<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Mpuusepp</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Mpuusepp"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Mpuusepp"/>
	<updated>2026-05-07T08:06:45Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44674</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44674"/>
		<updated>2011-12-14T21:20:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Kood. */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekstide uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimisi, mis võimaldab tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on efektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema nagu Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavat kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi klasse vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Valmistoote retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
installeerimise käigus installeeriti Crystal töövahendid ja seejärel Laoprogramm.&lt;br /&gt;
Kuna programm arvestas lokaalses arvutis oleva andmebaasiga, siis tuli andmebaasiühendus ümber häälestada. Proovisin paari config faili muuta, kuid ei aidanud. Programm jooksis kokku.&lt;br /&gt;
Proovisin lähtekoodi kaudu rakendust testida. Asendasin mitmes kohas ConnectionStringi ja sain programmi käima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendus.===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna alguses oli tegu andmebaasiühendusega käima saamisega, viskas programm veateateid.&lt;br /&gt;
Programmitekstide hilisemas koodivaatlusel selgus, et andmete baasi kirjutamise protseduurides oli veapüüdja kodeeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on intuitiivne ja sarnaneb uuemate Microsofti toodetega menüü ülesehituse poolest. &lt;br /&gt;
Uute akende avamisel häiris alguses akende teistmoodi avanemine: tavapäraselt tuleb uus akend teiste peale, kuid selles programmis läheb sakina taustale nagu veebisirvijates. Hiljem harjudes teadsin vaadata ja ei avanud enam kahte korda sama akent.&lt;br /&gt;
Programmimenüüs on eraldatud ostud ja müügipool. Iga nimekirja kõrval oli nupuke uue lisamiseks, näiteks &#039;Hankijad&#039; koos &#039;Uus hankija&#039;. &lt;br /&gt;
Uue objekti lisamisel kinnitamiseks tuli vajutada &#039;Salvesta&#039;, mille järel tehti lahtrid tühjaks. Alguses ehmatas ja tekitas kahtlusi andmekao suhtes, kuid andmed salvestusid korrektselt. Programmi mõningase kasutuse järel ei häirinud see enam. Uue objekti lisamisel ei ilmunud objekt vastavatesse nimekirjadesse, kui need olid avatud. Avades vastava nimekirja uuesti , oli uus lisatu näha.&lt;br /&gt;
Olles dokumendi sestamisel avastnud, et on uut kliendti või artiklit vaja, sai uut lihtsalt lisada, kuid ta ei ilmnud valikutesse. Dokument tuli sulgeda ja uuesti lahti võtta. Paistab, et peab enne dokumendi alustamist olema uued asjad sisestatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve sisestamisel ei võta toote hinda, koguse sisestamise järel summat ei arvutanud, kokkusummat pole üldse näha. Arve printimisel saab CrystalReportiga seotud exceptioni, mis on töötlemata. Printimiseosa ei testinud rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Positiivse poole pealt oli vigaste lahtrite märgistamine punase raamiga tähelepanu juhtimiseks. Programmis oli abiinfo, milles oli kirjas ka olukord, kui funktsionaalsus on puudu. Abiinfo oli kooskõlas reaalse programmiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kood.===&lt;br /&gt;
Kood oli ära jagatud väiksematesse kataloogidesse: Artikkel, Dokument ja klient. Oskuslikult oli ära kasutatud objektide pärimisi. Oli loodud klass dokument ja sellest päritud nii ostudokkument kui ka müügidokument. Samuti Kliendi baasil oli loodud Tarnija.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodis on kasutatud #region plokki, mis võimaldab koodi kokku &amp;quot;klappida&amp;quot; koodi ülevaatamisel arendamise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44673</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44673"/>
		<updated>2011-12-14T21:16:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Kood. */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekstide uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimisi, mis võimaldab tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on efektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema nagu Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavat kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi klasse vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Valmistoote retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
installeerimise käigus installeeriti Crystal töövahendid ja seejärel Laoprogramm.&lt;br /&gt;
Kuna programm arvestas lokaalses arvutis oleva andmebaasiga, siis tuli andmebaasiühendus ümber häälestada. Proovisin paari config faili muuta, kuid ei aidanud. Programm jooksis kokku.&lt;br /&gt;
Proovisin lähtekoodi kaudu rakendust testida. Asendasin mitmes kohas ConnectionStringi ja sain programmi käima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendus.===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna alguses oli tegu andmebaasiühendusega käima saamisega, viskas programm veateateid.&lt;br /&gt;
Programmitekstide hilisemas koodivaatlusel selgus, et andmete baasi kirjutamise protseduurides oli veapüüdja kodeeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on intuitiivne ja sarnaneb uuemate Microsofti toodetega menüü ülesehituse poolest. &lt;br /&gt;
Uute akende avamisel häiris alguses akende teistmoodi avanemine: tavapäraselt tuleb uus akend teiste peale, kuid selles programmis läheb sakina taustale nagu veebisirvijates. Hiljem harjudes teadsin vaadata ja ei avanud enam kahte korda sama akent.&lt;br /&gt;
Programmimenüüs on eraldatud ostud ja müügipool. Iga nimekirja kõrval oli nupuke uue lisamiseks, näiteks &#039;Hankijad&#039; koos &#039;Uus hankija&#039;. &lt;br /&gt;
Uue objekti lisamisel kinnitamiseks tuli vajutada &#039;Salvesta&#039;, mille järel tehti lahtrid tühjaks. Alguses ehmatas ja tekitas kahtlusi andmekao suhtes, kuid andmed salvestusid korrektselt. Programmi mõningase kasutuse järel ei häirinud see enam. Uue objekti lisamisel ei ilmunud objekt vastavatesse nimekirjadesse, kui need olid avatud. Avades vastava nimekirja uuesti , oli uus lisatu näha.&lt;br /&gt;
Olles dokumendi sestamisel avastnud, et on uut kliendti või artiklit vaja, sai uut lihtsalt lisada, kuid ta ei ilmnud valikutesse. Dokument tuli sulgeda ja uuesti lahti võtta. Paistab, et peab enne dokumendi alustamist olema uued asjad sisestatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve sisestamisel ei võta toote hinda, koguse sisestamise järel summat ei arvutanud, kokkusummat pole üldse näha. Arve printimisel saab CrystalReportiga seotud exceptioni, mis on töötlemata. Printimiseosa ei testinud rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Positiivse poole pealt oli vigaste lahtrite märgistamine punase raamiga tähelepanu juhtimiseks. Programmis oli abiinfo, milles oli kirjas ka olukord, kui funktsionaalsus on puudu. Abiinfo oli kooskõlas reaalse programmiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kood.===&lt;br /&gt;
Kood oli ära jagatud väiksematesse gruppidesse. Oskuslikult oli ära kasutatud objektide pärimisi. Oli loodud klass dokument ja sellest päritud nii ostudokkument kui ka müügidokument.&lt;br /&gt;
koodis on kasutatud #region plokki, mis võimaldab koodi kokku &amp;quot;klappida&amp;quot; koodi ülevaatamisel arendamise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44672</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44672"/>
		<updated>2011-12-14T21:16:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Kood. */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekstide uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimisi, mis võimaldab tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on efektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema nagu Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavat kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi klasse vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Valmistoote retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
installeerimise käigus installeeriti Crystal töövahendid ja seejärel Laoprogramm.&lt;br /&gt;
Kuna programm arvestas lokaalses arvutis oleva andmebaasiga, siis tuli andmebaasiühendus ümber häälestada. Proovisin paari config faili muuta, kuid ei aidanud. Programm jooksis kokku.&lt;br /&gt;
Proovisin lähtekoodi kaudu rakendust testida. Asendasin mitmes kohas ConnectionStringi ja sain programmi käima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendus.===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna alguses oli tegu andmebaasiühendusega käima saamisega, viskas programm veateateid.&lt;br /&gt;
Programmitekstide hilisemas koodivaatlusel selgus, et andmete baasi kirjutamise protseduurides oli veapüüdja kodeeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on intuitiivne ja sarnaneb uuemate Microsofti toodetega menüü ülesehituse poolest. &lt;br /&gt;
Uute akende avamisel häiris alguses akende teistmoodi avanemine: tavapäraselt tuleb uus akend teiste peale, kuid selles programmis läheb sakina taustale nagu veebisirvijates. Hiljem harjudes teadsin vaadata ja ei avanud enam kahte korda sama akent.&lt;br /&gt;
Programmimenüüs on eraldatud ostud ja müügipool. Iga nimekirja kõrval oli nupuke uue lisamiseks, näiteks &#039;Hankijad&#039; koos &#039;Uus hankija&#039;. &lt;br /&gt;
Uue objekti lisamisel kinnitamiseks tuli vajutada &#039;Salvesta&#039;, mille järel tehti lahtrid tühjaks. Alguses ehmatas ja tekitas kahtlusi andmekao suhtes, kuid andmed salvestusid korrektselt. Programmi mõningase kasutuse järel ei häirinud see enam. Uue objekti lisamisel ei ilmunud objekt vastavatesse nimekirjadesse, kui need olid avatud. Avades vastava nimekirja uuesti , oli uus lisatu näha.&lt;br /&gt;
Olles dokumendi sestamisel avastnud, et on uut kliendti või artiklit vaja, sai uut lihtsalt lisada, kuid ta ei ilmnud valikutesse. Dokument tuli sulgeda ja uuesti lahti võtta. Paistab, et peab enne dokumendi alustamist olema uued asjad sisestatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve sisestamisel ei võta toote hinda, koguse sisestamise järel summat ei arvutanud, kokkusummat pole üldse näha. Arve printimisel saab CrystalReportiga seotud exceptioni, mis on töötlemata. Printimiseosa ei testinud rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Positiivse poole pealt oli vigaste lahtrite märgistamine punase raamiga tähelepanu juhtimiseks. Programmis oli abiinfo, milles oli kirjas ka olukord, kui funktsionaalsus on puudu. Abiinfo oli kooskõlas reaalse programmiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kood.===&lt;br /&gt;
Kood oli ära jagatud väiksematesse gruppidesse. Oskuslikult oli ära kasutatud objektide pärimisi. Oli loodud klass dokument ja sellest päritud nii ostudokkument kui ka müügidokument.&lt;br /&gt;
koodis on kasutatud #region plokki, mis võimaldab koodi kokku &amp;quot;klappida&amp;quot; koodi ülevaatamisel arendamise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond Leemurdotnet&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44669</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44669"/>
		<updated>2011-12-14T21:03:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Valmistoote retsensioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekstide uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimisi, mis võimaldab tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on efektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema nagu Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavat kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi klasse vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Valmistoote retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
installeerimise käigus installeeriti Crystal töövahendid ja seejärel Laoprogramm.&lt;br /&gt;
Kuna programm arvestas lokaalses arvutis oleva andmebaasiga, siis tuli andmebaasiühendus ümber häälestada. Proovisin paari config faili muuta, kuid ei aidanud. Programm jooksis kokku.&lt;br /&gt;
Proovisin lähtekoodi kaudu rakendust testida. Asendasin mitmes kohas ConnectionStringi ja sain programmi käima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendus.===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna alguses oli tegu andmebaasiühendusega käima saamisega, viskas programm veateateid.&lt;br /&gt;
Programmitekstide hilisemas koodivaatlusel selgus, et andmete baasi kirjutamise protseduurides oli veapüüdja kodeeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on intuitiivne ja sarnaneb uuemate Microsofti toodetega menüü ülesehituse poolest. &lt;br /&gt;
Uute akende avamisel häiris alguses akende teistmoodi avanemine: tavapäraselt tuleb uus akend teiste peale, kuid selles programmis läheb sakina taustale nagu veebisirvijates. Hiljem harjudes teadsin vaadata ja ei avanud enam kahte korda sama akent.&lt;br /&gt;
Programmimenüüs on eraldatud ostud ja müügipool. Iga nimekirja kõrval oli nupuke uue lisamiseks, näiteks &#039;Hankijad&#039; koos &#039;Uus hankija&#039;. &lt;br /&gt;
Uue objekti lisamisel kinnitamiseks tuli vajutada &#039;Salvesta&#039;, mille järel tehti lahtrid tühjaks. Alguses ehmatas ja tekitas kahtlusi andmekao suhtes, kuid andmed salvestusid korrektselt. Programmi mõningase kasutuse järel ei häirinud see enam. Uue objekti lisamisel ei ilmunud objekt vastavatesse nimekirjadesse, kui need olid avatud. Avades vastava nimekirja uuesti , oli uus lisatu näha.&lt;br /&gt;
Olles dokumendi sestamisel avastnud, et on uut kliendti või artiklit vaja, sai uut lihtsalt lisada, kuid ta ei ilmnud valikutesse. Dokument tuli sulgeda ja uuesti lahti võtta. Paistab, et peab enne dokumendi alustamist olema uued asjad sisestatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve sisestamisel ei võta toote hinda, koguse sisestamise järel summat ei arvutanud, kokkusummat pole üldse näha. Arve printimisel saab CrystalReportiga seotud exceptioni, mis on töötlemata. Printimiseosa ei testinud rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Positiivse poole pealt oli vigaste lahtrite märgistamine punase raamiga tähelepanu juhtimiseks. Programmis oli abiinfo, milles oli kirjas ka olukord, kui funktsionaalsus on puudu. Abiinfo oli kooskõlas reaalse programmiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kood.===&lt;br /&gt;
Kood oli ära jagatud väiksematesse gruppidesse. Oskuslikult oli ära kasutatud objektide pärimisi. Oli loodud klass dokument ja sellest päritud nii ostudokkument kui ka müügidokument.&lt;br /&gt;
koodis on kasutatud #region plokki, mis võimaldab koodi kokku &amp;quot;klappida&amp;quot; koodi ülevaatamisel arendamise käigus.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44668</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44668"/>
		<updated>2011-12-14T21:02:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Valmistoote retsensioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekstide uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimisi, mis võimaldab tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on efektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema nagu Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavat kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi klasse vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Valmistoote retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
installeerimise käigus installeeriti Crystal töövahendid ja seejärel Laoprogramm.&lt;br /&gt;
Kuna programm arvestas lokaalses arvutis oleva andmebaasiga, siis tuli andmebaasiühendus ümber häälestada. Proovisin paari config faili muuta, kuid ei aidanud. Programm jooksis kokku.&lt;br /&gt;
Proovisin lähtekoodi kaudu rakendust testida. Asendasin mitmes kohas ConnectionStringi ja sain programmi käima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna alguses oli tegu andmebaasiühendusega käima saamisega, viskas programm veateateid.&lt;br /&gt;
Programmitekstide hilisemas koodivaatlusel selgus, et andmete baasi kirjutamise protseduurides oli veapüüdja kodeeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on intuitiivne ja sarnaneb uuemate Microsofti toodetega menüü ülesehituse poolest. &lt;br /&gt;
Uute akende avamisel häiris alguses akende teistmoodi avanemine: tavapäraselt tuleb uus akend teiste peale, kuid selles programmis läheb sakina taustale nagu veebisirvijates. Hiljem harjudes teadsin vaadata ja ei avanud enam kahte korda sama akent.&lt;br /&gt;
Programmimenüüs on eraldatud ostud ja müügipool. Iga nimekirja kõrval oli nupuke uue lisamiseks, näiteks &#039;Hankijad&#039; koos &#039;Uus hankija&#039;. &lt;br /&gt;
Uue objekti lisamisel kinnitamiseks tuli vajutada &#039;Salvesta&#039;, mille järel tehti lahtrid tühjaks. Alguses ehmatas ja tekitas kahtlusi andmekao suhtes, kuid andmed salvestusid korrektselt. Programmi mõningase kasutuse järel ei häirinud see enam. Uue objekti lisamisel ei ilmunud objekt vastavatesse nimekirjadesse, kui need olid avatud. Avades vastava nimekirja uuesti , oli uus lisatu näha.&lt;br /&gt;
Olles dokumendi sestamisel avastnud, et on uut kliendti või artiklit vaja, sai uut lihtsalt lisada, kuid ta ei ilmnud valikutesse. Dokument tuli sulgeda ja uuesti lahti võtta. Paistab, et peab enne dokumendi alustamist olema uued asjad sisestatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve sisestamisel ei võta toote hinda, koguse sisestamise järel summat ei arvutanud, kokkusummat pole üldse näha. Arve printimisel saab CrystalReportiga seotud exceptioni, mis on töötlemata. Printimiseosa ei testinud rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Positiivse poole pealt oli vigaste lahtrite märgistamine punase raamiga tähelepanu juhtimiseks. Programmis oli abiinfo, milles oli kirjas ka olukord, kui funktsionaalsus on puudu. Abiinfo oli kooskõlas reaalse programmiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kood.===&lt;br /&gt;
Kood oli ära jagatud väiksematesse gruppidesse. Oskuslikult oli ära kasutatud objektide pärimisi. Oli loodud klass dokument ja sellest päritud nii ostudokkument kui ka müügidokument.&lt;br /&gt;
koodis on kasutatud #region plokki, mis võimaldab koodi kokku &amp;quot;klappida&amp;quot; koodi ülevaatamisel arendamise käigus.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44667</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=44667"/>
		<updated>2011-12-14T20:55:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekstide uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimisi, mis võimaldab tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on efektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema nagu Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavat kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi klasse vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Valmistoote retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
installeerimise käigus installeeriti Crystal töövahendid ja seejärel Laoprogramm.&lt;br /&gt;
Kuna programm arvestas lokaalses arvutis oleva andmebaasiga, siis tuli andmebaasiühendus ümber häälestada. Proovisin paari config faili muuta, kuid ei aidanud. Programm jooksis kokku.&lt;br /&gt;
Proovisin lähtekoodi kaudu rakendust testida. Asendasin mitmes kohas ConnectionStringi ja sain programmi käima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna alguses oli tegu andmebaasiühendusega käima saamisega, viskas programm veateateid.&lt;br /&gt;
Programmitekstide hilisemas koodivaatlusel selgus, et andmete baasi kirjutamise protseduurides oli veapüüdja kodeeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on intuitiivne ja sarnaneb uuemate Microsofti toodetega menüü ülesehituse poolest. Uute akende avamisel häiris alguses akende teistmoodi avanemine: tavapäraselt tuleb uus akend teiste peale, kuid selles programmis läheb sakina taustale. Hiljem harjudes teadsin vaadata ja ei avanud enam kahte korda sama akent.&lt;br /&gt;
Programmimenüüs on eraldatud ostud ja müügipool. Iga nimekirja kõrval oli nupuke uue lisamiseks, näiteks &#039;Hankijad&#039; koos &#039;Uus hankija&#039;. &lt;br /&gt;
Uue objekti lisamisel kinnitamiseks tuli vajutada &#039;Salvesta&#039;, mille järel tehti lahtrid tühjaks. Alguses ehmatas ja tekitas kahtlusi andmekao suhtes, kuid andmed salvestusid korrektselt. Programmi mõningase kasutuse järel ei häirinud see enam. Uue objekti lisamisel ei ilmunud objekt vastavatesse nimekirjadesse, kui need olid avatud. Avades vastava nimekirja uuesti , oli uus lisatu näha.&lt;br /&gt;
Olles dokumendi sestamisel avastnud, et on uut kliendti või artiklit vaja, sai uut lihtsalt lisada, kuid ta ei ilmnud valikutesse. Dokument tuli sulgeda ja uuesti lahti võtta. Paistab, et peab enne dokumendi alustamist olema uued asjad sisestatud.&lt;br /&gt;
Arve sisestamisel ei võta toote hinda, koguse sisestamise järel summat ei arvutanud, kokkusummat pole üldse näha. Arve printimisel saab CrystalReportiga seotud exceptioni, mis on töötlemata. Printimiseosa ei testinud rohkem.&lt;br /&gt;
Positiivse poole pealt oli vigaste lahtrite märgistamine punase raamiga tähelepanu juhtimiseks. Programmis oli abiinfo, milles oli kirjas ka olukord, kui funktsionaalsus on puudu. Abiinfo oli kooskõlas reaalse programmiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kood.&lt;br /&gt;
Kood oli ära jagatud väiksematesse gruppidesse. Oskuslikult oli ära kasutatud objektide pärimisi. Oli loodud klass dokument ja sellest päritud nii ostudokkument kui ka müügidokument.&lt;br /&gt;
koodis on kasutatud #region plokki, mis võimaldab koodi kokku &amp;quot;klappida&amp;quot; koodi ülevaatamisel arendamise käigus.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=43667</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=43667"/>
		<updated>2011-12-01T22:12:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekside uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimist, mis võimaldaks tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on effektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavad kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi classe vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=43617</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=43617"/>
		<updated>2011-12-01T20:47:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Analüüsi retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekside uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimist, mis võimaldaks tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on effektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavad kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi classe vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=43615</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=43615"/>
		<updated>2011-12-01T20:47:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Prototüübi retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekside uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimist, mis võimaldaks tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on effektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavad kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi classe vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=43614</id>
		<title>Talk:TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:TeravC&amp;diff=43614"/>
		<updated>2011-12-01T20:46:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, vastasel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Update:&#039;&#039;&#039; käesolevaks hetkeks (26.10) on valmis saanud meeskonna poolt korralik andmemudel, seega palume eelmist lõiku lugeda valikuliselt :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult võib samuti piisavalt suureks kujuneda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ning on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond LeemurDotNet&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-Prototüübi retsensioon-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hinnangu aluseks on prototüüpi protokollimine ja 26.11.2011 seisu lähtetekside uurimine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides:&lt;br /&gt;
Kiitvalt tuleb märkida iganädalasi arenduse protokollimist, mis võimaldaks tellijal testida varem  kui väljakuulutatud tähtaeg.&lt;br /&gt;
Grupp on effektiivselt kasutanud kolmandate tegijate loodud komponente. &lt;br /&gt;
Näiteks saab tuua kasutajaliidese menüüde osa, mis peaks välja nägema Office 2010 menüüd.&lt;br /&gt;
Tulevastel kasutajatel on abiks näha tuttavad kasutajaliidest.&lt;br /&gt;
Lisaks menüüdele on kasutusel aknahaldussüsteem AvalonDock.&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on sümpaatne ja intuitiivne, menüüst avatavad loetelud ja võimalus lisada loetellu on grupeeritud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi ülevaatamisel on tuntav ühtlane stiil, kasutatakse mitmeid uusi classe vanade laiendamise kaudu.&lt;br /&gt;
Klasside loomisel on grupeeritud tabeli klassid koos meetoditega loogiliselt gruppidesse: dokumendiga seotu, kontaktiga seotu ja artikliga seotu.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=41635</id>
		<title>Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, kaugõpe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=41635"/>
		<updated>2011-11-06T23:25:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Mairo Puusepp */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Jaan Igamees=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hendrik Milt=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Remote Media Streaming]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tarvo Rohiväli=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[WinRM]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tarmo Sillajõe=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[BitLocker To Go (ülekirjutatav teema)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Remote_Media_Streaming&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Marika Mäemets=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Kuidas kopeerida faile mitmesse arvutisse]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kohandatud_Windows_PE-st_ISO_ja_algk%C3%A4ivituva_USB_loomine&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_klahvikombinatsioonid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Gerli Kaunissaar=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Parental Controls]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Madis Lauri=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Internet Connection Sharing (ICS)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mairo Puusepp=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Net.exe]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Management_Instrumentation_(WMI)&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Oliver Dalberg=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Volume Activation Management Tool (VAMT) 2.0]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Volume_Activation_Management_Tool_(VAMT)_2.0&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ragnar Vutt=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows 7 klahvikombinatsioonid]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: &lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Jüri Kalbin=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[User account security]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Aleksandr Laidoner=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Background Intelligent Transfer Service(BITS)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Aive Haavel=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis.]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29#Gerli_Kaunissaar&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rasmus Hommuk=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Kohandatud Windows PE-st ISO ja algkäivituva USB loomine]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Net.exe&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_kopeerida_faile_mitmesse_arvutisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Dagmar Arro=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows 7 Mac&#039;il]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il]&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meelis Kurnikov=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Kuidas teiste arvutite toiteseadeid muuta]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IPv4_seadistamine&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Runas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erkki Judanov=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[NAT teostamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls]&lt;br /&gt;
* Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Backup_and_Restore_kasutamine_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tenno Laanemets=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus (ülekirjutatav teema)]]&lt;br /&gt;
* Arvestus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29]]&lt;br /&gt;
* Arvestus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Einar Kivisalu=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows Management Instrumentation (WMI)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: &lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Indrek Soostar=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[IPv4 seadistamine]]&lt;br /&gt;
*Arvustus1:&lt;br /&gt;
*Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Raul Marks=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid) (ülekirjutatav teema)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Priit Lume=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[runas]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sten Mentunen=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Multiboot arvuti: Windows 7, XP ja Ubuntu Linux]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: &lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Silver Vesi=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Backup and Restore kasutamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Runas&lt;br /&gt;
* Arvustus2:[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)_(%C3%BClekirjutatav_teema)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Andres Sööt=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows Recovery Enviroment]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment]&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Andres Käver=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[VHD installatsioon ja kasutamine praktikas]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: &lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ergo Mägi=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Microsoft Security Essentials]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Peeter Tomusk=&lt;br /&gt;
* Referaat: Windows juhend: Kuidas GPO abil rakendusi paigaldada (kirjutamisel)&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:User_account_security&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_7_Mac%27il&amp;diff=41634</id>
		<title>Talk:Windows 7 Mac&#039;il</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_7_Mac%27il&amp;diff=41634"/>
		<updated>2011-11-06T23:24:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Mairo Puusepp */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Madis Lauri=&lt;br /&gt;
Sisu: Selge ja lihtsalt seletatud, ka tavakasutaja peaks olema võimeline selle juhendi järgi toimetama. Lisaks on kirjeldatud erinevad viisid eesmärgi saavutamiseks. Kuid hakkasid mõned puudujäägid silma: pole kirjeldatud võimalikke probleeme, mis võivad installeerimise ajal tekkida. Teiseks tahaks veidi norida keelekasutuse kohapealt. Mõnda lõiku tuli mitu korda lugeda, et mõttest aru saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kujundus: Rahuldav: pildimaterjal on olemas, kuid mõnele lõigule oleks vajalik lisada kirjeldav ekraanitõmmis juurde. Eriti andis see tunda &amp;quot;Mac’i üleinstallimine&amp;quot; lõigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi kvaliteet: Annaks hinde 4, juhend on lihtsasti jälgitav ja standardolukordades saab väga edukalt selle järgi Windows 7 installeeritud. Kahjuks olid puudujäägid probleemide kirjeldamisel ja mõne koha peal kesine pildimaterjal&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viitamine: viited allikatele olemas ja täiendavad väga hästi sisu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea: lihtne jälgida, kirjeldatud erinevad viisid Windows 7 installeerimiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Halb: Teatud riistvarakonfiguratsioonidega võib installeerimisel probleeme tekkida. Juhendis selle kohta viiteid ei leidnud. [http://support.apple.com/kb/HT3986 Boot Camp: Windows 7 installation frequently asked questions] lingil on tekkida võivad probleemid kenasti ära kirjeldatud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mairo Puusepp =&lt;br /&gt;
Juhend on kirjutatud detailelt ja valikuid esitavalt. &lt;br /&gt;
Juhendis on läbi käidud kõik variandid teise operatsioonisüsteemi lisamiseks: &lt;br /&gt;
lisaks klassikalisele dualboodile on käsitletud tänapäevast virtualiseerimist kui ka vanemast ajast pärit emuleerimist. Viimast siiski paari lausega.&lt;br /&gt;
Ei ole unustatud vaikimisi süsteemivaliku küsimusega seotud tegevusi.&lt;br /&gt;
Positiivne on virtualiseerimisskeemi korral juhtida tähelepanu alternatiivsetele võimalustele Virtualboxi kõrval.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhend on teooreetiliselt üsna sobiv väiksema kogemusega arvutikasutajale, kes sooviks mitut süsteemi ühele arvutile või proovida teisi operatsioonisüsteeme.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_7_Mac%27il&amp;diff=41633</id>
		<title>Talk:Windows 7 Mac&#039;il</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_7_Mac%27il&amp;diff=41633"/>
		<updated>2011-11-06T23:24:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Madis Lauri */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Madis Lauri=&lt;br /&gt;
Sisu: Selge ja lihtsalt seletatud, ka tavakasutaja peaks olema võimeline selle juhendi järgi toimetama. Lisaks on kirjeldatud erinevad viisid eesmärgi saavutamiseks. Kuid hakkasid mõned puudujäägid silma: pole kirjeldatud võimalikke probleeme, mis võivad installeerimise ajal tekkida. Teiseks tahaks veidi norida keelekasutuse kohapealt. Mõnda lõiku tuli mitu korda lugeda, et mõttest aru saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kujundus: Rahuldav: pildimaterjal on olemas, kuid mõnele lõigule oleks vajalik lisada kirjeldav ekraanitõmmis juurde. Eriti andis see tunda &amp;quot;Mac’i üleinstallimine&amp;quot; lõigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi kvaliteet: Annaks hinde 4, juhend on lihtsasti jälgitav ja standardolukordades saab väga edukalt selle järgi Windows 7 installeeritud. Kahjuks olid puudujäägid probleemide kirjeldamisel ja mõne koha peal kesine pildimaterjal&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viitamine: viited allikatele olemas ja täiendavad väga hästi sisu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea: lihtne jälgida, kirjeldatud erinevad viisid Windows 7 installeerimiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Halb: Teatud riistvarakonfiguratsioonidega võib installeerimisel probleeme tekkida. Juhendis selle kohta viiteid ei leidnud. [http://support.apple.com/kb/HT3986 Boot Camp: Windows 7 installation frequently asked questions] lingil on tekkida võivad probleemid kenasti ära kirjeldatud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mairo Puusepp =&lt;br /&gt;
Juhend on kirjutatud detailelt ja valikuid esitavalt. &lt;br /&gt;
Juhendis on läbi käidud kõik variandid teise operatsioonisüsteemi lisamiseks: &lt;br /&gt;
lisaks klassikalisele dualboodile on käsitletud tänapäevast virtualiseerimist kui ka vanemast ajast pärit emuleerimist. Viimast siiski paari lausega.&lt;br /&gt;
Ei ole unustatud vaikimisi süsteemivaliku küsimusega seotud tegevusi.&lt;br /&gt;
Positiivne on virtualiseerimisskeemi korral juhtida tähelepanu alternatiivsetele võimalustele Virtualboxi kõrval.&lt;br /&gt;
Juhend on teooreetiliselt üsna sobiv väiksema kogemusega arvutikasutajale, kes sooviks mitut süsteemi ühele arvutile või proovida teisi operatsioonisüsteeme.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=41626</id>
		<title>Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, kaugõpe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=41626"/>
		<updated>2011-11-06T22:54:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Mairo Puusepp */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Jaan Igamees=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hendrik Milt=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Remote Media Streaming]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tarvo Rohiväli=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[WinRM]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tarmo Sillajõe=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[BitLocker To Go (ülekirjutatav teema)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Remote_Media_Streaming&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Marika Mäemets=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Kuidas kopeerida faile mitmesse arvutisse]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kohandatud_Windows_PE-st_ISO_ja_algk%C3%A4ivituva_USB_loomine&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_klahvikombinatsioonid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Gerli Kaunissaar=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Parental Controls]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Madis Lauri=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Internet Connection Sharing (ICS)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mairo Puusepp=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Net.exe]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Management_Instrumentation_(WMI)&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Oliver Dalberg=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Volume Activation Management Tool (VAMT) 2.0]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Volume_Activation_Management_Tool_(VAMT)_2.0&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ragnar Vutt=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows 7 klahvikombinatsioonid]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: &lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Jüri Kalbin=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[User account security]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Aleksandr Laidoner=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Background Intelligent Transfer Service(BITS)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Aive Haavel=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis.]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29#Gerli_Kaunissaar&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rasmus Hommuk=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Kohandatud Windows PE-st ISO ja algkäivituva USB loomine]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Net.exe&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_kopeerida_faile_mitmesse_arvutisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Dagmar Arro=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows 7 Mac&#039;il]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Mac%27il]&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meelis Kurnikov=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Kuidas teiste arvutite toiteseadeid muuta]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IPv4_seadistamine&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Runas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erkki Judanov=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[NAT teostamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parental_Controls]&lt;br /&gt;
* Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Backup_and_Restore_kasutamine_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tenno Laanemets=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus (ülekirjutatav teema)]]&lt;br /&gt;
* Arvestus1: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus_%28%C3%BClekirjutatav_teema%29]]&lt;br /&gt;
* Arvestus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Einar Kivisalu=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows Management Instrumentation (WMI)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: &lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Indrek Soostar=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[IPv4 seadistamine]]&lt;br /&gt;
*Arvustus1:&lt;br /&gt;
*Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Raul Marks=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid) (ülekirjutatav teema)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Priit Lume=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[runas]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sten Mentunen=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Multiboot arvuti: Windows 7, XP ja Ubuntu Linux]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: &lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Silver Vesi=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Backup and Restore kasutamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Runas&lt;br /&gt;
* Arvustus2:[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)_(%C3%BClekirjutatav_teema)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Andres Sööt=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows Recovery Enviroment]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Recovery_Enviroment]&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Andres Käver=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[VHD installatsioon ja kasutamine praktikas]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: &lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ergo Mägi=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Microsoft Security Essentials]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Peeter Tomusk=&lt;br /&gt;
* Referaat: Windows juhend: Kuidas GPO abil rakendusi paigaldada (kirjutamisel)&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Multiboot_arvuti:_Windows_7,_XP_ja_Ubuntu_Linux&lt;br /&gt;
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:User_account_security&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Management_Instrumentation_(WMI)&amp;diff=41625</id>
		<title>Talk:Windows Management Instrumentation (WMI)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Management_Instrumentation_(WMI)&amp;diff=41625"/>
		<updated>2011-11-06T22:54:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: Created page with &amp;#039;== Mairo Puusepp == WMI töövahendite hulk on suur ja juhendis on põgusalt mainitud enamust. Paar instrumendi on tutvustatud lähemalt. Positiivne osas on juhendis soovitused v…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Mairo Puusepp ==&lt;br /&gt;
WMI töövahendite hulk on suur ja juhendis on põgusalt mainitud enamust. Paar instrumendi on tutvustatud lähemalt.&lt;br /&gt;
Positiivne osas on juhendis soovitused või tähelepanujuhtimised, et alati ei sobi üks variant. &lt;br /&gt;
Sellega võib iga järgnev juhendilugeja hoida kokku aega ise avastamisega.&lt;br /&gt;
Juhendis oli näiteks teenuste nimede kuvamine kas teateaknasse (Messsagebox) või konsoolile.&lt;br /&gt;
Viidete alt viib skriptide link veebilehele, kus on palju skirptidele, mis aitab hästi praktilisi harjutusi kergemini sooritada.&lt;br /&gt;
Juhend sobib teemaga alustamiseks väga hästi.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41310</id>
		<title>Talk:Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot;(Kaugõpe 2011)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41310"/>
		<updated>2011-11-04T07:11:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Retsensioonid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41309</id>
		<title>Talk:Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot;(Kaugõpe 2011)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41309"/>
		<updated>2011-11-04T07:11:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Retsensioonid 2 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Retsensioonid ===&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41308</id>
		<title>Talk:Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot;(Kaugõpe 2011)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41308"/>
		<updated>2011-11-04T07:10:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: Created page with &amp;#039;=== Retsensioonid ===  === Retsensioonid 2 ===&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Retsensioonid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Retsensioonid 2 ===&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41307</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot;(Kaugõpe 2011)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41307"/>
		<updated>2011-11-04T07:10:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* LeemurDotNet */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2011 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p&lt;br /&gt;
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.&lt;br /&gt;
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10.2011&#039;&#039;&#039; (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Kindlasti peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Minimaalne sõnade arv 150.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 25.10.2011 (2p)&lt;br /&gt;
Minimaalne sõnade arv 150. Retsensioonis välja tuua, kui originaalne on idee. Anda soovitusi meeskonnale. Kas idee on teostatav? Mis on idee nõrgad küljed? Ja nii edasi..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2011&#039;&#039;&#039; (6p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures. Analüüsi eesmärgiks on rakenduse põhjalik läbimõtlemine enne teostamise alustamist. Mida põhjalikum siin faasis olla, seda väiksemaid üllatusi arenduse käigus selgub.&lt;br /&gt;
Sellle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
Minimaalne sõnade arv: 700&lt;br /&gt;
Kuna reaalseid kohtumisi on vähe, siis on lubatud hiljem analüüsi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 02.11.2011 (3p)&lt;br /&gt;
Tuua välja analüüsi põhjalikkus. Milliseid punkte võiks veel realiseerida, millised on vähem tähtsamad. Kas on arvestades ajaraami reaalselt teostatav?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;19.11.2011&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada).  Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 29.11.2011(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;07.12.2011&#039;&#039;&#039;(15p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 13.12.2011(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Toimub enne eksamit&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. &lt;br /&gt;
Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Konsultatsioon==&lt;br /&gt;
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma&lt;br /&gt;
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida&lt;br /&gt;
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee&lt;br /&gt;
(teksti originaalautor Priit Raspel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2011 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tetris(XNA)==&lt;br /&gt;
==XoniX(XNA)==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Forms, WPF, SilverLight (ka Windows Phone 7) või ASP.Net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded XNA projektile==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NB! XNAga ei pruugi jõuda praktikumides/loengutes tegeleda ning seetõttu eeldab sellega tegelemine väga palju iseseisvat tööd!!!&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2011=&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==[[LeemurDotNet]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Korteriühistu kommunaalmaksete arvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Rasmus Hommuk &lt;br /&gt;
* Marika Mäemets&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Einar Kivisalu&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
* Mairo Puusepp&lt;br /&gt;
* Sten Mentunen&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[Meeskond &amp;quot;SVS&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Teema===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laeva meeskonna munsterrolli tegemine ja dokumentide haldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Liikmed ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Indrek Soostar&lt;br /&gt;
*Marek Reinhold&lt;br /&gt;
*Kaarli Metsniit&lt;br /&gt;
==[[TeravC]]==&lt;br /&gt;
=== Teema===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autovaruosade müügi- ja laoprogramm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Liikmed ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Oliver Dalberg&lt;br /&gt;
*Aleksandr Laidoner&lt;br /&gt;
*Tarmo Sillajõe&lt;br /&gt;
*Andre Tšernikov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;3-5 liiget&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Tetris vol.x - nimi täpsustamisel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Tarvo Rohivälli &lt;br /&gt;
* Andres Sööt&lt;br /&gt;
* Ragnar Vutt&lt;br /&gt;
* Indrek Vallsalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[Valuutavahetus]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[http://valuutavahetus.blogspot.com/ Valuutavahetuse blogi]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Valuutavahetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Margus Neider&lt;br /&gt;
* Lauri Rooden&lt;br /&gt;
* Margus Parts&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Retsensioonid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;Retsensioon 1&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;Analüüsi retsensioon&amp;quot;]]==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41306</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot;(Kaugõpe 2011)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41306"/>
		<updated>2011-11-04T07:08:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Retsensioonid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2011 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p&lt;br /&gt;
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.&lt;br /&gt;
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10.2011&#039;&#039;&#039; (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Kindlasti peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Minimaalne sõnade arv 150.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 25.10.2011 (2p)&lt;br /&gt;
Minimaalne sõnade arv 150. Retsensioonis välja tuua, kui originaalne on idee. Anda soovitusi meeskonnale. Kas idee on teostatav? Mis on idee nõrgad küljed? Ja nii edasi..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2011&#039;&#039;&#039; (6p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures. Analüüsi eesmärgiks on rakenduse põhjalik läbimõtlemine enne teostamise alustamist. Mida põhjalikum siin faasis olla, seda väiksemaid üllatusi arenduse käigus selgub.&lt;br /&gt;
Sellle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
Minimaalne sõnade arv: 700&lt;br /&gt;
Kuna reaalseid kohtumisi on vähe, siis on lubatud hiljem analüüsi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 02.11.2011 (3p)&lt;br /&gt;
Tuua välja analüüsi põhjalikkus. Milliseid punkte võiks veel realiseerida, millised on vähem tähtsamad. Kas on arvestades ajaraami reaalselt teostatav?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;19.11.2011&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada).  Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 29.11.2011(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;07.12.2011&#039;&#039;&#039;(15p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 13.12.2011(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Toimub enne eksamit&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. &lt;br /&gt;
Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Konsultatsioon==&lt;br /&gt;
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma&lt;br /&gt;
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida&lt;br /&gt;
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee&lt;br /&gt;
(teksti originaalautor Priit Raspel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2011 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tetris(XNA)==&lt;br /&gt;
==XoniX(XNA)==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Forms, WPF, SilverLight (ka Windows Phone 7) või ASP.Net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded XNA projektile==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NB! XNAga ei pruugi jõuda praktikumides/loengutes tegeleda ning seetõttu eeldab sellega tegelemine väga palju iseseisvat tööd!!!&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2011=&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==[[LeemurDotNet]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Korteriühistu kommunaalmaksete arvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Rasmus Hommuk &lt;br /&gt;
* Marika Mäemets&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Einar Kivisalu&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
* Mairo Puusepp&lt;br /&gt;
* Sten Mentunen&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Retsensioonid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Analüüsi retsensioonid ====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Prototüübi retsensioonid ====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[Meeskond &amp;quot;SVS&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Teema===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laeva meeskonna munsterrolli tegemine ja dokumentide haldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Liikmed ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Indrek Soostar&lt;br /&gt;
*Marek Reinhold&lt;br /&gt;
*Kaarli Metsniit&lt;br /&gt;
==[[TeravC]]==&lt;br /&gt;
=== Teema===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autovaruosade müügi- ja laoprogramm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Liikmed ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Oliver Dalberg&lt;br /&gt;
*Aleksandr Laidoner&lt;br /&gt;
*Tarmo Sillajõe&lt;br /&gt;
*Andre Tšernikov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;3-5 liiget&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Tetris vol.x - nimi täpsustamisel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Tarvo Rohivälli &lt;br /&gt;
* Andres Sööt&lt;br /&gt;
* Ragnar Vutt&lt;br /&gt;
* Indrek Vallsalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[Valuutavahetus]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[http://valuutavahetus.blogspot.com/ Valuutavahetuse blogi]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Valuutavahetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Margus Neider&lt;br /&gt;
* Lauri Rooden&lt;br /&gt;
* Margus Parts&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Retsensioonid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;Retsensioon 1&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;Analüüsi retsensioon&amp;quot;]]==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41305</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot;(Kaugõpe 2011)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011)&amp;diff=41305"/>
		<updated>2011-11-04T07:07:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* LeemurDotNet */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2011 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p&lt;br /&gt;
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.&lt;br /&gt;
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10.2011&#039;&#039;&#039; (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Kindlasti peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Minimaalne sõnade arv 150.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 25.10.2011 (2p)&lt;br /&gt;
Minimaalne sõnade arv 150. Retsensioonis välja tuua, kui originaalne on idee. Anda soovitusi meeskonnale. Kas idee on teostatav? Mis on idee nõrgad küljed? Ja nii edasi..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2011&#039;&#039;&#039; (6p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures. Analüüsi eesmärgiks on rakenduse põhjalik läbimõtlemine enne teostamise alustamist. Mida põhjalikum siin faasis olla, seda väiksemaid üllatusi arenduse käigus selgub.&lt;br /&gt;
Sellle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
Minimaalne sõnade arv: 700&lt;br /&gt;
Kuna reaalseid kohtumisi on vähe, siis on lubatud hiljem analüüsi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 02.11.2011 (3p)&lt;br /&gt;
Tuua välja analüüsi põhjalikkus. Milliseid punkte võiks veel realiseerida, millised on vähem tähtsamad. Kas on arvestades ajaraami reaalselt teostatav?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;19.11.2011&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada).  Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 29.11.2011(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;07.12.2011&#039;&#039;&#039;(15p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 13.12.2011(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Toimub enne eksamit&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. &lt;br /&gt;
Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Konsultatsioon==&lt;br /&gt;
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma&lt;br /&gt;
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida&lt;br /&gt;
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee&lt;br /&gt;
(teksti originaalautor Priit Raspel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2011 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tetris(XNA)==&lt;br /&gt;
==XoniX(XNA)==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Forms, WPF, SilverLight (ka Windows Phone 7) või ASP.Net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded XNA projektile==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NB! XNAga ei pruugi jõuda praktikumides/loengutes tegeleda ning seetõttu eeldab sellega tegelemine väga palju iseseisvat tööd!!!&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2011=&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==[[LeemurDotNet]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Korteriühistu kommunaalmaksete arvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Rasmus Hommuk &lt;br /&gt;
* Marika Mäemets&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Einar Kivisalu&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
* Mairo Puusepp&lt;br /&gt;
* Sten Mentunen&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Retsensioonid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[Meeskond &amp;quot;SVS&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Teema===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laeva meeskonna munsterrolli tegemine ja dokumentide haldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Liikmed ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Indrek Soostar&lt;br /&gt;
*Marek Reinhold&lt;br /&gt;
*Kaarli Metsniit&lt;br /&gt;
==[[TeravC]]==&lt;br /&gt;
=== Teema===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autovaruosade müügi- ja laoprogramm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Liikmed ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Oliver Dalberg&lt;br /&gt;
*Aleksandr Laidoner&lt;br /&gt;
*Tarmo Sillajõe&lt;br /&gt;
*Andre Tšernikov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;3-5 liiget&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Tetris vol.x - nimi täpsustamisel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Tarvo Rohivälli &lt;br /&gt;
* Andres Sööt&lt;br /&gt;
* Ragnar Vutt&lt;br /&gt;
* Indrek Vallsalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[Valuutavahetus]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[http://valuutavahetus.blogspot.com/ Valuutavahetuse blogi]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Teema===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Valuutavahetus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Liikmed===&lt;br /&gt;
* Margus Neider&lt;br /&gt;
* Lauri Rooden&lt;br /&gt;
* Margus Parts&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Retsensioonid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;Retsensioon 1&amp;quot;]]==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==[[&amp;quot;Analüüsi retsensioon&amp;quot;]]==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=TeravC&amp;diff=41120</id>
		<title>TeravC</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=TeravC&amp;diff=41120"/>
		<updated>2011-10-31T20:07:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Ülevaade ==&lt;br /&gt;
Üldine eesmärk. Luua programm, millega saaks mugavalt hallata autovaruosade müüki. Selle valdkonna valis välja Tarmo, kes samal elualal töötab. Teistel meeskonnaliikmetel olid samuti ärirakenduste ja laoprogrammide loomise ideed, aga valitud teema tundus kõige konkreetsem. Projekti juhiks määratigi Tarmo.  Funktsionaalsused ise ei ole originaalsed, aga eesmärgiks on kirjutaja enda kasutuskogemusele tuginedes erinevate samalaadsete programmide parimate külgede kokku koondamine ja loomuilikut praktilise kogemuse saamine sellise rakenduse loomisel.&lt;br /&gt;
Põhilised funktsioonid ja komponendid millele võiks tähelepanu pöörata oleks seotud selliste märksõnadega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Klientide tellimused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*kliendi tellimuse seisu näitamine (täidetud, järeltellimuses, täitmisel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Arved&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Kliendile arve koostamine ja saatmine.&lt;br /&gt;
*Arvete koostamine vastavalt kliendile. Enda artiklite kõrval trükitakse arvel ka kliendi artiklinumbreid.&lt;br /&gt;
*Hinnapakkumiste koostamine.&lt;br /&gt;
*Hinna ja allahindlusprotsendi näitamine vastavalt kliendi id-le.&lt;br /&gt;
*Võlgnevuse puhul näidatakse kliendi tellimuse sisestamisel hoiatust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Artiklite andmebaas&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Artikli otsimine numbri, osalise numbri, nimetuse või muude kriteeriumide järgi.&lt;br /&gt;
*võrdlusnumbrite lisamine andmebaasi.&lt;br /&gt;
*Pildi lisamine artiklile.&lt;br /&gt;
*Tootja tehnilise info lingi lisamine artiklile&lt;br /&gt;
*Artikli puhul saab vaadata nimekirja, millistele automudelitele ta sobib.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tarnijatega seotu&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Tarnija kontaktide lisamine ja kustutamine&lt;br /&gt;
*Tarnijatele esitatud tellimuste oleku näitamine.&lt;br /&gt;
*Lao täiendamisvajaduse üle arve pidamine.&lt;br /&gt;
*Tarnijatelt tellitud osade nimekiri koos infoga, millal telliti, kellelt ja hinnatav saabumisaeg.&lt;br /&gt;
*Laomiinimumide lisamine, muutmine ja kustutamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võimalusi rakenduse täiustamiseks on, nagu näha, päris palju. Suure tõenäosusega ei jõua me neid kõiki realiseerida.  Peamine oleks teha need osad, mida jõuame, nii, et hiljem oleks võimalus soovitavaid täiendusi lisada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüs ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Põhiprotsessi kirjeldused ===&lt;br /&gt;
Allolev kirjeldus toob välja tegevused, mida loodav C# rakendus peaks toetama. Selle eesmärk on ühtlustada arusaama, millise funktsionaalsusega rakendus on ning mis eesmärki loodud funktsioonid täidavad.&lt;br /&gt;
==== Müügi protsess ====&lt;br /&gt;
# Klient helistab või saadab emaili teel Müüjale tellimuse.&lt;br /&gt;
# Müüja avab uue Arve, valib Kliendi ja sisestab tellitud Artiklid koos kogustega&lt;br /&gt;
## Müüja valib tööriista-ribalt &amp;quot;Uus Arve&amp;quot;, mille järel avaneb Arve sisestus-vorm koos Arve päise ning detailidega.&lt;br /&gt;
## &amp;quot;Arve Number&amp;quot; ja &amp;quot;Kuupäev&amp;quot; teksti kastid Arve päises täituvad automaatselt.&lt;br /&gt;
## Arve päises Müüja sisestab või valib &amp;quot;Kliendikood&amp;quot; combobox&#039;ist või &amp;quot;Kliendinimi&amp;quot; combobox&#039;ist vastava Kliendi.&lt;br /&gt;
## Peale Kliendi valimist muutub aktiivseks Arve detailide sektsiooni (Datagrid) esimese rea esimene väli: &amp;quot;Artikli Nr&amp;quot;&lt;br /&gt;
## Peale Artikli koodi sisestamist täitub automaatselt vastava rea &amp;quot;Nimetus&amp;quot; lahter, kogus üks, hind ja summa. Muutub aktiivseks &amp;quot;Kogus&amp;quot; lahter.&lt;br /&gt;
# Peale koguse uuendamist ja Enter klahvi vajutust, tekitatakse uus Artikli rida ...&lt;br /&gt;
# Müüja saab Artikli kohta andmbebaasist võrdlusnumbrite, nimetuse või muude kriteeriumide järgi infot  otsida.&lt;br /&gt;
## sisestades Ctrl + Enter, hetkel mil kursor asub &amp;quot;Artikli Nr&amp;quot; väljal, avab Artikli Otsimise Akna.&lt;br /&gt;
## Artikli Otsimise Akna päises asub tekstikast ning kõrval luubi ikooniga &amp;quot;Otsing&amp;quot; nupp.&lt;br /&gt;
## Sisestades tekstikasti sõna või koodi ning vajutades &amp;quot;Otsing&amp;quot; nuppu või Enter klahvi, kuvatakse all Otsingutulemuste sektsioonis (Listbox) otsingutulemusi.&lt;br /&gt;
## Tehes topeltklõpsu vastava Listbox rea peal, või valides nooltega ning Enter vajutusega, kaob ära Artikli Otsimise Aken ning täidetakse ära automaatselt &amp;quot;Artikli Nr&amp;quot; väli.&lt;br /&gt;
# Müüja trükib välja pakkumise juhul kui reaalset müüki veel ei toimu.&lt;br /&gt;
## Müüja vajutab &amp;quot;Trüki Pakkumine&amp;quot; nuppu, misjärel vastav pakkumine saadetakse printimstööna eelseadistatud printerisse.&lt;br /&gt;
## Müüja vajutab &amp;quot;Saada Pakkumine&amp;quot; nuppu, misjärel avaneb MS Outlook aken koos Eeltäidetud e-mail tekstiga ning manuses oleva pakkumisega. Siht-aadress võetakse vastava Kliendi andmetest.&lt;br /&gt;
# Müüja suleb arve ja trükib välja. (Laoseisust arvatakse arvele kantud artiklid maha.)&lt;br /&gt;
## Müüja vajutab &amp;quot;Sulge Arve&amp;quot; nuppu&lt;br /&gt;
## &amp;quot;Sulge Arve&amp;quot; nupu vajutuse järel muutuvad kõik sisestamise väljad mitte-aktiivseks (disabled).&lt;br /&gt;
## Arve staatus muutub olekust &amp;quot;Avatud&amp;quot; olekusse &amp;quot;Suletud&amp;quot;&lt;br /&gt;
## Müüja vajutab &amp;quot;Trüki Arve&amp;quot; nuppu, misjärel Arve trükkimise käsk saadetakse eelseadistatud printerile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Lao täiendamise protsess ====&lt;br /&gt;
# Ostujuht kontrollib iga päev lao täiendamise vajadust.&lt;br /&gt;
## Ostujuht valib Artiklid -&amp;gt; Täendamine, misjärel avaneb Lao Täiendamise aken.&lt;br /&gt;
## Lao Täiendamise Datagrid on järgneva struktuuriga: &amp;quot;Artikli Nr&amp;quot;; &amp;quot;Artikli nimetus&amp;quot;; &amp;quot;Miinimum kogus&amp;quot;; &amp;quot;Laoseis&amp;quot;; &amp;quot;Tellitav kogus&amp;quot;; &amp;quot;Tarnija&amp;quot;; &amp;quot;Tellitud kuupäeval&amp;quot;&lt;br /&gt;
## Näha on ainult neid artikleid, mille laoseis on väiksem kui määratud miinimumkogus.&lt;br /&gt;
# Igale täiendamisvajaduse nimekirjas olevale Artiklile valib ta Tarnija ja tellitava koguse&lt;br /&gt;
## &amp;quot;Tellitav kogus&amp;quot; tekstikast, kuhu Ostujuht sisestab tellitava koguse&lt;br /&gt;
## &amp;quot;Tarnija&amp;quot; combobox, kuskohast Ostujuht valib Tarnija&lt;br /&gt;
# Lao Täiendamise akna päisest valib Ostujuht Tarnija, kellele tellimus teha ning vajutab nuppu &amp;quot;Loo tellimus&amp;quot;.&lt;br /&gt;
## Ostujuht valib raja, kuhu salvestada vastava tellimuse ekspordifail&lt;br /&gt;
## Täiendamise tabelis vastavate Artiklite &amp;quot;Tellitud kuupäeval&amp;quot; lahtritesse ilmub käesolev kuupäev&lt;br /&gt;
# Kauba lattu sissetulekul sisestab Ostujuht arvele võetud koguse ja hinna.&lt;br /&gt;
## Tarnija poolt saabub kaup&lt;br /&gt;
## Saabunud kaup (Artiklid) kontrollitakse saatelehe abil üle&lt;br /&gt;
## Ostujuht avab Artiklite Nimekirja&lt;br /&gt;
## Ostujuht lisab iga lattu tulnud Artikli koguse vastava Rea &amp;quot;Laoseis&amp;quot; väärtusele&lt;br /&gt;
## Peale laoseisu uuendamist rakendus kontrollib, kui uus laoseis &amp;gt; miinimumkogus, siis teeb tühjaks vastava Artikli &amp;quot;Tellitav kogus&amp;quot;, &amp;quot;Tarnija&amp;quot; ja &amp;quot;Tellitud kuupäeval&amp;quot; lahtrid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Funktsionaalsus ===&lt;br /&gt;
Hea ülevaate funktsionaalsusest annab plaanitav menüü struktuur:&lt;br /&gt;
https://docs.google.com/drawings/d/1SaQAW99FBppKlZ5sTWAh8q-b-AMCoBtpIhLBYCS8K0c/edit?hl=en_US&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Artiklid ====&lt;br /&gt;
===== Must have =====&lt;br /&gt;
#Artikli lisamine artiklite andmebaasi&lt;br /&gt;
#artikli hinna ja lattu sisse tulnud koguse sisestamine.&lt;br /&gt;
#artikli kustutamine&lt;br /&gt;
#artikli nimetuse muutmine&lt;br /&gt;
#artiklile miinimumkoguse määramine&lt;br /&gt;
#artikli laokoguse vaatamine.&lt;br /&gt;
#artiklile miinimumkoguse määramine laos.&lt;br /&gt;
#võimalus alla miinimumkoguse vähenenud artiklite nimekirja esitamiseks ehk täiendamisvajaduse näitamine.&lt;br /&gt;
===== Nice to have =====&lt;br /&gt;
#Artiklite hinna arvestamin keskmise, FIFO, või LIFO meetodil.&lt;br /&gt;
#Artiklile peaks saama lisada võrdlusnumbreid ja neid ka ära kustutada. Näiteks: &lt;br /&gt;
meie laoartikli nr on 123456, sellele vastavad  Volvo nr23434; Scania nr 45454, Boschi nr 0454533345 jne&lt;br /&gt;
#artikli otsimine: nimetuse, võrdlusnumbri, laonumbri järgi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Artiklite täiendamisvajaduse nimekiri ====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===== Must have =====&lt;br /&gt;
#Nimekirjas näidatakse, ühes tulbas artikli laoseisu ja teises temale omistatud miinimumkogust, mis peaks laos olema.&lt;br /&gt;
#Artikli koguse suurenemisel üle miinimumkoguse (tuli lattu uuesti juurde), kaob antud artikkel täiendamisvajaduse nimekirjast&lt;br /&gt;
#Artiklile saab juurde kirjutada tarnija nime ja siis tarnijate järgi nimekirja näitek tekstifaili eksportida, et tarnijale tellimus esitada.&lt;br /&gt;
#Need artiklid, mis on tarnijalt tellitud, saab märkida tellituks.&lt;br /&gt;
#Tellitud artiklile saab nimekirja juurde lisada tarnija nime, tellitud koguse, eeldatava saabumisaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===== Nice to have =====&lt;br /&gt;
#Veel tellimata artiklile võiks vaikimisi pakkuda tarnijaks seda, kelle käest viimati teda osteti.&lt;br /&gt;
#Kui artikkel ei ole näiteks aasta jooksul või muu pikema perioodi sees enne viimast mahakandmist liikunud, võiks näidata hoiatust, et võibolla ei ole seda enam vaja peale tellida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Arved ====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===== Must have =====&lt;br /&gt;
#vastava kliendi allahindluse arvestamine lisatavatele artiklitele&lt;br /&gt;
#iseenesest mõistetavalt koguste järgi summade arvutamine&lt;br /&gt;
#laoseisust arvutatakse maha arvele pandud kogus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===== Nice to have =====&lt;br /&gt;
#kliendinumbri järgi kliendiandmetest arve koostamine (kliendi, nimi, aadress, talle antud maksetähtaeg jne)&lt;br /&gt;
#kui meie artiklite andmebaasis on olemas valitud artiklitele vastavad kliendi enda artiklinumbrid, siis koos meie numbritega kanda arvele ka kliendi numbrid. Nii on kliendil mugavam meie kaupa arvele võtta.&lt;br /&gt;
#kui arvele sisestatud artikli laoseis on väiksem sisestatud kogusest, ilmub selle kohta teade või muu märguanne, näiteks rida värvitakse punaseks ja pannakse reale ainult saadaolev kogus vms.&lt;br /&gt;
#Kui kliendil on võlgnevusi, siis ilmub kliendi numbri sisestamisel arve koostamisel hoiatus.&lt;br /&gt;
#kliendile saadetakse e-mailile tellimuse kinnitus&lt;br /&gt;
#teksitfaili kujul saadud kliendi tellimuse importimine ja arvele kandmine. Näiteks klient saadab tekstifaili sisuga&lt;br /&gt;
::*kliendi artiklinr 1, kogus&lt;br /&gt;
::*klielndi artiklinr 2, kogus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Kontaktid ====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===== Must have =====&lt;br /&gt;
#Tarnija või kliendi lisamine ja kustutamine nimekirja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks ====&lt;br /&gt;
Üritasime hetketeadmistest lähtuvalt võimalikult objektiivselt analüüsida eri komponentide teostamise raskusastet. Leidsime, et kõik mis võib olla seotud arvete reporteerimise, e-mailile saatmise või dokumendi pdf kujule viimisega, samuti võimalusega trükkida välja arve kliendi artiklinumbritega võib osutuda mõnevõrra keerulisemaks. Sellest tulenevalt ka põhjus, miks antud komponendid on nice to have listis kuid võimaluse korral soovime nimetatud funtsionaalsuse kindlasti realiseerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmemudel ===&lt;br /&gt;
[[File:andmemudel.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ka andmebaasi dokumentatsiooni: [[File: teravc_andmebaas.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Prototüüp ==&lt;br /&gt;
=== 31.10.2011 - Faas 1: Sobivate kasutajaliidese teekide valik ===&lt;br /&gt;
Võiks kaaluda WPF Ribbon ja Avalondock teekide kasutamist.&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:wpf_rippon_and_dock.png]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lae alla rakenduse installikas: [[Media:RibbonAndDock_2011-10-31.zip]]&lt;br /&gt;
* Lae alla rakenduse lähtekood (VS Projekt): [[Media:RibbonAndDock_VS_Solution_2011-10-31.zip]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ressursid ==&lt;br /&gt;
=== GUI ===&lt;br /&gt;
* WPF Ribbon 2010 download http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?displaylang=en&amp;amp;id=11877&lt;br /&gt;
** Võimaldab ilusat Office 2010 stiilis menüüriba&lt;br /&gt;
* Avalodock http://avalondock.codeplex.com/&lt;br /&gt;
** Võimaldab dokumendi aknaid hallata sarnaselt Visual Studioga kenade tab-idena&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaas ===&lt;br /&gt;
* SQL Management Studio Express 2008 http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=7593&lt;br /&gt;
* TechWriter ® 2009 for Databases http://www.adivo.com/techwriter-for-databases.aspx&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Retsensioonid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Analüüsi retsensioon ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüs on põhjalik. Projekt ja idee äärmiselt ambitsioonikas ning mahukas töö poolest. Meeskonnale tahame soovitada, et nad ei püüaks väga põhjalikku ja paljude funktsionaalsustega rakendust tegema hakata, sest sel juhul võib projekt kasvada mahult üle pea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguses seisus tundub, et tegu on ühe kasutaja desktop rakendusega, mis kasutab MS SQL Management Studio Express 2008 andmebaasi. Kindlasti tasuks laoprogrammi puhul mõelda mitme töökoha võimalusele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi  kirjeldus oleks võinud juba olemas olla, kuna see on väga oluline osa rakendusest.  Võib välja lugeda, et sisuliselt hallatakse nii kliente, tarnijaid, artikleid kui ka arveid. Artiklite täiendamisvajaduste nimekiri on ilmselt standardpäring artiklite andmetest. Eraldi tabelit või staatust tal vist olema ei peaks. Kindlasti tuleks läbi mõelda milliseid andmeid arhiveeritakse ja varundatakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kliendihaldust plaanitakse ilmselt ise teha (analüüsis Kontaktide osa). Samas võiks mõelda tulevikus sellele, et kliendihaldusprogramme on päris mitmeid ja võiks olla mingi moodus enamlevinud rakendustega seda ühildada. Muidu võib juhtuda, et lisaks laorakendusele tuleb teha ka kliendihaldusrakendus, mis oma mahult on samuti piisavalt suur.&lt;br /&gt;
Laoarvestuses on LIFO kasutamisest praegusel ajal praktikas loobutud, seega soovitame selle osa rakendusest välja jätta.&lt;br /&gt;
Tundub, et meeskond on oma rakenduse üle põhjalikult mõtelnud ja on tugevalt motiveeritud, et töö tähtajaks valmis saada. Loodame, et projekt õnnestub ja ka meil on sellest mõndagi õppida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Meeskond LeemurDotNet&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40479</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40479"/>
		<updated>2011-10-25T05:11:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. &lt;br /&gt;
Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud alates Windows 95-st operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Enim vaja minevad võimlaused=&lt;br /&gt;
==Kuidas näha võrkus arvuteid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid. Resursid on kahte sorti: kettad ja printerid.&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas kasutada võrgust leitud resursse==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net use korraldus jätab meelde külgehaakimise kuni arvuti väljalülitamiseni vaikimisi. Võtmed &#039;&#039;&#039;/YES&#039;&#039;&#039; kinnitab mappimise püsivalt ja sedasi jäävad mappitud seadmed arvuti külge ka peale restarti. Samamoodi võti &#039;&#039;&#039;/NO&#039;&#039;&#039; ei jäta meelde mappimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaikimisi tehakse võrguresursi külgehaakimist sama kasutajanimega kui on kohalikus arvutis. Nö võõraste resurside kasutamiseks tuleb kasutada võtmeid &#039;&#039;&#039;/USER:kasutaja_nimi&#039;&#039;&#039; ja parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas *&#039;&#039;&#039; - tärni korral küsitakse parool eraldi.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas Saladus&#039;&#039;&#039; - Kasutaja parool on kohe käsureal antud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võrguresurside lahtihaakimiseks on võti &#039;&#039;&#039;/delete&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: /delete - ühendab k-ketta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas enda arvuti resurse välja jagada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enda arvuti resurside jagamine käib võtme &#039;&#039;&#039;/share&#039;&#039;&#039; abil.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net share&#039;&#039;&#039; - kuvab enda arvuti jagatud resursid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Arvuti resursi jagamine saab juhtida õiguste andmisegs kasutajatele: &#039;&#039;&#039;/GRANT:user,[READ|CHANGE|FULL]]&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*samuti piirata ligipääsu kindla arvuga samaaegseid ühendusi &#039;&#039;&#039;/USERS:number&#039;&#039;&#039; või lubada piiranguteta ligipääs &#039;&#039;&#039;/UNLIMITED&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Resursi jagamise lõpetamine käib võtmega &#039;&#039;&#039;/DELETE&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Net Config==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvuti võrgusolemise seisu näitab net config.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net config &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kus teenuse nimi on kas server või workstation.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev korraldus näitab ’Server’ ja ’Workstation’ teenuste kohta täpsemat informatsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net config server  kuvab arvuti võrgunime, arvuti võrkus nähtava seisundi, maksimaalse ühenduste arvu&lt;br /&gt;
Net config workstation kuvab arvuti võrgunime, hetkel sisselogitud kasutajanimi, domeeni, DNS nimi, sisselogitava domeeni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutajad=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajagruppide haldamine - LOCALGROUP==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net localgroup [grupi nimi]&#039;&#039;&#039; – lisab uue, kustutab või laiendab kasutajagruppi. Ilma lisaparameetrita kuvab lokaalarvuti grupid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net localgroup &amp;lt;grupi nimi&amp;gt; [/add | /delete ][/comment:“tekst“]&#039;&#039;&#039; – võimalik lisada gruppi, kustutada gruppi ja lisada grupile kommenteeriva tekst .&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net localgroup &amp;lt;grupi nimi&amp;gt; &amp;lt;kasutajanimi&amp;gt; [&amp;lt;kasutajanimi2&amp;gt;,,]  [/add|/delete ]&#039;&#039;&#039; – võimaldab lisada/kustutada kasutajaid grupist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja loomine kohalikus või siis domeenis käib &#039;&#039;&#039;net user&#039;&#039;&#039; korralduse abil. &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net user Kasutaja *&#039;&#039;&#039; - loob Kasutaja nimilise kasutaja ja parooli küsitakse ekraanilt.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net user Kasutaja 1234&#039;&#039;&#039;&#039; - loob Kasutaja nimelise kasutaja ja määrab parooliks 123.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Varasemast tuttavad võtmed &#039;&#039;&#039;/ADD&#039;&#039;&#039; lisab kasutaja ja &#039;&#039;&#039;/DELETE&#039;&#039;&#039; kustutab kasutaja. &lt;br /&gt;
*Kasutajaid on võimlik deaktiveerida, milleks on võti &#039;&#039;&#039;/ACTIVE:{YES|NO}&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
*Kasutajakontole saab määrata lubatud kehtivusaega võtmega &#039;&#039;&#039;/EXPIRES:&amp;lt;date&amp;gt;&#039;&#039;&#039; või kuulutada konto igaveseks &#039;&#039;&#039;/EXPIRES:NEVER&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõltuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;br /&gt;
Mairo Puusepp DK21 (24.10.2011)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40457</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40457"/>
		<updated>2011-10-24T21:36:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Versioon 0.8&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. &lt;br /&gt;
Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud alates Windows 95-st operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Enim vaja minevad võimlaused=&lt;br /&gt;
==Kuidas näha võrkus arvuteid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid. Resursid on kahte sorti: kettad ja printerid.&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas kasutada võrgust leitud resursse==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net use korraldus jätab meelde külgehaakimise kuni arvuti väljalülitamiseni vaikimisi. Võtmed &#039;&#039;&#039;/YES&#039;&#039;&#039; kinnitab mappimise püsivalt ja sedasi jäävad mappitud seadmed arvuti külge ka peale restarti. Samamoodi võti &#039;&#039;&#039;/NO&#039;&#039;&#039; ei jäta meelde mappimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaikimisi tehakse võrguresursi külgehaakimist sama kasutajanimega kui on kohalikus arvutis. Nö võõraste resurside kasutamiseks tuleb kasutada võtmeid &#039;&#039;&#039;/USER:kasutaja_nimi&#039;&#039;&#039; ja parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas *&#039;&#039;&#039; - tärni korral küsitakse parool eraldi.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas Saladus&#039;&#039;&#039; - Kasutaja parool on kohe käsureal antud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võrguresurside lahtihaakimiseks on võti &#039;&#039;&#039;/delete&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: /delete - ühendab k-ketta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas enda arvuti resurse välja jagada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enda arvuti resurside jagamine käib võtme &#039;&#039;&#039;/share&#039;&#039;&#039; abil.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net share&#039;&#039;&#039; - kuvab enda arvuti jagatud resursid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Arvuti resursi jagamine saab juhtida õiguste andmisegs kasutajatele: &#039;&#039;&#039;/GRANT:user,[READ|CHANGE|FULL]]&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*samuti piirata ligipääsu kindla arvuga samaaegseid ühendusi &#039;&#039;&#039;/USERS:number&#039;&#039;&#039; või lubada piiranguteta ligipääs &#039;&#039;&#039;/UNLIMITED&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Resursi jagamise lõpetamine käib võtmega &#039;&#039;&#039;/DELETE&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Net Config==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvuti võrgusolemise seisu näitab net config.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net config &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kus teenuse nimi on kas server või workstation.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev korraldus näitab ’Server’ ja ’Workstation’ teenuste kohta täpsemat informatsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net config server  kuvab arvuti võrgunime, arvuti võrkus nähtava seisundi, maksimaalse ühenduste arvu&lt;br /&gt;
Net config workstation kuvab arvuti võrgunime, hetkel sisselogitud kasutajanimi, domeeni, DNS nimi, sisselogitava domeeni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutajad=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajagruppide haldamine - LOCALGROUP==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net localgroup [grupi nimi]&#039;&#039;&#039; – lisab uue, kustutab või laiendab kasutajagruppi. Ilma lisaparameetrita kuvab lokaalarvuti grupid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net localgroup &amp;lt;grupi nimi&amp;gt; [/add | /delete ][/comment:“tekst“]&#039;&#039;&#039; – võimalik lisada gruppi, kustutada gruppi ja lisada grupile kommenteeriva tekst .&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net localgroup &amp;lt;grupi nimi&amp;gt; &amp;lt;kasutajanimi&amp;gt; [&amp;lt;kasutajanimi2&amp;gt;,,]  [/add|/delete ]&#039;&#039;&#039; – võimaldab lisada/kustutada kasutajaid grupist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja loomine kohalikus või siis domeenis käib &#039;&#039;&#039;net user&#039;&#039;&#039; korralduse abil. &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net user Kasutaja *&#039;&#039;&#039; - loob Kasutaja nimilise kasutaja ja parooli küsitakse ekraanilt.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net user Kasutaja 1234&#039;&#039;&#039;&#039; - loob Kasutaja nimelise kasutaja ja määrab parooliks 123.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Varasemast tuttavad võtmed &#039;&#039;&#039;/ADD&#039;&#039;&#039; lisab kasutaja ja &#039;&#039;&#039;/DELETE&#039;&#039;&#039; kustutab kasutaja. &lt;br /&gt;
*Kasutajaid on võimlik deaktiveerida, milleks on võti &#039;&#039;&#039;/ACTIVE:{YES|NO}&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
*Kasutajakontole saab määrata lubatud kehtivusaega võtmega &#039;&#039;&#039;/EXPIRES:&amp;lt;date&amp;gt;&#039;&#039;&#039; või kuulutada konto igaveseks &#039;&#039;&#039;/EXPIRES:NEVER&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõltuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;br /&gt;
Mairo Puusepp DK21 (24.10.2011)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40445</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40445"/>
		<updated>2011-10-24T21:06:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Versioon 0.8&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud alates Windows 95-st operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Enim vaja minevad võimlaused=&lt;br /&gt;
==Kuidas näha võrkus arvuteid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid. Resursid on kahte sorti: kettad ja printerid.&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas kasutada võrgust leitud resursse==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net use korraldus jätab meelde külgehaakimise kuni arvuti väljalülitamiseni vaikimisi. Võtmed &#039;&#039;&#039;/YES&#039;&#039;&#039; kinnitab mappimise püsivalt ja sedasi jäävad mappitud seadmed arvuti külge ka peale restarti. Samamoodi võti &#039;&#039;&#039;/NO&#039;&#039;&#039; ei jäta meelde mappimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaikimisi tehakse võrguresursi külgehaakimist sama kasutajanimega kui on kohalikus arvutis. Nö võõraste resurside kasutamiseks tuleb kasutada võtmeid &#039;&#039;&#039;/USER:kasutaja_nimi&#039;&#039;&#039; ja parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas *&#039;&#039;&#039; - tärni korral küsitakse parool eraldi.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas Saladus&#039;&#039;&#039; - Kasutaja parool on kohe käsureal antud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võrguresurside lahtihaakimiseks on võti &#039;&#039;&#039;/delete&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: /delete - ühendab k-ketta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas enda arvuti resurse välja jagada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enda arvuti resurside jagamine käib võtme &#039;&#039;&#039;/share&#039;&#039;&#039; abil.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net share&#039;&#039;&#039; - kuvab enda arvuti jagatud resursid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Arvuti resursi jagamine saab juhtida õiguste andmisegs kasutajatele: /GRANT:user,[READ|CHANGE|FULL]]&lt;br /&gt;
*samuti piirata ligipääsu kindla arvuga samaaegseid ühendusi /USERS:number või lubada piiranguteta ligipääs /UNLIMITED&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;br /&gt;
Mairo Puusepp DK21 (24.10.2011)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40440</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40440"/>
		<updated>2011-10-24T21:02:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Versioon 0.8&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud alates Windows 95-st operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrkus arvuteid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid. Resursid on kahte sorti: kettad ja printerid.&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas kasutada võrgust leitud resursse=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net use korraldus jätab meelde külgehaakimise kuni arvuti väljalülitamiseni vaikimisi. Võtmed &#039;&#039;&#039;/YES&#039;&#039;&#039; kinnitab mappimise püsivalt ja sedasi jäävad mappitud seadmed arvuti külge ka peale restarti. Samamoodi võti &#039;&#039;&#039;/NO&#039;&#039;&#039; ei jäta meelde mappimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaikimisi tehakse võrguresursi külgehaakimist sama kasutajanimega kui on kohalikus arvutis. Nö võõraste resurside kasutamiseks tuleb kasutada võtmeid &#039;&#039;&#039;/USER:kasutaja_nimi&#039;&#039;&#039; ja parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas *&#039;&#039;&#039; - tärni korral küsitakse parool eraldi.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas Saladus&#039;&#039;&#039; - Kasutaja parool on kohe käsureal antud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võrguresurside lahtihaakimiseks on võti &#039;&#039;&#039;/delete&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: /delete - ühendab k-ketta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas enda arvuti resurse välja jagada=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enda arvuti resurside jagamine käib võtme &#039;&#039;&#039;/share&#039;&#039;&#039; abil.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net share&#039;&#039;&#039; - kuvab enda arvuti jagatud resursid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Arvuti resursi jagamine saab juhtida õiguste andmisegs kasutajatele: /GRANT:user,[READ|CHANGE|FULL]]&lt;br /&gt;
*samuti piirata ligipääsu kindla arvuga samaaegseid ühendusi /USERS:number või lubada piiranguteta ligipääs /UNLIMITED&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;br /&gt;
Mairo Puusepp DK21 (24.10.2011)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40438</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40438"/>
		<updated>2011-10-24T21:01:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud alates Windows 95-st operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrkus arvuteid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid. Resursid on kahte sorti: kettad ja printerid.&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas kasutada võrgust leitud resursse=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net use korraldus jätab meelde külgehaakimise kuni arvuti väljalülitamiseni vaikimisi. Võtmed &#039;&#039;&#039;/YES&#039;&#039;&#039; kinnitab mappimise püsivalt ja sedasi jäävad mappitud seadmed arvuti külge ka peale restarti. Samamoodi võti &#039;&#039;&#039;/NO&#039;&#039;&#039; ei jäta meelde mappimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaikimisi tehakse võrguresursi külgehaakimist sama kasutajanimega kui on kohalikus arvutis. Nö võõraste resurside kasutamiseks tuleb kasutada võtmeid &#039;&#039;&#039;/USER:kasutaja_nimi&#039;&#039;&#039; ja parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas *&#039;&#039;&#039; - tärni korral küsitakse parool eraldi.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas Saladus&#039;&#039;&#039; - Kasutaja parool on kohe käsureal antud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võrguresurside lahtihaakimiseks on võti &#039;&#039;&#039;/delete&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: /delete - ühendab k-ketta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas enda arvuti resurse välja jagada=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enda arvuti resurside jagamine käib võtme &#039;&#039;&#039;/share&#039;&#039;&#039; abil.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net share&#039;&#039;&#039; - kuvab enda arvuti jagatud resursid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Arvuti resursi jagamine saab juhtida õiguste andmisegs kasutajatele: /GRANT:user,[READ|CHANGE|FULL]]&lt;br /&gt;
*samuti piirata ligipääsu kindla arvuga samaaegseid ühendusi /USERS:number või lubada piiranguteta ligipääs /UNLIMITED&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;br /&gt;
Mairo Puusepp DK21 (24.10.2011)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40393</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40393"/>
		<updated>2011-10-24T20:41:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud alates Windows 95-st operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrkus arvuteid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid. Resursid on kahte sorti: kettad ja printerid.&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas kasutada võrgust leitud resursse=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net use korraldus jätab meelde külgehaakimise kuni arvuti väljalülitamiseni vaikimisi. Võtmed &#039;&#039;&#039;/YES&#039;&#039;&#039; kinnitab mappimise püsivalt ja sedasi jäävad mappitud seadmed arvuti külge ka peale restarti. Samamoodi võti &#039;&#039;&#039;/NO&#039;&#039;&#039; ei jäta meelde mappimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaikimisi tehakse võrguresursi külgehaakimist sama kasutajanimega kui on kohalikus arvutis. Nö võõraste resurside kasutamiseks tuleb kasutada võtmeid &#039;&#039;&#039;/USER:kasutaja_nimi&#039;&#039;&#039; ja parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas *&#039;&#039;&#039; - tärni korral küsitakse parool eraldi.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas Saladus&#039;&#039;&#039; - Kasutaja parool on kohe käsureal antud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võrguresurside lahtihaakimiseks on võti &#039;&#039;&#039;/delete&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: /delete - ühendab k-ketta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40385</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40385"/>
		<updated>2011-10-24T20:40:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrkus arvuteid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid. Resursid on kahte sorti: kettad ja printerid.&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas kasutada võrgust leitud resursse=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net use korraldus jätab meelde külgehaakimise kuni arvuti väljalülitamiseni vaikimisi. Võtmed &#039;&#039;&#039;/YES&#039;&#039;&#039; kinnitab mappimise püsivalt ja sedasi jäävad mappitud seadmed arvuti külge ka peale restarti. Samamoodi võti &#039;&#039;&#039;/NO&#039;&#039;&#039; ei jäta meelde mappimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaikimisi tehakse võrguresursi külgehaakimist sama kasutajanimega kui on kohalikus arvutis. Nö võõraste resurside kasutamiseks tuleb kasutada võtmeid &#039;&#039;&#039;/USER:kasutaja_nimi&#039;&#039;&#039; ja parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas *&#039;&#039;&#039; - tärni korral küsitakse parool eraldi.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust /USER:toomas Saladus&#039;&#039;&#039; - Kasutaja parool on kohe käsureal antud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võrguresurside lahtihaakimiseks on võti &#039;&#039;&#039;/delete&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: /delete - ühendab k-ketta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40372</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40372"/>
		<updated>2011-10-24T20:31:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrkus arvuteid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid. Resursid on kahte sorti: kettad ja printerid.&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas kasutada võrgust leitud resursse=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net use korraldus jätab meelde külgehaakimise kuni arvuti väljalülitamiseni vaikimisi. Võtmed &#039;&#039;&#039;/YES&#039;&#039;&#039; kinnitab mappimise püsivalt ja sedasi jäävad mappitud seadmed arvuti külge ka peale restarti. Samamoodi võti &#039;&#039;&#039;/NO&#039;&#039;&#039; ei jäta meelde mappimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use k: \\teine_arvuti\kaust&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40359</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40359"/>
		<updated>2011-10-24T20:24:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrkus arvuteid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas kasutada võrgust leitud resursse=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40357</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40357"/>
		<updated>2011-10-24T20:22:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrkus arvuteid ja neid kasutada=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praeguseks hetkeks on oskus leida võrgust arvuti ja tema resursid. Varasematel aastatel ei olnud levinud võrgutee kasutamine. Levinud oli nii öelda ketta külgehaakimine &#039;&#039;(ingl. mapping)&#039;&#039;. Praegusel ajal oskavad enamus programme kasutada võrguteed. Lihtustamaks kasutajal võrgu kasutamist , on graafilises keskkonnas kaust &#039;Network places&#039;. &#039;&#039;&#039;Net use&#039;&#039;&#039; korraldus aitab moodustada kiirlinke &#039;Network placele&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use&#039;&#039;&#039; - kuvab arvutile külge haagitud teiste arvutte resursid.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use \\teine_arvuti\kaust2&#039;&#039;&#039; - haagib teise arvutist &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi sinu arvuti külge&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;net use seadme_nimi \\teine_arvuti\kaust - haagib teise arvuti &#039;&#039;kaust2&#039;&#039; kataloogi ja moodustab sellest virtuaalselt sinu arvuti seadme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40344</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40344"/>
		<updated>2011-10-24T20:09:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid. Graafilise kasutajaliidese kuvamine on alati aeglasem, kui konsoolipõhine rakendus. Kuna pilt räägib tihti rohkem, kui sõna, sobib selline lähenemine inimesele. Selles kasutajajuhendis pööran tähelepanu ilusa kesta taga peidus olevale pikaaegsele programmile &#039;&#039;&#039;net.exe&#039;&#039;&#039;. Net.exe on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service). Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrkus arvuteid ja neid kasutada=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. Väiksemas võrgus aitab edukalt Windowsi Exploreri kasutamine, kuid suuremas võrgus võib segmendis olla üle 200 arvuti ja tavaliselt kõiki korraga näha ei soovi. Siinkohal aitab kiirelt &#039;&#039;&#039;net view&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40322</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40322"/>
		<updated>2011-10-24T20:01:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service).&lt;br /&gt;
Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrku ehk &#039;&#039;net.exe view&#039;&#039;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40321</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40321"/>
		<updated>2011-10-24T20:00:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service).&lt;br /&gt;
Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrku ehk ’’’net.exe view&#039;’’=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus ja uurida nende välja jagatud resurse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40319</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40319"/>
		<updated>2011-10-24T19:58:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service).&lt;br /&gt;
Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrku ehk ’’’net.exe view&#039;’’=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus, uurida nende välja jagatud resurse ja jagada enda arvuti resurse välja. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
 ---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
 \\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
 HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
 Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
 SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40318</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40318"/>
		<updated>2011-10-24T19:57:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service).&lt;br /&gt;
Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrku ehk ’’’net.exe view&#039;’’=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus, uurida nende välja jagatud resurse ja jagada enda arvuti resurse välja. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view&#039;&#039;&#039; -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view \\teine_arvuti&#039;&#039;&#039; – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net view /domain:domeeni_nimi&#039;&#039;&#039; - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
\\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
\\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
\\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40317</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40317"/>
		<updated>2011-10-24T19:56:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service).&lt;br /&gt;
Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas näha võrku ehk ’’’net.exe view&#039;’’=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti on vaja leida arvutid võrgus, uurida nende välja jagatud resurse ja jagada enda arvuti resurse välja. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 NET VIEW&lt;br /&gt;
 [\\computername [/CACHE] | [/ALL] | /DOMAIN[:domainname]]&lt;br /&gt;
 NET VIEW /NETWORK:NW [\\computername]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ’’’Net view’’’ -  Arvutite nimekiri kohalikus võrgus.&lt;br /&gt;
 ’’’Net view \\teine_arvuti’’’ – kohalikus võrgus teise arvuti jagatud resursside nimekiri.&lt;br /&gt;
 ’’’Net view /domain:domeeni_nimi’’’ - Mõne teise domeeniarvutite vaatamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net view&lt;br /&gt;
 Server Name&lt;br /&gt;
---------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
\\ARVUTI_1&lt;br /&gt;
\\ARVUTI_2&lt;br /&gt;
\\ARVUTI_3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kuvab etteantud arvutis jagatud nähtavaid ressursid&lt;br /&gt;
 &amp;gt;Net  view \\arvuti_nimi&lt;br /&gt;
 Share name	Type	User as	Comment&lt;br /&gt;
 ----------------------------------------------------------&lt;br /&gt;
HPLJ1018	Print			HP LaserJet 1018&lt;br /&gt;
Jagatud	Disk&lt;br /&gt;
SALVESTUS	Disk	W:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40303</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40303"/>
		<updated>2011-10-24T19:34:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on pooleli...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service).&lt;br /&gt;
Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40302</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40302"/>
		<updated>2011-10-24T19:34:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on valmimisel...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on konsoolipõhine programm, mis võimaldab juhtida võrgu resurse, kasutajatunnuseid, teeenuseid (service).&lt;br /&gt;
Ta on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40292</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40292"/>
		<updated>2011-10-24T19:22:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Teenuste juhtimine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on valmimisel...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variandid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
 &#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;net help start&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;Net stop&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40291</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40291"/>
		<updated>2011-10-24T19:21:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: /* Teenuste juhtimine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on valmimisel...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net start&#039;&#039;&#039; – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&#039;&#039;&#039; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;net help start&#039;&#039;&#039; loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net stop&#039;&#039;&#039; seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40288</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40288"/>
		<updated>2011-10-24T19:19:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on valmimisel...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuste juhtimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev käsk võimaldav kuvada töös olevaid teenuseid, käivitada ja seisata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Net start [teenuse nimi]&lt;br /&gt;
 Net stop &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net start – kuvab nimekirja&lt;br /&gt;
Net start &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt; - käivitab teenuse.&lt;br /&gt;
Net stop &amp;lt;Teenuse nimi&amp;gt;– seiskab teenuse.&lt;br /&gt;
Net pause &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt; - peatab vastava teenuse.&lt;br /&gt;
Net continue &amp;lt;teenuse nimi&amp;gt; - peatatud teenuse jätkamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui teenuse nimi koosneb mitmest sõnast, tuleb teenuse nimi panna jutumärkidesse. &lt;br /&gt;
Net stop „Smart card“.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
net help start loetleb üles ainult mõnikümmend teenust, mida saab käivitada. See nimekiri pole täielik. Kõik teenuseid, mis on nähtav Windowsi Graafilises keskkonna programmis ’service’, on võimalik ka net käsuga käivitada. Net start käsk käivitab lisaks Microsofti teenustele ka teiste programmiloojate teenuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Net stop seiskab ka sõlvuvad teenused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40287</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40287"/>
		<updated>2011-10-24T19:18:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on valmimisel...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Net.exe&#039;&#039;&#039; on integreeritud Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows koosseisu. Aastate jooksul on graafiline kasutajaliides muutunud laiemale kasutajaringile mugavaks, kuid käsurea kasutusvõimalus hoiab administreerimise lihtsamana, võimaldades bat-failides operatiivselt juhtida mitmeid arvuteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40234</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=40234"/>
		<updated>2011-10-24T17:42:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on valmimisel...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri1=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*punkt1&lt;br /&gt;
*punkt2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pealkiri2=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
tekst&lt;br /&gt;
 positsioon1&lt;br /&gt;
positsioon2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. esimene&lt;br /&gt;
2. teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostaja=&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=39061</id>
		<title>Net.exe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Net.exe&amp;diff=39061"/>
		<updated>2011-10-18T18:00:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: Created page with &amp;#039;Kasutajajuhend on valmimisel...&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Kasutajajuhend on valmimisel...&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=39060</id>
		<title>Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, kaugõpe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=39060"/>
		<updated>2011-10-18T17:59:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mpuusepp: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Jaan Igamees=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hendrik Milt=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Remote Media Streaming]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tarvo Rohiväli=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[WinRM]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tarmo Sillajõe=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Windows Live Mesh]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Marika Mäemets=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Kuidas kopeerida faile mitmesse arvutisse]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Gerli Kaunissaar=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Teema]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Madis Lauri=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Internet Connection Sharing (ICS)]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mairo Puusepp=&lt;br /&gt;
* Referaat: [[Net.exe]]&lt;br /&gt;
* Arvustus1:&lt;br /&gt;
* Arvustus2:&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mpuusepp</name></author>
	</entry>
</feed>