ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2017-01-25T10:01:09Z

Mraus:

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2016''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) 
'''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)

===Prototüüp + esitlemine===
'''Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.
Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta

===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===
'''EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel'''

Neljapäev:
*08:00 -
*08:10 -
*08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)
*08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)
*08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)
*08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)
*09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)
*09:10 -
*09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)
*09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)
*09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)
.. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta

*10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)
*10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)
*10:20 -
*10:30 -
*10:40 -
*10:50 -
*11:00 -
*11:10 -
*11:20 -

Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.

'''EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10'''

*11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)
*11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)
*11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)
*11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)
*11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)
*12:00 - ATDV
*12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)
*12:20 -
... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.
NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)

===Lõpptoode===
'''Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017'''(30p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõpe'''
25.01.2016

*15:30 - Bank
*15:45 - Bomory
*16:00 - B12
*16:15 - Elibrium
*16:30 - Librarians
*16.45 - ForeverNotes
*17.00 - ATDV
*17:15 - Gurmaanid
*17.30 - Hidden Mustard
*17:45 - Pie Piper
*18:00 - Brainery
*18:15 - Kassarakendus
*18.30 - Pirate Netflix
*18.45 - CozinHero
*19.00 - D♭
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega

'''Kaugõpe'''
27.01.2016

*12:00 - Autoparandaja
*12:15 - Paabel
*12:30 - Battle2048
*12:45 - Rahaplaneerija
*13:00 - Elekter
*13:15 - Isearve
*13:30 - MeieTalu
*13:45 - Vitamin C#
*14:00 - Kingalaenutus
*14:15 - OnTime
*14:30 - FoodCab
*14:45 - MoneyG
*15:00 - Laener
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega

=Teemad 2016 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2016=
==Päevaõpe==

===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===
Liikmed:
* Egert Aia
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]
Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]

'''Lõpptoode'''
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc

Sisse saab logida jalutsis vajutades login

admini log: 1@eesti.ee

admini pw: a

PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)

===Meeskond: Pirate Netflix===
Liikmed:
* Arti Zirk
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Joosep Voolmaa

Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]

'''TFS link''' https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD

'''Prototüüp'''
Link prototüübile [https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing siin]

'''Lõpptoode'''
Link Lõpptootele asun [https://dl.dropboxusercontent.com/u/61894608/Pirate%20Netflix%20Final%20Product.zip siin]

===Meeskond: D♭===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Arusalu
* Martin Nõukas
* Roomet Saadi
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.

'''Prototüüp'''
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]

'''Lõpptoode'''
Link lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/lopptoode/MemoSolution.zip siin]

===Meeskond: ParkWell===
Liikmed:
* Taavi Vesinurm
* Raido Vell
* Madis Roosioks
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]

Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.

'''Prototüüp'''
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bomory===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]

'''TFS'''
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory

'''Analüüs'''
Õppejõule saadetud 01.11.2016.
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs

'''Retsensioonid'''
Bomoryle teeb Vitamin C tiim

Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.
Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]

'''Prototüüp'''
Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]

Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada lingi all olevat creates.sql

faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood.

Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool peeter) alla näidisfilme ja raamatuid,

kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse

default andmed.

'''Lõpptoode'''
Lõpptoode asub [https://drive.google.com/drive/folders/0B2jSU1zbUNk8bklmMS01UzRjX2c?usp=sharing SIIN]
(Saadetud ka õppejõu meilile õigeaegselt)

===Meeskond: Kassarakendus===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Meelis Sääsk
* Piret Pomerants
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]

'''Prototüüp'''
*Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]

'''Lõpptoode'''
*Link lõpptootele asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNWlZsWDdzSDNqZWs siin]

===Meeskond: Pie Piper===
Liikmed:
* Villem Markus Loigom
* Olari Pipenberg
* Uku-Mart Uprus
* Ardo Erik
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]

'''Prototüüp'''
*Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]

TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]

'''Lõpptoode'''
*Link meie C_diesi lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/final/ siin]

===Meeskond: Hidden Mustard===
Liikmed:
* Andreas Kirotar
* Tõnn Vaher
* Anneli Asser
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]

Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]

'''Prototüüp'''
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/wpfstore_proto.zip

'''Lõpptoode'''
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/WebStore_l%c3%b5pptoode.zip

===Meeskond: B12===
Liikmed:
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Martin Paakspuu
Meeskonna koduleht: [[B12]]

Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]

'''Prototüüp'''
Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]

'''Lõpptoode'''
Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjectValmis/ siin]

===Meeskond: Elibrium ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Karl Frank
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]

Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip 
Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt

Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin] 
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''D♭''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD'le siin] 

'''Lõpptoode''':
http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.rar 
 
Link lõpptoote kasutusjuhendile asub [http://enos.itcollege.ee/~kfrank/Kasutusjuhend%20meeskond%20Elibrium%20l%C3%B5pptootele%20(1).pdf siin]

===Meeskond: CozinHero ===
Liikmed:
* Taavi Metsvahi
* Kai Kallastu
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]

Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]

'''Prototüüp ja lõpptoode''' [https://drive.google.com/drive/folders/0BzgoTRmLgODvUHVwRU9FeDRybDQ?usp=sharing siin]
Work in progress

===Meeskond: Bank ===
Liikmed:
* Aleksei Kopõlov
* Teet Adamson
* Sander Perens
* Tarvo Sbitnev
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]

Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]

'''Prototüüp'''
Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]

===Meeskond: ATDV===
Liikmed:
* Aldin Talve - arendaja
* Delia Viirmaa - projektijuht
* Mart-Erki Nõumees - arendaja

Meeskonna koduleht: [[ATDV]]

ADTV TFS: [https://dviirmaa.visualstudio.com/ATDV-raamatukogu/_dashboards/ ADTV SIIN]

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonna "Korter Kõrgel Künkal" toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]

Retsensioon meeskonna "Librarians" lõppetootele asub
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]

'''Lõpptoode'''
Lõpptoode : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/ ATDV-raamatukogu.7z]

===Meeskond: Sõnajalg===
'''Liikmed''':
* Argo Hansen
* Ragnar Rästas
'''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]

'''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]

'''Retsensioonid:'''' 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna "B12" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond:Gurmaanid===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Brita Pentšuk
* Ott Sõerumäe

Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]

'''Retsensioonid''' 
Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]

'''Praegune Prototüüp!''' 

On saadaval siin lehe peal!
 
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/

'''Gurmaanide TFS versioonihaldus!''' 
https://gurmaanid.visualstudio.com/
 '''Lõpptoode''' 
TODO

===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===
Liikmed:
* Edward Mardo
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni analüüsile teeb meeskond "ATDV"

TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Librarians===
Liikmed:
* Kerttu Liis Lootus
* Lisandra Noor
* Lisette Noor
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]

Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians

Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians

Retsentsioon meeskonnale Bank [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]

'''Lõpptoode'''

Dokumentatsioon asub zip faili sees.

http://enos.itcollege.ee/~linoor/CSHARP/

===Meeskond: Brainery===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Elina Kuldkepp
* Berit Põldoja
* Taavi Teearu

'''Koduleht:''' [[Brainery]]

'''Retsensioonid:'''
* [[Talk:Pirate_Netflix]]

* [[Talk:Brainery]]

'''TFS'''
[https://tteearu.visualstudio.com/Brainery https://tteearu.visualstudio.com/Brainery]

'''Prototüüp:'''
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip]

'''Lõpptoode:'''
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip]

===Meeskond: Rent A Book===
Liikmed:
* Aapo Kersalu
* Kristjan Kotto
* Paul John Niidas

'''Meeskonna koduleht'''
 
[[Rent A Book]]

'''Retsensioonid'''
 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna "Forevernotes" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
 
TODO

'''TFS'''
 
[https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]

===Meeskond: BMS===
Liikmed:
* Kert Kukk
Meeskonna koduleht: [[BMS]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Dogify===
Liikmed:
* Roland Soosaar
* Krista Norak
* Mihkel Roots

Meeskonna koduleht [[Dogify]]

'''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/

'''Prototüüp'''
Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/

'''Retsensioonid'''
Link retsensioonile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ForeverNotes===
Liikmed:
* Margus Muru
* Joosep Koort
* Martin Nigul
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]

Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]

'''Retsensioonid'''
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell

'''Prototüüp'''
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/

'''Lõpptoode'''
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/ForeverNotes.zip

===Meeskond: NullPointerException===
Liikmed:
* Kertu Nurmberg
* Tõnis Piirits
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]

'''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot

'''Retsensioonid'''

Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SuperSalajane===
Liikmed:
*Sirle Maarja Allikas
*Kaspar Kaal
*Jaan Kastõgov
*Rahel Kangur

Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane

Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com

'''Analüüs'''

Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

==Kaugõpe==

===Meeskond: Autoparandaja===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]

'''Prototüüp'''
[https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuRwaKmsahFaKdQrvg Saab siit alla laadida]

Meilide saatmiseks vaja konfigureerida Web.config alt järgnevad võtmed: smtpEmail, smtpPassword, smtpServer.

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
https://tostukid.visualstudio.com

===Meeskond: Paabel===
''Liikmed:''
* Rutt Lindström
* Esta Prangel
* Krista Rüütel
* Liina Abner

'''Meeskonna koduleht:''' [[Paabel]]

'''Projekti TFS:''' [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]

'''Prototüüp (14. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Prototüübi link] [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]

'''Retsensioonid'''
TODO Projekti "Isearve" retsensioon: [[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Agraarbeib===

Liikmed:
* Kaia Runthal
* Marianne Trubetskoi
* Taavi Tilk
* Mihkel Matson

Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]

Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu

'''Analüüs (01.11)'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]

'''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]

'''Prototüüp: 18.12 seisuga'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]

'''Lõpptoode (27.01) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]

'''Lõpptoote retsensioon (27.01) TODO'''
Agraarbeib lõpptoote retsensioon:[[Talk:DevHelp]]

===Meeskond: MoneyG 1.0===
Liikmed:
* Liina Saar
* Mart Raus
* Ando Kiidron
* Andres Kepler

Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]

Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]

'''Prototüüp:''' [https://www.dropbox.com/sh/e34g2tst68asvk3/AAAqvzzhxv816i57yH1kHBS1a?dl=0 link prototüübile]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]

Lõpptoote retsensioon - TODO

'''Lõpptoode'''

TODO

===Meeskond: Laener===
Liikmed:
* Martin Kask - programmeerija
* Marko Nõu - programmeerija
* Anto Animägi - projektijuht

Meeskonna koduleht: [[Laener]]

Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Vitamin C#===
Liikmed:
* Marko Belzetski
* Rene Väli
* Kaia Tomson

Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]

Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]

'''Prototüüp'''
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kingalaenutus===
Liikmed:
* Kristi Saare
* Kersti Maurer
* Liisi Taimre
* Siim Pääro

Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]

'''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.

'''Retsensioonid: '''
Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Prototüüp'''
[http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/KingalaenutusPrototyyp/ Link prototüübile]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Isearve ===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Priit Tiganik

Meeskonna koduleht: [[Isearve]]

Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]

Projekti Prototüüp: [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU]

'''Meie kirjutatud retsensioon'''
[[Talk:Ajamasin]]

'''Meie tööle kirjutatud retsensioon'''
[[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: DevHelp===
Liikmed:
* Martin Jääger
* Mikk Erlenheim
* Kristo Leemets
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]

'''Retsensioonid'''
Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]

'''Prototüüp (18. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/ Prototüübi link]

'''Lõpptoode'''
[http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]

Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]

===Meeskond: Elekter ===
'''Liikmed:'''
* Sigrid Aasma
* Kristo Oidermaa
* Tiit Post

'''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]

'''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]

'''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]

'''Prototüüp:''' [https://drive.google.com/open?id=0B13XA4AyIfQNc05vSi1UNTRsbkU link]

===Meeskond: Battle2048===
Liikmed:
*Andrus Seiman
*Kristjan Peterson

Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]

Projekti TFS:
https://battle2048.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''

Analüüsile: [[Talk:Vitamin_C]]

Lõpptootele: TODO

'''Prototüüp''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_prototype.zip link]

'''Lõpptoode''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_final.zip link]

===Meeskond: EasyDesk===
Liikmed:
* Marju Pütsepp

Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]

Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk

'''Retsensioonid'''
* Projekti "Agraarbeib" analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]

'''Prototüüp:''' http://enos.itcollege.ee/~mputsepp/

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Ajamasin===
Liikmed:
* Liina Hellerma
* Teele Sepman

Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]

Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)

'''Retsensioonid''':
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Jarvis===
Liikmed:

* Grigori Palamartšuk - Scrum Master & Product owner
* Andrei Grigorjev - arendaja
* Artyom Likhachev - arendaja
* Maksim Tšeljabov - arendaja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]

Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]

'''Retsensioonid'''
TBD

'''Lõpptoode'''
TBD

===Meeskond: TikTokTek===
Liikmed:
* Eva Ibrus
* Rain Saarmäe
'''Meeskonna koduleht'''
[[TikTokTek]]

'''TFS'''
https://tiktoktek.visualstudio.com

'''Retsensioonid'''
[[Talk:Battle2048]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Rahaplaneerija===
Liikmed:
* Maila Keerus
* Kersti Miller
* Evelin Jõgi

Meeskonna koduleht:
[[Rahaplaneerija]]

Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Retsensioonid''':
[[Talk:EasyDesk]]

'''Prototüüp''':
18.12. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija prototüüp]

'''Lõpptoode''':
TODO

===Meeskond: Garden of Towers===
Liikmed:
* Nele Sergejeva

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers

Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: FoodCab===
Liikmed:
* Mario Mustasaar
* Peeter Ploom
* Rain Elken
* Roland Türi

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab

Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/

Protüüp 18.12 seisuga asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]

'''Retsensioonid'''
* Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: MyLibrary===
Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Projekti TFS:

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: OnTime ===
'''Liikmed''':
*Tatjana Kruglova

'''Meeskonna koduleht''':
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime OnTime Wiki]

'''Projetki TFS''':
[https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/ OnTime TFS]

'''Retsensioonid''':
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek TikTokTek]

'''Prototüüp'''
[https://drive.google.com/drive/folders/0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM?usp=sharing OnTime Prototüüp]

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: FoodBytes ===
Liikmed:
*Aet Udusaar
*Taavi Põder

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes

Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SeDuM===
Liikmed:
*Liina Laumets

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]

Projekti TFS:

'''Retsensioonid'''

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

===Meeskond: Koeraplats===
'''Liikmed:'''
* Maie Jeltsova
'''Meeskonna koduleht:'''
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats

'''Projekti TFS:'''
https://koeraplats.visualstudio.com/

'''Retsensioonid''' TODO

'''Prototüüp''' TODO

'''Lõpptoode''' TODO

User:Mraus

2014-11-04T09:49:19Z

Mraus: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale<ref name="5.4.4.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.]</ref> on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref name="5.4.4." /> Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.]</ref> Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele<ref name="5.2.7.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref> ja tasu suurus on 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita<ref name="5.2.7." />.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamiseks tuleb esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ITK õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.]</ref>

Deklareeritud õppeaineid on üliõpilane kohustatud õppima<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.7.]</ref>. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb õppekava nominaalmahtu ületavate õpingute eest tasuda<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 2. Mida deklareerimisel arvestada?]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref> Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:47:21Z

Mraus: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale<ref name="5.4.4.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.]</ref> on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref name="5.4.4." /> Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.]</ref> Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele<ref name="5.2.7.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref> ja tasu suurus on 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita<ref name="5.2.7." />.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamiseks tuleb esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ITK õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.]</ref>

Deklareeritud õppeaineid on üliõpilane kohustatud õppima<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.7.]</ref>. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb õppekava nominaalmahtu ületavate õpingute eest tasuda<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 2. Mida deklareerimisel arvestada?]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.
(http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:45:50Z

Mraus: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale<ref name="5.4.4.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.]</ref> on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref name="5.4.4." /> Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.]</ref> Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele<ref name="5.2.7.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref> ja tasu suurus on 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita<ref name="5.2.7." />.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamiseks tuleb esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ITK õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.]</ref>

Deklareeritud õppeaineid on üliõpilane kohustatud õppima<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.7.]</ref>. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb õppekava nominaalmahtu ületavate õpingute eest tasuda<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? KKK 2. Mida deklareerimisel arvestada?]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.
(http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:40:46Z

Mraus: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale<ref name="5.4.4.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.]</ref> on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref name="5.4.4." /> Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.]</ref> Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele<ref name="5.2.7.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref> ja tasu suurus on 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita<ref name="5.2.7." />.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamiseks tuleb esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.

Deklareeritud õppeaineid on üliõpilane kohustatud õppima (1.2.7). Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb õppekava nominaalmahtu ületavate õpingute eest tasuda (http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 2).

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.
(http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:39:49Z

Mraus: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale<ref name="5.4.4.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.]</ref> on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref name="5.4.4." /> Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.]</ref> Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele<ref name="5.2.7.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref> ja tasu suurus on 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita<ref name="5.2.7." />.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.
(http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:38:54Z

Mraus: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale<ref name="5.4.4.">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.]</ref> on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref name="5.4.4." /> Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.]</ref> Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref> ja tasu suurus on 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref>.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.
(http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:36:27Z

Mraus: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.]</ref> on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4.]</ref> Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.]</ref> Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref> ja tasu suurus on 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]</ref>. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.]</ref>.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.
(http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:33:12Z

Mraus: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Vastavalt EIK õppekorralduseeskirjale<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Punkt 5.4.4.]</ref> on võimalik kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kes määrab tahtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Punkt 5.4.4.]</ref> Kordusarvestusele tuleb registreerimida ÕISis, akadeemilisel puhkusel olles õppeosakonnas. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkt 5.2.8.]</ref> Kordusarvestuse sooritamised on tasulised OF õppekohal õppuritele<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkt 5.2.7.]</ref> ja tasu suurus on 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]</ref>. RF õppekohal õppuritele kordusarvestuse eest tasu ei küsita<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkt 5.2.7.]</ref>.
===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Semestris on vaja koguda 27 EAPd, et tasuta õppida, ja puudujäävate EAPde arvestus toimub kumulatiivselt. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.
(http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Seetõttu aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada õppekulusid 27-22+27-20 ehk 12 EAP ulatuses. Esitatav arve on 180€.

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:22:28Z

Mraus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-11-04T09:21:55Z

Mraus: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2014

==Essee==
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> tegi sissejuhatuse Margus Ernits. Näiteks soovitas ta üliõpilastele viimastel aastatel mõelda juba, kas ja kuhu magistrisse on soov edasi õppima minna. Inga Vau rääkis õppekoormustest ja haridusreformiga tulnud muudatustest. Kuna olin varem kaugõppe infotundi kuulanud, oli see jutt juba tuttav. Kuid mäletan, et infotunni ajal tõi see lõik palju selgust. Merle Varendi rääkis tagasiside andmisest, stipendiumitest, toetustest ja erialastipendiumist. Näiteks seda, et 30 EAPd on vaja eelmisel semestril saada toetuse-erialastipendiumi saamiseks, ma varem ei teadnud. Viimaks tutvustas IT kolledži haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov Moodle'it ja Wikiversity't. Tore oli kuulda, et mitme esineja poolt toonitati, et ollakse avatud tudengite küsimustele.

Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits, kuidas edukalt kõrgkool läbida ja mis on õppetöös oluline. Näiteks et kui veel ei tööta, siis harjutada ennast enne tähtaega kodutööd ära tegema - siis lihtsam, kui hiljem töö kõrvale tuleb. Rääkis ka akadeemilisest petturlusest ja viitamise olulisusest. Jäi meelde ka, et Margus toonitas, miks on oluline matemaatikat õppida: üks tähtis ja kasvav tulevikusuund on masinõpe ja seal on matemaatiline statistika väga oluline valdkond. Lisaks soovitas Mindmapi kasutada. Seni pole ma küll veel leidnud head võimalust, kus seda kasutada. Võib-olla kontrolltöödeks-eksamiteks õppides.

Kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Alguses rääkis ta häkkimise laiemast, vähem tuntud tähendusest: kui oled lapsena kella lahti lammutanud, siis oled häkkimisega tegelenud. Ta rääkis ka IT kolledži Robootikaklubist, millega on käidud edukalt esinemas Robotexidel, aga ka tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega nagu Eesti Kunstiakadeemia, Microsoft, Linuxi kasutajagrupid ja luuakse erinevaid väga põnevaid lahendusi. Margus Ernits tõi välja, et Roobootikaklubis tehakse seda, mis on huvitav, õpetlik ja sõpradega ühendav. IT kolledži klubide tegevus tundub täitsa põnev. Olen nõus, et kõrgkooli õpingute kõrvalt erialaste klubide ja organisatsioonide tööst osa võtta on üliõpilasele väga kasulik. Olin ka ise majandusõpingute kõrval aktiivne tudengiorganisatsioonis, mis andis palju häid erialaseid kogemusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Öeldakse ju, et ülikoolis käimise juures on ehk tähtsam kui teadmised need sõbrad ja tutvused, mis sealt saab. Kahjuks kaugõppuri tudengitele, kes enamik töötavad ja/või käivad teisest linnast koolis, pole palju aega ja võimalust organisatsioonide tööst osa võtta.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> tegi ettekande Janika Liiv, kes töötab Toggle'is programmeerijana. Ta rääkis oma õppima asumisest ja kuidas ta ei teadnud sel hetkel midagi programmeerimisest. Teda huvitas pigem humanitaar ja kirjutamine, aga sattus IT kolledžisse. Ajapikku avastas ta, et programmeerimisel ja kirjutamisel on palju ühist. Tõesti võib meediast ja tutvusringkonnast kuuldu põhjal jääda tihti mulje, et kõik programmeerijaid on juba lapsepõlvest saati programme kirjutanud. Seega on värskendav näide, et ka puhtalt lehelt IT kolledžisse tulles, võib leida oma kire programmeerimises. Janika rääkis ka, kuidas on olla üks väheseid oma soo esindajaid praegu veel mehises IT sektoris. Nii oli ta koolis üksikuid tüdrukust tudengeid, kui ka hiljem tööl. Seetõttu tunneb ta suuremat vastutust, kuna kõik mida ütleb, võidakse kanda üle kogu naissoole. Paistab siiski, et ajaga tuleb ka suurem tasakaal IT sektorisse. Meie kaugõppe kursusel on sooline tasakaal peaaegu võrdne.

Viiendas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> loengus rääkis Carolyn Fischer oma kooli astumisest ja karjääriteest ning oma praegusest tööst süsteemiadministraatorina Skypes. Antud ettekande tempo oli üks aeglasemaid ja kahjuks meelde jäi ka vähe. Võimalik, et süsteemiadministraatori õppekava tudengeid kõnetas teema rohkem.

Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> tegi Kristjan Karmo esitluse testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kuivõrd oluline on testimine ja et seda ei saa jätta lihtsalt noorele arendajale. Väga huvitavad ja ilmekad olid näited, et kui palju võivad vead maksta. Kristjan rääkis ka valdkonna põhjendamatust halvast mainest: tihti arvatakse, et testijad on need, kes ei saa muuga hakkama. Varasemalt oli kuskilt ka minuni stereotüübid testimisest kui lihtsamat sorti tööst jõudnud. Kuid loengu lõpuks ma enam nii ei arvanud. Lisaks rääkis Kristjan ka kuidas varasemalt oli arendusmudelites testimine kõige lõpus, kuid õigem on kui seda tehakse kogu arendusprotsessi jooksul iga vaheetapi järel.

IT tööturust rääkis Andres Septer<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref>. Päris kriitilises toonis loeng, aga oma otsekohesusega samas hästi kuulatav ja ka kõige enam kõneainet pakkuv ettekanne. Andres rääkis töötamisest erinevat tüüpi organisatsioonides. Suures ettevõttes on suured projektid, tasu võib olla hea, aga palju bürokraatiat, luusimist, juhid on jõudnud oma ebakompetentsuse tasemeni ning karjääriredelil tõusmine samas ettevõttes kahjuks Eestis väga hästi ei toimi. Avalikus sektoris veel rohkem võimalik luusida (ja selles suhtes võib olla hea õppimise kõrvalt) ning palgad madalamas otsas. Väikeses ettevõttes aga on vaja natuke kõike teha ning ka näiteks klientidega suhtlema tihti. Startupis töötamist soovitas proovida, kuna tihti on seal asjalikud inimesed, kes on kõik ühise eesmärgi eest väljas, bürokraatiat on vähe ja saab asju ära teha, kuid tavaliselt ei saa kunagi töid ideaalselt teha, toimub pidev tulekahjukustutamine ja kaos. Tasu startupis varieerub - võib olla aga täitsa okei. Viimaks rääkis ka natuke ettevõtjaks hakkamisest, et algus on väga raske ning müük on äärmiselt oluline. Eks ettevõtteid ja töökohti on igasuguseid, kuid lubades üldistusvigasid, siis eks kipub suures plaanis tihti nii olema nagu Andres välja tõi. Võib väita, et ta oleks võinud natuke positiivsemas toonis loengu teha, kuid eks IT tudengid saavad kallutatult positiivset poolt näha küll IT ettevõtteid külastustes ja nende ettekandeid kuulates. Selline loeng võib olla vastukaaluks täiesti kasulik.

Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang, et tööandjale on kõige olulisem suhtumine. Olen olnud ka ise tööandja rollis ja olen täiesti nõus, et töötaja suhtumine on äärmiselt oluline. Töötaja halb suhtumine ei mõjuta mitte üksnes konkreetse töötaja töötulemust, vaid ka temaga läbi käivate kolleegide töötulemusi. Paraku minu praktika näitab aga, et tihti juhid veel alahindavad suhtumise olulisust. Elar rääkis ka, et kooli tuleks võtta kui tööl käimist ja koolitöid kui projekte. Kuna paljud ettevõtted otsivad töötajaid tutvusringkonnast, siis kaastudengid on hilisemad kriitikud ja soovitajad. Tõesti, soovitajate kaudu tööle värbamine on tihti ettevõtte jaoks soodsam ja tulemuslikum.

Kokkuvõtlikult olid videoloengud huvitavad ja informatiivsed. Esimeses pooles anti hea ülevaade kooli korralduslikust poolest ja koolisisestest võimalustest. Ainsa kriitikana võib välja tuua, et kaugõppurile olid mõned samad teemad korratud nii infoloengus, esimeses loengus kui ka päevaõppe videoloengutes. Kursuse teises pooles rääkisid koolist, IT sektorist ja võimalustest praktikud. Arvan, et on äärmiselt oluline anda esmakursuslastele hea ülevaade tulevikuperspektiividest, mis aitavad püstitada sihte ja seostada paremini kooliaineid. Oman mõne aasta tagust võrdlusmomenti Tartu Ülikooli informaatika esimese aasta õppekavast, kus kurvastuseks võis ilma ühtegi praktikut nägemata esimese õppeaasta läbida. Tõsi, ülikool ongi teoreetilisem. Kuid ülikool ei ole ammu enam ainult teadlastele ja isegi teadlased vajavad kokkupuuteid praktikaga. Selles suhtes kiitus antud õppeainele ja IT kolledžile.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-10-20T18:57:02Z

Mraus:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mart Raus

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2014

==Essee==
Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Teisest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Kolmandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Viiendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Kuuendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoobri loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Seitsmendast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoobri loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Kaheksandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoobri loengusalvestus]</ref> sain teada ...
==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />

User:Mraus

2014-10-20T18:18:31Z

Mraus: Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Mart Raus Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2014 ==Essee== Esimesest loengust <ref>[ht…"