile), pointereid aga ei eemaldata. See tähendab, et kui eraldamata ala uurida ning leida mingi osa failist, siis selle juurest on võimalik liikuda faili järgmise sektori juurde ja nii edasi – faili, või vähemalt osa sellest, on võimalik taastada. <br /> <br /> Steganograafia&lt;ref&gt;Gary C. Kessler Steganography: Hiding Data Within Data -http://www.garykessler.net/library/steganography.html<br /> &lt;/ref&gt; on praktika, kus andmed peidetakse muude andmete sisse. Nii võib pildi bittide sisse olla peidetud sõnumid või teised pildid või süütuna tunduva sõnumivahetuse sisse süngemad salajased sõnumid. Kui krüptitud andmete leidmisel üritatakse kohe kindlasti krüpteeringut murda, siis steganograafia puhul võib andmete krüpteeritus tihtilugu jääda täiesti märkamata, mis teeb peidetud sõnumite avastamise märksa keerulisemaks. Üldjuhul peidetakse andmed pildi või audio faili sisse ning tihemini kui mitte on need ka omakorda krüpteeritud. Pildi formaatidest sobivad steganograafia jaoks BMP ja GIF failid, sest teatavasti pakitakse need kokku ilma kadudeta.&lt;ref&gt;Lossy vs Lossless Compression – <br /> https://optimus.keycdn.com/support/lossy-vs-lossless/&lt;/ref&gt; JPEG pakkimine on kadudega ning seetõttu võivad mõned peidetud bittidest kaduma minna, mis teeb andmete taastamise keeruliseks, see teeb steganograafia kasutamise JPEG failidega keerulisemaks, kuid sellele vaatamata on see väga levinud. Palja silma või kõrvaga steganograafiat tuvastada on keeruline ning seega võib juhtuda, et mõne pildi sisse, mida meie tuttavad Facebooki või mõne muu kanali kaudu levitavad on tegelikult peidetud täiesti teine pilt. <br /> Üks tööriist steganograafia tuvastamiseks ja murdmiseks on stegDetect &lt;ref&gt;stegDetect - https://github.com/abeluck/stegdetect&lt;/ref&gt; – olemas nii Linuxile kui ka Windowsile. Lisaks on nii Windowsile kui Linuxile olemas ka JPHS &lt;ref&gt;JPHS - https://github.com/h3xx/jphs<br /> &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;JPHS Windows binary - http://www.scanwith.com/download/JPHS_for_Windows.htm&lt;/ref&gt; – JPHide ja JPSeek vastavalt siis info peitmiseks ja info leidmiseks, mõeldud kasutamiseks JPEG piltidega. Tuleb aga silmas pidada, et kuigi stegDetect töötab üldjuhul hästi on siiski võimalikud nii vale positiivsed kui vale negatiivsed vastused peidetud andmete olemasolu kohta. Kui peidetud bitid moodustavad 5% või alla selle kogu andmete mahust, siis on ilma algfaili olemasoluta väga peidetud info olemasolu tuvastamine. Kui aga peidetu on 15% või rohkem faili bittidest, siis võib juhtuda, et selle olemasolu on juba palja silmaga tuvastatav. Kui andmed peidetakse pildi sisse, siis on väga oluline see, milline pilt katteks valitud on. Kui pilt on väga ühe tooniline ja ilma mürata – näiteks selgest taevast, siis on võimalik näha juba pisemaid tonaalseid erinevusi. Kirjud pildid teevad erinevuste nägemise keerulisemaks.<br /> <br /> Lisaks neile andmetele, mis kohalikus süsteemis kättesaadavad, salvestatakse muidugi andmeid ka interneti kasutuse käigus ning selleks, et oma tegevust peita ei piisa sugugi ainult sellest, et aeg-ajalt oma brauseri ajalugu tühjendada. Nimelt piisab võrgu logidest, et näha, mis saite olete külastanud, milliseid pilte vaadanud ning mis faile alla laadinud. Kõige inkrimineerivamaks võib saada neist ilmselt viimane. Isegi kui allalaaditu ei ole enam internetis kättesaadav siis ainuüksi võrgu logi põhjal faili taastamine näiteks Wiresharki&lt;ref&gt;Wireshark võrgu liikluse jaoks - https://www.wireshark.org/&lt;/ref&gt; kasutades on võrdlemisi lihtne. Kui laete alla ebaseadusliku sisuga pilte, siis piisab võrulogist, et teie tegevus taastada ja teie süüd tõestada. <br /> <br /> Lisaks juba mainitutele on veel palju tööriistu, mis tulevad kasuks kui üritate andmeid peita või vastupidi, peidetud andmeid leida. Andmete taastamiseks on kasulik näiteks Recuva&lt;ref&gt;Recuva kustutatud failide taastamiseks - https://recuva.en.softonic.com/&lt;/ref&gt;, kindlasti tasub uurida hexadecimali redaktoreid – nii andmete madalal tasemel lähemalt vaatamiseks kui ka modifitseerimiseks – kasulik nii andmete taastamisel kui ka peidetud andmete tuvastamisel, näiteks sobivad WinHex ja FlexHex &lt;ref&gt;Hexadecimali redaktorid - https://www.x-ways.net/winhex/ ja http://www.flexhex.com/&lt;/ref&gt;. Juba mainitud stegDetect ja JPHS steganograafia tuvastamiseks ja murdmiseks. Wireshark (Etheral) võrgu liikluse analüüsimiseks, jälgimiseks ja taastamiseks. FCIV, md5sum või mõni muu hashimise mehhanism (üldjuhul on operatsiooni süsteemiga kaasas vähemalt üks) – vajalik juhul kui asi läheb kohtusse ning on vaja tõestada, et kohtus tõenditena esitatud andmed ei ole vahepeal muude kanalite vahendusel muudetud. Üldjuhul hashitakse kogu süsteem enne ning pärast lugemist (kasutades lugemis-kirjutamis kaitseid jmt, et kindlustada, et lugemise käigus süsteemi ei muudeta). Zipcracker, paraben või mõni muu taoline tööriist tuleb kasuks kui on tarvis paroole murda. Otseselt mitte seotud, kuid kindlasti on kasulik ka VMWare&lt;ref&gt;VMWare virtuaalmasinate jaoks - http://www.vmware.com/&lt;/ref&gt; või mõni muu virtuaalmasina jooksutamise tarkvara – juhuks kui soov kasutada mõnd tööriista, mis ei ole kõigile operatsioonisüsteemidele kättesaadav. <br /> <br /> ==Ekspertiis ja kohtupraktika==<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> ==Viited==</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika&diff=122308 2017-05-12T15:33:00Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Arvutikriminalistika=<br /> Sissejuhatus &lt;ref&gt;Brian Carrier - File System Forensic Analysis&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Arvutikriminalistika areng, ajalugu, terminoloogia==<br /> <br /> ==Arvutikriminalistika metoodikad==<br /> <br /> ==Andmete peitmine ja otsimine==<br /> Elame ajas, kus arvuti ei tähenda sugugi enam ainult personaalarvutit - arvutid on kõikjal meie ümber, mis tähendab, et ka digitaalseid andmeid ja digitaalseid tõendeid tuleb otsida kõikjalt. Üks klassikalisem näide, millele inimesed tihti ei mõtle on printerid - tänapäeval on suuremal jaol printeritel mälu, mida harva tühjendatakse. Kõigist dokumentidest, mis printerist läbi käinud on, on jäänud jälg ning sellest, et dokument ise paberhundist läbi lasta, ei piisa selleks, et info enam leitav ei oleks. Printeri mälus olevad andmed ei pruugi ka krüpteeritud olla ning üldjuhul piisab andmete leidmiseks lihtsalt sellest, et neid sealt otsida. Avalikkusele kättesaadavaid printereid kasutades tasub mõelda sellele, et kas saadaksite prinditava oma tuttavatele, riputaksite selle avalikult veebi? Kui vastus on ei, kuid vajadus on asi ikkagi välja printida, siis tasuks investeerida isiklikku printerisse ning aeg ajalt selle mälu üle kirjutada. <br /> <br /> Selleks, et mõista, kust arvutis olevaid peidetud andmeid otsida, on tarvis mõista seda, kuidas andmeid arvutis kirjutatakse ja hoiustatakse. Erinevates adresseerimismudelites on ka nii öelda peidukohad erinevad – näiteks MS DOS ja vanemad Windowsi versioonid kasutavad FAT (file allocation table)&lt;ref name=&quot;Scott Mueller&quot;&gt;Scott Mueller - Upgrading and Repairing PCs&lt;/ref&gt; failisüsteemi. Iga faili kohta tehakse tabelisse kanne, mis sisaldab faili nime, suurust ning esimese sektori aadressi. Failisüsteemi esimene sektor on boot sektor, kui aga süsteem ei ole bootitav, siis võib see olla üks kohtadest kuhu saab andmeid peita. Lisaks võib andmeid olla failisüsteemi lõpu ja tegeliku ketta lõpu vahel – nii öelda slack space. Seda võib lihtsasti tuvastada kui failisüsteemi sektorite arv erineb ketta sektorite arvust. FAT failisüsteemis kasutatakse ka klastreid järjestikuste sektorite grupeerimiseks – iga klastri kohta on tabelis kanne, ning peetakse ka nii öelda sisukorda klastrite kohta, mis on korrumpeerunud ning kuhu andmeid ei kirjutata. Kui need klastrid on aga tegelikult töökorras siis võib andmeid peita ka seal – failisüsteem neid andmeid avalikult ei näita kuna usub need olevat vigased. <br /> <br /> Natuke uuemate Windowsite – 2000 ja XP ning ka Windows serveri puhul on kasutusel NFTS failisüsteem. Kui FATi puhul on süsteem täpselt osadeks jagatud, kus on andmed, kus on info andmete kohta, kus tabel, siis NFTSi&lt;ref name=&quot;Scott Mueller&quot;/&gt; on kogu süsteem justkui andmete jaoks ning kasutatakse mitut tüüpi adresseerimist, ühe faili sektorid ei pruugi sugugi füüsiliselt järjest asetseda. Kui NFTS süsteemis fail kustutada, siis faili tegelikult ei kustutata vaid sektor märgitakse eraldamata sektoriks ning kirje eemaldatakse MFT tabelist (eesmärk sarnane FAT tabelile, iga faili kohta vähemalt üks kirje – koopia võib viidata samale failile), pointereid aga ei eemaldata. See tähendab, et kui eraldamata ala uurida ning leida mingi osa failist, siis selle juurest on võimalik liikuda faili järgmise sektori juurde ja nii edasi – faili, või vähemalt osa sellest, on võimalik taastada. <br /> <br /> Steganograafia&lt;ref&gt;Gary C. Kessler Steganography: Hiding Data Within Data -http://www.garykessler.net/library/steganography.html<br /> &lt;/ref&gt; on praktika, kus andmed peidetakse muude andmete sisse. Nii võib pildi bittide sisse olla peidetud sõnumid või teised pildid või süütuna tunduva sõnumivahetuse sisse süngemad salajased sõnumid. Kui krüptitud andmete leidmisel üritatakse kohe kindlasti krüpteeringut murda, siis steganograafia puhul võib andmete krüpteeritus tihtilugu jääda täiesti märkamata, mis teeb peidetud sõnumite avastamise märksa keerulisemaks. Üldjuhul peidetakse andmed pildi või audio faili sisse ning tihemini kui mitte on need ka omakorda krüpteeritud. Pildi formaatidest sobivad steganograafia jaoks BMP ja GIF failid, sest teatavasti pakitakse need kokku ilma kadudeta.&lt;ref&gt;Lossy vs Lossless Compression – <br /> https://optimus.keycdn.com/support/lossy-vs-lossless/&lt;/ref&gt; JPEG pakkimine on kadudega ning seetõttu võivad mõned peidetud bittidest kaduma minna, mis teeb andmete taastamise keeruliseks, see teeb steganograafia kasutamise JPEG failidega keerulisemaks, kuid sellele vaatamata on see väga levinud. Palja silma või kõrvaga steganograafiat tuvastada on keeruline ning seega võib juhtuda, et mõne pildi sisse, mida meie tuttavad Facebooki või mõne muu kanali kaudu levitavad on tegelikult peidetud täiesti teine pilt. <br /> Üks tööriist steganograafia tuvastamiseks ja murdmiseks on stegDetect &lt;ref&gt;stegDetect - https://github.com/abeluck/stegdetect&lt;/ref&gt; – olemas nii Linuxile kui ka Windowsile. Lisaks on nii Windowsile kui Linuxile olemas ka JPHS &lt;ref&gt;JPHS - https://github.com/h3xx/jphs<br /> &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;JPHS Windows binary - http://www.scanwith.com/download/JPHS_for_Windows.htm&lt;/ref&gt; – JPHide ja JPSeek vastavalt siis info peitmiseks ja info leidmiseks, mõeldud kasutamiseks JPEG piltidega. Tuleb aga silmas pidada, et kuigi stegDetect töötab üldjuhul hästi on siiski võimalikud nii vale positiivsed kui vale negatiivsed vastused peidetud andmete olemasolu kohta. Kui peidetud bitid moodustavad 5% või alla selle kogu andmete mahust, siis on ilma algfaili olemasoluta väga peidetud info olemasolu tuvastamine. Kui aga peidetu on 15% või rohkem faili bittidest, siis võib juhtuda, et selle olemasolu on juba palja silmaga tuvastatav. Kui andmed peidetakse pildi sisse, siis on väga oluline see, milline pilt katteks valitud on. Kui pilt on väga ühe tooniline ja ilma mürata – näiteks selgest taevast, siis on võimalik näha juba pisemaid tonaalseid erinevusi. Kirjud pildid teevad erinevuste nägemise keerulisemaks.<br /> <br /> Lisaks neile andmetele, mis kohalikus süsteemis kättesaadavad, salvestatakse muidugi andmeid ka interneti kasutuse käigus ning selleks, et oma tegevust peita ei piisa sugugi ainult sellest, et aeg-ajalt oma brauseri ajalugu tühjendada. Nimelt piisab võrgu logidest, et näha, mis saite olete külastanud, milliseid pilte vaadanud ning mis faile alla laadinud. Kõige inkrimineerivamaks võib saada neist ilmselt viimane. Isegi kui allalaaditu ei ole enam internetis kättesaadav siis ainuüksi võrgu logi põhjal faili taastamine näiteks Wiresharki&lt;ref&gt;Wireshark võrgu liikluse jaoks - https://www.wireshark.org/&lt;/ref&gt; kasutades on võrdlemisi lihtne. Kui laete alla ebaseadusliku sisuga pilte, siis piisab võrulogist, et teie tegevus taastada ja teie süüd tõestada. <br /> <br /> Lisaks juba mainitutele on veel palju tööriistu, mis tulevad kasuks kui üritate andmeid peita või vastupidi, peidetud andmeid leida. Andmete taastamiseks on kasulik näiteks Recuva&lt;ref&gt;Recuva kustutatud failide taastamiseks - https://recuva.en.softonic.com/&lt;/ref&gt;, kindlasti tasub uurida hexadecimali redaktoreid – nii andmete madalal tasemel lähemalt vaatamiseks kui ka modifitseerimiseks – kasulik nii andmete taastamisel kui ka peidetud andmete tuvastamisel, näiteks sobivad WinHex ja FlexHex &lt;ref&gt;Hexadecimali redaktorid - https://www.x-ways.net/winhex/ ja http://www.flexhex.com/&lt;/ref&gt;. Juba mainitud stegDetect ja JPHS steganograafia tuvastamiseks ja murdmiseks. Wireshark (Etheral) võrgu liikluse analüüsimiseks, jälgimiseks ja taastamiseks. FCIV, md5sum või mõni muu hashimise mehhanism (üldjuhul on operatsiooni süsteemiga kaasas vähemalt üks) – vajalik juhul kui asi läheb kohtusse ning on vaja tõestada, et kohtus tõenditena esitatud andmed ei ole vahepeal muude kanalite vahendusel muudetud. Üldjuhul hashitakse kogu süsteem enne ning pärast lugemist (kasutades lugemis-kirjutamis kaitseid jmt, et kindlustada, et lugemise käigus süsteemi ei muudeta). Zipcracker, paraben või mõni muu taoline tööriist tuleb kasuks kui on tarvis paroole murda. Otseselt mitte seotud, kuid kindlasti on kasulik ka VMWare&lt;ref&gt;VMWare virtuaalmasinate jaoks - http://www.vmware.com/&lt;/ref&gt; või mõni muu virtuaalmasina jooksutamise tarkvara – juhuks kui soov kasutada mõnd tööriista, mis ei ole kõigile operatsioonisüsteemidele kättesaadav. <br /> <br /> <br /> ==Ekspertiis ja kohtupraktika==<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> ==Viited==</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika&diff=122092 2017-05-11T19:40:22Z

<p>Moldja: Created page with &quot;Category:ITSPEA 2016 kaugõpe =Arvutikriminalistika= ==Arvutikriminalistika areng, ajalugu, terminoloogia== ==Arvutikriminalistika metoodikad== ==Andmete peitmine ja ot...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Arvutikriminalistika=<br /> <br /> ==Arvutikriminalistika areng, ajalugu, terminoloogia==<br /> <br /> ==Arvutikriminalistika metoodikad==<br /> <br /> ==Andmete peitmine ja otsimine==<br /> <br /> ==Ekspertiis ja kohtupraktika==<br /> <br /> ==Kokkuvõte==</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017&diff=118783 2017-03-19T14:52:31Z

<p>Moldja: /* Päevaõpe */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2017=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20. märts 2017'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27. märts 2017'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''17.aprill 2017'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2017#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2017'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2017'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * AngularJS klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2017 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: QView===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Nigul<br /> * Martin Nõukas<br /> * Margus Muru<br /> * Lisandra Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: QView]]<br /> <br /> ===Meeskond: Redundant Rappers===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kliss<br /> *Kertu Nurmberg<br /> *Anneli Asser<br /> *Mart-Erki Nõumees<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Redundant Rappers]]<br /> <br /> Meeskonna XML/XSD/XSLT : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Redundant_Rappers#XML_.2F_XSD_.2F_XSLT]<br /> <br /> Meeskonna retsensioon meeskonnale Sense Of Direction: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sense_Of_Direction]<br /> <br /> ===Meeskond: Sense Of Direction===<br /> Liikmed:<br /> *Ilja Andrejev<br /> *Aleksandr Babõkin<br /> *Vladislav Lahtarin<br /> *Vladislav Kovaltšuk<br /> Meeskonna koduleht: [[Sense Of Direction]]&lt;br&gt;<br /> XML/XSD/XSLT osa asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sense_Of_Direction#XML siin]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK Meeskond: RK]===<br /> Liikmed:<br /> *Raido Kivinurm<br /> <br /> Esimene osa: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XML XML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSD XSD] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_HTML XSLT HTML] / [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RK#XSLT_XML XSLT XML]<br /> <br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo Meeskond: Echo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Mari-Liis Oldja<br /> * Arti Zirk<br /> * Joosep Voolma<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_Echo#XML XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Redundant_Rappers#Retsensioon_Team_Echo_poolt Retsensioon meeskonnale Redundant Rappers]<br /> <br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob%27s_Burgers Meeskond: Bob's Burgers]===<br /> Liikmed:<br /> *Aleksei Kopõlov<br /> *Sander Perens<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Meeskond:_VeebiGurmaanid Meeskond: VeebiGurmaanid]===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Melissa Eenmaa<br /> * Joosep Koort<br /> <br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Muru Meeskond: Muru]===<br /> Liikmed:<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Repi Meeskond: Repi]===<br /> Liikmed:<br /> *Renet Pirso<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: CoverMe===<br /> Liikmed:<br /> * Karit Kilgi<br /> * Sten Kaasik<br /> * Ragne Auling<br /> * Silja Kralik<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: CoverMe]]<br /> <br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Team_SPOT Meeskond: SPOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Pachel<br /> * Oliver Tiks<br /> <br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JRT Meeskond: JRT]===<br /> Liikmed:<br /> * Riho Uusjärv<br /> * Jevgeni Gavrilov<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ticketer Meeskond: Ticketer]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Krista Rüütel<br /> * Roland Türi<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ninjas_in_pyjamas Meeskond: Ninjas in Pyjamas]===<br /> Liikmed:<br /> * Anna Linskaja<br /> * Karen Grigorjan<br /> * Sergei Hristoforov<br /> * Artyom Likhachev</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PenguinHorde&diff=101112 2016-01-30T14:58:06Z

<p>Moldja: /* Tehtud töö */</p> <hr /> <div>== Meeskond PenguinHorde ==<br /> *Laura Leon<br /> *Marko Saluste<br /> *Mari-Liis Oldja<br /> *Terje Sõelsepp (projektijuht)<br /> <br /> == Projekti idee ==<br /> Kliendirakendus kino ''Penguin Screen'' jaoks.<br /> <br /> === Kasutajaliides ===<br /> Kasutajaliidese loomiseks kasutame ASP.Net võimalusi, et teha mugav ja kõikjalt kättesaadav veebirakendus.<br /> <br /> === Rakenduse lühikirjeldus ===<br /> Hüpoteetiline kino ''Penguin Screen'' vajab veebirakendust. Selle rakenduse kaudu peavad kliendid saama uurida, mis filme kino parasjagu näitab ning mis saalides ja mis kellaaegadel on seansid. Lisaks saab broneerida koha enda soovitud filmile. Koht saalis pole oluline, kuna kasutusel on USAs populaarne süsteem, kus isekoht valitakse alles saali jõudes. Seega on vaja näha vaid seda, kui palju vabu kohti on vastaval seansil veel järel.<br /> <br /> == Projektikirjeldus ==<br /> === Vajaduste analüüs ===<br /> Kino ''Penguin Screen'' veebirakendus on loodud vaid antud kino klientide jaoks - kinohalduritel on olemas oma sisevõrk, mille kaudu vajalikke toiminguid sooritada. Potsentsiaalsetel kinokülastajatel peab olema võimalik varem läbi veebilehe kontrollida, milliseid filme kino lähipäevil näitab. Filmi kohta on üldiselt vaja teada järgnevat infot:<br /> *Filmi nimi<br /> *Filmi poster<br /> *Filmi valmimisaasta<br /> *Filmi produtsent<br /> *Filmi žanr (või žanrid)<br /> *Filmi pikkus<br /> *Tähtsamad osatäitjad filmis (enamasti tuuakse välja kolm kuni kaheksa peamist osatäitjat)<br /> *Filmi lühikirjeldus<br /> <br /> Kui sobiv film on leitud, on kasutajal vaja välja uurida, millistel päevadel ja aegadel vastav film näitamisel on. Selleks on filmi lühikirjelduse all välja toodud ka lähiaja seansid. Sobivale seansile klikkides on võimalik vaadata, mis saalis film linastub (saali nimi ning kohtade arv), mis kuupäeva ja kellaaja seanss parasjagu vaatamisel on ning kui palju on saalis veel vabu kohti järel. Vabade kohtade olemasolul on võimalik endale sinna ühe nime all kuni neli kohta broneerida. Läbi veebi maksmist ei ole, tegu on vaid vastava nime all tehtud broneeringuga. Tehtud broneeringud saab välja lunastada kohapeal kuni veerand tundi enne filmi algust.<br /> <br /> Kasutajaks registreerumine pole otseselt vajalik funktsioon, kuna klient saab filmidele kohtasid broneerida oma nime kirjutades ja hiljem saab need kassas ID-kaardi abil nimeliselt välja küsida. Kasutajakontode lisamine on pigem &quot;nice to have&quot; funktsioon, mida lisada siis, kui muud asjad on tööle saadud. Sel juhul oleks kliendil võimalik hiljem vaadata, mis filmidele on ta varem kohti broneerinud ja kui palju istekohti on ühele filmile kinni pandud. Lisavõimalusena saaks siis tehtud broneeringuid ka läbi veebilehe tühistada, ilma et peaks kinoga telefonitsi ühendust võtma.<br /> <br /> Juhul, kui kasutaja pole veel kindel, millist filmi ta vaadata sooviks, on vaja võimalust filme otsida. Selleks on kodulehel võimalik sooritada otsingut filmi nime, produtsendi, osatäitjate või žanri järgi. Kuna tegu on väikse kinoga ja filme väga palju pole, ei kuulu ka otsinguvõimalus &quot;must have&quot; funktsioonide alla. Selle saab lisada muude asjade toimimise korral, et veebilehe funktsionaalsust suurendada.<br /> <br /> === Funktsionaalsused ===<br /> ==== Must have ====<br /> *Filmi info kuvamine<br /> *Seansivariantide kuvamine<br /> *Seansi lähem vaade<br /> *Pileti broneerimine<br /> <br /> Need funktsioonid on kino jaoks absoluutselt vajalikud, et klient saaks kõige olulisema info internetist kätte. Kui need on korralikult tööle saadud ja veebileht töötab veatult, saab hakata lisama funktsionaalsusi ''nice to have'' nimekirjast.<br /> ==== Nice to have ====<br /> *Adminnipaneel filmide jms lisamiseks<br /> *Filmi nime järgi otsimine<br /> *Näitlejate järgi otsimine<br /> *Produtsendi järgi otsimine<br /> *Filmipostrid<br /> *Kasutajakontod<br /> *Kasutajakontodel broneeringuteajalugu<br /> *Kasutajakontodel broneeringu tühistamine<br /> <br /> Otsing paistab esmapilgul absoluutselt vajalik funktsioon olevat, kuid kuna ''Penguin Screen'' on väga väike kino, on võimalik selle infot haarata ka ilma otsinguta. Otsingu saab lisada hiljem ja siis on võimalik tekitada juurde ka saale ja filme, kuna &quot;kino laienes&quot;. Filmipostrid tunduvad samuti olulised, kuid need lisame alles hiljem, kuna nad vajavad reaalset tööd meie väikselt meeskonnalt (kui just ei pane kõikidele filmidele postriks konnapilti).<br /> <br /> Kasutajakontod pole juba mitmes kohas välja toodud põhjustel olulised, seega on need arenduses viimased lisatavad asjad. Eelistame koodi hoida pigem lühema ja täielikult korrektsena kui lisada palju funktsionaalsusi ja teha järelandmisi kvaliteedis.<br /> <br /> ==== Andmebaas ====<br /> [[File:pingviin_andmebaas.png]]<br /> <br /> Kino andmebaasis on kaheksa tabelit, mis katavad tavakasutaja vajadused. Filmi puhul on oluline salvestada filmi põhiinfot (nimekiri on vajaduste analüüsi all kirjas) ning eraldi tabeliga on ühendatud filmižanrid, kuna neid võib filmil samaaegselt mitu olla. Samal põhimõttel on eraldatud näitlejate nimekiri, see hoiab ära ka vajaduse üht näitlejat mitmeid kordi andmebaasi sisestada. Sellise süsteemiga saab ühe näitleja ühendada täpselt nii mitme filmiga kui vaja.<br /> <br /> Kinos on mitu auditooriumi, mis on andmebaasis üles loetud. Igas saalis on erinev arv kohti. Uue seansi tekitamisel salvestatakse &quot;free_seats&quot; alla saalis leiduvate istekohtade arv. Seda arvu vähendatakse iga kord, kui keegi broneeringu teeb, vastavalt broneeringus olevate kohtade avule. Lehel registreerimine puudub, broneeringu tegemiseks sisestatakse lihtsalt ees- ja perenimi ning soovitud kohtade arv. Maksmine toimub kohapeal, broneering antakse välja nime peale. Üks kasutaja saab ühele seansile broneerida maksimaalselt kuus piletit.<br /> <br /> == Tööjaotus ==<br /> Grupi reaalne töökeel on inglise keel, kuna see muudab annab meie projektile rahvusvahelise dimensiooni ja võimaluse seda hiljem laiemalt edasi arendada.<br /> <br /> === Rühmaliikmete rollid ===<br /> *Terje - projektijuht ja analüütik<br /> *Laura - front-end programeerija<br /> *Marko - back-end programmeerija<br /> *Mari-Liis - back-end programmeerija<br /> <br /> Üldine tööjaotus on üleval välja toodud, ent rühma väiksuse tõttu katavad kõik rühmaliikmed tegelikult rohkemaid rolle. Kõik on oma ala vastutajad, delegeerides vajadusel oma valdkonna ülesandeid teisele kahele edasi. See tagab selle, et kõik jälgivad kindlat osa projektist ja tunneb isiklikku vastutust millegi teostamise eest, samas lastes kõikidel kõiki alasid proovida.<br /> <br /> === Tehtud töö ===<br /> *Prototüüp asub [https://www.dropbox.com/s/9jwtzrw6r36tvar/PenguinScreenProto.zip?dl=0 Siin]<br /> *Lõpptoode asub [https://www.dropbox.com/s/515zhqrlcopk1zd/PenguinScreenFinal.zip?dl=0 Siin]</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PenguinHorde&diff=101104 2016-01-30T11:29:50Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>== Meeskond PenguinHorde ==<br /> *Laura Leon<br /> *Marko Saluste<br /> *Mari-Liis Oldja<br /> *Terje Sõelsepp (projektijuht)<br /> <br /> == Projekti idee ==<br /> Kliendirakendus kino ''Penguin Screen'' jaoks.<br /> <br /> === Kasutajaliides ===<br /> Kasutajaliidese loomiseks kasutame ASP.Net võimalusi, et teha mugav ja kõikjalt kättesaadav veebirakendus.<br /> <br /> === Rakenduse lühikirjeldus ===<br /> Hüpoteetiline kino ''Penguin Screen'' vajab veebirakendust. Selle rakenduse kaudu peavad kliendid saama uurida, mis filme kino parasjagu näitab ning mis saalides ja mis kellaaegadel on seansid. Lisaks saab broneerida koha enda soovitud filmile. Koht saalis pole oluline, kuna kasutusel on USAs populaarne süsteem, kus isekoht valitakse alles saali jõudes. Seega on vaja näha vaid seda, kui palju vabu kohti on vastaval seansil veel järel.<br /> <br /> == Projektikirjeldus ==<br /> === Vajaduste analüüs ===<br /> Kino ''Penguin Screen'' veebirakendus on loodud vaid antud kino klientide jaoks - kinohalduritel on olemas oma sisevõrk, mille kaudu vajalikke toiminguid sooritada. Potsentsiaalsetel kinokülastajatel peab olema võimalik varem läbi veebilehe kontrollida, milliseid filme kino lähipäevil näitab. Filmi kohta on üldiselt vaja teada järgnevat infot:<br /> *Filmi nimi<br /> *Filmi poster<br /> *Filmi valmimisaasta<br /> *Filmi produtsent<br /> *Filmi žanr (või žanrid)<br /> *Filmi pikkus<br /> *Tähtsamad osatäitjad filmis (enamasti tuuakse välja kolm kuni kaheksa peamist osatäitjat)<br /> *Filmi lühikirjeldus<br /> <br /> Kui sobiv film on leitud, on kasutajal vaja välja uurida, millistel päevadel ja aegadel vastav film näitamisel on. Selleks on filmi lühikirjelduse all välja toodud ka lähiaja seansid. Sobivale seansile klikkides on võimalik vaadata, mis saalis film linastub (saali nimi ning kohtade arv), mis kuupäeva ja kellaaja seanss parasjagu vaatamisel on ning kui palju on saalis veel vabu kohti järel. Vabade kohtade olemasolul on võimalik endale sinna ühe nime all kuni neli kohta broneerida. Läbi veebi maksmist ei ole, tegu on vaid vastava nime all tehtud broneeringuga. Tehtud broneeringud saab välja lunastada kohapeal kuni veerand tundi enne filmi algust.<br /> <br /> Kasutajaks registreerumine pole otseselt vajalik funktsioon, kuna klient saab filmidele kohtasid broneerida oma nime kirjutades ja hiljem saab need kassas ID-kaardi abil nimeliselt välja küsida. Kasutajakontode lisamine on pigem &quot;nice to have&quot; funktsioon, mida lisada siis, kui muud asjad on tööle saadud. Sel juhul oleks kliendil võimalik hiljem vaadata, mis filmidele on ta varem kohti broneerinud ja kui palju istekohti on ühele filmile kinni pandud. Lisavõimalusena saaks siis tehtud broneeringuid ka läbi veebilehe tühistada, ilma et peaks kinoga telefonitsi ühendust võtma.<br /> <br /> Juhul, kui kasutaja pole veel kindel, millist filmi ta vaadata sooviks, on vaja võimalust filme otsida. Selleks on kodulehel võimalik sooritada otsingut filmi nime, produtsendi, osatäitjate või žanri järgi. Kuna tegu on väikse kinoga ja filme väga palju pole, ei kuulu ka otsinguvõimalus &quot;must have&quot; funktsioonide alla. Selle saab lisada muude asjade toimimise korral, et veebilehe funktsionaalsust suurendada.<br /> <br /> === Funktsionaalsused ===<br /> ==== Must have ====<br /> *Filmi info kuvamine<br /> *Seansivariantide kuvamine<br /> *Seansi lähem vaade<br /> *Pileti broneerimine<br /> <br /> Need funktsioonid on kino jaoks absoluutselt vajalikud, et klient saaks kõige olulisema info internetist kätte. Kui need on korralikult tööle saadud ja veebileht töötab veatult, saab hakata lisama funktsionaalsusi ''nice to have'' nimekirjast.<br /> ==== Nice to have ====<br /> *Adminnipaneel filmide jms lisamiseks<br /> *Filmi nime järgi otsimine<br /> *Näitlejate järgi otsimine<br /> *Produtsendi järgi otsimine<br /> *Filmipostrid<br /> *Kasutajakontod<br /> *Kasutajakontodel broneeringuteajalugu<br /> *Kasutajakontodel broneeringu tühistamine<br /> <br /> Otsing paistab esmapilgul absoluutselt vajalik funktsioon olevat, kuid kuna ''Penguin Screen'' on väga väike kino, on võimalik selle infot haarata ka ilma otsinguta. Otsingu saab lisada hiljem ja siis on võimalik tekitada juurde ka saale ja filme, kuna &quot;kino laienes&quot;. Filmipostrid tunduvad samuti olulised, kuid need lisame alles hiljem, kuna nad vajavad reaalset tööd meie väikselt meeskonnalt (kui just ei pane kõikidele filmidele postriks konnapilti).<br /> <br /> Kasutajakontod pole juba mitmes kohas välja toodud põhjustel olulised, seega on need arenduses viimased lisatavad asjad. Eelistame koodi hoida pigem lühema ja täielikult korrektsena kui lisada palju funktsionaalsusi ja teha järelandmisi kvaliteedis.<br /> <br /> ==== Andmebaas ====<br /> [[File:pingviin_andmebaas.png]]<br /> <br /> Kino andmebaasis on kaheksa tabelit, mis katavad tavakasutaja vajadused. Filmi puhul on oluline salvestada filmi põhiinfot (nimekiri on vajaduste analüüsi all kirjas) ning eraldi tabeliga on ühendatud filmižanrid, kuna neid võib filmil samaaegselt mitu olla. Samal põhimõttel on eraldatud näitlejate nimekiri, see hoiab ära ka vajaduse üht näitlejat mitmeid kordi andmebaasi sisestada. Sellise süsteemiga saab ühe näitleja ühendada täpselt nii mitme filmiga kui vaja.<br /> <br /> Kinos on mitu auditooriumi, mis on andmebaasis üles loetud. Igas saalis on erinev arv kohti. Uue seansi tekitamisel salvestatakse &quot;free_seats&quot; alla saalis leiduvate istekohtade arv. Seda arvu vähendatakse iga kord, kui keegi broneeringu teeb, vastavalt broneeringus olevate kohtade avule. Lehel registreerimine puudub, broneeringu tegemiseks sisestatakse lihtsalt ees- ja perenimi ning soovitud kohtade arv. Maksmine toimub kohapeal, broneering antakse välja nime peale. Üks kasutaja saab ühele seansile broneerida maksimaalselt kuus piletit.<br /> <br /> == Tööjaotus ==<br /> Grupi reaalne töökeel on inglise keel, kuna see muudab annab meie projektile rahvusvahelise dimensiooni ja võimaluse seda hiljem laiemalt edasi arendada.<br /> <br /> === Rühmaliikmete rollid ===<br /> *Terje - projektijuht ja analüütik<br /> *Laura - front-end programeerija<br /> *Marko - back-end programmeerija<br /> *Mari-Liis - back-end programmeerija<br /> <br /> Üldine tööjaotus on üleval välja toodud, ent rühma väiksuse tõttu katavad kõik rühmaliikmed tegelikult rohkemaid rolle. Kõik on oma ala vastutajad, delegeerides vajadusel oma valdkonna ülesandeid teisele kahele edasi. See tagab selle, et kõik jälgivad kindlat osa projektist ja tunneb isiklikku vastutust millegi teostamise eest, samas lastes kõikidel kõiki alasid proovida.<br /> <br /> === Tehtud töö ===<br /> *Prototüüp asub [https://www.dropbox.com/s/9jwtzrw6r36tvar/PenguinScreenProto.zip?dl=0 Siin]<br /> *Lõpptoode asub [ Siin]</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PenguinHorde&diff=101097 2016-01-30T10:36:25Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>== Meeskond PenguinHorde ==<br /> *Laura Leon<br /> *Marko Saluste<br /> *Mari-Liis Oldja<br /> *Terje Sõelsepp (projektijuht)<br /> <br /> == Projekti idee ==<br /> Kliendirakendus kino ''Penguin Screen'' jaoks.<br /> <br /> === Kasutajaliides ===<br /> Kasutajaliidese loomiseks kasutame ASP.Net võimalusi, et teha mugav ja kõikjalt kättesaadav veebirakendus.<br /> <br /> === Rakenduse lühikirjeldus ===<br /> Hüpoteetiline kino ''Penguin Screen'' vajab veebirakendust. Selle rakenduse kaudu peavad kliendid saama uurida, mis filme kino parasjagu näitab ning mis saalides ja mis kellaaegadel on seansid. Lisaks saab broneerida koha enda soovitud filmile. Koht saalis pole oluline, kuna kasutusel on USAs populaarne süsteem, kus isekoht valitakse alles saali jõudes. Seega on vaja näha vaid seda, kui palju vabu kohti on vastaval seansil veel järel.<br /> <br /> == Projektikirjeldus ==<br /> === Vajaduste analüüs ===<br /> Kino ''Penguin Screen'' veebirakendus on loodud vaid antud kino klientide jaoks - kinohalduritel on olemas oma sisevõrk, mille kaudu vajalikke toiminguid sooritada. Potsentsiaalsetel kinokülastajatel peab olema võimalik varem läbi veebilehe kontrollida, milliseid filme kino lähipäevil näitab. Filmi kohta on üldiselt vaja teada järgnevat infot:<br /> *Filmi nimi<br /> *Filmi poster<br /> *Filmi valmimisaasta<br /> *Filmi produtsent<br /> *Filmi žanr (või žanrid)<br /> *Filmi pikkus<br /> *Tähtsamad osatäitjad filmis (enamasti tuuakse välja kolm kuni kaheksa peamist osatäitjat)<br /> *Filmi lühikirjeldus<br /> <br /> Kui sobiv film on leitud, on kasutajal vaja välja uurida, millistel päevadel ja aegadel vastav film näitamisel on. Selleks on filmi lühikirjelduse all välja toodud ka lähiaja seansid. Sobivale seansile klikkides on võimalik vaadata, mis saalis film linastub (saali nimi ning kohtade arv), mis kuupäeva ja kellaaja seanss parasjagu vaatamisel on ning kui palju on saalis veel vabu kohti järel. Vabade kohtade olemasolul on võimalik endale sinna ühe nime all kuni neli kohta broneerida. Läbi veebi maksmist ei ole, tegu on vaid vastava nime all tehtud broneeringuga. Tehtud broneeringud saab välja lunastada kohapeal kuni veerand tundi enne filmi algust.<br /> <br /> Kasutajaks registreerumine pole otseselt vajalik funktsioon, kuna klient saab filmidele kohtasid broneerida oma nime kirjutades ja hiljem saab need kassas ID-kaardi abil nimeliselt välja küsida. Kasutajakontode lisamine on pigem &quot;nice to have&quot; funktsioon, mida lisada siis, kui muud asjad on tööle saadud. Sel juhul oleks kliendil võimalik hiljem vaadata, mis filmidele on ta varem kohti broneerinud ja kui palju istekohti on ühele filmile kinni pandud. Lisavõimalusena saaks siis tehtud broneeringuid ka läbi veebilehe tühistada, ilma et peaks kinoga telefonitsi ühendust võtma.<br /> <br /> Juhul, kui kasutaja pole veel kindel, millist filmi ta vaadata sooviks, on vaja võimalust filme otsida. Selleks on kodulehel võimalik sooritada otsingut filmi nime, produtsendi, osatäitjate või žanri järgi. Kuna tegu on väikse kinoga ja filme väga palju pole, ei kuulu ka otsinguvõimalus &quot;must have&quot; funktsioonide alla. Selle saab lisada muude asjade toimimise korral, et veebilehe funktsionaalsust suurendada.<br /> <br /> === Funktsionaalsused ===<br /> ==== Must have ====<br /> *Filmi info kuvamine<br /> *Seansivariantide kuvamine<br /> *Seansi lähem vaade<br /> *Pileti broneerimine<br /> <br /> Need funktsioonid on kino jaoks absoluutselt vajalikud, et klient saaks kõige olulisema info internetist kätte. Kui need on korralikult tööle saadud ja veebileht töötab veatult, saab hakata lisama funktsionaalsusi ''nice to have'' nimekirjast.<br /> ==== Nice to have ====<br /> *Adminnipaneel filmide jms lisamiseks<br /> *Filmi nime järgi otsimine<br /> *Näitlejate järgi otsimine<br /> *Produtsendi järgi otsimine<br /> *Filmipostrid<br /> *Kasutajakontod<br /> *Kasutajakontodel broneeringuteajalugu<br /> *Kasutajakontodel broneeringu tühistamine<br /> <br /> Otsing paistab esmapilgul absoluutselt vajalik funktsioon olevat, kuid kuna ''Penguin Screen'' on väga väike kino, on võimalik selle infot haarata ka ilma otsinguta. Otsingu saab lisada hiljem ja siis on võimalik tekitada juurde ka saale ja filme, kuna &quot;kino laienes&quot;. Filmipostrid tunduvad samuti olulised, kuid need lisame alles hiljem, kuna nad vajavad reaalset tööd meie väikselt meeskonnalt (kui just ei pane kõikidele filmidele postriks konnapilti).<br /> <br /> Kasutajakontod pole juba mitmes kohas välja toodud põhjustel olulised, seega on need arenduses viimased lisatavad asjad. Eelistame koodi hoida pigem lühema ja täielikult korrektsena kui lisada palju funktsionaalsusi ja teha järelandmisi kvaliteedis.<br /> <br /> ==== Andmebaas ====<br /> [[File:pingviin_andmebaas.png]]<br /> <br /> Kino andmebaasis on kaheksa tabelit, mis katavad tavakasutaja vajadused. Filmi puhul on oluline salvestada filmi põhiinfot (nimekiri on vajaduste analüüsi all kirjas) ning eraldi tabeliga on ühendatud filmižanrid, kuna neid võib filmil samaaegselt mitu olla. Samal põhimõttel on eraldatud näitlejate nimekiri, see hoiab ära ka vajaduse üht näitlejat mitmeid kordi andmebaasi sisestada. Sellise süsteemiga saab ühe näitleja ühendada täpselt nii mitme filmiga kui vaja.<br /> <br /> Kinos on mitu auditooriumi, mis on andmebaasis üles loetud. Igas saalis on erinev arv kohti. Uue seansi tekitamisel salvestatakse &quot;free_seats&quot; alla saalis leiduvate istekohtade arv. Seda arvu vähendatakse iga kord, kui keegi broneeringu teeb, vastavalt broneeringus olevate kohtade avule. Lehel registreerimine puudub, broneeringu tegemiseks sisestatakse lihtsalt ees- ja perenimi ning soovitud kohtade arv. Maksmine toimub kohapeal, broneering antakse välja nime peale. Üks kasutaja saab ühele seansile broneerida maksimaalselt kuus piletit.<br /> <br /> == Tööjaotus ==<br /> Grupi reaalne töökeel on inglise keel, kuna see muudab annab meie projektile rahvusvahelise dimensiooni ja võimaluse seda hiljem laiemalt edasi arendada.<br /> <br /> === Rühmaliikmete rollid ===<br /> *Terje - projektijuht ja analüütik<br /> *Laura - front-end programeerija<br /> *Marko - back-end programmeerija<br /> *Mari-Liis - back-end programmeerija<br /> <br /> Üldine tööjaotus on üleval välja toodud, ent rühma väiksuse tõttu katavad kõik rühmaliikmed tegelikult rohkemaid rolle. Kõik on oma ala vastutajad, delegeerides vajadusel oma valdkonna ülesandeid teisele kahele edasi. See tagab selle, et kõik jälgivad kindlat osa projektist ja tunneb isiklikku vastutust millegi teostamise eest, samas lastes kõikidel kõiki alasid proovida.<br /> <br /> === Tehtud töö ===<br /> *Prototüüp asub [https://www.dropbox.com/s/v8dw52p8zz9o9di/PenguinScreenTest.zip?dl=0 Siin]<br /> *Lõpptoode asub [ Siin]</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PenguinHorde&diff=101096 2016-01-30T10:21:32Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>== Meeskond PenguinHorde ==<br /> *Laura Leon<br /> *Marko Saluste<br /> *Mari-Liis Oldja<br /> *Terje Sõelsepp (projektijuht)<br /> <br /> == Projekti idee ==<br /> Kliendirakendus kino ''Penguin Screen'' jaoks.<br /> <br /> === Kasutajaliides ===<br /> Kasutajaliidese loomiseks kasutame ASP.Net võimalusi, et teha mugav ja kõikjalt kättesaadav veebirakendus.<br /> <br /> === Rakenduse lühikirjeldus ===<br /> Hüpoteetiline kino ''Penguin Screen'' vajab veebirakendust. Selle rakenduse kaudu peavad kliendid saama uurida, mis filme kino parasjagu näitab ning mis saalides ja mis kellaaegadel on seansid. Lisaks saab broneerida koha enda soovitud filmile. Koht saalis pole oluline, kuna kasutusel on USAs populaarne süsteem, kus isekoht valitakse alles saali jõudes. Seega on vaja näha vaid seda, kui palju vabu kohti on vastaval seansil veel järel.<br /> <br /> == Projektikirjeldus ==<br /> === Vajaduste analüüs ===<br /> Kino ''Penguin Screen'' veebirakendus on loodud vaid antud kino klientide jaoks - kinohalduritel on olemas oma sisevõrk, mille kaudu vajalikke toiminguid sooritada. Potsentsiaalsetel kinokülastajatel peab olema võimalik varem läbi veebilehe kontrollida, milliseid filme kino lähipäevil näitab. Filmi kohta on üldiselt vaja teada järgnevat infot:<br /> *Filmi nimi<br /> *Filmi poster<br /> *Filmi valmimisaasta<br /> *Filmi produtsent<br /> *Filmi žanr (või žanrid)<br /> *Filmi pikkus<br /> *Tähtsamad osatäitjad filmis (enamasti tuuakse välja kolm kuni kaheksa peamist osatäitjat)<br /> *Filmi lühikirjeldus<br /> <br /> Kui sobiv film on leitud, on kasutajal vaja välja uurida, millistel päevadel ja aegadel vastav film näitamisel on. Selleks on filmi lühikirjelduse all välja toodud ka lähiaja seansid. Sobivale seansile klikkides on võimalik vaadata, mis saalis film linastub (saali nimi ning kohtade arv), mis kuupäeva ja kellaaja seanss parasjagu vaatamisel on ning kui palju on saalis veel vabu kohti järel. Vabade kohtade olemasolul on võimalik endale sinna ühe nime all kuni neli kohta broneerida. Läbi veebi maksmist ei ole, tegu on vaid vastava nime all tehtud broneeringuga. Tehtud broneeringud saab välja lunastada kohapeal kuni veerand tundi enne filmi algust.<br /> <br /> Kasutajaks registreerumine pole otseselt vajalik funktsioon, kuna klient saab filmidele kohtasid broneerida oma nime kirjutades ja hiljem saab need kassas ID-kaardi abil nimeliselt välja küsida. Kasutajakontode lisamine on pigem &quot;nice to have&quot; funktsioon, mida lisada siis, kui muud asjad on tööle saadud. Sel juhul oleks kliendil võimalik hiljem vaadata, mis filmidele on ta varem kohti broneerinud ja kui palju istekohti on ühele filmile kinni pandud. Lisavõimalusena saaks siis tehtud broneeringuid ka läbi veebilehe tühistada, ilma et peaks kinoga telefonitsi ühendust võtma.<br /> <br /> Juhul, kui kasutaja pole veel kindel, millist filmi ta vaadata sooviks, on vaja võimalust filme otsida. Selleks on kodulehel võimalik sooritada otsingut filmi nime, produtsendi, osatäitjate või žanri järgi. Kuna tegu on väikse kinoga ja filme väga palju pole, ei kuulu ka otsinguvõimalus &quot;must have&quot; funktsioonide alla. Selle saab lisada muude asjade toimimise korral, et veebilehe funktsionaalsust suurendada.<br /> <br /> === Funktsionaalsused ===<br /> ==== Must have ====<br /> *Filmi info kuvamine<br /> *Seansivariantide kuvamine<br /> *Seansi lähem vaade<br /> *Pileti broneerimine<br /> <br /> Need funktsioonid on kino jaoks absoluutselt vajalikud, et klient saaks kõige olulisema info internetist kätte. Kui need on korralikult tööle saadud ja veebileht töötab veatult, saab hakata lisama funktsionaalsusi ''nice to have'' nimekirjast.<br /> ==== Nice to have ====<br /> *Adminnipaneel filmide jms lisamiseks<br /> *Filmi nime järgi otsimine<br /> *Näitlejate järgi otsimine<br /> *Produtsendi järgi otsimine<br /> *Filmipostrid<br /> *Kasutajakontod<br /> *Kasutajakontodel broneeringuteajalugu<br /> *Kasutajakontodel broneeringu tühistamine<br /> <br /> Otsing paistab esmapilgul absoluutselt vajalik funktsioon olevat, kuid kuna ''Penguin Screen'' on väga väike kino, on võimalik selle infot haarata ka ilma otsinguta. Otsingu saab lisada hiljem ja siis on võimalik tekitada juurde ka saale ja filme, kuna &quot;kino laienes&quot;. Filmipostrid tunduvad samuti olulised, kuid need lisame alles hiljem, kuna nad vajavad reaalset tööd meie väikselt meeskonnalt (kui just ei pane kõikidele filmidele postriks konnapilti).<br /> <br /> Kasutajakontod pole juba mitmes kohas välja toodud põhjustel olulised, seega on need arenduses viimased lisatavad asjad. Eelistame koodi hoida pigem lühema ja täielikult korrektsena kui lisada palju funktsionaalsusi ja teha järelandmisi kvaliteedis.<br /> <br /> ==== Andmebaas ====<br /> [[File:pingviin_andmebaas.png]]<br /> <br /> Kino andmebaasis on kaheksa tabelit, mis katavad tavakasutaja vajadused. Filmi puhul on oluline salvestada filmi põhiinfot (nimekiri on vajaduste analüüsi all kirjas) ning eraldi tabeliga on ühendatud filmižanrid, kuna neid võib filmil samaaegselt mitu olla. Samal põhimõttel on eraldatud näitlejate nimekiri, see hoiab ära ka vajaduse üht näitlejat mitmeid kordi andmebaasi sisestada. Sellise süsteemiga saab ühe näitleja ühendada täpselt nii mitme filmiga kui vaja.<br /> <br /> Kinos on mitu auditooriumi, mis on andmebaasis üles loetud. Igas saalis on erinev arv kohti. Uue seansi tekitamisel salvestatakse &quot;free_seats&quot; alla saalis leiduvate istekohtade arv. Seda arvu vähendatakse iga kord, kui keegi broneeringu teeb, vastavalt broneeringus olevate kohtade avule. Lehel registreerimine puudub, broneeringu tegemiseks sisestatakse lihtsalt ees- ja perenimi ning soovitud kohtade arv. Maksmine toimub kohapeal, broneering antakse välja nime peale. Üks kasutaja saab ühele seansile broneerida maksimaalselt kuus piletit.<br /> <br /> == Tööjaotus ==<br /> Grupi reaalne töökeel on inglise keel, kuna see muudab annab meie projektile rahvusvahelise dimensiooni ja võimaluse seda hiljem laiemalt edasi arendada.<br /> <br /> === Rühmaliikmete rollid ===<br /> *Terje - projektijuht ja analüütik<br /> *Laura - front-end programeerija<br /> *Marko - back-end programmeerija<br /> *Mari-Liis - back-end programmeerija<br /> <br /> Üldine tööjaotus on üleval välja toodud, ent rühma väiksuse tõttu katavad kõik rühmaliikmed tegelikult rohkemaid rolle. Kõik on oma ala vastutajad, delegeerides vajadusel oma valdkonna ülesandeid teisele kahele edasi. See tagab selle, et kõik jälgivad kindlat osa projektist ja tunneb isiklikku vastutust millegi teostamise eest, samas lastes kõikidel kõiki alasid proovida.<br /> <br /> === Tehtud töö ===<br /> *Prototüüp asub [https://www.dropbox.com/s/v8dw52p8zz9o9di/PenguinScreenTest.zip?dl=0 Siin]</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&diff=99209 2015-12-17T05:28:06Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>__NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2015''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2015''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''13.12.2015 23:58'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 20.12.2015(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''20.01.2016'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 27.01.2016(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> '''Esmaspäev''' - 14.12.2015<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br /> *14:15 -<br /> *14:30 - <br /> *14:45 -<br /> *15:00 - Incman<br /> *15:15 - <br /> <br /> *16:00 - <br /> *16:15 - [[Meeskond: Travo]]<br /> *16:30 - GlobalElite<br /> *16:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BIT BIT]<br /> *17:00 - <br /> *17:15 - KTM Development<br /> *17:30 - <br /> <br /> '''Neljapäev''' - 17.12.2015<br /> *08:15 - VVA<br /> *08:30 - mc2<br /> *08:45 - <br /> *09:00 - Sporto<br /> *09:15 - MinuKV<br /> *09:30 - <br /> <br /> *10:00 -Kodune raamat<br /> *10:15 - <br /> *10:30 - MSI<br /> *10:45 -<br /> *11:00 - Lebokeiss OÜ<br /> *11:15 - OKVaatame<br /> <br /> =Teemad 2015 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2015=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: MinuKV===<br /> Liikmed:<br /> *Martin Luik<br /> *Ahto Elken<br /> *Silver Ohlo<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Travo===<br /> Liikmed:<br /> *Tarvo Reinpalu<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: Freshmen===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Haas - Projektijuht<br /> *Piret Pomerants<br /> *Semjon Greef <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Freshmen]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon Qlibrium analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Qlibrium kohta]<br /> <br /> ===Meeskond: mc2===<br /> Liikmed:<br /> *Martin Betlem<br /> *Johannes Tamm<br /> *Martin Mägi<br /> *Jana Pipar <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_MinuKV_kohta#Retsensioon_MinuKV_kohta Retsensioon MinuKV kohta]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> Meie prototüüp asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_mc2#Protot.C3.BC.C3.BCp SIIN]<br /> <br /> ===Meeskond: Sporto===<br /> Liikmed:<br /> *Kelli Lukas<br /> *Vladimir Rõkovanov<br /> *Alar Ameerikas<br /> *Mikk Raudsepp<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: LetsDoIt===<br /> Liikmed:<br /> *Liisa Suurkaev(projektijuht)<br /> *Melissa Eenmaa<br /> *Tanel Vähk<br /> *Taavi Kliss<br /> *Aleks Luik<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:LendBook retsensioon siin].<br /> <br /> ===Meeskond: VVA===<br /> Liikmed:<br /> *Vladislav Lahtarin<br /> *Vladislav Kovaltšuk<br /> *Aleksandr Babõkin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: IncMan===<br /> Liikmed:<br /> *Sergei Fatejev<br /> *Nele Sergejeva<br /> *Marko Koiduste<br /> *Kaspar Tilk<br /> *Jaanus Türnpuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LetsDoIt''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt siin]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Lebokeiss OÜ===<br /> Liikmed:<br /> *Joonas Jõeleht - Projektijuht<br /> *Iris Tambaum<br /> *Timo Lanno<br /> *Karell Veskimeister<br /> *Kerli Edasi <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Talk:Meeskond:_Travo | Retsensioon meeskond Travo analüüsile]]<br /> <br /> ===Meeskond: MSI===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Ivask<br /> *Martin Saar<br /> *Indrek Tamm<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MSI]]<br /> <br /> ===Meeskond: LendBook===<br /> Liikmed:<br /> *Egle Arge<br /> *Liina Kolk<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[LendBook]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Talk:PenguinHorde | Retsensioon meeskonna PenguinHorde analüüsile]]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: BIT===<br /> Liikmed:<br /> *Merilyn Renser<br /> *Marko Hartikainen<br /> *Ants Kristjan Rooma<br /> *Konstantin Burdakov<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[BIT]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''&lt;br/&gt;<br /> [[VVA analüüsi retsensioon]]<br /> <br /> ===Meeskond: PenguinHorde===<br /> Liikmed:<br /> *Laura Leon<br /> *Marko Saluste<br /> *Terje Sõelsepp<br /> *Mari-Liis Oldja<br /> Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BIT meeskond BIT] analüüsile.<br /> <br /> ===Meeskond: GlobalElite===<br /> Liikmed:<br /> *Marek Kivikink<br /> *Indrek Nurja<br /> *Imre Teras<br /> *Aapo Kersalu<br /> *Erling Tammisto<br /> Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: KTM Development===<br /> Liikmed:<br /> *Kristian Laupa<br /> *Tauno Otti<br /> *Mart Abel<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''mc2''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Klaupa siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Bob?===<br /> Liige:<br /> *Priit Aarne<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Meeskonna IncMan analüüsi retsensioon]]<br /> <br /> ===Meeskond: RJ===<br /> Liige:<br /> *Richard Jalonen<br /> Meeskonna koduleht: [[RJ]]<br /> <br /> ===Meeskond: Qlibrium===<br /> Liige:<br /> *Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]<br /> <br /> '''Retsensioon'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_GlobalLite_*#Meeskonna_GlobalLite_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond: Kodune Raamat===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Osa<br /> *Taavi Kivimaa<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: TaTa===<br /> Liikmed:<br /> *Talis Tammearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:TaTa]]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Ktreikel===<br /> Liikmed:<br /> *Kert Treikelder<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ktreikel]<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> ===Meeskond: Premium===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Petrovits<br /> *Karin Talumäe<br /> *Jevgeni Gavrilov <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===<br /> Liikmed:<br /> *Kärt Palm DK22 <br /> *Karina Egipt DK22 (Projektijuht)<br /> *Erika Ehmann D32 <br /> *Silver Saks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]<br /> <br /> '''[https://pilv.mana.ee/public.php?service=files&amp;t=0e79ef0570f39b8743f046c70f724404 Esimene Prototüüp (13.12.2015)]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===<br /> Liikmed:<br /> *10142848 (Projektijuht)<br /> *10090107<br /> *10143193<br /> *10143313<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: LIB===<br /> Liikmed:<br /> *Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)<br /> *Diana Nikolajeva DK22<br /> *Kristjan Adrat DK41<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]<br /> <br /> ===Meeskond: Greek?Mark===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)<br /> *Sten Kaasik DK22<br /> *Siim Veskilt DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: Tarraxacum===<br /> Liikmed:<br /> *Silja Kralik DK21 (Projektijuht)<br /> *Liina Laumets DK21 <br /> *Ragne Auling DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]<br /> <br /> [[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Fontastic===<br /> Liikmed:<br /> *Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)<br /> *Piret Reinumägi DK21 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: TTT===<br /> Liikmed:<br /> *Ave Karjus DK22 <br /> *Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)<br /> *Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)<br /> *Oliver Tiks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks) | TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Talk:Meeskond:_GreekQMark#section=1 | Retsensioon meeskonna Greek?Mark projekti analüüsile]]<br /> <br /> ===Meeskond: Codezilla===<br /> Liikmed:<br /> *Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)<br /> *Alisa Dudinova DK21 <br /> *Sergei Hristoforov DK21 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Maker Retsensioon meeskonna Maker projekti analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: Konsa===<br /> Liikmed:<br /> <br /> *Marko Konsa DK13<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: Johhaidii===<br /> Liikmed:<br /> *Yogesh Sharma<br /> *Juhan Trink<br /> *Marju Niinemaa<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_Makerile Retsensioon meeskonna Maker analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: Sildur===<br /> Liikmed:<br /> *Andreas Papp (Projektijuht)<br /> *Germo Väli<br /> *Andres Trei<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Sildur]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: JT===<br /> Liikmed:<br /> *Tõnis Luik (Projektijuht)<br /> *Juri Nikitin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[JT]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Maker===<br /> Liikmed:<br /> *Marek Öövel (Projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Maker]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Põhjavesi===<br /> Liikmed<br /> *Indrek Pruul (Projektijuht)<br /> *Jan Eerik<br /> *Eeva Koplimets<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid''' <br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: MMTL development===<br /> Liikmed<br /> *Martin Mänd (Projektijuht)<br /> *Taavi Lõhmus<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Mardo===<br /> Liikmed:<br /> *Mardo Halapuu<br /> Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&diff=98787 2015-12-09T09:07:09Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>__NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2015''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2015''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''11.12.2015'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 18.12.2015(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''20.01.2016'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 27.01.2016(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> '''Esmaspäev''' - 14.12.2015<br /> *16:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br /> *16:15 - [[Meeskond: Travo]]<br /> *16:30 - GlobalElite<br /> *16:45<br /> *17:00<br /> *17:15<br /> *17:30 - MinuKV<br /> <br /> '''Neljapäev''' - 17.12.2015<br /> *08:15 - VVA<br /> *08:30 - mc2<br /> *08:45 - PenguinHorde<br /> *09:00 - Sporto<br /> *09:15 - Incman<br /> *09:30 - Lebokeiss OÜ<br /> <br /> =Teemad 2015 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2015=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: MinuKV===<br /> Liikmed:<br /> *Vanessa Vorteil<br /> *Martin Luik<br /> *Ahto Elken<br /> *Taavi Kusmin<br /> *Silver Ohlo<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Travo===<br /> Liikmed:<br /> *Tarvo Reinpalu<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: Freshmen===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Haas - Projektijuht<br /> *Piret Pomerants<br /> *Semjon Greef <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Freshmen]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon Qlibrium analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Qlibrium kohta]<br /> <br /> ===Meeskond: mc2===<br /> Liikmed:<br /> *Martin Betlem<br /> *Johannes Tamm<br /> *Martin Mägi<br /> *Jana Pipar <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_MinuKV_kohta#Retsensioon_MinuKV_kohta Retsensioon MinuKV kohta]<br /> <br /> ===Meeskond: Sporto===<br /> Liikmed:<br /> *Merit Ridaste<br /> *Kelli Lukas<br /> *Vladimir Rõkovanov<br /> *Alar Ameerikas<br /> *Mikk Raudsepp<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: LetsDoIt===<br /> Liikmed:<br /> *Liisa Suurkaev(projektijuht)<br /> *Melissa Eenmaa<br /> *Tanel Vähk<br /> *Taavi Kliss<br /> *Aleks Luik<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:LendBook retsensioon siin].<br /> <br /> ===Meeskond: VVA===<br /> Liikmed:<br /> *Vladislav Lahtarin<br /> *Vladislav Kovaltšuk<br /> *Aleksandr Babõkin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: IncMan===<br /> Liikmed:<br /> *Sergei Fatejev<br /> *Nele Sergejeva<br /> *Marko Koiduste<br /> *Kaspar Tilk<br /> *Jaanus Türnpuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LetsDoIt''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LetsDoIt siin]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Lebokeiss OÜ===<br /> Liikmed:<br /> *Joonas Jõeleht - Projektijuht<br /> *Iris Tambaum<br /> *Timo Lanno<br /> *Karell Veskimeister<br /> *Kerli Edasi <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Talk:Meeskond:_Travo | Retsensioon meeskond Travo analüüsile]]<br /> <br /> ===Meeskond: LendBook===<br /> Liikmed:<br /> *Egle Arge<br /> *Liina Kolk<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[LendBook]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Talk:PenguinHorde | Retsensioon meeskonna PenguinHorde analüüsile]]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: BIT===<br /> Liikmed:<br /> *Merilyn Renser<br /> *Marko Hartikainen<br /> *Ants Kristjan Rooma<br /> *Konstantin Burdakov<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[BIT]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''&lt;br/&gt;<br /> [[VVA analüüsi retsensioon]]<br /> <br /> ===Meeskond: PenguinHorde===<br /> Liikmed:<br /> *Laura Leon<br /> *Marko Saluste<br /> *Terje Sõelsepp<br /> *Mari-Liis Oldja<br /> Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: GlobalElite===<br /> Liikmed:<br /> *Marek Kivikink<br /> *Indrek Nurja<br /> *Imre Teras<br /> *Aapo Kersalu<br /> *Erling Tammisto<br /> Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: KTM Development===<br /> Liikmed:<br /> *Kristian Laupa<br /> *Tauno Otti<br /> *Mart Abel<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''mc2''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Klaupa siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Bob?===<br /> Liige:<br /> *Priit Aarne<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Meeskonna IncMan analüüsi retsensioon]]<br /> <br /> ===Meeskond: RJ===<br /> Liige:<br /> *Richard Jalonen<br /> Meeskonna koduleht: [[RJ]]<br /> <br /> ===Meeskond: Qlibrium===<br /> Liige:<br /> *Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]<br /> <br /> '''Retsensioon'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_GlobalLite_*#Meeskonna_GlobalLite_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond: Kodune Raamat===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Osa<br /> *Taavi Kivimaa<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: TaTa===<br /> Liikmed:<br /> *Talis Tammearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:TaTa]]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Ktreikel===<br /> Liikmed:<br /> *Kert Treikelder<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ktreikel]<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> ===Meeskond: Premium===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Petrovits<br /> *Karin Talumäe<br /> *Jevgeni Gavrilov <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===<br /> Liikmed:<br /> *Kärt Palm DK22 <br /> *Karina Egipt DK22 (Projektijuht)<br /> *Erika Ehmann D32 <br /> *Silver Saks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===<br /> Liikmed:<br /> *10142848 (Projektijuht)<br /> *10090107<br /> *10143193<br /> *10143313<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: LIB===<br /> Liikmed:<br /> *Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)<br /> *Diana Nikolajeva DK22<br /> *Kristjan Adrat DK41<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]<br /> <br /> ===Meeskond: Greek?Mark===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)<br /> *Sten Kaasik DK22<br /> *Siim Veskilt DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: Tarraxacum===<br /> Liikmed:<br /> *Silja Kralik DK21 (Projektijuht)<br /> *Liina Laumets DK21 <br /> *Ragne Auling DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]<br /> <br /> [[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]<br /> <br /> ===Meeskond: Fontastic===<br /> Liikmed:<br /> *Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)<br /> *Piret Reinumägi DK21 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: TTT===<br /> Liikmed:<br /> *Ave Karjus DK22 <br /> *Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)<br /> *Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)<br /> *Oliver Tiks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks) | TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Talk:Meeskond:_GreekQMark#section=1 | Retsensioon meeskonna Greek?Mark projekti analüüsile]]<br /> <br /> ===Meeskond: Codezilla===<br /> Liikmed:<br /> *Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)<br /> *Alisa Dudinova DK21 <br /> *Sergei Hristoforov DK21 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Maker Retsensioon meeskonna Maker projekti analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: Konsa===<br /> Liikmed:<br /> <br /> *Marko Konsa DK13<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: Johhaidii===<br /> Liikmed:<br /> *Yogesh Sharma<br /> *Juhan Trink<br /> *Marju Niinemaa<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Retsensioon_Makerile Retsensioon meeskonna Maker analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: Sildur===<br /> Liikmed:<br /> *Andreas Papp (Projektijuht)<br /> *Germo Väli<br /> *Andres Trei<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Sildur]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: JT===<br /> Liikmed:<br /> *Tõnis Luik (Projektijuht)<br /> *Juri Nikitin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[JT]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Maker===<br /> Liikmed:<br /> *Marek Öövel (Projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Maker]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Põhjavesi===<br /> Liikmed<br /> *Indrek Pruul (Projektijuht)<br /> *Jan Eerik<br /> *Eeva Koplimets<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid''' <br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: MMTL development===<br /> Liikmed<br /> *Martin Mänd (Projektijuht)<br /> *Taavi Lõhmus<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Mardo===<br /> Liikmed:<br /> *Mardo Halapuu<br /> Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Freshmen&diff=95081 2015-10-25T19:24:27Z

<p>Moldja: /* Meeskond ja rollid */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ja rollid ==<br /> *Siim Haas - Projektijuht<br /> *Piret Pomerants<br /> *Semjon Greef<br /> *Mari-Liis Oldja<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&diff=92827 2015-10-19T09:46:12Z

<p>Moldja: /* Päevaõpe */</p> <hr /> <div>__NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2015''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2015''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''29.11.2015'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 06.12.2015(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''22.12.2015'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 05.01.2015(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> '''Esmaspäev''' - 14.12.2015<br /> *16:00<br /> *16:15<br /> *16:30<br /> *16:45<br /> *17:00<br /> *17:15<br /> *17:30<br /> <br /> '''Neljapäev''' - 17.12.2015<br /> *08:15<br /> *08:30<br /> *08:45<br /> *09:00<br /> *09:15<br /> *09:30<br /> <br /> =Teemad 2015 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2015=<br /> ==Päevaõpe==<br /> ===Meeskond: Fresmen===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Haas - Projektijuht<br /> *Piret Pomerants<br /> *Semjon Greef<br /> *Mari-Liis Oldja <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Meeskond: Freshmen]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> ===Meeskond: Premium===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Petrovits<br /> *Karin Talumäe<br /> *Jevgeni Gavrilov <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===<br /> Liikmed:<br /> *Kärt Palm DK22 (Projektijuht)<br /> *Karina Egipt DK22<br /> *Erika Ehmann D32 <br /> *Silver Saks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> === Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===<br /> Liikmed:<br /> *10142848<br /> *10090107<br /> *10143193<br /> *Mikhail Reznichenko<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: LIB===<br /> Liikmed:<br /> *Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)<br /> *Diana Nikolajeva DK22<br /> *Elen Käsk DK22<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Greek?Mark===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)<br /> *Sten Kaasik DK22<br /> *Siim Veskilt DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&diff=92826 2015-10-19T09:45:17Z

<p>Moldja: /* Meeskond: Fresmen */</p> <hr /> <div>__NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2015''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2015''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''29.11.2015'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 06.12.2015(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''22.12.2015'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 05.01.2015(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> '''Esmaspäev''' - 14.12.2015<br /> *16:00<br /> *16:15<br /> *16:30<br /> *16:45<br /> *17:00<br /> *17:15<br /> *17:30<br /> <br /> '''Neljapäev''' - 17.12.2015<br /> *08:15<br /> *08:30<br /> *08:45<br /> *09:00<br /> *09:15<br /> *09:30<br /> <br /> =Teemad 2015 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2015=<br /> ==Päevaõpe==<br /> ===Meeskond: Fresmen===<br /> Liikmed:<br /> *'''Siim Haas''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Pomerants'''<br /> *'''Semjon Greef'''<br /> *'''Mari-Liis Oldja''' <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Meeskond: Freshmen]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> ===Meeskond: Premium===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Petrovits<br /> *Karin Talumäe<br /> *Jevgeni Gavrilov <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===<br /> Liikmed:<br /> *Kärt Palm DK22 (Projektijuht)<br /> *Karina Egipt DK22<br /> *Erika Ehmann D32 <br /> *Silver Saks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> === Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===<br /> Liikmed:<br /> *10142848<br /> *10090107<br /> *10143193<br /> *Mikhail Reznichenko<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: LIB===<br /> Liikmed:<br /> *Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)<br /> *Diana Nikolajeva DK22<br /> *Elen Käsk DK22<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Greek?Mark===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)<br /> *Sten Kaasik DK22<br /> *Siim Veskilt DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Freshmen&diff=92821 2015-10-19T09:33:28Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ja rollid ==<br /> *'''Siim Haas''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Pomerants'''<br /> *'''Semjon Greef'''<br /> *'''Mari-Liis Oldja'''<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Freshmen&diff=92820 2015-10-19T09:32:39Z

<p>Moldja: /* Meeskond ja rollid */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ja rollid ==<br /> *'''Siim Haas''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Pomerants'''<br /> *'''Semjon Greef'''<br /> *'''Mari-Liis Oldja'''</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Freshmen&diff=92819 2015-10-19T09:31:02Z

<p>Moldja: Created page with &quot;Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) == Meeskond ja rollid == *&#039;&#039;&#039;Siim Haas&#039;&#039;&#039; - Projektijuht&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ja rollid ==<br /> *'''Siim Haas''' - Projektijuht</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92640 2015-10-17T20:48:56Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis]&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt; Kordusarvestuse tegemiseks tuleb registreeruda ÕISi vahendusel, juhul kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, tuleb esitada avaldus õppeosakonda.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Kordussoorituseks peab registreeruma hiljemalt kaks päeva enne sooritust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Riigi finantseeritaval õppekohal õppivale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, kui aga õpid tasulisel kohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT Kolledž KKK küsimus nr 9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Et saada vajaduspõhist õppetoetus saab 2013/14. õa või hiljem sisse astunud tudeng, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel, õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (või õpib täiskoormusega esimesel semestril), ning kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Toetuse suurus oleneb keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Õppetoetuse saamiseks tuleb kumulatiivselt täita õppekava 100%. See tähendab, et aastas tuleb sooritada 60EAPd. Semestri raames piiranguid ei ole, kuid aasta kohta peab kokku saama 60 EAPd. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Aasta lõpuks tuleb kokku saada 54 EAPd, kui tudeng saab aasta lõpuks kokku 23+28=51 EAPd, siis 3 EAP ulatuses tuleb tasuda õppemaksu. Kuna tasu on 50€/EAP, siis aasta lõpus esitatav arve on 150€. (Pärast esimest semestrit tasus tudeng 4*50€=200€ arve).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92637 2015-10-17T20:47:05Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis]&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt; Kordusarvestuse tegemiseks tuleb registreeruda ÕISi vahendusel, juhul kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, tuleb esitada avaldus õppeosakonda.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Kordussoorituseks peab registreeruma hiljemalt kaks päeva enne sooritust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Riigi finantseeritaval õppekohal õppivale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, kui aga õpid tasulisel kohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT Kolledž KKK küsimus nr 9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Et saada vajaduspõhist õppetoetus saab 2013/14. õa või hiljem sisse astunud tudeng, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel, õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (või õpib täiskoormusega esimesel semestril), ning kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Toetuse suurus oleneb keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Õppetoetuse saamiseks tuleb kumulatiivselt täita õppekava 100%. See tähendab, et aastas tuleb sooritada 60EAPd. Semestri raames piiranguid ei ole, kuid aasta kohta peab kokku saama 60 EAPd. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Aasta lõpuks tuleb kokku saada 54 EAPd, kui tudeng saab aasta lõpuks kokku 23+28=51 EAPd, siis 3 EAP ulatuses tuleb tasuda õppemaksu. Kuna tasu on 50€/EAP, siis aasta lõpus esitatav arve on 150€. (Pärast esimest semestrit tasus tudeng 4*50€=200€ arve).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92634 2015-10-17T20:46:08Z

<p>Moldja: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt; Kordusarvestuse tegemiseks tuleb registreeruda ÕISi vahendusel, juhul kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, tuleb esitada avaldus õppeosakonda.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Kordussoorituseks peab registreeruma hiljemalt kaks päeva enne sooritust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Riigi finantseeritaval õppekohal õppivale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, kui aga õpid tasulisel kohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT Kolledž KKK küsimus nr 9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Et saada vajaduspõhist õppetoetus saab 2013/14. õa või hiljem sisse astunud tudeng, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel, õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (või õpib täiskoormusega esimesel semestril), ning kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Toetuse suurus oleneb keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Õppetoetuse saamiseks tuleb kumulatiivselt täita õppekava 100%. See tähendab, et aastas tuleb sooritada 60EAPd. Semestri raames piiranguid ei ole, kuid aasta kohta peab kokku saama 60 EAPd. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Aasta lõpuks tuleb kokku saada 54 EAPd, kui tudeng saab aasta lõpuks kokku 23+28=51 EAPd, siis 3 EAP ulatuses tuleb tasuda õppemaksu. Kuna tasu on 50€/EAP, siis aasta lõpus esitatav arve on 150€. (Pärast esimest semestrit tasus tudeng 4*50€=200€ arve).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92621 2015-10-17T20:39:46Z

<p>Moldja: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt; Kordusarvestuse tegemiseks tuleb registreeruda ÕISi vahendusel, juhul kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, tuleb esitada avaldus õppeosakonda.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Kordussoorituseks peab registreeruma hiljemalt kaks päeva enne sooritust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Riigi finantseeritaval õppekohal õppivale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, kui aga õpid tasulisel kohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT Kolledž KKK küsimus nr 9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Et saada vajaduspõhist õppetoetus saab 2013/14. õa või hiljem sisse astunud tudeng, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel, õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (või õpib täiskoormusega esimesel semestril), ning kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Toetuse suurus oleneb keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Õppetoetuse saamiseks tuleb kumulatiivselt täita õppekava 100%. See tähendab, et aastas tuleb sooritada 60EAPd. Semestri raames piiranguid ei ole, kuid aasta kohta peab kokku saama 60 EAPd. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92618 2015-10-17T20:38:05Z

<p>Moldja: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt; Kordusarvestuse tegemiseks tuleb registreeruda ÕISi vahendusel, juhul kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, tuleb esitada avaldus õppeosakonda.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Kordussoorituseks peab registreeruma hiljemalt kaks päeva enne sooritust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Riigi finantseeritaval õppekohal õppivale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, kui aga õpid tasulisel kohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT KOlledž KKK küsimus nr 9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Et saada vajaduspõhist õppetoetus saab 2013/14. õa või hiljem sisse astunud tudeng, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel, õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (või õpib täiskoormusega esimesel semestril), ning kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Toetuse suurus oleneb keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Õppetoetuse saamiseks tuleb kumulatiivselt täita õppekava 100%. See tähendab, et aastas tuleb sooritada 60EAPd. Semestri raames piiranguid ei ole, kuid aasta kohta peab kokku saama 60 EAPd. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92613 2015-10-17T20:31:47Z

<p>Moldja: /* Küsimus 5 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt; Kordusarvestuse tegemiseks tuleb registreeruda ÕISi vahendusel, juhul kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, tuleb esitada avaldus õppeosakonda.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Kordussoorituseks peab registreeruma hiljemalt kaks päeva enne sooritust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Riigi finantseeritaval õppekohal õppivale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, kui aga õpid tasulisel kohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT KOlledž KKK küsimus nr 9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Et saada vajaduspõhist õppetoetus saab 2013/14. õa või hiljem sisse astunud tudeng, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel, õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu (või õpib täiskoormusega esimesel semestril), ning kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92604 2015-10-17T20:25:59Z

<p>Moldja: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt; Kordusarvestuse tegemiseks tuleb registreeruda ÕISi vahendusel, juhul kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, tuleb esitada avaldus õppeosakonda.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Kordussoorituseks peab registreeruma hiljemalt kaks päeva enne sooritust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt; Riigi finantseeritaval õppekohal õppivale üliõpilasele on kordussooritus tasuta, kui aga õpid tasulisel kohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? IT KOlledž KKK küsimus nr 9]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92588 2015-10-17T20:11:22Z

<p>Moldja: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kukkudes arvestuse läbi, tuleb teha kordusarvestus. Seda saab teha kuni aine õpetamissemestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92576 2015-10-17T20:01:43Z

<p>Moldja: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92574 2015-10-17T20:00:06Z

<p>Moldja: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi.&lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&amp;year=2015 Õppeaine &quot;Õpingukorraldus ja Erialatutvustus&quot; ülevaade õppeinfosüsteemis&lt;/ref&gt; Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Moldja https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Moldja&diff=92565 2015-10-17T19:56:31Z

<p>Moldja: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt; Rühm: 13&lt;br&gt; Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015 ==Essee== Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorra...&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mari-Liis Oldja&lt;br&gt;<br /> Rühm: 13&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine üldkirjelduse kohaselt on ’Õpingukorraldus ja Erialatutvustus’ kursus, mille eesmärgiks on tutvustada õpingute käigus õpitava rakendamise võimalusi. Lihtsamalt öeldes on tegu ainega, kus antakse selgem ettekujutus sellest, milliseid võimalikke rolle IT valdkonnas oleks meil väljavaade tulevikus täita. Kaheksa loengu jooksul esinesid meile inimesed mitmetest erinevatest IKT valdkondadest ja kõik põhilised ja tuntumad rollid said kaetud. Kuigi tegemist oli erinevate valdkondade esindajatega oli esitlustes ka mitmeid ühiseid jooni, põhilisena tooksin välja selle, et kõik esinejad rõhutasid suhtlemise olulisust, mis võib-olla mõne inimese ettekujutusega IT-inimestest läks natuke vastuollu.<br /> <br /> Esimeses loengus, mis leidis aset juba enne semestri algust, eelnädalal, rääkis Inga Vau õppekorraldusest ja eeskirjadest. Kuigi arvasin, et olen õppekorralduseeskirja ja muu olulisega enam vähem kursis, kuna olin Tartu Ülikoolis mitu aastat tuutor, siis siiski tuli mõni asi ka minu jaoks uudisena. Nimelt ei olnud ma kursis sellega kuidas mõjutavad õppekoormuse täitmist VÕTAga üle kantud ainepunktid. Ilmselt on asi selles, et VÕTA kohta ei olnud ma eriti uurinud enne, kui seda endal vaja läks. Loengus tutvustati ka lühidalt võimalikke õppetöö väliseid tegevusi IT kolledžis, millest nii mõnegagi tahaks tulevikus rohkem kokku puutuda. <br /> <br /> Esimeses välisesinejaga loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Tiina on IT kolledži vilistlane, kes lõpetas 5 aastat tagasi, lisaks on tal ka teine haridus, nimelt õppis ta haldusjuhtimist. Juhtimiskogemust on naine saanud mitmes erinevas vormis, projektijuhi põhilise väärtusena tõi ta välja võime tulla muutustega toime. Tihti on probleemiks see, et projekti raames ei saada üheselt aru, mida tehakse, sellepärast on oluline pidev omavaheline suhtlemine ja regulaarsed koosolekud, projektijuhi ülesanne on see toimima panna. Esineja rõhutas, et ITs ei ole kasulikud ainult need inimesed, kes koodi kirjutavad. Tiina Seeman on selles mõttes inspireeriv inimene, et ta järjekindlalt tegeleb sellega, milleks ta tunneb, et tal on kutsumus – inimeste juhtimisega. <br /> <br /> Elar Lang on iseõppinud programmeerija, kes kõrghariduse omandas hiljem, pärast seda kui oli juba aastaid IT alal töötanud, lõpetades nii bakalaureuse kui ka magistri astme cum laude. Loengus rääkis mees õppimisest ja sellest, mida IT haridus tegelikult annab. Nimelt annab kool üldisema pildi IT asjadest ning IT-alase eneseväljendusoskuse. Nimelt oli üheks põhjuseks, mis ajendas Elar Langi ülikooli minema see, et ta ei suutnud oma kaastöötajatega ühist keelt leida, sest IT alaseid põhiteadmisi oli vajaka. Lisaks sellele õpid koolis ka õppima, mis on hädavajalik, sest hiljem tööl olles oled õppima sunnitud pidevalt – uus projekt, uus klient, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – kõik nõuavad õppimist. <br /> Taavi Tuisk tutvustas süsteemihalduri ametit. Muu hulgas tõi ta välja, et tänapäeval on ka süsteemihalduril vaja programmeerimiskeele oskust, käsitsi asju enam ei tehta. Veel on vahe minevikuga see, et ressursside saamine on lihtsam ja kiirem, vajadusel on ressursse juurde saada võimalik minutitega. Süsteemihaldur ei saa endale lohakust lubada, tänapäeval on olemas botid mis otsivad ja leiavad auke. Taavi Tuisk tõi olulise asjana välja ka ametieetika – kliendi andmetesse ei tohiks mingil juhul oma nina toppida, sest võid ennast leida olukorras, kust võitjana väljuda ei ole võimalik. <br /> <br /> Kert Suvi juhib tarkvara kvaliteedi teenust pakkuvat ettevõtet ja rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist 24. Spetembri loengus. Eestis otseselt testijaks õppida ei ole võimalik, koolides pakutakse vaid üksikuid testimisega seotud aineid, mis üldist IT haridust toetavad. Testimise maailmas on aga vastava hariduskraadi asemel olulised hoopis sertifikaadid, mis siis vastavatest oskustest mingit aimu võivad anda. Kert Suvi mainis ka, et tänapäeva ettevõtted annavad üldjuhul võimaluse teha ka mitut tööd ning ka arendajad on vähemalt projekti mingites faasides kindlasti testija rollis. Esialgu on testimine kindlasti väljaminek, kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihti kaasa kõvasti suuremaid kulutusi. <br /> <br /> 1. Oktoobri loengus lõi Targo Tennisberg analoogi alkeemikute ja infotehnoloogide vahel ja rääkis tarkvaraarendusest üldisemalt. Kuna neli aastat tagasi istusin Tartu Ülikooli sissejuhatus informaatikasse loengus, siis olin Targo Tennisbergi juba varem kuulama juhtunud ning olenemata nelja aastasest vahest tuli loeng üsna tuttav ette, muidugi on tegu ka üsna meeldejääva mehega. Üks meeldejäävamaid mõttekäike on võib-olla see, et IT on nii keeruline, et olenemata sellest kui sügavale me lihtsustada üritame, ikka ei ole võimalik kogu teemat ühe inimese poolt hoomata. Me kasutame masinaid, et luua masinaid, mis omakorda süvendab seda, et tehnoloogiate põhjas olevad kihid on keerulised ja nende kogumahus mõistmine nõuaks väga paljude tehnoloogiate mõistmist, mis aga ei ole enam inimlikult võimalik. Tennisberg rääkis ka sellest, kuidas IT on muutumas tarbeaineks ning kui sinu töö saaks teha ära keegi teine kõvasti odavamalt, siis ta seda ka teeb.<br /> <br /> Tanel Unt on IT ettevõtja, kes oma esimese ettevõtte tegi juba keskkoolis. Tegemist oli internetipõhist keeleõpet pakkuvad ettevõttega millel siiski kahjuks helget tulevikku ei olnud. Tanel Unt ise ülikooli lõpetanud ei ole, kuid see eest on tegemist ise õppinud ja kogemusterikka mehega, kes rõhutab, et asju tuleb teha südame ja entusiasmiga. Loengus kõlas mõtteavaldusi mõnede vastuseisude kohta, palgatööline versus ettevõtja, müügimehed versus arendus. Tanel Unt rääkis ka väga huvitava loo sellest, kuidas ta kaks nädalat illegaalselt Kosovas viibis. Meeldejääv oli ka mõttekäik, et IT ei saa kunagi valmis, rakendus saab valmis siis, kui ta maha kantakse. <br /> <br /> Viimases loengus tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov natuke andmekaeve ja analüüsi tagamaid. Oliver Kadaka sõnul on Eesti ettevõtete puhul tihti probleemiks see, et toode lastakse turule kohe välja, selle asemel, et enne analüüsida turu olukorda ja seda kas sihtgrupp üldse on piisavalt suur ja piisavalt vahendeid omav. Esineja leiab, et alati on võimalik analüüsi teha, ka siis kui toode, millega turule tullakse on midagi väga innovaatilist, alati on võimalik leida mingeid andmeid, mille põhjal simuleerida ja analüüsi teha. Huvitavate faktidena toodi välja ka näiteks see, mis on suurettevõtete, Microsoft’i ja Apple’i, põhilised rahatoojad, vastavalt MS Office ja Iphone.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli huvitavate ja kindlasti maailmapilti avardavate loengutega. Ma ei leia, et see aine mulle hädavajalik oleks olnud, kuid huvitavad olid loengud siiski. Taoline loenguteseeria iseloomustab minu arust päris hästi kogu IT hariduse essentsi – midagi konkreetset selgeks ei tehta, kuid tutvustatakse lühidalt võimalikult paljusid erinevaid IT aspekte või siis antud aine puhul IT sektori võimalikke rolle. Tegelikult olulised teadmised või tegeliku rolli olemuse saad selgeks siiski alles vastavale tööle asudes. <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Moldja