ICO wiki - User contributions [en]

User:Mpilvik

2017-05-31T13:46:56Z

Mpilvik: Blanked the page

I027 iseseisvad tööd

2017-03-26T10:20:27Z

Mpilvik:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Mpilvik

2016-10-25T14:43:41Z

Mpilvik:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Maarja-Liisa Pilvik

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==

Kui külalisloengud keskendusid pigem aine nimetuse teisele poolele ehk erialatutvustusele, siis esimese loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]</ref> teema oli nimetuse esimene pool ehk õppekorraldus. Anti ülevaade sellest, mida iga endast lugupidav üliõpilane võiks teada: mitu ainepunkti tuleb semestris ja aastas sooritada, kuidas toimuvad eksamid, kuidas järeleksamid, mille eest, kui palju ja millal tuleb "tasuta kõrghariduses" maksta jne.

Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref> ehk esimese külalisloengu (31.08.) pidas riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes on muuhulgas suurepärane näide n-ö akadeemilisest IT-inimesest, olles käinud nii Tartu Ülikoolis, EBSis kui lõpuks ka MIT-s. Viimase magistriprogrammi läbis Kütt põhitöö ja pere kõrvalt ning tõi sellega seoses välja, kui oluline on motivatsiooni ja efektiivsuse huvides leida õige kool ja eriala. Motivatsioon ja efektiivsus on õpingutes aga kriitilise tähtsusega, kuna inimese hea haridus on puhtalt ja ainult tema enda huvi. Oma akadeemilise teekonna kirjeldamisel rõhutas Kütt muuhulgas ka seda, et ehkki bürokraatiat on riigiasutustes (sh mitmetes ülikoolides) väga palju, on kasulik end sellega siiski kurssi viia, sest muidu võivad asjad minna nii, nagu ei taheta. Kütt kirjeldas ka arhitekti tööd, mis eelkõige tähendab keerukuse juhtimist mingis organisatsioonis. Süsteemiarhitekti töö sisust, tuleb tunnistada, oli mul varem üsna ähmane ettekujutus, mistõttu oli mõnevõrra üllatav, et üks põhilisi ülesandeid selles ametis on inimestega rääkimine ja nende veenmine.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref> (07.09.) kõnelesid Kristel ja Marko Kruustük startup-maailmast ning enda seni edukaimast startup-ettevõttest nimega Testlio, mis on kvaliteetseid testijaid koondav ja vahendav platvorm. Kuna startupindus näib olevat pöörastel kiirustel (nii positiivses kui ka negatiivses suunas) muutuv ettevõtmine, mis neelab põhiosa inimese ajast ja rahast, on väga oluline, et idee, millega tegeletakse, pakuks päriselt huvi ning et sellesse suhtutaks kirega. Kruustükide puhul on selleks sütikuks eelkõige Kristeli kirg testimise vastu. Muuhulgas andsid Kruustükid loengu käigus väga hea ülevaate Eesti startupindusest ning erinevatest keskkondadest, mis alustavaid ettevõtteid aitavad ja meeleldi nõustavad. Ehkki startup-maailm näib üsna konkurentsitihe ja võistlushimuline, jäi loengust minu jaoks seega tooni andma mõneti hoopis üksteise toetamise ja koostöö tegemise oskus.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]</ref> (14.09.) rääkis Lembitu Ling kui n-ö vanakooli self-made "süsadmin" oma 21-aastasest puhtast töökogemusest IT-valdkonnas eelkõige süsteemiadministraatori pilgu läbi. Minu jaoks jäi loengust kõlama see, et hea süsteemiadministraator on heas mõttes laisk, mis tähendab mh näiteks seda, et tark on rutiinseid tegevusi skriptida, vältimaks asjatut käsitööd. Ühtlasi ei pea hea süsteemiadministraator organisatsioonis kogu aeg pildis olema. See, kui ta pidevalt kontoris ei pea olema, tähendab, et ta teeb oma tööd hästi ja asjad töötavad. Seda on aga tööandjatel sageli raske mõista. Loeng andis üldse huvitava ülevaate nii Eesti IT-maastiku arenemisest viimase 20 aasta jooksul kui ka reaalses IT-töös tekkida võivatest konfliktidest või pigeminigi möödarääkimistest ja oli seeläbi usun, et praktiline käitumisjuhis nii tulevastele arendajatele, adminidele kui ka ettevõtete juhtidele.

Viienda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]</ref> (21.09.) sisustasid Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes jätkasid mingis mõttes juba neljandas loengus esile tulnud praktilist liini, jagades näpunäiteid ja soovitusi tööturul toimetulemiseks ning mõistlike karjäärivalikute tegemiseks. Näiteks rõhutati kontaktide loomise olulisust ja töö otsimise puhul ettevõtte tausta uurimist, samuti kirjeldati erinevate tööandjate (nt riik) tüüpilisi käitumismustreid ja organisatsiooni tüübi spetsiifikast tulenevaid tüüpilisi miinuseid ja plusse. Nagu loengupidajate jutust ning Koltšanovi resümeest järeldus, ei tähenda mõistlikud karjäärivalikud tingimata ainult IT-valdkonna sisest planeeritud ning teadvustatud liikumist, vaid liikumine IT-sse võib toimuda ka teistest valdkondadest, samuti võib liikuda IT-st mingile sootuks teisele elualale. Valdkondade vahel liikudes võib mõistagi sattuda olukorda, kus asjadest räägitakse järsku hoopis teisiti, ent tähtis on saada erinevate alade spetsiifikast ja nendel aladel töötavate inimeste vajadustest aru. Samavõrd tähtis on osata enda ala spetsiifikat ja enda vajadusi teistele selgeks teha. Ainult seeläbi võib sündida viljakas koostöö, mis viib mingit ettevõtet või tervet ühiskonda edasi.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]</ref> (28.09.) keskendus Ivar Laur EMTA analüütikaosakonnast IT ja andmeanalüüsi suhetele, illustreerides seda maksu- ja tolliameti töö n-ö köögipoole näitel. Andmeanalüüsi eesmärgiks on sageli leida inimeste (või ettevõtete) käitumismustreid suure hulga erinevate andmete põhjal. Need mustrid peaksid olema objektiivsete otsuste tegemise sisendiks ja valikute tegemise toeks. Jällegi võivad aga tekkida käärid erinevate valdkondade oskuste ja vajaduste vahel. Sageli võib näiteks osutuda probleemiks see, et analüütik oskab andmetega suurepäraselt ümber käia ja teha uhkeid mudeleid, oskamata nendest andmetest tegelikult midagi otsida, samal ajal kui need, kel on mingi konkreetne küsimus, ei valda oskusi, et vastust andmetest kätte saada. Laur kõneles ka pisut EMTA töö tehnilisest poolest, mis on IT-st väga sõltuv (tarkvara, infrastruktuuri, ühenduste jpm toimimine). EMTA on Lauri sõnul IT-teenuse pakkujatele üsna tülikas klient, kuna vajab reeglina tohutult ressurssi (mis võib - tõsi küll - vahel tuleneda ka päringutegija oskamatusest/mõtlematusest).

Seitsmes loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]</ref> (05.10.) oli küberkaitse ja Jaan Priisalu päralt, kes on andmeturbega tegelenud juba üle 20 aasta. Oli huvitav tutvuda Eesti küberkaitse arenemise ajajoonega ja olulisemate verstapostidega. Paradoksina tõusid loengust esile kaks vastandlikku sõna: lihtsus ja keerukus. Lihtsusest kõneles Priisalu eelkõige digiallkirjaga seoses, kus ta nentis, et digiallkirja taustal olev süsteem peaks olema võimalikult lihtne (kombinatsioonide arv ei tohiks olla väga suur). Keerukuse mõiste, mis käis läbi ka teisest loengust, aga iseloomustab Priisalu sõnul aga küberkaitse lahinguvälja: andmed on justkui vastase nina all, aga keerukuse abil ära peidetud.

Kahendanda ja viimase loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]</ref> (12.10.) pidas Hedi Mardisoo, kes kõneles IT-st ja turundusest. Turundus peaks olema see, mis mingi toote või teenuse brändingu skeemis vastab küsimusele "kuidas?": kuidas jõuab toode/teenus ühiskonda? Teiste loengute kajana jäi ka Mardisoo loengust kõrvu organisatsioonis inimeste väärtustamine ja motiveerimine (sest kuidas müüa midagi, millesse ka müüjad ise ei usu või millest ei hooli?) ning eri vastutusvaldkondade koostöö arendamine organisatsiooni paremaks toimimiseks. See taandub taas oskuslikule kommunikatsioonile. Ka IT on mõistagi tänapäeva turunduse oluline osa, alates sellest, et see võimaldab nn Big Data analüüsi abil paremini tundma õppida oma sihtkliente, lõpetades sellega, et IT pakub tehnilisi lahendusi turunduse enda tegemiseks. IT roll on sageli suur ka tootearenduses, mis jõuab omakorda ringiga jälle brändingu ja turunduseni.

Läbiva mõttena jäigi (nii õppekorraldus- kui ka erialateemalistest) loengutest minu jaoks kõlama ehk koostöö tegemise ning sellega seoses väljendus- ja kommunikatsioonioskuse olulisus, seda isegi (või justnimelt eelkõige!) sellisel alal nagu IT, mida peetakse ehk stereotüüpselt omaette nokitsemiseks. Koostöö tegemine on vajalik nii organisatsiooni sees (nt arendajate ja adminide, IT-inimeste ja äriinimeste või IT-inimeste ja analüütikute vaheline teineteisemõistmine), organisatsioonide vahel (nt pankade koostöö ühise eesmärgi saavutamiseks) kui ka riikide vahel (nt üldise küberjulgeoleku tagamiseks). Ühtlasi võib rääkida laiemast valdkondadevahelisest koostööst ja ilmselt üha rohkem ka mingit sorti valdkonnaülesusest, inter- ja multidistsiplinaarsusest. Lisaks sellele, et IT- ja mõne teise valdkonna inimene peavad suutma end teineteisele selgeks teha, läheb tööturul ilmselt üha enam vaja inimesi, kes oskavad üht asja väga hästi, ent loovad ettevõttele (ja seeläbi ideaalis kogu ühiskonnale) ka mingit lisandväärtust, tundes ka mingeid teisi valdkondi. Kuna kaugõppes on palju neid, kel juba kogemusi mingilt teiselt elualalt, siis olid külalisloengud selles mõttes äärmiselt julgustavad ja motiveerivad. Samuti hindan kõrgelt praktilisi nippe ja nõuandeid IT-tööturul hakkamasaamiseks.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksamit on järele teha võimalik ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT-kolledži õppekorralduse eeskiri, §5.2.]</ref>.
Korduseksamile pääsemise tingimused on määratud õppeaine programmi poolt<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid IT-kolledži õppekorralduse eeskiri, §5.3.]</ref>, teisisõnu õppejõu poolt.
Kordussooritusele tuleb registreerida ÕISis<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT-kolledži õppekorralduse eeskiri, §5.2.]</ref>, klikates enda andmete lehel lingil "Kordussooritused"<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? IT-kolledži KKK, p.10]</ref>.
Kordussoorituste ajakava on nähtav ÕISis<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? IT-kolledži KKK, p.10]</ref>. Korduseksamile peab registreeruma vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksamit<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT-kolledži õppekorralduse eeskiri, §5.2.]</ref>.
Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal ei maksa kordussoorituse tegemine midagi, tasulisel õppekohal (OF) tuleb maksta ühe kordussoorituse eest 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? IT-kolledži KKK, p.10]</ref>.

===Küsimus 5===
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Selleks, et saada vajaduspõhist õppetoetust, peab tudeng 1) olema sisse astunud 2013/2014 õppeaastal või pärast seda, 2) olema perekonnast, milles sissetulek ühe pereliikme kohta ei ületa 329 eurot kuus, 3) õppima täiskoormusega ja täitma õppekava täies mahus<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT-kolledži finantsinfo: vajaduspõhine õppetoetus]</ref>.
Toetuse saamiseks tuleb riigiportaalis esitada vastav taotlus (soovitatavalt semestri esimesel kuul)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT-kolledži finantsinfo: vajaduspõhine õppetoetus]</ref>.
Kuna vajaduspõhise toetuse saamiseks peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava täies mahus<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT-kolledži finantsinfo: vajaduspõhine õppetoetus]</ref>, siis selleks, et käimasolevale semestrile järgneval semestril taotleda vajaduspõhist õppetoetust, peab tudeng selles semestris saama vähemalt 27 EAPd või kumulatiivselt teise semestri lõpuks vähemalt 54 EAPd.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''
Koodi viimased 2 numbrid: 38
X = 22
Y = 27

Nominaalkoormuses peab õppekava täies mahus täitmiseks ning tasuta õppimiseks semestris sooritama aineid vähemalt 27 EAP eest. Puudujäävate punktide eest on ette nähtud õppekulude osaline hüvitamine suuruses 50 eurot ainepunkti kohta. Arve esitatakse täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT-kolledži finantsinfo]</ref>
Kui esimese semestri lõpus jääb täiest mahust puudu 5 ainepunkti (27-22), siis maksan teise semestri märtsikuus<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas IT-kolledži kõrgharidusreformi KKK]</ref> 5*50 ehk 250 eurot. Kuigi teises semestris on 27 punkti koos, siis aasta lõpuks ei tule kumulatiivselt kokku ikkagi 54 punkti ning järgmise õppeaasta oktoobris<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas IT-kolledži kõrgharidusreformi KKK]</ref> (e täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril) maksan esimesel semestril puudu jäänud ainepunktide eest veel omakorda 250 eurot. Kuna arve esitatakse aga järgmisel õppeaastal, siis küsimusest lähtudes pean vastama, et aasta lõpuks maksan ainult esimese semestri eest ehk 250 eurot, ent terve õppeaasta eest esitatakse lõpuks kokku kaks 250 euro suurust arvet.

=Viited=
<references />

User:Mpilvik

2016-10-25T14:39:52Z

Mpilvik: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Maarja-Liisa Pilvik Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016 ==Essee== Siia tuleb esse..."

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Maarja-Liisa Pilvik

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==

Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Kui külalisloengud keskendusid pigem aine nimetuse teisele poolele ehk erialatutvustusele, siis esimese loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. augusti loengusalvestus]</ref> teema oli nimetuse esimene pool ehk õppekorraldus. Anti ülevaade sellest, mida iga endast lugupidav üliõpilane võiks teada: mitu ainepunkti tuleb semestris ja aastas sooritada, kuidas toimuvad eksamid, kuidas järeleksamid, mille eest, kui palju ja millal tuleb "tasuta kõrghariduses" maksta jne.

Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]</ref> ehk esimese külalisloengu (31.08.) pidas riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes on muuhulgas suurepärane näide n-ö akadeemilisest IT-inimesest, olles käinud nii Tartu Ülikoolis, EBSis kui lõpuks ka MIT-s. Viimase magistriprogrammi läbis Kütt põhitöö ja pere kõrvalt ning tõi sellega seoses välja, kui oluline on motivatsiooni ja efektiivsuse huvides leida õige kool ja eriala. Motivatsioon ja efektiivsus on õpingutes aga kriitilise tähtsusega, kuna inimese hea haridus on puhtalt ja ainult tema enda huvi. Oma akadeemilise teekonna kirjeldamisel rõhutas Kütt muuhulgas ka seda, et ehkki bürokraatiat on riigiasutustes (sh mitmetes ülikoolides) väga palju, on kasulik end sellega siiski kurssi viia, sest muidu võivad asjad minna nii, nagu ei taheta. Kütt kirjeldas ka arhitekti tööd, mis eelkõige tähendab keerukuse juhtimist mingis organisatsioonis. Süsteemiarhitekti töö sisust, tuleb tunnistada, oli mul varem üsna ähmane ettekujutus, mistõttu oli mõnevõrra üllatav, et üks põhilisi ülesandeid selles ametis on inimestega rääkimine ja nende veenmine.

Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. septembri loengusalvestus]</ref> (07.09.) kõnelesid Kristel ja Marko Kruustük startup-maailmast ning enda seni edukaimast startup-ettevõttest nimega Testlio, mis on kvaliteetseid testijaid koondav ja vahendav platvorm. Kuna startupindus näib olevat pöörastel kiirustel (nii positiivses kui ka negatiivses suunas) muutuv ettevõtmine, mis neelab põhiosa inimese ajast ja rahast, on väga oluline, et idee, millega tegeletakse, pakuks päriselt huvi ning et sellesse suhtutaks kirega. Kruustükide puhul on selleks sütikuks eelkõige Kristeli kirg testimise vastu. Muuhulgas andsid Kruustükid loengu käigus väga hea ülevaate Eesti startupindusest ning erinevatest keskkondadest, mis alustavaid ettevõtteid aitavad ja meeleldi nõustavad. Ehkki startup-maailm näib üsna konkurentsitihe ja võistlushimuline, jäi loengust minu jaoks seega tooni andma mõneti hoopis üksteise toetamise ja koostöö tegemise oskus.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]</ref> (14.09.) rääkis Lembitu Ling kui n-ö vanakooli self-made "süsadmin" oma 21-aastasest puhtast töökogemusest IT-valdkonnas eelkõige süsteemiadministraatori pilgu läbi. Minu jaoks jäi loengust kõlama see, et hea süsteemiadministraator on heas mõttes laisk, mis tähendab mh näiteks seda, et tark on rutiinseid tegevusi skriptida, vältimaks asjatut käsitööd. Ühtlasi ei pea hea süsteemiadministraator organisatsioonis kogu aeg pildis olema. See, kui ta pidevalt kontoris ei pea olema, tähendab, et ta teeb oma tööd hästi ja asjad töötavad. Seda on aga tööandjatel sageli raske mõista. Loeng andis üldse huvitava ülevaate nii Eesti IT-maastiku arenemisest viimase 20 aasta jooksul kui ka reaalses IT-töös tekkida võivatest konfliktidest või pigeminigi möödarääkimistest ja oli seeläbi usun, et praktiline käitumisjuhis nii tulevastele arendajatele, adminidele kui ka ettevõtete juhtidele.

Viienda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengute "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]</ref> (21.09.) sisustasid Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes jätkasid mingis mõttes juba neljandas loengus esile tulnud praktilist liini, jagades näpunäiteid ja soovitusi tööturul toimetulemiseks ning mõistlike karjäärivalikute tegemiseks. Näiteks rõhutati kontaktide loomise olulisust ja töö otsimise puhul ettevõtte tausta uurimist, samuti kirjeldati erinevate tööandjate (nt riik) tüüpilisi käitumismustreid ja organisatsiooni tüübi spetsiifikast tulenevaid tüüpilisi miinuseid ja plusse. Nagu loengupidajate jutust ning Koltšanovi resümeest järeldus, ei tähenda mõistlikud karjäärivalikud tingimata ainult IT-valdkonna sisest planeeritud ning teadvustatud liikumist, vaid liikumine IT-sse võib toimuda ka teistest valdkondadest, samuti võib liikuda IT-st mingile sootuks teisele elualale. Valdkondade vahel liikudes võib mõistagi sattuda olukorda, kus asjadest räägitakse järsku hoopis teisiti, ent tähtis on saada erinevate alade spetsiifikast ja nendel aladel töötavate inimeste vajadustest aru. Samavõrd tähtis on osata enda ala spetsiifikat ja enda vajadusi teistele selgeks teha. Ainult seeläbi võib sündida viljakas koostöö, mis viib mingit ettevõtet või tervet ühiskonda edasi.

Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]</ref> (28.09.) keskendus Ivar Laur EMTA analüütikaosakonnast IT ja andmeanalüüsi suhetele, illustreerides seda maksu- ja tolliameti töö n-ö köögipoole näitel. Andmeanalüüsi eesmärgiks on sageli leida inimeste (või ettevõtete) käitumismustreid suure hulga erinevate andmete põhjal. Need mustrid peaksid olema objektiivsete otsuste tegemise sisendiks ja valikute tegemise toeks. Jällegi võivad aga tekkida käärid erinevate valdkondade oskuste ja vajaduste vahel. Sageli võib näiteks osutuda probleemiks see, et analüütik oskab andmetega suurepäraselt ümber käia ja teha uhkeid mudeleid, oskamata nendest andmetest tegelikult midagi otsida, samal ajal kui need, kel on mingi konkreetne küsimus, ei valda oskusi, et vastust andmetest kätte saada. Laur kõneles ka pisut EMTA töö tehnilisest poolest, mis on IT-st väga sõltuv (tarkvara, infrastruktuuri, ühenduste jpm toimimine). EMTA on Lauri sõnul IT-teenuse pakkujatele üsna tülikas klient, kuna vajab reeglina tohutult ressurssi (mis võib - tõsi küll - vahel tuleneda ka päringutegija oskamatusest/mõtlematusest).

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]</ref> (05.10.) oli küberkaitse ja Jaan Priisalu päralt, kes on andmeturbega tegelenud juba üle 20 aasta. Oli huvitav tutvuda Eesti küberkaitse arenemise ajajoonega ja olulisemate verstapostidega. Paradoksina tõusid loengust esile kaks vastandlikku sõna: lihtsus ja keerukus. Lihtsusest kõneles Priisalu eelkõige digiallkirjaga seoses, kus ta nentis, et digiallkirja taustal olev süsteem peaks olema võimalikult lihtne (kombinatsioonide arv ei tohiks olla väga suur). Keerukuse mõiste, mis käis läbi ka teisest loengust, aga iseloomustab Priisalu sõnul aga küberkaitse lahinguvälja: andmed on justkui vastase nina all, aga keerukuse abil ära peidetud.

Kahendanda ja viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]</ref> (12.10.) pidas Hedi Mardisoo, kes kõneles IT-st ja turundusest. Turundus peaks olema see, mis mingi toote või teenuse brändingu skeemis vastab küsimusele "kuidas?": kuidas jõuab toode/teenus ühiskonda? Teiste loengute kajana jäi ka Mardisoo loengust kõrvu organisatsioonis inimeste väärtustamine ja motiveerimine (sest kuidas müüa midagi, millesse ka müüjad ise ei usu või millest ei hooli?) ning eri vastutusvaldkondade koostöö arendamine organisatsiooni paremaks toimimiseks. See taandub taas oskuslikule kommunikatsioonile. Ka IT on mõistagi tänapäeva turunduse oluline osa, alates sellest, et see võimaldab nn Big Data analüüsi abil paremini tundma õppida oma sihtkliente, lõpetades sellega, et IT pakub tehnilisi lahendusi turunduse enda tegemiseks. IT roll on sageli suur ka tootearenduses, mis jõuab omakorda ringiga jälle brändingu ja turunduseni.

Läbiva mõttena jäigi (nii õppekorraldus- kui ka erialateemalistest) loengutest minu jaoks kõlama ehk koostöö tegemise ning sellega seoses väljendus- ja kommunikatsioonioskuse olulisus, seda isegi (või justnimelt eelkõige!) sellisel alal nagu IT, mida peetakse ehk stereotüüpselt omaette nokitsemiseks. Koostöö tegemine on vajalik nii organisatsiooni sees (nt arendajate ja adminide, IT-inimeste ja äriinimeste või IT-inimeste ja analüütikute vaheline teineteisemõistmine), organisatsioonide vahel (nt pankade koostöö ühise eesmärgi saavutamiseks) kui ka riikide vahel (nt üldise küberjulgeoleku tagamiseks). Ühtlasi võib rääkida laiemast valdkondadevahelisest koostööst ja ilmselt üha rohkem ka mingit sorti valdkonnaülesusest, inter- ja multidistsiplinaarsusest. Lisaks sellele, et IT- ja mõne teise valdkonna inimene peavad suutma end teineteisele selgeks teha, läheb tööturul ilmselt üha enam vaja inimesi, kes oskavad üht asja väga hästi, ent loovad ettevõttele (ja seeläbi ideaalis kogu ühiskonnale) ka mingit lisandväärtust, tundes ka mingeid teisi valdkondi. Kuna kaugõppes on palju neid, kel juba kogemusi mingilt teiselt elualalt, siis olid külalisloengud selles mõttes äärmiselt julgustavad ja motiveerivad. Samuti hindan kõrgelt praktilisi nippe ja nõuandeid IT-tööturul hakkamasaamiseks.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Eksamit on järele teha võimalik ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT-kolledži õppekorralduse eeskiri, §5.2.]</ref>.
Korduseksamile pääsemise tingimused on määratud õppeaine programmi poolt <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid IT-kolledži õppekorralduse eeskiri, §5.3.]</ref>, teisisõnu õppejõu poolt.
Kordussooritusele tuleb registreerida ÕISis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT-kolledži õppekorralduse eeskiri, §5.2.]</ref>, klikates enda andmete lehel lingil "Kordussooritused" <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? IT-kolledži KKK, p.10]</ref>.
Kordussoorituste ajakava on nähtav ÕISis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? IT-kolledži KKK, p.10]</ref>. Korduseksamile peab registreeruma vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksamit <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT-kolledži õppekorralduse eeskiri, §5.2.]</ref>.
Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal ei maksa kordussoorituse tegemine midagi, tasulisel õppekohal (OF) tuleb maksta ühe kordussoorituse eest 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? IT-kolledži KKK, p.10]</ref>.

===Küsimus 5===
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Selleks, et saada vajaduspõhist õppetoetust, peab tudeng 1) olema sisse astunud 2013/2014 õppeaastal või pärast seda, 2) olema perekonnast, milles sissetulek ühe pereliikme kohta ei ületa 329 eurot kuus, 3) õppima täiskoormusega ja täitma õppekava täies mahus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT-kolledži finantsinfo: vajaduspõhine õppetoetus]</ref>.
Toetuse saamiseks tuleb riigiportaalis esitada vastav taotlus (soovitatavalt semestri esimesel kuul) <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT-kolledži finantsinfo: vajaduspõhine õppetoetus]</ref>.
Kuna vajaduspõhise toetuse saamiseks peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava täies mahus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT-kolledži finantsinfo: vajaduspõhine õppetoetus]</ref>, siis selleks, et käimasolevale semestrile järgneval semestril taotleda vajaduspõhist õppetoetust, peab tudeng selles semestris saama vähemalt 27 EAPd või kumulatiivselt teise semestri lõpuks vähemalt 54 EAPd.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''
Koodi viimased 2 numbrid: 38
X = 22
Y = 27

Nominaalkoormuses peab õppekava täies mahus täitmiseks ning tasuta õppimiseks semestris sooritama aineid vähemalt 27 EAP eest. Puudujäävate punktide eest on ette nähtud õppekulude osaline hüvitamine suuruses 50 eurot ainepunkti kohta. Arve esitatakse täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT-kolledži finantsinfo]</ref>
Kui esimese semestri lõpus jääb täiest mahust puudu 5 ainepunkti (27-22), siis maksan teise semestri märtsikuus <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas IT-kolledži kõrgharidusreformi KKK]</ref> 5*50 ehk 250 eurot. Kuigi teises semestris on 27 punkti koos, siis aasta lõpuks ei tule kumulatiivselt kokku ikkagi 54 punkti ning järgmise õppeaasta oktoobris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas IT-kolledži kõrgharidusreformi KKK]</ref> (e täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril) maksan esimesel semestril puudu jäänud ainepunktide eest veel omakorda 250 eurot. Kuna arve esitatakse aga järgmisel õppeaastal, siis küsimusest lähtudes pean vastama, et aasta lõpuks maksan ainult esimese semestri eest ehk 250 eurot, ent terve õppeaasta eest esitatakse lõpuks kokku kaks 250 euro suurust arvet.

=Viited=
<references />