https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mpurg 2026-06-21T06:19:06Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=89535 2015-05-30T15:58:18Z

<p>Mpurg: /* Meeskond Tab */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond BananaPhone==<br /> [[BananaPhone|Meeskonna koduleht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Tõnismäe<br /> *Rando Laisaar<br /> *Tiit Tallermaa<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> * [[Talk:HMR#Retsensioon meeskonnalt Lupardid|XML'i retsensioon]] meeskonnale [[HMR]] (14.03)<br /> * [[Talk:Liisa ja Poisid#Retsensioon meeskonnalt Lupardid|XML'i retsensioon]] meeskonnale [[Liisa ja Poisid]] (14.03)<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> '''R0ds poolt kirjutatud retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 VariableMoods2]<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid#Retsensioonid retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO MS-TO]&lt;br&gt;<br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid#Retsensioon_meeskonnale_HMR retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR HMR]<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Anonüümsed koodikommentaatorid&quot;:<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto#Retsensioon_meeskonnale_.22Anon.C3.BC.C3.BCmsed_koodikommentaatorid.22 Kaunis kodutöö]<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad (Projekt TFinder)==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> Meie projekt TFinder: [https://www.dropbox.com/s/1677urhpxr9bf1z/TFinderSolutionFinal.zip?dl=0 Link]<br /> <br /> XML andmefaili retsensioon meeskonnale Tab : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tab Link]<br /> <br /> XML andmefaili retsensioon meeskonnale VariableMoods2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 Link]<br /> <br /> Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Tab : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tab#XML_andmefaili_retsensioon_meeskonna_Taandarendajad_poolt Link]<br /> <br /> Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Vertigo : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo Link]<br /> <br /> ==Meeskond KTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> <br /> '''Meeskonna KRTT retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:R0ds R0ds]<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Martin Martin]<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ===Tehtud retsensioonid:===<br /> * XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ROKK retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK ROKK]<br /> * XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Flauto retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto]<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> '''Tehtud retsensioonid:'''<br /> <br /> 11. märts 2015 - Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT KRTT] (XML andmefail)<br /> <br /> 19. märts 2015 - Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hubris Hubris] (XML andmefail)<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> XML ülesande [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ArturJaSobrad retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ArturJaSobrad Artur ja sõbrad]<br /> <br /> XML ülesande [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TrainSmart retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TrainSmart TrainSmart]<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> XML ülesande retsensioon meeskonnale &quot;Qwerty&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty siin!] (11.03.2015)<br /> <br /> XML ülesande retsensioon meeskonnale &quot;ROKK&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK siin!] (14.03.2015)<br /> <br /> Veebiteenuse retsensioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Klientrakenduste retsensioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo#Klientrakenduste_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Veebiteenuse retsensioon meeskonnale &quot;Taandarendajad&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Klientrakenduste retsensioon meeskonnale &quot;Taandarendajad&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2#Klientrakenduste_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> '''Projekt'''<br /> <br /> Valminud projekt asub [http://enos.itcollege.ee/~rmandel/DankChat/ siin!] (24.05.2015)<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Jekaterina Jakimets<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Martin&quot;:<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Martin asub siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Qwerty&quot;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty asub siin]<br /> <br /> Analüüs veebiteenusele asub <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow#Anal.C3.BC.C3.BCs siin]<br /> <br /> ==Meeskond Martin==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Martin Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Martin Karu<br /> *Martin Mägi<br /> *Martin Betlem<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Simpleshow&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SimpleShow siin] (14.03.2015 kell 23.41)<br /> <br /> ==Dot muzei==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Aap Kaur Suvi<br /> *Indrek Jõgi<br /> *Kristjan Veskimäe<br /> *Sandra Niinepuu - projektijuht<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale NoMethodError asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NoMethodError siin]<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale Lupardid VR2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lupardid_VR2 siin]<br /> <br /> Veebiteenuse analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin]<br /> <br /> ==Meeskond Artur ja sõbrad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ArturJaSobrad Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anni Klammer<br /> *Artur Tomba<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale NoMethodError asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NoMethodError siin]<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty siin]<br /> <br /> ==Meeskond Error405==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error405 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priidik Soon<br /> *Mihkel Kivisild<br /> *Andre Kaur<br /> <br /> ====Retsensioonid====<br /> XML retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT KRTT] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:KRTT siin].<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error_503 Error 503] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error_503 siin]<br /> <br /> ==Meeskond Vertigo==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:vertigo Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tanel Peet<br /> *Meri-Kris Jaama<br /> *Teele Liblik<br /> *Kätlin Hein<br /> *Liisi Kitsapea<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale VariableMoods1 [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 asub siin]<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale KRTT [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT#XML asub siin]<br /> <br /> Veebiteenus ja klientrakendused asuvad siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:vertigo#Vertigo_projekt<br /> <br /> ==Meeskond NoMethodError==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:NoMethodError Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> ====Retsensioonid====<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dot_muzei#.C3.9Clesande_.22XML_fail.22_retsensioon_meeskonnalt__NoMethodError Ülesande &quot;XML fail&quot; retsensioon meeskonnale '''Dot muzei''']<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ArturJaSobrad#.C3.9Clesande_.22XML_fail.22_retsensioon_meeskonnalt_NoMethodError Ülesande &quot;XML fail&quot; retsensioon meeskonnale '''Artur ja sõbrad''']<br /> <br /> ==Meeskond Toidutracker==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Toidutracker#Meeskond Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Julia Kraam<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ==Meeskond Valar Morghulis==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Urmas Hoogma<br /> <br /> '''XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#XML_t.C3.B6.C3.B6 siin!]'''<br /> <br /> '''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo siin!]'''<br /> <br /> '''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Error 503&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error_503 siin!]'''<br /> <br /> '''Analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#Projekti_anal.C3.BC.C3.BCs siin!]'''<br /> <br /> '''Projekt: (Veebiteenus, klientrakendus ja MVC kõik ühes projektis) asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#Projekt:_Versioon_2 siin!]'''<br /> <br /> ==Meeskond Error 503==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error_503 Error 503 koduleht]<br /> <br /> Meeskonna Liikmed:<br /> *Argo Ind<br /> *Arvo Paomees<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kruus Retsensioon meeskonnale Kruus] (kirjutatud 14.03.2015)<br /> <br /> ==Meeskond Qwerty==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andrei Tverskoi<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Ilja Andrejev<br /> <br /> ''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;TrainSmart&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty siin!]'' &lt;br&gt;<br /> ''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Error405&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty siin!]''<br /> <br /> ==Meeskond Liisa ja Poisid==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Liisa_ja_Poisid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liisa Suurkaev<br /> *Tõnis Suurkaev<br /> *Maanus Indov<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Hubris asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hubris siin]<br /> &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale KRTT asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT siin]<br /> <br /> == Meeskond TrainSmart ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TrainSmart Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Janno Mäemets<br /> <br /> == Meeskond Iread ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iread Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Talis Tammearu<br /> * Silver Vanamets<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML_andmefail siin!]'''<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;SAVI&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML-i_t.C3.B6.C3.B6_retsensioon_meeskonnale_.22SAVI.22 siin!]'''<br /> <br /> '''Meie koostatud Veebiteenuse analüüs [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin!]'''<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa<br /> <br /> '''Meeskonda retsentseeris meeskond HMR. Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Retsensioon_meeskonna_HMR_poolt siin].'''<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Esimene_XML-i_retsensioon_meeskonnale_.2F.2A_Anon.C3.BC.C3.BCmsed_koodikommentaatorid_.2A.2F retsensioon] meeskonnale /* Anonüümsed koodikommentaatorid */<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Teine_XML-i_retsensioon_meeskonnale_Ehk_l.C3.B5petab_see_aasta retsensioon] meeskonnale Ehk lõpetab see aasta<br /> <br /> == Kruus ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kruus Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vivian Uibo<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> *Rait Saar<br /> *Martin Vahtramäe<br /> <br /> == Ehk lõpetab see aasta ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lopetajad Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Braid Torn<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Helge Saks<br /> *Tarmo Sillajõe<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> <br /> *[[ XML-i töö retsensioon meeskonnale Backbone]]<br /> <br /> ===Projekti analüüs===<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lopetajad#Projekti_anal.C3.BC.C3.BCs Analüüs]<br /> <br /> == Nipitiri ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nipitiri Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Pihus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Rait Ots<br /> *Ago Kütt<br /> *Merje Kungla<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#XML_formaadis_admeedastus siin!]'''<br /> <br /> '''Retsensiooni XML lahenduse kohta võid kirjutada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#Retsensioon siia!]'''<br /> <br /> '''Meeskonna retsensiooni meeskonna Savi XML lahenduse kohta saab lugeda [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Retsensioon_meeskonna_HMR_poolt siit.]'''<br /> <br /> '''Meie API ja klientrakenduse kohta saate lugeda [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#Veebiteenus_ja_klientrakendus siit!]'''<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> *XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Retsensioonid retsensioon] meeskonnale Anonüümsed koodikommentaatorid.<br /> <br /> *Info veebiteenuse ja klientrakenduse kohta on esitatud meeskonna kodulehel: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Veebiteenus], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Klientrakendus].<br /> <br /> *Veebiteenuse [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Teenuse_retsensioon retsensioon] meeskonnale HMR.<br /> <br /> == IT ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT Koduleht]<br /> <br /> '''Meeskonna liikmed:'''<br /> *Triin Soosalu<br /> *Imre Padonik<br /> <br /> '''Projekti etapid:''' <br /> <br /> *XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#XML_andmefailid siin].<br /> <br /> *Esimene XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Ehk lõptetab see aasta&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Esimene_XML-i_retsensioon siin].<br /> <br /> *Teine XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Backbone&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Teine_XML-i_retsensioon siin].<br /> <br /> *Veebiteenuse analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin].<br /> <br /> *Info veebiteenuse kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Veebiteenus siin].<br /> <br /> *Info klientrakenduse kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Klientrakendus siin].</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2&diff=89534 2015-05-30T15:54:52Z

<p>Mpurg: </p> <hr /> <div>==Veebiteenuse retsensioon meeskonna Tab poolt==<br /> Peale Identity mudelitele on meeskonnal veel 6 olemit. Olemites olevad stringid on ilusasti piiratud ning isegi datetime'd on annotatsiooniga tüüp paika pandud, kuid selleks on imelikul kombel Date mitte DateTime. Vea sõnumid on ka kirjutatud. Oma olemitele on enamus ridadele peale kirjutatud Display name, mis teeb rakenduses olemite kujutamise kergemaks.<br /> <br /> Veebiteenuse DAL on ehitatud nõuetekohaselt. Olemas on helper'd, interface'd ja repo'd, milles mõnel on kirjutatud vajaminevaid päringuid DbSeti vastu. Probleeme võib tekitada WebAppEFContext, kus meeskond on oma tabelite cascade kustutamised maha võtnud. See tähendab, et iga kirje kustutamisel tuleb teha ise kontrolli, kas teistes tabelites on vastava id-ga objekt enne kustutatud või kuidagi asendatud, et ei tekiks andmebaasis probleeme.<br /> <br /> BLL-is on ära kirjeldatud ka treeningutele DTO, kuid see tagastab täies mahus sama treeningu, mis sinna sisse pandi. Sellest võib järeldada, et kõik info, mis saadetakse veebiteenusest klienti, on üldjuhul pikkade graafidena.Väikeste andmemahtudega see tõenäoliselt ei tekita ebameeldivusi. Probleem tekib olukorras, kus kirjeid tuleb palju. Kui päritakse kasutaja siis sellega tuleb kaasa ka kasutajatüüp ning sellega ka list kõikidest kasutajatest, kellel on see tüüp. See võib tekitada tulevikus probleeme.<br /> <br /> Kasutajate tuvastamiseks ning haldamiseks kasutasin nende klientrakendust, mis neil on ehitatud sama veebiteenuse poole ja üllatuseks leidsin, et kasutajatele ei panda rolle külge. Lähemalt uurides leidsin, et kliendil on olemas kogu kasutaja ja ta rollide muutmise võimalus, kuid see on lihtsalt välja kommenteeritud layout-st.<br /> <br /> Lõpptulemuseks on see, et kuigi kasutajad on olemas ning neid on võimalik hallata, siis õigusi pole kasutatud. Rääkimata turvalisuse poole pealt, et kas kasutajal on õigus midagi muuta. Veebiteenuse poole pealt pole mingeid erilisi kontrolle, et kas on õigus andmeid vaadata või mitte. Võib lihtsalt api lahti teha ning hakata andmeid vaatama.<br /> <br /> Statistikat ei peeta, mis teeb ka päringute piiramise võimatuks. Logimine on tehtud NLog loggeriga kohtades, mis on automaatselt loodud. Meeskonna enda poolt pole dokumentatsiooni ega loggimist.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et meeskond on hästi kasutanud raamistikku. Probleemiks on aga nende äriloogika.<br /> <br /> <br /> ==Klientrakenduse retsensioon meeskonna Tab poolt==<br /> <br /> Meeskonna klientrakenduseks on treeningutele registreerimise rakendus. Rakendus on ehitatud nende poolt loodud veebiteenusele.<br /> <br /> Treeninguid saab luua ning nendele saab registreerida. Lisaks on rakendusel sotsiaalmeediale vastav pool, kus kasutajaid saab jälgida, mille tulemusel tekib pealehele nende poolt koostatud treeningud. Kasutajad saavad üksteisele tagasisidet jätta ning neid saab ka blokeerida, mille tulemusena blokeeritud kasutajad ei saa blokeerija treeningutele registreerida.Oleks võinud ka jälgimist ja tagasiside andmist piirata ning üldse peita kasutaja ilmnemist blokeeritud kasutajast, kuid neid võimalusi pole.<br /> <br /> Koodi poole pealt on kasutatud korralikult UOW raamistikku: repo'd, interface'd. Huvitav on märgata, et UOW-s on baseurl, mille poole pöördutakse, klassi peal. Tore on näha, et on üritatud seda eraldada ülejäänust. See võimaldab kerget muutust olukorras, kui veebiteenus on kuskil mujal. Selel asukoht oleks võinud olla eraldi konfiguratsioonis.<br /> Vaatemudeleid on küllaga kasutatud, meeskonna enda koodis pole viewbag-e näha.<br /> <br /> Tokenid töötavad korralikult. Kasutajaga peab uuesti sisse logima, kui projekt taaskäivitatakse.<br /> <br /> Järgnevalt tulevad probleemsed kohad. <br /> <br /> Sisse logides väära emailiga jookseb leht kokku kollase surmalehega. See näitab, et html response’d pole päris korralikult tehtud.<br /> <br /> Oma andmeid pole võimalik muuta. Sarnase sotsiaalmeedia taustaga rakenduses võiks vähemalt olla nime lahter, millega on parem kasutajaid tuvastada.<br /> <br /> Kasutajate ja rollide haldus on olemas, kuid see on välja kommenteeritud. Tehniliselt kasutajate haldus ka töötab, kuid kuna cascate kustutamine on veebiteenusest maha võetud, siis jookseb leht kokku, kui kasutajal on vähemalt 1 seos millegiga. Lisaks näitab kasutajate muutmisel securitystampi ja passwordhashi, mis on loomulikult halb. Meeskonna enda tabelite kustutamisel pole probleemi, sest äriloogikas on see käsitsi ära tehtud, kuid neid kahjuks ei saa jällegi kuidagi muuta, sest see on välja kommenteeritud. Kommenteerimise maha võttes muutmine jällegi jooksutab lehe kokku.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et näidati ainult neid omadusi, mis töötasid. Kõik ülejäänud kommenteeriti välja. Meeskond kasutas raamistikku hästi ära. Probleemiks jäi äriloogika, kus ei realiseeritud kõike olemasolevat.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2&diff=89533 2015-05-30T15:54:31Z

<p>Mpurg: </p> <hr /> <div>==Veebiteenuse retsensioon meeskonna Tab poolt==<br /> Peale Identity mudelitele on meeskonnal veel 6 olemit. Olemites olevad stringid on ilusasti piiratud ning isegi datetime'd on annotatsiooniga tüüp paika pandud, kuid selleks on imelikul kombel Date mitte DateTime. Vea sõnumid on ka kirjutatud. Oma olemitele on enamus ridadele peale kirjutatud Display name, mis teeb rakenduses olemite kujutamise kergemaks.<br /> <br /> Veebiteenuse DAL on ehitatud nõuetekohaselt. Olemas on helper'd, interface'd ja repo'd, milles mõnel on kirjutatud vajaminevaid päringuid DbSeti vastu. Probleeme võib tekitada WebAppEFContext, kus meeskond on oma tabelite cascade kustutamised maha võtnud. See tähendab, et iga kirje kustutamisel tuleb teha ise kontrolli, kas teistes tabelites on vastava id-ga objekt enne kustutatud või kuidagi asendatud, et ei tekiks andmebaasis probleeme.<br /> <br /> BLL-is on ära kirjeldatud ka treeningutele DTO, kuid see tagastab täies mahus sama treeningu, mis sinna sisse pandi. Sellest võib järeldada, et kõik info, mis saadetakse veebiteenusest klienti, on üldjuhul pikkade graafidena.Väikeste andmemahtudega see tõenäoliselt ei tekita ebameeldivusi. Probleem tekib olukorras, kus kirjeid tuleb palju. Kui päritakse kasutaja siis sellega tuleb kaasa ka kasutajatüüp ning sellega ka list kõikidest kasutajatest, kellel on see tüüp. See võib tekitada tulevikus probleeme.<br /> <br /> Kasutajate tuvastamiseks ning haldamiseks kasutasin nende klientrakendust, mis neil on ehitatud sama veebiteenuse poole ja üllatuseks leidsin, et kasutajatele ei panda rolle külge. Lähemalt uurides leidsin, et kliendil on olemas kogu kasutaja ja ta rollide muutmise võimalus, kuid see on lihtsalt välja kommenteeritud layout-st.<br /> <br /> Lõpptulemuseks on see, et kuigi kasutajad on olemas ning neid on võimalik hallata, siis õigusi pole kasutatud. Rääkimata turvalisuse poole pealt, et kas kasutajal on õigus midagi muuta. Veebiteenuse poole pealt pole mingeid erilisi kontrolle, et kas on õigus andmeid vaadata või mitte. Võib lihtsalt api lahti teha ning hakata andmeid vaatama.<br /> <br /> Statistikat ei peeta, mis teeb ka päringute piiramise võimatuks. Logimine on tehtud NLog loggeriga kohtades, mis on automaatselt loodud. Meeskonna enda poolt pole dokumentatsiooni ega loggimist.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et meeskond on hästi kasutanud raamistikku. Probleemiks on aga nende äriloogika.<br /> <br /> <br /> ==Klientrakenduste retsensioon meeskonna Tab poolt==<br /> <br /> Meeskonna klientrakenduseks on treeningutele registreerimise rakendus. Rakendus on ehitatud nende poolt loodud veebiteenusele.<br /> <br /> Treeninguid saab luua ning nendele saab registreerida. Lisaks on rakendusel sotsiaalmeediale vastav pool, kus kasutajaid saab jälgida, mille tulemusel tekib pealehele nende poolt koostatud treeningud. Kasutajad saavad üksteisele tagasisidet jätta ning neid saab ka blokeerida, mille tulemusena blokeeritud kasutajad ei saa blokeerija treeningutele registreerida.Oleks võinud ka jälgimist ja tagasiside andmist piirata ning üldse peita kasutaja ilmnemist blokeeritud kasutajast, kuid neid võimalusi pole.<br /> <br /> Koodi poole pealt on kasutatud korralikult UOW raamistikku: repo'd, interface'd. Huvitav on märgata, et UOW-s on baseurl, mille poole pöördutakse, klassi peal. Tore on näha, et on üritatud seda eraldada ülejäänust. See võimaldab kerget muutust olukorras, kui veebiteenus on kuskil mujal. Selel asukoht oleks võinud olla eraldi konfiguratsioonis.<br /> Vaatemudeleid on küllaga kasutatud, meeskonna enda koodis pole viewbag-e näha.<br /> <br /> Tokenid töötavad korralikult. Kasutajaga peab uuesti sisse logima, kui projekt taaskäivitatakse.<br /> <br /> Järgnevalt tulevad probleemsed kohad. <br /> <br /> Sisse logides väära emailiga jookseb leht kokku kollase surmalehega. See näitab, et html response’d pole päris korralikult tehtud.<br /> <br /> Oma andmeid pole võimalik muuta. Sarnase sotsiaalmeedia taustaga rakenduses võiks vähemalt olla nime lahter, millega on parem kasutajaid tuvastada.<br /> <br /> Kasutajate ja rollide haldus on olemas, kuid see on välja kommenteeritud. Tehniliselt kasutajate haldus ka töötab, kuid kuna cascate kustutamine on veebiteenusest maha võetud, siis jookseb leht kokku, kui kasutajal on vähemalt 1 seos millegiga. Lisaks näitab kasutajate muutmisel securitystampi ja passwordhashi, mis on loomulikult halb. Meeskonna enda tabelite kustutamisel pole probleemi, sest äriloogikas on see käsitsi ära tehtud, kuid neid kahjuks ei saa jällegi kuidagi muuta, sest see on välja kommenteeritud. Kommenteerimise maha võttes muutmine jällegi jooksutab lehe kokku.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et näidati ainult neid omadusi, mis töötasid. Kõik ülejäänud kommenteeriti välja. Meeskond kasutas raamistikku hästi ära. Probleemiks jäi äriloogika, kus ei realiseeritud kõike olemasolevat.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=89532 2015-05-30T15:54:03Z

<p>Mpurg: /* Meeskond Tab */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond BananaPhone==<br /> [[BananaPhone|Meeskonna koduleht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Tõnismäe<br /> *Rando Laisaar<br /> *Tiit Tallermaa<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> * [[Talk:HMR#Retsensioon meeskonnalt Lupardid|XML'i retsensioon]] meeskonnale [[HMR]] (14.03)<br /> * [[Talk:Liisa ja Poisid#Retsensioon meeskonnalt Lupardid|XML'i retsensioon]] meeskonnale [[Liisa ja Poisid]] (14.03)<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> '''R0ds poolt kirjutatud retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 VariableMoods2]<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid#Retsensioonid retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO MS-TO]&lt;br&gt;<br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid#Retsensioon_meeskonnale_HMR retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR HMR]<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Anonüümsed koodikommentaatorid&quot;:<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto#Retsensioon_meeskonnale_.22Anon.C3.BC.C3.BCmsed_koodikommentaatorid.22 Kaunis kodutöö]<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad (Projekt TFinder)==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> Meie projekt TFinder: [https://www.dropbox.com/s/1677urhpxr9bf1z/TFinderSolutionFinal.zip?dl=0 Link]<br /> <br /> XML andmefaili retsensioon meeskonnale Tab : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tab Link]<br /> <br /> XML andmefaili retsensioon meeskonnale VariableMoods2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 Link]<br /> <br /> Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Tab : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tab#XML_andmefaili_retsensioon_meeskonna_Taandarendajad_poolt Link]<br /> <br /> Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Vertigo : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo Link]<br /> <br /> ==Meeskond KTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> <br /> '''Meeskonna KRTT retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:R0ds R0ds]<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Martin Martin]<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ===Tehtud retsensioonid:===<br /> * XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ROKK retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK ROKK]<br /> * XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Flauto retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto]<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> '''Tehtud retsensioonid:'''<br /> <br /> 11. märts 2015 - Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT KRTT] (XML andmefail)<br /> <br /> 19. märts 2015 - Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hubris Hubris] (XML andmefail)<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> XML ülesande [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ArturJaSobrad retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ArturJaSobrad Artur ja sõbrad]<br /> <br /> XML ülesande [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TrainSmart retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TrainSmart TrainSmart]<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Qwerty&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty siin!] (11.03.2015)<br /> <br /> XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;ROKK&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK siin!] (14.03.2015)<br /> <br /> Veebiteenuse retsentsioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Klientrakenduste retsentsioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo#Klientrakenduste_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Veebiteenuse retsentsioon meeskonnale &quot;Taandarendajad&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Klientrakenduste retsentsioon meeskonnale &quot;Taandarendajad&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2#Klientrakenduste_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> '''Projekt'''<br /> <br /> Valminud projekt asub [http://enos.itcollege.ee/~rmandel/DankChat/ siin!] (24.05.2015)<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Jekaterina Jakimets<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Martin&quot;:<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Martin asub siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Qwerty&quot;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty asub siin]<br /> <br /> Analüüs veebiteenusele asub <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow#Anal.C3.BC.C3.BCs siin]<br /> <br /> ==Meeskond Martin==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Martin Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Martin Karu<br /> *Martin Mägi<br /> *Martin Betlem<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Simpleshow&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SimpleShow siin] (14.03.2015 kell 23.41)<br /> <br /> ==Dot muzei==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Aap Kaur Suvi<br /> *Indrek Jõgi<br /> *Kristjan Veskimäe<br /> *Sandra Niinepuu - projektijuht<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale NoMethodError asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NoMethodError siin]<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale Lupardid VR2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lupardid_VR2 siin]<br /> <br /> Veebiteenuse analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin]<br /> <br /> ==Meeskond Artur ja sõbrad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ArturJaSobrad Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anni Klammer<br /> *Artur Tomba<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale NoMethodError asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NoMethodError siin]<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty siin]<br /> <br /> ==Meeskond Error405==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error405 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priidik Soon<br /> *Mihkel Kivisild<br /> *Andre Kaur<br /> <br /> ====Retsensioonid====<br /> XML retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT KRTT] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:KRTT siin].<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error_503 Error 503] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error_503 siin]<br /> <br /> ==Meeskond Vertigo==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:vertigo Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tanel Peet<br /> *Meri-Kris Jaama<br /> *Teele Liblik<br /> *Kätlin Hein<br /> *Liisi Kitsapea<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale VariableMoods1 [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 asub siin]<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale KRTT [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT#XML asub siin]<br /> <br /> Veebiteenus ja klientrakendused asuvad siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:vertigo#Vertigo_projekt<br /> <br /> ==Meeskond NoMethodError==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:NoMethodError Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> ====Retsensioonid====<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dot_muzei#.C3.9Clesande_.22XML_fail.22_retsensioon_meeskonnalt__NoMethodError Ülesande &quot;XML fail&quot; retsensioon meeskonnale '''Dot muzei''']<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ArturJaSobrad#.C3.9Clesande_.22XML_fail.22_retsensioon_meeskonnalt_NoMethodError Ülesande &quot;XML fail&quot; retsensioon meeskonnale '''Artur ja sõbrad''']<br /> <br /> ==Meeskond Toidutracker==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Toidutracker#Meeskond Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Julia Kraam<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ==Meeskond Valar Morghulis==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Urmas Hoogma<br /> <br /> '''XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#XML_t.C3.B6.C3.B6 siin!]'''<br /> <br /> '''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo siin!]'''<br /> <br /> '''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Error 503&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error_503 siin!]'''<br /> <br /> '''Analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#Projekti_anal.C3.BC.C3.BCs siin!]'''<br /> <br /> '''Projekt: (Veebiteenus, klientrakendus ja MVC kõik ühes projektis) asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#Projekt:_Versioon_2 siin!]'''<br /> <br /> ==Meeskond Error 503==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error_503 Error 503 koduleht]<br /> <br /> Meeskonna Liikmed:<br /> *Argo Ind<br /> *Arvo Paomees<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kruus Retsensioon meeskonnale Kruus] (kirjutatud 14.03.2015)<br /> <br /> ==Meeskond Qwerty==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andrei Tverskoi<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Ilja Andrejev<br /> <br /> ''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;TrainSmart&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty siin!]'' &lt;br&gt;<br /> ''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Error405&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty siin!]''<br /> <br /> ==Meeskond Liisa ja Poisid==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Liisa_ja_Poisid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liisa Suurkaev<br /> *Tõnis Suurkaev<br /> *Maanus Indov<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Hubris asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hubris siin]<br /> &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale KRTT asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT siin]<br /> <br /> == Meeskond TrainSmart ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TrainSmart Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Janno Mäemets<br /> <br /> == Meeskond Iread ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iread Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Talis Tammearu<br /> * Silver Vanamets<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML_andmefail siin!]'''<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;SAVI&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML-i_t.C3.B6.C3.B6_retsensioon_meeskonnale_.22SAVI.22 siin!]'''<br /> <br /> '''Meie koostatud Veebiteenuse analüüs [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin!]'''<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa<br /> <br /> '''Meeskonda retsentseeris meeskond HMR. Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Retsensioon_meeskonna_HMR_poolt siin].'''<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Esimene_XML-i_retsensioon_meeskonnale_.2F.2A_Anon.C3.BC.C3.BCmsed_koodikommentaatorid_.2A.2F retsensioon] meeskonnale /* Anonüümsed koodikommentaatorid */<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Teine_XML-i_retsensioon_meeskonnale_Ehk_l.C3.B5petab_see_aasta retsensioon] meeskonnale Ehk lõpetab see aasta<br /> <br /> == Kruus ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kruus Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vivian Uibo<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> *Rait Saar<br /> *Martin Vahtramäe<br /> <br /> == Ehk lõpetab see aasta ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lopetajad Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Braid Torn<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Helge Saks<br /> *Tarmo Sillajõe<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> <br /> *[[ XML-i töö retsensioon meeskonnale Backbone]]<br /> <br /> ===Projekti analüüs===<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lopetajad#Projekti_anal.C3.BC.C3.BCs Analüüs]<br /> <br /> == Nipitiri ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nipitiri Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Pihus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Rait Ots<br /> *Ago Kütt<br /> *Merje Kungla<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#XML_formaadis_admeedastus siin!]'''<br /> <br /> '''Retsensiooni XML lahenduse kohta võid kirjutada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#Retsensioon siia!]'''<br /> <br /> '''Meeskonna retsensiooni meeskonna Savi XML lahenduse kohta saab lugeda [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Retsensioon_meeskonna_HMR_poolt siit.]'''<br /> <br /> '''Meie API ja klientrakenduse kohta saate lugeda [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#Veebiteenus_ja_klientrakendus siit!]'''<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> *XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Retsensioonid retsensioon] meeskonnale Anonüümsed koodikommentaatorid.<br /> <br /> *Info veebiteenuse ja klientrakenduse kohta on esitatud meeskonna kodulehel: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Veebiteenus], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Klientrakendus].<br /> <br /> *Veebiteenuse [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Teenuse_retsensioon retsensioon] meeskonnale HMR.<br /> <br /> == IT ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT Koduleht]<br /> <br /> '''Meeskonna liikmed:'''<br /> *Triin Soosalu<br /> *Imre Padonik<br /> <br /> '''Projekti etapid:''' <br /> <br /> *XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#XML_andmefailid siin].<br /> <br /> *Esimene XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Ehk lõptetab see aasta&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Esimene_XML-i_retsensioon siin].<br /> <br /> *Teine XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Backbone&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Teine_XML-i_retsensioon siin].<br /> <br /> *Veebiteenuse analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin].<br /> <br /> *Info veebiteenuse kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Veebiteenus siin].<br /> <br /> *Info klientrakenduse kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Klientrakendus siin].</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=89531 2015-05-30T15:53:30Z

<p>Mpurg: /* Meeskond Tab */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond BananaPhone==<br /> [[BananaPhone|Meeskonna koduleht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Tõnismäe<br /> *Rando Laisaar<br /> *Tiit Tallermaa<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> * [[Talk:HMR#Retsensioon meeskonnalt Lupardid|XML'i retsensioon]] meeskonnale [[HMR]] (14.03)<br /> * [[Talk:Liisa ja Poisid#Retsensioon meeskonnalt Lupardid|XML'i retsensioon]] meeskonnale [[Liisa ja Poisid]] (14.03)<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> '''R0ds poolt kirjutatud retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 VariableMoods2]<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid#Retsensioonid retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO MS-TO]&lt;br&gt;<br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid#Retsensioon_meeskonnale_HMR retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR HMR]<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Anonüümsed koodikommentaatorid&quot;:<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto#Retsensioon_meeskonnale_.22Anon.C3.BC.C3.BCmsed_koodikommentaatorid.22 Kaunis kodutöö]<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad (Projekt TFinder)==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> Meie projekt TFinder: [https://www.dropbox.com/s/1677urhpxr9bf1z/TFinderSolutionFinal.zip?dl=0 Link]<br /> <br /> XML andmefaili retsensioon meeskonnale Tab : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tab Link]<br /> <br /> XML andmefaili retsensioon meeskonnale VariableMoods2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 Link]<br /> <br /> Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Tab : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tab#XML_andmefaili_retsensioon_meeskonna_Taandarendajad_poolt Link]<br /> <br /> Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Vertigo : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo Link]<br /> <br /> ==Meeskond KTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> <br /> '''Meeskonna KRTT retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:R0ds R0ds]<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Martin Martin]<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ===Tehtud retsensioonid:===<br /> * XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ROKK retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK ROKK]<br /> * XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Flauto retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto]<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> '''Tehtud retsensioonid:'''<br /> <br /> 11. märts 2015 - Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT KRTT] (XML andmefail)<br /> <br /> 19. märts 2015 - Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hubris Hubris] (XML andmefail)<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> XML ülesande [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ArturJaSobrad retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ArturJaSobrad Artur ja sõbrad]<br /> <br /> XML ülesande [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TrainSmart retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TrainSmart TrainSmart]<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Qwerty&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty siin!] (11.03.2015)<br /> <br /> XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;ROKK&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK siin!] (14.03.2015)<br /> <br /> Veebiteenuse retsentsioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Klientrakenduste retsentsioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo#Klientrakenduste_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Veebiteenuse retsentsioon meeskonnale &quot;Taandarendajad&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> Klientrakenduste retsentsioon meeskonnale &quot;Taandarendajad&quot; asub https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2#Klientrakenduste_retsensioon_meeskonna_Tab_poolt siin!] (30.05.2015)<br /> <br /> '''Projekt'''<br /> <br /> Valminud projekt asub [http://enos.itcollege.ee/~rmandel/DankChat/ siin!] (24.05.2015)<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Jekaterina Jakimets<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Martin&quot;:<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Martin asub siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Qwerty&quot;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty asub siin]<br /> <br /> Analüüs veebiteenusele asub <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow#Anal.C3.BC.C3.BCs siin]<br /> <br /> ==Meeskond Martin==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Martin Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Martin Karu<br /> *Martin Mägi<br /> *Martin Betlem<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &quot;Simpleshow&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SimpleShow siin] (14.03.2015 kell 23.41)<br /> <br /> ==Dot muzei==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Aap Kaur Suvi<br /> *Indrek Jõgi<br /> *Kristjan Veskimäe<br /> *Sandra Niinepuu - projektijuht<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale NoMethodError asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NoMethodError siin]<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale Lupardid VR2 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lupardid_VR2 siin]<br /> <br /> Veebiteenuse analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin]<br /> <br /> ==Meeskond Artur ja sõbrad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ArturJaSobrad Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anni Klammer<br /> *Artur Tomba<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale NoMethodError asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NoMethodError siin]<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty siin]<br /> <br /> ==Meeskond Error405==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error405 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priidik Soon<br /> *Mihkel Kivisild<br /> *Andre Kaur<br /> <br /> ====Retsensioonid====<br /> XML retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT KRTT] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:KRTT siin].<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error_503 Error 503] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error_503 siin]<br /> <br /> ==Meeskond Vertigo==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:vertigo Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tanel Peet<br /> *Meri-Kris Jaama<br /> *Teele Liblik<br /> *Kätlin Hein<br /> *Liisi Kitsapea<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale VariableMoods1 [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 asub siin]<br /> <br /> XML retsensioon meeskonnale KRTT [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT#XML asub siin]<br /> <br /> Veebiteenus ja klientrakendused asuvad siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:vertigo#Vertigo_projekt<br /> <br /> ==Meeskond NoMethodError==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:NoMethodError Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> ====Retsensioonid====<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dot_muzei#.C3.9Clesande_.22XML_fail.22_retsensioon_meeskonnalt__NoMethodError Ülesande &quot;XML fail&quot; retsensioon meeskonnale '''Dot muzei''']<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ArturJaSobrad#.C3.9Clesande_.22XML_fail.22_retsensioon_meeskonnalt_NoMethodError Ülesande &quot;XML fail&quot; retsensioon meeskonnale '''Artur ja sõbrad''']<br /> <br /> ==Meeskond Toidutracker==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Toidutracker#Meeskond Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Julia Kraam<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ==Meeskond Valar Morghulis==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Urmas Hoogma<br /> <br /> '''XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#XML_t.C3.B6.C3.B6 siin!]'''<br /> <br /> '''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo siin!]'''<br /> <br /> '''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Error 503&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error_503 siin!]'''<br /> <br /> '''Analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#Projekti_anal.C3.BC.C3.BCs siin!]'''<br /> <br /> '''Projekt: (Veebiteenus, klientrakendus ja MVC kõik ühes projektis) asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#Projekt:_Versioon_2 siin!]'''<br /> <br /> ==Meeskond Error 503==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error_503 Error 503 koduleht]<br /> <br /> Meeskonna Liikmed:<br /> *Argo Ind<br /> *Arvo Paomees<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kruus Retsensioon meeskonnale Kruus] (kirjutatud 14.03.2015)<br /> <br /> ==Meeskond Qwerty==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andrei Tverskoi<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Ilja Andrejev<br /> <br /> ''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;TrainSmart&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty siin!]'' &lt;br&gt;<br /> ''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Error405&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty siin!]''<br /> <br /> ==Meeskond Liisa ja Poisid==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Liisa_ja_Poisid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liisa Suurkaev<br /> *Tõnis Suurkaev<br /> *Maanus Indov<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Hubris asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hubris siin]<br /> &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale KRTT asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KRTT siin]<br /> <br /> == Meeskond TrainSmart ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TrainSmart Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Janno Mäemets<br /> <br /> == Meeskond Iread ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iread Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Talis Tammearu<br /> * Silver Vanamets<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML_andmefail siin!]'''<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;SAVI&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML-i_t.C3.B6.C3.B6_retsensioon_meeskonnale_.22SAVI.22 siin!]'''<br /> <br /> '''Meie koostatud Veebiteenuse analüüs [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin!]'''<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa<br /> <br /> '''Meeskonda retsentseeris meeskond HMR. Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Retsensioon_meeskonna_HMR_poolt siin].'''<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Esimene_XML-i_retsensioon_meeskonnale_.2F.2A_Anon.C3.BC.C3.BCmsed_koodikommentaatorid_.2A.2F retsensioon] meeskonnale /* Anonüümsed koodikommentaatorid */<br /> <br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Teine_XML-i_retsensioon_meeskonnale_Ehk_l.C3.B5petab_see_aasta retsensioon] meeskonnale Ehk lõpetab see aasta<br /> <br /> == Kruus ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kruus Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vivian Uibo<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> *Rait Saar<br /> *Martin Vahtramäe<br /> <br /> == Ehk lõpetab see aasta ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lopetajad Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Braid Torn<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Helge Saks<br /> *Tarmo Sillajõe<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> <br /> *[[ XML-i töö retsensioon meeskonnale Backbone]]<br /> <br /> ===Projekti analüüs===<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lopetajad#Projekti_anal.C3.BC.C3.BCs Analüüs]<br /> <br /> == Nipitiri ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nipitiri Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Pihus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Rait Ots<br /> *Ago Kütt<br /> *Merje Kungla<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#XML_formaadis_admeedastus siin!]'''<br /> <br /> '''Retsensiooni XML lahenduse kohta võid kirjutada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#Retsensioon siia!]'''<br /> <br /> '''Meeskonna retsensiooni meeskonna Savi XML lahenduse kohta saab lugeda [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi#Retsensioon_meeskonna_HMR_poolt siit.]'''<br /> <br /> '''Meie API ja klientrakenduse kohta saate lugeda [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#Veebiteenus_ja_klientrakendus siit!]'''<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> *XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Retsensioonid retsensioon] meeskonnale Anonüümsed koodikommentaatorid.<br /> <br /> *Info veebiteenuse ja klientrakenduse kohta on esitatud meeskonna kodulehel: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Veebiteenus], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Klientrakendus].<br /> <br /> *Veebiteenuse [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO#Teenuse_retsensioon retsensioon] meeskonnale HMR.<br /> <br /> == IT ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT Koduleht]<br /> <br /> '''Meeskonna liikmed:'''<br /> *Triin Soosalu<br /> *Imre Padonik<br /> <br /> '''Projekti etapid:''' <br /> <br /> *XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#XML_andmefailid siin].<br /> <br /> *Esimene XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Ehk lõptetab see aasta&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Esimene_XML-i_retsensioon siin].<br /> <br /> *Teine XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Backbone&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Teine_XML-i_retsensioon siin].<br /> <br /> *Veebiteenuse analüüs asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Veebiteenuse_anal.C3.BC.C3.BCs siin].<br /> <br /> *Info veebiteenuse kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Veebiteenus siin].<br /> <br /> *Info klientrakenduse kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT#Klientrakendus siin].</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2&diff=89530 2015-05-30T15:52:41Z

<p>Mpurg: </p> <hr /> <div>==Veebiteenuse retsensioon meeskonna Taandarendajad poolt==<br /> Peale Identity mudelitele on meeskonnal veel 6 olemit. Olemites olevad stringid on ilusasti piiratud ning isegi datetime'd on annotatsiooniga tüüp paika pandud, kuid selleks on imelikul kombel Date mitte DateTime. Vea sõnumid on ka kirjutatud. Oma olemitele on enamus ridadele peale kirjutatud Display name, mis teeb rakenduses olemite kujutamise kergemaks.<br /> <br /> Veebiteenuse DAL on ehitatud nõuetekohaselt. Olemas on helper'd, interface'd ja repo'd, milles mõnel on kirjutatud vajaminevaid päringuid DbSeti vastu. Probleeme võib tekitada WebAppEFContext, kus meeskond on oma tabelite cascade kustutamised maha võtnud. See tähendab, et iga kirje kustutamisel tuleb teha ise kontrolli, kas teistes tabelites on vastava id-ga objekt enne kustutatud või kuidagi asendatud, et ei tekiks andmebaasis probleeme.<br /> <br /> BLL-is on ära kirjeldatud ka treeningutele DTO, kuid see tagastab täies mahus sama treeningu, mis sinna sisse pandi. Sellest võib järeldada, et kõik info, mis saadetakse veebiteenusest klienti, on üldjuhul pikkade graafidena.Väikeste andmemahtudega see tõenäoliselt ei tekita ebameeldivusi. Probleem tekib olukorras, kus kirjeid tuleb palju. Kui päritakse kasutaja siis sellega tuleb kaasa ka kasutajatüüp ning sellega ka list kõikidest kasutajatest, kellel on see tüüp. See võib tekitada tulevikus probleeme.<br /> <br /> Kasutajate tuvastamiseks ning haldamiseks kasutasin nende klientrakendust, mis neil on ehitatud sama veebiteenuse poole ja üllatuseks leidsin, et kasutajatele ei panda rolle külge. Lähemalt uurides leidsin, et kliendil on olemas kogu kasutaja ja ta rollide muutmise võimalus, kuid see on lihtsalt välja kommenteeritud layout-st.<br /> <br /> Lõpptulemuseks on see, et kuigi kasutajad on olemas ning neid on võimalik hallata, siis õigusi pole kasutatud. Rääkimata turvalisuse poole pealt, et kas kasutajal on õigus midagi muuta. Veebiteenuse poole pealt pole mingeid erilisi kontrolle, et kas on õigus andmeid vaadata või mitte. Võib lihtsalt api lahti teha ning hakata andmeid vaatama.<br /> <br /> Statistikat ei peeta, mis teeb ka päringute piiramise võimatuks. Logimine on tehtud NLog loggeriga kohtades, mis on automaatselt loodud. Meeskonna enda poolt pole dokumentatsiooni ega loggimist.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et meeskond on hästi kasutanud raamistikku. Probleemiks on aga nende äriloogika.<br /> <br /> <br /> ==Klientrakenduste retsensioon meeskonna Tab poolt==<br /> <br /> Meeskonna klientrakenduseks on treeningutele registreerimise rakendus. Rakendus on ehitatud nende poolt loodud veebiteenusele.<br /> <br /> Treeninguid saab luua ning nendele saab registreerida. Lisaks on rakendusel sotsiaalmeediale vastav pool, kus kasutajaid saab jälgida, mille tulemusel tekib pealehele nende poolt koostatud treeningud. Kasutajad saavad üksteisele tagasisidet jätta ning neid saab ka blokeerida, mille tulemusena blokeeritud kasutajad ei saa blokeerija treeningutele registreerida.Oleks võinud ka jälgimist ja tagasiside andmist piirata ning üldse peita kasutaja ilmnemist blokeeritud kasutajast, kuid neid võimalusi pole.<br /> <br /> Koodi poole pealt on kasutatud korralikult UOW raamistikku: repo'd, interface'd. Huvitav on märgata, et UOW-s on baseurl, mille poole pöördutakse, klassi peal. Tore on näha, et on üritatud seda eraldada ülejäänust. See võimaldab kerget muutust olukorras, kui veebiteenus on kuskil mujal. Selel asukoht oleks võinud olla eraldi konfiguratsioonis.<br /> Vaatemudeleid on küllaga kasutatud, meeskonna enda koodis pole viewbag-e näha.<br /> <br /> Tokenid töötavad korralikult. Kasutajaga peab uuesti sisse logima, kui projekt taaskäivitatakse.<br /> <br /> Järgnevalt tulevad probleemsed kohad. <br /> <br /> Sisse logides väära emailiga jookseb leht kokku kollase surmalehega. See näitab, et html response’d pole päris korralikult tehtud.<br /> <br /> Oma andmeid pole võimalik muuta. Sarnase sotsiaalmeedia taustaga rakenduses võiks vähemalt olla nime lahter, millega on parem kasutajaid tuvastada.<br /> <br /> Kasutajate ja rollide haldus on olemas, kuid see on välja kommenteeritud. Tehniliselt kasutajate haldus ka töötab, kuid kuna cascate kustutamine on veebiteenusest maha võetud, siis jookseb leht kokku, kui kasutajal on vähemalt 1 seos millegiga. Lisaks näitab kasutajate muutmisel securitystampi ja passwordhashi, mis on loomulikult halb. Meeskonna enda tabelite kustutamisel pole probleemi, sest äriloogikas on see käsitsi ära tehtud, kuid neid kahjuks ei saa jällegi kuidagi muuta, sest see on välja kommenteeritud. Kommenteerimise maha võttes muutmine jällegi jooksutab lehe kokku.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et näidati ainult neid omadusi, mis töötasid. Kõik ülejäänud kommenteeriti välja. Meeskond kasutas raamistikku hästi ära. Probleemiks jäi äriloogika, kus ei realiseeritud kõike olemasolevat.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2&diff=89529 2015-05-30T15:51:42Z

<p>Mpurg: /* Klientrakenduste retsensioon meeskonna Tab poolt */</p> <hr /> <div>==Veebiteenuse retsensioon meeskonna Taandarendajad poolt==<br /> Peale Identity mudelitele on meeskonnal veel 6 olemit. Olemites olevad stringid on ilusasti piiratud ning isegi datetime'd on annotatsiooniga tüüp paika pandud, kuid selleks on imelikul kombel Date mitte DateTime. Vea sõnumid on ka kirjutatud. Oma olemitele on enamus ridadele peale kirjutatud Display name, mis teeb rakenduses olemite kujutamise kergemaks.<br /> Veebiteenuse DAL on ehitatud nõuetekohaselt. Olemas on helper'd, interface'd ja repo'd, milles mõnel on kirjutatud vajaminevaid päringuid DbSeti vastu. Probleeme võib tekitada WebAppEFContext, kus meeskond on oma tabelite cascade kustutamised maha võtnud. See tähendab, et iga kirje kustutamisel tuleb teha ise kontrolli, kas teistes tabelites on vastava id-ga objekt enne kustutatud või kuidagi asendatud, et ei tekiks andmebaasis probleeme.<br /> BLL-is on ära kirjeldatud ka treeningutele DTO, kuid see tagastab täies mahus sama treeningu, mis sinna sisse pandi. Sellest võib järeldada, et kõik info, mis saadetakse veebiteenusest klienti, on üldjuhul pikkade graafidena.Väikeste andmemahtudega see tõenäoliselt ei tekita ebameeldivusi. Probleem tekib olukorras, kus kirjeid tuleb palju. Kui päritakse kasutaja siis sellega tuleb kaasa ka kasutajatüüp ning sellega ka list kõikidest kasutajatest, kellel on see tüüp. See võib tekitada tulevikus probleeme.<br /> Kasutajate tuvastamiseks ning haldamiseks kasutasin nende klientrakendust, mis neil on ehitatud sama veebiteenuse poole ja üllatuseks leidsin, et kasutajatele ei panda rolle külge. Lähemalt uurides leidsin, et kliendil on olemas kogu kasutaja ja ta rollide muutmise võimalus, kuid see on lihtsalt välja kommenteeritud layout-st.<br /> Lõpptulemuseks on see, et kuigi kasutajad on olemas ning neid on võimalik hallata, siis õigusi pole kasutatud. Rääkimata turvalisuse poole pealt, et kas kasutajal on õigus midagi muuta. Veebiteenuse poole pealt pole mingeid erilisi kontrolle, et kas on õigus andmeid vaadata või mitte. Võib lihtsalt api lahti teha ning hakata andmeid vaatama.<br /> Statistikat ei peeta, mis teeb ka päringute piiramise võimatuks. Logimine on tehtud NLog loggeriga kohtades, mis on automaatselt loodud. Meeskonna enda poolt pole dokumentatsiooni ega loggimist.<br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et meeskond on hästi kasutanud raamistikku. Probleemiks on aga nende äriloogika.<br /> <br /> <br /> ==Klientrakenduste retsensioon meeskonna Tab poolt==<br /> <br /> Meeskonna klientrakenduseks on treeningutele registreerimise rakendus. Rakendus on ehitatud nende poolt loodud veebiteenusele.<br /> Treeninguid saab luua ning nendele saab registreerida. Lisaks on rakendusel sotsiaalmeediale vastav pool, kus kasutajaid saab jälgida, mille tulemusel tekib pealehele nende poolt koostatud treeningud. Kasutajad saavad üksteisele tagasisidet jätta ning neid saab ka blokeerida, mille tulemusena blokeeritud kasutajad ei saa blokeerija treeningutele registreerida.Oleks võinud ka jälgimist ja tagasiside andmist piirata ning üldse peita kasutaja ilmnemist blokeeritud kasutajast, kuid neid võimalusi pole.<br /> Koodi poole pealt on kasutatud korralikult UOW raamistikku: repo'd, interface'd. Huvitav on märgata, et UOW-s on baseurl, mille poole pöördutakse, klassi peal. Tore on näha, et on üritatud seda eraldada ülejäänust. See võimaldab kerget muutust olukorras, kui veebiteenus on kuskil mujal. Selel asukoht oleks võinud olla eraldi konfiguratsioonis.<br /> Vaatemudeleid on küllaga kasutatud, meeskonna enda koodis pole viewbag-e näha.<br /> Tokenid töötavad korralikult. Kasutajaga peab uuesti sisse logima, kui projekt taaskäivitatakse.<br /> Järgnevalt tulevad probleemsed kohad. <br /> Sisse logides väära emailiga jookseb leht kokku kollase surmalehega. See näitab, et html response’d pole päris korralikult tehtud.<br /> Oma andmeid pole võimalik muuta. Sarnase sotsiaalmeedia taustaga rakenduses võiks vähemalt olla nime lahter, millega on parem kasutajaid tuvastada.<br /> Kasutajate ja rollide haldus on olemas, kuid see on välja kommenteeritud. Tehniliselt kasutajate haldus ka töötab, kuid kuna cascate kustutamine on veebiteenusest maha võetud, siis jookseb leht kokku, kui kasutajal on vähemalt 1 seos millegiga. Lisaks näitab kasutajate muutmisel securitystampi ja passwordhashi, mis on loomulikult halb. Meeskonna enda tabelite kustutamisel pole probleemi, sest äriloogikas on see käsitsi ära tehtud, kuid neid kahjuks ei saa jällegi kuidagi muuta, sest see on välja kommenteeritud. Kommenteerimise maha võttes muutmine jällegi jooksutab lehe kokku.<br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et näidati ainult neid omadusi, mis töötasid. Kõik ülejäänud kommenteeriti välja. Meeskond kasutas raamistikku hästi ära. Probleemiks jäi äriloogika, kus ei realiseeritud kõike olemasolevat.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2&diff=89528 2015-05-30T15:51:29Z

<p>Mpurg: </p> <hr /> <div>==Veebiteenuse retsensioon meeskonna Taandarendajad poolt==<br /> Peale Identity mudelitele on meeskonnal veel 6 olemit. Olemites olevad stringid on ilusasti piiratud ning isegi datetime'd on annotatsiooniga tüüp paika pandud, kuid selleks on imelikul kombel Date mitte DateTime. Vea sõnumid on ka kirjutatud. Oma olemitele on enamus ridadele peale kirjutatud Display name, mis teeb rakenduses olemite kujutamise kergemaks.<br /> Veebiteenuse DAL on ehitatud nõuetekohaselt. Olemas on helper'd, interface'd ja repo'd, milles mõnel on kirjutatud vajaminevaid päringuid DbSeti vastu. Probleeme võib tekitada WebAppEFContext, kus meeskond on oma tabelite cascade kustutamised maha võtnud. See tähendab, et iga kirje kustutamisel tuleb teha ise kontrolli, kas teistes tabelites on vastava id-ga objekt enne kustutatud või kuidagi asendatud, et ei tekiks andmebaasis probleeme.<br /> BLL-is on ära kirjeldatud ka treeningutele DTO, kuid see tagastab täies mahus sama treeningu, mis sinna sisse pandi. Sellest võib järeldada, et kõik info, mis saadetakse veebiteenusest klienti, on üldjuhul pikkade graafidena.Väikeste andmemahtudega see tõenäoliselt ei tekita ebameeldivusi. Probleem tekib olukorras, kus kirjeid tuleb palju. Kui päritakse kasutaja siis sellega tuleb kaasa ka kasutajatüüp ning sellega ka list kõikidest kasutajatest, kellel on see tüüp. See võib tekitada tulevikus probleeme.<br /> Kasutajate tuvastamiseks ning haldamiseks kasutasin nende klientrakendust, mis neil on ehitatud sama veebiteenuse poole ja üllatuseks leidsin, et kasutajatele ei panda rolle külge. Lähemalt uurides leidsin, et kliendil on olemas kogu kasutaja ja ta rollide muutmise võimalus, kuid see on lihtsalt välja kommenteeritud layout-st.<br /> Lõpptulemuseks on see, et kuigi kasutajad on olemas ning neid on võimalik hallata, siis õigusi pole kasutatud. Rääkimata turvalisuse poole pealt, et kas kasutajal on õigus midagi muuta. Veebiteenuse poole pealt pole mingeid erilisi kontrolle, et kas on õigus andmeid vaadata või mitte. Võib lihtsalt api lahti teha ning hakata andmeid vaatama.<br /> Statistikat ei peeta, mis teeb ka päringute piiramise võimatuks. Logimine on tehtud NLog loggeriga kohtades, mis on automaatselt loodud. Meeskonna enda poolt pole dokumentatsiooni ega loggimist.<br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et meeskond on hästi kasutanud raamistikku. Probleemiks on aga nende äriloogika.<br /> <br /> <br /> ==Klientrakenduste retsensioon meeskonna Tab poolt==<br /> <br /> Meeskonna klientrakenduseks on treeningutele registreerimise rakendus. Rakendus on ehitatud nende poolt loodud veebiteenusele.<br /> Treeninguid saab luua ning nendele saab registreerida. Lisaks on rakendusel sotsiaalmeediale vastav pool, kus kasutajaid saab jälgida, mille tulemusel tekib pealehele nende poolt koostatud treeningud. Kasutajad saavad üksteisele tagasisidet jätta ning neid saab ka blokeerida, mille tulemusena blokeeritud kasutajad ei saa blokeerija treeningutele registreerida.Oleks võinud ka jälgimist ja tagasiside andmist piirata ning üldse peita kasutaja ilmnemist blokeeritud kasutajast, kuid neid võimalusi pole.<br /> Koodi poole pealt on kasutatud korralikult UOW raamistikku: repo'd, interface'd. Huvitav on märgata, et UOW-s on baseurl, mille poole pöördutakse, klassi peal. Tore on näha, et on üritatud seda eraldada ülejäänust. See võimaldab kerget muutust olukorras, kui veebiteenus on kuskil mujal. Selel asukoht oleks võinud olla eraldi konfiguratsioonis.<br /> Vaatemudeleid on küllaga kasutatud, meeskonna enda koodis pole viewbag-e näha.<br /> Tokenid töötavad korralikult. Kasutajaga peab uuesti sisse logima, kui projekt taaskäivitatakse.<br /> Järgnevalt tulevad probleemsed kohad. <br /> Sisse logides väära emailiga jookseb leht kokku kollase surmalehega. See näitab, et html response’d pole päris korralikult tehtud.<br /> Oma andmeid pole võimalik muuta. Sarnase sotsiaalmeedia taustaga rakenduses võiks vähemalt olla nime lahter, millega on parem kasutajaid tuvastada.<br /> Kasutajate ja rollide haldus on olemas, kuid see on välja kommenteeritud. Tehniliselt kasutajate haldus ka töötab, kuid kuna cascate kustutamine on veebiteenusest maha võetud, siis jookseb leht kokku, kui kasutajal on vähemalt 1 seos millegiga. Lisaks näitab kasutajate muutmisel securitystampi ja passwordhashi, mis on loomulikult halb. Meeskonna enda tabelite kustutamisel pole probleemi, sest äriloogikas on see käsitsi ära tehtud, kuid neid kahjuks ei saa jällegi kuidagi muuta, sest see on välja kommenteeritud. Kommenteerimise maha võttes muutmine jällegi jooksutab lehe kokku.<br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et näidati ainult neid omadusi, mis töötasid. Kõik ülejäänud kommenteeriti välja. Meeskond kasutas raamistikku hästi ära. Probleemiks jäi äriloogika, kus ei realiseeritud kõike olemasolevat.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad_VR2&diff=89527 2015-05-30T15:50:40Z

<p>Mpurg: Created page with &quot;==Veebiteenuse retsensioon meeskonna Taandarendajad poolt== Peale Identity mudelitele on meeskonnal veel 6 olemit. Olemites olevad stringid on ilusasti piiratud ning isegi dateti…&quot;</p> <hr /> <div>==Veebiteenuse retsensioon meeskonna Taandarendajad poolt==<br /> Peale Identity mudelitele on meeskonnal veel 6 olemit. Olemites olevad stringid on ilusasti piiratud ning isegi datetime'd on annotatsiooniga tüüp paika pandud, kuid selleks on imelikul kombel Date mitte DateTime. Vea sõnumid on ka kirjutatud. Oma olemitele on enamus ridadele peale kirjutatud Display name, mis teeb rakenduses olemite kujutamise kergemaks.<br /> Veebiteenuse DAL on ehitatud nõuetekohaselt. Olemas on helper'd, interface'd ja repo'd, milles mõnel on kirjutatud vajaminevaid päringuid DbSeti vastu. Probleeme võib tekitada WebAppEFContext, kus meeskond on oma tabelite cascade kustutamised maha võtnud. See tähendab, et iga kirje kustutamisel tuleb teha ise kontrolli, kas teistes tabelites on vastava id-ga objekt enne kustutatud või kuidagi asendatud, et ei tekiks andmebaasis probleeme.<br /> BLL-is on ära kirjeldatud ka treeningutele DTO, kuid see tagastab täies mahus sama treeningu, mis sinna sisse pandi. Sellest võib järeldada, et kõik info, mis saadetakse veebiteenusest klienti, on üldjuhul pikkade graafidena.Väikeste andmemahtudega see tõenäoliselt ei tekita ebameeldivusi. Probleem tekib olukorras, kus kirjeid tuleb palju. Kui päritakse kasutaja siis sellega tuleb kaasa ka kasutajatüüp ning sellega ka list kõikidest kasutajatest, kellel on see tüüp. See võib tekitada tulevikus probleeme.<br /> Kasutajate tuvastamiseks ning haldamiseks kasutasin nende klientrakendust, mis neil on ehitatud sama veebiteenuse poole ja üllatuseks leidsin, et kasutajatele ei panda rolle külge. Lähemalt uurides leidsin, et kliendil on olemas kogu kasutaja ja ta rollide muutmise võimalus, kuid see on lihtsalt välja kommenteeritud layout-st.<br /> Lõpptulemuseks on see, et kuigi kasutajad on olemas ning neid on võimalik hallata, siis õigusi pole kasutatud. Rääkimata turvalisuse poole pealt, et kas kasutajal on õigus midagi muuta. Veebiteenuse poole pealt pole mingeid erilisi kontrolle, et kas on õigus andmeid vaadata või mitte. Võib lihtsalt api lahti teha ning hakata andmeid vaatama.<br /> Statistikat ei peeta, mis teeb ka päringute piiramise võimatuks. Logimine on tehtud NLog loggeriga kohtades, mis on automaatselt loodud. Meeskonna enda poolt pole dokumentatsiooni ega loggimist.<br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et meeskond on hästi kasutanud raamistikku. Probleemiks on aga nende äriloogika.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87569 2015-03-14T08:33:57Z

<p>Mpurg: /* Meeskond Tab */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> '''R0ds poolt kirjutatud retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods2 VariableMoods2]<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid#Retsensioonid retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO MS-TO]<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> ==Meeskond KRTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Ralf Sitska<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> '''Tehtud retsensioonid:'''<br /> <br /> 11. märts 2015 - Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT KRTT] (XML andmefail)<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:ArturJaSobrad XML ülesande retsensioon]<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> <br /> XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Qwerty&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty siin!] (11.03.2015)<br /> <br /> XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;ROKK&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK siin!] (14.03.2015)<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Jekaterina Jakimets<br /> <br /> ==Meeskond Martin==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Martin Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Martin Karu<br /> *Martin Mägi<br /> *Martin Betlem<br /> <br /> ==Dot muzei==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Aap Kaur Suvi<br /> *Indrek Jõgi<br /> *Kristjan Veskimäe<br /> *Sandra Niinepuu - projektijuht<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale NoMethodError asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NoMethodError siin]<br /> <br /> ==Meeskond Artur ja sõbrad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ArturJaSobrad Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anni Klammer<br /> *Artur Tomba<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> <br /> XMLi retsensioon meeskonnale NoMethodError asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NoMethodError siin]<br /> XMLi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Qwerty siin]<br /> <br /> ==Meeskond Error405==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error405 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priidik Soon<br /> *Mihkel Kivisild<br /> *Andre Kaur<br /> <br /> ====Retsensioonid====<br /> XML retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:KRTT KRTT]<br /> <br /> ==Meeskond Vertigo==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:vertigo Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tanel Peet<br /> *Meri-Kris Jaama<br /> *Teele Liblik<br /> *Kätlin Hein<br /> *Liisi Kitsapea<br /> <br /> ==Meeskond NoMethodError==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:NoMethodError Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> ==Meeskond Toidutracker==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Toidutracker#Meeskond Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Julia Kraam<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ==Meeskond Valar Morghulis==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Urmas Hoogma<br /> <br /> '''XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis#XML_t.C3.B6.C3.B6 siin!]'''<br /> <br /> '''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Vertigo&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:vertigo siin!]'''<br /> <br /> '''XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;Error 503&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error_503 siin!]'''<br /> <br /> ==Meeskond Error 503==<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error_503 Error 503 koduleht]<br /> <br /> Meeskonna Liikmed:<br /> *Argo Ind<br /> *Arvo Paomees<br /> <br /> ==Meeskond Qwerty==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Qwerty Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andrei Tverskoi<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Ilja Andrejev<br /> <br /> ==Meeskond Liisa ja Poisid==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Liisa_ja_Poisid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liisa Suurkaev<br /> *Tõnis Suurkaev<br /> *Maanus Indov<br /> <br /> == Meeskond TrainSmart ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TrainSmart Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Janno Mäemets<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML_andmefail siin!]'''<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;SAVI&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML-i_t.C3.B6.C3.B6_retsensioon_meeskonnale_.22SAVI.22 siin!]'''<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa<br /> <br /> == Kruus ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kruus Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vivian Uibo<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> *Rait Saar<br /> *Martin Vahtramäe<br /> <br /> == Ehk lõpetab see aasta ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lopetajad Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Braid Torn<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Helge Saks<br /> *Tarmo Sillajõe<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> <br /> *[[ XML-i töö retsensioon meeskonnale Backbone]]<br /> <br /> == Nipitiri ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nipitiri Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Pihus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Rait Ots<br /> *Ago Kütt<br /> *Merje Kungla<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus on [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#XML_formaadis_admeedastus siin!]'''<br /> <br /> '''Retsensiooni XML lahenduse kohta võid kirjutada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR#Retsensioon siia!]'''<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:ROKK&diff=87568 2015-03-14T08:32:27Z

<p>Mpurg: Created page with &quot;== XML retsentsioon meeskonnalt Tab == * Antud XML on täidetud nõuete kohaselt, kuid selles esineb paar struktuurset viga. Esiteks on kauplustel nimetuse element üleliigne. K…&quot;</p> <hr /> <div>== XML retsentsioon meeskonnalt Tab ==<br /> <br /> * Antud XML on täidetud nõuete kohaselt, kuid selles esineb paar struktuurset viga. Esiteks on kauplustel nimetuse element üleliigne. Kui elemendis on ainult üks element siis võib selle ära jätta nt &lt;kauplus tuup=&quot;riidepood&quot;&gt;Seppäla&lt;/kauplus&gt;. See muudab koodi lühemaks ning arusaadavamaks. Lisaks oleks hea nimetused panna cdata sisse, sest kunagi ei tea milliseid erilisi nimetusi poed välja mõtlevad. Kaks triviaalset probleemi on ka korruseid, mille nimetus võiks lihtsalt olla id, ning kontaktandmed, mis võiksid olla listis, kus epostide ja telefoni numbrite arv vastab vajadusele.<br /> <br /> * XSD puhul jäi silma see, et korruseid tüüpi pole muudetud ning see on endiselt unsignedByte. Üldjuhul tahetakse, et xml-is oleks võimalik rohkem unikaalseid sisestusi sisestada kui 255. Selleks sobiks näiteks unsignedInt, sest üldjuhul id väärtus ei tohiks kunagi olla negatiivne.<br /> <br /> * XSLT-s on tehtud täpselt minimaalne kogus transformatsioone: 2, kuid sellele vaatamata on puudu transformatsioon xml-i. Transformatsioonid ise väljastavad seda, mida lubati.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87198 2015-03-06T08:42:28Z

<p>Mpurg: /* Meeskonnad 2015 */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> ==Meeskond KRTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Ralf Sitska<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87196 2015-03-06T08:40:52Z

<p>Mpurg: /* Meeskonnad 2015 */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> ==Meeskond KRTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Ralf Sitska<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Pizzafy&diff=80333 2014-10-24T15:00:09Z

<p>Mpurg: /* Meeskonna liikmed */</p> <hr /> <div>= Pizzafy =<br /> <br /> == Meeskonna liikmed ==<br /> <br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> *Argo Ind ''projektijuht''<br /> *Arvo Paomees<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> Idee on luua app, mille abil on võimalik kasutajal tellida endale pizzat koju. <br /> App sisaldab:<br /> *Sisaldab mugavat kasutaja liidest.<br /> *Erinevaid valikuid pizza kohtadest, nende hindadest.<br /> *Kasutajal võimalust sisse logida ja registreerida.<br /> <br /> Lisaks veel algeline soft mis suhtleb andmebaasiga, et saada kätte tellimusi.<br /> <br /> <br /> Detailsem informatsioon tulekul.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=80331 2014-10-24T14:57:57Z

<p>Mpurg: /* Päevaõppe meeskonnad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2014''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2014''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''29.11.2014'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''22.12.2014'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br /> <br /> =Teemad 2014 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unity või XNA)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2014=<br /> <br /> Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br /> <br /> ==Päevaõppe meeskonnad ==<br /> ===Meeskond CSharpTest===<br /> Liikmed:<br /> *Mait Poska<br /> *Aita-Leida Kuusepuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br /> Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br /> <br /> ===Meeskond Rods===<br /> Liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> ===Meeskond CRM===<br /> Liikmed: <br /> *Kristjan Tõnismäe<br /> *<br /> *<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CRM]]<br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> ===Meeskond Lillelapsed===<br /> Liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Alari Talvar<br /> *Villu Viirsalu<br /> *Daniil Slobodin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond SupperPenguin===<br /> Liikmed:<br /> *Tauri Busch<br /> *Terje Sõelsepp<br /> *Erika Ehmann<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Raggakana===<br /> Liikmed:<br /> *Aap Kaur Suvi<br /> *Indrek Jõgi<br /> *Murdho Savila<br /> *Sandra Niinepuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Vaiksed===<br /> Liikmed:<br /> *Martin Mägi<br /> *Martin Betlem<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> <br /> ===Meeskond BoxMania===<br /> Liikmed:<br /> *Maanus Indov<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Märt Lõhmus<br /> *Kaarel Kelk<br /> *Eleri Mölder<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br /> <br /> ===Meeskond Taandarendajad===<br /> Liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Meelis Talvis<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond DropDead===<br /> Liikmed:<br /> *Urmas Hoogma<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond Error404===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Kivisild - projektijuht<br /> * Andre Kaur<br /> * Priidik Soon<br /> * Tiit Tallermaa<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond &quot;Aida alla&quot;===<br /> Liikmed:<br /> * Liisa Kunnus<br /> * Johannes Vatsfeldt<br /> * Tanel Pääro<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''&lt;br&gt;<br /> (Soon)<br /> <br /> ===Meeskond Qwerty===<br /> Liikmed:<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Andrei Tverskoi<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond iCook===<br /> Liikmed:<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> *Ralf Sitska<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond Luxus===<br /> Liikmed:<br /> *Anni Klammer<br /> *Tõnis Suurkaev<br /> *Sten Luhtoja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond Hubris===<br /> Liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond Vertigo===<br /> Liikmed:<br /> *Meri-Kris Jaama<br /> *Liisi Kitsapea<br /> *Teele Liblik (projektijuht)<br /> *Tanel Peet <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Pizzafy===<br /> Liikmed:<br /> *Rene Mändel <br /> *Mikk Pürg <br /> *Argo Ind <br /> *Arvo Paomees <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> ==Kaugeõppe meeskonnad ==<br /> <br /> ===Meeskond RemindEm===<br /> Liikmed:<br /> *Kait Vader<br /> *Triin Soosalu<br /> *Imre Padonik<br /> *Mikk Visnap(projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br /> <br /> ===Meeskond DreamTeam===<br /> Liikmed:<br /> *Marju Niinemaa<br /> *Martin Vohla<br /> *Irina Doroš<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond E-rent===<br /> Liikmed:<br /> * Viivi Tammar<br /> * Alex Kaska<br /> * Vladimir Nitsenko<br /> * Maarja Vesi (projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond SimpleGeo===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> * Silver Lumi (projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br /> <br /> ===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br /> Liikmed:<br /> *Andres Mets<br /> *Robert Kullamaa<br /> *Juri Nikitin<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br /> <br /> ===Meeskond Autorent===<br /> Liikmed:<br /> *Hardi Antsov<br /> *Ahti Jõgi (projektijuht)<br /> *Andres Kaljo<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Autorent Wikis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond NimetuRühmitus===<br /> Liikmed:<br /> *Ragne Auling<br /> *Kaidi Parman<br /> *Margit Ool<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> =Mõned näidistööd=<br /> '''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=80330 2014-10-24T14:57:36Z

<p>Mpurg: /* Päevaõppe meeskonnad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2014''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2014''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''29.11.2014'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''22.12.2014'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br /> <br /> =Teemad 2014 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unity või XNA)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2014=<br /> <br /> Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br /> <br /> ==Päevaõppe meeskonnad ==<br /> ===Meeskond CSharpTest===<br /> Liikmed:<br /> *Mait Poska<br /> *Aita-Leida Kuusepuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br /> Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br /> <br /> ===Meeskond Rods===<br /> Liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> ===Meeskond CRM===<br /> Liikmed: <br /> *Kristjan Tõnismäe<br /> *<br /> *<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CRM]]<br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> ===Meeskond Lillelapsed===<br /> Liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Alari Talvar<br /> *Villu Viirsalu<br /> *Daniil Slobodin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond SupperPenguin===<br /> Liikmed:<br /> *Tauri Busch<br /> *Terje Sõelsepp<br /> *Erika Ehmann<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Raggakana===<br /> Liikmed:<br /> *Aap Kaur Suvi<br /> *Indrek Jõgi<br /> *Murdho Savila<br /> *Sandra Niinepuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Vaiksed===<br /> Liikmed:<br /> *Martin Mägi<br /> *Martin Betlem<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> <br /> ===Meeskond BoxMania===<br /> Liikmed:<br /> *Maanus Indov<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Märt Lõhmus<br /> *Kaarel Kelk<br /> *Eleri Mölder<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br /> <br /> ===Meeskond Taandarendajad===<br /> Liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Meelis Talvis<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond DropDead===<br /> Liikmed:<br /> *Urmas Hoogma<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond Error404===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Kivisild - projektijuht<br /> * Andre Kaur<br /> * Priidik Soon<br /> * Tiit Tallermaa<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond &quot;Aida alla&quot;===<br /> Liikmed:<br /> * Liisa Kunnus<br /> * Johannes Vatsfeldt<br /> * Tanel Pääro<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''&lt;br&gt;<br /> (Soon)<br /> <br /> ===Meeskond Qwerty===<br /> Liikmed:<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Andrei Tverskoi<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond iCook===<br /> Liikmed:<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> *Ralf Sitska<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond Luxus===<br /> Liikmed:<br /> *Anni Klammer<br /> *Tõnis Suurkaev<br /> *Sten Luhtoja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond Hubris===<br /> Liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond Vertigo===<br /> Liikmed:<br /> *Meri-Kris Jaama<br /> *Liisi Kitsapea<br /> *Teele Liblik (projektijuht)<br /> *Tanel Peet <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Rods===<br /> Liikmed:<br /> *Rene Mändel <br /> *Mikk Pürg <br /> *Argo Ind <br /> *Arvo Paomees <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> ==Kaugeõppe meeskonnad ==<br /> <br /> ===Meeskond RemindEm===<br /> Liikmed:<br /> *Kait Vader<br /> *Triin Soosalu<br /> *Imre Padonik<br /> *Mikk Visnap(projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br /> <br /> ===Meeskond DreamTeam===<br /> Liikmed:<br /> *Marju Niinemaa<br /> *Martin Vohla<br /> *Irina Doroš<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond E-rent===<br /> Liikmed:<br /> * Viivi Tammar<br /> * Alex Kaska<br /> * Vladimir Nitsenko<br /> * Maarja Vesi (projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond SimpleGeo===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> * Silver Lumi (projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br /> <br /> ===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br /> Liikmed:<br /> *Andres Mets<br /> *Robert Kullamaa<br /> *Juri Nikitin<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br /> <br /> ===Meeskond Autorent===<br /> Liikmed:<br /> *Hardi Antsov<br /> *Ahti Jõgi (projektijuht)<br /> *Andres Kaljo<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Autorent Wikis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond NimetuRühmitus===<br /> Liikmed:<br /> *Ragne Auling<br /> *Kaidi Parman<br /> *Margit Ool<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> =Mõned näidistööd=<br /> '''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66044 2013-10-23T18:41:51Z

<p>Mpurg: /* Allikad */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Mikk Pürg<br /> <br /> Rühm: 15<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] <br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]<br /> <br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3]<br /> <br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4]<br /> <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [8]<br /> <br /> Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[9]<br /> <br /> Õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt. [10]<br /> <br /> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[11]<br /> <br /> Elektroonse arve saad semestri õpingukava kinnitamise järel ÕIS-ist.[12]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> X = 19, Y = 19<br /> <br /> 8 + 8 = 16 EAP<br /> <br /> 8 * 50 + 16 * 50 = 1200 €<br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1 <br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause <br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 <br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5<br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.2.1<br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.3.6<br /> <br /> [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2<br /> <br /> [11] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2<br /> <br /> [12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 4<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66042 2013-10-23T18:41:35Z

<p>Mpurg: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Mikk Pürg<br /> <br /> Rühm: 15<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] <br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]<br /> <br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3]<br /> <br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4]<br /> <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [8]<br /> <br /> Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[9]<br /> <br /> Õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt. [10]<br /> <br /> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[11]<br /> <br /> Elektroonse arve saad semestri õpingukava kinnitamise järel ÕIS-ist.[12]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> X = 19, Y = 19<br /> <br /> 8 + 8 = 16 EAP<br /> <br /> 8 * 50 + 16 * 50 = 1200 €<br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1 <br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause <br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 <br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5<br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.2.1<br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.3.6<br /> <br /> [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2<br /> <br /> [11] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2<br /> <br /> [12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 4</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66040 2013-10-23T18:39:42Z

<p>Mpurg: /* Lahendus */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] <br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]<br /> <br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3]<br /> <br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4]<br /> <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [8]<br /> <br /> Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[9]<br /> <br /> Õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt. [10]<br /> <br /> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[11]<br /> <br /> Elektroonse arve saad semestri õpingukava kinnitamise järel ÕIS-ist.[12]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> X = 19, Y = 19<br /> <br /> 8 + 8 = 16 EAP<br /> <br /> 8 * 50 + 16 * 50 = 1200 €<br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1 <br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause <br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 <br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5<br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.2.1<br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.3.6<br /> <br /> [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2<br /> <br /> [11] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2<br /> <br /> [12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 4</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66039 2013-10-23T18:38:29Z

<p>Mpurg: /* Allikad */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] <br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]<br /> <br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3]<br /> <br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4]<br /> <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [8]<br /> <br /> Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[9]<br /> <br /> Õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt. [10]<br /> <br /> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[11]<br /> <br /> Elektroonse arve saad semestri õpingukava kinnitamise järel ÕIS-ist.[12]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1 <br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause <br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 <br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5<br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.2.1<br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.3.6<br /> <br /> [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2<br /> <br /> [11] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2<br /> <br /> [12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 4</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66037 2013-10-23T18:36:03Z

<p>Mpurg: /* Vastus */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] <br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]<br /> <br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3]<br /> <br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4]<br /> <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [8]<br /> <br /> Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[9]<br /> <br /> Õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt. [10]<br /> <br /> RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[11]<br /> <br /> Elektroonse arve saad semestri õpingukava kinnitamise järel ÕIS-ist.[12]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1 <br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause <br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 <br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66035 2013-10-23T18:33:39Z

<p>Mpurg: /* Allikad */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] <br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]<br /> <br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3]<br /> <br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4]<br /> <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1 <br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> <br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause <br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 <br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66034 2013-10-23T18:33:21Z

<p>Mpurg: /* Vastus */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] <br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2]<br /> <br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3]<br /> <br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4]<br /> <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1 <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66032 2013-10-23T18:32:38Z

<p>Mpurg: /* Allikad */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2] 5.3.6<br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3] 5.2.8.1<br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4] 5.3.6, <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6] 5.2.7<br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6 <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1 <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66030 2013-10-23T18:29:55Z

<p>Mpurg: /* Allikad */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2] 5.3.6<br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3] 5.2.8.1<br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4] 5.3.6, <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6] 5.2.7<br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===<br /> [1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6<br /> [2] punkt 5.3.6 <br /> [3] punkt 5.2.8.1 <br /> [4] punkt 5.3.6<br /> [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6] 5.2.7 Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=66027 2013-10-23T18:28:24Z

<p>Mpurg: /* Vastus */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[2] 5.3.6<br /> Eksamile registreerumine on nõutav: korduseksami puhul ÕISis[3] 5.2.8.1<br /> Õppur võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4] 5.3.6, <br /> Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [5] http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine Kuidas pääsen kordussooritusele? Viimane lause<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6] 5.2.7<br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=65939 2013-10-23T16:28:31Z

<p>Mpurg: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> === Vastus ===<br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. <br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=65824 2013-10-23T14:59:44Z

<p>Mpurg: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> <br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> <br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> <br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> <br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> <br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> === Vastus ===<br /> === Küsimus 1 ===<br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=65819 2013-10-23T14:58:42Z

<p>Mpurg: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> === Vastus ===<br /> === Küsimus 1 ===<br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=65816 2013-10-23T14:57:53Z

<p>Mpurg: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> Tõenäoliselt paljud, kes ülikooli lähevad, ei oma veel selget sihti tulevikuplaanidest. Minul endalgi pole veel kindlat eesmärki, mis ma pärast kooli lõpetamist teen, kuid tean, et see on tihedalt seotud matemaatikaga, kõige tõenäolisemalt IT valdkonnaga. Ma arvan, et see hägusus selgineb veidikenegi nende kaheksa eriala tutvustava loengu järel, kuna nende eesmärgiks on saavutada parem orienteeritus selles valdkonnas ning saada teada rohkem infotehnoloogiast.<br /> Esimeses loengus rääkisid mitmed esinejad õppekorraldusest. Loengus anti ülevaade IT Kolledžist. Muidugi alustati kohe sellega, et kiideti meie valikut just sinna minna. Toodi ka välja, et selle valiku tähtsus jõuab kohale alles pärast kooli, kui on mindud juba tööle. Huvitav väide, kuid eks see ole ka õige, sest hariduse tähtsust saame ikka ainult hinnata siis, kui see on juba omandatud ning praktikas järele proovitud. Loengus räägiti enamasti õppekorralduse struktuurist: mis kraade on võimalik saada, millised erinevad õppesüsteemid seal on, EAP punktide süsteemist, õppekorralduse eeskirjast ning miks see tuleks läbi lugeda. Seda sellepärast, et oleks teada, mida mingis olukorras ette võtta. See loeng andis hea ülevaate ametlikust vaatenurgast, et mida sisseastuja peaks tähele panema pärast seda, kui ta on kooli sisse saanud.<br /> Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli huvitav sellepoolest, et esineja rääkis pigem oma vaatenurgast, koolikogemustest ja nende jagamine võimaldab meil kergemini toime tulla tulevaste õpingutega. Peamiseks teemaks oli õpitu selgeks saamine, vastandades sellega, et eksam ära teha. Ilmselge on see, et teadmiste kasutamiseks praktikas peame need selgeks saama. Peamiseks probleemiks just tudengitel endil on motivatsiooni leidmine, et asi lõpuni viia. Esineja tõi välja huvitava aspekti: motivatsioon mingit teemat õppida tõuseb vastavalt sellele, kui palju sa seda õppinud oled, ehk siis alguses igavana ja mõttetuna tundunud aine muutub seda huvitavamaks, mida rohkem sellesse süveneda ja see omakorda motiveerib edasi informatsiooni omandama. Lisaks andis ta veel mitmeid nõuandeid, kuidas saaks üleüldiselt paremini õppida. Näiteks rühmades õppimine, sest teisi õpetades ning teistelt õppides omandame rohkem, kui lihtsalt ise raamatu taga istudes. Tuleks lasta välja paiste omapoolsel initsatiivil õppimises, et sellega näidata lektorile, et sa tõesti tahad teemast aru saada, sellega tõuseb ka lektori enda soov õpetada. Loeng andis üleüldiselt hea ülevaate motivatsiooni probleemist ning selle lahendamise võimalustest.<br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutuselevõtt. Esineja rääkis pigem teoreetiliselt, et mis see innovatsioon on, kuidas seda saab rakendada ning kus. Innovatsiooni kasulikkus ei seisne mitte uue idee välja mõtlemises, vaid pigem selle idee praktilises kasutamises. Pole vahet, kui hea su teooria on, kui seda pole võimalik kasutada, jääb see ainult mõtteks paberil. Tänapäevasel informatsiooni ajastul on ideid palju, kuid on vaja pigem lahendusi olemasolevatele probleemidele, kui suvalisi mõtteid. Muidugi on konkurents ka asjasse sekkunud. Nagu tehnoloogia areng , kiireneb ka ideede nn. eluiga: lühikese ajaga on vaja kiirelt turule tulla praktilise lahendusega ning vastavalt siis kas edukalt läbi lüüa või kiirelt põruda. Siin on näha tänapäeva kiire elu hirmutav külg, mille esineja välja toob:selleks, et kiirelt midagi ehitada, tuleb ka kiirelt põruda, et saaks võimalikult kiirelt õppida ning välja tulla uute , paremate lahendustega. Loeng andis õpetliku vaatenurga just uutele ettevõtjatele, kuid samas mind isiklikult veidi hirmutab ka säärane maailm, kus tuleb otse kui konveierilindi pealt hulganisti ideid ning meie eesmärk on selles kiires süsteemis midagi uut välja mõelda. Huvitav oli loeng sellepoolest,et andis mulle teadmise: tuleb hoolikalt oma otsuseid kaalutleda, enne, kui neid täide viia.<br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo Randel küberpättusest. Iga uue leiutisega leidub ikka neid, kes proovivad neid kuritarvitades kasumit teenida. Sarnaselt on ka IT maailmaga. Esindaja andis ülevaate sellest valdkonnast, kuid kuna teema on äärmiselt lai, siis rääkis ta täpsemalt DoS-st. Tegemist on Denial of service ründega, kus mingisugust teenust või veebilehte rünnatakse suure koguse andmetega, et teenus ei saa enam mõnda aega suure koormuse all toimida. Esineja tutvustas, kui keerulised reaalselt need ründed on ning kui palju inimesi sarnaseid teenuseid pakuvad. Teema on mahukam ning keerulisem, kui algselt arvasin ning selle tähtsus ainult kasvab, eriti Eestis, kus erinevaid interneti lahendusei, mida võib rünnata, on palju.<br /> Viiendas loengus rääkis Andres Kärver elufilosoofiast ning IT Eestist. Ta on lõpetanud IT Kolledži ning hetkel valdab põhimõtteliselt ühe mehe ettevõtet. Kooliõpingute ja päriselu vahe on suur, ning tööl toime tulemiseks on vaja palju õppida, eriti veel IT valdkonnas, mis areneb äärmiselt kiirelt. Esineja tutvustas teemat just ettevõtja vaatenurgast . Õpingutest tõi ta välja matemaatika ja majanduse. Isiklikult ei nõustu, et pead olema viieline matemaatikas, et programmeerimises olla tipus, kuid samas on reaalained olulised just probleemide lahendamise vaatenurgast, mida matemaatika annab tõenäoliselt kõige paremini. Majandust on muidugi vaja tulevase ettevõtte käigus hoidmiseks ning võib-olla, mis veelgi tähtsam: maksude optimeerimiseks. Kulusid on palju, eriti veel Eestis, kus firmad on väikesed. Selle lahendamiseks on vaja hoida maksudel silma peal ning rohkem maksta dividentidena ning esemetega firmakulude arvelt, kui reaalse palgaga. Ta andis veel mitmeid nõuandeid nii kooli edukaks läbimiseks, kui ka töötamisel, mida saaks kokku võtta kolme fraasiga: hoida helget meelt, aega planeerida ning teha kvaliteetset tööd. Kuigi ma ei nõustunud mõndade mõtetega, oli loeng õpetlik.<br /> Kuues loeng oli sisuliselt kõige spetsiifilisem, sellepärast ka esitlus polnud väga meeltmööda. Erki Naumanis ja Juri Gavrilenkov rääkisid monitooringust, täpsemalt oma töökohast Skype seire meeskonnas. Põhimõtteliselt monitooring seisneb selles, et nad jägivad mingi serveri ülevalolekut ning kui tekib häire, siis nad peavad võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutsema, et see õigesse kohta teatada ning võimalusel üleüldse ennetada probleeme. Loengul mulle eriti ei meeldinud nende üldine suhtumine töösse. Töökoha vajalikkus põhjendati selgelt ära: monitoorimine on mahukas protsess, millega adminnid, koos oma teiste kohustustega, tegeleda ei saa, kuid nende üleolev suhtumine, muidugi poolikult naljatledes, koos nende madala kvaliteediga slaidide ning kohmaka esitusega, jättis halva maitse suhu, mis omamoodi on positiivne, sest siis ma ei soovigi sarnasele ametile tööle minna. Minu arvates keskenduti ka liiga palju Nagiose kirjeldamisele, mille tõttu enamik infost läks kaotsi. Üldiselt monitoorimise koha pealt oli huvitav, sest see näitas, kuidas tehnoloogia arenemisel võib tekkida ühest ametikohast mitu, kuid enda soov sarnasele töökohale minna langes.<br /> Seitsmes ja kohati kõige kaasahaaravam loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“, mille esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Lonegus tutvustati, mida teeb Nortal. See on tarkvaraarendusettevõtte, mis on keskendunud vaid mõnele valdkonnale, kuid teeb seda hästi: e-riik, it lahendused, energeetika, finants, haigla infosüsteem. Lisaks räägiti arendamise süsteemist ning suhtluse tähtsusest. Vananenud arusaam on see, et tarkvara arendamine ei vaja erilist suhtlemist. Mitte ainult kliendi ja arendaja vahel, vaid ka meeskonna vahel, et töö laabuks efektiivselt. Lisaks tutvustati ka, kui keeruline on reaalne protsess, et tarkvara tööle saada. Pärast arendamist on vaja testida, et programm töötaks ning töö ei lõppe tarkvara välja laskmisega: veel on vaja pisivigu lahendada, tagada kasutajatugi, võib-olla isegi integreerida teisi muudatusi, mille peale klient pärast tuli ning lisaks sellele on vaja serverit kuskil hoida, mis teenust üleval peab. Anti ka nõuandeid, kuidas saada superstaariks IT alal. Tähtsaim on kogemuste kogumine: õpi, käi tööl, tee rühmaprojekte, liitu opensource-ga. Tähtsad on ka eetilised punktid, nagu tarkvara arendamine oodatust natukene paremini. Seda nii maine tõstmise pärast, kuid ka enda arendamiseks. Loeng oli nii sujuvalt ja hästi ette kantud, et kohe tahaks esimesel võimalusel nende pakutud suveülikooli programmist osa võtta.<br /> Kaheksandat loengut, mis oli rohkem nagu sotsiaalne eksperiment kui midagi muud, kandis ette Merle Liisu Lindma, kes rääkis suhtumisest. Ta jagas oma elukogemusi, rääkides elust, suhtumisest ja väärtustest. Peamiseks teemaks oli see, et sa näed seda, mida tahad. Sinu suhtumine näitab seda, mida sa näed ning mõjutab sinu tulevaseid otsuseid. Ta tutvustas ka erinevaid meetodeid, kuidas leida üles sind piinav probleem ning see lahendada, sest on kergem sellega ühelepoole saada ning oma eluga edasi minna, kui piinelda sellega mitu aastat. Üheks oli miks küsimus: küsi endalt, miks see või teine asi sulle ei meeldi ning küsi sellele miks. Jätka küsimisega, kuni jõuad tuumani ning lahenda probleem. Terve loengu käigus rääkis ta sarnastest pehmetest teemadest, mille lõplik eesmärk oli minu arvates jõuda punktini, et tegeleda alaga, mis sind huvitab ning pidevalt õppida uusi tarkusi. Eksperimendi pool seisnes selles, et pidime oma pinginaabriga sarnastel teemadel vestlema. Esimene kord oli teemaks, kust tulen ja kuhu lähen, ning teiseks korraks oli, millisena sa ennast tulevikus näed. See oli huvitav kogemus sellepärast, et pidid justkui läbi elama seda loengut. Vaatamata sellele, et palju uut ja kasulikku teada ei saanud, oli loeng siiski hea.<br /> Erialatutvustuse loengud olid põnevad ja õpetlikud. Teemadeks olid nii IT spetsiifiline info, kui ka teadmised, mis on kasuks enda arengus. Mul endal aitavad saadud teadmised kergemini orienteeruda siin valdkonnas, kuhu ma tulin ikkagi suurelt jaolt võhikuna. Sain ka kinnitust oma soovile tulevikus tegeleda infotehnoloogiaga ning loodetavasti algab see sellega, et ma edukalt lõpetan selle ülikooli.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> === Vastus ===<br /> === Küsimus 1 ===<br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=65814 2013-10-23T14:57:09Z

<p>Mpurg: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> === Vastus ===<br /> === Küsimus 1 ===<br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> === Lahendus ===<br /> === Allikad ===</div>

Mpurg https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mpurg&diff=65810 2013-10-23T14:56:36Z

<p>Mpurg: Created page with &quot;= Erialatutvustuse aine arvestustöö = == Essee == == Õpingukorralduse küsimused == === Küsimus A === === Vastus === === Küsimus 1 === === Vastus === === Ülesanne === === L…&quot;</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> == Essee ==<br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> === Vastus ===<br /> === Küsimus 1 ===<br /> === Vastus ===<br /> === Ülesanne ===<br /> === Lahendus ===</div>

Mpurg