ICO wiki - User contributions [en]

File:DB model.JPG

2014-11-08T11:55:27Z

Momand: uploaded a new version of "File:DB model.JPG"

File:DB model.JPG

2014-11-08T10:11:49Z

Momand: uploaded a new version of "File:DB model.JPG": Reverted to version as of 10:10, 8 November 2014

File:DB model.JPG

2014-11-08T10:11:37Z

Momand: uploaded a new version of "File:DB model.JPG": eee

File:DB model.JPG

2014-11-08T10:10:42Z

Momand: uploaded a new version of "File:DB model.JPG"

Meeskond "DigiRiiul"

2014-11-07T11:48:13Z

Momand: /* Olemite / andmebaasi graaf */

== Meeskond "DigiRiiul" (1. etapp) ==

Jaan Elken (projektijuht) 
Henri Põld 
Morris Mänd 
Riho Uusjärv 
Martin Orgusaar 

=== Projektiidee ===

Projekti käigus luuakse nn virtuaalne raamaturiiul "DigiRiiul"

'''Põhifunktsionaalsus:''' 
Kasutajad saavad oma riiulile lisada raamatuid, mida nad on lugenud, mis on neil olemas või mida nad soovivad tulevikus lugeda. Samuti saab kasutaja raamatutele jätta kommentaare ja arvustusi. Rakendus on liidestatud avalike API-dega nagu Goodreads, mis võimaldab raamatute lisamisel tärkandmed ja kaanepildi automaatselt alla tõmmata. Samuti võimaldab rakendus pidada järge selle üle, kellele on raamatuid välja laenutatud. Rakendusel on ka graafiline vaade, mis koosneb raamatute pealiskaantest (võrdluseks nt iTunes).

'''Lisafunktsionaalsus:''' 
- Muud sisutüübid (filmid, muusika jne) 
- Facebooki API-ga sidumine 
- Rakenduse kaudu saab kasutaja vaadata teiste kasutajate raamaturiiuleid ja neid kommenteerida.

=== Tehnoloogiad ===

Rakendus ehitatakse WPF.NET tehnoloogiale. 
Andmebaas ehitatakse Microsoft SQL Serverile. 
Andmebaasiga suhtlemiseks kasutatakse ORM mappingut (ADO.NET Entity Framework tehnoloogia). 

Rakenduse ehitamisel kasutatakse versioonihaldussüsteemi TFS aadressil [http://digiriiul.visualstudio.com digiriiul.visualstudio.com]

=== Logi ===

'''10.10.2014 '''
Skype grupikõne. Projektiidee ja funktsionaalsuse välja mõtlemine.

'''22.10.2014 '''
Skype vestlus. Projektiidee arutamine. Projekti nime välja mõtlemine. TFS konto loomine.

'''30.10.2014 '''
Skype kõne. Analüüsidokumendi koostamine.

== Analüüs (2. etapp) ==

=== Rakenduse kirjeldus ===

''Mida rakendus endas sisaldab?''

Rakendus seisneb digitaalses raamaturiiulis, kuhu kasutaja saab lisada raamatuid, mida ta on varem lugenud, mis tal on olemas või mida ta soovib tulevikus lugeda. Kasutaja saab lisada raamatutele ka kommentaare, arvustusi, hindeid ning märksõnu (''tag''-e). Digiriiul on liidestatud ka avalike API-dega, mille abil saab kasutaja enda raamatu kohta lisanduvaid andmeid, mida ei pruugi ise lisada. Rakendusel on graafiline vaade, mis kuvab raamatute pealiskaaned, et kasutajal oleks kiire ülevaade enda raamatutest.

Võimaluse korral lisatakse ka funktsionaalsus, mis laseb vaadata teiste kasutajate raamaturiiuleid, jätta neisse kommentaare, lisada teisi kasutajaid oma jälgitavate nimekirja ning saada oma ajajoonele nende tegevustest uuendusi. Kui aega jätkub, siis luuakse kasutajale ka võimalus jälgida, kellele on raamatuid välja laenutatud.

''Rakenduse eesmärk''

Rakenduse eesmärgiks on pakkuda kasutajale mugavat võimalust hallata kõike lugemisega seonduvat otse oma töölaualt. Rakendus on võimalikult lihtsalt kasutatav.

''Must have''

Kasutaja loomine, profiili uuendamine ja kustutamine 
Raamatute lisamine 
Raamatutele kommentaaride, arvustuste, hinnete ning märksõnade (''tag''-ide) lisamine 
Digiriiuli liidestamine avalike API-dega, et saada lisanduvat infot 
Filtreerimine ehk žanri/autori jms järgi raamatute näitamine 
Graafiline vaade (kollaažh raamatukaantest) 

''Nice to have''

Teiste kasutajate raamaturiiulite sirvimine ja kommenteerimine rakenduse kaudu 
Teiste kasutajate jälgimine 
Ajajoon, mis näitab jälgitud kasutajate viimaseid toiminguid rakenduses 
Välja laenatud raamatute üle arvestuse pidamine 
Muu meedia: filmid, seriaalid, mängud jms. 

=== Rakenduse üldine struktuur / kasutatavad arendusmustrid ===

Rakenduse üldine struktuur järgib MVVM (''Model View ViewModel'') mustrit, kus:
* ''View'' kihis graafiline kasutajaliides
* ''ViewModel'' kihis kiht seob ''Model'' kihti ja ''View'' kihti
* ''Model'' kiht sisaldab ''Business Logic Layer'' ja ''Data Access Layer''-it

''Data Access Layer'' - siia lähevad kõik andmebaasiga seonduvad meetodid. Iga olemi kohta tekitatakse eraldi DAO objekt. Rakendatakse O/RM ''Entity Framework'' tehnoloogiat, et minimeerida andmebaasiga suhtlemist puudutava koodi hulka. Kasutaja poolt sisestatud andmete valideerimine saavutatakse samuti ''Entity Framework'' abil.

''Business Logic'' - siia läheb kõik, mis ei puuduta otseselt graafilist liidest või andmebaasiga suhtlemist. Muu hulgas tähendab see avalikest veebiteenustest andmete küsimist (avalike API-dega suhtlemist), kasutaja sisselogimisega seotud toiminguid jms. Veebiteenustega suhtlemine (Goodreads API, Open Library Covers API jms) peidetakse ühe objekti taha kasutades ''Facade'' mustrit.

Testandmebaasi server asub rakendusega samas arvutis, kuid live-versioonis hakkab rakendusi teenindama keskne andmebaas. Rakenduse jaoks on renditud Azures MS SQL Server.

=== Testimine ===

Aja jätkumise korral kasutatakse rakenduse osade testimiseks automaattestimist (Microsoft Unit Test Framework). Tõenäoliselt selle jaoks siiski aega ei jätku.

=== Graafiline liides ===

Graafiline liides koosneb menüüribast akna ülemises ääres ning “riiulivaatest”, mis jääb menüüribast allapoole. Menüüriba koosneb kahest nupust, “My shelf” ja “View”

==== “My shelf” ====
Kui kasutaja '''ei ole''' sisse loginud, kuvatakse talle kolm alammenüüd:
* Log in: Kasutajanimi, parool, logi-sisse nupp, kasutaja registreerimise nupp (mis avab akna kasutaja registreerimiseks) ning “unustasid parooli” nupp. Kui üks väljadest on tühi, kuvatakse veateade ning kasutajal on võimalus uuesti väljad ära täita.

* Register: Kasutajanimi, parool, uuesti parool, e-mail (parooli meeldetuletamiseks) ja “registreeri” nupp. Valideerib kasutajanime ja parooli (parool ei tohi olla liiga lihtne).

* Exit: sulgeb rakenduse (küsib hüpikaknas kinnitust)

Kui kasutaja '''on''' sisse loginud, kuvatakse talle alljärgnevad menüüd:
* My books: avaneb kasutaja riiul. Vaate üleval on kontrollpaneel, mis koosneb 4 nupust. Esimene lülitab sisse “slideshow” vaate, teine lülitab sisse “list” vaate. Kolmas nupp on rippmenüü, kust saab valida sortimise parameetri. Neljas nupp on sortimise järjekord.
** Slideshow: Ekraani keskel näidatakse kolme raamatukaant, mis on valitud sortimise järgi esimestel kohtadel. Akna paremal äärel on näha poolikult järgmise raamatu kaant. Akna vasakul äärel on valitud sortimise põhjal näha viimase raamatu kaant poolikult. Kui raamatu kaant pole lisatud, kuvatakse kohahoidja. Hõljudes hiirega raamatukaane peal, ilmub kaane alla raamatu nimi ning autor. Vaate mõlemas ääres on nooled, millele vajutades saab liikuda ühe raamatu võrra edasi või tagasi. Raamatu nimele vajutades avaneb vaade täiendava infoga raamatu kohta.
** List view: akna keskele tekib tabel raamatutest valitud sortimise järgi. Kuvatakse raamatu nimi, autor ning valitud sortimise tulp. Kui kirjeid on rohkem kui rakenduse aken mahutab, tekib paremasse äärde kerimisriba. Kui kirjeid on rohkem, kui teatud fikseeritud arv (nt 20) siis kuvatakse lehekülgede kaupa. Raamatu nimele vajutades avaneb vaade täiendava infoga raamatu kohta.
* Add Book: avab vaate raamatu lisamiseks. Lisamisaknas on kõik raamatuga seonduvad väljad (autor, pealkiri, ISBM jms) ning nupud “Add book”, mis lisab raamatu kasutaja riiulile, ning “Cancel” lisamise tühistamiseks. ISBM või pealkirja välja täitmisel küsib rakendust avalikest veebiteenustest (Goodreads API, Open Library Covers API jms) raamatu andmed ning pakub kasutajatele võimalust väljad eeltäita.
* My Profile: saab uuendada enda profiiliga seonduvaid andmeid
* Log out : logib kasutaja rakendusest välja, aga jätab rakenduse tööle
* Exit: sulgeb rakenduse (küsib hüpikaknas kinnitust)

====“Search”====

Pakub võimalust otsida ja vaadata rakenduse andmebaasis või avalikes API-des olevaid raamatuid, otsides nt autori nime või pealkirja järgi

=== Mock-up ekraanitõmmised ===

==== Myshelf menüü struktuur sisselogituna ====
[[File:Myshelf-logged-in.jpg]]

==== Myshelf menüü struktuur väljalogituna ====
[[File:Myshelf-not-logged-in.jpg]]

==== My Books List vaade ====
[[File:Mybooks-listview.jpg]]

==== My Books Slideshow vaade ====
[[File:Mybooks-slideshow.jpg]]

=== Olemite / andmebaasi graaf ===

Graaf kirjeldab rakenduse olemeid ning nende vahelisi seoseid. Graaf on koostatud nii, et hiljem oleks lihtne juurde lisada mõningaid “Nice to Have” funktsionaalsuses kirjeldatud elemente, täpsemalt teiste kasutajatega interaktsioone. Tärniga tähistatud väljad kuuluvad puhtalt “Nice to Have” funktsionaalsuse alla.

Andmebaasi implementatsioonis hakkab iga olem paiknema eraldi tabelis ning graafil kirjeldatud väljadele lisandub ka id (Long) väli. Erinevad seosed (listOfX jms) on andmebaasi implementatsioonis realiseeritud id väljadega sidumise kaudu.

[[File:ClassDiagram.png]]
[[File:DB_model.JPG]]

=== Rollijaotus ===

Rollijaotus on esialgne ning võib veel muutuda.

* Jaan Elken - API-dega suhtlus, teenuste kiht
* Martin Orgusaar - graafiline liides
* Henri Põld - entity framework, äriloogika
* Morris Mänd - andmebaasiga seonduv
* Riho Uusjärv - teenuste kiht

File:DB model.JPG

2014-11-07T11:46:40Z

Momand:

User:Momand

2013-10-29T13:04:45Z

Momand: /* Õpingukorralduse küsimused */

__NOTOC__
= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =

Morris Mänd

DK12

== Essee ==

Väga erinevad loengud, väga erinevad teemad. Paljuski huvitavad ja mitmeti kasulikud. Niimoodi kirjeldaks ma „Õpingukorralduse ja erialatutvustuse“ aines vaadatuid loenguid. Vaadates neid loenguid sain ma teada kasulikku informatsiooni nii IT maailmas toimuvast ning need panid ka mind ennast veidi teisiti mõtlema.

Merle Liisu Lindma [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 loeng „Life isa n Attitude“] just eelkõige viis mu mõtted sinna, et kes ma olen ja mida ma tahan. Ning tõesti, tegelikult peakski sellistest asjadest rohkem mõtlema ja endaga aru pidama, sest sel viisil tõesti teevad inimesed ikka seda, mida nad tahavad, mitte seda, mis neile öeldakse, mida nad tegema peaks. Loengut oli väga põnev kuulata. See pani ohtralt kaasa mõtlema ning isegi pärast loengut ma juurdlesin nende mõtete üle veel mõnda aega.

Mul on juba pikemat aega olnud peas, kus ma tahan olla mitmete aastate pärast ja see loeng nii öelda kinnistas justkui seda. Ma tegin kindlasti õige otsuse siia kooli tulles, see kindlasti viib mu sihile ja aitab saavutada mu eesmärgid. Andrus Käveri [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 loeng] toetas kaasa ka teadmisele, et matemaatika on kõige olulisem arendajatel. Kuna ma olen üsna tugev sel alal, siis ma usun, et ma saan hakkama ka kindlasti siin koolis õpetavate ainetega ning programmeerimine peaks minema minul hõlpsamalt.

Üks asi millega ma väga nõus ei ole või mida ei saa rakendada kõikide inimeste puhul, on see kuidas Käver rääkis, kuidas tema kaugõppes suutis nii palju korraga teha. Mina isiklikult arvan, et enamus ei suuda nii suure mahuliselt ja sellise piiratud ajaressursiga kõike seda saavutada. Me kõik pole nii „geeniused“ või meil pole nii palju vaba aega, et sellega toime tulla. Kohati jäi mulje, et see oli lihtsalt miskipärast kiitlemiseks mõeldud, kui õpilaste motiveerimiseks.

Käveri loeng siiski tõestas minus seda, mis suunas edasi liikuda ja mida ma edasi tahan teha. Mina just tahan arendada, luua, teha midagi konkreetset. Ning mida ma kindlasti teha ei taha on asutada oma ettevõte. Kõik need kohustused ja stress, mis sellega võib kaasneda ei sobi mulle kohe üldse. Mina olen selline inimene, et mulle tuleb öelda, mida ma tegema pean ja ma saadan selle korda. Juhtiv positsioon ei ole kohe kindlasti minu ala.

Linnar Viik’i [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 loeng innovatsioonist] oli väga huvitava sisuga. See avardas mu silmaringi selle mõtlemise kohalt, et innovatsioon ei ole ainult mingi toode või teenus, vaid see on ikka palju laiem. Juba see, et innovatsioon kui nähtus on juba pärit kaugemast minevikust, mitte pole ainult tänapäeva mõiste. Mulle meeldis see, et miski innovaatiline ei pea olema tingimata midagi täiesti uut, mida pole varem üldse olemas olnud, vaid see võib olla miski, mis on juba olemas. Rakendus võib olla erinev, kasvõi muuta mõni üksik detail. Ning veel, mis mulle meelde jäi on see, et idee ise enesest polegi nii oluline kui see, kuidas seda ellu viia. See on kõige tähtsam.

Tarmo Randeli [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 loeng küberrünnakutest] avardas mu teadmisi erinevatest vahenditest, mida küberkurjategijad kasutavad. Oli ka huvitav teada kuidas kaitsta end nende eest. Mind paelus skeem kuidas töötab pahavara nakatumine veebilehel. Keerukas protsess, mis toimub kleidi silmade eest peidetult on kohati mitmetasandiline ja paljusid tegureid haarav. Kliendil pruugib teha vaid üks süütu klikk ja see tegum hakkab tööle.

Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef loeng Skype NOC Monitoring] oli minu jaoks kõige ebahuvitavam. Ma tõesti väga ei saanud aru süsteemist, mis seal toimub. Võib-olla ka seetõttu, et kuna see on rohkem administreerimise valdkond, mis mind ei huvita nii väga, siis ehk oli mul sellest raskem aru saada. Üleüldse oli see esitus kuidagi kesiselt üles ehitatud ja tundus nagu oleks loengu pidajatel väike ettevalmistus olnud. Ehk oleks siis saanud parema ülevaate kui oleks põhjalikum esitlus olnud. Kuid siiski sai teada mõningatest asjadest, mis toimub Skype’is üleüldse ja kuidas seal töötamine käib.

Ats Albre ja Helen Piirsalu [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 loeng "Kuidas saada superstaariks?"] oli minu kui tulevase arendaja jaoks suuresti väga informatiivne. Sain väga palju kasulikku teavet, kuidas üldse tarkvaraarenduse protsess töötab. Millega tuleb arvestada ja kuidas miskit tuleks teha. Kuna IT maailm areneb pidevalt, tuleb uuega olla kogu aeg vahetult kursis. Pidevalt tuleb juurde õppida, sest ei saa jääda kinni vanadesse teadmistesse, kuna need muutuvad ajapikku ja ka üsna kiirelt saab neist vaid mälestus.

Veel selles loengus oli hea teada saada Nortali suveülikooli programmist. Minu arust on see väga hea võimalus õppida, kuidas päris maailmas IT ettevõttes töö käib. Selline kogemus on palju parem kui lihtsalt koolis õpitu, sest ainult nii saab teada tegeliku aimuse töö tegemisest. Suur pluss kindlasti on see, et saad õppida tuutori käe all ja ei pea olema teadmatuses, mis tegema peab. See kindlasti aitab kaasa tulevikus, kus tiimitöö juures on väga oluline suhtlemine liikmete vahel.

Tagasi mõeldes vaadatud loengutele, sain päris hea ülevaate õppimisest, IT valdkonnast ja üleüldise silmaringi laiendamise. Kui algselt tundus, et milleks neid võib-olla vaja on või miks ma neid vaatama peaks. Siis nüüd mõeldes, ei olnud see kohe üldsegi mitte aja raiskamine. Võin öelda, et tegelikult ei jooksnud mööda külgi midagi maha. Kindlasti suurenes ka minu enesekindlus, et olen õiges kohas ja olen saavutamas õiget asja.

== Õpingukorralduse küsimused ==

* '''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

* '''Vastus'''

Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestus tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab tähtajad õppeosakonnas kooskõlastatud soovitusliku ajakavaga. Järelarestusele tuleb registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ja arvet näidatakse ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr] [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv]

----

* '''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

* '''Vastus'''

Õppekava on võimalik vahetada kaks korda õppeaastas 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Õppeosakonda tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik]

Kõik deklareeritud valikained tuleb kolledži lõpetamiseks läbida. Üle 180 EAP deklareeritud valikained on tasulised, 2 EAP üle on tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig]

----

* '''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

* '''Vastus'''

X = 19; esimese semestri lõpuks on 27 - 19 = 8 EAP eest arve 8 * 50€ = 400€

Y = 20; teise semestri lõpuks on 27 - 20 = 7 EAP eest arve 7 * 50€ = 350€ + 400€ = 750€ (sest EAPde arvestus on kumulatiivselt ja teise semestri lõpuks on ikka 15 EAP puudu 54-st). [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]

----

'''Viited'''

[1] Puntkt 5.2.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr

[2] Puntkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv

[3] Puntkt 7.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik

[4] Puntkt 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig

[5] Punkt 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Momand

2013-10-29T12:54:39Z

Momand: /* Essee */

__NOTOC__
= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =

Morris Mänd

DK12

== Essee ==

Väga erinevad loengud, väga erinevad teemad. Paljuski huvitavad ja mitmeti kasulikud. Niimoodi kirjeldaks ma „Õpingukorralduse ja erialatutvustuse“ aines vaadatuid loenguid. Vaadates neid loenguid sain ma teada kasulikku informatsiooni nii IT maailmas toimuvast ning need panid ka mind ennast veidi teisiti mõtlema.

Merle Liisu Lindma [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 loeng „Life isa n Attitude“] just eelkõige viis mu mõtted sinna, et kes ma olen ja mida ma tahan. Ning tõesti, tegelikult peakski sellistest asjadest rohkem mõtlema ja endaga aru pidama, sest sel viisil tõesti teevad inimesed ikka seda, mida nad tahavad, mitte seda, mis neile öeldakse, mida nad tegema peaks. Loengut oli väga põnev kuulata. See pani ohtralt kaasa mõtlema ning isegi pärast loengut ma juurdlesin nende mõtete üle veel mõnda aega.

Mul on juba pikemat aega olnud peas, kus ma tahan olla mitmete aastate pärast ja see loeng nii öelda kinnistas justkui seda. Ma tegin kindlasti õige otsuse siia kooli tulles, see kindlasti viib mu sihile ja aitab saavutada mu eesmärgid. Andrus Käveri [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 loeng] toetas kaasa ka teadmisele, et matemaatika on kõige olulisem arendajatel. Kuna ma olen üsna tugev sel alal, siis ma usun, et ma saan hakkama ka kindlasti siin koolis õpetavate ainetega ning programmeerimine peaks minema minul hõlpsamalt.

Üks asi millega ma väga nõus ei ole või mida ei saa rakendada kõikide inimeste puhul, on see kuidas Käver rääkis, kuidas tema kaugõppes suutis nii palju korraga teha. Mina isiklikult arvan, et enamus ei suuda nii suure mahuliselt ja sellise piiratud ajaressursiga kõike seda saavutada. Me kõik pole nii „geeniused“ või meil pole nii palju vaba aega, et sellega toime tulla. Kohati jäi mulje, et see oli lihtsalt miskipärast kiitlemiseks mõeldud, kui õpilaste motiveerimiseks.

Käveri loeng siiski tõestas minus seda, mis suunas edasi liikuda ja mida ma edasi tahan teha. Mina just tahan arendada, luua, teha midagi konkreetset. Ning mida ma kindlasti teha ei taha on asutada oma ettevõte. Kõik need kohustused ja stress, mis sellega võib kaasneda ei sobi mulle kohe üldse. Mina olen selline inimene, et mulle tuleb öelda, mida ma tegema pean ja ma saadan selle korda. Juhtiv positsioon ei ole kohe kindlasti minu ala.

Linnar Viik’i [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 loeng innovatsioonist] oli väga huvitava sisuga. See avardas mu silmaringi selle mõtlemise kohalt, et innovatsioon ei ole ainult mingi toode või teenus, vaid see on ikka palju laiem. Juba see, et innovatsioon kui nähtus on juba pärit kaugemast minevikust, mitte pole ainult tänapäeva mõiste. Mulle meeldis see, et miski innovaatiline ei pea olema tingimata midagi täiesti uut, mida pole varem üldse olemas olnud, vaid see võib olla miski, mis on juba olemas. Rakendus võib olla erinev, kasvõi muuta mõni üksik detail. Ning veel, mis mulle meelde jäi on see, et idee ise enesest polegi nii oluline kui see, kuidas seda ellu viia. See on kõige tähtsam.

Tarmo Randeli [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 loeng küberrünnakutest] avardas mu teadmisi erinevatest vahenditest, mida küberkurjategijad kasutavad. Oli ka huvitav teada kuidas kaitsta end nende eest. Mind paelus skeem kuidas töötab pahavara nakatumine veebilehel. Keerukas protsess, mis toimub kleidi silmade eest peidetult on kohati mitmetasandiline ja paljusid tegureid haarav. Kliendil pruugib teha vaid üks süütu klikk ja see tegum hakkab tööle.

Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef loeng Skype NOC Monitoring] oli minu jaoks kõige ebahuvitavam. Ma tõesti väga ei saanud aru süsteemist, mis seal toimub. Võib-olla ka seetõttu, et kuna see on rohkem administreerimise valdkond, mis mind ei huvita nii väga, siis ehk oli mul sellest raskem aru saada. Üleüldse oli see esitus kuidagi kesiselt üles ehitatud ja tundus nagu oleks loengu pidajatel väike ettevalmistus olnud. Ehk oleks siis saanud parema ülevaate kui oleks põhjalikum esitlus olnud. Kuid siiski sai teada mõningatest asjadest, mis toimub Skype’is üleüldse ja kuidas seal töötamine käib.

Ats Albre ja Helen Piirsalu [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 loeng "Kuidas saada superstaariks?"] oli minu kui tulevase arendaja jaoks suuresti väga informatiivne. Sain väga palju kasulikku teavet, kuidas üldse tarkvaraarenduse protsess töötab. Millega tuleb arvestada ja kuidas miskit tuleks teha. Kuna IT maailm areneb pidevalt, tuleb uuega olla kogu aeg vahetult kursis. Pidevalt tuleb juurde õppida, sest ei saa jääda kinni vanadesse teadmistesse, kuna need muutuvad ajapikku ja ka üsna kiirelt saab neist vaid mälestus.

Veel selles loengus oli hea teada saada Nortali suveülikooli programmist. Minu arust on see väga hea võimalus õppida, kuidas päris maailmas IT ettevõttes töö käib. Selline kogemus on palju parem kui lihtsalt koolis õpitu, sest ainult nii saab teada tegeliku aimuse töö tegemisest. Suur pluss kindlasti on see, et saad õppida tuutori käe all ja ei pea olema teadmatuses, mis tegema peab. See kindlasti aitab kaasa tulevikus, kus tiimitöö juures on väga oluline suhtlemine liikmete vahel.

Tagasi mõeldes vaadatud loengutele, sain päris hea ülevaate õppimisest, IT valdkonnast ja üleüldise silmaringi laiendamise. Kui algselt tundus, et milleks neid võib-olla vaja on või miks ma neid vaatama peaks. Siis nüüd mõeldes, ei olnud see kohe üldsegi mitte aja raiskamine. Võin öelda, et tegelikult ei jooksnud mööda külgi midagi maha. Kindlasti suurenes ka minu enesekindlus, et olen õiges kohas ja olen saavutamas õiget asja.

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

====Vastus====

Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestus tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab tähtajad õppeosakonnas kooskõlastatud soovitusliku ajakavaga. Järelarestusele tuleb registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ja arvet näidatakse ÕISis. [1] [2]

===Küsimus 1===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

====Vastus====

Õppekava on võimalik vahetada kaks korda õppeaastas 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Õppeosakonda tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus. [3]

Kõik deklareeritud valikained tuleb kolledži lõpetamiseks läbida. Üle 180 EAP deklareeritud valikained on tasulised, 2 EAP üle on tasuta. [4]

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

====Vastus====

X = 19; esimese semestri lõpuks on 27 - 19 = 8 EAP eest arve 8 * 50€ = 400€

Y = 20; teise semestri lõpuks on 27 - 20 = 7 EAP eest arve 7 * 50€ = 350€ + 400€ = 750€ (sest EAPde arvestus on kumulatiivselt ja teise semestri lõpuks on ikka 15 EAP puudu 54-st). [5]

===Viited===

[1] Puntkt 5.2.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr

[2] Puntkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv

[3] Puntkt 7.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik

[4] Puntkt 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig

[5] Punkt 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Momand

2013-10-22T11:34:14Z

Momand:

__NOTOC__
= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =

Morris Mänd

DK12

== Essee ==

''Siia tuleb essee''

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

====Vastus====

Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestus tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab tähtajad õppeosakonnas kooskõlastatud soovitusliku ajakavaga. Järelarestusele tuleb registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ja arvet näidatakse ÕISis. [1] [2]

===Küsimus 1===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

====Vastus====

Õppekava on võimalik vahetada kaks korda õppeaastas 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Õppeosakonda tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus. [3]

Kõik deklareeritud valikained tuleb kolledži lõpetamiseks läbida. Üle 180 EAP deklareeritud valikained on tasulised, 2 EAP üle on tasuta. [4]

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

====Vastus====

X = 19; esimese semestri lõpuks on 27 - 19 = 8 EAP eest arve 8 * 50€ = 400€

Y = 20; teise semestri lõpuks on 27 - 20 = 7 EAP eest arve 7 * 50€ = 350€ + 400€ = 750€ (sest EAPde arvestus on kumulatiivselt ja teise semestri lõpuks on ikka 15 EAP puudu 54-st). [5]

===Viited===

[1] Puntkt 5.2.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr

[2] Puntkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv

[3] Puntkt 7.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik

[4] Puntkt 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig

[5] Punkt 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Momand

2013-10-22T11:33:55Z

Momand:

__NOTOC__

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =

Morris Mänd

DK12

== Essee ==

''Siia tuleb essee''

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

====Vastus====

Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestus tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab tähtajad õppeosakonnas kooskõlastatud soovitusliku ajakavaga. Järelarestusele tuleb registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ja arvet näidatakse ÕISis. [1] [2]

===Küsimus 1===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

====Vastus====

Õppekava on võimalik vahetada kaks korda õppeaastas 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Õppeosakonda tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus. [3]

Kõik deklareeritud valikained tuleb kolledži lõpetamiseks läbida. Üle 180 EAP deklareeritud valikained on tasulised, 2 EAP üle on tasuta. [4]

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

====Vastus====

X = 19; esimese semestri lõpuks on 27 - 19 = 8 EAP eest arve 8 * 50€ = 400€

Y = 20; teise semestri lõpuks on 27 - 20 = 7 EAP eest arve 7 * 50€ = 350€ + 400€ = 750€ (sest EAPde arvestus on kumulatiivselt ja teise semestri lõpuks on ikka 15 EAP puudu 54-st). [5]

===Viited===

[1] Puntkt 5.2.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr

[2] Puntkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv

[3] Puntkt 7.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik

[4] Puntkt 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig

[5] Punkt 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Momand

2013-10-22T11:32:07Z

Momand: /* Õpingukorralduse küsimused */

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =

Morris Mänd

DK12

== Essee ==

''Siia tuleb essee''

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

====Vastus====

Kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestus tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab tähtajad õppeosakonnas kooskõlastatud soovitusliku ajakavaga. Järelarestusele tuleb registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ja arvet näidatakse ÕISis. [1] [2]

===Küsimus 1===

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

====Vastus====

Õppekava on võimalik vahetada kaks korda õppeaastas 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Õppeosakonda tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus. [3]

Kõik deklareeritud valikained tuleb kolledži lõpetamiseks läbida. Üle 180 EAP deklareeritud valikained on tasulised, 2 EAP üle on tasuta. [4]

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

====Vastus====

X = 19; esimese semestri lõpuks on 27 - 19 = 8 EAP eest arve 8 * 50€ = 400€

Y = 20; teise semestri lõpuks on 27 - 20 = 7 EAP eest arve 7 * 50€ = 350€ + 400€ = 750€ (sest EAPde arvestus on kumulatiivselt ja teise semestri lõpuks on ikka 15 EAP puudu 54-st). [5]

===Viited===

[1] Puntkt 5.2.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr

[2] Puntkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv

[3] Puntkt 7.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik

[4] Puntkt 3.1.8 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oig

[5] Punkt 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Momand

2013-10-22T09:47:55Z

Momand: /* Õpingukorralduse küsimused */

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =

Morris Mänd

DK12

== Essee ==

''Siia tuleb essee''

== Õpingukorralduse küsimused ==

* '''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

* '''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

* '''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 19

Y = 20

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Momand

2013-10-22T09:37:28Z

Momand:

User:Momand

2013-10-22T09:35:29Z

Momand: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Momand

2013-10-22T09:31:55Z

Momand:

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =

Morris Mänd

DK12

== Essee ==

''Siia tuleb essee''

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus B ===

=== Küsimus 1 ===

=== Ülesanne ===

X = 19

Y = 20

User:Momand

2013-10-22T09:18:18Z

Momand: Created page with "= Õpingukorraldus ja erialatutvustus = Morris Mänd DK12 == Essee == ''Siia tuleb essee'' == Õpingukorralduse küsimused == ''Siia tulevad küsimused''"

= Õpingukorraldus ja erialatutvustus =

Morris Mänd

DK12

== Essee ==

''Siia tuleb essee''

== Õpingukorralduse küsimused ==

''Siia tulevad küsimused''