https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mpille 2026-05-15T19:26:39Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=126169 2017-11-06T17:17:05Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> Artikkel tutvustab ''whatis'' käsku, mis sisestatakse linux'i laadsete süsteemide käsureale ja väljastab soovitud tulemused konsooli. Sama käsku saab anda ka mac operatsiooni süsteemidele.&lt;ref&gt;[https://ss64.com/osx/whatis.html Command line reference – Database and OS scripting, &quot;whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Whatis kirjeldus=<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.&lt;ref&gt;[http://www.linfo.org/whatis.html The Linux Information Project, &quot;Whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ''Whatis'' otsib tulemusi ''whatis'' andmebaasi failidest.<br /> <br /> Sarnasteks käskudeks on veel [https://en.wikipedia.org/wiki/Info_(Unix) ''info''], [https://en.wikipedia.org/wiki/Man_page ''man''] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Apropos_(Unix) ''apropos''].&lt;ref&gt;[https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm Computer Hope, &quot;Linux whatis command&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> ''whatis [atribuudid] [märksõna(d)]''<br /> <br /> =Atribuudid=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Atribuudid<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Näitab detailsemat infot.<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib sõnu, mis sisaldavad etteantud märke.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu pikkuse järgi.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Koondab tulemuse ühele reale.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsib soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasutab selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näitab abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näitab versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> Näidetes on kasutatud IT Kolledži klassiarvutit ja e-labori virtuaalarvutit.&lt;ref&gt;[https://elab.itcollege.ee/users/sign_in elab ITcollege]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Whatis whatis==<br /> <br /> *Kui otsitakse ''whatis'' käsuga sama käsku antakse käsust lühikirjeldus.<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> ==Whatis version==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-v'' või ''--version'', siis kuvatakse käsu versioon.<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> ==Whatis wildcard==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-w'' või ''--wildcard'', siis saab otsida märksõnu, kus '?' näitab soovitud märksõna pikkust.<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> ==Whatis regex==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-r'' või ''--regex'', siis otsitakse märkide kombinatsiooni, mis leitakse märksõnade seest. Lisaks on antud näites juurde pandud ka tavaline ''whatis'' otsing.<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> Artiklis kirjeldati ''whatis'' käsku, tema atribuute ja mida käsk väljastab konsooli.<br /> <br /> '''Whatis''' on hea käsk algajatele, kuna käsk väljastab lühikesi kirjeldusi märksõnadest või käskudest. Samuti saavad rohkem kogenumad Linux'i kasutajad kiire ülevaate soovitud käskudest kasutades lisatud atribuute.<br /> <br /> =Kasutatud kirjandus=<br /> <br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125219 2017-10-28T17:27:54Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> Artikkel tutvustab ''whatis'' käsku, mis sisestatakse linux'i laadsete süsteemide käsureale ja väljastab soovitud tulemused konsooli. Sama käsku saab ka anda mac operatsiooni süsteemidele.&lt;ref&gt;[https://ss64.com/osx/whatis.html Command line reference – Database and OS scripting, &quot;whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Whatis kirjeldus=<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.&lt;ref&gt;[http://www.linfo.org/whatis.html The Linux Information Project, &quot;Whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ''Whatis'' otsib tulemusi ''whatis'' andmebaasi failidest.<br /> <br /> Sarnasteks käskudeks on veel [https://en.wikipedia.org/wiki/Info_(Unix) ''info''], [https://en.wikipedia.org/wiki/Man_page ''man''] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Apropos_(Unix) ''apropos''].&lt;ref&gt;[https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm Computer Hope, &quot;Linux whatis command&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> ''whatis [atribuudid] [märksõna(d)]''<br /> <br /> =Atribuudid=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Atribuudid<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Näitab detailsemat infot.<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib sõnu, mis sisaldavad etteantud märke.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu pikkuse järgi.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Koondab tulemuse ühele reale.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> Näidetes on kasutatud IT Kolledži klassiarvutit ja e-labori virtuaalarvutit.&lt;ref&gt;[https://elab.itcollege.ee/users/sign_in elab ITcollege]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Whatis whatis==<br /> <br /> *Kui otsitakse ''whatis'' käsuga sama käsku andakse käsust lühikirjeldus.<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> ==Whatis version==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-v'' või ''--version'', siis kuvatakse käsu versioon.<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> ==Whatis wildcard==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-w'' või ''--wildcard'', siis saab otsida märksõnu, kus '?' näitab soovitud märksõna pikkust.<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> ==Whatis regex==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-r'' või ''--regex'', siis otsitakse märkide kombinatsiooni, mis leitakse märksõnade seest. Lisaks on antud näites juurde pandud ka tavaline ''whatis'' otsing.<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> Artikklis kirjeldati ''whatis'' käsku, tema atribuute ja mida käsk väljastab konsooli.<br /> <br /> '''Whatis''' on hea käsk algajatele, kuna käsk väljastab lühikesi kirjeldusi märksõnadest või käskudest. Samuti saavad rohkem kogenumad Linux'i kasutajad kiire ülevaate soovitud käskudest kasutades lisatuid atribuute.<br /> <br /> =Kasutatud kirjandus=<br /> <br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125218 2017-10-28T17:22:52Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> Artikkel tutvustab ''whatis'' käsku, mis sisestatakse linux'i laadsete süsteemide käsureale ja väljastab soovitud tulemused konsooli. Sama käsku saab ka anda mac operatsiooni süsteemidele.&lt;ref&gt;[https://ss64.com/osx/whatis.html Command line reference – Database and OS scripting, &quot;whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Whatis kirjeldus=<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.&lt;ref&gt;[http://www.linfo.org/whatis.html The Linux Information Project, &quot;Whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ''Whatis'' otsib tulemusi ''whatis'' andmebaasi failidest.<br /> <br /> Sarnasteks käskudeks on veel [https://en.wikipedia.org/wiki/Info_(Unix) ''info''], [https://en.wikipedia.org/wiki/Man_page ''man''] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Apropos_(Unix) ''apropos''].&lt;ref&gt;[https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm Computer Hope, &quot;Linux whatis command&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> ''whatis [atribuudid] [märksõna(d)]''<br /> <br /> =Atribuudid=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Atribuudid<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Näitab detailsemat infot.<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib sõnu, mis sisaldavad etteantud märke.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu pikkuse järgi.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Ei koonda tulemust terminaliakna laiusesse.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> Näidetes on kasutatud IT Kolledži klassiarvutit ja e-labori virtuaalarvutit.&lt;ref&gt;[https://elab.itcollege.ee/users/sign_in elab ITcollege]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Whatis whatis==<br /> <br /> *Kui otsitakse ''whatis'' käsuga sama käsku andakse käsust lühikirjeldus.<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> ==Whatis version==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-v'' või ''--version'', siis kuvatakse käsu versioon.<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> ==Whatis wildcard==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-w'' või ''--wildcard'', siis saab otsida märksõnu, kus '?' näitab soovitud märksõna pikkust.<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> ==Whatis regex==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-r'' või ''--regex'', siis otsitakse märkide kombinatsiooni, mis leitakse märksõnade seest. Lisaks on antud näites juurde pandud ka tavaline ''whatis'' otsing.<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> Artikklis kirjeldati ''whatis'' käsku, tema atribuute ja mida käsk väljastab konsooli.<br /> <br /> '''Whatis''' on hea käsk algajatele, kuna käsk väljastab lühikesi kirjeldusi märksõnadest või käskudest. Samuti saavad rohkem kogenumad Linux'i kasutajad kiire ülevaate soovitud käskudest kasutades lisatuid atribuute.<br /> <br /> =Kasutatud kirjandus=<br /> <br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125217 2017-10-28T17:21:43Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> Artikkel tutvustab ''whatis'' käsku, mis sisestatakse linux'i laadsete süsteemide käsureale ja väljastab soovitud tulemused konsooli. Sama käsku saab ka anda mac operatsiooni süsteemidele.&lt;ref&gt;[https://ss64.com/osx/whatis.html Command line reference – Database and OS scripting, &quot;whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Whatis kirjeldus=<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.&lt;ref&gt;[http://www.linfo.org/whatis.html The Linux Information Project, &quot;Whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ''Whatis'' otsib tulemusi ''whatis'' andmebaasi failidest.<br /> <br /> Sarnasteks käskudeks on veel [https://en.wikipedia.org/wiki/Info_(Unix) ''info''], [https://en.wikipedia.org/wiki/Man_page ''man''] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Apropos_(Unix) ''apropos''].&lt;ref&gt;[https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm Computer Hope, &quot;Linux whatis command&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> ''whatis [atribuudid] [märksõna(d)]''<br /> <br /> =Atribuudid=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Atribuudid<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Näitab detailsemat infot.<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib sõnu, mis sisaldavad etteantud märke.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu pikkuse järgi.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Ei koonda tulemust terminaliakna laiusesse.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> Näidetes on kasutatud IT Kolledži klassiarvutit ja e-labori virtuaalarvutit.&lt;ref&gt;[https://elab.itcollege.ee/users/sign_in elab ITcollege]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Whatis whatis==<br /> <br /> *Kui otsitakse ''whatis'' käsuga sama käsku andakse käsust lühikirjeldus.<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> ==Whatis version==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-v'' või ''--version'', siis kuvatakse käsu versioon.<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> ==Whatis wildcard==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-w'' või ''--wildcard'', siis saab otsida märksõnu, kus '?' näitab soovitud märksõna pikkust.<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> ==Whatis regex==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-r'' või ''--regex'', siis otsitakse märkide kombinatsiooni, mis leitakse märksõnade seest. Lisaks on antud näites juurde pandud ka tavaline ''whatis'' otsing.<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> Artikklis kirjeldati ''whatis'' käsku, tema atribuute ja mida käsk väljastab konsooli.<br /> <br /> '''Whatis''' on hea käsk algajatele, kuna käsk väljastab lühikesi kirjeldusi märksõnadest või käskudest. Samuti saavad rohkem kogenumad Linux'i kasutajad kiire ülevaate soovitud käskudest kasutades lisatuid atribuute.<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125216 2017-10-28T17:10:35Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Autor''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> <br /> Artikkel tutvustab ''whatis'' käsku, mis sisestatakse linux'i laadsete süsteemide käsureale ja väljastab soovitud tulemused konsooli. Sama käsku saab ka anda mac Operatsiooni Süsteemidele.&lt;ref&gt;[https://ss64.com/osx/whatis.html Command line reference – Database and OS scripting, &quot;whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Whatis=<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.&lt;ref&gt;[http://www.linfo.org/whatis.html The Linux Information Project, &quot;Whatis&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ''Whatis'' otsib tulemusi ''whatis'' andmebaasi failidest.<br /> <br /> Sarnasteks käskudeks on veel [https://en.wikipedia.org/wiki/Info_(Unix) ''info''], [https://en.wikipedia.org/wiki/Man_page ''man''] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Apropos_(Unix) ''apropos''].&lt;ref&gt;[https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm Computer Hope, &quot;Linux whatis command&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> ''whatis [valikud] [märksõna(d)]''<br /> <br /> =Atribuudid=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse(?).<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib sõnu, mis sisaldavad etteantud märke.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu pikkuse järgi.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Ei koonda tulemust terminaliakna laiusesse.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> Näidetes on kasutatud IT Kolledži klassiarvutit ja e-labori virtuaalarvutit.&lt;ref&gt;[https://elab.itcollege.ee/users/sign_in elab ITcollege]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Whatis whatis==<br /> <br /> *Kui otsitakse ''whatis'' käsuga sama käsku andakse käsust lühikirjeldus.<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> ==Whatis version==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-v'' või ''--version'', siis kuvatakse käsu versioon.<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> ==Whatis wildcard==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-w'' või ''--wildcard'', siis saab otsida märksõnu, kus '?' näitab soovitud märksõna pikkust.<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> ==Whatis regex==<br /> <br /> *Kui anda ''whatis'' käsule ''-r'' või ''--regex'', siis otsitakse märkide kombinatsiooni, mis leitakse märksõnade seest. Lisaks on antud näites juurde pandud ka tavaline ''whatis'' otsing.<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> Artikklis kirjeldati ''whatis'' käsku, tema atribuute ja mida käsk väljastab konsooli.<br /> <br /> '''Whatis''' on hea käsk algajatele, kuna käsk väljastab lühikesi kirjeldusi märksõnadest või käskudest. Samuti saavad rohkem kogenumad Linux'i kasutajad kiire ülevaate soovitud käskudest kasutades lisatuid atribuute.<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125174 2017-10-27T12:31:02Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>'''Pooleli'''<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.<br /> <br /> Whatis otsib tulemusi whatis andmebaasi failidest.<br /> <br /> Sarnasteks käskudeks on veel [https://en.wikipedia.org/wiki/Info_(Unix) info], [https://en.wikipedia.org/wiki/Man_page man] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Apropos_(Unix) apropos].<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> '''whatis''' [valikud] [märksõna(d)]<br /> <br /> =Valikud=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse(?).<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib sõnu, mis sisaldavad etteantud märke.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu pikkuse järgi.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Võtab arvesse terminali laiust, kui väljastab teksti.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud kohast teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Autor=<br /> <br /> '''Nimi''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> http://www.linfo.org/whatis.html<br /> <br /> https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125173 2017-10-27T12:17:50Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>'''Pooleli'''<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.<br /> <br /> Sarnasteks käskudeks on veel [https://en.wikipedia.org/wiki/Info_(Unix) info] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Man_page man].<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> '''whatis''' [valikud] [märksõna(d)]<br /> <br /> =Valikud=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse(?).<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib sõnu, mis sisaldavad etteantud märke.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu pikkuse järgi.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Võtab arvesse terminali laiust, kui väljastab teksti.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud kohast teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Autor=<br /> <br /> '''Nimi''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> http://www.linfo.org/whatis.html<br /> <br /> https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125172 2017-10-27T12:01:06Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>'''Pooleli'''<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> '''whatis''' [valikud] [märksõna(d)]<br /> <br /> =Valikud=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse(?).<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib sõnu, mis sisaldavad etteantud märke.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu pikkuse järgi.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Võtab arvesse terminali laiust, kui väljastab teksti.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud kohast teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Autor=<br /> <br /> '''Nimi''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> http://www.linfo.org/whatis.html<br /> <br /> https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125170 2017-10-27T11:53:49Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>'''Pooleli'''<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> '''whatis''' [valikud] [märksõna(d)]<br /> <br /> =Valikud=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse(?).<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib etteantud sõna, kui ei tea sõna algust.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu kasutates etteantud tähemärke.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Võtab arvesse terminali laiust, kui väljastab teksti.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud kohast teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> [[File:Whatis_whatis.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_version.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_wildcard.png]]<br /> <br /> [[File:Whatis_regex.png]]<br /> <br /> =Autor=<br /> <br /> '''Nimi''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> http://www.linfo.org/whatis.html<br /> <br /> https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Whatis_regex.png&diff=125169 2017-10-27T11:52:33Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div></div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Whatis_wildcard.png&diff=125168 2017-10-27T11:52:25Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div></div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Whatis_version.png&diff=125167 2017-10-27T11:52:15Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div></div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Whatis_whatis.png&diff=125165 2017-10-27T11:50:55Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div></div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125149 2017-10-26T10:36:10Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>'''Pooleli'''<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> '''whatis''' [valikud] [märksõna(d)]<br /> <br /> =Valikud=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse(?).<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib etteantud sõna, kui ei tea sõna algust.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu kasutates etteantud tähemärke.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Võtab arvesse terminali laiust, kui väljastab teksti.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud kohast teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi märksõnu, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> =Autor=<br /> <br /> '''Nimi''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> http://www.linfo.org/whatis.html<br /> <br /> https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125141 2017-10-26T09:44:14Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>'''Pooleli'''<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> '''whatis''' [valikud] [märksõna(d)]<br /> <br /> =Valikud=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse(?).<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib etteantud sõna, kui ei tea sõna algust.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu kasutates etteantud tähemärke.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Võtab arvesse terminali laiust, kui väljastab teksti.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud kohast teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi nimesi, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Näited=<br /> <br /> =Autor=<br /> <br /> '''Nimi''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> http://www.linfo.org/whatis.html<br /> <br /> https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125140 2017-10-26T09:38:40Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>'''Pooleli'''<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> '''whatis''' [valikud] [märksõna(d)]<br /> <br /> =Valikud=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse(?).<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib etteantud sõna, kui ei tea sõna algust.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib sõnu kasutates etteantud tähemärke.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Võtab arvesse terminali laiust, kui väljastab teksti.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud kohast teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi nimesi, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna etteantud kaustast või failist.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Autor=<br /> <br /> '''Nimi''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> http://www.linfo.org/whatis.html<br /> <br /> https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Whatis&diff=125122 2017-10-25T17:41:35Z

<p>Mpille: Created page with &quot;&#039;&#039;&#039;Pooleli&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;&#039;Whatis&#039;&#039;&#039; on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märks...&quot;</p> <hr /> <div>'''Pooleli'''<br /> <br /> '''Whatis''' on linuxi ja teiste linuxi laadsete operatsioonisüsteemide käsurea käsk, mis annab tulemuseks lühikese kirjelduse soovitud käsust või märksõnast.<br /> <br /> =Süntaks=<br /> <br /> '''whatis''' [valikud] [märksõna(d)]<br /> <br /> =Valikud=<br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> ! Valik<br /> ! Info<br /> |-<br /> | -d, --debug<br /> | Väljastab infot silumisest.<br /> |-<br /> | -v, --verbose<br /> | Väljastab rohkem teateid, mida tehakse.<br /> |-<br /> | -r, --regex<br /> | Otsib teatud sõna kõikidest failidest.<br /> |-<br /> | -w, --wildcard<br /> | Otsib teatuid tähtede kombinatsioone.<br /> |-<br /> | -l, --long<br /> | Ei võta arvesse terminali laiust, kui väljastab teksti.<br /> |-<br /> | -s list, --sections list, --section list<br /> | Otsib ainult soovitud kohad teadmikust.<br /> |-<br /> | -m system[,...], --systems=system[,...]<br /> | Otsib teise operatsioonisüsteemi juhendi nimesi, kui sinna on ligipääs.<br /> |-<br /> | -M path, --manpath=path<br /> | Otsi soovitud märksõna teatud teadmiku leheküljelt.<br /> |-<br /> | -L locale, --locale=locale<br /> | Muudab tähtede vormingut.<br /> |-<br /> | -C file, --config-file=file<br /> | Kasuta selle kasutaja konfiguratsiooni faili, mitte tavalist ~/.manpath.<br /> |-<br /> | -h, --help<br /> | Näita abiteksti ja välju.<br /> |-<br /> | -V, --version<br /> | Näita versiooni infot.<br /> |}<br /> <br /> =Autor=<br /> <br /> '''Nimi''': Martin Erik Pille<br /> <br /> '''Rühm''': A21<br /> <br /> =Allikad=<br /> <br /> http://www.linfo.org/whatis.html<br /> <br /> https://www.computerhope.com/unix/whatis.htm</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=124162 2017-09-13T14:45:21Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Teema]], nimi, grupp<br /> * [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br /> * [[More]], Martin Tammai, A21<br /> * [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Lsb_release]]<br /> * [[Apropos]]<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[Tr]]<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br /> * http://manpage.io<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108418 2016-10-16T17:51:44Z

<p>Mpille: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:''' Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus:''' Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> 27+24=51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 54<br /> <br /> 54-51=3<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<br /> <br /> 50x3=150€<br /> <br /> Vastus: Maksta tuleb 150€.<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/<br /> <br /> https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108417 2016-10-16T17:49:55Z

<p>Mpille: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus:''' Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus:''' Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv semestris, et oleks tasuta õpe: 27<br /> <br /> 27-24=3<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<br /> <br /> 50x3=150€<br /> <br /> Vastus: Maksta tuleb 150€.<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/<br /> <br /> https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108414 2016-10-16T17:47:27Z

<p>Mpille: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv semestris, et oleks tasuta õpe: 27<br /> <br /> 27-24=3<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<br /> <br /> 50x3=150€<br /> <br /> Vastus: Maksta tuleb 150€.<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/<br /> <br /> https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108408 2016-10-16T17:45:05Z

<p>Mpille: /* Vastuste allikad */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv semestris, et oleks tasuta õpe: 27<br /> <br /> <br /> <br /> Vastus:<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/<br /> <br /> https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108407 2016-10-16T17:44:57Z

<p>Mpille: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv semestris, et oleks tasuta õpe: 27<br /> <br /> <br /> <br /> Vastus:<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108400 2016-10-16T17:40:27Z

<p>Mpille: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108397 2016-10-16T17:38:54Z

<p>Mpille: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108395 2016-10-16T17:38:00Z

<p>Mpille: /* Vastuste allikad */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108393 2016-10-16T17:37:41Z

<p>Mpille: /* Vastuste allikad */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kas%20saan%20akadeemilise%20puhkuse%20ajal%20teha%20eksameid/arvestusi?</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108387 2016-10-16T17:34:26Z

<p>Mpille: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108386 2016-10-16T17:33:13Z

<p>Mpille: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108374 2016-10-16T17:24:53Z

<p>Mpille: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5.<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> <br /> = Vastuste allikad =<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108370 2016-10-16T17:17:08Z

<p>Mpille: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5.<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> <br /> '''Vastuste allikad'''<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108365 2016-10-16T17:09:34Z

<p>Mpille: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. (eksamid arvestused?)<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.<br /> <br /> '''Vastuste allikad'''<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3. - 6.1.3.3.<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2.<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108363 2016-10-16T17:03:05Z

<p>Mpille: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. (5.2.1.) Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. (5.2.8.1.) Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). (5.2.7. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ )<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.( 6.1.3. - 6.1.3.3.) Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. (6.1.2.) Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. (eksamid arvestused?)<br /> <br /> '''Ülesanne''' <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> Esimene semester: 27<br /> <br /> Teine semester: 24<br /> <br /> Kokku: 51<br /> <br /> Vajalik minimaalne EAP arv aastas, et oleks tasuta õpe: 45<br /> <br /> Vastus: Õppemaksu ei pea maksma.</div>

Mpille https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpille&diff=108361 2016-10-16T17:00:23Z

<p>Mpille: Created page with &quot;= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Martin Erik Pille Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016 == Essee == Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga hu...&quot;</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Martin Erik Pille<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.<br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.<br /> <br /> Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.<br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.<br /> <br /> Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.<br /> <br /> Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.<br /> <br /> Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==</div>

Mpille