ICO wiki - User contributions [en]

Talk:Meeskond:RemindEm

2014-12-20T16:24:34Z

Morgusaa: /* Retsensioon prototüübile Meeskond "DigiRiiul" */

'''Retsensioonid'''

===Retsenseerija [[Meeskond:LifePlanner]]===
Meeskond on analüüsis idee põhjalikult lahti kirjutanud. On leitud reaalne probleem, mida lahendada. Kuna projekti loomiseks on antud üsna vähe aega, siis püstitatud ülesande lahendamine on ajaga kooskõlas. Rakenduse struktuur on selge ja arusaadav. Analüüsis on välja toodud andmemudel, mis on kergesti loetav ja mõistetav. Lisaks annab andmemudel hea ülevaate loodavatest funktsionaalsustest. On mõeldud rakenduse visuaalsele poolele.

Analüüsi käigus jääb arusaamatuks, miks ei kasutata töötajate sisselogimist ja nendele ülesannete määramist. Antud funktsionaalsus annab parema ülevaate ülesannete täitmise kohta (kes ja mida tegi). Hetkel on ülesanne lahendatud usalduse põhimõttel - töötaja täidab TODO listis oleva tegevuse ja valib ise tegija nime.

Punkt "Administraator – pääseb ligi logidele, saab muuta ja lisada ülesandeid" ja punkt "Statistilised vaated ja kokkuvõtted ülesannete ajalisest täidetavusest, kasutajate käitumisest" võiksid olla must have funktsionaalsuses mitte nice to have peatükis. Arvame, et antud funktsionaalsused aitaks vältida personali probleeme, mis võivad tekkida usalduse puudumise tõttu.

Meeskond ei ole analüüsis välja toonud projekti raskuskohti. Jääb mulje, et probleemid puuduvad. Lisaks jääb tööjaotus arusaamatuks.

Ootame huviga rakenduse valmimist.

===Retsensioon prototüübile - retsenseerija [[Meeskond "DigiRiiul"]]===

Retsensiooni jaoks on loodud prototüübi juhendi kohaselt (localdb) andmebaas edmx mudeli põhjal. Programmi sai kasutatud ka koodi sisse kirjutatud andmetega. Kasutamise vältel ei muudetud koodi rohkem kui LoadTestData() sai välja kommenteeritud ning LoadDataFromDB() kommentaaristaatus kaotatud.

Prototüübis on praegu olemas põhivaated ning iga vaade luuakse eraldi aknasse. Põhivaade (aka Reminder TODO List, ToDo Main View), kus on nähtavad teostamist ootavad ülesanded, nende kohta käiv kirjeldus ning nupp, mis võimaldab märkida selle ülesande tehtuks. „Lisa meeldetuletus“ vaade, kus on võimalik lisada meeldetuletust, kasutades nime, kirjelduse ning intervalli väljasid. Lisaks sellele on nähtavad ka koodi sisse kirjutatud meeldetuletused (ja kõik eelnevalt nimetatud väljad nende kohta). Töötajate halduse vaade, kus on hetkel välja toodud töötajate nimed. Sündmuste logi vaade, mis hetkel on tühi.

Esmapilgul jääb kohe häirima kahe erineva keele kasutus üle projekti. Kuigi meeldetuletusi annaks teha inglise keelseteks, sest need on kasutaja poolt muudetavad-loodavad, on siiski vaadete vahel nuppudel ning väljade kirjeldustel erinev keel, mis võib kasutajale häirivaks muutuda.

Grupitöö ise on jaotatud neljaks projektiks – ProjectDAL, kus asub andmebaasiga seonduv, ProjectModels, kus on äriobjektid ning service’id, ProjectViewModels, mis sisaldab vaatemudeleid, ning ProjectWPFApplication, kus asetsevad vaated. Projekt ise järgib MVVM mudelit/arhitektuuri – vaated on eraldiseisvad ning vaate code-behind’is on minimaalselt koodi. Modelid eraldi projektides on natuke naljakas lähenemine, kui nende jaoks võiks teha lihtsalt eraldi kaustad. Projektifailid ja muu kaasatulev on lihtsalt prügi modeli loomiseks. Sellegipoolest võib hinnata koodi loogiliselt üles ehitatuks ning arusaadavaks.

Vaadete ja nende funktsionaalsuse kohta:
Main window – Vajutades „Done“ nupule kaob meeldetuletus põhivaatest ning avaneb aken, kus peaks saama akna juhiste põhjal topeltklikiga valida töötajat, kelle kirja see läheb. Praegu aga piisab ühest klikist, et aken sulgeda ilma otsese efektita. Intervalli põhjal ilmub meeldetuletus varsti uuesti põhivaatesse.
Lisa meeldetuletus – Esmapilgul jääb kohe silma mitteaktiivne meeldetuletus, mis on küll meeldetuletuste halduse all kirjas, kuid avavaates ei esine mitteaktiivse staatuse tõttu. Märkima peab, et mitteaktiivse meeldetuletuse kirjeldus on nõnda pikk, et „lükkab“ intervalli väärtuse tulbast välja. Kõikide meeldetuletuste taga on nupp 0, mis ideeliselt muudab/eemaldab meeldetuletuse, kuid hetkel see funktsionaalsus puudub / on välja kommenteeritud. Kui lokaalne andmebaas on olemas, siis uue meeldetuletuse lisamisel tekib kirje andmebaasi tabelisse, kuid aktiivsuse staatus jääb nulliks. Korrigeerides seda andmebaasist endast, ei kuvata loodud meeldetuletusi avavaates.
Töötajate haldus - Vaates näeb andmebaasi lisatud (või testandmetes leiduvad) töötajad ja nende StaffID. Sellega hetkel piirdub selle vaate funktsionaalsus.
Sündmuste logi - selles vaates pole praegu midagi nii lokaalse andmebaasi kui ka testandmetega.

Projekti analüüsis välja toodud must-have funktsionaalsustest on praegu olemas (lokaalse andmebaasi olemasolul) ülesannete lisamise võimalus, mis küll ei kajastu kummaski vaates, kuigi andmebaasi luuakse kirje. Ülesandele saab märkida täitmisintervalli, kirjelduse ning nime, kuid mitte tähtaja. Kui märkida ülesanne täidetuks, avaneb töötajate nime valik, kuid sellega funktsionaalsus piirdub. Kui märkida ülesanne sooritatuks, siis ta kaob põhivaatest (kasutades testandmeid) ning naaseb ettemääratud aja pärast. Samuti on olemas andmebaasi sisestatud töötajate nimekiri, kuid hetkel pole võimalik midagi rohkem sellega teha.

Prototüüp on praegusel kujul sellises staadiumis, et põhiidee on arusaadav. Palju head tööd on tehtud, kuid palju on veel ees. Jääme ootama lõpptoodet.

Talk:Meeskond:RemindEm

2014-12-20T16:22:16Z

Morgusaa: /* Retsenseerija Meeskond:LifePlanner */

'''Retsensioonid'''

===Retsenseerija [[Meeskond:LifePlanner]]===
Meeskond on analüüsis idee põhjalikult lahti kirjutanud. On leitud reaalne probleem, mida lahendada. Kuna projekti loomiseks on antud üsna vähe aega, siis püstitatud ülesande lahendamine on ajaga kooskõlas. Rakenduse struktuur on selge ja arusaadav. Analüüsis on välja toodud andmemudel, mis on kergesti loetav ja mõistetav. Lisaks annab andmemudel hea ülevaate loodavatest funktsionaalsustest. On mõeldud rakenduse visuaalsele poolele.

Analüüsi käigus jääb arusaamatuks, miks ei kasutata töötajate sisselogimist ja nendele ülesannete määramist. Antud funktsionaalsus annab parema ülevaate ülesannete täitmise kohta (kes ja mida tegi). Hetkel on ülesanne lahendatud usalduse põhimõttel - töötaja täidab TODO listis oleva tegevuse ja valib ise tegija nime.

Punkt "Administraator – pääseb ligi logidele, saab muuta ja lisada ülesandeid" ja punkt "Statistilised vaated ja kokkuvõtted ülesannete ajalisest täidetavusest, kasutajate käitumisest" võiksid olla must have funktsionaalsuses mitte nice to have peatükis. Arvame, et antud funktsionaalsused aitaks vältida personali probleeme, mis võivad tekkida usalduse puudumise tõttu.

Meeskond ei ole analüüsis välja toonud projekti raskuskohti. Jääb mulje, et probleemid puuduvad. Lisaks jääb tööjaotus arusaamatuks.

Ootame huviga rakenduse valmimist.

===Retsensioon prototüübile [[Meeskond "DigiRiiul"]]===

Retsensiooni jaoks on loodud prototüübi juhendi kohaselt (localdb) andmebaas edmx mudeli põhjal. Programmi sai kasutatud ka koodi sisse kirjutatud andmetega. Kasutamise vältel ei muudetud koodi rohkem kui LoadTestData() sai välja kommenteeritud ning LoadDataFromDB() kommentaaristaatus kaotatud.

Prototüübis on praegu olemas põhivaated ning iga vaade luuakse eraldi aknasse. Põhivaade (aka Reminder TODO List, ToDo Main View), kus on nähtavad teostamist ootavad ülesanded, nende kohta käiv kirjeldus ning nupp, mis võimaldab märkida selle ülesande tehtuks. „Lisa meeldetuletus“ vaade, kus on võimalik lisada meeldetuletust, kasutades nime, kirjelduse ning intervalli väljasid. Lisaks sellele on nähtavad ka koodi sisse kirjutatud meeldetuletused (ja kõik eelnevalt nimetatud väljad nende kohta). Töötajate halduse vaade, kus on hetkel välja toodud töötajate nimed. Sündmuste logi vaade, mis hetkel on tühi.

Esmapilgul jääb kohe häirima kahe erineva keele kasutus üle projekti. Kuigi meeldetuletusi annaks teha inglise keelseteks, sest need on kasutaja poolt muudetavad-loodavad, on siiski vaadete vahel nuppudel ning väljade kirjeldustel erinev keel, mis võib kasutajale häirivaks muutuda.

Grupitöö ise on jaotatud neljaks projektiks – ProjectDAL, kus asub andmebaasiga seonduv, ProjectModels, kus on äriobjektid ning service’id, ProjectViewModels, mis sisaldab vaatemudeleid, ning ProjectWPFApplication, kus asetsevad vaated. Projekt ise järgib MVVM mudelit/arhitektuuri – vaated on eraldiseisvad ning vaate code-behind’is on minimaalselt koodi. Modelid eraldi projektides on natuke naljakas lähenemine, kui nende jaoks võiks teha lihtsalt eraldi kaustad. Projektifailid ja muu kaasatulev on lihtsalt prügi modeli loomiseks. Sellegipoolest võib hinnata koodi loogiliselt üles ehitatuks ning arusaadavaks.

Vaadete ja nende funktsionaalsuse kohta:
Main window – Vajutades „Done“ nupule kaob meeldetuletus põhivaatest ning avaneb aken, kus peaks saama akna juhiste põhjal topeltklikiga valida töötajat, kelle kirja see läheb. Praegu aga piisab ühest klikist, et aken sulgeda ilma otsese efektita. Intervalli põhjal ilmub meeldetuletus varsti uuesti põhivaatesse.
Lisa meeldetuletus – Esmapilgul jääb kohe silma mitteaktiivne meeldetuletus, mis on küll meeldetuletuste halduse all kirjas, kuid avavaates ei esine mitteaktiivse staatuse tõttu. Märkima peab, et mitteaktiivse meeldetuletuse kirjeldus on nõnda pikk, et „lükkab“ intervalli väärtuse tulbast välja. Kõikide meeldetuletuste taga on nupp 0, mis ideeliselt muudab/eemaldab meeldetuletuse, kuid hetkel see funktsionaalsus puudub / on välja kommenteeritud. Kui lokaalne andmebaas on olemas, siis uue meeldetuletuse lisamisel tekib kirje andmebaasi tabelisse, kuid aktiivsuse staatus jääb nulliks. Korrigeerides seda andmebaasist endast, ei kuvata loodud meeldetuletusi avavaates.
Töötajate haldus - Vaates näeb andmebaasi lisatud (või testandmetes leiduvad) töötajad ja nende StaffID. Sellega hetkel piirdub selle vaate funktsionaalsus.
Sündmuste logi - selles vaates pole praegu midagi nii lokaalse andmebaasi kui ka testandmetega.

Projekti analüüsis välja toodud must-have funktsionaalsustest on praegu olemas (lokaalse andmebaasi olemasolul) ülesannete lisamise võimalus, mis küll ei kajastu kummaski vaates, kuigi andmebaasi luuakse kirje. Ülesandele saab märkida täitmisintervalli, kirjelduse ning nime, kuid mitte tähtaja. Kui märkida ülesanne täidetuks, avaneb töötajate nime valik, kuid sellega funktsionaalsus piirdub. Kui märkida ülesanne sooritatuks, siis ta kaob põhivaatest (kasutades testandmeid) ning naaseb ettemääratud aja pärast. Samuti on olemas andmebaasi sisestatud töötajate nimekiri, kuid hetkel pole võimalik midagi rohkem sellega teha.

Prototüüp on praegusel kujul sellises staadiumis, et põhiidee on arusaadav. Palju head tööd on tehtud, kuid palju on veel ees. Jääme ootama lõpptoodet.

User:Morgusaa

2013-10-30T19:28:30Z

Morgusaa:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Martin Orgusaar

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

== Essee ==

Käesoleva essee eesmärk on võtta kokku aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” (I020) videoloengud. Lisaks sellele avaldab kaugõppurist autor enda arvamust loengute sisu ning loengutest kaasavõetud mõtete ja ideede kohta. Kõik loengud läbitakse kronoloogilises järjestuses.

Esimene loeng teemal „Õppekorraldus ja sisekord”, mida kandsid ette Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, koosnes peamiselt õpingutega seotud küsimustest ning nendele vastamisest. Lektorid tõid välja õppimisvõimalusi IT Kolledžis, rõhutasid õppekorralduse eeskirja olulisust ning tutvustasid üldiselt kodukorda. Läbitud teemade seas olid ka ainepunktide nõudmised ning kogumised, mis on uue kõrgharidusreformi tõttu veel paljudele paras pähkel.

Teine loeng teemal „Õppimine ja motivatsioon”, mille kandis ette Margus Ernits, oli ainus, mida oli võimalik kaugõppijatel ise oma silmaga näha ning oma kõrvaga kuulata. Kaugõppijatele ette kantud loengus oli ka segmente esimesest loengust, kus tutvustati õppekorraldust. Loeng oli kaugõppes alustamiseks hea – rõhutati iseseisva töö ning aja planeerimise oskuse vajadust. Tegu oli omamoodi ülesäratusega, mis tõstis keskendumist ning motivatsiooni. Kõrvu jäi ka soovitus esitada alati enda tööd varem ära, mis võimaldaks õppejõul tagasisidet saata ning läbi selle veel mugavalt parandada enda tööd. Lisaks jäi eelmise loengu üks mõte samuti kõlama – õppekorralduse eeskiri on tudengi sõber, millega peab kindlasti tutvuma.

Kolmanda loengu kandis ette Linnar Viik teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine”. See oli esimene loeng, mis liikus õppekorralduse, õppimise ning üldiselt kooli teemalt edasi eriala tutvustamise ning silmaringi laiendamise teemadele. Lektor esitas oma loengut huvitavalt ning kaasahaaravalt, sealhulgas muutes autori arusaama innovatsiooni mõistest – kui varem oli innovatsioon läbimurdeline ning enneolematu tehnikaime, siis nüüd võib innovatsiooni mõista ka kui lihtsalt uue idee kasutusele võtmist väiksemas süsteemis. Autor leiab, et Linnar Viiki innovatsiooni mõte – iga päev millegi uue tegemine ning selle põhjal õppimine ja järelduste tegemine – on vastand rutiinile, kuhu kiputakse tihti kinni jääma. Selle asemel, et usaldada midagi vana ja kindlalt läbitestitut, võib innovatiivse tegevuse käigus hoopis „komistada” millegi uue otsa. Linnar Viiki näited, mida ta kasutas loengu vältel, olid samuti üldpilti selgitavad ning andsid jutu mõtet väga hästi edasi. Lisaks sellele motiveeris teatud lugu IBM’ist ja open source kõnesünteesi arendusest autorit hoidma silmi lahti erinevate projektide suhtes.

Neljas loeng, mille kandis ette Tarmo Randel, omas pealkirja „IT-profid küberpättide vastu!”. Loengust meelde jäänud olulisemad ning põhilisemad mõtted seisnevad tõsiasjas, et kuritegevus on ja jääb ning kaitstud pole keegi. Kuigi see tundub väga pessimistlik, leiab autor, et just see innustab turvalisusele tähelepanu pöörama. Kuigi algul oli mulje, et tõenäosus pättide küüsi jääda on imepisike, tõi Tarmo Randel välja mitu erinevat varianti, kuidas küberkuritegevus võib ka üksikisikut mõjutada. Värvikamad näited, mis meelde jäid, olid seotud musta turuga – carding, mille käigus varastatakse kõik krediitkaardi andmed, lisaks ka rahapesu ning paroolide jms varastamine. Üllatav oli see, et tihti ei varastatagi andmeid, et neid ise kasutada, vaid pigem pannakse need mustale turule müüki, et saada kiiremini raha kätte ning vältida edaspidist vahelejäämist.

Andres Käver kandis ette viienda loengu teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis.” Loengu ning lektori suhtes on autoril vastakaid arvamusi. Ühelt poolt oli see hea näide, mida kõike on võimalik saavutada, kui keskenduda ning tegutseda optimaalselt – ettevõtte juhtimine ning samal ajal ülikooli lõpetamine keskmise hindega 5.0. Teisest küljest jäi aga autorile mulje, et juba enne alustamist on kõik hukas. Näiteks kui matemaatilist analüüsi ei oska, pole mõtet edasi üritadagi ning kui mõni kodutöö valmib veidi hiljem, on see liiga hilja. Siiski oli loeng täis kasulikke ning elulisi soovitusi – vältida „tudengisündroomi”, luua õpigrupid, hakata kohe suhtlema kursusekaaslastega. Kõik need soovitused on vägagi kasulikud, sest üksteist aidates õpime kõige paremini. Lisaks on tutvused ning esialgne networking tööturule minnes kindlasti kasuks.

Firmast Skype tulid kuuendat loengut „Skype NOC Monitoring” pidama Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõikidest videoloengutest jäi sellest loengust autorile kõige kehvem mulje. Mõned mõtted olid küll meeldejäävad. Näiteks arendajad peaksid küsima endalt, mida nad tahaksid monitoorida enda süsteemides, kuidas monitoorida, mille jaoks ning kõige lõpuks kuidas peaks selle peale reageerima? See lisab jällegi uue vaatenurga, kuidas IT-süsteemide arenduses veel algaja autor saab süsteemide arendusele läheneda. Kuid kahjuks oli loeng ise küllaltki kuiv ning raskesti jälgitav. Et aru saada mõnest mõttest, mida loengu ettekandjad esitlesid, oli tarvis kerida videoloengut paar korda tagasi ning kuulata eriti hoolikalt. Lisaks sellele jäi mulje, et noormeestel oli ettevalmistusega natuke probleeme. Tihti paistis olevat olukordi, kus üks lektor pidi teist parandama või teemat mujale juhtima.

Eelviimase loengu pidasid Ats Albre ning Helen Piirsalu ettevõttest Nortal, mille teema oli küllaltki uhke „Kuidas saada superstaariks?” Loeng oli huvitav ning andis mõista, kui oluline on IT-valdkonna töö juures suhtumine ning motivatsioon. Lektor Ats Albre soovitas igalt poolt – praktikumidest, töörühmadest, kõikjalt, kus peab meeskonnatööd tegema – osa võtta, sest peamine edu alus ongi kogemus ning meeskonnatöö. Lisaks sellele on oluline huvi enda eriala vastu ning soov end pidevalt täiendada ja õppida, sest IT-valdkond areneb kiirelt. Samuti oli huvitav võimalus Nortali suveülikool, mis tundus essee autorile huvitava võimalusena saada nii töökogemust kui ka rohkesti uusi teadmisi. Kahjuks kaugõppurile kohaselt ei pruugi see sobida ajagraafikuga, kuid sellest hoolimata tõusis motivatsioon tegeleda meeskonnatööga seotud projektidega.

Loengutesarja viimase loengu lektor Merle Liisu Lindma arutles teemal „Life is an attitude”. Loeng, mis rääkis ellusuhtumisest, hoiakutest ning mõtetest, mis on vajalikud edu saavutamiseks, oli küll huvitav, kuid videoloenguna oli seda natuke raske jälgida. Probleemiks oli see, et väga palju suhtlesid tudengid üksteisega ning arutasid enda plaane, mõtted ja hoiakuid – sellist luksust kahjuks autoril üksi vaadates polnud ning läbi sisemise monoloogi on üsnagi raske saavutada sama efekti. Kui eelnev probleem kõrvale jätta, leidus loengus siiski palju huvitavaid mõtteid, mis jäid autorile kõrva kõlama. Näiteks „õnnelik inimene on kõige produktiivsem” ning jällegi enesele suunatud küsimus: „Mis hoiab mind käigus?” Seda loengut kuulates oli arusaadav, et edu saavutamiseks (ning ka õnnelik olemiseks) ei piisa vaid teadmistest, vaid on vaja ka motivatsiooni ning nö sisemist tuld, mis tekitab soovi edasi areneda. Negatiivselt jäid meelde ka rohked motivatsioonilised laused ning postrid, mida oli mõnel loenguslaidil koguni viis tükki – autori arvates ilmselgelt liiga palju.

Aine loengud olid kõik silmaringi laiendavad ning mõtlemisainet andvad. Kuigi mõni loeng oli huvitavam ning naelutas rohkem ekraani külge kui teine, jäi igast loengust vähemalt paar mõtet kõrvu kõlama. Mõtted, mis kõlama jäid, olid nii lühemaajalisemad ja konkreetsemad (nt õpingutega ning õppekorralduse eeskirjaga seonduvad soovitused) kui ka pikemaajalisemad ning mõtteainet pakkuvamad (nt töötamisvõimalused tulevikus ning vahendid ja ideed enese arendamiseks pikemas perspektiivis).

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A:'''

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6., võib õppur sooritada eksami negatiivse tulemuse korral korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Vastavalt punktile 5.2.12. on ühe õppeaine raames õpilasel õigus kolmele sooritusele.

'''Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''

Vastavalt punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga, kusjuures on tal õigus anda lisaks täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile pääsemise eelduseks.

'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''

Vastavalt ÕE punktile 5.2.8.1. toimub korduseksamile registreerumine läbi ÕISi. Kui aga õpilane on akadeemilisel puhkusel, siis vastavalt punktile 5.2.8.2. peab õpilane esitama avalduse korduseksami sooritamiseks õppeosakonda.

'''Mis on tähtajad?'''

Korduseksamite tähtajad määrab vastavalt ÕE punktile 5.3.6. ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Vastavalt punktile 5.2.1 peab olema eksam sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Vastavalt punktile 5.2.8. peab jääma eksamile registreerumise ning eksami sooritamise vahele 2 päeva.

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

Kuna õppekorralduse eeskirjas pole välja toodud eraldi, palju maksab riigi poolt finantseeritaval õppekohal korduseksami sooritamine, eeldan, et korduseksami sooritamine on tasuta.

'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

Vastavalt punktile 5.2.7. on tasulisel õppekohal õppides korduseksami sooritamine tasuline ning see tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga. Arve ilmub ÕISis. Vastavalt õppeteenuste tasumäärade nimekirjale on 2013/2014 õppeaastal kordussoorituse tasu 20€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

'''Küsimus 4:'''

'''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?'''

Vastavalt varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise korrale (VÕTA kord) peab arvestamist taotlev isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne punase joone päeva taotluse koos vajalike lisadega. Lisade seas on maksekorralduse koopia, sest taotluse läbivaatamine on tasuline, õpimapp, mis sisaldab pädevust tõendavaid materjali ning õpitu analüüs ja seos õpeainega.

'''Millised on tähtajad?'''

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjoni otsuse saab teada ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.

'''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 1.3.15. lähevad VÕTA kaudu saadud EAP-d arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. See tähendab, et tasuta õppekoha säilitamiseks peab tudeng ikka võtma aineid 27 EAP väärtuses.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

'''Ülesanne'''

X = 24, Y = 25

Õppekava täies mahus täitmise määraks on seatud 27 EAP-d. Kui tudeng kogub semestri vältel sellest hulgast vähem punkte, tuleb tasuta iga ainepunkti eest 50€.

Esimese semestri puudujääk on:
27 – 24 = 3 EAP
Esimese semestri eest peab tasuma 150€

Teise semestri puudujääk on:
27 – 25 = 2 EAP
Teise semestri eest peab tasuma 100€

Kuna õppekava täitmist täies mahus arvestatakse kumulatiivselt, siis teisel semestril puudu jäänud ainepunktide tasule – 100 € - lisandub ka esimese semestri puudujääk – 150€. Kokku kuulub tasumisele esimese semestri kohta 150€ ning teise semestri kohta 250€, mis kokku tähendab aasta lõpus 400€ arvet.

'''Vastus:''' Tasumisele kuulub 400€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Punkt 2.1, punkt 3.

http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8&feature=em-upload_owner (29.32)

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Morgusaa

2013-10-30T19:22:22Z

Morgusaa:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Martin Orgusaar

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

== Essee ==

Käesoleva essee eesmärk on võtta kokku aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” (I020) videoloengud. Lisaks sellele avaldab kaugõppurist autor enda arvamust loengute sisu ning loengutest kaasavõetud mõtete ja ideede kohta. Kõik loengud läbitakse kronoloogilises järjestuses.

Esimene loeng teemal „Õppekorraldus ja sisekord”, mida kandsid ette Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, koosnes peamiselt õpingutega seotud küsimustest ning nendele vastamisest. Lektorid tõid välja õppimisvõimalusi IT Kolledžis, rõhutasid õppekorralduse eeskirja olulisust ning tutvustasid üldiselt kodukorda. Läbitud teemade seas olid ka ainepunktide nõudmised ning kogumised, mis on uue kõrgharidusreformi tõttu veel paljudele paras pähkel.

Teine loeng teemal „Õppimine ja motivatsioon”, mille kandis ette Margus Ernits, oli ainus, mida oli võimalik kaugõppijatel ise oma silmaga näha ning oma kõrvaga kuulata. Kaugõppijatele ette kantud loengus oli ka segmente esimesest loengust, kus tutvustati õppekorraldust. Loeng oli kaugõppes alustamiseks hea – rõhutati iseseisva töö ning aja planeerimise oskuse vajadust. Tegu oli omamoodi ülesäratusega, mis tõstis keskendumist ning motivatsiooni. Kõrvu jäi ka soovitus esitada alati enda tööd varem ära, mis võimaldaks õppejõul tagasisidet saata ning läbi selle veel mugavalt parandada enda tööd. Lisaks jäi eelmise loengu üks mõte samuti kõlama – õppekorralduse eeskiri on tudengi sõber, millega peab kindlasti tutvuma.

Kolmanda loengu kandis ette Linnar Viik teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine”. See oli esimene loeng, mis liikus õppekorralduse, õppimise ning üldiselt kooli teemalt edasi eriala tutvustamise ning silmaringi laiendamise teemadele. Lektor esitas oma loengut huvitavalt ning kaasahaaravalt, sealhulgas muutes autori arusaama innovatsiooni mõistest – kui varem oli innovatsioon läbimurdeline ning enneolematu tehnikaime, siis nüüd võib innovatsiooni mõista ka kui lihtsalt uue idee kasutusele võtmist väiksemas süsteemis. Autor leiab, et Linnar Viiki innovatsiooni mõte – iga päev millegi uue tegemine ning selle põhjal õppimine ja järelduste tegemine – on vastand rutiinile, kuhu kiputakse tihti kinni jääma. Selle asemel, et usaldada midagi vana ja kindlalt läbitestitut, võib innovatiivse tegevuse käigus hoopis „komistada” millegi uue otsa. Linnar Viiki näited, mida ta kasutas loengu vältel, olid samuti üldpilti selgitavad ning andsid jutu mõtet väga hästi edasi. Lisaks sellele motiveeris teatud lugu IBM’ist ja open source kõnesünteesi arendusest autorit hoidma silmi lahti erinevate projektide suhtes.

Neljas loeng, mille kandis ette Tarmo Randel, omas pealkirja „IT-profid küberpättide vastu!”. Loengust meelde jäänud olulisemad ning põhilisemad mõtted seisnevad tõsiasjas, et kuritegevus on ja jääb ning kaitstud pole keegi. Kuigi see tundub väga pessimistlik, leiab autor, et just see innustab turvalisusele tähelepanu pöörama. Kuigi algul oli mulje, et tõenäosus pättide küüsi jääda on imepisike, tõi Tarmo Randel välja mitu erinevat varianti, kuidas küberkuritegevus võib ka üksikisikut mõjutada. Värvikamad näited, mis meelde jäid, olid seotud musta turuga – carding, mille käigus varastatakse kõik krediitkaardi andmed, lisaks ka rahapesu ning paroolide jms varastamine. Üllatav oli see, et tihti ei varastatagi andmeid, et neid ise kasutada, vaid pigem pannakse need mustale turule müüki, et saada kiiremini raha kätte ning vältida edaspidist vahelejäämist.

Andres Käver kandis ette viienda loengu teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis.” Loengu ning lektori suhtes on autoril vastakaid arvamusi. Ühelt poolt oli see hea näide, mida kõike on võimalik saavutada, kui keskenduda ning tegutseda optimaalselt – ettevõtte juhtimine ning samal ajal ülikooli lõpetamine keskmise hindega 5.0. Teisest küljest jäi aga autorile mulje, et juba enne alustamist on kõik hukas. Näiteks kui matemaatilist analüüsi ei oska, pole mõtet edasi üritadagi ning kui mõni kodutöö valmib veidi hiljem, on see liiga hilja. Siiski oli loeng täis kasulikke ning elulisi soovitusi – vältida „tudengisündroomi”, luua õpigrupid, hakata kohe suhtlema kursusekaaslastega. Kõik need soovitused on vägagi kasulikud, sest üksteist aidates õpime kõige paremini. Lisaks on tutvused ning esialgne networking tööturule minnes kindlasti kasuks.

Firmast Skype tulid kuuendat loengut „Skype NOC Monitoring” pidama Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõikidest videoloengutest jäi sellest loengust autorile kõige kehvem mulje. Mõned mõtted olid küll meeldejäävad. Näiteks arendajad peaksid küsima endalt, mida nad tahaksid monitoorida enda süsteemides, kuidas monitoorida, mille jaoks ning kõige lõpuks kuidas peaks selle peale reageerima? See lisab jällegi uue vaatenurga, kuidas IT-süsteemide arenduses veel algaja autor saab süsteemide arendusele läheneda. Kuid kahjuks oli loeng ise küllaltki kuiv ning raskesti jälgitav. Et aru saada mõnest mõttest, mida loengu ettekandjad esitlesid, oli tarvis kerida videoloengut paar korda tagasi ning kuulata eriti hoolikalt. Lisaks sellele jäi mulje, et noormeestel oli ettevalmistusega natuke probleeme. Tihti paistis olevat olukordi, kus üks lektor pidi teist parandama või teemat mujale juhtima.

Eelviimase loengu pidasid Ats Albre ning Helen Piirsalu ettevõttest Nortal, mille teema oli küllaltki uhke „Kuidas saada superstaariks?” Loeng oli huvitav ning andis mõista, kui oluline on IT-valdkonna töö juures suhtumine ning motivatsioon. Lektor Ats Albre soovitas igalt poolt – praktikumidest, töörühmadest, kõikjalt, kus peab meeskonnatööd tegema – osa võtta, sest peamine edu alus ongi kogemus ning meeskonnatöö. Lisaks sellele on oluline huvi enda eriala vastu ning soov end pidevalt täiendada ja õppida, sest IT-valdkond areneb kiirelt. Samuti oli huvitav võimalus Nortali suveülikool, mis tundus essee autorile huvitava võimalusena saada nii töökogemust kui ka rohkesti uusi teadmisi. Kahjuks kaugõppurile kohaselt ei pruugi see sobida ajagraafikuga, kuid sellest hoolimata tõusis motivatsioon tegeleda meeskonnatööga seotud projektidega.

Loengutesarja viimase loengu lektor Merle Liisu Lindma arutles teemal „Life is an attitude”. Loeng, mis rääkis ellusuhtumisest, hoiakutest ning mõtetest, mis on vajalikud edu saavutamiseks, oli küll huvitav, kuid videoloenguna oli seda natuke raske jälgida. Probleemiks oli see, et väga palju suhtlesid tudengid üksteisega ning arutasid enda plaane, mõtted ja hoiakuid – sellist luksust kahjuks autoril üksi vaadates polnud ning läbi sisemise monoloogi on üsnagi raske saavutada sama efekti. Kui eelnev probleem kõrvale jätta, leidus loengus siiski palju huvitavaid mõtteid, mis jäid autorile kõrva kõlama. Näiteks „õnnelik inimene on kõige produktiivsem” ning jällegi enesele suunatud küsimus: „Mis hoiab mind käigus?” Seda loengut kuulates oli arusaadav, et edu saavutamiseks (ning ka õnnelik olemiseks) ei piisa vaid teadmistest, vaid on vaja ka motivatsiooni ning nö sisemist tuld, mis tekitab soovi edasi areneda. Negatiivselt jäid meelde ka rohked motivatsioonilised laused ning postrid, mida oli mõnel loenguslaidil koguni viis tükki – autori arvates ilmselgelt liiga palju.

Aine loengud olid kõik silmaringi laiendavad ning mõtlemisainet andvad. Kuigi mõni loeng oli huvitavam ning naelutas rohkem ekraani külge kui teine, jäi igast loengust vähemalt paar mõtet kõrvu kõlama. Mõtted, mis kõlama jäid, olid nii lühemaajalisemad ja konkreetsemad (nt õpingutega ning õppekorralduse eeskirjaga seonduvad soovitused) kui ka pikemaajalisemad ning mõtteainet pakkuvamad (nt töötamisvõimalused tulevikus ning vahendid ja ideed enese arendamiseks pikemas perspektiivis).

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A:'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6., võib õppur sooritada eksami negatiivse tulemuse korral korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Vastavalt punktile 5.2.12. on ühe õppeaine raames õpilasel õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Vastavalt punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga, kusjuures on tal õigus anda lisaks täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile pääsemise eelduseks.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastavalt ÕE punktile 5.2.8.1. toimub korduseksamile registreerumine läbi ÕISi. Kui aga õpilane on akadeemilisel puhkusel, siis vastavalt punktile 5.2.8.2. peab õpilane esitama avalduse korduseksami sooritamiseks õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab vastavalt ÕE punktile 5.3.6. ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Vastavalt punktile 5.2.1 peab olema eksam sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Vastavalt punktile 5.2.8. peab jääma eksamile registreerumise ning eksami sooritamise vahele 2 päeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kuna õppekorralduse eeskirjas pole välja toodud eraldi, palju maksab riigi poolt finantseeritaval õppekohal korduseksami sooritamine, eeldan, et korduseksami sooritamine on tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastavalt punktile 5.2.7. on tasulisel õppekohal õppides korduseksami sooritamine tasuline ning see tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga. Arve ilmub ÕISis. Vastavalt õppeteenuste tasumäärade nimekirjale on 2013/2014 õppeaastal kordussoorituse tasu 20€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

'''Küsimus 4:'''

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Vastavalt varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise korrale (VÕTA kord) peab arvestamist taotlev isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne punase joone päeva taotluse koos vajalike lisadega. Lisade seas on maksekorralduse koopia, sest taotluse läbivaatamine on tasuline, õpimapp, mis sisaldab pädevust tõendavaid materjali ning õpitu analüüs ja seos õpeainega.

Millised on tähtajad?

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjoni otsuse saab teada ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 1.3.15. lähevad VÕTA kaudu saadud EAP-d arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. See tähendab, et tasuta õppekoha säilitamiseks peab tudeng ikka võtma aineid 27 EAP väärtuses.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

'''Ülesanne'''

X = 24, Y = 25

Õppekava täies mahus täitmise määraks on seatud 27 EAP-d. Kui tudeng kogub semestri vältel sellest hulgast vähem punkte, tuleb tasuta iga ainepunkti eest 50€.

Esimese semestri puudujääk on:
27 – 24 = 3 EAP
Esimese semestri eest peab tasuma 150€

Teise semestri puudujääk on:
27 – 25 = 2 EAP
Teise semestri eest peab tasuma 100€

Kuna õppekava täitmist täies mahus arvestatakse kumulatiivselt, siis teisel semestril puudu jäänud ainepunktide tasule – 100 € - lisandub ka esimese semestri puudujääk – 150€. Kokku kuulub tasumisele esimese semestri kohta 150€ ning teise semestri kohta 250€, mis kokku tähendab aasta lõpus 400€ arvet.

'''Vastus:''' Tasumisele kuulub 400€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Punkt 2.1, punkt 3.

http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8&feature=em-upload_owner (29.32)

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Morgusaa

2013-10-30T15:29:06Z

Morgusaa:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Martin Orgusaar

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

== Essee ==

Käesoleva essee eesmärk on võtta kokku aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” (I020) videoloengud. Lisaks sellele avaldab kaugõppurist autor enda arvamust loengute sisu ning loengutest kaasavõetud mõtete ja ideede kohta. Kõik loengud läbitakse kronoloogilises järjestuses.

Esimene loeng teemal „Õppekorraldus ja sisekord”, mida kandsid ette Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, koosnes peamiselt õpingutega seotud küsimustest ning nendele vastamisest. Lektorid tõid välja õppimisvõimalusi IT Kolledžis, rõhutasid õppekorralduse eeskirja olulisust ning tutvustasid üldiselt kodukorda. Läbitud teemade seas olid ka ainepunktide nõudmised ning kogumised, mis on uue kõrgharidusreformi tõttu veel paljudele paras pähkel.

Teine loeng teemal „Õppimine ja motivatsioon”, mille kandis ette Margus Ernits, oli ainus, mida oli võimalik kaugõppijatel ise oma silmaga näha ning oma kõrvaga kuulata. Kaugõppijatele ette kantud loengus oli ka segmente esimesest loengust, kus tutvustati õppekorraldust. Loeng oli kaugõppes alustamiseks hea – rõhutati iseseisva töö ning aja planeerimise oskuse vajadust. Tegu oli omamoodi ülesäratusega, mis tõstis keskendumist ning motivatsiooni. Kõrvu jäi ka soovitus esitada alati enda tööd varem ära, mis võimaldaks õppejõul tagasisidet saata ning läbi selle veel mugavalt parandada enda tööd. Lisaks jäi eelmise loengu üks mõte samuti kõlama – õppekorralduse eeskiri on tudengi sõber, millega peab kindlasti tutvuma.

Kolmanda loengu kandis ette Linnar Viik teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine”. See oli esimene loeng, mis liikus õppekorralduse, õppimise ning üldiselt kooli teemalt edasi eriala tutvustamise ning silmaringi laiendamise teemadele. Lektor esitas oma loengut huvitavalt ning kaasahaaravalt, sealhulgas muutes autori arusaama innovatsiooni mõistest – kui varem oli innovatsioon läbimurdeline ning enneolematu tehnikaime, siis nüüd võib innovatsiooni mõista ka kui lihtsalt uue idee kasutusele võtmist väiksemas süsteemis. Autor leiab, et Linnar Viiki innovatsiooni mõte – iga päev millegi uue tegemine ning selle põhjal õppimine ja järelduste tegemine – on vastand rutiinile, kuhu kiputakse tihti kinni jääma. Selle asemel, et usaldada midagi vana ja kindlalt läbitestitut, võib innovatiivse tegevuse käigus hoopis „komistada” millegi uue otsa. Linnar Viiki näited, mida ta kasutas loengu vältel, olid samuti üldpilti selgitavad ning andsid jutu mõtet väga hästi edasi. Lisaks sellele motiveeris teatud lugu IBM’ist ja open source kõnesünteesi arendusest autorit hoidma silmi lahti erinevate projektide suhtes.

Neljas loeng, mille kandis ette Tarmo Randel, omas pealkirja „IT-profid küberpättide vastu!”. Loengust meelde jäänud olulisemad ning põhilisemad mõtted seisnevad tõsiasjas, et kuritegevus on ja jääb ning kaitstud pole keegi. Kuigi see tundub väga pessimistlik, leiab autor, et just see innustab turvalisusele tähelepanu pöörama. Kuigi algul oli mulje, et tõenäosus pättide küüsi jääda on imepisike, tõi Tarmo Randel välja mitu erinevat varianti, kuidas küberkuritegevus võib ka üksikisikut mõjutada. Värvikamad näited, mis meelde jäid, olid seotud musta turuga – carding, mille käigus varastatakse kõik krediitkaardi andmed, lisaks ka rahapesu ning paroolide jms varastamine. Üllatav oli see, et tihti ei varastatagi andmeid, et neid ise kasutada, vaid pigem pannakse need mustale turule müüki, et saada kiiremini raha kätte ning vältida edaspidist vahelejäämist.

Andres Käver kandis ette viienda loengu teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis.” Loengu ning lektori suhtes on autoril vastakaid arvamusi. Ühelt poolt oli see hea näide, mida kõike on võimalik saavutada, kui keskenduda ning tegutseda optimaalselt – ettevõtte juhtimine ning samal ajal ülikooli lõpetamine keskmise hindega 5.0. Teisest küljest jäi aga autorile mulje, et juba enne alustamist on kõik hukas. Näiteks kui matemaatilist analüüsi ei oska, pole mõtet edasi üritadagi ning kui mõni kodutöö valmib veidi hiljem, on see liiga hilja. Siiski oli loeng täis kasulikke ning elulisi soovitusi – vältida „tudengisündroomi”, luua õpigrupid, hakata kohe suhtlema kursusekaaslastega. Kõik need soovitused on vägagi kasulikud, sest üksteist aidates õpime kõige paremini. Lisaks on tutvused ning esialgne networking tööturule minnes kindlasti kasuks.

Firmast Skype tulid kuuendat loengut „Skype NOC Monitoring” pidama Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõikidest videoloengutest jäi sellest loengust autorile kõige kehvem mulje. Mõned mõtted olid küll meeldejäävad. Näiteks arendajad peaksid küsima endalt, mida nad tahaksid monitoorida enda süsteemides, kuidas monitoorida, mille jaoks ning kõige lõpuks kuidas peaks selle peale reageerima? See lisab jällegi uue vaatenurga, kuidas IT-süsteemide arenduses veel algaja autor saab süsteemide arendusele läheneda. Kuid kahjuks oli loeng ise küllaltki kuiv ning raskesti jälgitav. Et aru saada mõnest mõttest, mida loengu ettekandjad esitlesid, oli tarvis kerida videoloengut paar korda tagasi ning kuulata eriti hoolikalt. Lisaks sellele jäi mulje, et noormeestel oli ettevalmistusega natuke probleeme. Tihti paistis olevat olukordi, kus üks lektor pidi teist parandama või teemat mujale juhtima.

Eelviimase loengu pidasid Ats Albre ning Helen Piirsalu ettevõttest Nortal, mille teema oli küllaltki uhke „Kuidas saada superstaariks?” Loeng oli huvitav ning andis mõista, kui oluline on IT-valdkonna töö juures suhtumine ning motivatsioon. Lektor Ats Albre soovitas igalt poolt – praktikumidest, töörühmadest, kõikjalt, kus peab meeskonnatööd tegema – osa võtta, sest peamine edu alus ongi kogemus ning meeskonnatöö. Lisaks sellele on oluline huvi enda eriala vastu ning soov end pidevalt täiendada ja õppida, sest IT-valdkond areneb kiirelt. Samuti oli huvitav võimalus Nortali suveülikool, mis tundus essee autorile huvitava võimalusena saada nii töökogemust kui ka rohkesti uusi teadmisi. Kahjuks kaugõppurile kohaselt ei pruugi see sobida ajagraafikuga, kuid sellest hoolimata tõusis motivatsioon tegeleda meeskonnatööga seotud projektidega.

Loengutesarja viimase loengu lektor Merle Liisu Lindma arutles teemal „Life is an attitude”. Loeng, mis rääkis ellusuhtumisest, hoiakutest ning mõtetest, mis on vajalikud edu saavutamiseks, oli küll huvitav, kuid videoloenguna oli seda natuke raske jälgida. Probleemiks oli see, et väga palju suhtlesid tudengid üksteisega ning arutasid enda plaane, mõtted ja hoiakuid – sellist luksust kahjuks autoril üksi vaadates polnud ning läbi sisemise monoloogi on üsnagi raske saavutada sama efekti. Kui eelnev probleem kõrvale jätta, leidus loengus siiski palju huvitavaid mõtteid, mis jäid autorile kõrva kõlama. Näiteks „õnnelik inimene on kõige produktiivsem” ning jällegi enesele suunatud küsimus: „Mis hoiab mind käigus?” Seda loengut kuulates oli arusaadav, et edu saavutamiseks (ning ka õnnelik olemiseks) ei piisa vaid teadmistest, vaid on vaja ka motivatsiooni ning nö sisemist tuld, mis tekitab soovi edasi areneda. Negatiivselt jäid meelde ka rohked motivatsioonilised laused ning postrid, mida oli mõnel loenguslaidil koguni viis tükki – autori arvates ilmselgelt liiga palju.

Aine loengud olid kõik silmaringi laiendavad ning mõtlemisainet andvad. Kuigi mõni loeng oli huvitavam ning naelutas rohkem ekraani külge kui teine, jäi igast loengust vähemalt paar mõtet kõrvu kõlama. Mõtted, mis kõlama jäid, olid nii lühemaajalisemad ja konkreetsemad (nt õpingutega ning õppekorralduse eeskirjaga seonduvad soovitused) kui ka pikemaajalisemad ning mõtteainet pakkuvamad (nt töötamisvõimalused tulevikus ning vahendid ja ideed enese arendamiseks pikemas perspektiivis).

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A:'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6., võib õppur sooritada eksami negatiivse tulemuse korral korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Vastavalt punktile 5.2.12. on ühe õppeaine raames õpilasel õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Vastavalt punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga, kusjuures on tal õigus anda lisaks täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile pääsemise eelduseks.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastavalt ÕE punktile 5.2.8.1. toimub korduseksamile registreerumine läbi ÕISi. Kui aga õpilane on akadeemilisel puhkusel, siis vastavalt punktile 5.2.8.2. peab õpilane esitama avalduse korduseksami sooritamiseks õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab vastavalt ÕE punktile 5.3.6. ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Vastavalt punktile 5.2.1 peab olema eksam sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Vastavalt punktile 5.2.8. peab jääma eksamile registreerumise ning eksami sooritamise vahele 2 päeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kuna õppekorralduse eeskirjas pole välja toodud eraldi, palju maksab riigi poolt finantseeritaval õppekohal korduseksami sooritamine, eeldan, et korduseksami sooritamine on tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastavalt punktile 5.2.7. on tasulisel õppekohal õppides korduseksami sooritamine tasuline ning see tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga. Arve ilmub ÕISis. Vastavalt õppeteenuste tasumäärade nimekirjale on 2013/2014 õppeaastal kordussoorituse tasu 20€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

'''Küsimus 4:'''

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Vastavalt varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise korrale (VÕTA kord) peab arvestamist taotlev isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne punase joone päeva taotluse koos vajalike lisadega. Lisade seas on maksekorralduse koopia, sest taotluse läbivaatamine on tasuline, õpimapp, mis sisaldab pädevust tõendavaid materjali ning õpitu analüüs ja seos õpeainega.

Millised on tähtajad?

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjoni otsuse saab teada ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 1.3.15. lähevad VÕTA kaudu saadud EAP-d arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. See tähendab, et tasuta õppekoha säilitamiseks peab tudeng ikka võtma aineid 27 EAP väärtuses.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

'''Ülesanne'''

X = 24, Y = 25

Õppekava täies mahus täitmise määraks on seatud 27 EAP-d. Kui tudeng kogub semestri vältel sellest hulgast vähem punkte, tuleb tasuta iga ainepunkti eest 50€.

Esimese semestri puudujääk on:
27 – 24 = 3 EAP
Esimese semestri eest peab tasuma 150€

Teise semestri puudujääk on:
27 – 25 = 2 EAP
Teise semestri eest peab tasuma 100€

Kuna õppekava täitmist täies mahus arvestatakse kumulatiivselt, siis teisel semestril puudu jäänud ainepunktide tasule – 100 € - lisandub ka esimese semestri puudujääk – 150€. Kokku kuulub tasumisele esimese semestri kohta 150€ ning teise semestri kohta 250€, mis kokku tähendab aasta lõpus 400€ arvet.

'''Vastus:''' Tasumisele kuulub 400€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Punkt 2.1, punkt 3.

http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8&feature=em-upload_owner (29.32)

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Morgusaa

2013-10-30T15:27:28Z

Morgusaa:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Martin Orgusaar

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

== Essee ==

Käesoleva essee eesmärk on võtta kokku aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” (I020) videoloengud. Lisaks sellele avaldab kaugõppurist autor enda arvamust loengute sisu ning loengutest kaasavõetud mõtete ja ideede kohta. Kõik loengud läbitakse kronoloogilises järjestuses.

Esimene loeng teemal „Õppekorraldus ja sisekord”, mida kandsid ette Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, koosnes peamiselt õpingutega seotud küsimustest ning nendele vastamisest. Lektorid tõid välja õppimisvõimalusi IT Kolledžis, rõhutasid õppekorralduse eeskirja olulisust ning tutvustasid üldiselt kodukorda. Läbitud teemade seas olid ka ainepunktide nõudmised ning kogumised, mis on uue kõrgharidusreformi tõttu veel paljudele paras pähkel.

Teine loeng teemal „Õppimine ja motivatsioon”, mille kandis ette Margus Ernits, oli ainus, mida oli võimalik kaugõppijatel ise oma silmaga näha ning oma kõrvaga kuulata. Kaugõppijatele ette kantud loengus oli ka segmente esimesest loengust, kus tutvustati õppekorraldust. Loeng oli kaugõppes alustamiseks hea – rõhutati iseseisva töö ning aja planeerimise oskuse vajadust. Tegu oli omamoodi ülesäratusega, mis tõstis keskendumist ning motivatsiooni. Kõrvu jäi ka soovitus esitada alati enda tööd varem ära, mis võimaldaks õppejõul tagasisidet saata ning läbi selle veel mugavalt parandada enda tööd. Lisaks jäi eelmise loengu üks mõte samuti kõlama – õppekorralduse eeskiri on tudengi sõber, millega peab kindlasti tutvuma.

Kolmanda loengu kandis ette Linnar Viik teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine”. See oli esimene loeng, mis liikus õppekorralduse, õppimise ning üldiselt kooli teemalt edasi eriala tutvustamise ning silmaringi laiendamise teemadele. Lektor esitas oma loengut huvitavalt ning kaasahaaravalt, sealhulgas muutes autori arusaama innovatsiooni mõistest – kui varem oli innovatsioon läbimurdeline ning enneolematu tehnikaime, siis nüüd võib innovatsiooni mõista ka kui lihtsalt uue idee kasutusele võtmist väiksemas süsteemis. Autor leiab, et Linnar Viiki innovatsiooni mõte – iga päev millegi uue tegemine ning selle põhjal õppimine ja järelduste tegemine – on vastand rutiinile, kuhu kiputakse tihti kinni jääma. Selle asemel, et usaldada midagi vana ja kindlalt läbitestitut, võib innovatiivse tegevuse käigus hoopis „komistada” millegi uue otsa. Linnar Viiki näited, mida ta kasutas loengu vältel, olid samuti üldpilti selgitavad ning andsid jutu mõtet väga hästi edasi. Lisaks sellele motiveeris teatud lugu IBM’ist ja open source kõnesünteesi arendusest autorit hoidma silmi lahti erinevate projektide suhtes.

Neljas loeng, mille kandis ette Tarmo Randel, omas pealkirja „IT-profid küberpättide vastu!”. Loengust meelde jäänud olulisemad ning põhilisemad mõtted seisnevad tõsiasjas, et kuritegevus on ja jääb ning kaitstud pole keegi. Kuigi see tundub väga pessimistlik, leiab autor, et just see innustab turvalisusele tähelepanu pöörama. Kuigi algul oli mulje, et tõenäosus pättide küüsi jääda on imepisike, tõi Tarmo Randel välja mitu erinevat varianti, kuidas küberkuritegevus võib ka üksikisikut mõjutada. Värvikamad näited, mis meelde jäid, olid seotud musta turuga – carding, mille käigus varastatakse kõik krediitkaardi andmed, lisaks ka rahapesu ning paroolide jms varastamine. Üllatav oli see, et tihti ei varastatagi andmeid, et neid ise kasutada, vaid pigem pannakse need mustale turule müüki, et saada kiiremini raha kätte ning vältida edaspidist vahelejäämist.

Andres Käver kandis ette viienda loengu teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis.” Loengu ning lektori suhtes on autoril vastakaid arvamusi. Ühelt poolt oli see hea näide, mida kõike on võimalik saavutada, kui keskenduda ning tegutseda optimaalselt – ettevõtte juhtimine ning samal ajal ülikooli lõpetamine keskmise hindega 5.0. Teisest küljest jäi aga autorile mulje, et juba enne alustamist on kõik hukas. Näiteks kui matemaatilist analüüsi ei oska, pole mõtet edasi üritadagi ning kui mõni kodutöö valmib veidi hiljem, on see liiga hilja. Siiski oli loeng täis kasulikke ning elulisi soovitusi – vältida „tudengisündroomi”, luua õpigrupid, hakata kohe suhtlema kursusekaaslastega. Kõik need soovitused on vägagi kasulikud, sest üksteist aidates õpime kõige paremini. Lisaks on tutvused ning esialgne networking tööturule minnes kindlasti kasuks.

Firmast Skype tulid kuuendat loengut „Skype NOC Monitoring” pidama Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõikidest videoloengutest jäi sellest loengust autorile kõige kehvem mulje. Mõned mõtted olid küll meeldejäävad. Näiteks arendajad peaksid küsima endalt, mida nad tahaksid monitoorida enda süsteemides, kuidas monitoorida, mille jaoks ning kõige lõpuks kuidas peaks selle peale reageerima? See lisab jällegi uue vaatenurga, kuidas IT-süsteemide arenduses veel algaja autor saab süsteemide arendusele läheneda. Kuid kahjuks oli loeng ise küllaltki kuiv ning raskesti jälgitav. Et aru saada mõnest mõttest, mida loengu ettekandjad esitlesid, oli tarvis kerida videoloengut paar korda tagasi ning kuulata eriti hoolikalt. Lisaks sellele jäi mulje, et noormeestel oli ettevalmistusega natuke probleeme. Tihti paistis olevat olukordi, kus üks lektor pidi teist parandama või teemat mujale juhtima.

Eelviimase loengu pidasid Ats Albre ning Helen Piirsalu ettevõttest Nortal, mille teema oli küllaltki uhke „Kuidas saada superstaariks?” Loeng oli huvitav ning andis mõista, kui oluline on IT-valdkonna töö juures suhtumine ning motivatsioon. Lektor Ats Albre soovitas igalt poolt – praktikumidest, töörühmadest, kõikjalt, kus peab meeskonnatööd tegema – osa võtta, sest peamine edu alus ongi kogemus ning meeskonnatöö. Lisaks sellele on oluline huvi enda eriala vastu ning soov end pidevalt täiendada ja õppida, sest IT-valdkond areneb kiirelt. Samuti oli huvitav võimalus Nortali suveülikool, mis tundus essee autorile huvitava võimalusena saada nii töökogemust kui ka rohkesti uusi teadmisi. Kahjuks kaugõppurile kohaselt ei pruugi see sobida ajagraafikuga, kuid sellest hoolimata tõusis motivatsioon tegeleda meeskonnatööga seotud projektidega.

Loengutesarja viimase loengu lektor Merle Liisu Lindma arutles teemal „Life is an attitude”. Loeng, mis rääkis ellusuhtumisest, hoiakutest ning mõtetest, mis on vajalikud edu saavutamiseks, oli küll huvitav, kuid videoloenguna oli seda natuke raske jälgida. Probleemiks oli see, et väga palju suhtlesid tudengid üksteisega ning arutasid enda plaane, mõtted ja hoiakuid – sellist luksust kahjuks autoril üksi vaadates polnud ning läbi sisemise monoloogi on üsnagi raske saavutada sama efekti. Kui eelnev probleem kõrvale jätta, leidus loengus siiski palju huvitavaid mõtteid, mis jäid autorile kõrva kõlama. Näiteks „õnnelik inimene on kõige produktiivsem” ning jällegi enesele suunatud küsimus: „Mis hoiab mind käigus?” Seda loengut kuulates oli arusaadav, et edu saavutamiseks (ning ka õnnelik olemiseks) ei piisa vaid teadmistest, vaid on vaja ka motivatsiooni ning nö sisemist tuld, mis tekitab soovi edasi areneda. Negatiivselt jäid meelde ka rohked motivatsioonilised laused ning postrid, mida oli mõnel loenguslaidil koguni viis tükki – autori arvates ilmselgelt liiga palju.

Aine loengud olid kõik silmaringi laiendavad ning mõtlemisainet andvad. Kuigi mõni loeng oli huvitavam ning naelutas rohkem ekraani külge kui teine, jäi igast loengust vähemalt paar mõtet kõrvu kõlama. Mõtted, mis kõlama jäid, olid nii lühemaajalisemad ja konkreetsemad (nt õpingutega ning õppekorralduse eeskirjaga seonduvad soovitused) kui ka pikemaajalisemad ning mõtteainet pakkuvamad (nt töötamisvõimalused tulevikus ning vahendid ja ideed enese arendamiseks pikemas perspektiivis).

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A:'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6., võib õppur sooritada eksami negatiivse tulemuse korral korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Vastavalt punktile 5.2.12. on ühe õppeaine raames õpilasel õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Vastavalt punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga, kusjuures on tal õigus anda lisaks täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile pääsemise eelduseks.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastavalt ÕE punktile 5.2.8.1. toimub korduseksamile registreerumine läbi ÕISi. Kui aga õpilane on akadeemilisel puhkusel, siis vastavalt punktile 5.2.8.2. peab õpilane esitama avalduse korduseksami sooritamiseks õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab vastavalt ÕE punktile 5.3.6. ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Vastavalt punktile 5.2.1 peab olema eksam sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Vastavalt punktile 5.2.8. peab jääma eksamile registreerumise ning eksami sooritamise vahele 2 päeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kuna õppekorralduse eeskirjas pole välja toodud eraldi, palju maksab riigi poolt finantseeritaval õppekohal korduseksami sooritamine, eeldan, et korduseksami sooritamine on tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastavalt punktile 5.2.7. on tasulisel õppekohal õppides korduseksami sooritamine tasuline ning see tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga. Arve ilmub ÕISis. Vastavalt õppeteenuste tasumäärade nimekirjale on 2013/2014 õppeaastal kordussoorituse tasu 20€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

'''Küsimus 4:'''

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Vastavalt varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise korrale (VÕTA kord) peab arvestamist taotlev isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne punase joone päeva taotluse koos vajalike lisadega. Lisade seas on maksekorralduse koopia, sest taotluse läbivaatamine on tasuline, õpimapp, mis sisaldab pädevust tõendavaid materjali ning õpitu analüüs ja seos õpeainega.

Millised on tähtajad?

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjoni otsuse saab teada ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 1.3.15. lähevad VÕTA kaudu saadud EAP-d arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. See tähendab, et tasuta õppekoha säilitamiseks peab tudeng ikka võtma aineid 27 EAP väärtuses.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

'''Ülesanne'''

X = 24, Y = 25

Õppekava täies mahus täitmise määraks on seatud 27 EAP-d. Kui tudeng kogub semestri vältel sellest hulgast vähem punkte, tuleb tasuta iga ainepunkti eest 50€.

Esimese semestri puudujääk on:
27 – 24 = 3 EAP
Esimese semestri eest peab tasuma 150€

Teise semestri puudujääk on:
27 – 25 = 2 EAP
Teise semestri eest peab tasuma 100€

Kuna õppekava täitmist täies mahus arvestatakse kumulatiivselt, siis teisel semestril puudu jäänud ainepunktide tasule – 100 € - lisandub ka esimese semestri puudujääk – 150€. Kokku kuulub tasumisele esimese semestri kohta 150€ ning teise semestri kohta 250€, mis kokku tähendab aasta lõpus 400€ arvet.

'''Vastus:''' Tasumisele kuulub 400€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Punkt 2.1, punkt 3.
http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8&feature=em-upload_owner (29.32)

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Morgusaa

2013-10-30T15:27:06Z

Morgusaa:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Martin Orgusaar

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

== Essee ==

Käesoleva essee eesmärk on võtta kokku aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” (I020) videoloengud. Lisaks sellele avaldab kaugõppurist autor enda arvamust loengute sisu ning loengutest kaasavõetud mõtete ja ideede kohta. Kõik loengud läbitakse kronoloogilises järjestuses.

Esimene loeng teemal „Õppekorraldus ja sisekord”, mida kandsid ette Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, koosnes peamiselt õpingutega seotud küsimustest ning nendele vastamisest. Lektorid tõid välja õppimisvõimalusi IT Kolledžis, rõhutasid õppekorralduse eeskirja olulisust ning tutvustasid üldiselt kodukorda. Läbitud teemade seas olid ka ainepunktide nõudmised ning kogumised, mis on uue kõrgharidusreformi tõttu veel paljudele paras pähkel.

Teine loeng teemal „Õppimine ja motivatsioon”, mille kandis ette Margus Ernits, oli ainus, mida oli võimalik kaugõppijatel ise oma silmaga näha ning oma kõrvaga kuulata. Kaugõppijatele ette kantud loengus oli ka segmente esimesest loengust, kus tutvustati õppekorraldust. Loeng oli kaugõppes alustamiseks hea – rõhutati iseseisva töö ning aja planeerimise oskuse vajadust. Tegu oli omamoodi ülesäratusega, mis tõstis keskendumist ning motivatsiooni. Kõrvu jäi ka soovitus esitada alati enda tööd varem ära, mis võimaldaks õppejõul tagasisidet saata ning läbi selle veel mugavalt parandada enda tööd. Lisaks jäi eelmise loengu üks mõte samuti kõlama – õppekorralduse eeskiri on tudengi sõber, millega peab kindlasti tutvuma.

Kolmanda loengu kandis ette Linnar Viik teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine”. See oli esimene loeng, mis liikus õppekorralduse, õppimise ning üldiselt kooli teemalt edasi eriala tutvustamise ning silmaringi laiendamise teemadele. Lektor esitas oma loengut huvitavalt ning kaasahaaravalt, sealhulgas muutes autori arusaama innovatsiooni mõistest – kui varem oli innovatsioon läbimurdeline ning enneolematu tehnikaime, siis nüüd võib innovatsiooni mõista ka kui lihtsalt uue idee kasutusele võtmist väiksemas süsteemis. Autor leiab, et Linnar Viiki innovatsiooni mõte – iga päev millegi uue tegemine ning selle põhjal õppimine ja järelduste tegemine – on vastand rutiinile, kuhu kiputakse tihti kinni jääma. Selle asemel, et usaldada midagi vana ja kindlalt läbitestitut, võib innovatiivse tegevuse käigus hoopis „komistada” millegi uue otsa. Linnar Viiki näited, mida ta kasutas loengu vältel, olid samuti üldpilti selgitavad ning andsid jutu mõtet väga hästi edasi. Lisaks sellele motiveeris teatud lugu IBM’ist ja open source kõnesünteesi arendusest autorit hoidma silmi lahti erinevate projektide suhtes.

Neljas loeng, mille kandis ette Tarmo Randel, omas pealkirja „IT-profid küberpättide vastu!”. Loengust meelde jäänud olulisemad ning põhilisemad mõtted seisnevad tõsiasjas, et kuritegevus on ja jääb ning kaitstud pole keegi. Kuigi see tundub väga pessimistlik, leiab autor, et just see innustab turvalisusele tähelepanu pöörama. Kuigi algul oli mulje, et tõenäosus pättide küüsi jääda on imepisike, tõi Tarmo Randel välja mitu erinevat varianti, kuidas küberkuritegevus võib ka üksikisikut mõjutada. Värvikamad näited, mis meelde jäid, olid seotud musta turuga – carding, mille käigus varastatakse kõik krediitkaardi andmed, lisaks ka rahapesu ning paroolide jms varastamine. Üllatav oli see, et tihti ei varastatagi andmeid, et neid ise kasutada, vaid pigem pannakse need mustale turule müüki, et saada kiiremini raha kätte ning vältida edaspidist vahelejäämist.

Andres Käver kandis ette viienda loengu teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis.” Loengu ning lektori suhtes on autoril vastakaid arvamusi. Ühelt poolt oli see hea näide, mida kõike on võimalik saavutada, kui keskenduda ning tegutseda optimaalselt – ettevõtte juhtimine ning samal ajal ülikooli lõpetamine keskmise hindega 5.0. Teisest küljest jäi aga autorile mulje, et juba enne alustamist on kõik hukas. Näiteks kui matemaatilist analüüsi ei oska, pole mõtet edasi üritadagi ning kui mõni kodutöö valmib veidi hiljem, on see liiga hilja. Siiski oli loeng täis kasulikke ning elulisi soovitusi – vältida „tudengisündroomi”, luua õpigrupid, hakata kohe suhtlema kursusekaaslastega. Kõik need soovitused on vägagi kasulikud, sest üksteist aidates õpime kõige paremini. Lisaks on tutvused ning esialgne networking tööturule minnes kindlasti kasuks.

Firmast Skype tulid kuuendat loengut „Skype NOC Monitoring” pidama Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõikidest videoloengutest jäi sellest loengust autorile kõige kehvem mulje. Mõned mõtted olid küll meeldejäävad. Näiteks arendajad peaksid küsima endalt, mida nad tahaksid monitoorida enda süsteemides, kuidas monitoorida, mille jaoks ning kõige lõpuks kuidas peaks selle peale reageerima? See lisab jällegi uue vaatenurga, kuidas IT-süsteemide arenduses veel algaja autor saab süsteemide arendusele läheneda. Kuid kahjuks oli loeng ise küllaltki kuiv ning raskesti jälgitav. Et aru saada mõnest mõttest, mida loengu ettekandjad esitlesid, oli tarvis kerida videoloengut paar korda tagasi ning kuulata eriti hoolikalt. Lisaks sellele jäi mulje, et noormeestel oli ettevalmistusega natuke probleeme. Tihti paistis olevat olukordi, kus üks lektor pidi teist parandama või teemat mujale juhtima.

Eelviimase loengu pidasid Ats Albre ning Helen Piirsalu ettevõttest Nortal, mille teema oli küllaltki uhke „Kuidas saada superstaariks?” Loeng oli huvitav ning andis mõista, kui oluline on IT-valdkonna töö juures suhtumine ning motivatsioon. Lektor Ats Albre soovitas igalt poolt – praktikumidest, töörühmadest, kõikjalt, kus peab meeskonnatööd tegema – osa võtta, sest peamine edu alus ongi kogemus ning meeskonnatöö. Lisaks sellele on oluline huvi enda eriala vastu ning soov end pidevalt täiendada ja õppida, sest IT-valdkond areneb kiirelt. Samuti oli huvitav võimalus Nortali suveülikool, mis tundus essee autorile huvitava võimalusena saada nii töökogemust kui ka rohkesti uusi teadmisi. Kahjuks kaugõppurile kohaselt ei pruugi see sobida ajagraafikuga, kuid sellest hoolimata tõusis motivatsioon tegeleda meeskonnatööga seotud projektidega.

Loengutesarja viimase loengu lektor Merle Liisu Lindma arutles teemal „Life is an attitude”. Loeng, mis rääkis ellusuhtumisest, hoiakutest ning mõtetest, mis on vajalikud edu saavutamiseks, oli küll huvitav, kuid videoloenguna oli seda natuke raske jälgida. Probleemiks oli see, et väga palju suhtlesid tudengid üksteisega ning arutasid enda plaane, mõtted ja hoiakuid – sellist luksust kahjuks autoril üksi vaadates polnud ning läbi sisemise monoloogi on üsnagi raske saavutada sama efekti. Kui eelnev probleem kõrvale jätta, leidus loengus siiski palju huvitavaid mõtteid, mis jäid autorile kõrva kõlama. Näiteks „õnnelik inimene on kõige produktiivsem” ning jällegi enesele suunatud küsimus: „Mis hoiab mind käigus?” Seda loengut kuulates oli arusaadav, et edu saavutamiseks (ning ka õnnelik olemiseks) ei piisa vaid teadmistest, vaid on vaja ka motivatsiooni ning nö sisemist tuld, mis tekitab soovi edasi areneda. Negatiivselt jäid meelde ka rohked motivatsioonilised laused ning postrid, mida oli mõnel loenguslaidil koguni viis tükki – autori arvates ilmselgelt liiga palju.

Aine loengud olid kõik silmaringi laiendavad ning mõtlemisainet andvad. Kuigi mõni loeng oli huvitavam ning naelutas rohkem ekraani külge kui teine, jäi igast loengust vähemalt paar mõtet kõrvu kõlama. Mõtted, mis kõlama jäid, olid nii lühemaajalisemad ja konkreetsemad (nt õpingutega ning õppekorralduse eeskirjaga seonduvad soovitused) kui ka pikemaajalisemad ning mõtteainet pakkuvamad (nt töötamisvõimalused tulevikus ning vahendid ja ideed enese arendamiseks pikemas perspektiivis).

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A:'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6., võib õppur sooritada eksami negatiivse tulemuse korral korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Vastavalt punktile 5.2.12. on ühe õppeaine raames õpilasel õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Vastavalt punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga, kusjuures on tal õigus anda lisaks täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile pääsemise eelduseks.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastavalt ÕE punktile 5.2.8.1. toimub korduseksamile registreerumine läbi ÕISi. Kui aga õpilane on akadeemilisel puhkusel, siis vastavalt punktile 5.2.8.2. peab õpilane esitama avalduse korduseksami sooritamiseks õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab vastavalt ÕE punktile 5.3.6. ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Vastavalt punktile 5.2.1 peab olema eksam sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Vastavalt punktile 5.2.8. peab jääma eksamile registreerumise ning eksami sooritamise vahele 2 päeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kuna õppekorralduse eeskirjas pole välja toodud eraldi, palju maksab riigi poolt finantseeritaval õppekohal korduseksami sooritamine, eeldan, et korduseksami sooritamine on tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastavalt punktile 5.2.7. on tasulisel õppekohal õppides korduseksami sooritamine tasuline ning see tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga. Arve ilmub ÕISis. Vastavalt õppeteenuste tasumäärade nimekirjale on 2013/2014 õppeaastal kordussoorituse tasu 20€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

'''Küsimus 4:'''

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Vastavalt varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise korrale (VÕTA kord) peab arvestamist taotlev isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne punase joone päeva taotluse koos vajalike lisadega. Lisade seas on maksekorralduse koopia, sest taotluse läbivaatamine on tasuline, õpimapp, mis sisaldab pädevust tõendavaid materjali ning õpitu analüüs ja seos õpeainega.

Millised on tähtajad?

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjoni otsuse saab teada ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 1.3.15. lähevad VÕTA kaudu saadud EAP-d arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. See tähendab, et tasuta õppekoha säilitamiseks peab tudeng ikka võtma aineid 27 EAP väärtuses.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

'''Ülesanne'''

X = 24, Y = 25

Õppekava täies mahus täitmise määraks on seatud 27 EAP-d. Kui tudeng kogub semestri vältel sellest hulgast vähem punkte, tuleb tasuta iga ainepunkti eest 50€.

Esimese semestri puudujääk on:
27 – 24 = 3 EAP
Esimese semestri eest peab tasuma 150€

Teise semestri puudujääk on:
27 – 25 = 2 EAP
Teise semestri eest peab tasuma 100€

Kuna õppekava täitmist täies mahus arvestatakse kumulatiivselt, siis teisel semestril puudu jäänud ainepunktide tasule – 100 € - lisandub ka esimese semestri puudujääk – 150€. Kokku kuulub tasumisele esimese semestri kohta 150€ ning teise semestri kohta 250€, mis kokku tähendab aasta lõpus 400€ arvet.
'''
Vastus:''' Tasumisele kuulub 400€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Punkt 2.1, punkt 3.
http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8&feature=em-upload_owner (29.32)

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Morgusaa

2013-10-30T15:26:23Z

Morgusaa:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Martin Orgusaar

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

== Essee ==

Käesoleva essee eesmärk on võtta kokku aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” (I020) videoloengud. Lisaks sellele avaldab kaugõppurist autor enda arvamust loengute sisu ning loengutest kaasavõetud mõtete ja ideede kohta. Kõik loengud läbitakse kronoloogilises järjestuses.

Esimene loeng teemal „Õppekorraldus ja sisekord”, mida kandsid ette Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, koosnes peamiselt õpingutega seotud küsimustest ning nendele vastamisest. Lektorid tõid välja õppimisvõimalusi IT Kolledžis, rõhutasid õppekorralduse eeskirja olulisust ning tutvustasid üldiselt kodukorda. Läbitud teemade seas olid ka ainepunktide nõudmised ning kogumised, mis on uue kõrgharidusreformi tõttu veel paljudele paras pähkel.

Teine loeng teemal „Õppimine ja motivatsioon”, mille kandis ette Margus Ernits, oli ainus, mida oli võimalik kaugõppijatel ise oma silmaga näha ning oma kõrvaga kuulata. Kaugõppijatele ette kantud loengus oli ka segmente esimesest loengust, kus tutvustati õppekorraldust. Loeng oli kaugõppes alustamiseks hea – rõhutati iseseisva töö ning aja planeerimise oskuse vajadust. Tegu oli omamoodi ülesäratusega, mis tõstis keskendumist ning motivatsiooni. Kõrvu jäi ka soovitus esitada alati enda tööd varem ära, mis võimaldaks õppejõul tagasisidet saata ning läbi selle veel mugavalt parandada enda tööd. Lisaks jäi eelmise loengu üks mõte samuti kõlama – õppekorralduse eeskiri on tudengi sõber, millega peab kindlasti tutvuma.

Kolmanda loengu kandis ette Linnar Viik teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine”. See oli esimene loeng, mis liikus õppekorralduse, õppimise ning üldiselt kooli teemalt edasi eriala tutvustamise ning silmaringi laiendamise teemadele. Lektor esitas oma loengut huvitavalt ning kaasahaaravalt, sealhulgas muutes autori arusaama innovatsiooni mõistest – kui varem oli innovatsioon läbimurdeline ning enneolematu tehnikaime, siis nüüd võib innovatsiooni mõista ka kui lihtsalt uue idee kasutusele võtmist väiksemas süsteemis. Autor leiab, et Linnar Viiki innovatsiooni mõte – iga päev millegi uue tegemine ning selle põhjal õppimine ja järelduste tegemine – on vastand rutiinile, kuhu kiputakse tihti kinni jääma. Selle asemel, et usaldada midagi vana ja kindlalt läbitestitut, võib innovatiivse tegevuse käigus hoopis „komistada” millegi uue otsa. Linnar Viiki näited, mida ta kasutas loengu vältel, olid samuti üldpilti selgitavad ning andsid jutu mõtet väga hästi edasi. Lisaks sellele motiveeris teatud lugu IBM’ist ja open source kõnesünteesi arendusest autorit hoidma silmi lahti erinevate projektide suhtes.

Neljas loeng, mille kandis ette Tarmo Randel, omas pealkirja „IT-profid küberpättide vastu!”. Loengust meelde jäänud olulisemad ning põhilisemad mõtted seisnevad tõsiasjas, et kuritegevus on ja jääb ning kaitstud pole keegi. Kuigi see tundub väga pessimistlik, leiab autor, et just see innustab turvalisusele tähelepanu pöörama. Kuigi algul oli mulje, et tõenäosus pättide küüsi jääda on imepisike, tõi Tarmo Randel välja mitu erinevat varianti, kuidas küberkuritegevus võib ka üksikisikut mõjutada. Värvikamad näited, mis meelde jäid, olid seotud musta turuga – carding, mille käigus varastatakse kõik krediitkaardi andmed, lisaks ka rahapesu ning paroolide jms varastamine. Üllatav oli see, et tihti ei varastatagi andmeid, et neid ise kasutada, vaid pigem pannakse need mustale turule müüki, et saada kiiremini raha kätte ning vältida edaspidist vahelejäämist.

Andres Käver kandis ette viienda loengu teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis.” Loengu ning lektori suhtes on autoril vastakaid arvamusi. Ühelt poolt oli see hea näide, mida kõike on võimalik saavutada, kui keskenduda ning tegutseda optimaalselt – ettevõtte juhtimine ning samal ajal ülikooli lõpetamine keskmise hindega 5.0. Teisest küljest jäi aga autorile mulje, et juba enne alustamist on kõik hukas. Näiteks kui matemaatilist analüüsi ei oska, pole mõtet edasi üritadagi ning kui mõni kodutöö valmib veidi hiljem, on see liiga hilja. Siiski oli loeng täis kasulikke ning elulisi soovitusi – vältida „tudengisündroomi”, luua õpigrupid, hakata kohe suhtlema kursusekaaslastega. Kõik need soovitused on vägagi kasulikud, sest üksteist aidates õpime kõige paremini. Lisaks on tutvused ning esialgne networking tööturule minnes kindlasti kasuks.

Firmast Skype tulid kuuendat loengut „Skype NOC Monitoring” pidama Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõikidest videoloengutest jäi sellest loengust autorile kõige kehvem mulje. Mõned mõtted olid küll meeldejäävad. Näiteks arendajad peaksid küsima endalt, mida nad tahaksid monitoorida enda süsteemides, kuidas monitoorida, mille jaoks ning kõige lõpuks kuidas peaks selle peale reageerima? See lisab jällegi uue vaatenurga, kuidas IT-süsteemide arenduses veel algaja autor saab süsteemide arendusele läheneda. Kuid kahjuks oli loeng ise küllaltki kuiv ning raskesti jälgitav. Et aru saada mõnest mõttest, mida loengu ettekandjad esitlesid, oli tarvis kerida videoloengut paar korda tagasi ning kuulata eriti hoolikalt. Lisaks sellele jäi mulje, et noormeestel oli ettevalmistusega natuke probleeme. Tihti paistis olevat olukordi, kus üks lektor pidi teist parandama või teemat mujale juhtima.

Eelviimase loengu pidasid Ats Albre ning Helen Piirsalu ettevõttest Nortal, mille teema oli küllaltki uhke „Kuidas saada superstaariks?” Loeng oli huvitav ning andis mõista, kui oluline on IT-valdkonna töö juures suhtumine ning motivatsioon. Lektor Ats Albre soovitas igalt poolt – praktikumidest, töörühmadest, kõikjalt, kus peab meeskonnatööd tegema – osa võtta, sest peamine edu alus ongi kogemus ning meeskonnatöö. Lisaks sellele on oluline huvi enda eriala vastu ning soov end pidevalt täiendada ja õppida, sest IT-valdkond areneb kiirelt. Samuti oli huvitav võimalus Nortali suveülikool, mis tundus essee autorile huvitava võimalusena saada nii töökogemust kui ka rohkesti uusi teadmisi. Kahjuks kaugõppurile kohaselt ei pruugi see sobida ajagraafikuga, kuid sellest hoolimata tõusis motivatsioon tegeleda meeskonnatööga seotud projektidega.

Loengutesarja viimase loengu lektor Merle Liisu Lindma arutles teemal „Life is an attitude”. Loeng, mis rääkis ellusuhtumisest, hoiakutest ning mõtetest, mis on vajalikud edu saavutamiseks, oli küll huvitav, kuid videoloenguna oli seda natuke raske jälgida. Probleemiks oli see, et väga palju suhtlesid tudengid üksteisega ning arutasid enda plaane, mõtted ja hoiakuid – sellist luksust kahjuks autoril üksi vaadates polnud ning läbi sisemise monoloogi on üsnagi raske saavutada sama efekti. Kui eelnev probleem kõrvale jätta, leidus loengus siiski palju huvitavaid mõtteid, mis jäid autorile kõrva kõlama. Näiteks „õnnelik inimene on kõige produktiivsem” ning jällegi enesele suunatud küsimus: „Mis hoiab mind käigus?” Seda loengut kuulates oli arusaadav, et edu saavutamiseks (ning ka õnnelik olemiseks) ei piisa vaid teadmistest, vaid on vaja ka motivatsiooni ning nö sisemist tuld, mis tekitab soovi edasi areneda. Negatiivselt jäid meelde ka rohked motivatsioonilised laused ning postrid, mida oli mõnel loenguslaidil koguni viis tükki – autori arvates ilmselgelt liiga palju.

Aine loengud olid kõik silmaringi laiendavad ning mõtlemisainet andvad. Kuigi mõni loeng oli huvitavam ning naelutas rohkem ekraani külge kui teine, jäi igast loengust vähemalt paar mõtet kõrvu kõlama. Mõtted, mis kõlama jäid, olid nii lühemaajalisemad ja konkreetsemad (nt õpingutega ning õppekorralduse eeskirjaga seonduvad soovitused) kui ka pikemaajalisemad ning mõtteainet pakkuvamad (nt töötamisvõimalused tulevikus ning vahendid ja ideed enese arendamiseks pikemas perspektiivis).

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A:'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6., võib õppur sooritada eksami negatiivse tulemuse korral korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Vastavalt punktile 5.2.12. on ühe õppeaine raames õpilasel õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Vastavalt punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga, kusjuures on tal õigus anda lisaks täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile pääsemise eelduseks.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastavalt ÕE punktile 5.2.8.1. toimub korduseksamile registreerumine läbi ÕISi. Kui aga õpilane on akadeemilisel puhkusel, siis vastavalt punktile 5.2.8.2. peab õpilane esitama avalduse korduseksami sooritamiseks õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab vastavalt ÕE punktile 5.3.6. ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Vastavalt punktile 5.2.1 peab olema eksam sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Vastavalt punktile 5.2.8. peab jääma eksamile registreerumise ning eksami sooritamise vahele 2 päeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kuna õppekorralduse eeskirjas pole välja toodud eraldi, palju maksab riigi poolt finantseeritaval õppekohal korduseksami sooritamine, eeldan, et korduseksami sooritamine on tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastavalt punktile 5.2.7. on tasulisel õppekohal õppides korduseksami sooritamine tasuline ning see tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga. Arve ilmub ÕISis. Vastavalt õppeteenuste tasumäärade nimekirjale on 2013/2014 õppeaastal kordussoorituse tasu 20€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

'''Küsimus 4:'''

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Vastavalt varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise korrale (VÕTA kord) peab arvestamist taotlev isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne punase joone päeva taotluse koos vajalike lisadega. Lisade seas on maksekorralduse koopia, sest taotluse läbivaatamine on tasuline, õpimapp, mis sisaldab pädevust tõendavaid materjali ning õpitu analüüs ja seos õpeainega.

Millised on tähtajad?

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjoni otsuse saab teada ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 1.3.15. lähevad VÕTA kaudu saadud EAP-d arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. See tähendab, et tasuta õppekoha säilitamiseks peab tudeng ikka võtma aineid 27 EAP väärtuses.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

'''Ülesanne'''

X = 24, Y = 25

Õppekava täies mahus täitmise määraks on seatud 27 EAP-d. Kui tudeng kogub semestri vältel sellest hulgast vähem punkte, tuleb tasuta iga ainepunkti eest 50€.

Esimese semestri puudujääk on:
27 – 24 = 3 EAP
Esimese semestri eest peab tasuma 150€

Teise semestri puudujääk on:
27 – 25 = 2 EAP
Teise semestri eest peab tasuma 100€

Kuna õppekava täitmist täies mahus arvestatakse kumulatiivselt, siis teisel semestril puudu jäänud ainepunktide tasule – 100 € - lisandub ka esimese semestri puudujääk – 150€. Kokku kuulub tasumisele esimese semestri kohta 150€ ning teise semestri kohta 250€, mis kokku tähendab aasta lõpus 400€ arvet.

Vastus: Tasumisele kuulub 400€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Punkt 2.1, punkt 3.
http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8&feature=em-upload_owner (29.32)

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Morgusaa

2013-10-30T15:25:57Z

Morgusaa: Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Martin Orgusaar Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013 == Essee == Käesoleva essee eesmärk on võtta kokku aine „Õpinguko…"

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Martin Orgusaar

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2013

== Essee ==

Käesoleva essee eesmärk on võtta kokku aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” (I020) videoloengud. Lisaks sellele avaldab kaugõppurist autor enda arvamust loengute sisu ning loengutest kaasavõetud mõtete ja ideede kohta. Kõik loengud läbitakse kronoloogilises järjestuses.

Esimene loeng teemal „Õppekorraldus ja sisekord”, mida kandsid ette Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, koosnes peamiselt õpingutega seotud küsimustest ning nendele vastamisest. Lektorid tõid välja õppimisvõimalusi IT Kolledžis, rõhutasid õppekorralduse eeskirja olulisust ning tutvustasid üldiselt kodukorda. Läbitud teemade seas olid ka ainepunktide nõudmised ning kogumised, mis on uue kõrgharidusreformi tõttu veel paljudele paras pähkel.

Teine loeng teemal „Õppimine ja motivatsioon”, mille kandis ette Margus Ernits, oli ainus, mida oli võimalik kaugõppijatel ise oma silmaga näha ning oma kõrvaga kuulata. Kaugõppijatele ette kantud loengus oli ka segmente esimesest loengust, kus tutvustati õppekorraldust. Loeng oli kaugõppes alustamiseks hea – rõhutati iseseisva töö ning aja planeerimise oskuse vajadust. Tegu oli omamoodi ülesäratusega, mis tõstis keskendumist ning motivatsiooni. Kõrvu jäi ka soovitus esitada alati enda tööd varem ära, mis võimaldaks õppejõul tagasisidet saata ning läbi selle veel mugavalt parandada enda tööd. Lisaks jäi eelmise loengu üks mõte samuti kõlama – õppekorralduse eeskiri on tudengi sõber, millega peab kindlasti tutvuma.

Kolmanda loengu kandis ette Linnar Viik teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine”. See oli esimene loeng, mis liikus õppekorralduse, õppimise ning üldiselt kooli teemalt edasi eriala tutvustamise ning silmaringi laiendamise teemadele. Lektor esitas oma loengut huvitavalt ning kaasahaaravalt, sealhulgas muutes autori arusaama innovatsiooni mõistest – kui varem oli innovatsioon läbimurdeline ning enneolematu tehnikaime, siis nüüd võib innovatsiooni mõista ka kui lihtsalt uue idee kasutusele võtmist väiksemas süsteemis. Autor leiab, et Linnar Viiki innovatsiooni mõte – iga päev millegi uue tegemine ning selle põhjal õppimine ja järelduste tegemine – on vastand rutiinile, kuhu kiputakse tihti kinni jääma. Selle asemel, et usaldada midagi vana ja kindlalt läbitestitut, võib innovatiivse tegevuse käigus hoopis „komistada” millegi uue otsa. Linnar Viiki näited, mida ta kasutas loengu vältel, olid samuti üldpilti selgitavad ning andsid jutu mõtet väga hästi edasi. Lisaks sellele motiveeris teatud lugu IBM’ist ja open source kõnesünteesi arendusest autorit hoidma silmi lahti erinevate projektide suhtes.

Neljas loeng, mille kandis ette Tarmo Randel, omas pealkirja „IT-profid küberpättide vastu!”. Loengust meelde jäänud olulisemad ning põhilisemad mõtted seisnevad tõsiasjas, et kuritegevus on ja jääb ning kaitstud pole keegi. Kuigi see tundub väga pessimistlik, leiab autor, et just see innustab turvalisusele tähelepanu pöörama. Kuigi algul oli mulje, et tõenäosus pättide küüsi jääda on imepisike, tõi Tarmo Randel välja mitu erinevat varianti, kuidas küberkuritegevus võib ka üksikisikut mõjutada. Värvikamad näited, mis meelde jäid, olid seotud musta turuga – carding, mille käigus varastatakse kõik krediitkaardi andmed, lisaks ka rahapesu ning paroolide jms varastamine. Üllatav oli see, et tihti ei varastatagi andmeid, et neid ise kasutada, vaid pigem pannakse need mustale turule müüki, et saada kiiremini raha kätte ning vältida edaspidist vahelejäämist.

Andres Käver kandis ette viienda loengu teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis.” Loengu ning lektori suhtes on autoril vastakaid arvamusi. Ühelt poolt oli see hea näide, mida kõike on võimalik saavutada, kui keskenduda ning tegutseda optimaalselt – ettevõtte juhtimine ning samal ajal ülikooli lõpetamine keskmise hindega 5.0. Teisest küljest jäi aga autorile mulje, et juba enne alustamist on kõik hukas. Näiteks kui matemaatilist analüüsi ei oska, pole mõtet edasi üritadagi ning kui mõni kodutöö valmib veidi hiljem, on see liiga hilja. Siiski oli loeng täis kasulikke ning elulisi soovitusi – vältida „tudengisündroomi”, luua õpigrupid, hakata kohe suhtlema kursusekaaslastega. Kõik need soovitused on vägagi kasulikud, sest üksteist aidates õpime kõige paremini. Lisaks on tutvused ning esialgne networking tööturule minnes kindlasti kasuks.

Firmast Skype tulid kuuendat loengut „Skype NOC Monitoring” pidama Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõikidest videoloengutest jäi sellest loengust autorile kõige kehvem mulje. Mõned mõtted olid küll meeldejäävad. Näiteks arendajad peaksid küsima endalt, mida nad tahaksid monitoorida enda süsteemides, kuidas monitoorida, mille jaoks ning kõige lõpuks kuidas peaks selle peale reageerima? See lisab jällegi uue vaatenurga, kuidas IT-süsteemide arenduses veel algaja autor saab süsteemide arendusele läheneda. Kuid kahjuks oli loeng ise küllaltki kuiv ning raskesti jälgitav. Et aru saada mõnest mõttest, mida loengu ettekandjad esitlesid, oli tarvis kerida videoloengut paar korda tagasi ning kuulata eriti hoolikalt. Lisaks sellele jäi mulje, et noormeestel oli ettevalmistusega natuke probleeme. Tihti paistis olevat olukordi, kus üks lektor pidi teist parandama või teemat mujale juhtima.

Eelviimase loengu pidasid Ats Albre ning Helen Piirsalu ettevõttest Nortal, mille teema oli küllaltki uhke „Kuidas saada superstaariks?” Loeng oli huvitav ning andis mõista, kui oluline on IT-valdkonna töö juures suhtumine ning motivatsioon. Lektor Ats Albre soovitas igalt poolt – praktikumidest, töörühmadest, kõikjalt, kus peab meeskonnatööd tegema – osa võtta, sest peamine edu alus ongi kogemus ning meeskonnatöö. Lisaks sellele on oluline huvi enda eriala vastu ning soov end pidevalt täiendada ja õppida, sest IT-valdkond areneb kiirelt. Samuti oli huvitav võimalus Nortali suveülikool, mis tundus essee autorile huvitava võimalusena saada nii töökogemust kui ka rohkesti uusi teadmisi. Kahjuks kaugõppurile kohaselt ei pruugi see sobida ajagraafikuga, kuid sellest hoolimata tõusis motivatsioon tegeleda meeskonnatööga seotud projektidega.

Loengutesarja viimase loengu lektor Merle Liisu Lindma arutles teemal „Life is an attitude”. Loeng, mis rääkis ellusuhtumisest, hoiakutest ning mõtetest, mis on vajalikud edu saavutamiseks, oli küll huvitav, kuid videoloenguna oli seda natuke raske jälgida. Probleemiks oli see, et väga palju suhtlesid tudengid üksteisega ning arutasid enda plaane, mõtted ja hoiakuid – sellist luksust kahjuks autoril üksi vaadates polnud ning läbi sisemise monoloogi on üsnagi raske saavutada sama efekti. Kui eelnev probleem kõrvale jätta, leidus loengus siiski palju huvitavaid mõtteid, mis jäid autorile kõrva kõlama. Näiteks „õnnelik inimene on kõige produktiivsem” ning jällegi enesele suunatud küsimus: „Mis hoiab mind käigus?” Seda loengut kuulates oli arusaadav, et edu saavutamiseks (ning ka õnnelik olemiseks) ei piisa vaid teadmistest, vaid on vaja ka motivatsiooni ning nö sisemist tuld, mis tekitab soovi edasi areneda. Negatiivselt jäid meelde ka rohked motivatsioonilised laused ning postrid, mida oli mõnel loenguslaidil koguni viis tükki – autori arvates ilmselgelt liiga palju.

Aine loengud olid kõik silmaringi laiendavad ning mõtlemisainet andvad. Kuigi mõni loeng oli huvitavam ning naelutas rohkem ekraani külge kui teine, jäi igast loengust vähemalt paar mõtet kõrvu kõlama. Mõtted, mis kõlama jäid, olid nii lühemaajalisemad ja konkreetsemad (nt õpingutega ning õppekorralduse eeskirjaga seonduvad soovitused) kui ka pikemaajalisemad ning mõtteainet pakkuvamad (nt töötamisvõimalused tulevikus ning vahendid ja ideed enese arendamiseks pikemas perspektiivis).

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A:'''

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6., võib õppur sooritada eksami negatiivse tulemuse korral korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Vastavalt punktile 5.2.12. on ühe õppeaine raames õpilasel õigus kolmele sooritusele.

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Vastavalt punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga, kusjuures on tal õigus anda lisaks täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile pääsemise eelduseks.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Vastavalt ÕE punktile 5.2.8.1. toimub korduseksamile registreerumine läbi ÕISi. Kui aga õpilane on akadeemilisel puhkusel, siis vastavalt punktile 5.2.8.2. peab õpilane esitama avalduse korduseksami sooritamiseks õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab vastavalt ÕE punktile 5.3.6. ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Vastavalt punktile 5.2.1 peab olema eksam sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Vastavalt punktile 5.2.8. peab jääma eksamile registreerumise ning eksami sooritamise vahele 2 päeva.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kuna õppekorralduse eeskirjas pole välja toodud eraldi, palju maksab riigi poolt finantseeritaval õppekohal korduseksami sooritamine, eeldan, et korduseksami sooritamine on tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastavalt punktile 5.2.7. on tasulisel õppekohal õppides korduseksami sooritamine tasuline ning see tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga. Arve ilmub ÕISis. Vastavalt õppeteenuste tasumäärade nimekirjale on 2013/2014 õppeaastal kordussoorituse tasu 20€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

'''Küsimus 4:'''

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Vastavalt varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise korrale (VÕTA kord) peab arvestamist taotlev isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne punase joone päeva taotluse koos vajalike lisadega. Lisade seas on maksekorralduse koopia, sest taotluse läbivaatamine on tasuline, õpimapp, mis sisaldab pädevust tõendavaid materjali ning õpitu analüüs ja seos õpeainega.

Millised on tähtajad?

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjoni otsuse saab teada ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 1.3.15. lähevad VÕTA kaudu saadud EAP-d arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. See tähendab, et tasuta õppekoha säilitamiseks peab tudeng ikka võtma aineid 27 EAP väärtuses.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

'''Ülesanne'''

X = 24, Y = 25

Õppekava täies mahus täitmise määraks on seatud 27 EAP-d. Kui tudeng kogub semestri vältel sellest hulgast vähem punkte, tuleb tasuta iga ainepunkti eest 50€.

Esimese semestri puudujääk on:
27 – 24 = 3 EAP
Esimese semestri eest peab tasuma 150€

Teise semestri puudujääk on:
27 – 25 = 2 EAP
Teise semestri eest peab tasuma 100€

Kuna õppekava täitmist täies mahus arvestatakse kumulatiivselt, siis teisel semestril puudu jäänud ainepunktide tasule – 100 € - lisandub ka esimese semestri puudujääk – 150€. Kokku kuulub tasumisele esimese semestri kohta 150€ ning teise semestri kohta 250€, mis kokku tähendab aasta lõpus 400€ arvet.

Vastus: Tasumisele kuulub 400€.

Allikas:
http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Punkt 2.1, punkt 3.
http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8&feature=em-upload_owner (29.32)